Tere ja ilusat õhtut teile. Taas on kätte jõudnud reede õhtu ja eetris on järjekordne päri muster. MINA OLEN ascripping. No kui mida te kuulsite, oli kõrtsu põlka Aksel Tähnas järgi ja selle tõid meieni ansambel Tuulekandled tuule kanni juhendamisel. Ja siin saite kuulda siis päkaraua kandleid, kuuekeelseid, kandled ja saksofoni. Ja põhjus, miks me just sellise loo täna siin meie aval looks valisin, on see, et mul on täna siin saates kaks külalist. Toivo Luhats ja Andres Abro. Ja nemad on just need, need mehed, kes on õiged, lekkima sellel teemal, nagu seda on päkarauakannel, seda enam, et Toivo on siin valmis saanud suisa selleteemalise kandleõpiku. Tere õhtust. Rääkige siis täpsemalt võib olla Toivo, sina kõigepealt, et et mis pill see selline on see päkarauakannel ja kuidas seda mängitakse? Põhiliselt on see kannel nagu ikka, kannel umbes 15 keelega. Seal on topeltkeeled aga topeltkeeled sellepärast, et mängitaks teda päkarauaga. See on niisugune metallist keeratud spiraal ümber vasaku käe pöidla. Ja sama vasaku käega kaetakse ka ära. Keeled, mida vaja ei ole. Parema käega töötatakse mediaatori või puupulgaga. Kuidas lugu nõuab? Ega muud kunsti seal ei olegi lõidel õige nooti õigel kohal. No praegu mõned inimesed, kes selle pilliga varem kokku pole puutunud saavad endale sellest sellise pildi, et leia üles päkarauakannel võtta kätte ja hakka mängima, aga vist vist nii lihtne see ei ole, et selle jaoks sa tegid ka selle õpiku mis sul seal õpikus täpsemalt siis kirjas on. No õpik on nagu konspekt kogu minu selle õpetamise süsteemiga. Seal algab kõigepealt muidugi raamat sissejuhatusega mille kirjutas Igor Tõnurist selle kandletüübi kohta. Ja siis hakkavad harjutused ja seletused nende harjutuste omandamiseks ja nii järjest keerulisemaks ja keerulisemaks, kuni mäng selge on. Kas sinna on juurde pandud ka plaat, sellele õpikule tänapäeval väga tihti paljud õpikud, mis välja antakse, sisaldavad ka plaatiat, on kohe võimalik samas kuulata. No meil see plaan oli, aga naq, eks nagu paljud ilusad asjad jäävad finantside taha, aga ta veel jõuab. Just see on, see töö on veel ees. See töö on veel ees, selled kandle õpetamine jätkub. Õpilasi on nii, et ehk siis võib-olla kunagi mängime plaadi peale ka. No mida sa tänase kohta ise teaksid öelda, sest see kandletüüp on ju Aksel Tähnas kandletüüp päkarauakannel. Ja no see päev tegelikult on see päkarauakannel üldse Lõuna-Eesti pill. Minuni jõudis vaarisa kaudu, vääri 100, õpetas vanaisale ja vanaisa õpetas siis isale, isa õpetas minule. Nii nagu ka see põlvest põlve see pilli õppimine käib. Ja veel tuleb mainida seda, et rahva Pilie Ei õpetada noodi kaudu vait mälu kaudu. Vanasti oli ikka nii, et kui mõni noormees või neiu, kes tahtis pilli õppida istus pulmas või mõne tantsuõhtul pillimehe kõrval ja jälgis. Ja siis, kui pillimees ära väsis, siis sai proovida ja kui oli niisugune abivalmis pillimees, siis see natuke juhendas ja nii see õppimine käis. No aga ometigi sina tunned ise nooti ka, kas sina oled siis käinud ka muusikakoolis ja omandanud lisaks juurde tarkusi seal? No minu muusikutee on läinud, et ega professionaalse muusiku rada kõigepealt Tartu muusikakool, kontrabassierialal, siis Tallinna konservatoorium kolm kursust kontrabassierialal ja siis avati