Tänase saate külaliseks palusin Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulviste, kes valiti rektoriks õigupoolest tükk aega tagasi, aga ta ei ole saanud ajakirjanikele intervjuusid andagi, seetõttu teatakse teist suhteliselt vähesest. Te olite need mõned kuud ülikoolist eemal aga kui ja nii nagu see meie tavapärane saateskeem on, siis alustuseks tahaksin paluda, et te räägiksite natukene sellest taustast, kust te olete tulnud, kus te olete pärit, kus te olete õppinud? Tallinna ja Nõmme vahel järve on selle koha nimi Tallinnast umbes 10 minutit bussiga sõita ja see on ka üks rohelisemaid kohti sealkandis. Kohanimi järve on Ülemiste järve järgi, mis on seal õige lähedal terve ja teeb Ülemiste järve ja selle koha järve vahele jääb. Ja seal ma sündisin ja kooli minnes oli võimalik valida, kas hakata koolis käima linnas või nõmmel ja käisin hiiul. Niiet lõpetasin selle tolleaegse Tallinna 10. keskkooli enne seda nüüd jälle on, kannab Nõmme Gümnaasiumi nime. Ja järgmisel nädalal saab, ülejärgmisel nädalal saab 65 aastat vanaks see kool. Nii et kõik need 11 aastat käisin rongiga koolis. Lõpetasin 1964 kuni seal on ju ainukene ülikool, mida ma oskasin ette kujutada, oli Tartu ülikool, nii et mul ei olnud vähimatki kahtlust, kuna mul erilist tehnikahuvi ei olnud. Ei olnud vähimatki kahtlust, et edasi Tartusse. Aga siis juhtus niimoodi, et selle viimase aastaga üks õpetaja teadis, et Eestile oli eraldatud kaks kohta Moskva ülikooli psühholoogiat õppima. Tuli tol ajal jumala uus alavida, Tartus ei saanud üldse õppida, ega Eestis ka mujal ka mitte. Ja käisin siis, lugesin raamatukogus ja kodus ka kõikvõimalikke raamatuid psühholoogiast ja asi oli huvitav ja seal oli see eelis, et eksameid sai teha võistluseksamit Tallinnas eesti keeles. Meid oli 12, katsetajat kahele kohale. Juhtus niimoodi, sattusin üheks nendest kahest. Nii et sügisel 64 läksid Moskva ülikooli, tol ajal ei olnud veel psühholoogia teaduskonda, vaid oli koledasti üleideologiseeritud filosoofiateaduskond, mille sees oli psühholoogia osakond. Kaks aastat hiljem tehti iseseisev psühholoogia teaduskond. Ja nüüd tagantjärele vaadates peab ütlema, et haridusega vedas hirmsasti sellepärast, et see psühholoogiaosakondi alguses teaduskond oli. Imetilluke olid väga head õppejõud, kes olid alustanud kahekümnendatel aastatel juba ja need rasked ajad üle elanud, jõudnud 60.-tesse, kus asi üle tunduvalt vabam. Nii et kui tol ajal tundus, et väga vähe on valida hariduse ja olekski võinud mõelda, et, et miks mitte London või miks mitte Pariis. Aga tagantjärele vaatan, et täpselt õigel ajal õigesse kohta sattusime selle hariduse saamist. No see on ilmselt põhjuseks see Moskvas õppinud ka, et kui te kirjutate oma artikleid või, või kasvõi kokkuvõte teie väitekirjast, mis on populaarses vormis ilmunud et kogu aeg viitate oma kolleegidele, kellega te olete koos töötanud ja need kõik on venelased. See pani mind natukene imestama ja ma mõtlesin, et kus teil selline venelastest kolleegide seltskond, kellega teil on võimalik nii tihedalt koos töötada, et nendega lausa koos küsitlemas käite, kas need on teie koolikaaslased? See päris nii ei ole, tähendab vastas ei olnud nende hulgas nüüd vähe ja kolleege lihtsalt seesama ekspeditsioon Taimõri poolsaarel ja seal ma käisin tõesti ühe oma ülikoolikaaslasega õppisime küll nii eri aegadel, et me saime tuttavaks pärast seda, kui mõlemad olime lõpetanud juba. Nii et võib-olla sealt on see mulje jäänud, et kõik need teised, kellele ma viitan tolleks ajaks kas juba surnud või siis kuulusid pigem koolkonna kaaslaste hulka, see on see niinimetatud kultuurilise ajalooline olukord, mis tekkis 20.