Tere õhtust kõigile pärimuse sõpradele. Jällegi on kätte jõudnud reede on pärimust saateaeg, mina olen astritening ja hetkel on külamas torupillilugu marss Anna-Mariale mille toob meieni Sandra sillamaa. Tänases saates, nagu ikka, saame kuulata üheskoos palju huvitavat muusikat nii Eestist kui mujalt maailmast ja samuti on meil täna kaks huvitavat jutuajamist. Nimelt on meil külas üks inimene, kes räägib sellisest põnevast ettevõtmisest. Teeme ära 2008 mis sisaldab siis eestipuhtaks tegemise kampaaniat. Ja teine intervjuu on meil, Viru folkfestivali peakorraldaja Peep Veedla ka. Nüüd aga kuulame, millest laulavad meile ansambel Zetod. Ja kaela. Terrasele laenud kaelas. Lavale. Lase tal praga. Rattal. Ja nüüd, enne veel, kui me hakkame juttu ajama. Eeva Truu Vergiga, kes on, teeme ära 2008 korraldusmeeskonnas üks eestvedajatest, kuulame ära loo. Keeltelt ja lugu kannab nime sabaga täht. Loolased. Laastavad. Tooma mõtte. Kahvatu. Tere, Eva, tere. Juba mõnda aega on Eesti meedia kuulnud huvitavast ettevõtmisest, pealkirjaga teeme ära 2008. Kindlasti paljud juba teavad ka sellest lähemalt, aga nendele, kes veel ei tea, äkki sa tutvustad lähemalt seda üritust, millega tegu on. Et kuna täna on tegemist sellise kultuurisaatega, et siis ma pikalt-laialt ei hakkasin selliseid tehnilisi fakt lugema üles, võib-olla ütlen ainult nii palju ära, et tegemist on siis üritusega, mis toimub kolmandail mail ja idee on ühe päevaga Eestimaa puhtaks koristada ja me ootame 40 tuhandet inimest, et meiega koos metsadesse mereäärtesse seda tööd tegema. Ja see on tõesti nagu laulupidu või tantsupidu, et nii palju eestlasi korraga ühe eesmärgi nimel tegevuses võib olla tänases saates rohkem räägikski sellest, et, et mis asi on koristamisskulptuur ja et kuidas, kuidas muuta me tahame seda inimeste mõtlemist just Eestimaa pinnal seeläbi, et me koristamas käima, et võib-olla see töö, mis, mis sel päeval kolme kuni viie tunni jooksul tehtud saab, on üks asi, aga, aga teine asi on just see mõttemaailma muutmine. Praegu seda juttu kuulates ja, ja mõeldes selle peale, et sellist kampaaniat meil üldse Eestis vaja on, jääb mulje, et et tegemist pole väga kultuurse rahvaga, kui seda prügi igal pool nii palju vedelemas on. See on tegelikult müstiline, et mina olen eestlasi pidanud väga kultuurseks rahvaks, kogu aeg ja oluliselt arvamus muidugi kultuuri osas võib olla muutunud ei ole, aga nüüd, kui ma olen ise projektiga tegelenud ja Eestimaad mööda ringi käinud, ma olen jätkuvas siiras hämmastuses iga päev, kui palju me oleme enda ümber prügi tekitanud, kui palju inimesed loobivad maha oma asja minu jaoks? On see kultuuri küsimus, ehk siis antud juhul kultuurituse küsimus? Ja ma tõesti tahaksin näha mõnda inimest, kes tuleks minu juurde ja ütleks, et mina tõesti viin oma sodi metsa ja ma tahaksin tema käest küsida, miks ta seda teeb ja, ja püüdudele kuidagi selgeks teha, et palun ära tee seda rohkem, et see, see ei ole ilus, see ei ole viisakas. Ja tegelikult on see ka karistatav. Võib-olla ma räägin siia ühe sellise huvitava jutu, et käisin ise just hiljuti Austrias mägedes suusatamas ja seal ka, kuna ma nüüd