Tere õhtust, head pärimusmuusikasõbrad. Taas kord on kätte jõudnud reede õhtu ja eetris on päri muster. Mina olen austrite hinged. Tänases saates vaatame tagasi teisel ja kolmandal märtsil Tartus toimunud pärimusmuusika festivalile maa ja ilm. Ja heidame pilguga aprilli lõpus toimuvale jazzkaarele kus astub seekord üles põnevaid etnoesinejaid. Lugu, mis saate alguses kõlas, oli Iracotto selliselt koosseisult nagu siis Sokos ystem, kes maa ja ilma festivalil üles astus. Ja selle eestvedaja on soolo Sissoco kes mängib ühte põnevat pilli aafrika pilli koorat. Ja temalt tahaks kuulata ka sellist lugu nagu maci kus saab just kuulda seda huvitavat keelpilli Kuurat. Ja soola siis 85.-st aastast Norras elab, siis pole sealt kauge enam ka Rootsimaa. Ja väga huvitav koostöö on, on tal arenenud välja ühe Rootsi tippviiuldaja pilliõpetaja ellika frisel iga. See on üks väga huvitav tuua et olles pärit erinevatest muusikakultuuridest, on siiski nende mängus väga erakordne klapp. Ja hellika kri, selli ja sooloplaadi pealt, mille nad on välja andnud koos kahekesi. Abaraka takk hakkab kõlama üks lugu mis on kokku põimitud kahest loost. Gustav Spessal jäätšimmov. Nüüd siia vahele aga Svjata Vatra tõlkes püha tuli, kus siis on Eesti ja ja Ukraina muusika mõjud kokku saanud. Seal on suuresti eestvedaja Ruslan Trochynskyi ukrainlane, kes on nüüd mõnda aega juba Eestis elanud ja nemad astusid samuti üles seal maa Elma festivalil. Ja nende esikplaadilt hakkab kõlama. Järgnevalt on mul käes kaks plaati ja mõlemad on Ansambli Kall plaadid. Ja Kalle on siis eks Serbia mustlasansambel. Kahtlemata üks väga hea ansambel ja väga tuntud praegusel ajal. Kal tähendab mustlaskeeles must ja noored Serbia roomad astuvad oma postmodernistliku helikeelega vastu neile romantiliste klišeedele, mis inimeste peas mustlasmuusikat tähistavad. Aga samas ei lähe ka odava süntesaatoritümpsu teed. Siin on nüüd esimese plaadi pealt, kus nad on ainult sellist traditsionaalse muusikat mänginud ja naturaalinstrumentidega on mul teile mängida. Üks lugu kurva. Kalli liikmed on öelnud, et me ei ela minevikus ja linnainimestena, kuuludes tänapäeva maailma ja käia treividel leiavad nad, et kõige parem tee nende kultuuri tutvustamiseks ongi miksida traditsioonilisi ja linnakultuuri elemente. Nii et sellel teisel plaadil ongi väga palju just sellist miksimist kuulda ja hakkab kõlama lugu poroboro. Ja nüüd põikame pisut eemale maa ja ilma festivalist ja liigume küll siiski edasi pärimusmuusikaga, aga juba natukene Tšassilikumas vormis. Aprilli lõpus on jällegi toimumas Eestis jätskaar ja väga huvitavad esinejad. Ungarist tulevad siia Agnes härdsku Nikola parv kes on omavahelist koostööd mõnda aega teinud ja ja Agne särtsku on noor folklaulja Budapestist, kes on esinenud ja salvestanud koos paljude selle ala parimatega Ungaris. Ja igal plaadil või kontserdi puhul, kus ta kaasa lööb, mainitakse tema sarmi, lauluoskust eraldi. Ja Nicola parav kes on sündinud Bulgaaria pealinnas Sofias, hakkas mandoliini mängima juba kuueselt. Vanaisa oli tal kutseline muusik, kes tõi poisi juba varakult Balkani muusika aarete laeka juurde. Ja kümneselt hakkas Nicola käima klaveri ja tšellotunnis ning üsna peatselt pärast seda kolistama perekond hästi, kus ta õppis rahva muusikalt ning, ning kahekümneselt sai temast profimuusik. Nii et selline kirjeldus nende kahe muusiku kohta. Ja üks lugu, mis ma nende plaadilt teile kohe mängin, on Haatetud. Jazzkaarele on tulemas ka üks särtsakas koosseis Hispaaniast okaste Prohh. Ja nende kohta on nii-öelda deklektilise stiilis segunevad räpp, flamenko rütmid, popskretz rokitarl laulud Hispaania ja Kataloonia keeltes. Latiino džässirütmidega segunevad hämmon, tellid rütmiliselt tantsud, afro, latiino, kruvid ja okaste Bruch tähendab otsetõlkes võluri silmi. Nii et see on sobiv kollektiivile, kelle eesmärgiks on luua muusika maagiat. Ja hakkab kõlama lugu tempodes ola. Minu kui