dirigeerimise puhkpillidirigeerimise eriala. Läksin üle, kuna mul oli samal ajal Tartu Ülikoolis organiseeritud sümfooniaorkester ja oli rohkem vaja oskusi dirigeerimise alal. Aga no rahvamuusika, see on olnud niisugune töö ja hobi, kuna Mae alustasin TÖÖD ansambliga piibar 71. aastal tolleaegses pioneeride palees ja praegu on juba 36. aasta seal ühe sama koha peal Kas sa kannelt ka praegu veel õpetad? Ja on ka kandle õpilasi. Ja üks õpilane on seal täna siin me meil külas ka endaga kaasas. Tere veel kord, Andres. Kui kaua sina Toivo juures õppinud alat pilli? Kuni ajaliselt võtta, siis nii väga kaua ei olegi, et kunagi küll lapsepõlves oli, mis ma olin 14 15 või käisin, sattusin Toivo juurde, Toivo oli siis mingi viis aastat alles õpetanud. Ja poisikene, nagu ma olin, eks pilli mängimine suht igav olid motospordidiamuud igasugused huvialad ja siis mingiks ajaks Saise kandlemängimine nurka visatud. Ja kui täismäepõli peale tuli, siis siis tekkis uuesti huvi selle kandlemängu vastu motosport ära tüüdanud ja tulemusi ei olda. Nii et, et sina kinnitad seda reeglit, et, et on võimalik küll, kui vahepeal jätab asja seisma pilli nurka, et siis mingi aja pärast võib see huvi, mis on juba sisse süstitud, uuesti esile tulla ja ja uuesti võib jõuda pillimängu juurde tagasi. Kindlasti see on nagu jalgrattasõit, aga kui korra ikka mängid, siis ega ta nii ei unusta. Nii ruttu seda asja. No ma räägin siin nüüd vahele sedasama poisikene, kes tuli kannelt mängima, mängis paar aastat ja kui Põlvas oli rahvapillimeeste võistumängimine, kus võistlesid ka kogu vabariigi paremat kandlemängijat, poisikene võitis seekordsele võistluse ära ja siis pärast alles hakkas muude asjadega tegelema. Ja kusjuures Aksel Tähnas jäi minust tahapoole, tookord. No räägi, Andres, kuidas Toivo õpetajana oli. Noh, õpetajana nii nagu õpetaja ikka ega vaata just siin mainis, et õppimine käib kõik kuulmise järgi ega nooti, vot praegu kui noodi paned ette, nüüd ma küll tunnen nooti ka. Et Toivo orkestris mängin praegu kontrabassi ja, ja seal on nagu puhtalt noodivärk, aga ega tema oma õpilastele tahtlikult ei õpeta nooti. Ja mul keskmine poeg sellega praegu suht hädas, et nooti tunne, pilli mängib küll. Ja nüüd on selle solfedžo ja asjadega on päris hädas, et aga samas on mängida alla ükskõik mis lugu ette, ta mängib selle kohe järgi, et tal on see kuulmismälu on niivõrd treenitud Toivo poolt. Et suured pikad, lootsin igasuguste pillidel, mida Toivo talle õpetas, on kõik, paneb kohe. No igal juhul on selline oskus parem, kui sa suudad kohe lugu mängida kui see, et sa suudad lugu mängida ainult noodist ja muidugi eriti vahva on, kui need mõlemad oskused käivad käsikäes, et mõistad nii nooti kui, kui samas ka on sul hea kuulmismälu. No eks nooti õppimine, õpetamine on niiviisi, et alguses õpetame pilli selgeks nii, et juba pilli valdab ja siis anname noodi ette. Et vaat, see lugu näed noodis nii välja. Kes vähegi nii-öelda hakkaja on, see varsti mängib seda pilli juba noodist, aga tegelikult rahvamuusika on niisugune, mis eriti ei nõua eriti neis refortloorne muusika noodi tundmist, kuid muidugi kõik areneb, muusika areneb, pillid arenevad ja ükskord tuleb ikka noodist hakata ka mängima. Lihtsalt teeb asja kergemaks. No mul on siin käes üks plaat, kus