Oleme muusika ajaloost ühe tuntud inimese soovitusel välja otsinud Tolmova kippuva pärli. Tere, mina olen Silver Meikar ja te kuulate uunikumi. Poliitik Silver Meikari on Eestile kinkinud Emajõe linnake Tartu. Juba 25 aastaselt läbi aegade ühe nooremategijana Riigikogus istunud meikar oli esimene, olgu varumees ja asendusliige. Peagi teenis ta Parlamendis ise endale ausa ja kahtlemata sooja koha. Just Silveri soostunud on lendu läinud skandaalne üleskutse boikoteerida pekingi olümpiamänge. Kahtlasevõitu protestimeelsus ja sellest avalikult raiskamine pani paljud kahtlema majandusharidusega Meikari terves mõistuses. Aga siit tuleb tema lemmiklaul. Urmas Alender ja kuigi veel aastal 1974 siis ma polnud veel sündinudki üldse, Urmas Alender on väga lahe ja, ja kuidagi on mingite albumil, mis on nagu hästi meeldinud Urmas Alendrile, üks on just hiljuti nüüd uuesti välja anti, on kogutud teosed 68 kuni 80 ja seal on väga palju häid lugusid. Neid aegu, kui, kui sa vaadatud MTÜ MTÜ viid ja tundnud huvi eesti muusika vastu sügavamat, siis see oli ikkagi siis, kui esimene ülikooli ülikooli kursused ikka väga ammu tagasi. Aga praegu nagu range põhimõte, et ostan alati Eesti muusikat autosse, kui tuleb mingi tehase idee hallitust ennast nagu originaalsviidi kui jaa jaa, jutus ongi ainuke võimalus kuulata, et ega ma kodus plaati peale ei pane. Kui näiteks ongi kõige rohkem Leyerdan sedasama Urmas Alendri oma autosiidi ütleb Urmas Alendri laulud ja, ja sõnad on suhteliselt sellised. Lihtsalt öeldes mitte rõõmsad. Aga minule sobib ta pigem Asedki nägu. Järgnevad katkendid on väljavõte ajalehes Postimehes ilmunud artiklis, mille autoriks muusikakriitik Margus Kiis. Tänasest üpris absurdne juhuste kokkulangevus kinnistas Urmas Alenderi koha ajaloos Eesti esimene nii-öelda enne aegselt ja dramaatiliselt surnud mees rokitäht koos kõige selle juurde käiva imagoloogilise taagaga lameda ettekujutusega tõelisest muusikust, kes jõi laaberdas ajas, naised aga andis viimase intervjuu ajakirjale sexer ning oli sellest hoolimata kindlasti väga andekas. Ajalukku jääb Alender eelkõige ikkagi Ruja lauljana. Miks ka mitte, oli ta ju selle legendaarse grupi ainus konstantne liige kogu tolle ajaloos aastatel 1971 kuni 1988 Rein Rannapi algselt hiiglaslikku mitme koos seisundisse projekti sattus Alender tänu sellele, et elas enda vanuse pianisti heliloojaga lähestikku. Viimane teadis Alenderi kaverit, andis seid ja kirjutas sellele isegi loo Urmas Alender kui autor, laulja ja helilooja ja poeet mastia teenimatult Alenderi kui Rockwokalisti varjus. Eredamalt vilksatas pool temast 80.-te alguses, kui ta esines akustiliste soolokavadega nii Tartu muusikapäevadel kui ka toonase töökoha Eesti riikliku nukuteatriürituste raames. Kuid folkmuusikat, kuna teda omal ajal tõsiselt ei võetud eriti kolleegide hulgas peeti liiga kommertsiks. Hästi unustatud on Alender kui näitleja, kuigi just sellel alal oli ta kõrgharidusega spetsialist, lõpetas konservatooriumi lavakunstikateedri palju sõimatud kuuenda lennu, mille kuulsale diplomietendusele täna mängime. Vargamäed kirjutas suurepärase muusika. Urmas Alender hukkus 1994. aastal uppunud parvlaevas Estonia.