prügi igal pool jälgin, vaatasin tee ääres ringi mäe peal, siis suusalistiga üles sõites ja nägin paari päeva jooksul ainult prügi. Neist neli olid kommipaberid. Eriti eemalt ei olnud võimalik selgeks teha, et, et mis riigi päritolu kommipaberid aga üks viiest prügist oli Saku õllepurk Austrias, niiet et keset Euroopat viiendik prügistori eestlaste tekitatud. Nii et see oli minu jaoks ka, eks selline ohumärk Kuidas praegu siiani läinud on? Et juba need koristused, Ma tean, käivad, Jah, koristamine algas esimesel aprillil Jõelähtme vallas hülgase külas ja seal oli meil abiks Kaitsevägi 70 mehega ja hulga rasketehnikaga ning me jõudsime ära koristada päris märkimisväärse arvu tonne prügi ja võib-olla huvitav ongi teada, et see, see on koht Eestimaal, kus asub meie illegaalset prügist, õigemini tänase seisuga juba öelda, et asus meie kogu kaardistatud illegaalset prügist seitse protsenti. Kuidas sinna registreerida saab ennast, kes neid kuulab ja, ja tahab osa võtta sellest. Registreerida saab meil kodulehekülje kaudu, mis on siis www. Teeme 2008. E ja registreerimine on äärmiselt lihtne. Tuleb võtta oma seltskond kokku, kes tahab minna kolmandail mail koos koristama ja valida välja tiimi liider. Ja siis tiimi liider läheb kas siis interneti ja ise omal vabal tahtel ja oma oskuseid kasutades meie koduleheküljele ja registreerib seal vastavalt juhenditele kogu siis oma tiimi ära, mis on kolm kuni 15 inimest või ta kasutab kohalik raamatukogu abi. Kui internetiinimesel ei ole, võib minna ja paluda raamatukoguhoidjal internetiühenduse olemasolul seda registreerimist läbi viia või võib ka minna oma kohalikku omavalitsusse ja rääkida seal teeme ära kontakti inimesega. Ja nendele, kes, kes on sellised hakkajad ja, ja hea meelega sellest koristusest osa võtavad ja kaasa aitavad siis lisaks sellele, et nad saavad pärast vaadata puhast Eestit, on veel ka võimalus võtta osa puhta eesti peost, mis on just nendele inimestele tänutäheks tehtud. Jah, kolmandal mail me kõik koos koristame, siis on aeg laupäeva õhtul saunas käia ja pühapäeval, mis on siis neljas mai kella viiest on meil tänukontsert kõigile 40-le 1000-le Vabatahtlikule tasuta kontsert Tallinnas, Tartus ja Narvas, kus ja siis meie president on lubanud tulla meile kõigile aitäh ütlema. Ja kus on siis laval tunni-pooleteise jooksul Eesti maaline programm, mis on, on meeleolukas ja selline südamliku tunne? Tekitab ja üks tore asi on veel, millest ei saa selle ettevõtmise juures mööda minna. On puhta Eesti unejutt. Mis see on, Eeva? Jah, kuna nagu me siin juba eelnevalt ütlesin, on meil tegemist kultuuriüritusega selles mõttes, et, et me püüame parandada iga inimese kultuuri kultuursust selles osas, et prügi maha ei visata. Teises osas on meil siis tänukontsert, kus me toome eesti kultuuri lavale kõigile meile rõõmuks. Ja kolmas asi, et me natukene ka loomefolkloori selle ürituse käigus, nimelt et siis kõik kooli õpilased esimesest kuni viimase klassini võivad kirjutada puhta eesti unejuttu. Et meil on kolm vanuseklassi, siis esimene kuni neljas, viies kuni üheksas klass ja 10. kuni 12. klass ja kõik õpilased siis võivad panna oma