Kalorit vektori kergemal kõvemaks ja tulge autost välja. Suvi. Tere jälle kõigile, aeg on taas väikeseks rännakuks ja ilusat Eesti suve nautides ei olegi ju vaja eriti kaugele ja soojale maale minna. Seega jääme täna Euroopa piiridesse ja võtame vaatluse alla ühe päris omapärase riigi eestikeelse nimetusega Holland. Holland, olles küll Polija rahvusvaheliste sõjatribunali maaks, on tegelikult tuntud eelkõige oma liberaalse poliitika poolest mis hõlmab prostitutsiooni, kergemaid narkootikume nagu kanep ja seened ning homoseksualismi ja eutanaasiat. Kuidas ajas arenenud lääneriigis ja Euroopa ühes esimeses parlamentaarses demokraatia ühiskonnas need suht pahelised või meile harjumatult ühiskonna nähtused kokku sobivad ja toimivad? Sellest räägibki meile tänane saatekülaline, ligi 15 aastat Hollandis elunud Marian, kuid heidame korra pilgu selle fantastilise riigi suurepärases ajalugu, kui tänapäeva Hollandi riigi aluseks peetakse 1579. aastal sõlmitud Utrechti lepingut, mis pärast 80 aastat sõda Hispaania kuningavägedega tagas Hollandile Belgiale. Luksemburgi sõltumatuse. Kuningas Charles viiendast Hollandi provintside ühendamisest tekkis seitsmeteistkümnendal sajandil üks tugevamaid olulisemaid majanduslikke ja mereriike ja esimesi vabariike üldse Euroopas. Seda aega nimetatakse kuldseks ajastuks ja erinevalt teistest kuningriikidest, kus kuningad on ikka eksisteerinud aegade algusest, siis Holland, nagu juba mainisin, alustas oma eksistentsi vabariigina. Niisiis Hollandist oli saanud mõjukaim mereriik Euroopas, tema meremehed küttisid vaalasid Põhjameres tõid maitseained Indiast Indoneesiast ning purjetasid Ameerikasse ja ehitasid sinna väikese asunduse ja nimetasid selle Uus-Amsterdam, miks seda oli vaja eelkõige kopranahkade kaubitsemiseks. Kopranahk on teatavasti parimate omadustega karusnahkAga nahast veelgi väärtuslikum oli ja on Ta vängelõhnaline anaal müre. Kuigi tema imelised ravimtoimed olid teada juba sel ajal, siis ei oskame tänini täpselt seda võimast raviollust 100 protsenti kasutada. Näiteks räägitakse, et sellega pidi isegi aidsi saama ravida aga see selleks. Uus Amsterdamist kujunes paarisaja aastaga välja maailma kõige tuntum linn New York sili. Tänu majandusarengule töötati välja ka palju uusi kaubandus ja majandusmudeleid ja võib öelda, et Hollandis sai esimene kapitalistlik riik maailmas. Tema kolooniad olid nii Lõuna-Ameerikas kui ka Lõuna-Aafrikast. Hollandi kuningriik loodi alles 19. sajandil, kui Napoleon Bonaparte pani sellele aladele valitsejaks oma venna ja nimetas selle Hollandi kuningriigiks alasid oma marionett valitsusega paremini ohjes hoida. Leipzigi lahingus 1813. aastal tehti aga Napoleonile selgeks, et Holland ei hooli prantsuse kuningriigist ja 1815 loodi Hollandi Ühendkuningriik. Kuidas kuningapereelu ja olu selles olulises riigis tänapäeval on, saamegi kohe-kohe täpsemalt teada sekka mängima ainult Hollandi artiste või Hollandi päritolu artiste, kes ka väljaspool riigipiire tuntust kogunud. Nagu meie reisisaate eessõnast juba aru saime, rändame täna mitte eriti kaugele samas väga huvitavale maale Euroopas, mille nimi on Holland ja meie giidiks on täna siis Marian laving, kes on Hollandis elanud päris päris mitu-mitu aastat. Tere, tere. Mitu aastat Hollandi, sa oled elanud juba nüüd saab just 15 aastat täis. Augustis miks sa? 15 aastat Holland? Või sa oled elanud, ma abiellusin, hollandlase kaja tema Eestisse tulla ei tahtnud ja siis ma läksin Hollandisse elama. Kuskil salongis Rotterdami linnas, päris kesklinnas kohe. Räägi natukene Hollandist, mis maa see selline on, Hollandi kuningriik? Kindlasti on, tegemist on Lääne-Euroopa riigiga, kus kõik on hästi tore ja ilus, on see nii? Hollandi nimi hollandi keeles on Nederland, see tähendab siis Madalmaad tegelikult otsetõlkes ja seda ta ka on, et kui inimesed ei oleks nagu sekkunud asjasse, siis oleks seda maad praegu poole vähem pindalalt. Selles mõttes on, on see väga huvitav maa, et et inimesed ehitavad seda maad juurde endale kogu aeg või nomite, ehitavad, aga võtavad nagu looduselt laenuks nii-öelda on ju. Et see juba algas paar 1000 aastat tagasi see maavõtmine ja et Holland on kaks korda suurem võrreldes sellega, mis ta tegelikult peaks olema. Kui inimene kunagi sinna plokk sattunud, et sellepärast on see nimiga, siis madalmaa, Holland on, on ta siis eesti keeles ja paljudes teistes keeltes kasutatakse ka seda nime, aga minu teada on inglise keeles k Nederland ametlik nimi, eks madal. Kuidas praegusele olukorraga seal on, et räägitakse kliima soojenemisest, meri tõuseb, kas on Hollandi ajakirjandusest igapäevast käivad jutud läbi ka, et tammid, kas ikka peavad vastu, kas meri tõuseb üle ja Holland kaob? Kaardilt no eks seal on igasuguseid ennustusi, aga üldiselt on nagu loodus ikka kontrolli all enam-vähem. No Holland ei pea vist eritis seletama, kus kohas ta on, on ju, et ma arvan, et meie raadiokuulajad on niivõrd haritud, küllap teavad enam-vähem, kus Holland on. Tahaks kida selle kohta, et Holland on teada-tuntud oma sellise suhteliselt liberaalse poliitika poolest, siis et paljud inimesed teavad muidugi olla nüüd selle järgi, et seal legaliseeritud niuksed, kergemad narkootilised ained nagu kanep siis on seal ka prostitutsioon suhteliselt selline. Väärtus, et see on, et on, on kosmeetikapood, järgmine pood on siis nagu noh, prostitutsiooni pood, selles mõttes, et vaata, akna peal ei ole mitte lõhnaõlipudeleid, vaid on, on naisterahvas, istub seal toolis napis pesus. Et see on jah, Amsterdamis, tähendab siis teistes linnades seda ei ole. Amsterdamis jah. Aga kui tegelikult on mujal ka, aga noh, sellisel kujul nagu Amsterdamis seda ei ole, nii et kohe on tänavate võrgustik, seda nimetatakse siis punaste latern tänavaks. Aga teinud tänavaid on nagu on palju, et et ei ole mitte üks täna, vaid see on ikka kohe nagu rajoon või selline. Kuidas need kohalikud inimesed suhtuvad, kas ollakse sellega nagu okei või on ikkagi mingisugused ütleme, arvamused, et seal peaks lõpetama näiteks. Ei, no üldiselt on sellega lepitud, aga aga mida nad nüüd tahavad teha nagu seda taandada, seda, neid tänavaid nagu päriselt kesklinnast tähendab, praegu on niimoodi, et tuled sealt keskjaamast rongijaamast, astud välja, hakkad linna poole minema ja noh, kui päris täpselt ei tea, kuhu poole jääb siis näiteks riigimuuseum või midagi läheb natuke vales suunas, siis satud kohe niimoodi silmitsi nende punaste laternate nende tänavatega, et see on nagu selles mõttes nagu visiitkaardina ja nad üldiselt jah, taunivad seda, et teda peaks natukene vähemalt seda piiri natukene sissepoole lükkama, et mitte kohe niimoodi, et turist tuleb suure hurraaga ja kaameratega, astub amsterdami linna sisse ja esimene asi, mida ta näeb, on siis need poolpaljad, daamid seal vaateakende peal. Et seda nad tahavad piirata, aga noh, ega nad ei saa ju, need on inimõigused ja see liberaalne suhtumine, et nad ei saa ju seda põhimõtteliselt keelata, et, et kui sa, nad, sina tahad kommipoodi pidada, siis sina pead kommipoodi, kui teine tahab. Eks ole muid teenuseid pakkuda, siis tal on selleks õigus nüüd hollandi inimesele köidetud ja see on üldiselt ikka rohkem turistidele ka, et oleneb muidugi tutvusringkonnast, aga, aga no minu tuttavad niimoodi üldiselt seal ei käi. Et ei ole siuke tavaline asi, et mees ütleb. Kuule, ma käin korraks. Ma käin sellist kultuuri nagu ei ole, sinu tutvus minu tutvusringkonnas ei ole, no kindlasti on oli isegi mingi selline lugu siin mõned aastad tagasi, et mingi tuntud poliitik, et tuli välja, et ta oli käinud tihti seal külastamas teatud daame ja ilus suur number sellest hästi päris suur number, jah, aga noh, samas neil ei ole midagi ette heita selles mõttes, et noh, kui inimene on vallaline, siis käib, kus tahab, on ju, et et sa ei saa ju öelda ka, et kuule, sa oled poliitik ja sa oled vallaline. Et sa ei tohi kõrtsi minna või sa ei tohi sinna poodi minna või teise poodi minna, et see on igaühe oma valik. Ega ta muidugi head nime sellega endale ei teinud. Aga noh, põhimõtteliselt keegi nagu päris viltu ei vaata, eks see on igaühe isiklik asi. No ega ooplema ka üldiselt ei tulda, et kuule, et ma käin iga nädal seal. No üks asi kindlasti prostitutsiooni puhul on see, et need tüdruk, seal töötavad, on umbes vastu tahtmist ja nad on nii-öelda nagu orjad ja siis ei, ei vaadata selle peale hästi. No mõned on täiesti vastu tahtmist ja sellega tegeleb siis muidugi politsei on siis juba teine liinson nagu inimkaubandus, mida muidugi tuleb ette ka, aga üldiselt on kõik legaalne ja maksustatud? Jaa. Jaa. Paljud naisterahvad teevad seda omast vabast tahtest. Et eks see on igal elu elu alal niimoodi, et mõned teevad vabast tahtest ja mõned on muud Piivid, eks ole. Et sellega tegeleb siis juba politsei, kui tuleb välja, et on tegemist inimkaubandusega ja kedagi sunnitakse seda tegema. Tänane reisipalavik rändab ringi, siis Hollandis on, meil on giidiks Marianne, kes on seal 15 aastat elanud ja kindlasti ei saa nüüd rääkimata jätta ka siis sellest kanepikultuurist, mis on ka siis Hollandi ütleme üks lahutamatu osa. Maa, kus on siis spetsiaalsed kohad kohvisopid, Vistan, hõime, kus siis saab osta igasugust huvitavat ja vähem huvitavaid asju. Räägi sellest lähemalt. Sellesuhtes tahaks kõigepealt inimesi hoiatada, et et see on küll legaalne, aga ei maksa arvata siis, et kõik, mis seal müüa on, et sa võid seda kohe ka manustada ja suurtes kogustes kokku osta ja siis juua, süüa ja suitsetada, et