-te aastate lõpul 30.-te aastate alguses ja praegu ta on on-sugune õige mitmekesine, nii et et seal on venelaste kõrval väga silmapaistvaid ameeriklasi selles koolkonnas, itaallasi, prantslasi, sakslasi, keda tahes. Kas see, et õpetaja oskas just teile öelda, et vot see Moskva võimalus on olemas, kas see tähendab seda, et olite omal ajal selline underground oma koolis oma klassis? Vaevalt et pundar kind või imelapsest klassikalises mõttes varr päris normaalne laps, aga aga, ja noh, õppimishuvi oli, oli võib-olla tõesti keskmisest rohkem ja ja küllalt selgelt välja kujunenud humanitaarhuvid olid ka olemas ja peale selle ma olin küllalt hakkaja. Ma olen ainult koolis näiteks pioneerimaleva nõukogu esimees praegu nii toredasti, et ülikoolis on kaks professorit, kes on Nõmme gümnaasiumis Tallinna kümnendas keskkoolis seda ametit pidanud. Viktor Palmi ja mina. Nii et sellepärast võib-olla passingasin. Kui te Moskvas tulite, kas teil oli töökohavalikuga probleeme või leidsite hõlpsalt? Sisemise valikuga probleeme ei olnud, oli kuidagi niimoodi ette nähtud, et ma pidin tööle tulema pedagoogika teadusliku uurimise instituuti, mis mind aga pigem eemale hirmutas, tähendab, mind ei tõmmanud sinna sugugi sinnapoole ja ma leidsin, et nüüd on küll ülim aeg tulla Tartusse Ülikooli, mida ma olin ikkagi ülikooli nette kujutanud ainukesena. Nii et kui ma Moskvas lõpetasin, siis pakuti võimalust sinna jääda ja sellest räägitakse seal siiamaani vist läbi aastakümnete. Esimene, kes oli kuskilt väljaspoolt Moskvat tunud, tegeleb, pakuti seda võimalust sinna jääda ju ütles teie läks ära koju. See oli täiesti arusaamatu käitumine tol ajal. Ja ülikoolis kateedris küll tollal kohta ei olnud, nii et ma olin ühe aasta, olin tööstuspsühholoogia laboris insener. Pärast seda ühe aasta olin sõjaväes aega teenimas sõdurina siis kolm aastat Tartu ülikooli aspirantuuris, millest me küll suurema osa veetsid Moskvas, kus oli juhendaja. Ja 74.-st aastast olen siin püsivalt ülikoolis olnud tööl. No te olete praegu sellesama ülikooli rektor ja kandideerisite sellele kohale. Ma mäletan neid valimiseelseid intervjuusid, mõningaste kõhklust, ega nagu te ise ütlesite. Öelge, palun, psühholoogina võib-olla oskate eriti täpselt seda öelda? Rahuldust pakub vot sellise ametikoha täitmine, tegemist on äärmiselt vastutusrikka ja keerulise kohaga, aga küllap ta ikka isiklikult midagi sellest ka saate mingisuguse tunde, kuidas seda tunnet iseloomustada? Aasta pärast uuesti ühendab esialgu mul on küll palju rohkem tegemist tõesti nende muredega vastutusega, kui, et sellest mingisugust erilist spetsiifilist rõõmu rahuldust tunda, mida paremini oleks tundnud mingisugust, võib-olla ma ei ole seda õiget kohta olen üles leidnud. Või ei ole see tunne veel välja kujunenud, esialgu on küll rohkem muret ja ja probleeme, kui et mingisugune eriline rahuldustunne oleks. Te olite natukene aega haige, õieti oli ikkagi see haigus kestis. Kuid