mängib Andres Abro ja mis on salvestatud 1983. aastal siinsamas Eesti raadios. Kas need lood, mis on siia mängitud, on õpitud noodist või on õpitud, siis meistritelt mängijatelt, kuulmise järgi? Just nimelt noodist ei teadnud ma siis suurt mõhkugi. No kuulame siit, eks popurrii vennasrahvasteviisidest hakkab kohe kõlama. See kõlas päris virtuaalselt. Kuidas on, Andres, kas praegu juba liiguvad näpud veel nobedam ini? Ei veel nobedamini ei liigugi, selle kandle eripära ongi see, et ega selle kandle peal eriti kiiresti need näpud liikuda ei saagi. Et see päkarauda on üsna suureks, et noh, näiteks jooksud altpoolt üles on põhimõtteliselt võimatud. Et jah, et see päris suur treening, et seda pöialt just selle päkarauaga seal keelte peal liikuma saada, et ühtepidi ta liigub küll drina kallaga. Aga teistpidi üles on suht sihuke takistatud liikumine, see on selle kandlane väikene miinus. Aga samas ta kõlab väga hästi, et see on kindlasti selline pill kaks pillimeest, kui mängivad, et saab täitsa suuri pidusid maha pidada. Jah, ja kui niimoodi võtta systegad, öeldakse Diatooniline pill aga saab siin kanneldaja lauluka, näiteks, mida poeg mängib, Toivo mängib ja see on üsna mitmeski mitugi helistiku, kõlab seal. Ei näe, see on nad niiviisi, seal saab kasutada kõiki teatoonelisi astme akorde sõnaga kõike korda, mida saab mängida valgete klahvidel klahvpillil. Kuna helistik on üks helistik ei muutu kuid seal on ju ikka väga palju akordivõimalusi. Ja seda saab just selle pilli peal ära kasutada. Kanneldel põhiliselt kasutatakse kolme duuri. Niisugustel kannetel, mis on klaverivabriku pildid, millel on kolm tuuri, ongi muud ei olegi. Muidugi juba vekstel kanneldel ja kümnekeelsetel on sama võimalused kasutada kõiki akorde ja järjest rohkem hakatakse neid kasutama. No sa rääkisid Andresest, sul poeg mängib ja ma olen teid mängimas kuulnud ka mardiga. Ma ei tea, kas seal äkki on, on veel neid lapsi hulgim, võib-olla teised ka mängivad. No väike poeg on juba siin, täna tegi esimesed etteasted muusikamuuseumis, mängis parmupilliga, juba astus ette seal, et et hakkab tulema. Moody nagu toimuval hakkab selline põlvkonniti edasiandmine traditsioonide edasiandmine rõõmuks ikka. No väga tore, aga võib-olla vahele, nüüd siis kuulame ühe loo veel Andrese mängu ja Saare Kärla valss. No see lugu, mis praegu kõlas Saare Kärla valss, on minu meelest üks üks väga imeilusa meloodiaga lugu yks täiesti minu lemmikuid. Aga kui me räägime veel muusikast rahvamuusikast ja pillimängimisest, siis mida teie arvate, mis, mis on rahvamuusika juures kõige olulisem või miks üldse rahvamuusikainimeste jaoks oluline võiks olla? Rahvamuusika on minu arvates muusikatee algus. Kõigepealt rahvamuusika on lihtne. Ta ei nõua eelnevat ettevalmistust, temaga tegelemine nagu regilaul. Üks laulab eest ja teised saavad oma rõõmus kaasa laulda. Kuigi muidu kõik ei teaks sõnu, aga aitab, kui üks eeslaulja teab sõnu ja ja see on niisugune musitseerimis rõõm mida võimaldab just rahvamuusika ja rahvalaul. Ja rahvapillimuusika on samuti nii-öelda hakkame mõnest lihtsast viisikest peale ja siis tulevad veidi keerulisemad viisid. Ja siis tuleb rõõm. Põhiline on muusitseerimisest just rõõm. Mis sina, Andres, ütled, aga selle Toivo jutu juurde siin suurt midagi lisada ei ole, just see ongi, et see rahvamuusika ongi nagu, nagu selle muusikapuu juur kust, nagu alguse saab just, et noh, võtame kasvõi see kuuekeelne kannel parmupill ja see on nagu esimesed helid tekitavad ja just seda rõõmu Siin Tallinnas on nüüd 13.