fantaasialennu huvitavalt paberile ja neile selle elektrooniliselt saata Ta aadressil unejutt, et teeme 2008 e-aadress ja võistluse kirjeldus on tegelikult ka meie koduleheküljel olemas ja kuni 18. aprilli, nii me neid juttusid, ootame, ja üks tingimus ainult on sellel unejutul, et lõpp peab olema positiivne, sest kui lapsele loetakse õhtul unejuttu ja ta eesmärk ju unejutu lugemisel on see, et laps jääb magama ja tal oleksid positiivsed unenäod siis kindlasti on oluline, et jutt lõpeks hästi ja õnnelikult, nii et kõik puhta Eesti unejutud peavad olema õnneliku lõpuga, aga muus osas on, on kõigil autoritel vabad käed. Suur tänu sulle, Eeva Truu värk täna siia ilmast. Ja kui me kõik oleme huvitatud sellest, et Eestimaa meie ümber puhas oleks siis kindlasti külastage kodulehte, teeme 2008. Ja registreerige ja võtke osa. Ja siia meie intervjuu lõppu jääb kõlama onu Tauli laul, öine teekond unealbumilt. Nagu jumalik Ella. Käis teket maaneema saaksid. Jaagustesse liivaaadel puutulede. Roone teeniva. Aga aga? Kui vaad? Tuula. Ka viinatulede. Ka. Valge-toone. Ärimuster. Hiljuti sain ühe oma sõbra käest huvitava plaadi, kannel tantsib ja kandlemängijana sellest mehest, kes siin kandle kandlemuusikat teeb. Sellel plaadil olin ma kuulnud. Tema nimi on Alfred kuus, küll aga polnud ma varem kuulnud seda plaati. Ja enne, kui me hakkame kuulama Omalt poolt mängituna ühte eesti polkat siis ma pisut tutvustan teile Alfred kuusi, ka Alfred kuus on sündinud 1922. aastal Eestis muusikalembuses kodus. Kannelt hakkas ta mängima juba kaheksa-aastasena ja õppis seda oma onudelt. Üheteistaastaselt mängis ta juba rahvamuusikaorkestrites. Ja õnn on see, et miski pole suutnud tema musitseeris tegemisrõõmu kärpida. Ei, teine maailmasõda ja sellest tingitud põgenemine Eestist ei tõsine käevigastus ega ka pagulase elu. Ja kuhu iganes teda elulained kandsid, siis alati suutis ta hankida või ise teha kandle mängimiseks. Nüüdseks on Alfred kuus jõudnud Kanadasse ja elab ja, ja tegutseb seal. Nüüd aga eestipolka. Nüüd on meil telefoni otsas juba järgmine tänane saatekülaline ja selleks on Viru folkfestivali peakorraldaja Peep Veedla. Tere, Peep. Nonii, jälle on sündimas Eesti maale üks uus folkfestival ja toimuma saab see Kaheksandast 10. augustini, nüüd aastal 2008 ja Käsmus räägi, kust sinul selline mõte tuli, et hakkaks nüüd ka korraldama folkfestivali. Mõtted vahest head mõtted tulevad ootamatult. Nii on, on ennemgi juhtunud, et et tuleb ei tea kust, aga jääb kestma kauaks. Ja antud juhul tegelikult juhtus see asi niimoodi, et kui ma ostsin Viljandist folgilõikuspeolt koju, siis poeg ütles, et kuule, kui sulle see folk nii väga meeldib, et hakkame ka siis folgifestivali korraldama ja. Nii see asi alguse sai. Ja kui palju aega tagasi, siis mõte sul juba pähe tuli. See oli septembrikuus mullu. Ahaa, nii et kiire reaktsiooniga, et mõeldud, tehtud. Kohe sai härjal sarvist haarata. No aga räägi, mille poolest erineb see festival näiteks Viljandi folkfestivalist või, või nõmme folgist Hiiu folgist? No esiteks selle poolest, et ütleme, programmiliselt on ta võib-olla natuke selline laiapõhjalisem, et me oleme