kas see oli seoses sellega, et te võtsite ülikooli rektori ameti vastu? Kas te võite praegu need asjad seada sellisesse sõltuvusse, et juhul kui ta seda ei oleks teinud poleks olnud ka seda südamehaigust? Ei ole niisugust sõltuvust. Arstid ütlevad, et mingisugust seost seal nende kahe asja vahel ei ole. Kas te ise esitasite samasuguse küsimuse arstid või mitte, päris nii, selgel kujul, aga see ühe veresoonesugune ahenemine, see on asi, mis on küllalt pikaajaliselt kujunev asija küllalt sõltumatu ametist nagu marusele. Teie teaduslikud tööd on tõesti sellised, et populaarsel kujul on igav natukenegi haridust nuusutanud inimesel neid huvitav lugeda. Veetsin minagi eilse õhtu teie ühe raamatu seltsis ja, ja seetõttu tahan ka küsida teie ekspeditsiooni kohta sinnasamasse, mida te mainisite sinna Taimõri poolsaarele. Ja sellest johtuvalt küsimus teie kirjeldate inimesi, te räägite inimestest, kes on teie küsimustele vastanud, kes elavad tõesti äärmiselt primitiivset elu, kes nädal elavad ühe koha peal, panevad oma asjad kokku ja lähevad jälle, kui palju teie, Peeter Tulviste vajate tsivilisatsiooni enda ümber, et ennast hästi tunda? Hakkame sellest peale, et see aeg on nüüd mingi kaugel möödas, kus ausalt võis kellelegi kohtuda ja öelda, et tema elu on primitiivne. Praegu selliseid üldiseid hinnanguid ei anta ja, ja ma ütlen, et niisugune eluviis nädal ühes kohas kuni põdrad on kõik ümberringi paljaks söönud ja tuleb edasi rännata, sellel on oma väga selged võlud niisugusel eluviisil olemas, mina julgelt rohkem maitsnud kui paar nädalat sealsamas ekspeditsioonil olid, aga aga sellegagi oli see nähtav. Ma ei oska öelda, mis minu jaoks tsivilisatsiooni miinimum on naernud, olen alati seda, et. Need maakodud suvilad, mis inimestel on, tavaliselt räägitakse sellest, et selleks, et tsivilisatsioonist põgeneda, aga tavaliselt inimene ei jää siin ka enne rahule, kui ta on selle koha niisama ära tsiviliseerunud, tsiviliseeritud, nagu linnakorter linna kodu on, kust ta sinna põgeneb. Nii et siin ma olen küll katsunud niisugust mõistlikku piiri pidada, et, et üks oleks ikkagi linn ja teine on maa, aga no kui seda saab nüüd tsiviliseeritusega seostada, siis siis aeg-ajalt maa käia, seda tõesti tarvis. Ja tähendab ma mingil juhul ei taha niisugust tsiviliseeritud puhkamist kuskil puhkekodus või jumal teab kus vaid vaid ta on just maal olla. No, ma mõtlesin jah, oma küsimusega rohkem neid esemeid, mida inimene ju enda ümber armastab korjata. Kas teie hoolite sellest, mis Markian, teie telefon või, või millises tehase on tehases valmistatud, teiega kell. Kas te püüate sammu pidada moega, kas te olete nina kirstud automarkide suhtes? Kõik need väikesed asjad? Ma usun, et sellel oleks lihtsalt lihtne vaadata, kui kodus ringi vaadata. On üks asi, mille suhtes ma olen mures ja valikuline olnud, sisendraamatud, et neid on tõesti palju ja, ja need lähevad mulle ka rohkem korda, aga teised asjad tunduvalt vähem. Loomulikult ei ole päris, missuguse autoga sõita, aga et et sellest mingit erilist numbrit teha, seda ma ka ei ole teinud. Nii et te ei ole inimene, kes isegi nüüd aastal 94 välismaale minnes tuleb suure raske kohvriga tagasi tuua, sealt olmeks vajalikke pisiasju. Eks ma ikka olen tulnud olmeks vajalikke pisiasju, aga raamatud on tegelikult