Tere ja ilusat õhtut taas kõigile pärimusmuusikasõpradele. Jällegi on kätte jõudnud reede õhtu ja eetris on päri muster. MINA OLEN Ostripping. 20. märtsil sai alguse üle-eestiline kampaania, teeme ära 2008 ehk teeme Eesti puhtaks. Ja täna on meil siin pärimustris külas kaks projekti eestvedajat. Eeva Truu, Verkija Triin lumi. Tere õhtust. Tere õhtust. Tere õhtust. Kuidas selline projekt alguse sai ja kuidas siiani läinud on? No projekt on alguse saanud tõesti, tänaseks tundub juba sajand tagasi, aga tegelikult see oli üsna alles, see oli eelmisel sügisel minu jaoks oktoobris ja selline põhitöö algas alles selle aasta jaanuaris, aga me oleme teinud ära märkimisväärse hulga töötunde kõigi vabatahtlikega. Keda siis tänaseks päevaks on umbes 77, kes umbes täpselt 77, kes igapäevaselt toimetab ja, ja meiling listis on meil lausa 351 inimest tänase hetke seisuga, nii et töö käib täiel rindel ja tänase seisuga kindlalt võin öelda, kolmandal mail läheb metsa kümneid tuhandeid eestimaalasi ja neljandal mail ole oleme me saanud oma riigi puhtamaks kui ta kui ta on olnud viimastel aastakümnetel võib-olla isegi aastasadadel, et see, see on küll täiesti kindel. Seda on küll väga hea kuulda. Aga kuidas üle Eesti inimesed sellest osa võtnud on? Kuidas registreerimine läinud on? Registreerimine kestab, algas Kahekümnendal märtsil ja lõpeb 27. aprillil, et see on selline oluline informatsioon, mis, mis võib-olla on osadel kõrvust mööda läinud, et üheksa päeva on jäänud registreerimise lõpuni ja hetkel on peaks olema registreerunud kuskil 21000 inimest ja registreerimise tempo on siiamaani olnud 1000 inimest päevas aga kergelt kiireneb. Nii et me arvame, et kokku tulebki kuskil 35000 40000 inimest, nagu plaan oli. Kas Eestis on ka mõni koht selline, mis on nii puhas, et, et lihtsalt nemad ei võta sellest osa? Jah, Eestimaal on on huvitavaid kohti, et Eestimaal on 227 omavalitsust ja eks nad kõik on natukene erinevalt suhtunud, projekti on, on neid, kes on algusest peale kaasa tulnud, on neid, kes on, on väga prügised, aga koristada Ta ei taha, vähemalt vähemalt meiega koos mitte neid on kuskil üheksa omavalitsust üle üle Eesti. Siis on selliseid, kes on puhtad, aga tahavad kaasas olla projektiga näiteks Otepää vald, mis on tõesti puhas nii nende enda kaardistustulemuste põhjal kui ka meie meie järelkontrolli tulemusel ja neid kohti on päris mitmeid ja siis on veel ühed huvitavad, et kohad on need, kus tegelikult sodi on kaardistatud. Aga tänaseks päevaks veel kedagi registreerunud registreerunud ei ole, selliseid valdu on ka kuskil kümmekond üle Eesti. Selle teeme ära 2008 raames on päris toredaid asju õel et üks on selline puhta Eesti unejutt, mida on võimalik lastel kirjutada ja mis sai ka alguse märtsi teises pooles, siis täpsemalt 20. märtsil. Kuidas siiani laekunud on, neid jutte? Jah, see on üks võib-olla tõesti kõige rohkem, isegi päri, mustriteemaga seotud, sest ma arvan, et, et me loome folkloori praegu selle unejutuvõistlusega ja Meil toimkonna need inimesed, kes tegelevad igapäevaselt nende juttude läbivaatamisega ülelugemisega, ütlevad, et, et