-st seitsmeteistkümnenda juulini ka väga palju inimesi kokku tulnud, keda on kokku toonud just ma usun, rõõm rahvamuusika vastu on käe kätte jõudnud. 20. rahvusvaheline folkloori koorifestival Baltika 2007. Ja meie kõik siin oleme sellest osa võtmas, nii mina kui, kui teie mõlemad tänade esinesite ka ja kas teid veel kuulda saab? Ja meil on homses Estonia kontserdisaali kontserdil näitame seitsme mehega seitset erinevat rahvapilli. No mis seal siis näha saab? Kõigepealt sikusarv siis tuleb laste Pill, Kilk, siis tuleb parmupill, siis tuleb moll pill. Siis tuleb savipill ehk linnupill. Siis on ka eksperimentaalselt üks lugu putke torudest tehtud pillil täitsa niisugune pill, mida karjased karjamaal valmistasid, mis on väga õrn aga teeb päris huvitavat häält, kui temaga osata mängida. Ja lõpuks siis muidugi ruubilv, mida mängib Andres. Kas sina oled ise ju ka pille meisterdanud? Nojah, on tulnud lihtsalt häda ka seda teha, sellepärast et väga paljud pilli terniti kandled, mida me kasutame, on valmistatud minu isa Elmar Luhats poolt. Ja neid on praegu mänguseks viis või kuus agana kannel on niisugune pill, mis aastatega väsib ära ja langeb rivist välja. Kuid mina olen põhiliselt teinud puhkpille karjapasunaid, siis naismitmesugustest, sarvedest, sarvepille, siis mollpilli Allen teinud. Väga palju, väga palju oled jõudnud, Toivo. Noh, aga 36 aastaga ikka natukene jõuab. No kas sina oled Baltica festivalidel algusest saadik osalenud? Ja vaat ma praegu ei tule meelde, kas neid on olnud kuus või seitse. Siin Tallinnas, sellel käivad järjest ringi. Ja ma mäletan, et esimesel Baltical puhusime pasunaid koos Norra Puhkpillide assotsiatsiooni presidendiga ja meil need pillid kõlasid väga hästi kokku. Ja üle-eelmisel Baltical olime külaliseks Värskas, kuna meil oli ette valmistatud Baltika jaoks kava Räpina folkloorist folkloorist, kus ma olen ise välja kasvanud. Ja see kava võeti väga hästi vastu ja seda esitasime nii siin Baltical kui ka Värskas. Ja Seto oli, et väga rahul Kas tõid teised, kes tahaksid kuulata ja ja endale külla kutsuda Pille, mängima Pille tutvustama saaksid ka teiega ühendust võtta, kuidagi saaksite tellida? Miks mitte sellepärast, et mida selleks tegema peab? Võtma arvutist Huvikeskus Kullo kodulehekülge. Aga seal on telefonid ja kõik olemas. Ja peale selle võib ütelda, et et kaks aastat oleme natuke moderniseerinud oma piiberid. Varem me tegime nii-öelda folklooriteatrid, valmistasime ette teatud piirkonna folkloorist kavas, seal oli pillilood, laulud, mängud. Aga viimasel ajal oleme hakanud tegema orkestrid kutsunud vilistlased on nagu see Andres siin kõrval. Samuti ka mõned sõbrad. Ja mängime nii rahvamuusikat ja muidugi rahvamuusika juurde kuulub ka pillide demonstratsioon. Kuit oleme võimelised mängima ka ilusat muusikat. Valgrelt või Tautsilt või. Või ükskõik kellelt ja isegi rock n rolli proovisime ära, saame hakkama. Kandlega rock n roll-i andmeil on ainult seal akordkannel, muidu meil on koosseis. Kaks viiulit, inglissarv, kontrabass, akordkannel