see tervist ei kahjusta. Et seal on ikka omad reeglid selles mõttes, et sa pead neid teadma. Et palju sa tohid suitsetada näiteks ja mis, kui palju gramme sinna sisse läheb ja et ei maksa nagu liialdama hakata, et mõtled, et see on kõik lubatud legaalne, et ostan siin poest seda, et, et siis võib liiale minna ja see võib väga tõsiseid tervisekahjustusi nagu esile kutsuda ja noh, eks kõik tahavad proovida ja ma tean, et Eesti tudengid, kes siis Külas ja siis rääkisidki niimoodi, et siis olid seal proovinud midagi ei tunne, noh, tegelikult ongi sellega niimoodi selle kanepiga, ma olen ise paar korda proovinud, ma ilmselt ei olegi kanepi kasutaja ja mu tutvusringkonnas on väga palju inimesi, ei ole ka seda teevad. Aga ma tean seda, et kui see esimest korda proovida, et siis nagu ei saa aru üldse, mis toimub. Et midagi toimub kuskil, aga noh, sai nagu ei tunne ära seda, seda tunnet ja siis mõtled, et oh, tõmbasin ühe ära, onju midagi nagu tunda ei ole, tõmban veel ühe. Aga siis mingil hetkel hakkab nagu organism, eks ole, protesteerima ja siis võib juhtuda, et hakkab meeletud, süda hakkab toppima ja käed värisema ja niimoodi ja siis ma tean, üks see tudeng rääkis, et siis nad kutsusid, helistasid kiirabisse. Ja siis kiirabi ütles, et meie kohale ei tule. Noh, muidu me siin Amsterdamis ilmselt muud tööd teha ei olekski. Kogu aeg sõidaks sinna kohvisoppidesse, et et me kohale ei tule, et ainuke, mis nüüd aitavat ju hästi palju Coca-Colat, noh, nii palju kui jaksad, joovad, seal on hästi palju suhkrut sees, et see nagu siis on nagu vastumürgiks nagu või kuidagi see suhkrutase tõuseb veres nii tugevalt siis et et aitab sellest üle saada, aga noh, põhimõtteliselt, et noh, et vaadake ette, et sellist asja enam ei teeks. Ja seal on muidugi seened ja igasugused muud mingisugused olluskid, mida nad siis kaar tarbivad, et. Kas see nii siis need on hallutsinogeenseid, seeni mida saab samuti kohvi. Et seal on päris suur sortiment nii-öelda. Et noh, ma täpselt ei tea, mis asi see kanep, mis vahe seal täpselt on, aga noh, neid on igalt poolt siis erinevat sorti nagu õlut on näiteks on ka erinevad sorti, et ühe, üks on kangem, teine lahjema, noh, oleneb, mis mõju on ja mõni teeb uimaseks ja, ja too puhusid nagu une unemaid kohale ja teine ajab naerma ja nad siis võib küsida poemüüja käest sealt, et ma olen esimest korda, et tahaks proovida, et mida soovitate, aga noh, tõesti siis kuulata ka seda, seda nõuannet, et mitte hakata ahnitsema Vaidis tõmbate oma selle selle lahja piibu ära ja olete rahul ja ootate, mis toimub, on ju, et ei hakka nagu lahmima. Aga kuidas see seadus on, et kas kanepit ja neid siis tohib tarbida nii-öelda ainult vastavalt ettenähtud kohtades või ostan ma enda niisugune piibutäie läidab põlema ja sammun uljalt mööda linna ringi. Seda nad teevad küll jah, aga üldiselt ei ole see soovitatav, ma ei tea, kas see seadusega keelatud, kas politsei võib kinni pidada ja öelda, et ei tohi? No põhimõtteliselt suitsetamine on nüüd nagu Eestiski igal pool muidugi keelatud. Et selles mõttes on juba juba see ala nagu piiratud, kus üldse suitsetada tohib, et siis ka kanepit ilmselt ei tohi mujal suitsetada, kui, kui teatud kohtades, kus on selleks siis üleval märgid aga aga kohvisopis on, ma arvan, kõige õigem seda teha ja. On sul natukene mingit informatsiooni ka selle kohta, et kuidas selline üldse kanepi suitsetamine üldse niisugune Hollandi teemaks, nagu sai. Ma arvan, et see ei ole mitte hollandi teema, vaid see on iga riigi teema selles mõttes, et seda tehakse igal pool ja Eestis ka kindlasti ja Prantsusmaal ja Inglismaal, aga Holland siis selle otsuse kunagi vastu, et see on legaalne, kuna kanep ei ole, ei ole nagu haardraks, eks ole, nagu on kokaiini aeglaste ja nii, et ta ei ole tervisele nagu rohkem kahjulik, kui näiteks lihtsalt tubaka suitsetamine või või alkoholi tarbimine, et ei ole nagu põhjust seda keelata. Et kui keelata, siis läheb veel hullemaks või noh, et siis ei ole nagu kontrolli, et praegu on asi ikkagi põhimõtteliselt kontrolli all ja kui see on vabalt saada, et siis kaob ka gruppides kaob lihtsalt see huvi ära. Et see on lubatud, et ma võin seda osta, aga miks sa peaksid ostma, lähen ostan parem õlut või ostan parem midagi muud või on lihtsalt kohvi, onju. Ja ta ei tekita sõltuvust sellisteta, noh, neil on oma argumendid, eks neil on muidugi tüli ka teiste riikidega sellel teemal olnud, aga aga põhimõtteliselt noh, nii palju kui ma sellega kursis olen, ma olen, olen nagu nõus nende argumentidega. Enne mainisime sellisest poliitikust, kes käis Punase laternate tänavatele, tekkis niisugune jama, et kuidas olla laste enda seas on, et kas on taunitav näiteks kui poliitik läidab seal väikse sigareti kuskile läheb ette või, või vaadatakse ikkagi seda ka sellist, et noh, et tee seal kohvisopis rahulikuks, et, aga noh, umbes, et kui sa ikkagi kuskil avalikus noh, ütleme siis tuntud niisugune noh, kas või poliitik jääme, siis ei vaadata selle peale eriti hästi. Hääletamate täidab, läidab siis nagu kanepisiga. Sellist juhust mul teada ei ole, ma arvan, et see oleks ikka taunitav üldiselt, et Nad on küll sallivad, aga noh, mingi piirini, et, et kui sa oled poliitik, sa lähed selle kohustuse endale võtnud ja, ja sa oled ikkagi rahva esindaja ja teed seda tööd, et siis peaks nagu oma vaimse tervise eest ka niivõrd hoolitsema, et sa ei satuks sellisesse seisundisse, kus sa võid teha midagi valesti, eks kui mingi tuntud poliitik kuskil purjusolek, see oleks ju ka taunitav, et et sa võid ju küll vahel klaasikese šampust juua kuskil viibimisel, aga aga sellest tuleks kindlasti skandaale. Et ei ole selline asi näiteks noh, umbes et oos on meie kultuuri osas on okei, me teeme suid asja, kõik on lahe. Ei, ei, ei, seda küll mitte. See kanepi suitsetamine on ikka teatud ringkondades nagu populaarne, et see ei ole selline asi nagu, et et kõik teevad vahel või noh, näiteks nagu õllejoomine, et igaüks kord kuuski kasvõi kuskil võtab õlle või no et igaüks kord aastaski teeb kanepit. See ei ole selline asi. Et on teatud inimesi, mul on üks sõber, kes siis näiteks iga päev teeb. See on lihtsalt selline harjumused on nagu selles mõttes nagu noh, vaimselt sellest sõltuda. Ja on inimesi, kes seda kunagi ei noh, enamus inimesi ei tarvita nagu seda mitte kunagi. Et tal on muidugi selline pahupoole sellel kanepi suitsetamisel, et ta muudab õudsalt laisaks ja mõttelaisaks ja selliseks loiuks, et sul on endal väga hea olla, aga, aga sa ikkagi kaugenenud nagu ühiskonnast ja seltskonnast ja niimoodi, et üldiselt see ei ole nagu eriti laialt kasutatav asi. Meie tänane reisipalavik rändab ringi Hollandis maa, mis on ju tegelikult kuningriik. Kuidas on, kuningaperega on selline asi olemas, on nad nagu ütleme, inimesed teavad, et nad, et nad on olemas inimesed, kas austavad neid või mis funktsioon neil on, lihtsalt on tore perekond, keda keda vaadata ja keda kollane ajakirjandus taga kiusab. On küll kuningriik jah, pigem kuninganna riik, sest tegelikult on, on nüüd juba kolmandat põlve on troonil siis kuninganna. Aga järgmisena saab siis troonipärijaks kuningas üle pika aja seal Willem-Alexander ja Beatrix. Kõik on vägagi teadlikud jah, kuningaperekonnast aga tähendab sellele jälle ajalooline taust, võib olla, et see Calvinism ja, ja noh, selline tagasihoidlikkus, et ta ei ole selline meeletult kriiskav ja uhkeldab kuningakoda nagu võib-olla katoliiklikest riikides rohkem, et nad on üldiselt suhteliselt tagasihoidlikud nagu üldse võib-olla hiljem võib-olla teeme ka sellest juttu, et inimesed üldse Calvinism on jätnud nagu oma jäljed. Et see kuningakoda on ka ikka suhteliselt tagasihoidlik, ütleme nii, et uhkeldada ja priisata nii väga et nii mõistuse piires. Aga inimesed üldiselt armastavad kuninglikku perekonda ja, ja eriti see, see tulevane troonipärija Willem-Alexander, et tema nüüd kohe varsti saabki mõne aasta pärast minu teada, et tema on, stan praegu niuke 40, üle 40 41, kaks või midagi sellist. Ja tema abiellus siis Argentiina tütarlapsega, see oli ka äikest. Skandaal oli seal ümber, kuna kuna selle tema isa oli, siis nagu Argentiinas omal ajal, kas põllumajandusminister vist ja aga kuna seal oli siis see režiim, et, et nagu inimesi represseeriti ja no ühesõnaga mingi selline poliitiline kompott oli seal ja siis nagu ta ei olnud päris õige mees tegelikult nagu Hollandi riigi silmis, et tema tütrega abiellus. Aga see tütar on väga sümpaatne, Maxima on, tema nimi on võib-olla siin Eesti publik on kaval, näinud kuskil kollases ajakirjanduses pilt või nii, nad on väga-väga sümpaatne naisterahvas. Noor naine, väga ilus on ta ja äärmiselt maitsekas. Ja selline suur naeratus on näol alati ja ta õudsalt meeldib hollandlastele, nii et Hollandi rahvas on ta hästi omaks võtnud. Sest Ta esiteks ta on muidugi selline väga kaunis ja sõbralik ja suhtleja ja hästi avatud inimene ja ta käib aga maitsekalt riides, et ta on nagu visiitkaardina on nagu hästi soodne ja rahvas on, on tema üle selles mõttes uhked dollarised ise nagu on üldiselt tagasihoidlikud oma välimuse suhtes ja ja noh, eriti riietele pööratakse vähe tähelepanu maitsega on neil ka kergelt probleem nii-öelda. Aga aga kuna see Maxima on siis nii ilus ja selline väga sümpaatne ja hea suhtleja ja hästi lõbus ja kena naisterahvas, siis inimesed on tema üle väga uhked ja ja noh, kõik need tema isa patud on ammu juba andestatud muidugi. Aga neil on nüüd ka kolm tütart ja järgmine sats tulevad siis jälle kuningannad meil. Et