No see väga ammu, mitte mitte just väga ammu, umbes kaks aastat tagasi, kui Urmas Kõiv tuli välja sellise ideega ja mis oli selle idee sisu siis oligi see, et selle ajastu muusika on, see on väga konkreetne kajastus süüdistati akreetselt stiili, muusikat seal. No vot siis nagu polegi eriti. Kas seda ajastut on võimalik aastatega piiritleda? Mul on kuskil alates, meil on isegi mõned lood tegelikult, mis on juba 20.-test aastatest ja ja kuidagimoodi sinna 10.-teni välja. Aga enamus lugusid on siiski kuskil 40.-test 50.-test. Kummaline on see, et mulje nendest lauludest jääb võib-olla selliste ealiste iseärasuste tõttu justkui 60.-te lauludest ja tahtsingi tegelikult küsida nende nende horoskoobile laulude kohta. No need on tõesti 60.-te aastate lõpp, aga tegelikult kui me seda seda sellist muusikat hakkasime mängima, siis suunitlus oli ikka tõesti rohkem selliste edela põhinud poolend näiteks nagu infot ju, või ükskõik, midagi taolist. Et no et siis vähemalt plaanis päris päris 60.-te 70.-te aastate muusikat mängida ka unes horoskoobilaod. Mingil määral haakuvad meie meie bändi repertuaarikott siis loomulikult see see ma ei ütleks, et kukkus kõvasti välja ja päris tore oli suaalne neid laule ka laulda oma emakeeles. Kuivõrd sind huvitab see, mis toimus nendel aastatel, kui tekkisid mingil põhjusel sellist laadi sellist tüüpi laulud? Noh, ma ei tea, no eks. Igal inimesel on oma maitse, mõni inimene vaatab väga palju ettepoole, mõni mõni tahapoole jaganud vanadest filmidest sellistest sest vanadest plaatidest on mingi mulje sellest jäänud ja kui, kui ta meeldib, sest ta meeldib väga paljudele inimestele ei meeldi üldse. Arvan, et oluline osa on just filmil või selle, selle ajastuga, kui oma silmaga näha, et noh mind isiklikult köidab, noh näiteks samamoodi nagu Mart Sanderit, kes on fenomen sel ajal täiesti tema elabki mis ta elab praegu 20. sajandi lõpul, minu arust ta siiski elab rohkem nagu sajandi algupoolel teel. Mis selles köitvad on, on seda võimalik konkretiseerida? Ma ei oska öelda, on kuidagi selline tavahumaanne kunsti kunstiliselt tasemelt võib olla üpris kõrgel ja ja noh, põhimõtteliselt on ta siiski ka selline ameerikalik, selline ameerikalik elustiil või selline noh, mis teha oma elu väga säravaks ja ja samas noh Ma ei oskagi seletada. Ta on kuidagi väga selline, see oli suursugune ja, ja noh Ma ei tea selle ajastu kombestik, võib-olla oli teistmoodi, olid ju väga moest sellised kabaree kabaree stiilis igasugused kohad, kus käidi koos ja ja kasvõi sedasama Mulle nagu kuusi sellest lubada või? Mul mulle isiklikult tundub, võib-olla see arvamus võib ka vale olla, et elu vaid selle nõndanimetatud kõrtsi ümber, mis tegelikult võib-olla kõrdsematu andis noh, vähem välja praegusel ajal. Avad noh sellel ajal armastati tantsida ja. Noh, elu noh, selge see, et aeg oli hoopis teistsugune oli kuidagi selline suursugune väga välja selline stiil, et mis on suursugusus? Ma tean minu jaoks see, mismoodi inimesed käituvad ja mismoodi nad ennast väljendavad ja ja mida nad üldse teevad. Mis on Airi teie sünniaasta? 72, kas teie vanemad on teile rääkinud, millised on Nende isiklikud kogemused 60.-test 50.