kitarr, lokku pill, grammatiline. Ja siis löökpillid, jauram ja trumm ja. No ma arvan, et see igal juhul on, on kindlasti huvitav kuulata ja vaadatagi. Aga räägi kui inimesed nüüd kui neil tekkis huvi selle sinu poolt välja antud Kandle raamatu vastu ja üldsusele päkarauakandle õppimise vastu, siis kuhu nad peaksid selleks pöörduma, kas samamoodi jälle võtma sinuga ühendust, tabama internetist kullalehekülg, helistama sulle ja siis sina oled neid valmis õpetama või tegeleb lõpetamisega Andres ka juba? Ma ei ole veel kätt proovinud õpetamise alal, aga miks mitte? No mis muljed teil Balticast on veel siia jutu lõppu, Baltika, nüüd jätkub meil veel mõned päevad. Täna tegelikult oli täitsa esimene päev, nii et isegi rohkem kui mõned päevad kuni seitsmeteistkümnenda juulini on võimalik osa saada kõigest sellest kõigest, sellest põnevast, mida erinevad rahvakultuurid meile siia kokku on toonud. Ja iga Baltika on võib-olla natukene erinev just väliskülaliste poolest aga oma nii-öelda rahvas, kes folkloori viljeleb, on just pöördunud omakandi folkloori poole ja see on väga tore, ennem võeti lihtsalt folkloorimaterjalid raamatukogust ja tehti sealt, otsiti midagi meeldivat välja. Kuid tähtis on just otsida ja leida oma juuri. Seda, mida esivanemad on seal kodukandis mänginud-laulnud-tantsinud. Ja see on tore, et väga palju just on niisugust huvitavat materjali mida pole varem kuulnud. Jah, mis muljeid Andres sinule Baltika kaasa toob? Noh, see tänane Estonia kontsertsaali kontsert jättis küll vapustava mulje minu meelest täitsa väga hästi lavastatud ja head esinejad ja vapustav mulje tõesti. No aga, ega siis midagi, kui nüüd on võimalus nende päevade jooksul neid vapustavaid muljeid endale veel juurde korjata ja jälle sügiseks selline hea pagas korjata suvel kaasa. Nii et ilusat festivali teile ja üldse toredat suve. Pärimust. Leen neere üle lai ja sa ookle ta siis ka seen. No kosmi. Jooga. Ka AT R-i doosi ta kaugemaale. Ja et need sa temaga See reedeesi käes Vaarest joota. Räng lehmi. Ka kauge ta ka ikka. Ja igavesti tuks. Kaasul. Üle rai ja metsa. Ookli ta siis ka siin. Kosmi. Lugu kandis nime ööbik ja laulis seda meelika Hainso ning kannelt mängis Elo Kalda ja lugu on pärit armastuse ja rõõmulaulude plaadilt, mis üsna hiljuti ilmavalgust nägi. Aga nüüd on siin stuudios minu kõrval koha sisse võtnud viis rahvat tegelast, kes on tulnud Hiiumaalt ja, ja keda minul on olnud rõõm viis aastat õpetada. Nii et minu, minu õpilased, hiidlased, kitarri ja kandlemängijad. Tere, Teile. Tere. Meie oleme tegelikult nüüd juba tänasel päeval koos ka olnud, meil on selja taga kaks Baltical esinemist ja rääkige, kuidas teil muljed on, teie olete sellel Baltica festivalil esimest korda. Hästi positiivne mulje, nagu hästi vahva on kõik ja publik on ka hästi sõbralik ja mõnusat hea esineda. Kuidas teistel? Kas mõnda välis välisesinejat ka kuulsite, nägite? Ja et hästi tore, et olid õudselt vahvati, ei kahetse küll, et läksime kontserdilt õudselt toredaid ja publikule meeldis, kõik jäid rahule. Ja kui kedagi nüüd välja tuua, siis ma nägin, et Taylorile läksid silmad särama, kui norra grupp esines ja, ja norra mehed seal põnevaid ja päris selliseid eluohtlikke saltosid, tegid tantsude sees Taylor, mis mulje, et sulle