Tere päevast. Mul on hea meel üle anda tervitused Saaremaale mihkli tallu ja selle talu peremehele härra Juhan Saarele. Nimelt anti talle täna üle Saaremaa aasta folklooripreemia. Nii et palju õnne ja olgu järgnev saade tervituseks ning ühtlasi ka meenutuseks aastatetagusest jutuajamisest. Me räägime praegu kärarikkalt oma juurte otsimisest möödaniku tunnetamisest et tuleks rohkem uurida, pärida, et tuleks rohkem paika panna, säilitada, et tuleks rohkem hinnata-austada. Mõnikord tundub see paljuski Albigerantsu sõnana. Ja selliseid jutuvestjaid on jätkunud igal ajal igale süsteemile. Teisalt aga leidub inimesi, kes ilma suure trummipõrinat järgnevad oma südamed, uksed, perekutset, kellel on püha ja lugupidamist vääriv esivanemate tehtud kordasaadetu. See mees, kes praegu suupilli mängib, on üks neist Saaremaa mees, Joann Saar. Kapitalisti silmis on ta miljonär, sest tal on kaks maja. Tegelikult on ta miljonär oma hingelt ja tema varandus, see on osake kogu meie rahva möödaniku pärandist. Seepärast teine Iraagi, sest esimeses ei saa elada, jätku ruumi. Seal võtavad pinna kõik kogutu raamatut, olmeesemed, muusikariistad, olgu siis järgnev jutuajamine saade Johaniga tema kodus kummarduseks kõigile tagasi hoidlikele, töökale, siiralle, saarlastele ja nende kaudu kõigile muulastele. Käib teil rahvast palju, siin peate ikka iga päev ukse lahti, sest ei tea, kõige suurema hooaeg on siin paar aastat tagasi oli peal 15000-ga. Tõsi ka, ma pean seda kesk Saaremaakohaks külluseks siis see meie kusagil suurlinnas ega, ega liikuv rahva hulgas. Kumb see nüüd, kas seal nüüd harrastena või see, kus me praegu? Härrastemaja ei ole midagi, seal on lihtsalt on seal esemed on seal sees näidanud kirjandus- ja muusikariistad, hoiame seal. No ega see maja nii vana kui vana on see värk, mis siin kõik sees, meie, kes on juba 80.-st aastast stamise maja. Aga jah, siin on juba eesti keelt, kui seda on juba 1693.-st aastast, seda ma pean vanemaks eesti keele osas, kuid Üherkildest on siiski vanemad on ka sinna, kust need raamatud kõik on kätte saadud. Ja kust see mõte üldse tuli? Et, et hakata kokku, on väga vana mõte on väga vana, mõte on 1000 928.-st aastast. See oli kõige esimene raamat, mida me tõime põlesse aasta laadad, mille maksumus oli Eesti kodanike aeg, oli 10 eesti sünti. Seda raha ei olnud ka rohkem kui 10, see oli mul taskus ja suurte poisteselts sai minna kureslaadal sel pühapäeva hommikul. Kariloomad said ennem karjamaal saadetud juba ja siis mina panin paljajalu ka linna sest pastalgusi jäi kõlbanud ja püütakse kõige parem oli, paljasjalg oli juba sel ajal lapse mõte oli, et oma tuba oma luba, eks seal ikka kõigil kõige kaunim, kui me kuskil üürikorteris oleme ja kus vaidleme, et kes täna seda koridori korraldab või kamandab ja aga oma tuba oma luba teen, kui ta taha on ja mida pidi tahan. See on elu enda korraldamisest. Ja siis valisingi selle, mitte seda Kressenne Metsavas Leenu armastuslugudesse ei ostnud, sest sest sellest ma ei pidanud sellest ajast lugu. No ja seda ei maksa üldse küsida, et mis see asi kõik maksma on läinud, püha taevas, siin on kõik teie töö ja vaev on pandud siia praegu raamatut. Heinamaa, temal tagasihoidliku hinna ütlen ka teile niipalju kui keskpärane mees maha võiks juua. Härikateganud teised teised lood, teised asjad osa ongi, kes tahtvat raamatut selleks sinu käest teda oda kätte saada ja kaasinimesel, kes teda hädad vajab, ta mul kõrge hinnaga ära müüa. Aga seda teed ma ei taha. Ja ega ei ole läinud ka. Aga kõige toredam on see, et hea küll, ukse lukus, siin ei ole mingit koera, ma ei näe mingit signalisatsiooni, kes ta öösel võlub. Ei, seda me ei tunne, vargused, see on ka jah, vahest siin on nagu nagu kahandanud mõnda asja, aga mitte väga liialt. On teada juba need mehed, kes need on, omandan niimoodi, kui me oleme andanud seda raamatut ka nüüd ma enam ei