nüüd vahepeal üks kuningas tuleb troonile. Ja Hollandisse tuntud oranž värv, kuningas. Kuningate luulega seotud oranž värv jah, et see on nagu näiteks jalgpallimeeskonnal oranžid särgid ja kui on Hollandi lipu kõrval on alati oranž nagu ka selline Hollandi rahvusvärv olnud, et et millest see tuleb, see on tegelikult Hollandi esimene kuningas või noh, see oli vist 16. sajandil siis ta ta päris Prantsusmaalt mingi maatüki või maa-ala kohan, inimese piirkonna nimi oli oranž prantsuse keeles, nagu selle kuninga nimi oli Willem van Oranje pandi nagu selle järgi talle selline hüüdnimi. Et tegelikult oli see lihtsalt maakohanimi oraanciaga, siis võeti see värv nagu läks siis kuningakoja värviks ja nüüd rahvas siis seda nagu lipuvärvide kõrval kasutab ka nagu rahvusvärvina, et kui on mingid pidustused või, või noh, eriti kombel kuningakojaga seotud või midagi ja, või jalgpalliga, siis on kõik, kogu linn on oranz ja kõigil oranzid täis, muutuvad need kroonid peas ja noh, selline atribuutika Kuninga kuninganna sünnipäev või see, mis pidu sellest rääkisid, see on üks suur suur oranž pidu. Jah, see on, tähendab, see ei ole praeguse kuninganna sünnipäev, vaid ta on, see on tema ema sünnipäev tegelikult oli, tähendab, see ema on surnud muidugi ammu, aga aga see on, 30. aprillil on kuninganna päev, Hollandis on vaba päev rahvuspüha ja kuna ta oli nii sobival ajal niimoodi noh, ilus ilm juba ka ja nii, et siis jäätis, eelmise kuninganna sünnipäev jäetigi nagu rahvuspühaks. Ja, ja kuninganna päeva peetakse sel päeval, et sisse kuninglik pere, iga kord külastab siis mõnda Hollandi linna, tulevad sinna siis kohale kõik koos seal kõigil suruvad, käed lehvitavad ja naeratavad ja lastega seal tantsivad ja noh, mingi show käib seal. Aga igas linnas on siis suur pidu, tähendab, hommikust peale hakkab juba pihta. On näiteks selline vabakaubandusturri, mis on lubatud sisse. Et inimesed võivad oma vanakraami tänaval müüa ilma maksu maksmata ja nii et see on lastele eriti tore oma vanad mänguasjad saavad siis mingi teki peale tänavale välja panna ja siis saavad seal paar senti või mõne mõne euro teenida. Et selline üritus on, siis kuninganna päeva juurde kuulub, aga teine pool on, on mis mind hämmastas, oli see, et et see on nagu tohutul läbustamine tegelikult mingis mõttes nagu nagu meie jaanipäevaga võrreldav, et see on ikka suur jooma piduga, päeval päike paistab, 11-st 12-st on kõik linn, igal pool on terrassid ja igasugused telgid ja bändid mängivad ja ja õlu voolab ja noh siis niimoodi keskpäevaks on juba selliseid päris kõvasti nokastanud nooruk vaid kes siis kanalitesse pissivad ja noh, tõesti selline õudne läbu käib kuni südaööni välja. Ja kui sa nagu nädala sees, siis järgmine päev peavad inimesed muidugi tööle minema. Et et siis nad sellega arvestavad hakanud, kui see satub näiteks ennem nädalavahetus reedese päeva peale, siis läheb see pidu edasi ja, ja siis on hommikul, noh, kui see mingi kolme-nelja ajal öösel siis nagu rahvas koju läheb, siis see linn on niimoodi, et kõik tänavad ja kõik kohad on tühja õllepurk, Käia topse täis ja kõik haiseb ja igasuguseid pabereid ja nutsakaid, et noh, see on selles mõttes, et ma ei ole nagu sellest veel aru saanud, et miks seda, kuidas nad siis nagu sallivad seda, et, et seda nende kuninganna päeva niimoodi tähistatakse, et võiks nagu mingid piirid rohkem seada või korravalvet olla rohkem. Aga igal pool on, kõik on oranž ja inimestel on võimalikult palju oranži riideid seljas ja kübaraid ja lippe ja värke, et seal selline üks suuremaid pidupäevi nii-öelda Reisipalavik siis täna Hollandis. Meil on külas Marian Hollandis päris tükk aega elanud räägikski natukene nüüd sellest Hollandi inimesest ka, et milline üks hollandlane on? Olen lasi, on väga palju ja neid on kuus korda rohkem, ei, kõvasti rohkem 10 10 ikka 10 korda rohkem. Seal on jah, 16 miljonit isegi rohkem kui kuus miljonit inimest, kusjuures pindala on väiksem kui Eesti umbes niimoodi, laias laastus võib võtta 10 korda rohkem kui Eestis. Et see tähendab seda, et inimesi on seal hästi tihedalt, et sellist kohta ei leiagi, kus nagu inimesi oleks, et ühest küljest on see nagu põhjustanud seda Nende sallivust ja et nad on kõik seal kobaras koos, et nad peavad lihtsalt arvestama üksteisega, eks ole. Nad on suured suhtlejad. Et minu jaoks vajas isegi harjumuste harjumist seal alguses, et nad kogu aeg kõik tahavad sinuga suhelda. Et sa lähed koju, sa näed eemalt juba, eks ole, naabrid seal tänaval, siis sa tead, et nii nüüd ma olen kohustatud seal mingi veerand tundi kõigiga lobisema, sest muidu nad vaatavad, et täitsa hulluks läinud on ja mingi nohik või imelik, onju, et naudime siis koosolemist, onju, et meid on nii palju, me oleme siin kõrvutada, elame kõik oma karpides ja saame sõpradeks siis et ja suhtleme ja oleme üksteise vastu kenad. Seda, nad on ka muidugi, et nad on hästi vähemalt noh, esmapilgul või on hästi kenad üksteise vastu ja hästi head suhtlejad on nad, nad naeratavad väga palju, et morni näoga inimesi praktiliselt kuskil ei kohtagi. Et noh, et siin vajab Eestis jälle harjumused, käid tänaval, et inimene vaatab sulle vihase näoga otsa, siis ma mõtlen, et ma ei tunnegi seda inimest, et miks ta niimoodi kurja näoga vaatab. Et Hollandis kõik naeratavad ja teretavad 11 ka, see tuleb südamest ja see on harjumus ka ja noh, kui inimene tuleb vastu ja naeratab sulle, sa naeratad vastu, ega ei hakka ju kurja nägu tegema, siis see nagu nakatav ka. Ja mis seda siis ka kinnitab, on ka see, et nad tihti ongi ilmselt heas tujus, sest nad, kui nad isegi üksinda tänaval käivad või jalgrattaga sõidavad, siis kuulete, et et vilistavad näiteks või laulavad lausa kõva häälega. Et sõidab inimene mööda, laulab kõva häälega ratta peal. No meil vaadataks kohe ja ongi, hakkas algul ma mõtlesin ka, et imelik, onju, aga siis vaatasin, teine ka, tuleb ja vilistab. Okei, ja siis lõpuks harjud sellega nii ära, nii normaalne on ju, ja siis vahel kui mugavad Eestist külalised siis. CD mõtlesin, mis ta teeb, vilistas praegu kõvasti siin tänaval, mõtlesin, et ma ei pane tähelegi, seda nii normaalne või et näiteks ema lapsega sõidab, laps istub ratta, aga lapseistme peale tooli peal ja ja siis ema laulab mingit lapse laulu, sellele laps laulab kaasa, noh, kõva häälega tulevad sealt niimoodi eemalt juba kuuled, eks ole, suure lauluga tulevad, et see on nii tavaline, et sellega harjub ära ja ja juhatan nagu imelikult. Jääb mulje, et nad tunnevad ennast hästi. Nii et kui keegi kuskil vilistab, siis on suur tõenäosus, et on hollandlane. Ennem mainis, et Hollandis on tegelikult ka suhteliselt tagasihoidlikud või vaoshoitud. See on võib-olla jälle sellest, et ta on tohutu demokraatia, igal pool kõikide arvamust alati küsitakse töö juures on üks koosolek teise otsa, kõik istuvad koos ja siis igaüks saab sõna ja kõiki kuulatakse lõpuni ära, et ei ole nii et ah, kuule, sul pole midagi rääkida, tundub, et järgmine, või noh, et lõpetame selle diskussiooni ära, et kõik kuulatakse pruuni, kõigil on nagu õigus ja siis see tekitab sellist enesekindlust või sellist tunnet, et ma olen oluline, see, selline individualism või noh, et sa hakkad nagu iseennast tähtsustama, millel on ka muidugi pahupool näiteks see tänaval vahel nad õudselt lärmavad näiteks ja bussis või rongis sõites rong on selline hästi tavaline liiklusvahend Hollandis siis seal rongis on tihtilugu see, et inimesed noh, kõigil muidugi mobiilid, onju ja siis kõik räägivad hästi kõvasti. Sellega ma pole ka veel siiamaani harjunud, et Eestis nagu inimene, kui on avalikus kohas või avalikus transpordis, et ei ei räägi nagu pool tundi telefoniga hästi kõva häälega, nii et teised inimesed kuulavad pealt. Ma olen ka seda täheldanud, et need välja inimestel räägivad kõva häälega, räägivad nagu oma asju ja, ja, ja Eestit tundub kohe selle imeliku keelega. Oma telefoniga on jah, mind nagu isegi häirib vahel rongis tahad nagu tõid mõelda või raamatut lugeda, et, et siis et mida ma seal loen, et kui kogu aeg kuulab, nagu sihuke reality show on, ümberringi on ja siis tuttav ütleski, et ah ära siis erutu selle peale, et istu ja vaata, mida elu sulle pakub. Kuule siis palun selle noormehe telefonikõnet ja mõtle, et sa loed raamatut. Et tema elus tükikene, eks ole, aga nii ongi, et nad jah, üldiselt selles mõttes jälle ei arvestanud üksteisega, et nad lärmavad palju ja räägivad oma eraasju niimoodi kõva häälega avalikes kohtades, arutavad pikalt-laialt ja naeravad väga kõva häälega. Kui sa Hollandisse läksid, siis millised olid nende sellised asjad, mis natukese pandi imestunud, mida, nagu hollandlased nagu natuke teistmoodi teevad, kui eestlased, või, või kui sa oled kuskil ringi, et midagi erilist, ütleme, mingid tavad, mingid kombed või mingisugused traditsioonid, näiteks. No kõigepealt ma käisin seal turistina ja mis mulle siis silma torkas, mis hakkab silma ka kindlasti teistele Eesti turistidele, ma arvan, et kui saad tänaval käidud neljale kardinaid akendele, eesrohu jah, oli eriti kummaline, et, et inimestel on suured aknad tänava ääres on, kohe hakkab maja, eks ole. Ja siis käid seal mööda tänavate, vaatad ühest aknast sisse, vaatad järgmisest aknast sisse, et mis inimesed teevad, on ju, et see oli hästi kummaline ja, ja see ongi nii. Nüüd ma olen sellega harjunud, aga, aga üldiselt nad jah ei varja seda eraelu niimoodi, et eesti inimene tapab ikka kardina ette, ta läks pime ja omaette, nii nendel on kõigil kõigile vaadata ja et, et meil nagu