-test huvi tundnud? Aga ma ei tea, üldiselt igal inimesel on oma vanematega erinev suhe ja mina olen maal kasvanud ja seal räägiti hoopis teistest asjadest. Ma nagu rohkem ise tulin selle peale, et võiks, võiks laulda või midagi, midagi sellist jama ja Maywokkasin varjatud ma juba juba kolmandas klassis. Ja noh, ma ei ütleks, et mind keegi oleks nii väga informeerinud sellest sellest ajast. Mälestused on kuidagi killustatud või elektrilised. Kuidagi sellised väga üksikud mälestused. Avastasin selle enda jaoks päris vara, et nad mulle meeldib laulda, aga selge see, et ma kuskil kolmandas klassis võib-olla kui mul ei ole sellised plaat, sellised film, et sellel ajal ma veel seda ei osanud, unistada ka seda, et näiteks seal võib-olla tahaksin olla, et see, see on mulle üpris lapsepõlvest juba meeles mõlkunud omal suhtutakse linnatulekusse alati sellise mõningase üleolekuga ja ja üldiselt on päris raske Maal kasvanud lastel murda välja sellest tavalisest elukutse valikuringist, ma olen ise ka maal kasvanud ja väga väikeses kohas ja tean üsna hästi, mida kujutab endast see, see võimaluste kellekski saada. Kuidas linna tulek oli? Põhimõtteliselt seal maal ei ole võimalik üldse kellekski saada, seal sa oled ikka see, kes sa oled, kas keegi peab sind natukene kohtlaseks või natukene imelikuks kummaliseks. Aga see oli nii, kui inimene ikka midagi väga tahab. Mul on kogu aeg vaja kuskile minna, siis ta nagunii läheb minema, sealt. Selle sain, mis ma tahtsin, ma tahtsin sealt väga ära minna, võib-olla. Võib-olla lihtsalt sellepärast, et mul oli, oli väga suur tahtmine kogu aeg kuskile minna, aga kui ma sealt ikkagi ära läksin, siis ma mitte hetkegi mõelnud seda, et ma olen, oleksin midagi valesti teinud, noh see oli see minu jaoks, mida ma tahtsin nendest esimestest hetkedest, kui ma hakkasin näiteks Tallinnas otsa koolis käima ja pole siiamaani ühtegi hurda mõelnud selle peale, et ma tahaksin sinna tagasi minna. Sest on lihtsalt kutsumus, võib-olla selline ja mul on väga palju klassiõdesid ja vendasid, kes on jäänud maale ja ka üldse selle üle, et nad seal on. Kas see suhtlus toimub edasi? Tavaliselt küll sellepärast ostsime, elame nii erinevat Elujani erinevates kohtades. Aeg-ajalt kooli kokkutulekutel ikka oleme kokku saanud ja mul on see alati väga meeldiv selline sündmus olnud, nii et et võib-olla tunda võib olla rõõmu sellest, et et igaüks on enda enda elustiili leidnud või noh, mis, mis praegu meie, nii noored inimesed, sellest eetria saag on põhimõtteliselt, kes on juba läinud oma mingit konkreetset eriala õppima, on ikka sellega rahule jäänud. Kutsumus, mida te tarvitasid, on väga selline esimene sõna. Kas teie perekond sai aru, et nende perre on sündinud inimene, kellel on selline asi olemas üldse? Eks nad ikka aru said, aga sellest ma ütlen, meil näiteks räägitakse väga, meie teekonnas räägitakse väga vähe. Noh, inimene teeb seda, mida ta teeb, seda keegi üldiselt ei kommenteerinud. Ma tean küll seda, et, et mind üritati. Kui taheti endast välja ajada või mind natukene Norritada, siis mulle öeldi, et me paneme sind põllumajanduskoolis, ma sain väga tigedaks. Oli kuste kasvasite. Rapla Rapla kandis Kaiu alevikus. Elasin oma lapsepõlve. Kui sageli sinna sõidate? Praegu mitte eriti saale. Võib-olla korra kuus. Mida linn tähendab, kas te käitute ikka veel Tallinnas nagu kõik maalt pärit inimesed käituvad vaates kõigile inimestele otsa vaadates kõigile autodele järgi? Ma ei tea? Ma ei saa öelda seda maainimeste kohta öelda. Loomulikult olen oma olemuselt ikkagi, ma olen vastanud. Aga ma ei