need, mis just raskeks teevad, neil on, on kõige raskemad. Kas see ametikoht, mis teil nüüd praegu on, on pannud teid puudust tundma sellise süsteemse protokolli ja etiketiõpetuse järgi, kas teil on vaja olnud mingites väga ametlikes situatsioonides käituda nii, nagu see teile tavaliselt kombeks ei ole? Mitte nii, et see oleks muutunud ahistavaks või, või piiravaks seda külmikut. Ma usun, et ma tunnen ennast õige igasugustes situatsioonides õige vabalt. Milline on olnud selline kõige ametlikum hetk nüüd peale rektoriks valimist? See hetk on Eesson hinnauguratsioon, mis toimub 22. kuupäeval. Aga seni ei ole selliseid väga ametlikke asju olnud. Kas te olete vahel mõelnud, mitu otsust te ühe päeva jooksul peate tegema sellist otsust, mis ikka midagi tõsiselt pärast ka kaasa toob? Selliseid tõsiseid ei mahu ühte päeva küll rohkem kui mõni ja kui asi tõsine on, siis ma võtan ta nii-öelda peas koju kaasa ja mõtelda seal läbi. Kas te olete selline inimene, kellele kavandamine on selline küllalt loomulikult kätte tulnud asi teil ei ole raske käskida teist inimest midagi teha või valmistab teese teile mingit ebamugavust sisemiselt? Natuke oleneb sellest, ülikool on, Ma ütleksin, kaunis demokraatlikult üles ehitatud organisatsioon ja niisuguste põhjendamatult kavandamist siin ei ole. Siin ikka iga kord, kui midagi tehakse, siis ka põhjendatakse ja tavaliselt selleks, et põhjendada, on tarvis läbi mõelda. Kõik poolt ja vastu argumendid võib vähemalt palju poolt ja vastu argumente ja see toimub mingisuguses seltskonnas, olgu see ülikooli valitsus või ülikooli nõukogu. Ja kui vähegi on võimalik, siis kõik need otsustamised, kamandamised käivad niimoodi, et igaühel on võimalik oma seisukohta väljendada, leitakse mingi ühine seisukoht. Nii et niisugust advok põhjendamata kavandamist, seda minu doosikaid ei tule. Üldse ei tule. Söandan küll ütelda, et ei tule, jah, tähendab ma ikka kui vähegi võimalik on, siis katsun ka põhjendada, miks. Ma arvan ja, ja miks mõni teine seisukoht oleks vale, kui see, mida pakun. No minu meelest see on põhimõtteline vahe veel ühe aasta töötanud Ameerikas. Ja kui rääkida asjadest erinevustest, siis see vaidlemis kultuur on, on üks asi, milles on rabav, erinevus tuleb, meil on siiamaani väga tähtis, et kes ütleb. Kui on debatid poliitikas, siis väga oluline, Tsee ütles seda teinud seda. Ameerikas sellise taseme debatte võimalik näha televiisoris, seal tunduvalt olulisem oli see, mis ta ütles, mitte see, kes ütles, ma tulin tagasi, mõtlesin, et kolmeks lastaks võiks Eestis poliitilised ja üldse niuksed olulised ühiskonnaelu puudutavad vaidlused pidada niimoodi, et keelata öelda, kes mida ütles, et oleks argument puhtal kujul, eks ole. Diale jääksid argumendid, mitte inimesed, nii et siin on niisugune põhimõtteline erinevus. Vaidluskultuur on, on nelk sära kadunud või välja kujunemata. Ja see kabinet, millest me praegu juttu ajame, on, on säilitanud oma ilme läbi viimaste aastate täiesti muutumatuna ja ma mäletan, et ma astusin siia rektori kabinetti esimest korda teise kursuse üliõpilasena 83. aastal ja ma mäletan seda täpselt samasugusena, nii lillepostament kui laualampi, neid kardinaid ja isegi ma arvan, et vaas oli umbes sama koha peal ka ka siis 11 aastat tagasi, kui te tulite. Ma saan aru, et rahapuudus