Tere, mina olen Siim Nestor ja te kuulate uunikumi. Siim Nestor on muusikaajakirjanik, kes oma esimese popmuusikateemalisi artikli kirjutas aastal 1992 väljaandele muusik ning tollal veel tundmatust 16 aastasest Eesti esimesest räpparist kuul. Riist. Täna toimetab siin Eesti Ekspressi kultuurilisa. Areen jagab kriitikat saates muusikanõukogu ning keeruda vindi plaate koos Eerik Mornaga saates Nestor ja Morna. Mis on aga tõeline lemmiklugu, seda kuulete nüüd. Mina olen valinud oma vanaks looks, mis mulle nooruspõlvest on meeles, kui mingisugune oluline koht minu muusika kuulamiseks või üldse muusikatarbimises. Ansambli Tibeetils palav oblady oblada. Kohtusin selle palaga, mis muidu pärilt biitlite kuulsalt vaid albumilt saab peaaegu sama puulselt kogumikud, mida tuntakse kui sinine kogumik, mis ilmus aastal 73 koos biitlite punase kogumikuga. Duubelvinüülplaadid, mis olid kuidagiviisi välismaalt meie perekonnale jõudnud ja mina kuulasin neid mõlemaid, neid kaunike, nii punast kui sinist, väga hoolsasti vadi lasteaia viimases rühmas ja kooli esimeses klassis vist. Nii hoolsasti lähed, kus kõik need sõnad olid pealkirjas, mida ma alati kuulamise kõrvale kaasa lugesin, on taga ribadeks räbalad ja neid plaati ma sain, ainult kuulad ainult siis, kui ma vanaema juures külas käisin, sest ma endale kodus grammofoni ei olnud. Mulle meeldisid mõlemad kogumikud täies mahus, aga just selle obladee oblad A puhul on mul meeles see, et kujutasin ette, kuidas ma ise olen kuskil kooli aulas või kooli võimlas ja esinen ülejäänud koolikaaslastele. Mingisugune äge välismaa dressipluus, milles ja laulan seda laulu koos teiste võimalike bändikaaslastega. Selles loos oli mingi potentsiaalne tõuge, mis oleks võinud ka minust teha, muusiku aga, aga paraku seda ei juhtunud võib-olla õnneks juhtunud. Ja kui ma tänapäeval selle looga kohtune, ega ma siis väga rõõmus ei ole see obladii obla, ta on üks. Siiski peeglite kehvemaid lugusid. 2004. aastal Inglismaal tehtud küsitluses selgus, et läbi aegade kõige kehvem poplugu on biitlite Opladio flada. Napilt jäid sellele palale alla endise jalgpalluri poolgascoini lauldud fookondetain ning nyyd Loffi 1993. aasta hitt Aldjueniti. Tänast uunikumi olevat jälestanud John Lennon, kes mõnedel andmetel nimetanud seda otsesõnu pooli vanaema sitaks. Loo autor tõesti poolmekaatli, kuid iroonia seisneb selles, et ametlikes dokumentides on autoriks märgitud ka Lennon ise. Legendi järgi olevat Lennon pärast loo salvestamisstuudiost uste paukudes lahkunud ning käepärast tagasi tuli, ei olnud tema pilk enam kõige selgem. Lahtisest uksest sisse murdnud Lennon teatas bändikaaslastele, et on nii pilves kui veel üldse olla ning seejärel istus klaveri taha natuke sihitud klimberdamist ja juba mõne minuti pärast oli loole uus algus olemas. Õnn, et stuudiotehnikud olid oma ülesannete kõrgusel ja suutsid selle linti võtta, sest õige pea pärast seda olevatel Lennon maa jalge alt mõneks ajaks kaotanud tuhandeid 968. aastal biitlite omanimelisel albumil ilmunud obladee obla daam on bändile kaasa toonud kohtuasja. Nimelt väitis üks Nigeeria päritolu muusik Jimmy Scott, et loo pealkiri on tema väljamõeldud. Poolmekaatne lükkas kohtus need väited ümber ning rääkis, et oblady On joruuba keelne väljend, mis tähendab, et elu läheb edasi ning hageja Scott oli seda talle lihtsalt õpetanud ja tõlkinud kohuseuskuma kostja McCarthy versiooni. Ning veel üks huvitav fakt pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid New Yorgi kaksiktornidele koostas meediakontserne ebasoovitavate laulude nimekirja, kuhu sattusid teiste hulgas ka neli biitlite laulu. Keelatud olid näiteks lusse, hindas kaevu taimons Dicketeurraid ja muidugi ka aplad. Ja just fraasi Libkous on tõttu keelu alla sattus Velgat John Lennoni legendaarne imetlesin Luiaanstrongi wonderful world ning paljud teised lood.