taha anda siis paar aastat tema käes siis ütles niimoodi, aga kus sa seda kindlaks Macinuberg? Vabadus, ajalugu üksi oli juba need ühikud olid väga hinnas. Verd uued olid, olid alles karpides, olid lahti võtmata. Ja niimoodi läksid need siis, aga muidugi nendest ei tohtinud rääkida viitja, sest need olid keelatud. Schiboni jääb miit natuke seletust, tema juurde jääb siis ajakirjad ja vot sinna ajakirju on praegusi peal 400 erineva eestikkile. Võõrkeeled on nagu sisse kandmatud siis sellest peal 400 448 praegu on sinna nendest nimetusi. Selle hulgas on dioloogilisse usulistel 78, mida meie, Eesti riik on suutnud välja anda. Ja siis jäävad veel ajalehed, ajaleht on kaugelt üle 300 erineva nimetuse, on kuigi väike Saarame üksi läbi aegade andanud peale 30 erineva ajalehe nimetuse sarjadest on, siin on väga palju meid, vanemad, sarjad muidugi nagu seda on kroonine romaan, mis oli 103009 raamatut, praeguseid puuduks seitse raamatut. Ammendatud veel on, siis on noobel laureaadid, tänapäeva romaan, elav teadus, suurmeeste elulood, laste osas targad tähed, menuraamat siis looduse kuldraamat ja nii edasi, aga millist raamatut nüüd kõige enam ihkate kätte saada, mis on puudu veel? Siin on. Noobel Lavlaadistanu uputus puudu, vaata uputus läkski niimoodi tantsime lugede ja enam tagastasin teise saime Viljandi antikvariaadist, jaga siis praegu see esimene number, esimesi puudub. No neid tahaksin muidugi ikka teeme reklaami, eks. Seda ma mitte kunagi ei karda, et see jääb saamatuks, lähevad edasi kalendrisse kirjandus on meil ka omaette kirjandus, need on ka omaette ajalugu, on kalender, sest kalender on see, kus igasugust, keda on sisse tehtud ka. Mis aga talumehel, kui ka linnamehel on, on juhtunud ja, ja mis seal tehtud on, kõik need märked on ju kalendris, on see nagu nagu nende nende teadvus. See on siis püstitatud ja siis kalendrid on, praegus, on siin üle 4000 erineva kalendri on. Aga see on, need on siis raamat kalendrite osas. Mis puutub aga nendesse mitmesuguseid treid paberi kui ka klaasi ja puu ja nende kalendrite osasse siis nendest need on peal, selle nende kokkuvõte, et ma ei ole teil teinud, ega täpsed andmed ei anna. Siis kõige vanemast raamatust me rääkisime ka 1693 ei jäägi väga kaugele ka ja päris käeulatuses niisuguse väike lõõtsapea peale sõjaaeg see leiva Taul siis olid väga kohmakad, mitme kilu spaal, kilu oli, leivad olid, siis olid need ainult selle selle Taulil. Vaat see on Kristiine aednan. See on antud väljas Tallinnas. Christian pretnikovi poolt on. Ja siin on kokku on köidetud veel kolm raamat on kokku kõige vanem 5690 30000 701700 on sinna kokku köites, neid ise oleme ka näinud, olen näinud tervemuse olukorras ja ka Saaremaal. Ja siis sealt ma nägin, et need ühtemoodi täpselt on, need olid kokku köited tehtud. Ma vaatan siin nii tore kalender, mis sobib tänastele noortele peredele, kes on oma talu tagasi võtnud, kuidas väetus, nõnda saak 1903 üheksa. Seda siin peal on selle ilus vili, lane on siin peal Ruhnu naisterahvas, seda me nägime, oli võetud, aga ühe ühe tänapäeva kalendrisse oli kadu jäädvustatud juba nyyd siin eelmise aasta olid. Selle alla ja Saaremaa meeste kirjatööd kurestõkised mida praegu laual. Siia juurde on pandud ka küünlajalad, sest küünal kui valguse raamat kui elu, need on nagu lahutamatult üksteisega nisukesed andmed. Küünlajalad veel tõmbas tol ajal veel nii mõnegi kirjaniku mõtted, mõtleme ja neid edasi anname, noh, siin on väga vanad, et siin ei olegi uusi, uusi polegi, ega siin uus ei ole pealse suuredaluutlikus kratsitud Nauga tõrje, Jüri Arraku maa peal, seda seda väga suurepäras muidu üks memmed Juvas, aga et kirjanikud nii, nii õudselt raamatuid, lastel, tee, valge saal oli esimene eestikeelne ajaleht, see on aastakäik, on seal. 1884 hakkas Saaremaa eestikeelne ajaleht ilmuma seda kodumaad, milles praegus marsinu fotokoopia lasin