seal pidi fantastilisi lugusid olema ja neid siis kirjutavad kooli õpilased esimesest klassist kuni viimase klassini kolmes vanusegrupis. Ja Kahekümnendal märtsil siis võistlus avanes ja tegelikult täna on viimane päev neid jutte saata, aga, aga siin, praegu saladuskatte all võin öelda, et ehk kui veel see nädalavahetus ka mõni laps paneb oma oma jututeele, et siis siis me neid tagasi küll ei saada, nii et unejutt, et teeme 2008 on siis oodatud kõik sellised positiivselt lõppevad puhta Eesti unejutud, mis on siis kuidagi seotud Eestimaa loodusega ja hetkel on neid tulnud juba peaaegu 200 ringis. Ja nii eesti kui vene keeles, et, et see on tore ja saan aru, et see on nagu võistlus võistluse ja praegu on niimoodi, et unejutud on ka kõigile kättesaadavalt loetud lastekas linti need, kes kuulata tahab, saab kuulata neid veebisaidilt lastekas ja kes tahab lugeda, see saab siis Päevaleht online'is lugeda neid lugusid. Ja võistlus on jah, niimoodi, et seitsmeliikmeline žürii valib välja igast vanuseklassist, mida siis kolmes vanuseklassis kolm parimat tööd ja need saavad autasustatud ja võitjad kolm võitjat kutsutakse tänu kontserti lavale neljandal mail ja seal nad saavad siis väärilised auhinnad endale. Teine tore asi on ka sellise vahva nimega prügikolli. Foto. Siis fotojaht, fotojaht jah, et see on jah ka huvitav asi, et mille me oleme neid välja kuulutanud aprillis, et aprill on prügikolli jahihooaeg Eesti vabariigis, et siis saab fotokaameratega jahtida neid inimesi, kes siis sodi metsa viivad. Kõige parem on see, kui saaks mõne teolt tabada, et kui mõnel fotograafil õnnestub see inimene pildi peale saada, kes sodi metsa viskab, siis see on nagu 10 punkti. Et ettevõtmine aga on võimalik selle võistluse raames jäädvustada ka prügikolli jälgi, et mis nad siis on metsa jätnud ja selle kohta on ka meie koduleheküljel siis WWW teeme 2008 kirjeldus olemas, et kuhu need fotod saata, kuhu nad üles riputada ja ka seal on kompetentne žürii, kes valib siis välja parimad tööd ja ka need saavad väärilised auhinnad. Siiani kedagi vist lubatud ei ole? On küll, on juba tabatud, jah, paar paar inimest on teolt kätte saadud ja ja tegelikult meil on nüüd G4Si abiga pandud üles ka kolm kaamerat siin, Tallinnas Tallinna ümbruses sodikohtade juurde ja meil on suur lootus, et, et veel mõned inimesed me läbi televisiooni ja raadio kuulsaks teeme sellega, et nad on sõdi metsa viinud. Jah, pole just suurem asi kuulsus, aga, aga tahaks loota, et selline projekt nüüd saab sellist vastukaja, et inimesed tõesti hakkavad rohkem mõtlema selle peale, mis neid ümbritseb ja kuidas ise seda hoida. Aga Triin, sina tegeled tänukontserdiga. Jah, tänukontsert on sellise toreda nimega nagu puhta Eesti pidu, sest kolmandal mail on siis kogu Eesti Eestimaa rahvas mööda Eestimaad laiali ja, ja selles isad sombanud neljandal mail on siis aeg aeg-ajalt siirast tänu kõigile neile inimestele, kes on appi tulnud ja, ja kutsumegi puhta eestipeoks seda ja puhta Eesti pidu toimub kolmes erinevas linnas, et nii nagu meil kõik koristajad üle Eestimaa laiali, siis ka meie, meie