kandlemängija vaieldamatult üks suur lemmik Tartus käies pärimusmuusika festivalil oli Andrew kroonso. Oleks see nii, on nii koostöö. Räägiksin lähemalt justandri kroonshost. Teda võib kutsuda üleminekualade meistriks suure kand lauste spetsialistina mängis ta elektrikandlel ja ja samas ta kasutas ka väga palju erinevaid puhkpille. Mängis suurt slovaki flööti, Fuja, haarata pehmekõlalist Hiina puhkpilliPawood ja paljusid muid huvitavaid puhkpille. Ja üks lugu, mis tuleb tema plaadilt, see länguitš of näiks on truu morfiilts. Ja siin saab just kuulda puhkpillihelisid. Kandri kroonža on teinud väga palju koostööd ka heade soome muusikutega. Ja tema teiselt plaadilt on see Schulders of the Great Bear. Hakkab kõlama Praydelmaš ja sellega me juhatame sisse ka Ene Lukka jäigi Gianni kes täna räägib meile pulmakommetest. Jätkan inimese eluaja, ringi, tähtsündmuse, abiellumise ja pulmade teemal. Sedapuhku aluseks ikka lõunaeestlaste pulmakombestik. Pulmakombestiku tundmine on eelduseks, et nii ka pulmad läbi viiakse. Kui inimesed mitte kuskil ei näe, kuidas seda oma traditsioonide kommete ja tavadepäraselt teha, siis seda ka ei tehta. Kui aga nähakse, siis on lootust, et meie traditsiooniline pulmakombestik jätkub ikka igaühe õnneks. Pulmad on üks mahukamaid kompleksse oma rohkete maagiliste jaga meelelahutuslike, rituaalide, laulude ja muu poolest. Eluringi tarvis tegin aga väikese valiku. Kogu mahukad pulmakombestikku selle väikese aja sees ära ei kõnele. Paljutki selles sobib minu arvates suurepäraselt ka tänapäeval kasutada sest oma põhiolemuses on abiellumine ju sama. Ikka mees võtab naise ja naine läheb mehele. Nüüd kuulame laulu, mida laulab eest Hendrik Janson Tõstamaalt lindistatud 1938. aastal. Ja seda võidi laulda sel juhul, kui peiupoolsed jõudsid mõrsja koju ja selle värava taga nõudsid sissesaamist. Kuulame siit ühe katke. Juubaist päiudulaneb jõu. Kui nüüd kuulsime väikest Gadget peiu poolsete esindajate laulust, siis temale loomulikult vastasid siis pruudipoolsed oma kutsetega ja oma küsimustega ja nii nad siis kemplesid, kuni lõpuks õnnestus pulmarongi sisse pääseda. Saaja ehk pulmarong saabub mõrsja koju, nii et kõige ees on peiupoisid siis isamees ehk raud, käisi, peigmees, pillimees ja laulikud. Pulmarongi teele tehakse mitmesuguseid takistusi, näiteks õlgedest tuli, peeti, latt või köis üle tee, et edasist sõitu viinaga välja lunastada. Seda tehakse ka tänapäeval mitmel taolisel või ka muul viisil, kuid see on jäänud. Enne rituaale ja söömist pakub raudkäsi mõrsjakodus pulmajala alla panemiseks viina. See on selline Lõuna-Eesti komme. Samal ajal jagavad peiupoolsed laulikud kaasa toodud leiba ehk kaaskavadiska pulmarahvale ja selle eest nõutakse mõrsjale kingitusi, kindaid, säärepaelu. Kui kinke antakse vähe, siis tehakse etteheiteid mõrsjale, et ta pole külarahvale meele järgi olnud. Seda kõike lauldes. Beatmine ehk peiu pulmaliste vaatamine mõrsja poolt toimub, aga nii. Mõrsja ehib pruuttüdrukute abil sisse sõitnud Tulmalised linikute vöödega ehk kingib neile kaasa arvatud ka hobused ja veokid. Siis öeldi. Pruut kattis pulma kinni. Peolaual on päts leiba ja pudeli viina, mida keegi ei puutu. Sellega loodeti noorpaarile kindlustada küllust ja vältida leivapuudust. Peale söömist kingib peig mõrsja emale mingi kingi. Varem olid selleks pastlad või kingad ja kingi annavad üle gaasikud ehk pulmalaulikud. Isakodust ehk oma neiupõlvest lahkumiseks laulavad mõrsja ja peiu poolsete laulikud pruutpaarile õpetusi. See on ühtlasi ka kurb hüvastijätuhetk selle koha peal kuulamegi kahte kodust lahkumise laulu. Üks neist on pärit taas Kuusalust nagu eelmises eluringis Miina Lamboti ja Anna pahalbergi esituses. Ja teine laul, kus ema nutab. Tütart on pärit Urvastest ja laulab õigemini, sõnab Helmi vill. Niigadkee madaliku marjaka näe, kaske virk, kallis Avietkandmagaski. Darko oli tarre püüd Mägaski Virksa niverd näkkaski tarkolidaaruta Mägaski