teha, seda rohkem ei ole meil üldse mujal, kui ainult siin, meie kogudes võite näha. See oli meie väed olid Muhus juba, kui Kuressaares saksa, SSlaste poolt löödi seda kodumaad välja. Meie võlu teda löödi, et seda ei tea, aga ühe lehemäe leidsin Kuresest, siis on veel esim biitlaslik, tõime ka siia peale 1000 6739. Kuressaare saare ajalugu, Saaremaa Taluehitused ränka välja antud saarlaste mats ka midagi meie matsi saarlaste mats vöötajaga maha kolmanda numbri aega ja tunnistati matš kommunistiks ja hävitati tema, tema, need, need sapiililised, tollel mehed on see äri, käib teil ka edasi? Vajatakse õpilasi. Näed sa kõige rohkem koolis käinud mees? Mõned noored tütarlapsed, kes puts Maakri tööd tahavad õppida, saavad vastu võetud malmi ja kompanii juures. See oli, kes teid kas teda riietus värvis teda ja nõukujunduse andis Jahaa, noh jah, need olid nagu meil nüüd juuksurite keeles teda tõlki puhastus peaks olema asi sel juhul kõik sind miinikimineja. Nüüd vaatan pill ainult pillid, siin on ikka piibud ja, ja kõik kuuljad tikud ka hakanud vaesusele õhutatud. Aga lihtsalt, milline on aga see ülevaade meie sellest tubakatoodetest Muhus oli oma tubakavabrik siis 1922. aastal. Mihkel Kolgaal oli tema pabeross pakendid, näärme 10 pabeross. Pakendite pirtsak märtsel Muhu seltsi Kellik juures, Mihkel Kolk. Niisukonna on tema tubakatööstusjäljend. Toivo on piibumees vaatanud, milline tiitliga müüvad piibu-le uudse pühajärve ohmanni puupühajärve, parun oli ohmann ja siis see on pühajärvelt ühe mehe käest ostetud, mõistsin, kurtsime. Kõige vanem esiAleiga vöö kivi, mis siin oli esimese aastatuhande esimesel poolel ehk 500 natsi, siin see rihma jäljendan, siis neid ei olegi rohkem. Üks on teie Tallinna ajaloo muuseumis, teine on siin meie Saaremaal. Ja pärit nad mõlemad Saaremaalt. Siitik. Küla kalmestan suupillide osas on praegu, siis jääb sinnapoole. Suupillidest on praegu, see on 67 erinevat suupilli. Kas see on nagu, nagu väntorel see esimene suubiks, sellel saate mängida ka kombaini eeter. See on nüüd Kromaatiline pellet iga loo jaoks oma tuuri võta võõrad ette. See on tegelikult nii vahva, millelt siin saaks kaks meest mängida ka või mees ja naine eksmägi, ter perekond mängida, seda üks päeval mängiks jääda, pooltin teisi nagu ei olegi, päris originaalhoone Ramon. Siin pärineb, aga Austraaliast minu käes on ta üheksa aastal, ma ei tea, kui vanad enne oli sooja ja nii hästi Allasel timmiski. Liti mehe May looga veel. No te peate ise, oskame ikka kõik need pilliga mängida, mis on olemas, meie ka kõik ei oska, kõik ei ole need lõõtsa Monikuid kehvemas lõõtspillidest, kui nendest on praegu siin esindatud, on meie kogusson. On 75 linnad, löökpilli anud. Ma nimetan lõõtspillid, kõik akordioni, bajaan kui ka teisi neid pillivorme kõige suuremana Gazarvemiste tehtud aastast 1920, teine. Professor Aleksander kakkum valmistanud peal, tema on sisse grafeerinud, ka töö on korda pandud. Nevjordis, USA Kõresaar, Eestimaa professor Aleksander kakkum valmistatud seitsmerealise on nii suur, ei ole meie vabariigis rohkem neid pilli. Sel ajal juba tehti koostööd välismaaga ja käsitöö on tehtud siin pärmutlecon kaunistatud. Veel jäävad vanadest pillidest, näete veel põlve pakkudega on kõige vanem, siin on nad uhke ratsahobuste rong sõidab, kahju, et ta niimoodi on halvasti hoitud vana aida all oli siia kahe lauajupi peal aastakümneid ja seal riidamalt on toodud see pill Melsid. See päev on mingid klapid. Sellist pilli jälle ja nüüd nagu ore nutuga, nagu pulmakinkide nupud on, neid nad pulmapillimees oli lisse tähendas siia pandi mingi raha peale või, või kuidas ei, ei pandud, näete, need ehted, kindad ja kindad ja vööpaelad ja üks on must, elastan pärilt seal ka nende nuppudega. Siia jäävad nii, muusikariistadest jäävad, kõige väiksem on siin sarnane, saksofon on ka siin üks. Need käivad koos lahti ära