siia toonud ka lisaks sellised pärimusmuusikale oleme toonud ka ka sellist kaasaegsemat muusikat nii-öelda noh, siin võib mitmeid termineid kasutada, siis on ta siis nii-öelda maailma muusika või kaasaegne rahvamuusika. Et eks sele folgi mõiste on tegelikult on selline natuke laiem kui ainult pärimusmuusikaga, aga lisaks muusikale on seal festivali programmis siis ka filmiprogramm on fotovoga luuleprogramm. Ta ei ole ainult muusika ja. Veel sellised huvitavad jututoad, kus siis on väga põnevaid teemasid tulemas. Meile mõne avaldaksid ka? No näiteks Aleksei Turovski, kes on kõigile teada väga-väga huvitava jutuga mees, sest tema on lubanud tulla meile rääkima kuidas kõik need loomad ja linnud on sinna rahvapärimustes sattunud, aga ei hakkaks, võib-olla pole mõtet kõiki kõiki ka kohe välja rääkida. Võib-olla sa räägid veel ka pisut sellest filmiprogrammist ja luuleprogrammist. Filmiprogramm on meil tänavu siis eelkõige keskendunud Käsmuga seotud vanadele ja ka uuematele, filmidele, ülesvõtetele, telesaadetele, et kindlasti selliseid pärle. Selles on mängufilmi Ühe suve akvarellid, mis on täies tükis valmis vändatud Käsmu külas, kus tegelasteks on ka Käsmu küla inimesed, see kõik juhtus juba aastal 1966 ja loodetavasti on meil võimalus seekord siis Viru folgi raames ka peale seda filmi vaatamist kuulata selle filmitegijate ja osalejate poolseid mälestusi, kes siis loodetavasti saavad võimaluse sinna kohale tulla. No see kõlab küll väga põnevalt. Põnev saab ta kindlasti olema, sest möödunud on ju ikkagi juba üle 40 aastal tollest ajast, mil see film seal valmis tehti. Ja teinegi, selline põnev ja omanäoline asi on see luuleprogramm, mida ka teistel folkfestivalidel. Ma ei ole märganud. Jah, vot selle tingib tegelikult ju see, et Käsmu on olnud ka pikka, aga nii-öelda kirjanike luuletajate suvituskoht Käsmus on Kirjanike maja ja, ja see juba tingib sellise programmi võtmise ka sinna festivali programmi, et lihtsalt lihtsalt see nagu tundub, et sobib sinna suurepäraselt ja ja sealsamas Kirjanike Maja hoovil. Paras koht, kus siis kuulata meie kaasaegsete luuletajate etteasteid. No räägime muusikast ka, keda siis Viru folgil kuulda ja näha saab? Kolme päeva jooksul on neid esinejaid ris palju, eelkõige tasub kuulajal, kui vähegi võimalust on internetti siseneda, siis tutvuda selle programmiga aadressil www Viru folk-e. Aga, ja kui nüüd kedagi ka esile tuua, siis võib-olla välisesinejad on selline huvitavam osa, need on ju need, keda, keda nagu iga päev ei võimalust näha ja, ja seekord on meil selle festivali, jäi vist alguses mainimata, et, et selle festivali selline temaatika on Põhjamaade folkmuusika, et me ei kutsu sinna üle maailma või igalt poolt siit-sealt esinejaid, vaid, vaid esinejad on kõik lisaks siis eestlastele, Põhjamaadest ja seekord meil on siis põhjanaabrite soomlaste poolt kaks vahvat kollektiivi tulemas on reede õhtul on Angelik kes on siis sellised saami joigu esitavad nad tegelikult lapimaalt pärit õed kahekesi plussis muusikud sealjuures on väga huvitav kuulata, mille omal õnnestus seda teha möödunud suvel Lapimaal selles tihedas keskkonnas. Ja see kontsertelamus, mis