tänu oleks kättesaadav kõikjal Eestimaal. Ja linnadeks on Narva Tartus, Tallinn, Narvas linnuse hoovis, Tartus Raekoja platsis ja Tallinna toimumiskohaks on lauluväljak. Kontserdi toimumise algus on kell viis. Kontserdimõte on see, et tänasele kontserdile medaleid ja diplomeid kõigile koristajatele kuivõrd-kuivõrd. Meid aitavad eesti tuntumad muusikud, kelle abil me siis ütleme, selle siiraid täh ja korraldame kõikidele osalejatele toreda kontserdi. Kas sa võiksid kedagi juba nimetada ka, kes seal esinemus on? Päris aus olen siis lõpliku esinejate nimekirja avaldame järgmisel nädalal, kuid just nimelt elas ja saladuskatte all selline tore termin, siis saladuskatte all ütlen, et Tartu laval on andnud oma nõusoleku esinemiseks vennad Johansoni ja Tõnis Mägi. Narva laval on kohalik tuntud bänd avenüü ja loodame Anne Veskit seal näha. Tallinna puhul on andnud oma jah-sõna Chaliis Genka, Riho Sibul ja teised. Et ma usun, et päris ilus muusikute nimekiri, et see siiras täna kokku panna. See on väga tore, et loodame, et siis inimesed reageerivad ja vaatavad seda, seda kodulehte ja võtavad osa. Ja teeme Eesti üheskoos puhtamaks. Kas midagi veel veel südamel, mida? Mida tahaks jagada? Kuulajatega? Südamel on kindlasti üht koma teist, aga võib-olla kõik ei hakkaks siinkohal välja rääkima. Aga võib-olla üks teema, mis haakub eel eelnevate teemadega, selline selline pidulik asi on see, et kolmanda mai õhtul, mis on siis laupäeva õhtu kahe nädala pärast ehk kolmanda mai õhtu, ehk see õhtu, kui Eestimaa on juba hästi puhas, siis kõik need inimesed, kes on käinud koristamas päeva jooksul on saanud väga unikaalse rinnamärgi omanikuks ja sellel linnamärgil oleks kohe esimesel õhtul selline väärtus olemas, siis on üle Eesti meil kokku lepitud järelpeokohad, mis siis antakse teada nii meie koduleheküljel kui ka koristajatele kõigile koha peal ja sinna on siis märgi näitamisel võimalik tasuta sisse saada, seal on kõik teised samasugused prügikorjajad kenasti kokku tulnud on lõbus meeleolu ja, ja igal pool on ka siis õhtu üllatused nii ürituse toetajate poolt kui siis ka loodetavasti muusikute ja meelelahutajate poolt. Ja hästi lihtsalt kokkuvõttes, et kohtume kolmandal mail metsas ja neljandal mail puhta eesti peol. Suur tänu teile. Sulle suud anda ei tule koju väitule koju, ta tahab sulle suudav õietta, tule koju, ta tule koju, ei, tahab suud anda, daatule koju, daatule koju, ei tahaks sulle suud anda. Viirus ei käe lahti neli-viis korda järjest. Nii ilus, ei lask, ei neli-viis korda kärjaski. Tänapäeval ongi nii, mehed saunas, rääkisid tänapäeval Ongeri mehed saunas äkilisi, täna öösel jälle mure, pidin saatma kuure täna öösel jälle luure ei näe raha saatma kuure. Kihinglustrike lasti neli-viis korda järjest viiruslik nas tee neli-viis korda täiesti. Hommikul, kui nägin Kägu tabud põrmugi omane hommikul, kui nägin puudutavalt põrmugi omale ja kui kallis tasin kaske teda hoida oli raske ja kallis Dacingas kätte teda hoida oli raske. Kui suudle Silvel mulda, naerdi kaevus, otsib kulda ja kui suur siin veel muld alla aede kaevus otsikul. Nii