Tere, olen Tarmo Kikerpill ja te kuulate uunikumi. Kõlab võib-olla ootamatult Tarmo Kikerpill, sportlaskarjäär ei alanud sugugi korvpallurina. Omalajal treenis ta hoopis kahevõistlust ja kuni 16. eluaastani polnud probleemi hüppetornis suuskadega alla sõita. Aga kui kahevõistleja kohta liiga pika mehe varustus väikseks jäi, vahetas taga ala sattudes tänu sõpradele korvpalli juurde. Sealt alates on Kikerpill iste saanud no Eesti mõistes tipptegija, kes andnud panuse nii Tartu Ülikool Rocki kui rahvuskoondise tegemistesse. Võõrsil on ta profileiba söönud Poolas ja Kreekas. Mis ma nagu väga hästi mäletan, üks plaat on nagu olime Väino ja Toomas Uibo plaat, et kuidagi seal on mul siiamaani nagu silme ees ja siis on need mõned kood nende esituses seal. No ma arvan, et see oligi kuidagi vinüülplaadiaeg ja selle ütleme kollektsioon Mul ei ole üldse väga suur, aga seda plaati oli nagu meil kodus kaks tükki. Millegipärast ma ei tea, kas seda tõesti kingiti või neid osteti kahekaupa too aeg, aga. Aga see plaat jah, kuidagi päris palju kodustada vinüül seal käis ja aega, ma arvan, oligi üks fenomenaalse asju, et kuidas noormees sellist häält välja sai laulda nagu ja siis seda enam vist kui ma õieti mäletan popimas, eks ole, siis kui see film kevad südames ja kuidagi vot see on see, mis nagu jah, tõesti nagu meelde jäänud, et üks laul oli loomulikult see plaadi peal oli võõras mees ja ma ei tea, see lugu mulle vist ma ei tea siiamaani mõistatuseks, miks üks noormees pidi laulma sellest laulusele, mingi, võta mind kaasa, võõras mees. Ja nii edasi, aga nüüd, kui ma siin mingi põhjamaa lugu kuulen, et see nagu tõestjumist jälle meenutad seda ja ma arvan, et ei ole nagu liigi lähedalegi kuulnud enam nagu võis see nagu see sellel ajal kõlas selle noormehe suust võõras mees, seda võiks täitsa huvi pärast kuulata, et ma ei ole seda plaati enam üldse kuulnud ja täitsa oleks täitsa huvitav, et äkki vaja. Nüüd mõistan rohkem, et mis nii lauldi, too aeg. Toomas Uibo võlus Eesti muusikasõpru oma inglihäälega 80.-te aastate algul. Tuntus muuhulgas tänu filmile kevad südames kasvas nii suureks, et Toomasel käidi tänaval järgi ning lauldi tema laule. 80-l teate lõpus sattus ta perega elama Rootsi. Eestisse tagasi tulles aga sattus ta kokku elama mõnda aega Tallinna abilinnapeaks olnud Liisa Pakostaga. Täna laulab Toomas Uibo haruharva, seda tegevust asendab lendamine tema karjääri ühe tuntuma laulu võõras mees muusika on loonud Toomase isa Väino ja tekst pärineb Hando Runneli sulest. Kuulsat laulu ja oma muusikuteed meenutab nüüd Toomas Uibo ise. Tal on huvitav sõnum, tihtipeale lapsed unistavad millestki paremast sellises maailmas, kus ei ole nuttu ja kurbust ja nii edasi, et ma arvan jah, et läbi lapsesuu mõjutaja tänu väga kenasti sündis selliselt, et ida ärkas kuskil pool mööda ülesse. Ja sai aru, et selline lugu on nüüd ja praegu just sündinud pani selle kirja ja hommikul mängis ette. Nii lihtne see oligi, et see on kuidagi praegu, mulle tundub tõesti kuskilt kosmosest tuludest. Toona kunstiliseks juhiks oli ikkagi isa, kes valis siis laule ja koostöös muidugi minu. Et lugesime palju luulet, eesti luulet, Londonit eriti sealt meeldis, see sai nagu viisistatud, selline oli nagu põhinevate tuntumatest on jah, võõras mees ja, ja hilisemast perioodist siis põhjamaa ja sellised lood filmis kui kõlasid salvestamistega oli ka selline. Olles seal oli päris hea tehnika, selles uues majas toona ka just avati. Tallinnas oli võib-olla ka kõige paremtehnik sel ajal, aga tung sinna stuudiotesse oli suurem ja, ja ma õieti mäletan, siis oli seal ikkagi nagu järjekord ukse taga ja eelisõigus oli sellel, kes rohkem maksta jõuab umbes. Aga ma mäletan, et isa põhimõtteliselt ei olnud sellega nõus, et et sellest midagi maksma peab. Aga noh, üht-teist sai lintide ka Tallinnas ja, aga põhiosa leiutatud Ugala teatris. Nii palju kui mina tean, siis see film on just sellepärast kirjutatud, et mina nagu olemas olin niipidi päise tehtud ja, ja hakk Ta oli mu enda üleskasvatatud maal elades, et leidsin ta pargipuu all ja kuna mõisa nooruspõlves ühe kaku üles kasvatanud, siis ta andis ka juhised, kuidas akiga toime tulla ja õnnestus väga hästi, et see oli ikka väga tore suvi. Väga tore meelde jäävamaid üldse lapsepõlvest, et see oli nii huvitav ja seal kogu see kamp, kes selle filmitegija oli nii lõbus ja et see oli seal tõesti väga põnev suvi. Soovitan igalühel kaasa sellistes projektides lüüa. Kuna oli jah, natukene teistmoodi need asjad, et eks see tähelepanu võib-olla nii paljudele ei tulnud, kui tänapäeval, et põllurohkem lapsi ja artist ekraanilt nagu läbi. Eks ta oli selles mõttes nagu harjumatu, eriline, aga. Ma olen nagu alati olnud kahe jala maa peal. Elan tavalise poisi elu ka, et see min nagu selles mõttes ei kuidagi ei piiranud, aga pigem oli see mõnes mõttes tülikas. Lapsena tundsin, et võib-olla mõne koha peal tahaks olla mitte tuntud nagu, et oleks lihtsamini mõned asjad läinud. Kuulan teda kui, kui see teist isikut raske on, nagu ennast praegu sellega, et võib-olla nii parem kuulata ka mulle endale tundub.