ma sealt sain, see oli võib-olla selliseid tõukeid üldse selle folgifestivali korraldamise juures, kuna see oli tõesti suurepärane elamus, Angleti kontsert, aga Soomest on veel põhjal, laula meil pühapäeval esinemas selline Soome folkroki kollektiiv väga kaasagi kiskuva esitusega ja Rootsist on samuti selline kaasakiskuv folkrokiesitaja. Hoven Droven, kes siis laupäeva õhtul VW esineb siis Norrast veel on väga huvitav, koor on Ensemble 96 ja, ja võib-olla siin mõned esinejad on veel, aga Eesti poole pealt on muidugi selline folgiparemik on kõik kohal ja lisaks neile folgi ehk siis pärimusmuusika esitajatele on, on meil siis merelaval on, on siis ka natuke teistlaadi esinejad nende hulgas siis Tõnis Mägi, Riho Sibul, Siiri Sisask, Jääboiler ja mitmed teised, nii et pris mitmekesine, saab see programm olema pluss siis autoriõhtud on ütleme, autorikontserdid on Käsmu kabelis ja ja osa kontserte on rahvamajas. Need mitmekülgne saab olema muusikaline programm. Mina enda käest ei peaks üldse seda küsimust küsima, et miks sinna tulla, sest sind kuulates ja ja ise ka selles pärimusmuusikamaailmas elades hea on, kui tore asi see on. Aga kui nüüd öelda inimestele, kes varem pole, pole käinud veel festivalidel folkfestivalidel, siis mida sa ütled neile peet, miks nad võiksid tulla Viru folgil? Ma arvan, et Viru folgil tasub tulla ka sellepärast, et et seal on mitmekülgne huvitav programm ning lisaks sellele me püüame ka selles fantastilisest kalurikülas, nagu see Käsmu on endine kaptenite küla, noh, ma olen kuulnud Käsmu vaadetest siin väga palju igasuguseid ilusaid hinnanguid ja, ja ta on lausa selline muinasjutuline küla. Tee on see külaatmosfäär ja me püüame seda ka selle festivali ajaks siis kohandada veel seda atmosfääri, nii et kui seal on nüüd korraga rohkem rahvast kui tavaliselt, et ka neil oleks hea olla, et selleks on, on seal täiesti plaanid olemas, kuidas, kuidas olemine kõigile mõnusaks teha ja ma olen täiesti veendunud, et kahetsema neil päevil Käsmu tulekut ei ole küll põhjust kellelgi, hakkab ta, sest me teeme selle nimel kõik, et et seal oleks mõnus olla. Nüüd ma tean, et alguse saanud ka piletite müük Jah, piletite müük läks lahti juba esimesest aprillist, kusjuures esimene pilet müüdi ka juba esimese aprilli hommikul, päris varakult vist oli kolmveerand üheksa hommikul, nii et et müük on, on tõesti mitte ainult välja kuulutatud, vaid ka lahti läinud. No väga tore, igal juhul, suur tänu Peep Veedla ja soovin kõigi meie meiega raadiokuulajate nimel, ma usun, et, et see festival kenasti õnnestuks, nii et palju jõudu, jaksu. Aitäh, ja lõpetuseks ma veel tegelikult kutsuksin kuulajaid ka esmaspäeva õhtul rahvusraamatukokku, kus siis kell kuus on loodusõhtute raames meil Viru folki tutvustav sellile folgi õhtu tulemas. Selline sai meie tänane päri muster. Suur tänu meid kuulamast ja meiega mõlemast. Ja siia tänase saate lõppu jääb kõlama lugu ansambli Sinimaniseele värskelt plaadilt kirikukellad. Mina soovin teile ilusat õhtu jätku ja kena nädalavahetust. Olge hoitud. No ma. Ei. Ole. Ei seal oli alus ja ta olla. Või siis üks koor ööd luu. Muidu. Ta ei. Näe kuu udu.