ilusti kenasti neli-viis korda järjest ei lusti, lasti nii viis korda järjest. Elame maailmas vahvas rõõmustav tuur ristirahvas, elame maailmas, vahvas rõõmu, sa ju ristirahvas algavad turistisõjad, sinna kaovad tütre Kooja algava juuri, Liisoojadsin kaovad trajektoor ja et kas need hirmu alustada või siis armu ilustada. Kas need hirmu alus ta tahab, õnnis aroom ilustada, see väärikas ja vana keel tihti praegutab quicanavee vääri kaas ja vana keel tihti praegu kui kanore, et käivitage lusti, ratta, see kõik tõmbab ühte patta Kiievi Tagem lusti rattad, seega ma vaata meelerahu, tused tõestus silmis süttis taas meelerahutused, tõestussilmi sõitis süda, kes kokaiini koorega, kes kärbseseen soodaga, kes kokaiini koorega aades kärbseseeni soodaga, aga neile, kel veel pere, käige õllesummer. Aga neile. Mere kiirustike lastel Alice Harri hästi ilusti, kenasti neli-viis korda järjest. Kui elamus on suremus suremus on elamu kui ela muus, on suremus, sure voos on elavu. Sortsi pere ikka passi ümber kaare, aga vana sotside ikka passi ümber ta ütleb pide rahast või peresära pronksist lööge, ütleb straal, olge ise särad Bronxis ülegi, et vaat kui Kalev jõuab koju kah põlvist saati meres, pronksist koju jõuab koju kah põlvist saati meres, pronksist koju. Või lasti uus Aeritaariaski. Lostreige lasti näli viis kalevit järjes. Pakkisime kokku metsapulli, siin kokkunurme, pakkisime kokku, et saatkonnilisin kokku, nurr, kantisime ümber arved merre, lükkasime parved kavandi liine ümber, arve verre. Lükk, gaasime Barr. Lustlik lasti viis korda järjest. Rustreid lasti neli-viis korda järjest. Kõrvad suus ja jalataskus rahva Sistus, rahvas kargas ja taskus rahalistumus, rahwasas sokid, lõuapaelaga nokamüts peas, naelaga soki lõuapaelaga ja noki müts peas ajaga eemal paistab lahe lodu, kus ka elab lohe ema eemal paissa pahe, loodukus. Laatore, Maadu. Lusly lasti äri viis korda järjest. Rustreid lasti neli-viis korda järjest. Aga maailmamuusikas on üks kuu ilma maasikas, aga maailma muusika paneks puuvillbaasiga. Petseri Tuujaatilise õudtaid isetu ja teisel ise suu ja ajutise tuura tisleriruum on kõveraeg, on kõverlaul, saab otsa seal, kus on ka veel aeg, on ka väärlaul sabaotsa seal, kus. Ka ilusti, kenasti neli-viis korda järjest, ilusti, kenasti, neli-viis korda järjest. Ei tule koju, ei tule kujuda, tahan sulle, suudan. Ei tule koju, ei tule koju, ta tahab sulle, suudan õietta. Tule koju, ta tule koju, ei tahab suht suund anda Tartule koju taotule koju, ei taha sulle suud anda. Ilusti kenasti neli-viis korda läbinisti, ilusti kenasti viis korda. Nii laulsid meile Johansonid saab siis näha ja kuulda ka neljandal mail puhta eesti peol. Ja veel on maikuus tulemas üks vahva asi kõikidele rohelise vaatega inimestele ja ka natuke sportlike elukommetega inimestele kindlasti huvitav ja meeldiv ettevõtmine. Nimelt roheliste rattaretk. Kuidas elad Lämmijärv? Ja see on 19-st ratast retk sel aastal ja toimub ta üheksandast kuni 11. maini. Ja saate vaadata infot täpsemalt selle kohta rattaretked C. Ja ma võin seda öelda, et, et sellel rattaretkel saab kuulda ka head