see jättis? See oli küll väga lahe. Teised novelli ka ikka päris hea, aga see oli üle kõige. Kuidas sulle endale tantsimine meeldib, Taylor? No ma ei tea, ma eriti tantsida, nagu ei taha aga trikke teha, et samas, kui sellised trikid Eesti tantsude siis see ka ära peita, siis võiks, võiks rohkem tantsida, jah, ikka. No mida teie tüdrukud ja Taylor rahvamuusikast vaata, kuidas te jõudsite selleni. Seal tulid Hiiumaale. Folklooritünnid tülid ja et ennem nagu ei olnudki võib-olla nii palju sellest asjast kuulnud, aga aga siis siis nagu sai see rohkem peale või noh, hakkas nagu rohkem meeldima ja ja folklooritundides tuli nagu, et uued tantsud ja ja pillilood ja laulud ja ja nüüd on nagu käidud esinemas sellega, et hästi tore, vahva. Aga millest see pillimänguhuvi on tulnud, sest selle otsuse, et tulla üldse pilli õppima, sellega tegite ju kodus ise enne kui te ka minu juurde jõudsite. Et millest see huvi tuli, kas teil on ka varem keegi pilli mänginud? Vanemad vanavanemad, nagu siin enne rääkis Toivo Luhats. No mul vanaisa natuke mängis, aga teised ei oleks, on mänginud, siis tundus nagu uus ja huvitav ja siis mõtlesin, et võiks proovida ja kujuneski välja päris vahva asi nagu. Aga mis pilli seal kaja, vanaisa mängis kõik karmoškad ja siis lõõtsa, kaladega. Kas teil on kodus olemas ka? Ei ole. Aga mäletad, kuidas vanaisa mängis? Mälu? Eino ma ise ei mäleta, aga mu vanemad rääkinud. Aga teistel ka vanaisa mängis lõõtsa karmoškad. Aga muidu ei ole ka keegi mänginud, et kuulutusegi leidsime ajalehest ja ma mõtlesin, et noh, et ikkagi minna ette Orasin ja ajaviidet aega sisustada. Ja ikka emad on need tavaliselt. Kandleni, nii et mul emal oli kannel lemmikpill ja ja siis ta arvas, et ma võiksin ka minna seda mängima. Aga mida see pillimäng teile annab? Annab esinemisjulgust, kindlasti saad suute inimestega tuttavaks ja uusi sõpru endale. Kuidas sulle Elsa esineda meeldib? Laval? Mulle meeldib ka jäänud lood selged, siis on tore. Aga heli arvad pillimängust, sina oled nüüd kitarri endale pilliks valinud ja oled seda viis aastat õppinud ja mänginud. Kui tihti sa vabal ajal võtad kodus kitarri kätte ja ja näiteks sõnadega mängid koos või, või sõpradele? Ikka tuleb ikka ette, et ikka mängin. Et kas näiteks jõulude ajal ka, kui kingipaki tuuakse, siis öeldakse, et Eli, sina mängi meilegi, Harry ei ole veel ette juhtunud, aga. Meil on üks väga vahva laul, mille Yana on on teinud, on loonud eksahellaul. Ja mis sa arvad jana, kui laulaks seda praegu kõik koos, et sina laulad eest ja me laulame järgi sulle. Piiri päri pääsukene iiri Pääri pääsukene Husso, kullad, pojakesed, kullad, pojakesed, pojad metsas kännu otsas vaja need omadused, mis Est kännust saanud on, mis kännust saanud on, jänes istus peale, siis istus peale missest jänesest saanud lihtsast jänesest saanud karu, sõida ära karude viida, missistki arust endas, saanud miselt kaalust endas. Jahimees lasi maha jahimees silma, mis Est jahimeest endas saanu, millisest jahimehest endast saanud jahimees läks koju. Jahimees läheks koju, kus ta kodu on, kus ta kodu on? Kodu suure puu juures kodu, suure puu juures missest puust saanud on, mis saanud on Lintsistes peale liinseys töötlejale, mis Est linnas saanud, on linnas Linnes saanud munad, liiniustanud munad, mis