tea, ma olen, siis lähen varasid. Eriti nagu raske üllatada millegi naiskas. See, mida te olete kasvatusega ja oma kodukohaga kaasa toonud eristab teid veel praegugi, kui te olete tõesti juba mitu aastat linnas elanud oma sõpradest või kellest iganes Ma ei tea. Kui ma nüüd vastaksin, et eristab, et ma peaksin ennast mingiks eriliseks tüübiks, on ikka see, kes ma olin lapsepõlves oli täpselt samasugune. Ma ei usu, et ma nagunii väga kardinaalselt oleksin muutunud. Et noh, ma olin juba siis selline muusikakoolis ja sellesse suhteliselt mitte üleolekuga, vaid kuidagi väga imelikult, et ah, käib kuskil ja muudkui teeb kuskile, mängib mingit klaverit, keegi ei suutnud sellesse tõsiselt eriti seda võtta nagu, niiet on juba nii-öelda juba vasakule taha pandud inimene, et noh ma, nagunii ta mitte midagi muud tegema ei hakka, et Jaanus ei ma ei usu, et ma kedagi šokeerisin selle pärast, aga noh, lihtsalt suhteliselt ikka natukene teistmoodi. Aga kui ma koolipidudel mängisin klaverit ja, ja mõned laulud, et siis noh Oll nagu kostis mingit sarkastilise märkuse, kui tulin näiteks vannet lauluvõistluselt ja mis oli väga hästi läinud ja et näed, et et nüüd on, nüüd on nii ennast täis läinud ja ja Jumul mõned fenoloogitlesid päris mitu korda. Sauncagsele. Teema. Ma tundsin heas mõttes nagu sellest sellest nagu mingit üksiolekut juurde, et noh võib-olla mitte et ma ei, ma ei saa ju öelda minust mind keegi ei mõistnud lihtsalt noh, teistmoodi ma eriti ei lasknud sellest ennast häirida, nii et kas käär, mida te olete suutnud nüüd teha rahuldab teid? Ma ei ütleks, ma nimetaks seda mingiks karjääri tegemiseks. Karjääri tegemisest on minul hoopis teised arusaamised, on lihtsalt niiviisi läinud, et igal inimesel on oma leib ja ja noh, selge see, et lapsepõlves on mingisugune unistus saada kellestki väga suureks, väga ilusaks tähtsaks selle praegu muud asja reaalselt, et nii nagu võimalik on ei saa ju midagi võimatut. Lootuses et nüüd äkki, et ma oleksin nisu. Ma arvan, et ma võiksin minna ja et kõik jääksid vait ja mõtleksid, et näed, et tal tuli siin ja ma ei ole sellest mingit numbrit teinud, aga sellest pole mõtet rääkida, sest sel rahval on nagunii oma arvamust. Kas see käitumine tuleb mingisuguse eneseteadvuse kasvuga automaatselt? Praegu te juhtisite minu tähelepanu just sellele, et, et ei käitu nagu nii suur staarkass, mingi arusaamine oma populaarsuse tõusust üldiselt tuleb teiega kaasa, kas te saate sellest aru? Ma võin päris ausalt öeldes, ma ei saanud sellest aru, aga lõpuks ma hakkasin taipama, kui mind hakkasid täiesti võõrad inimesed kõnetama ja mulle tere ütlema ja minu käest küsima. Ma väga familiaarsed toonis mingisuguseid asju. Kuna mul on kogu elu olnud väga palju tuttavaid. Ma pidasin seda juba loomulikus kavas, ma hakkasin mõtlema, et võib-olla tuleb hoopis millestki muust mingit muud reaktsiooni. Moleritsioon. Kas te olete endale mingi eesmärgi seadnud? Näiteks noh, välja anda, ütleme, laserplaat või, või, ja seda teha toda, kas teil on lauljana olemas mingisugune mingisugune eesmärk või unistus? Praegu siia sõitsime jälle väga pikalt sellest arutasime ja üldiselt mulle ja ei ole mingit. Ma ei armasta eriti midagi planeerida või midagi midagi kindlalt maha panna, sest noh, ma tean, et Ma olen selline inimene, et ma nüüd nii väga midagi tahan, et ma siis et ma selle teen täpselt meie ära, nagu