muusikat. Nüüd aga kuulame, mida räägib meile jüripäevast, mis peagi kätte jõudmas on. Ene Lukka veidigi on oma eluringis. Peagi on käes jüripäev ja tahaksin selle päeva eel meenutada varasemat jüripäeva ja sedapuhku siis Elin Kroon kirjutab, kuidas ta gobela külas Antsla vallas pidas. Jüripäeva. Antsla vallas toimub aastaid suurejooneline jürijooks koos kõige selle juurde kuuluvaga nagu Jüri tuli ja tants. Kuna olin päevasest hea korrastusest oma maja ümbruses väsinud ja samas saanud ka värske õhu mürgituse, siis otsustasime õhtu veeta kodus. Võtsin taas kätte rahvakalendri teose ja otsisin teateid jüripäeva kohta. Esimene rõõmus märk tuleviku kohta tuli, kui lugesin, et jüripäeval või enne leitud hoburaud ennustab õnnelikku suve. Olin päeval melissi ümber istutades vana õunapuu juures kaevanud üles just hoburaua. Kui selle leidmisel olin pisut hämmelduses, siis õhtul oskasin loota õnnestuvat suve. Seda enam, et sel hetkel olin meeleheitel suures ärevuses töökoha pärast, mis tänu kooli sulgemisele kevade lõpuga kaob. Aga hobuseraud andis lootust. Jüripäeval hoidusime oksalõikusest ja mürarikkast tööst. Selle asemel meisterdas minu mees aediku lammas utega esimesi rohututte näksima lasta. Karjatasime pisipojaga villapalle. Jooksime ümberaiakese, et meilgi oleks karjaõnne. Aedik on vajalik mitte huntide, vaid nii oma kui ka võõraste koerte eest kaitseks. Kahjuks kehtivad loomariigis omad seadused. Lõunaks valmistasin kärutädipuder Turusealihaga ja söömaaeg venis pärastlõunasse, sest telerist tuli setude jüripäeva saade. Jürituli põles terve päeva ning me ei jätnud seda kordagi valveta. Päeval olime kõik usinad riisujad, tule kohendajad, eelkõige nelja aastane pesamuna, ka mänge seal mängitud tule läheduses. Jüripäeva ettevõtmised said kõik toimetatud ja tänu päikeselisel ilmale sellest ka suurt mõnu ja rahuldust tuntud. Tuleb rohkem hakata endasse vaatama, et kõigest kiirest natuke eemalduda ja tuletada meelde ammu unustatud vanavanemate elutõdesid. Kui Elin tundis rõõmu hobuseraua leidmisest, siis rahvakalender vaatab, et mis on see raud, asja leidmine siis tegelikult toob. Ja rännuteade ütleb, kes enne jüripäeva raud asja möllab. Tol olla on. Aga Lüganusel öeldakse nii. Enne Jürgi leitud hobuseraud oli õnnetooja pidi aga hoolega tähele panema, kuidas raud maas oli. Nii tuli see kodus ka paigale panna. Kui oli astumise pool ees, tuli õnn majja. Kui tagurpidi läks majast välja, kui oli majas mehele minemise ealisi tüdrukuid said selle aasta sees mehele. See tähendab, viidi majast välja. Aga jüripäev on tänaseks kujunenud üks isamaalise tunde avaldamise päevaks näiteks kautidele Eesti sõdurpoistele ja paljudele teistele kogukondadele. Sest sellel päeval meenutatakse oma esivanemaid, vanaisasid ja teisi, kes on pidanud võitlema oma maa ja kodu eest. Ja nüüd kuulamegi ühte laulu, mille pealkiri ongi sõjateedel ja selle laulu on laulnud siis linti. Niisugused naised, kes nimetavad ennaksiidi sõsarx Kui aga jüripäeval sünnib ilma laps, siis talle on sobilik nimeks panna loomulikult Jüri mida ka kõigi JÜRI nimelistega sel päeval korda