terve sulgkuul kuue koos ja kaske nädalil viie viina kaske. Ärelvassi väärte tuur pagaskee alal ja eavitsakaski peiu poest veedeeenn, kaski, kaasaratsuravita, õngaski. Mõrsja ema kingib mõrsjale kaasa leiba, et uues kodus õnn jätkuks. Varem oli kombeks, et isakodust lahkumisel peiukoju tehti teel ka väikesi ohvriande. Näiteks möödudes sillast viskas prootsina sõrmuse kõrtsi ette meesterahvavöö peskijate kindad. Pulmamaja varem peiu kodu ees, pulmarong peatub. Toimub pulmarahva piiramine peiupoisi poolt, kes käib õllekapaga ümber pulmarongi ja teatab pulmarongi ehk saaja saabumisest. Kui ta on õlut maitsnud, tuuakse joog kohver ülejäägi viskamisega igasse nelja ilmakaarde. Kuidas mõrsjat uut perenaist uues kodus aga vastu võtta? Peiu tõstab mõrsja süles pehme kasuka peale mille laotab mõrsja jalge ette ei keegi muu kui tulevane ämm. Peiu ema. Mõrsja puistatakse üle viljateradega, mis on õnnistuseks uuele perenaisele. Seda teeb raud käisi lausudes. Perenaine on kodus. Nüüd kuulame pruudi kojutoomise lugu ja see on pärit Karulast ja selle mängib Jaan Kadakas. Siis toovad peiupoolsed laulikud leiba võiga, murtakse pooleks, pool antakse peiule ja pool mõrsjale. Samal ajal mängib pillimees pidulikke pulmamarsse ja laulikud laulavad. Uue kodu tutvustamine oli põline tava, mis järgnes enamasti vahetult mõrsja peiukoju saabumisele. Kombes osalesid mõrsja ja peiu ema ja selle sisuks on mõrsja tutvustamine uue kodu ja majapidamisega. Eriti perenaisele oluliste asjadega, nagu kaev või lee või kolle aidad laut, heinaküün, kangaspuud vokk. Loomadest tutvustati, näidati neid loomi, kellega hakkab uus perenaine tegelema, nende eest hoolitsema. Igale tutvustatavale objektile või loomale pidi mõrsja jätma andeid vööpaelad ja need jäid vanaperenaisele. Seda nimetati uue kodu valgustamiseks. Hilisem tava oli anda esemete asemel raha. Taas võib näha iidset ohverdamist maja haldjale kindlustamaks selle heatahtlikkust uue kodakondsuse vastu. Järgmises elu ajaringis on juttu veidi lähemalt söömisrituaalist tanutamisest põletamisest. Noorikud Ankitamisest, mõrsja andide jagamisest ja pruudiröövist. Ärge unustage pilku heitmast Ülo Tedre poolt koostatud pulma sõnastikule internetis või mõnele sobivale raamatule raamatukogus näiteks eestipulm. Aga lõpetuseks kuulame nooriku Virkus õpetust. Mustjalast lindistatud 1961. aastal. Ja selle eestlaulja on Maria koert. Kriteeriumi mõõda nüüd õpetaja ta mööda lööde, õpetad Rockerdanoamiida noorukesta noomida ja ta peremüüjaks minna Kerstaabeeerremini minna riidepuuna unustama siibia puune, unusta. Ma ka miinuse maha jätma, maagamisema, jätma ukse lakke, uinuma ukse late uinuma. Viiu mad karga hüljes karjumata kariga karjumata puutooli tõlkimata puutuuli tõlkima, aa jaa, auku matta ja rea aukumat lippaljeebi lehmi, laudad, lippale, lehmalaudad Talpileebi talled, laudad, Pämpileebi talved, laut, küüralejevi, Tõrksa pahna, piiraleviberf, raba kui saali ma ei leia, et kui seal immalwardiga leiad vetava keemia peal ja töötavastid küünla, tead kui sa lambatalle leiad, kui seal andma talle leiad, võtad, on need kaine. Kerinid nad, keera see kerinid, nad keerad ja keerad. Keerad kergeli diretagi VTT käädieravekese veebi viib neid lendadeleveediviimi endale teed. Vennad tulevad vehkige, kel nad tulevad, vehkides kahe kepiga keeveeeffgaa. Kersti kaagid. Ämma endi räiumaaemmaelgi raiuma. Nokkima Nowsermi nopin. Kui jännata haarakaalsem, kui jännata äraga nadu, kui nurme kirjugati nadu, kui nurme kirju kassi. Käriimuster aitäh Ene Lukka Jegjannile. Mina omalt poolt soovin teile põnevaid muusikaelamusi. Käige ikka kontserdil hotell ja laulge ja mängige ise ka pilli sest ise muusikat tehes on võimalik sellega palju lähedasemaks saada. Kui muusikat kuulates. Ja meie tänast saadet jääb lõpetama Sandri kroonso kandnes Forever moor, seda võiks siis võib-olla tõlk. Jätkuv lahkus või jätkub headus. Ja seda soovin teile kõigile ka. Olge hoitud.