lammutada ja pärast kokku panna, nagu jah, tasku taskupill. Niimoodi paneksime kokku, kui need, see oli see, kus plaadihoidja. Juhil nad ladina suure plaadi peale panna. Võla ja kõlalehtedele. Tugi alla hakkab käima, jah, talun plaanen peal ja seepeale plaadi peal haige. Aga mis see on metall seal nüüd siis regutse kellamäng, seal see on, on leierkast, on seal ka mängitav. See on nagu kangakudumismasin sind teenima. Kui vana see on? 22. aastal randa ostetud 1000 rubla eest, seda ma ei tea, kui vanad. Stan vana nostet 1000 rubla maksnud? In pealkiri, 21.. See on nagu see on metallrull, mis käib, pealiseeriminib välja nägematuid, sõrmed peal. Neid lükkab teise loo. Kaua see pill võib mängida niimoodi? No sa pead uuesti jälle ülestamisest, ta lõpetab siin. Ega ta kogu aeg ei ole mängijat? Sa mõtled üldse tema aega, mis ma ei tohi ütelda, palju siin on ju? Pole gruppimis, ei tahaks kuulda. No aga see kordub ja ratas käib ringi. Ja neid tuleb vahetada ja selline lindude on, need on neid pappplaatidega, need on sellel puudusse kätt, seda ei ole, onu, papp, plaat ja siin see on lugu peale, jah, jah, aukudega. Seal on müüdud, kelle omad on? Motiiv valts morning, liiv, scroll, mis Facebooki lehe esindaja teisel ei ole, see on ühepoolne. Need on ühepoolselt ka. Ja augud sööja sil jooksnud lõhedalt, saime terve rea seemneid plaat, aga meil ei ole nässukeseid nüüd ei, täna varastati, siis siin on neilegi viie erineva liigi noote, on siin? Selle vanamees andis ära, et mis nendega teha, pole midagi teha, et viiendal ja et mul aparaat ei ole seal enam pole mahamängijat. Jah. Aga see kannel on ka tore seal sangaga Annelemis seonduvad. Võtad ja see on, seda enam parandada ei olevat saanud seppa Vasja teisele siia. Passilisepja, seal Orissaare pillimees ja aga siis vanamees ütleb nuuks panna viimi saare Juhanilisele. No tead, vii ära, Need inimesed, kes praegu seda saadet näiteks kuulevad. Noh, kui kellelgi kodus midagi väga head on. Ja kui nad tulevad Saaremaal, et nad kindla peale toovad teile ka selle oma asja, et siin ta jääb nagu kõiki käsutusse, kõiki näha. Aga me oleme väga tänulikud kõigi nende heatahtlikkuse eest, kui kuda keske on ja ja meie ei ütle ära asi, leia üldine raamatute arv oli, mis meil seal all vaatasime ligi 20000 ja 800. Ma ütlen päris täpselt, teil, praegune praegune seis siin 20863 on sissekanne, aga neid jätkub sissekanded, küllalka. Eks te peate ikka ühe maa veel juurde ehitama. Fina jo pidurdavad ka, lõpevad muuseumi all, kui kurjad käed ei, ei tee oma tööd ka, neid on ka väga palju on tehtud. See on ikka põhimine, üks kiht on, kes selle peal spetsialiseerunud kohe. Aga teil ei ole Stoõnnetustel juhtuda, uppuda sülitama? Kolm korda? Minul ükskord ütles üks ajalooline kustena, litan mullas, puhkab, ütles oiku olemas, küll siin midagi õnnetus juhtub, siis on natukene, oli siin muuseumi või kui tema siin käis ta nii, ta on suur, siis seda maja ei olnud ja. Ta käis ikka lugemus meie kogudusse. Tee juurde igal aastal tulla igal päeval. Ega teil vaba päev ole päev, ainult kodus olevale kuskil kuskil kuskil väljas, siis jah, ei ole hernes. Aed on omaette veel, aed on ka 163 erinevat puu- ja põõsa nimi on. See võtab oma aja. Nüüd said mulda pandud 1960. aastal, ninad on oma kõrgus nii kõrgeks kasvanud, nagu näete, siin väljas. Ja midagi jah, nagu, nagu peab ikka tegija, muidu inimene ju jääb vanaks, iial vett midagi ei tee. Aga kui sa liigud ja ikkagi midagi teed, siis on sihuke säilivus, on parem inimesel. Ei ole nukrustunne, et ega, ega ega tõutahet või mida ei ole. Aga kui tõutahe Kauksist nagu oled nagu ütleme, selle kohta nagu oleks hauas olevad. Ja, ja vist on tore tunda, elu pole niisama tühja läinud. No ja et ei ole mööda mööda maha jooksnud see elu ja, ja mitte midagi ei ole tehtud. Kuid neid leiduma k ike, kes saab niimoodi kergemini läbi. Aga see ei ole ka elatu elu.