ma endale ette kujutanud alati juhtub, midagi muud hoopis on, üldiselt mul on plaanis siiski teha praegu erinevas stiilis muusikat ja praegu on plaanis siin ka mõned mõned lood lindistada ja teha hoopis hoopis teistmoodi muusikat. Praegu rahvas on olnud minu suust kuulma nii, et. Mul alati mõlgub meeles neli aastat otsa koolis õpitud aeg, et et seal on, tegin väga erinevat muusikat, alustades kantrist, lõpetades bluusi ja souli. No et ma tahaks ikka jälle proov ja, ja noh vähemalt proovida minu arust toimet, kui see võib olla tõesti ei kuku nii hästi välja, kui oleks vaja, siis eks ma teen seda, mida ma oskan. Nagu üldiselt ma ei kavatse nagu päris ühe stiili juurde jääda, et noh, päris nii et ma nüüd võtan endale elu, eesmärgiks lauda kogu aeg retromuusikat ja selles selles suunas teha väga suurt tööd, et olla, lihtsalt tahaks proovida erinevaid asju, milleks milleks üldse võimeline olen. Te olete nii noor inimene ja 21 aastat vana, kui ma nüüd õieti arvutasin. Kas te olete kindel, et tahate olla terve pika elu, tõesti laulja? No ma ei tea, ma ei ole selles kindel, sellepärast et noh, ma ütlesin juba enne, ma mõtlesin reaalselt ja üks läheb näiteks võib juhtuda see, et lihtsalt läheb hääl ära. Siis ma olen selle peale mõelnud küll, et ma võiksin siis midagi muud teha ja aga noh, üldiselt noh nagu nagu südamesüdames oleks ikka toovad seda sedasama tööd teha, sest selles ma tunnen ennast siis paremini. Aga kindlasti mitte kindlasti, vaid loomulikult võib juhtuda, et midagi juhtub. Kas läheb hääl ära või mingitel muudel põhjustel hakata midagi muud tegema, siis ma kujutan ette, et mulle võib-olla meeldiks lastega tegeleda, aga ma ütlen, see on persiatiivsest, sellest ei räägi, et noh praegu pole veel vaja. Mida te tunnete sel hetkel, kui te astute lavale ja valgus on teile silma, nii et õigupoolest nagu oma publikut ei näe? Selgelt sellelt. Mul mõned tuttavad ütlesid väga-väga kuidagi halvustavalt õppuste ajal. No ma ei tea, esimene moment minu jaoks on alati selline issand, mis ma lülitan tegema. Aga õnneks läheb. Aga mulle see esimene oma mitte kunagi ei meeldi. Ma mõtlen, et kõik seisavad siin ja vaatavad ainult mind ja nad ootavad minu käest midagi, aga ma ei tea isegi, mida nad tahavad. Aga õnneks läheb ruttu mööda, nii et uuriti, kas see toob endaga kaasa mingisugune selline närvilisus, mis kindlasti käib kaasas selle tööga. Kas see toob endaga kaasa ka mingeid probleeme mäluga? Mõnikord küll, aga hajameelsus võib tekkida lihtsalt mingil momendil võltsilt. Praegu veel ei kurdaks, et ma olen eriti väga midagi ära unustaks. Aga mõnikord tekib näiteks keset lugu auk kus mõtted on täiesti laiali, siis sa enam ei mäleta, mis lugu sa laulad, seal kõige ebameeldivam, aga üldiselt kurdaks. Mis siis juhtub, mis siis tuleb teha, no mis, sa, tule midagi, siis ma laulan sedasama rida võib-olla seitse korda. Et nagu, nagu liival tagasi ta mõnikord lihtsalt läheb, tõesti, mõtlen täiesti laiali, et mitte midagi ei mäleta enam, mis lugu või kes midagi, siis vaatad kellelegi nuut ja taas. Väga tihti ka juht. Väga naljakas, kui juhtub, siis pole midagi teha, tuleb kuidagi välja rabeleda. Kas see töö õhtuti ei hakka ajapikku tervise peale? Loomulikult läks, ta hakkab ma veel enda enda ihu peal, pole seda tunnetanud. Ikka hakkab, kui mitu minutit on veel aega on. Aga ma ei oska öelda vist üldse. No vahepeal