midagi häbeneda ei ole või ma ei tea, või no lihtsalt, et endal ka tore aknast välja vaadata, siis et suured aknad on ja kardinaid ees ei ole ja neil on omamoodi. Nad on sellised, et, et see fassaad on nagu suhteliselt kitsas ja maja ise on sügava, eks ole. Ja siis see elutuba on siis nagu fassaadist, kuni siis sinna tagumise seinani välja selline pikk kitsas elutuba. Ja tagumises seinas on ka suur aken, nii et kui sa tänaval käidi aknast sisse vaatad, siis vaatad nagu tagumisest aknast jälle välja ja siis sellest tagumisest aknast paistab järgmisena ja et seal on nagu tänav vahel, aga paistab järgmise maja suur aken, kus sa sisse vaadata jälle, noh, niimoodi saab läbi vaadata nendest akendest. Jah, need elu toodan naljakalt, selles mõttes pikad, kitsad ja ja ka selle tuleb, et oleneb ka sellest, et inimesed tahavad kõik, et neil oleks nagu mingisugune majaesine, pisikene aiakene, kuhu paar lille istud. Et kõigil oleks nagu tükike fassaadi tegelikult või noh, maja taga oleks, et sellepärast on nad siis niimoodi ära jaganud ja, ja teine asi on see, et nad tahavad kõik, et neil oleks korterisse sissepääs oleks tänavalt, et välisuks oleks nagu tänaval, et isegi kui sa elad nagu teisel kolmandal korrusel, siis sa ikkagi lähed oma võtmega juba tänavalt, et ukse lahti ja siis trepp viib siis läbi selle, selle hoone, selle maja niimoodi, et, et seal on nagu hästi palju neid trepikäike ja need on hästi kitsad ja sellised kõrged kolmandale korrusele, lähed siis tänavat, läheb niimoodi läbi selle maja kolmandale korrusele oma korterisse. Noh, Eesti inimesed, kui külas käivad, siis mõtlevad ka vahel, et kuidas te siit alla kuu ja issand, kui jube nii kõrged ja kitsad trepid on teil, aga sellega harjub ära. Minule tundus, kui mina käisin Hollandis, olin päris tükk aega tagasi, et hollandlased eriti mehed on, keskmine pikkus on päris pikk. Tundsin ennast seal nagu mina pean ennast nagu suhteliselt pikaks inimesega, ma tundsin seal täitsa nagu normaalne kasvu meesterahvas. On küll pikad ja nad on vist Euroopas teisel kohal oma pikkuselt. Kes esimesed on? Norrakad on ja, ja pikad on küll, jah, noh, minu meelest on need 86, aga, aga tema sõbrad on kõik kõik peast ikka peajagu pikemad. Nii et ta on niisugune Hollandist, ta on ikka noh, niisugune keskmine mees. Huvitav, kas see on sellest, et tegemist on madalmaaga, siis kõik tahavad? Üle vaadata selle Neil hommi neil puid ei ole, siis ta ise nii pikaks siis hakkaks kasvama? Ei tea, no vanasti nad olid väiksemad, aga noh, peale sõda, neil on ikka noh, see on ju heaoluriik ja, ja kiiresti arenes siis majandus ja, ja siis ka inimkond arenes nii-öelda. Andrusega koos kasvas nagu kõrgustesse. Et nad hakkasid paremini sööma ja ja kuidagi mingid geenid siis ka ilmselt mängivad rolli, aga üldiselt jah, nad panevad selle nagu ikka selle arvele, et eriti said süüa lausel tol ajal. Aga see ligi 16 miljonit inimest, kes Eestist väiksemal pindalal elab, et kas, kas nad on kõik hollandlased, kuidas on, selle migratsioonipoliitikaga on seal palju, ütleme mujalt maalt sisse tulnud näiteks Aafrikast, Aasiast. No väga palju on tulnud Türgist ja Marokost ja Türgist siis seal omal ajal toodid odavat tööjõudu Hollandisse. Aga kuna ta on niivõrd stalliv maa ja seal on inimõigused kõigil, siis kunagi tuli mingi türgi tööjõud, odav tuli sinna tööle, aga kuna teda siis selleks pluateeriti minuta seal olid, siis ta sai seal omad õigused siis ta tõi sinna oma perekonna, siis ta soetas lapsed, siis toodi ämmad, äiad, tädid, onud nõbud ja ma ei tea, kes kõik sinna, eks ole. Et neil oli õigus nagu koguse see kupatus sealt Türgist siis nagu enda juurde tuua, et hästi palju neid türklasi, maroko alasi on palju ja noh, kuna on Hollandi asumat kolooniaid olid Indoneesia oli 300 aastat oli Hollandi asuma, et siis on palju Indoneesia päritolu rahvast ka, muidugi ja mustanahalised ei ole mitte niivõrd Aafrikast, kui on noh, surinat Tammiste sealt antiliselt Kariibi mere saartelt. Kuna see on nagu oli ka Hollandi võimu all, eks ole. Aga nendega need ei olegi nagu üldse immigrandid, et need, eriti need surinaamlased ja nemad on nagu pigem ikka hollandlased, sest nad on hollandi keeles ka oma hariduse saanud või seal kasvanud, et seal oli nagu riigikeel oli ka hollandi keel, et noh, nendega nagu ei ole mingit sellist kultuurilõhet või probleemi, et nad ei käitu nagu väga palju teistmoodi, noh välja arvatud see, et nad on teise temperamendiga ja sellised lõbusad ja aeglasema elu rütmiga võib-olla, aga aga noh, eriti okollastega on nagu rohkem tüli türklastega üldiselt ei ole nemad andlikud vaguralt ja viisakad inimesed. Hõõrumisi on küll jah. Aga no üldiselt on Hollandiga väga salliv maa ja sellest nagu nagu ei ole poliitiliselt ebakorrektne, on nagu ja seda välja näidata. Et sul nendega probleeme on, aga sa nendega puututa paratamatult kokku nii heas kui halvas mõttes muidugi. Et heas mõttes selles mõttes, et, et tihti on sul mõni kolleeg, on, on Arco päritolu või, või noh, kui mina õpetasin koolis maksin hollandi keelt välismaalastele mul olid väga paljud õpilased olidki Marokost ja Türgist ja noh, äärmiselt sümpaatsed ja kenad inimesed. Et siis muidugi muutub suhtumine ja üldse nagu pilt nendest. Aga räägikski natukene ka hollandi keelest, et hollandi keel on üks, ütleme kõlaliselt väga veider keel. Et minu esimene kokkupuude oli hollandi keelega, oli see, kui nõukogude ajal olite VHS-i videokassetid ja mina sain zombifilmi endale ja seal oli kirjutatud tõlkega ja see oli hollandikeelsed subtiitrid all ja juba see kirjapilt oli selline noh, ütleme nagu keegi oleks niisama klõbistanud, ütleme klaviatuuri peale, et hollandi keel kui selline See on nagu hollandlastele tundub eesti keel või noh, eriti soome keeled nagu laps oleks klaviatuurile ligi saadetajaid paneb järjest mingid öös jääs ja. Moodi ta on üldse, Nad on germaani keel, on, ta on kui ma sinna läksin, siis ma rääkisin rootsi keelt oskasin ja ja noh, ma sain päris kiiresti nagu kirjapildist. Aru hollandi keelest germaani keelde on saksa keele moodi taani ja rootsi ja norra keele moodi. Ütleme ikkagi, kui rootslane räägib rootsi keelt, siis nad üksteisest aru ei saa või saavad. Et ei saa jah. Aga mina nagu saksa keelt pole kunagi õppinud, aga kui ma hollandi keele Ma sain, siis siis ma sain saksa keelest ka juba aru, eks see oleneb muidugi, mis keeletaju sul on ja kuidas see, nagu seda oskad ära kasutada oma oma oskusi ja ka noh, nagu näiteks soome ja eesti keeles. Et noh, midagi ikka saab aru, et ta on hästi saksa keele sarnane, aga hääldus on jah selline. Võib-olla tundub nagu räige. Et selline kurguhäälik on nagu näiteks tuntud hollandi kunstnik ka on goog õige, või kuidas teadlased ütlevad, et seal tegelikult Fanhoch Fanhoch ja et see kee tähtis häälduda kohatähena ja CH samamoodi ka. Et seda seda kuuleb jah, tihti. Et sellega harjub ära, et seda on raske algul võib-olla hääldada, aga sellega harjub nii ära, et nüüd mul sõbrannad vahel ütlevad, mõtled, ah, ma ei viitsi sinna minna, sest ah, jahedamad hollandlane. Oskaks hollandi keeles kindlasti oskad, aga mingit on, igas keeles on niisugune ütleme niisugune lause, mida siis lastakse välismaalastele öelda, et näidata oma keeles, et kas rasket no tead küll, see rongi rattad ragisevad ja. Rongi rattad ragisevad seal, teine lugu, et seal ei ole neil raskeid häälikuid, et ma võiks midagi sellist, mida lapsed nagu nalja pärast ütlevad üksteisele, aga noh, selline jutt on nagu, et sõja ajal. Et kuidas nagu spioonivahele võtta. Et lasti siis öelda neile selle linna nime, selle linna nimi on Sky, see nimi on. Et kui ta selle nagu korralikult välja öelda, seda hoopis küll võib-olla hääldus ära ja niimoodi kõnes ei saanud arugi, aga no et kui selle linna nime nagu ka ütles ära õigesti, et ilma aktsendita, et siis ei olnud spioone. Et seal oli raske ja kas käideningenen isenesest tore koht, see on Haagi linnaosa tänapäeval seal kokku kasvanud nagu haagi linnaga, et see on selline vanatoni nagu kalurilinnake. Aga ta on seal mere ääres ja seal on. No ma ei tea, eestlased kui üldse randa minna, siis kindlasti mitte sinna minna rahu ja vaikust otsima ja päevitama, vaid see on ikka selline. Selline sotsiaalne ja selline seltskonna kogunemise koht ka tihtilugu Hollandis, eriti seal seisnes siis selles selles linnas, et see on, seal on selline Pulevard ja kohvikud ja terrassid ja poed ja ja rahvas on ikka niimoodi, et kõik on üksteise kõrval ilusti, et väga palju ruumi nagu ei ole liikumiseks, et rand on rahvast täis. Ma küsiksin veel seal keele kohta veel, et kui me siin juba hollandi keeles räägime, et õppis kiirelt paar sõna raat, kuidas tere ja head aega ja aita han. Tere, Nad ütlevad üldiselt hallo, hallo jah, või taha, tahan nagu päev, eks ole, siis, no tere päevast nagu lühend siis sellest on taha või Hoienda, ah, aga noh, võib-olla see on nagu liiga keeruline, et kohe on kah kaks Hoienda jaht. Ja nägemist või mis sa tahtsid, aitäh. Nägemist. On jälle ta. Aga siis pikemalt seda täheldada niimoodi. Head päeva wind A. Ja aitäh Nancy veo. Päris lihtsalt, need on lihtsad ja et põhineda hästi palju öelda, et siis tundub. Kee jah, nagu kee, nagu fan kokku, eks ole, nagu kookon kirjeldatakse. Raadio kaks. Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Hollandi pindala on natuke väiksem kui Eestil, kuid 1,3 miljoni inimese asemel elab seal üle 16 miljoni inimese, kellest 80 protsenti on etnilised hollandlased. Holland oli süüdlaseks selles, et seitsmeteistkümnendal sajandil lahvatas Euroopas nii-öelda tulbibuum. Tulbisibulast sai maksevahend ja tulpi peeti staatuse ja rikkuse sümboliks. Tulbimaania on siiani metafoorides turu nõudluse äkiliseks kiireks lausa kosmilises kasvuks ja ka sama kiireks languseks. Tulbihind tõusis sel ajal 200 protsenti. Siiani on Hollandis maailma suurime tulbiparke sankeugen hopi barca, kus kohalikud panemata iga aasta maha seitse miljonit tulbisibulat. Mitte vähem tuntud Hollandi sümbolid on puukotad ja tuuleveski. Kindlasti ei ole kumbki Hollandi päritolu. Arvatakse, et puukotad sattusid Hollandisse Saksamaalt, kus oli tavaline talumehe jalats ja veski kui selline on juba pärit pärsijast. Hollandi tuuleveskid ei täitnud aga mitte seemnejahvatusfunktsiooni vaid nendega pumbati vett kuivendatud maad. Sellepärast veskid lahutamatu osa hollandi maastikupildist ja neid on seal kokku 1180 tükki. Hollandi kuldne ajastu on andnud meile terve rea teadlaste ja haritlaste kõrval ka ühe olulisema kunstikoolkonna. Kuulsam on nendest kindlasti Remranud, kuid ka mitte vähem nimekad nagu näiteks Rubens, Johannes Vermeer ja 19. sajandi kuulsamaid maalikunstniku pannkoogimehe, kes kandis endas peale kunstiandega umbes viitekümmend erinevat haigust nagu näit epilepsia, bipolaarsus, hallutsinatsioonid, impotent, skisofreenia, stress, süüfilis ja lisaks magamatusele ja napsu Lemmusele ja tihedale kohvitamisele ja suitsetamisele ja hullumeelsus hoogudele, kus kunstnik selle asemel, et maalida kahe suupoolega värve endale sisse sõid viisid geeniuse selleni. Ta endal kõrva käärida, üks päev otsast nüsis ja sellest ka pildi maalis kunstisõpradele Holland ka Amsterdam on maailma kõige suurema muuseumi kontsentratsiooniga linn maailmast. Peale kunstnikke on Holland on andnud meile sellised üliolulised leiutised nagu mikroskoop, teleskoop kellapendel ja elavhõbedaga kraadiklaas. Hollandi firma Philips leiutas aga helikasseti, videokasseti ja CD-plaadi. Viibime tänases Hollandis räägiks veel natukene hollandlastest, et sa mainisid ennem sellist huvitavat terminit nagu Calvinism, mis seal täpselt on? No ära minu käest küsida, et kui ma praegu hakkan seda rääkima täpselt, siis ma võib-olla valetan, aga see on nagu usulahklahk, ütleme siis nii, eks, kui on huvilised, kes meid kuulavad ja tahavad täpsemalt teada, siis vaatavad Google'ist järgi, aga aga põhimõtteliselt Calvinism on jätnud oma jäljed Hollandi inimeste eluviisi ja käitumisse suhtumisse päris tugevalt. Holland oli nagu veel mõnikümmend aastat tagasi oli ikka päris range piir, läks nagu sealt nad ise nimetavad Napoli jõgesid on siis nagu sealt see Maasi jõgi ja see, mis Rotterdamist läbi läheb. Et jääb sinna allapoole, jääb siis lõuna poole, jääb siis krabanud ja Limburbed, need olid katoliiklikud. Ma noh, osad ja katoliiklased teadagi on, on nagu tunduvalt rohkem elunautlejad ja lõbutsevad ja pillerkaar ja siukest välist hiilgust hindavad nagu rohkem ja head toitu ja head jooki ja, ja see on siiamaani väga hästi nagu näha ja tunda on, on seal nendes provintsides ja siis põhja poole või nagu sealt Rotterdamist ülespoole siis see seilanud ka tegelikult oli protestantlik ja ja nemad olid tunduvalt tagasihoidlikumad või noh et ei ole vaja kõike välja näidata ja see kalminism siin on nagu inimestele noh, tänapäevani et neil on isegi selline ütlus, et tuumaga Aundandujalghex nuh, mis tähendab, et et käituda tavaliselt, et juba siis sa käitud imelikult, isegi kui sa nagu tavaliselt ennast üleval pead juba, see on juba piisavalt imelik nagu hämmastav või noh et kõik peab olema hästi tavaline ja rahulik ja ei tohi eputada ja ei tohi priisata ja ja see on nagu siiamaani jäänud isegi, et noh, inimesed on tegelikult rikkad noh Eesti mõistes ikka heal järjel. Jaa, jaa, kellelgi nagu noh, päris siukest vaesust ei ole nagu näiteks Eestis võiks näiteid tuua, aga ka seda välja ei näidata. Majad on hästi tagasihoidlikud, autod on tagasihoidlikud, riietele nad üldse tähelepanu eriti ei pööra, mis on ka üldiselt esialgu mind häiris nagu tänavapildis, et et noh, et võiks nagu rohkem enda eest hoolitseda, naisterahvad kaja, ilusamad riided selga panna, aga seda seda ka ei ole, aga see on kõik nagu Calvinismiga seotud ja ja noh, kokkuhoidlikud olnud ka muidugi. Näiteks mis mind hämmastas, oli see meile, kolisime 14 aastat tagasi uude korterisse, see oli möödunud sajandi kolmekümnendatel ehitatud maja. Ja meie ostsime sellise korteri, kus oli siis kolmas korrus ja, ja pool neljandast üleval olid siis niuke kitsas trepp, nagu rääkisid, lähevad siis trepi, toodi kõigepealt sinna oma korteri esimesele korrusele nagu läbi maja oli meil esimene korrus ja seal oli siis selline pikk elutuba ühest otsast teise, eks ole. Ja siis kaks tuba ja köök ja üleval oli veel kaks magamistuba trepist üles ja ainuke küttekeha selles korteris päris, kus olid suured aknad, aknad on, kusjuures veel ühekordse klaasiga suured aknad, terve üks sein oli aken ja ainult küttekeha oli gaasiahi, mis oli siis seal selle elutoa tagaotsas ja ülejäänud korter siis oli nagu põhimõtteliselt ilmaga kehata semi nagu hämmastas, meeles ja muidugi ruttu keskkütte sisse panna. Aga et veel kolmekümnendatel ehitati üldse selliseid maju, et nad olid nii kokkuhoidlikud, et nad ei ei raatsinud nagu kõik ruume kütta ja siis okei, õhtul on külm, siis oleme kõik siin ahju ümber, siis paneme soojad riided selga ja unemütsid pähe, mütsid pähe ja lähme üles külma magamistuppa magama. Aga noh, kütte peale ei kuluta rohkem. Et see on neile, noh, see on ka selle Calvinismiga seotud ja noh, nagu mitte päris enesepiitsutamine, aga no hästi vaoshoitud nagu käitumine ja ja ennast ei ole mõtet hellitada, et saamaniga hakkama, et see on tegelikult nagu hästi kummaline oli minu jaoks esialgu seal. Midagi, mis, mida eestlastel õppida? Võib-olla jah, et noh, siin muidugi köetakse üle jälle igal pool on hästi palav ja, ja, ja siis, kui ma algul natuke Torisesin, sa oled nii külm, on meil toas noh, et Eestis oli Läheme ja mees ütleb, et pane soojemad riided selga, siis et Hollandis, siis kui on külm, siis panevad riided selga ja nagu rohkem, et ja öösel isegi palavad mütsi pähe, kui on külm magamistoas. Et niimoodi saab nagu kokku hoida ja noh, samas on ka väga paljud inimesed on nagu keskkonnas kus see seisukohast teevad seda mitte ainult omaenda rahakoti nagu säästa, vaid ka keskkonda ja loodust säästa, et, et ei ole ju vaja kütta. Et noh, sellel on muidugi selles mõttes jälle tore tõetera sees, et noh, et sul ei ole ju vaja sinna jälle mingit õli sisse pumbata ja seda tuba soojaks kütta. Kui sa võid ju seal kampsuni selga panna on ja sul on ka soe ja see ei maksa midagi ja, ja noh, loodusterioosse sellega ja, ja puit Pole vaja maha saagida metsast, et ahju kütta, paneme villased sokid jalga sisse ka korras. Et hollandlased on väga sellised keskkonna ja loodusesõbralikud inimesed Kuna inimesi on palju ja loodusele jääb siis muidugi vähem ruumi ja see loodus on muidugi teistmoodi kui eestiloodus. Et kuna seal, kuna ta madalmaa, nagu ma rääkisin, see maa kõik kuivendatud ja looduselt nagu laenuks võetud, et et seal nagu puder, mitte kasvavad puud kasvavad tull nagu selle ürghollandi peapinna peal, siis mis jääb nagu sinna maismaa poole. Et seal on küll mõned metsad, niuksed, arvestatavad metsad, aga, aga see noh, mis on nagu inimeste poolt tekitatud maa, et seal nagu noh, puid ei kasva, need on kõik istutatud puud, mis seal on. Eesti inimese jaoks on imelik, et ta tahaks nagu metsa minna või seenele või marjule, aga metsa poole siis meil üks metsa on seal teada, kuhu me läheme siis lastega. Meil on väiksed lapsed ja noh, mina nagu eesti inimene tahan ikka lapsi metsa viia ka ja siis on ikka vaja mingi 70 80 kilomeetrit sõita sinna meie metsa. Aga see on ikka päris korralik metsal kasvavad isegi seened. Vot see on ka hästi naljakas, et Laanlased, nad ei ole muidugi metsaga harjunud sellise loodusega nagu meie, et neil on nagu teine suhe sellega hoopis. Ja mina oleksin võinud siis lastega läheksime metsemasse dohc pilvikud, korjame kohe on ju lapsed ka ja pilvikud pilvikud, onju. Ja siis korjasime tilguti sirm, kuid oli ka ja palju siseni ma ei tundnud, neid ei korjanud, aga vaatasin neid, ma tean kindlalt, et nendest saab seenekastet teha, siis korjasime neid seeni, kõik inimesed, kes seal metsasid, jalutasid, seal on metsas, on niimoodi teerajad korralikult, omavahel on siga asfalteeritud või nii et saab ilusti kuivalt seal kingadega niimoodi kõpstruktaks metsas jalutada. Ja noh, teine asi on ka veel hästi huvitavad ette, et seal neid metsas on nii vähe ja siis on inimestele, see on nagu selline õpperada, õpperada nagu niimoodi, et on puude juures on sildid, et seal lepp ja lepp ja kuusk ja pihlakas ja päriselt. Ja, ja nende seentega oli ka siis niimoodi, et selles osalevad ka sildid. Ei, no peaaegu, et, et et see oli, et meie korjasime seal siis piltlikult panime ilusti korvi või koti või kuskil, et teeme seenekastet kodus ja väga hea, onju, aga siis et mingid teised hollandi pered olid seal lastega ja siis neil olid kaasas luubid, väiksed taskulambid ja, ja sellised peeglid millega sai neid seeni uurida. Et nagu kooli õppereisi juurde või selle õpperaja juurde, et nad läksid siin. Tulge nüüd, lapsed kõik siia, võtke nüüd oma taskulambipirni helid välja ja siis siis panin selle peegli sinna seenekübara alla niimoodi ja siis lasid nagu taskulambiga valgust ja siis uurisid neid seeni noh, puudutada ei tohi ju seal nii selline