neis raadistan saanud Miinseisvuna, saanud nendes koorusid pojad, nendest koorusid pojad, mis neis poegadest saanud, mees neist aegadest on saanud pojad, näed metsas kännu otsas metsas kännu otsas, mis kännust saanud on saanud, on jänes, istus peale, jänes istus peale. Noh, minu meelest on see üks väga lõbus lugu kes hoolega sõnu jälgis, jõudis kuulata, mis siin laulus toimus ka ja kui poleks jälle selle jänese nii tagasi jõudnud, siis oleks võinud laulda seda siin laulma jääda hommikuni. Aga räägime veel juttu teiega ja rääkige, mis te arvate, miks, miks see on head. Miks on hea see, et toimuvad igasugused erinevad festivalid, rahvamuusikafestivalid, nagu seda on Baltika ja ja nagu seda on Viljandi folk, millest me oleme osa võtnud ja ja nagu on seda ka Hiiu folk, mis Hiiumaal toimumas on. No nagu Jeltsin ja ma ütlesin, et hästi palju uusi tutvusi ja kogemusi, et uued esinejad, uued ansamblid ja et käib ka päris palju välismaalasi, et hästi tore niimoodi käia mujal esinemas, mitte ainult koolis saalis mängida kohalikele pillid, see on selline hästi mõnus, et on palju rahvast ja kõik kuulavad nagu sind. Et hästi mõnus ja välismaalased saab näha. Võõrast kultuuri, et kui palju see erineb eesti rahvamuusikast? Jah, selline võrdlusmoment tekib, avardab jälle silmaringi. Aga aitäh teile ja soovin teile ilusat suve, me saame seda suvel teiega koos ka veeta. Ja igasuguseid toredaid tegemisi ja mängige aga pilli. Nüüd on mul siin käes üks Hiiumaa lugude plaat, mis kannab nime Rooma reegija, laula. Ja see on 2006 aasta välja antud. Ja siin peal on väga palju huvitavaid jutte, aga siin on pisut ka pillilugusid. Ja üks lõõtspillimängija on Verni sülluste Hiiumaal, kes meile kohe mängima hakkab. Pärimust. Nii mängis meile Verni sülluste Hiiumaalt lõõtspillil. Täna on, on reede, õhtu on pärimuster, on Baltika esimene päev. Ja kindlasti on Teil kodudes väga ilus suveõhtu. Ja varsti on toimumas igasuguseid põnevaid festivale, mida te saate tulla külastama. Üks neist on Hiiu folk, mis toimub 19.-st 21. juulini. Samal ajal toimub ka Võrus folkloorifestival. Nii tegemist on palju ja pillimängimisvõimalust on ka palju ja pillimängu kuulamisvõimalust on samuti väga-väga palju. Mina aga soovin teile siitpoolt, ilusat õhtut. Mängige pilli, kuulake muusikat ja tundke elust ja suvest rõõmu. Ja seda päri. Mustrit jääb lõpetama. Lugu miljonäär, mille toovad meieni Jaan Tätte ja Marko Matvere ja, ja Marko Matvere, et koos väikeste lõõtspillide ühinguga saab kuulda ka Hiiu folgil. Järgmisel nädalavahetusel. Jojakese vaim seal vuliseb, laulu, laulab, laulab, unisel taba, tuuteketab, on. Läheb väikest, peegeldab on küll. Mille kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt voola. Ta on väga rahulik. Ta väga rahulik Ei ka. Vesi jõuab ükskord jõkke. Läks laega lõke. Ta tuli, ma ei hakka aga ta oma koju. Aga. Vesi ojad way, kuliseta tal laulu laulab, laulab uniselt, tabab suur tekitama. Tahab väikest peegeldab, on küll. Nonii siin ütlesin suurelt välja, et hakkab kõlama lugu, miljonääraga tahtis tulla hoopiski oja laulja Jaan Tätte selle meieni tõi, laulis aga nüüd, et mitte alt vedada, siis saate kohe kuulda väikeste lõõtspillide ühingu esituses ka lugu. Miljonär. Sind alal lendavad ei ela. Eriti loomad näevad. Pärimus.