18. augustil möödus 100 aastat miilitsakorjuse sünnist. On võimalik, et mõni kuulaja küsib, kes see niisugune oli. Au ja kuulsus püsivad ainult veejuhtidel, ükskõik, kas võib null või kaob tajail kunstirahva loorbereid kippuda kanne kärbuma. Ometi võib öelda, et miilitsakorjus oli ja on ehk tänapäevani suurima rahvusvahelise kuulsusega eesti juurtega laulja. Ta sai koolituse Tallinnas Veera malama eramuusikakoolis ent oli kasvanud Moskvas ja Kiievis, mistõttu ta eesti keele oskusest ei piisanud Estonia ooperitrupp pääsemiseks. Seepärast asus ta koos abikaasa Kuuno Feržiga Saksamaale, laulis mainekate ooperilavadel Berliinis, Viinis, Pariisis ja mujal ning kutsuti mängima Hollywoodi Straussi-ainelise filmi suur valss. Selle osa eest esitati ta filmiauhinna Oscari kandidaadiks. See on näit lääne suur tunnustus. Tema tütar Melissa Wells oli ühe ametiaja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis. Ükskord jutustas ta muusikamuuseumis oma emast ja mainis ka oma isa nime. Et mul oli samanimeline klassivend Vernarfeš, nimetada ta siin seda saadikule ja selgus, et tegemist oli tema lellepojaga, kellest perekonnal puudusid igasugused andmed. Sain koos Werneri ka 1941. aastal keskkooli lõputunnistuse kuid kuulsime, pea keeta, oli kohe pärast sõja puhkemist vahistatud jahukatud tema isa Helmut Fels miilitsakorjuse mehe vend oli sõdinud leitnandina. Vabadussõjas oli autasustatud vabadusristiga lõpetuse pajatus Theo Magebeni lauluga varum. Eks miilitsa Korjuse esitus on imekaunis, ent vastamata jäävad paljud neisse aegadesse puutuvad küsimused. Miks.