haruldane loodusnähtus, eks ole, ja siis nad uurisid neitseeri, siis vaatasid veel kuskilt raamatust lugesid, ja noh, see oli selline õppereis siis loodusesse, nende lastega, et ja siis, kui mina kodus rääkisid Hollandi tuttavatele, Me käisime teenel hulluks, oled läinud seened, mis tegid, võtsid, kas need seened, kaasame materjali võtsid kaasa, need on looduskaitse all, neid ei tohi võtta. Või siis teine reaktsioon on need, et mis sa teed siis nendega, mõtlesin, mis ma teen, ära sõime juba hulluks olenes, võid ära surra, need on mürgised kõik, et nad nagu ei noh, loodusega ka nagu nad ei ole nii sina peal, selles mõttes või noh, selle loodusega, mis meie oleme harjunud, et et seened on jah selline tabu, et korjata ei tohi, sellest võid trahvi saada ja kui korjad jumalast ära sööd, kohe sured ära ja nad ei tea sellest. Midagi metsas mingeid loomi vist ei ole üldse või ikka on? Noh, oravaid vahel võib näha ja ja siile on isegi sihukesed väiksed loomi on, aga siis seal Utrechti pool nagu seal, kus päris metsad on, need vanemad metsad, seal on metssigu ja ja siiani siis käib see kuningakoja liikmed käivad seal jahil, aga noh, see on selline. See ei ole nagu päris jaht selles mõttes, et nad käivad seal moe pärast, see käib nagu piketi juurde, umbes nii et siis piiratakse need loomad sisse, aetakse umbes sinna püssitoru toru ette ja noh, selline asi, aga üldiselt jah, ega eriti loom ei ole, mereloomi on aga aga noh, kui metsaolemis loomisel ikonnaga jäneseid on palju. Vaata seda jälle Eestis ei ole. Meil on seal suvila ka ja, ja no nagu selline suvilakooperatiiv ei maksa arvata ja arvata, et nii luksuslik on nagu Eestis kõigile suured aiad. No hästi, kõik on kitsad ja väikesed, väikestes niukestest sopikestes elavad seal ja huvitavad, aga aga seal jooksevad väiksed jänesed kogu aeg ringi ja täiesti noh, nagu näiteks tuvid. Nii palju on neid igal pool. Reisipalavik täna Hollandis meil on sinna Marianne, kes väga põhjalikult aastate jooksul tundma õppinud, hollandlase, nagu me siin ja nende tavasid ja kombeid. Et räägiks natukene Hollandist laiemalt ka, et Holland tavaliselt on, piirdub Eesti inimese jaoks Amsterdami ka, aga seal on ju palju teisi kohti, et sina oled Rotterdamis. Rotterdam on meile teada-tuntud laulusõnadest üks reisija sihiks rattale teha, et mis, mis linn on Rotterdam. Rotterdam pakkus minule igatahes isiklikult nagu selles mõttes pettumus, et ma mõtlesin, et ma olen Rotterdami seal nagu sadamalinn nagu Tallinn või, või noh, ikka veel uhkem, onju, et maailma suurim sadam ja et seal on kindlasti hästi uhked laevad ja purjelaevad ja mida kõike vabamusel jah, on küll, no oleneb mis seisukohast vaadata, aga noh, selles mõttes jah, kaubasadam nagu aga tegelikult noh, ma mõtlesin nagu iseenesest mõistetav sadamalinn seal mere ääres. Aga tutkit lähen sinna tuleb välja, meri veel teab kui kaugele. Et tegelikult asetseb Rotterdami linn nagu seal jõe ääres Maasi jõe ääres ja see jõgi voolab küll merre, aga sinna mereni on veel 30 kilomeetrit. No aga see sadam, et see ei ole mingi selline uhked, purjelaevad ja kruiisilaevade, midagi sellist, vaid see on ikkagi kaubasadam selles mõttes, et see, et see jõgi, mis siis sealt Rotterdamist nagu nii-öelda alad, sest kuni mereni see on kõik täis ehitatud selliseid sadamasse, et noh, nagu ma ei tea, Maardus või kuskil siin on ka noh, et sellised tööstus, tööstus ja et suured konteinerid ja õli, need ja nafta mahutid ja noh, ühesõnaga selline asi, see, selles mõttes sadam. Et sinna võib muidugi vaatama minna huvi pärast, et ta on päris päris võimas on muidugi, et niimoodi noh nii kilomeetrite kaupa nii meeletult ja konteinerite hunnikud ja kõik, et et no et et see on hämmastav ja. Isegi ajaloolise kohaga ka, et ta nagu ikkagi läbi sajandite olnud väga tähtis sadam. Seda küll jah, ja nüüd ta on tänapäeval muidugi on ta väga oluline see kaubasadam ja nagu läbi läbi sõiduk kanalat mööda seda jõge saab muidugi kõiki neid konteinereid jälle sisemaale ja Saksamaale laevatada, onju. Et selles mõttes, et on hästi oluline ja, ja see on ka suur sissetuleku allikas, on, on muidugi Hollandis seal laevandus ja kaubandus üldse. Aga noh, sellist ilusat sadamalinna nagu mina nagu ootasin, et seda ei tasu nagu oodata purjekad ja lahedad sadamakõrtsid ja noh, et selline romantiline, et seda ei ole, aga seal on selline lõbus sõidulaev, spido on selle nimi, millega saab siis minna niimoodi mitmeks tunniks sinna sadamate vahele sõitma ja siis sealt tuleb lindi pealt selline giidi jutt ka juurde inglise, saksa ja prantsuse keeles räägib ajaloost ja kõigest, et et noh, kellel huvi on, võib minna selle selle spido laevaga sõitma sinna sadamate vahele. Aga Rotterdam üldiselt pommitati teise maailmasõja ajal täiesti maatasa, nii et ta on uus linn täiesti üles uuesti üles ehitatud ja vanu hooneid on ühe käe sõrmedel vaid üles üles lugeda. Et mingit sellist vanalinna ei maksa sinna otsima minna või uhked vana mereäärsed sadamalinna, mis inimesel võib olla, assotsieerub esimesel hetkel et ta on ikka uus linna ja noh, ma elan seal, ma ei taha midagi halvasti öelda, aga aga ma ei tea, no vaatame, tasub kindlasti minna, aga noh, kui sa näiteks šoppama tahad minna või mingit sellist vanalinna kogemust saada, siis ikka pigem amsterdami minna. Okei, aga lähme siis Amsterdami lähme selles mõttes, et Amsterdam siis eelkõige tuntud, nagu me siin enne mainisime ka, et esimene asi, mis turistide silme punased laternad, millest me rääkisime, aga mis vahvat veel Amsterdamis võiks teha ja vaadata. Amsterdam on üldse tegelikult hästi tore linn. Võib-olla ei tohiks seda öelda, kui põline Rotterdam vihavaen on ka, no ja see on tegelikult ongi nagu, nagu Tallinna ja Tartu vahel käib selline väikene kellel on põgenemine, on Rotterdam ja Amsterdam siis. Aga Amsterdam on selles mõttes ikka uhkem linn. Rotterdam on nagu ajalooliselt pigem selline töö, töölislinn on ju. Ja seda võib-olla on, on noh, inimeste puhul ka natuke veel märgata, et inimesed on kõva töö, raba ja tõsisemad inimesed, Amsterdamis on rohkemgi kui tilulilu ka ja ja selliseid uhkeldavamad. Üks lahe asi, mis mulle Amsterdamis meeldis, oli need kanalid? Jah, et miks nad on seal üldse. No põhimõtteliselt ikkagi tehnilistel põhjustel, et, et kuna see on ju vaiade peale ehitatud linn ja oli vaja maad ikka ju kuivendada et siis mis sinna kanalite vanematel on see Krahten kordo on see hollandi keeles, et see on nagu Kraht on tegelikult nagu kanal see asi ka veel, et eesti keeles ei ole neid sõnu nii palju, millega, nagu eristada neid erinevaid veekogusid. Inimesed ütlevad, kas kraav või kanal eesti keeles, onju, et hollandi keeles on igale igat sorti veele, on siis nagu oma nimi. Nagu essimatel lumele Või, või näiteks nagu eestlastel on sõna lörts, mida Hollandastel jälle ei ole, ütlevad lihtsalt märg lumi. Aga no see selleks, ühesõnaga on Raht aht kirjutatakse, et see, kui homsetamis käid, siis näed igal pool. Heeren, Krahtem, prints, fraktorne tänavate nimed, mis on seal kanalite ääres, frakt on, hakkab nagu ämblikuvõrk ütleme niimoodi, kui vaatad kaardi pealt, need kanalid on niimoodi jooksevad niimoodi nagu ämbliku võrguna seal linna keskmes. Et sellel on selles mõttes nagu praktiline funktsioon olnud kunagi, et seda maad kuivendatud, sinna üldse midagi ehitada saaks. Need majad on ehitatud vaiade peale ja need kanalid on väga vanad ja väga ilusad, seal on hästi armsad, lillekesed on seal ja õhtuti on valgustatud ja need majad on ka kenad, et lihtsalt juba näiteks rongiga minna, tuled sealt jaamast välja ja siis hakkad otse minema ja, ja siis noh, kõik igal pool on juba midagi vaadata ja, ja, ja siis satudki kohe sinna nende Krahten nende kanalite äärde ja mis on muidugi naljakas, mida võib-olla tasub jälgida, et need majad, kuna nad on vaiade peal, siis nende vahel hästi viltu vajunud. Ja kohe vahel on kohe täitsa viltu vajunud, juba ümber kukkunud. No võib-olla need siis kuidagi toestatakse või noh, nad jälgivad muidugi, neil on kontrolli all ja kõik on ju seal. Et aga vahel on küll niimoodi, et noh, ilmselt on need toas, need põrandad on siis ka ikka päris viltu, et näiteks palli maha paned, siis veereb kohe teise toanurka, et majad on seal vaiade peal viltu vajunud, et see on võib-olla ka selline vaatamisväärsus. Aga seal on muidugi muuseumi on tohutult, et alates sellest rääkisime, siis ei olnud nii, et see on praegu remondis, et sinna ei saa koosnenud Dremrandi naht vaht ja need kuulsad maalid on nii remontis, oli, lool on, tule ikka oli ja päris hollandlane, jah. Rand on käinud. Ja siis oli muidugi tuntud hollandlane, see meie Fanhoch, kellest juba juttu oli Ivan kooksis, nagu eestlane ütleb ilmselt, et tema muuseum on ka Amsterdamis, et tema, Amsterdam Laneb, tema muuseum on Amsterdamis ja see on hästi sümpaatne muuseum. Kunstihuvilistel on kindlasti väga palju vaadata, seal, aga on ka igasugused muidu muuseumi, et väga suur vahakujude muuseumi mad ambitsioon on seal kesklinnas, kohesele leiab üles, kui jaamast otse minna, niimoodi jala mingi paar minutit. Sid, jõuad kohe sinna tammi peale siia-sinna platsi peale ja siis on muidugi igasuguseid imelikke muuseumi nagu piinamismuuseum, näiteks seal on vanad piinamisriistad siis ja ja seksimuuseum ja noh, kõikvõimalikke muuseumi ja ma kujutan ette Ma mäletan ühte Amsterdami käigus seda ka, et oli seksimuuseum ja siis oli erootikamuuseum erootikamuuseum. Ja et nad, eks nad siis teavad jälle uue nime mõtlema, et kuidagi nagu eristuda ja