me oleme jõudnud nüüd sellest garderoobist, kus me enne rääkisime juuksuri juurde ja ma arvan, et meil ongi jäänud veel need viimased loetud minutid kõneleda. Aga ikkagi, mis on see asi, mis üldse teie elukutsega inimese rivist välja lööb? Ma ei oska seda praegu öelda, mul ei ole nagu selles mõttes mingisuguseid. Konkreetseid konkreetseid juhtumeid, mis mingid kindlad, mis meil nagu endast välja ajada üldse emotsionaalne inimene ja selles mõttes, et kui ma lähen endast välja, siis ma üldiselt oma elukutse peale mõtlen kõige vähem. Aga mõtlen rohkem oma isikliku elu peale. Muidugi, mis tähendab, et mõnikord häirib, noh, mis tähendab, milleks on tegelikult rahvale täielik õigus minu käest küsida. Kes teavad mind rohkem, teavad mind ammusest ajast, et kui minu käest küsitakse, mida sa tegelikult laulad siis noh Mul nagu tekib selline mulje, et äkki äkki ma teen oma tööd halvasti. Et must toodetakse midagi vähemalt. Et kas siis juba sellest ei piisa, et minu arust on juba piisavalt hea muusika. Aga see on tõesti võib-olla see, mille pärast ma lähen endast välja või siis või siis, kui ma ise tulen välja mingi mõttega ma võistlen, et midagi paremat teha, siis seatakse kohe kahtluse alla, sellepärast et öeldakse, et äkki sa ei saa sellega üldse hakkama. Aga no see on tõesti võib-olla puht mingi professor, mina olen selline eneseteadvus, aga üldiselt eriti noh mul on erinevad asjad, mille pärast ma lähen endast välja ja enam enamikel juhtudel on see ikkagi minu isiklik elu, oli. Nii et muud ma ei oska öelda. No kuivõrd võib lauljannast mänedžeri hoolde usaldada? Me mõlemad teame praegusel kellaajal, kuhu see võib viia. Ma tean, et ma pole seda teemat üldse ei kommenteeri. See on väga individuaalne ska inimene, tunneb, kelle kätte võib ennast usaldavad. Ja see on ka nii, et iga päev võib inimene isemoodi sellest asjast mõelda ka selle see diaväetšerita keegi hakkama ei saanud. No see on paraku nii, kui oleks valida üks elukutse, oletame, et te olete sunnitud vahetama elukutset, siis mis see võiks olla, see alternatiiv sellele, mida te praegu teete? No, ma ei tea, ma tahaks lastega tegeleda. Mulle meeldivad väikesed lapsed, mul on näinud lasteaias väga palju ülekohut, selles mõttes ma tunnen nagu sellist, sellist noh, süda läheb soojaks, mõnikord hellaks. Näen, et mõni laps on kuskile üksinda jäänud, et ma tahaks neid nagu hoidatava risk. Mis on see hetk, kui te mõtlete iseenda lapsepõlvele seal Kaiu alevikus mis on see hetk, mis teile momentaanselt meelde tuleb, kui keegi meenutab teile teie lapsepõlve millisena ta ennast mäletate, lapsena? Ei tea, üldiselt ma olen. Ma olen, olin lapsepõlves avasõnakuulelik, üldiselt kartsin väga pahandust teha, ma ei olnud selline noh, nii-öelda selline pätitüdruk, olin õudselt hea laps võib-olla isegi memmekas. Aga loomulikult mul oli mingi enda mingi teadvuses olemas, nii et seda ma mäletan küll, nii palju kui ma ennast mäletan, et et mind ei saanud keegi sundida teistmoodi mõtlema, nii et ma mõtlesin nii nagu ikka, nii nagu ma tahtsin, kuigi sa võid täiesti vale olla. Kas te olete oma ja elu kujundanud ise selliseks, nagu ta praegu on? No ma ei tea, kas nii saab öelda mõnes mõttes kindlasti. Aga noh, üldiselt usun saatusesse. Üldiselt küll eriti ei lase dikteerida endale, mida ma peaksin tegema. Selles mõttes väga raskesti võtan nõu kuulda, kuigi seda peaks tegema.