ja kõik, mis võiksid seda takistada, kas te mõtlesite sellele, et kujundati ümber kabinetti, milles enne teid on istunud Arnold Koop? Et kõik asjad ülikoolis järjepidevuse ja muutmise vahet ja samamoodi ruumilised asjad ka. Üks asi, mis mind selles ruumis häirib, pimedus siia paistab päikesevalgust, mis minu jaoks väga oluline on. Ainult nii palju, kui seda peegeldub ülikooli kiriku akendest, aga muidu on seal kabineti asukoht niisugune, siia väike, põhimõtteliselt ei saa sisse paista ükski, olgu päevaaeg mis tahes. Nii et võimalik, et saab kunstlikuks põgusa valgusega, seda ma olen mõelnud teha teda kuidagi natuke hubasemaks valgust ümber korraldada. Teine asi on lihtsalt, et ei ole piisavalt aega olnud, aga seal raamaturiiulis ma olen juba mingit sorteerimist teinud ja kavatsen seda jätkata, et oleksid tõesti need raamatud, mis on vajalikud, mitte need, mis on siia aastate jooksul nii-öelda ladestunud. No mis oli kõige üllatavam kirjasõna, mida te leidsite siit riiulist? Siin on lihtsalt väärtuslikke pabereid. Rektor Kärner näitas mulle kätte kausta, kus on on pabereid, mis puudutavad sõjalise õpetuse ärakaotamist. Ülikoolis on kindlasti asjad, mis kuuluvad arhiivi ajalukku. Nii et need kuuluvad põnevate paberite hulka. Aga kas te ei ole mõelnud, tõsteti toote siia kas võid, kohvimasina või teemasina või, või teleka või raadio. No siin tõesti aeg seisab. Vastupidi, see meeldib mulle, ma ei taha siia absoluutselt ei raadiot, ei telekat kategooriliselt ja kohvimasinat ja kohvi mujal ka juua või, või seda on võimalik korraldada, ühesõnaga. On see põhimõtteline? Stiili küsimus ei, ma ei ütle, et see põhimõtteline oleks. Eelneva suitsetasin siin, aga nüüd enam ei suitseta, mitte vaid üldse mitte nii, et see probleem kadus. Kaar. Ma olen üks nendest, kes enne seda, kui ma prorektoriks sain, kes väga harva rektori juures käis, niiet enne nendesse rektoraadi ruumidesse nii-öelda tööle kolimist olen ma siin käinud neetult vähe, ma ütleksin, et selles on ka oma suur põlu. Kui sekretär on säilitanud järjepidevuse läbi aastakümned. Olete te rääkinud sekretäriga, kes on olnud rektorite sekretäri juba nii kaua aega Tartu Ülikoolis neidsamu väikesi saladusi, mida tennist paberite puhul mainisite. Kindlasti on siin samaski majas olnud väikesi kohti, kus rektor on oma külalisi vastu võtnud ja, ja, ja asju, millest üksnes sekretärid teavad olete, te olete te pärinud? Ma kardan, et sellega on vastupidi, sellega on niimoodi, et et terve Tartu linn teadis, et on olemas niisugune rektori kuidas seda kõik kutsuti, aga ütleme, kas paar või või niisugune ajaveetmistuba. Ja siis kuma prorektoriks sain siis ekstra läksin seda vaatama, sest seal kunagi käinud ja see on see ainuke kord nüüd rektorina, ma ei ole seal kunagi jälle käinud, aga tookord ma käisin vaatamas, see on klassikalise muinasteaduse muuseumi ruumides. Niisugune raadios ei saagi aegu näidata, muidu ma viiksin teid sinna praegu vaatama niisugune paar mugavat diivanit ja ja niisugune väikene istumiskoht või. Ja ma ütleksin, et nendes juttudes ta on igati veidi tehtud, noh mitmekordselt suuremaks, kui ta tegelikult on. Ja minul ei ole niisugust juhust olnud, kus ma oleksin pidanud vajalikuks seda kasutada, pidundud. Võib-olla see aeg tuleb veel, ma ei tea. Aga see on see kuulus koht, millest