saata võib, annab teada Eesti rahvakalender. Jüripäeval pühitseti Jüridel nimepäeva, mindi jüri juurde pillidega ja tõsteti teda üles, öeldakse tülilt. Või jüripäeva hommiku kui jüri alles maganud, seotud ta kinnivööga ehk mõne teise, et asjaga. Kui Jüri üles ärganud, võtnud ta vee omale ning toonud siis viina ehk lasknud ka teistel tuua. See on Laiuse teade. Jüripäeval ehk jüripäeva ümber sündinud lapsi öeldakse Jüri toonud olevat. Sarnaselt öeldakse mitte lastele, vaid enamasti suurtele tavalises jutuajamises, näiteks Tal om Jürid lapse jätnud ehk läinud Jürid jätsid talle lapse. Nii öeldakse Tarvastus. Aga kuidas siis jüripäeval on külaliste külaskäikudega? Tüdrukud ja poisid ei või mitte eripäeval külas käia, sisi olla neil pruudi, ega peigmehe õnne, öeldakse, tormas. Mida veel, paljajalu ei ole tohten teise talule minna siis visatud tulist tuhkajälge pääle, sest muidu tuleb, et pera metsel suvel põllule kahju. Kaesolev tohten Kennegi sukka Kudaden töise talule ega üle Use minna, et kana, Kapuste loome ärade Eisi Bly öeldi hallistest. Aga Rõngust, kui jüripäeval naisterahvas enne meesterahvast taluse tuleb, siis ei ole sel talul ega majale hääd õnne. See aasta ja tormast tuleb jüripäeva hommikul meeste sant enne, siis saab tüdruk seal majas, mehele tuleb, aga naiste Saint enne siis ei saa. Ja kiinust jüripäev vaadutas, kelle näed, kui meesterahva, siis ei lähe sul tööriistad kätki. Kui naisterahva siis lähtuvad. Niipalju siis külalistest, aga tuli, kuidas on tuledega? Jüripäeval tehakse ka tuld ja tule ümber on hea ja mõnus olla, juttu veeretada, laulda ja tulede tegemisest eripäeval antakse teada järgmist. Kõigepealt Vastseliinas vanasteeti jüripäeva ütte mäe otsa Jürile, suur tuli üles, sinna lätsin mitme lähemasse külarahvas kokku, jüri päive, pideme seal süüdia, juudi peedi suurt püha ja ballaldi. Et jüri suve unistusi ja lasesi kõrge minna. Ja on veel teine teade karjast. Ma olen kuulnud küll, et jürituld tehti põldudel ja mere ääres. Minu nooruses oli Jüri tuli. Jüritule ääres on tõesti hea laulda ja nii kuulamegi järgmise laulu siidi sõsarate esituses ja see on ka pühendatud meie sõjameestele ja päälkirjaks transvaal. Loos. Trans. Ka too maa saab. Ma ei mõtle nii, isamaa on ka jobu. Ma nii saama ka joogu ka mulda, Eige kond ja kanne on Palve ta sai ma. Ja le nood või Leva Järvatuus. Pürançwa transva mu tooma saab leetu üles. Peale kõige muu on jüripäev veel hobuste püha hobuseid meil Eestimaal on, nad ei ole küll õnneks enam niivõrd tööloomad kui rohkem ilu ja rõõmu pärast. Aga et mis siis hobustega seotud on, eripäeval tormas, öeldakse. Mustveekala naine kõneles, et sealpool venelased ennem hobuste lakad lintidega ehtinud mõnikord paelugi sabasse pannud niisugune ehtimine võetud ette just jüripäeval. Kui hobust jüripäeval saab tarvitatud, siis minna hobuse kael katki, nii et hobuste püha ajal ei tohi hobusega sõitma minna. Ja jüripäeva saate lõpetuseks üks jutt, jüripäevane jutt, mis on pärit Vaivarast. Vana usukombestik, sündinud lugu, vanaperenaine hulkus, koorid jüripäeva, hommikul aia ääres torkis kepiga aia