aga neid muuseumi on palju, et kindlasti igaüks leiab oma maitsele midagi. Tulles tagasi korraks selle Remrandi ja Van Hoghi juurde, et et kas sul on mingisugune informatsioon selle kohta, et miks just sellest nii-öelda siis Hollandist tekkis terve niukene trobikond maailma kuulsaid kunstnik, et millest see tingitud oli? Et mina olen kuulnud sellist juttu, et kuna tegemist on nagu madalmaaga, et kuna merepinnast madalamal, siis on seal mingi spets valgus, mis, mida siis need kohalikud maalisid, mis andis selle asjale mingisuguses teatud siis ütleme varjundi ja kas võib täiesti mingisugune umbluu jutt kallamis ma praegu aja, mul on kuidagi. Kuuldud sellest juttu teha, et selles mõttes oleks võinud selle peale ka ise kunagi varem mõelda. Ma pole selle peale mõelnud, kuigi ma olen tegelikult tegelen ise ka kunstiga ja olen väga huvitatud, sest ma ei ole nagu eriti vaaginud seda, aga aga no mis valgusesse puutub, et need vanemad, hollandi kunstnikud, kui nende maale vaadata, need kujutavad kõik et umbes väike riba on siis mingid maastikku, mis on tavaliselt siis selline tühi lage põllumaa või mingi tuuleveski, paar lehma ja hästi palju taevast. Et see taevas on küll olnud ja läbiv teema ja see valgus võib-olla ja et et hästi palju erinevaid varjundeid ja hästi palju erinevat nagu erinevaid pilvesorte näiteks ja valguse noh, mingi nurga alt langeb ja, ja kõik see, et kuna seda õhku on nagu hästi palju, vaata, maa on lage on kui puid ei ole ja, ja siis on siis nagu avaneb väga kaugele ise ka praegu siit aknast väljavaated on ka palju nagu taevast on ju, taevas ei toimu midagi siin laevas on sinine, aga aga Hollandis on küll niimoodi jah, et seal taevas on kogu aeg mingi midagi toimegi mingi mingi action käib ja et et jälle mingid uued pilved tulevad ja teiselt poolt rünkpilved ja sealt tulevad jälle teistmoodi valgus langeb ja, ja see võib olla küll jah, põhjus. Milline ilm nagu Hollandist muidu kogu aeg on, et kas näiteks kas talv on külm, kas need kanaleid toodetakse ära talvel? Alati jäätu suureks kurvastuseks muidugi hollandlastele eriti, sest on nagu meil siin suvel vaatad, ilmad, järeldas homon, rannailm või ei ole, et unestress on ju, et hollandlastele on talvel niimoodi, et et kas nüüd tuleb külm, kas saab, uisutada? Ei saa, onju. Et see uisutamine on, on ainukene selline talverõõme hollandlastele ja seda nagu iga aasta. Ei nagu ilmataat ei luba jah, et ei võimalda uisutada. Aga nüüd see tall ikka külmusid jah, mingiks kaheks nädalaks ära niimoodi, et olite päris noh, selles mõttes pikka aega ikka sai, sai uisutada ja ja see uisutamine on? No see on väga tore tõesti, kõik tulevad suured ja väiksed ja vanad ja noored ja kõik on siis tulevad sinna kanali peale ja ja kõigil on hea tuju ja uisud jalas ja mõnel on hästi mingeid vanaaegseid uisud umbes ja siis võtavad mingid süüa, juua sinna kaasa ja see on selline seltskondlik üritus, siis hästi lõbus ja vahel siis muusikaga mängib, et see on, see on selline suur talverõõm, aga üldiselt on kliima selline, et nagu need aastaajad Eestiga muidugi ei annagi võrrelda. Et suvi võib-olla on umbes nii nagu Eestis. Ja siis tuleb september, oktoober võib-olla ka veel ilus ilm. Et kui siin näiteks Eestis juba ilmad kehvemaks lähevad, et keegi tahab reisima minna, siis nii septembris-oktoobris oleks päris päris õige aeg ka Hollandisse minna, et et väga suur tõenäosus, et ta on, need on veel soojad ilmad ja selline vananaistesuvi novembris siis läheb külmaks ja, ja hakkab vihma, seda maja ja sademeid õnneks väga palju ei ole, sest siis võiks ju ka lund sadada ka lund praktiliselt kunagi 100 Hollandis, et, et see on ka selline harv nähtus, et maa on valge kord viie aasta jooksul võib-olla paar päeva. Ja siis on selline talv, selline kuiv ja külm, noh nii nulli ringis on võib-olla et päris külm ei ole, soe ka ei ole. Ja siis hakkab vaikselt tulema. Märtsis näiteks on minu meelest eestlasele ka sobiv aeg tulla, et siis on siin veel selline lörts ja pime ja kole. Aga Hollandis juba hakkavad tulbid õitsema ja nartsissid ja kõik on juba selline kevade tunne, et sellist väikest kevadet nagu hinge saada, et siis võiks märtsis tulla Hollandisse. Aga räägiks Hollandist natukene ka teistest kohtadest linnadest, mis veel võivad olla sellised natukene tähelepanu väärt, kus võiks läbi käia, et Rotterdam on meil nüüd külastatud Amsterdam ka, et mis on veel niisugused linnad, kus võiks käia. Noh, oleneb ka unistate ta Amsterdamis, kui on nagu sattumise huvi, et siis ma soovitan Amsterdami ka minna, et seal on huvitavamaid poode ja, ja onu ja üldse suur linn ja üldse suurem valik, et siis võib seal shoppamas käia, aga, aga kui ikka sellist ajaloo hõngu tahaks mekkida, et siis võiks minna näiteks Delfti Delfi on nagu Amsterdami ja ja Rotterdami vahel üldse ma soovitaks rongiga reisida, kui endal ei ole autot. Rongiliiklus on nagu katab kogu maa ja praktiliselt on see kallis. No üldiselt on jaa, näiteks Rotterdamist Amsterdami on edasi-tagasi, pilet on 20 eurot. No see on niuke tunnine sõit, aga no rongid käivad üks neli-viis korda tunnis Rotterdami Amsterdami vahet näiteks hästi tihti käivad, nii et noh, et pole vajamegi, ta ongi aegu välja uurida, et lähed rongijaamast pilet ja siis lähed vaata tooted võib-olla 10 minutit. Et siis võiks minna, näiteks, kui Amsterdamis olete, siis võiks minna rongiga Rotterdami ja siis vahepeal välja astuda rongis näiteks haagis. See jääb tee peale. Aga on ilus linn ka palju uusehitisi nagu moodsaid seni moderne. Meid on siis nagu nagu ühendatud selle vanemaga ka ja ja ta on selline nagu, kuidas öelda, nagu staatusega linn või selline nagu noh, kuidagi rikka mulje jätab, avaramad tänavad on nii laiemad tänavad ja ilusamad, suuremad majad ja seal on valitsus, on ka seal ja et haagi tasuks minna sinna haagid, äärelinn, mis vanasti omadesse Sky senine, kus on rand ja selline kohvikute ja terrasside elu käib. Et siis sealt rongiga edasi minna. Delfti ühtlane hästi vanalinn, see kindlasti meeldiks eestlastele niuksed, nukumajad, raadiokanalid ja kirikud ja selline hästi vana ja, ja tuntud kunstnik fermeeri elas ja tegutses seal, et kes on seda filmi näiteks näinud, see tüdruk pärliga või mis eesti keeles võis, võis olla kõrberrel pärlist kõrvarõngaga tüdruk, selle fermeeri maali järgi tehtud, oli see skaala Johnsoniga peaosas film, et võib-olla inimesed on näinud seda selles fermeerist, et tema elas ja töötas seal ja see ongi tegelikult ongi selline linn nagu, nagu ta oli mitusada aastat tagasi, okei, et seal on selliseid hästi ajaloo hõngu ja selline armas ja väiksed majad ja viltu ja kanalid ja siis on, on seal ka vist Nioake erak, on see suur kiriku, kiriku hauakambritesse maetud kogu kuninglik perekond juba sajandite kaupa maetakse kõik sinna, et sa ja seal saab minna sinna kiriku torni ka üles ronida ja näiteks siis on hästi hea ülevaade sellest eriti linnast ja ümbrusest ja kõikidest nendest põldudest ja maa kuivendamisest ja nii-öelda. Ja siis on muidugi edasi Rotterdami minna ja kellel siis aega on veel edasi midagi otsida, et siis sealt võiks minna sinna seilandile sinna, sinna saarestiku peal. Seal on hästi armas linn, siiriks ei, aga noh, seal on palju siukseid väikseid, aga no mina olin, tähendab, mul mees on päritsejat linnast ja kui ma sinna esimest korda läksin, ma ei uskunud oma silmi, issand, kui ilus issand, kui armas, et kõik oli, no nii vana, nii vanaga nii ilusti kõik korda tehtud nagu noh, nagu piltpostkaart, aga no mitte selline imalmagusaid, vaid lahe ja ilus ja ja no mis üldse on, Hollandis on, on see, et kõik on hästi korras inimeste aiad ja see on üldiselt nagu selline kodanikukohus lausa. Ma räägin vahepeal teise loose vahele, näiteks võtavad nende ostsid endale siis suvila või sellise pisikese majakese pisike tibatillukese aiaga ning paar ruutmeetrit umbes. Ja seal on need ühistud ja kooperatiivide niimoodi ja siis nad on sellised kunstnikud natukene peast ja ja ei viitsi seal eriti rohida. Jaa jaa, natukene niimoodi korralikult seal lõigata ja siis tuli see ühistu mingisugune esimees või tuli ütlema, et kahjuks te olete sunnitud ära müüma, et me oleme siin korduvalt käinud, et ei hoolitse piisavalt hästi oma oma suvila aia eest, et me ei saa endale seda lubada, et siin meie kooperatiivis nii-öelda siis Eesti mõistes on üks aed, kus ei ole muru niidetud ja peenrad ei ole rohitud. Et see on jah, selline kodanikukohus, tões T2 oma aiad ja, ja siis maja ümbrus ja, ja maja ka korras hoida. Ja seda näeb igal pool, muidugi aiad on hästi ilusad ja korras ja silmal hea puhata, muidugi kui ringi käid, linnapeal, aga see siiriks jäi, linn on jah selline hästi armas ja seal on muid linnu ka tegelikult kõik on hästi vana. Et ükskõik kuhu lähed, ikka hästi vana ja, ja ja kõik on hästi korras. Vaata Belgias on ka hästi vana, aga niuke räämas rohkem. Aga Hollandis on näha, et inimesed pööra sellele tähelepanu ja raha on rohkem, võib-olla ka ja kõik on, kõik on niisugune ilus ja silm puhkab endiselt. Jah. Kuidas Hollandis, ütleme, mõistlik on mõtet rentida auto näiteks või või mis on alternatiivid? Auto võib rentida küll, aga tuleb arvestada sellega, et seal on hästi palju inimesi ja ühtlasi ka hästi palju autosid. Muidugi ja palju on ka autoteid, aga need autoteed on alati paksult autosid täis, isegi südaööl ja hommikul kell neli on isegi on palju autosid, igal pool ummikuid ei ole kell neli hommikul, aga ummikud on, on tavaliselt tähtsamatel. Kiirteedel on, on tipptundidel, nii et