nii palju on räägitud, aga ma ütleksin, et ruumi on seal tunduvalt vähem kui seda juttu, mis seda ruumi kirjeldanud. Te olete praegu 40 748 saanud. Kas on neid asju, mille jaoks juba praegu tunnet, et, et te olete saanud liiga vanaks? Kõik need võluvalt valikud, mis on kõikide nende tudengite ees, kes siin praegu õpivad, need on ju minu jaoks kõik möödas, ma ei saa enam kunagi näiteks hakata õppima mingit täiesti uut ala oma praegusele ajale, psühholoogiale kõrvale ja iga aasta, mis ma siin selle administratiivse töö peal olen, jääb mul vaieldamatult midagi tegemata oma alal, mis muidu teeksin. Nii et loomulikult Kas te psühholoogina tajute hästi seda hetke, kui inimesed, kes teie juurde tulevad, püüavad teid ära kasutada, kuidas te käitute siis? Ma pean ütlema, et ma ei ole sedalaadi seda, mida nimetatakse organisatsioonilist käitumist kunagi õppinud mulinat ja olnud need vähesed administratiivsed, kogemused või kohustused, mis mul seni on olnud, ma olen nendega saanud ilma hakkama ja ma ei ole kunagi käinud niisugustel kursustel nagu need, mida korraldatakse poemüüjatel, kus neid õpetatakse, et et seda tüüpi ostjale maksab naeratada ja teisele peab ütlema niimoodi ja kolmandale, kolmandat situatsioonis veel kuidagi kolmandat moodi. Ma arvan, et vähemalt niisugust teadliku stereotüpiseerimise sellega ma ei ole kunagi tegelenud, aga nii, et seal on rohkem niimoodi, nagu ta on niimoodi loomulikult välja kukkunud või see suhtlemislaad, aga loomulikult iga kord, kui tuleb uus inimene mõnele juhtivale kohale, siis kõik need, kes ei olnud eelmise juhi ühe või teise lahendusega rahul, need tulevad, need kõik uut meest proovinud, järsku läheb tema juurest läbi üks või teine asi. Ja siis seda ma taban küll, ma ütleksin, üsna kiiresti ja ma ütleksin, et absoluutselt enamikus lähevad minu suhtumised ja seisukohad eelkõige professor kärneri omadega kokku, nii et ma kardan, et ma olen valmistanud pettumuse pettumuse enamikule nendest, kes on käinud siinsele ärakasutamise mõttega. Aga kas te saate vihaseks? Mõne mõnikord küll, ma olen ikka visanud parimist välja. No seda on küllaltki raske endale ette kujutada, kas te mõtlete siin praegu seda sõna tõsises otseselt? Teen ukse lahti, jätan välja. On teil olnud kunagi piinlik, sellepärast et te olete osutunud liiga naiivseks ja, ja see ärakasutamine on õnnestunud. Ma ei oska öelda, et ta ilmselt küll, aga et mul oleks selle pärast piinlik olnud, nii naiivne nüüd ka ei ole olnud, et lausa piinlik oleks olnud, see on põhimõtte küsimus, tähendab et et kas sa lähtud algusest peale inimestes või suhtun nendesse niimoodi, et et nad tulevadki sind alt vedama või, või üle Družba mu veel midagi või, või petma või ülekohut tegema või sa suhtud nendesse pigem niimoodi, et nad üldiselt keskeltläbi on kenad ja vot neid asju, mida nad peavadki tahtma ja ma usun, et mu inimese pilt on küllalt rängalt selle teise võimaluse kasuks. Nii et. Ja ma olen sellega kuidagi leppinud ja kui arvestada seda, et mul on eluaeg lähtunud pigem neist teistest eeldustest, et et ei ole põhjust abriori arvata, et igas inimeses, et iga inimene midagi halba teeb või tahab. Et kui sellega arvestada, siis mul suhteliselt harva petta saanud. Te ütlesite siin paar küsimust tagasi, et arvate te et te teate neid asju, mille