tugi teevaste vahele ja hüüdis iga kord õnn õue. Keegi Thelm olnud aga aia taga ja ütelnud vanaeidele, vastuvärav oli lahti, kõik läks välja. Oh kullake, 1000 tulist, kui vanaeit läks, nii et kabjad tuld lõid. Mihklipäeval, kui jutust tuli suviste asjade üle rääkida ohkaseid jüripäeval ajasin küll õnne õue, aga kurivaim ütles, värav oli lahti ja kõik õnn läks välja. Selline oli üks Vaivara jutt. Aga palju õnne, Jürid ja kõigile head eripäeva. Nii mängis meile Raplamaa mees Aivar Arak rahvakandlel ja ja külas valss, sinililled. Nüüd aga räägime natukene jüripäevast veel ja vaatame, mis jüripäeva paiku on toimumas Eesti vabaõhumuuseumis. Meil on telefoni otsas siin praegu Kristi pumba vabaõhumuuseumist, tere. Tere. Räägi Kristi, mis siis vabaõhumuuseum sellel ajal omalt poolt inimestele pakub? Kuna jüripäev on kolimise päev, siis meil on see täpselt samamoodi ja meie olime nii-öelda sisse, ehk siis meil on esmakordselt jüripäeval on vabaõhumuuseum avatud kuni kella kaheksani. Talveperioodil oli meil muidu kella viieni ja nagu jüripäeval on alati olnud, sõlmiti uusi teenistuslepinguid ja suvilised said palgatud, et meil nüüd samamoodi jüripäeval tulevad meie suvilised, kes suviti seal töötavad kõik meile muuseumisse, kohale ja ka nüüd sõltub natuke, kui usinad nad on, et kas nad saavad oma majad kõik nii korda, et me saame need külastajatele ka näidata või veel ei saa, sõltu täpsemalt jüripäeval. Aga igal juhul ma kutsun kõiki, kes ei taha nüüd Tallinnas jüripäeva veeta. Ma kutsun kõiki vabu muuseumisse, sest et neil on ikkagi palju vaba õhku ja palju loodust ja palju linnulaulu. Nii et meil on plaanis kell viis süüdata ka jürituli ja jürituld, me teeme kuni kella kaheksani niikaua, kuni territoorium on avatud. Ja meile tuleb ka pillimees sinna lõkke juurde pilli mängima. Ja loodetavasti me saame teha ka mõne lihtsama pilli nendega, kes soovivad, et ma arvan, et pajukoor ei ole lahti, pajupilli veel teha ei anna, aga ehk mingi roopilli saab ikka valmis tehtud. Nii et saab ise ka pilli proovida. Ja ma loodan küll, jah, igal juhul pillimees on selleks oma nõusoleku andnud. Ja siis ma arvan, et me veel proovime teha mingeid mänge, näiteks hobusemäng, mida vanasti karjamaal mängiti. Ja muidugi, kes ei taha pillimeest kuulata, see võib kuulata hoopis linnulaulu, jalutada meie muuseumi territooriumil ringi ja vaadata on seal ju küll tegelikult ja meil on ka kink, nii et saab ka kiikuda ja kestab näiteks lõkke peal midagi küpsetada, see võib ju ise kaasa võtta oma vorsti või, või mida iganes, mida ta seal lõkke peal küpsetada just tahab, nii et sõbrad kaasa ja midagi sellist lärmakad ei tule ja selline rahulik, aga õdus, jüripäev. Kas vabaõhumuuseumi eelmine aasta ka jüripäeva pidas? Et eelmisel aastal seda ei tähistatud, aga sel aastal tähistame, jüripäev on ka võib-olla paljudes kohtades ära kadunud, seal jüri, tule tegemine, mina isana Lõuna-Eestist pärit ja ma küll ei mäleta, et oleks olnud mõni jüripäev, kui me ei oleks lõket teinud, aga aga Tallinna inimesed küll teevad suured silmad ja ütlevad, et mis see vilunud No kuidas sina