niimoodi poole kaheksas üheksani. Kui aega saad ise sättida, et siis mitte minna tipptundidel sinna autoga sõitma, et siis võib juhtuda, et saad tunni aja asemel sõidad kaks tundi näiteks sihtpunkti. Aga teine asi, mis on muidugi mida mujal võib-olla nii väga ei olegi, need rattateed, seal on see rattateede võrgustik on hästi arendatud, et need on hästi turvalised, et kui inimesel on aega kauem viibida Hollandis ja tahtmist niimoodi aeglases tempos nagu mööda maad avastada ja võib-olla kohtadesse sattuda, kuhu muidu ei satuks, siis siis mina soovitaks näiteks Ratase rentida ja kas või kogu perele siis seda asja saab uurida muidugi kuskilt turismiinfost või interneti kaudu. Et võta endale, vaat siis nädalaks või paariks ja minna lihtsalt rattaga läbi Hollandi sõita. Sest rattateed on igal pool ja rattateedel on nagu, nagu on autoteedele, igal pool on sildid väljas, siis on näiteks Amsterdam 35 kilomeetrit, Rotterdam vasakule, 40, Brüssel 210, kõik suuremad linnad on ära näidatud, need on punasega kirjutatud sildid on siis mis näitavat linnasi ja, ja siis on rohelisega sildid, mis näitavad nagu nii-öelda loodist, looduskauneid, kohti, mida tasub vaatama minna, mingi tuuleveskite park või midagi sellist, et et aga sõitmine oleks võib-olla hästi huvitav kogemus ja koos lastega, kuna see on nii turvaline, et seal keegi teine ei liikle, kui ainult teised jalgratturid, et et seda soovitaks kindlasti sealt. Võib-olla omamoodi kogemus. Jalgratast saada on ka lihtne. Jalgratta võiks ju tegelikult hoopis osta, on nii jah, et kuna jalgrattaid on seal nii kohutavalt palju ja neid kogu aeg läheb jälle siis nii-öelda taaskasutusse ja, ja vahetavad omanikke, et siis see on muidugi rattapoes on hästi palju kasutatud rattaid müügil ja võib ka muidugi kuulutuse kaudu osta või kuskilt, aga, aga miks mitte ka lihtsalt täiesti uus ratas osta. Selline ilma käikudeta kui väga pikka matka Ta ei võta, see maksab üks ratas mõnest hiljaaegu ostsin endale, maksis 140 eurot. Korralik ratast ei, täiesti uus, sõidab hästi, miks mitte? Ja võib muidugi Karentida. Aga räägiksin natukene siin rahast ka, et kas Holland on kallis maa, sa saad nii-öelda rongipilet, tunniajane sõit on kuskil Rotterdamist Amsterdami siis 20 euri edasi-tagasi edasi-tagasi? Mul polegi kõige hullem selles mõttes, et tartlasele bussipiletist maksab sama palju, palun. Aa, no ma ei tea, no põhimõtteliselt toit on ikka sama hinnaga kui Eestis, ma arvan, et rohkem raha seal kindlasti ei lähe toidu peale, kui sa just ei lähe mingi väga eksklusiivses restorani, aga ja kes tahab, võib seal väga odavalt hakkama saada ka toidu ja joogi poolest koostad kuskilt poest või toidupoest supermarketist endale joogid ja ei lähe terrassi peale istuma, et siis saab väga odavalt hakkama, kellel siis rohkem nagu on või, või tahab kulutada, see võib muidugi käia igal pool iga ja noh, see hinnaklass on ka igal pool erinev, et ehk siis tuleb vaadata, väljas on tihti ka menüüd ja kiri on väljas. Ja odavalt saab näiteks mis on hollandlastele endale õudselt maitseb ka need friikartulid, mida müüakse tänaval tuutu sisse ja need on päris head tegelikult noh, vahel harva niimoodi mõned söövad neid kohe hästi tihti. Aga turistile on selles mõttes jaagu, kõht on tühi, seal kaloripomm ikka ja soe kõhu täis on, siin-seal lasevad niukse suurel sorakasime seda majoneesiga peale ka niisuguse korraliku. Et sellest saab ikka kõhu täis ja, ja noh, see maksab umbes kaks eurot, ma pakun. Okei, siis on nõutud ja olen ise ka söövad laval, nii et seda ei maksa nagu häbeneda, et ükskõik mida siis kuskilt ostad, et vabalt võid tänaval ringi jalutades oma võileiba, friikartuleid või hamburgerit süüa, et aga noh, üldse avalikus kohtades söömine on? Ei ole taunitav. On hollandlastele mingisugune vahva söök ka, mida, mis on niisugune rahvustoit? Ja vot see heeringas ei ole üldse selline erindas nagu Eestis on teada, selline soolane ja nii et kui satute suve algul näiteks juunis sinna, siis on see värske eringlasse, Holland on selle nimi nagu hollandi uus või noh, värskele, mis seal toodud merelt ja siis nad on need kalaputkad igal poole linnades ja on, on sellised väiksed kalaputkad siis ja siis nad seisad seal ja kohapeal puhastavad seda igale kliendile, nagu kohe kohapeal silme all puhastatakse, seda mitte ei tehtav enne valmis, võtavad tunnistusele, ei erine edasi, kes mõnusad, suured rasvased ja siis puhastavad selle su silme all ära, puhastavad niimoodi, et noh, pea võtavad sisikonna välja, fileerivad selle niimoodi ära, et nad jätavad need kaks fileetüki niimoodi saba külge oma saba juurest ei lõika lahti, vaid siis on saba ja saba küljes ripub ropaks fileed. Ja seda nad söövad tänaval niimoodi, et võtad sellest sabast kinni. Ma ei tea, kui hästi nende raadiokuulaja seda endale ette kujutab, aga, aga siis tõstavad selle niimoodi kõrgele. Just jah, õige nagu ma kõnelejad, et siis hakkavad seda endale niimoodi niimodi suhu nagu solksutama ja siis võtavad jälle ampsu ja nii et on selline tüüpiline hollandi asi ja et see on nagu puukingade kõrval on. Noh, kui on mingid naljapildid või midagi, siis nad panevad alad selleeringa sööma, eringut sööva, sellise hollandlase sinna joonistavad näiteks et on niisugune tüüpiline hollandi asi. Et seda tasub kindlasti, maitses on niuke hästi mahe ja mõnus ja, ja no rasvane, täiesti eriline maitsekogemust. Aga muidu on lihtne talupojasöök on tegelikult nagu olnud alati Hollandi niuke rahvusköögiriistu, nagu niimoodi eiei hästi tagasihoidlik on kõik, aga mis on muidugi palju on, on mõjutasid olnud muidugi Indoneesiast, kuna sealt see oli Colo koloonia oli Indoneesia ja siis sealt on tulnud palju mõjutusi ja ja noh, üldse teistest riikidest, eks ole, Türgist ja Marokost, et seda välismaa kööki on palju nüüd levinud ja eks seda siis kombineeritakse, selline Fušin värk on nagu ka, nii et tänapäeval nagu levinud, aga no selline traditsiooniline Hollandi köök on hästi igavene ütleme nagu eesti köök, kartulid ja kaste ja, ja mingi kotlet juurde. Mainisid siin korra juba neid puukingasid ja, ja, ja ütleme. Me hakkame otsi kokku tõmbama, et et kas on selline, et Hollandis peab alati kaasa, kui võtma endale siuksed, ostma väiksed puu, kingakesed kimbu tulpe, need Hollandile omased asjad, et, et on see siis niimoodi, et igal pool müüakse puukingi ja igal pool laiuvad linnale vahet, kui need on tulbipõllud. Pean tunnistama, et on küll jah, ongi nii et bookingi müüakse tõesti igal pool, aga seda ei pea ostma ja noh, mina ei ostaks ka üldiselt. Ja noh, mida nad reklaamivad kollandanud juustumaaga sammas Me mõtleme, mis juustumaa, et kui ikka head juustu tahad süüa, siis me ostame ikka, kiskus aga kas Belgia või või prantsuse juustu. Et Hollandi juust ei ole midagi erilist, et ta on täiesti tavaline juust, et Eestis saab ka sellist juustu tõesti bränditud. Jah, just nagu Heinekeni õlu, mis on tegelikult täielik jama, oli hollandlased ise Joainekeni. Ei, ei, ei. Rolf on selline nagu haridumate õllejoojad, lemmik, aga samas mida võib-olla tasub osta vanad laagerdunud juust, et sellist nagu Eestis ei saa, et ma tean Hollandasi, kes Eestis elavad, et nad on kurtnud, et et seda korralikku juustu siin ei ole, et on selline noh, noor ja vähelaagerdunud selline värske, nagu on eesti juust või vene juustu, Hollandi juust või mis need leidlustad, siin on aga selliseid hästi laagerdunud, mis on kõva ja hästi sellise natuke pikantse maitsega. Et seda võib-olla tasub osta, aga selle nimi on hollandi keeles on nagu vana juust ault uut kirjutatakse, et seda võiks küsida, et selle, see on nagu võib-olla rohkem selline, et mida tasub kaasa võtta, aga puukingi võib muidugi nalja pärast võtta, aga nendega on meil ju. No need on nagu põhimõtteliselt siuksed kalossid või talupoja jalanõu lihtsalt jäänud ka niimoodi kuskilt vanast ajast nagu meil on viisud näiteks või muul sussid või midagi sellist. Et tead, mugavad, niiske väljas ka ja läbi sopa niimoodi käia seal ringis. Ja kui on hästi lõigatud ja korralikult tehtud, siis nad on mugavad jalanõud. Muide. Ja ongi minu mehe vanaisa käis nendega veel isegi oma eluajal niisama linnatänavatel käis nendega ringi, et nad olid ikka võivad isegi mugavad olla. Üldiselt mis mind nagu meeldivate üllatas, oli see, et, et Eestis mind ajas alati täielikku masendusse, see pikk talv ja need märjad ja lörtsis, et tänavad ja libe ja pime ja nii ja vaatad, mida jalga panna, saapad jälle märjad, talvel tuled koju ja et läksin Hollandisse, mõtlesin, no see pole ju mingi lõunamaa, on ju, et seal on ka kindlasti vihma sajab ja disk ja ka jälle lombid ja nii, ja siis mind üllatas see, et ma sain praktiliselt sa saad samade jalanõudega mingi aasta läbi käia, et tänavad on kõik kuivad. Et sajab küll vihma, aga neil on niimoodi kõik välja arvestatud, et see vihm voolab sisse ära, onju. Porilompe ei ole ja lörtsi neil muidugi 100, neil pole isegi sõna selle jaoks. Aga suur tänu sulle, et jagasid oma kogemusi ja muljeid ja kõike seda Hollandi kohta ja märksa targemad selle kohta, mida Hollandis kuhu minna, kuidas Hollandlastega läbi saada ja ka natuke hamba alla panna. Jah, ma olin siin viibida ja tulge vaatama, tuleme kindlasti märtsikuus ja siis, kui veel meil siin lörtson, mida ungarlastel pole ja novembris ja oktoobris, kui seal seisame Jah, ja juunikuus tulge seda heeringat maitsma. Maitsma ja kuninganna pidustustele just suur tänu sulle, Marian, selline reisipalavik oli seekord mina olin Henry Kõrvits ja kohtume järgmine pühapäev.