Lõuna-Eestis pidasid jüripäeva. Mainisid lõket, kas midagi oli veel, mingit sellist, väikest traditsioonilist asja, mida te alati jüripäeviti tegite? Jüripäev oli, oli nagu ka vanasti, et minu jaoks on ka alati olnud see väliste tööde või õues olemise algus, et ma arvan, et see on väga sobilik päev tõesti, et see oli esimene päev, kui, kui perega läksime välja ja tegime lõket ja midagi, proovisime seal küpsetada juba ja midagi riisuda ja et see päev alustas seda nii-öelda suvist tööde tööde algust. Ja vabaõhumuuseumisse seekord on oodatud siis kõik nii suured kui vanad. Ja väikesed, väikesed ja noored. Nimelt, et tulge kõik ja sissepääs on muuseumi sooduspiletiga, mis on täiskasvanutele 35 krooni ja siis sooduspilet on 20 krooni ja päris väikestele on ainult siis Selge, aga, aga siis loodan, et kõik huvilised kuulsid seda infot praegu ja ja saavad tulla vabaõhumuuseumisse toredalt jüripäeva veetma. Suur aitäh, Kristi, sulle, palun nägemisnägime. Nii laulis diskreetse mango Trio ja tegemist oli Sangastes pärit hobusemänguga. Praegu on Eestis jätskaar jällegi ja toimub see 16.-st kuni 27. aprillini. Ja sellega seoses on 19.-st kuni 24. aprillini ka džässinädal Viljandis värskes pärimusmuusika aidas. Nii et saate kõik külastada ka värsket kodulehte, pärimusmuusika kodulehte ja folk poee. Selliselt aadressilt leiate huvitavat infot. Nii et kes pole veel pärimusmuusika aidas käinud, siis kindlasti minge ja külastage seda ilusat kohta. Nüüd aga kuulame veel Johansoni. Õigemini siis Johan Zone, sest neid on päris päris mitu ja üks ilus laul Pealkirjaga läik pulber. Tekst on Juhan Viidingu tehtud ja ja meloodia on siia siis juurde mõelnud. Jaak Johanson. Õhtul olid pealinnamaja jäi ja tantsimiseks alumine saa Su lause mällu kummitama jäi ta kallikaks kilost ja siit Korolkio taikiviski Vabara ei kulista tantsupõrandale. Ahven äärest Emajõe veetase asendab ka hakkame uuesti. Su vanemad tol õhtul olid ma linnamaja, sinu päralt, jäi tantsimiseks, Salumine sa su lause mällu kummitama jäi kallim kaks kilost. Kolm kilo, ta kivis aparaati. Segu pulss tantsupõrandale, aga seda asendab ka mesilase. Me saime vanemaks ja ühel õhtul kalli, kui me tantsisime, pallil kõrvalesta, puudutas su suu. Sa sosistasid nagu meeletu. Tallinn, kaks last ja kolm kilo naid, diviis kilo varati segu, puista tantsupõrandale maha ja seda asendab ka mees. Päevad lähevad tihti, elu tundub kive. Kui me tantsupõrand siis füüsid line. Sinuga ei unusta sa seda valget ööd, mil sosistasid sa. Võta Kalli külastaja riik, kolm kilotalki, viis kilo parati nii sise- kui, kui seda tantsupõrandale maha ja sena asendab ka mesilase. No vot selline pluusiv lugu, Elise, läik pulber. Ja meil ongi siin täna pärimustris ühine aeg teiega otsa saamas. Järgmisel nädalal on siin minu asemel Ants Johanson. Ja siis räägib tema juba teistel teemadel. Mina soovin teile ilusat kevadet ja palju päikest teile südamesse ja silmisse. Ja meie tänast õhtut jääb siin lõpetama lugu pealkirjaga aprill. Ja toob selle meieni ansambel eesti keeled traadilt kella tiksumist. Olge hoitud. On värske ja soo. Eks pakitseb?