jaoks te olete praegu juba liialt eakas, et te ei saa enam hakata päris uut ala õppima. Kui see küsimus ei ole mitte liiga isiklik, siis kas teil on praegu 48 aastaselt olemas mõni selline suur unistus, mida te tahate teadlasena teoks teha või uurida? Jah, ja ma arvan, et see jää unistuseks sellepärast et kui ma olen siin ära teinud selle ametikoha peal mis ma tahan teha, jaksan teha, siis ma kavatsengi täpselt nende asjade juurde tagasi pöörduda, see on, on see psühholoogia haru, mis hakkab praegu välja kujunema viimastel aastatel, mille nimi on kultuuripsühholoogia ja selle sees omakorda võlub mind perspektiiv viia kokku kultuurisemiootika ja kultuuripsühholoog. Nii võiks ütelda. Te peate siis konkreetselt Tartu ülikooli sees silmas seda suunda, mille arendas välja professor Lotman. Kultuurisemiootika, see on, on just see suund, mida ma teistest paremini tunnen ja mis mulle ka teistest paremini sobib. On üks küsimus, mida ma küsin inimeste käest, kes esinevad selles saates. See on küsimus reklaamist ses meie jutu ette taha ja keskele kõlab meie klientide tellitud raadioreklaam. Ja on päris huvitav, kui inimesed väljendavad oma suhtumist sellesse nähtusesse üldse. Kas teie olete kergesti reklaamile alluv inimene? Nabin naerma, tähendab. Ta on meil päris uus asi, eks ole, ma puutusin temaga esimest kokku tolle Ameerika aasta jooksul 90 91 ja kui mul seal üks taksojuht kunagi küsis ühe sõidu ajal, et küsis, kust ma olen kaua seal olnud ja küsis, et öelge pisut kõige tobedam asi Ameerikast, millega olete kokku puutunud, siis ma pidin selle küsimuse peale järele mõtlema ja ma vastasin, et et kindlasti televisioonireklaamid kõige tobedam on asjad, mis ameeriklased satuvad ja nüüd see taadi tobedus siia ka jõudnud. Aga ma pean ütlema, et mind nad ei häiri ega ei vihasta mitte üks raas. Tähendab no niisugused mõned on ikka erakordselt naljakad, ma ütleksin. No mõni näide, palun. No kas või seesama, see on vist ühe pesupulbri, ma ei tohi mingil juhul nüüd mingisugust vastu reklaami hakata tegema. Surm naljaka tekstiga, pesupulbri reklaam oli. Teie pesu on täiesti puhas. Kujutasin ette, et sinna juurde võiks pakkuda täiesti teistsugust pilti, kui seal, mis seal praegu on, seal praegu on niisugune pilt, kus üks daam kõnnib nende pesunööride vahel võib ette kujutada seda, ütleb üks bussis sõitja tundmatule naabrile, teie pesu on täiesti. Ühesõnaga Sedalaadi naljade lapsed lõbustavad ennast sedalaadi naljadega kodus, nii et. Nii et ja sellega harjub ja näiteks on ju palju mugavam vaadata kui televiisorist mõnda pikemat filmi vaadates, kui vahepeal tehakse reklaamipausi, võimaldab püsti tõusta, kohvi tuua ja mis iganes teha, eks ole, nii et sellega harjub ära. See vist natukene võtab aega, sest niisama nagu me ei ole harjunud veel ära sellega, et on kollane ajakirjandus, mida korralik inimene ei loe, millele ta ei reageeri. Niisamamoodi ei ole harjunud vedend reklaamidega nii kuidagi harjunud, Tarmo, et kirjasõna asi, eks ole, ja ja müstile, kas räägitakse, siis on tähtis. Ja võib-olla ka tõsi. Ain Kaalep arvas paar kuud tagasi selles samas saates, et eestlaste kui rahvuse reklaamitaluvus on väga väike, et kui see, kui see ketramise arv, kui palju me oleme seda reklaami näinud või kuulnud või lugenud, mis iganes ületab mingi kriitilise piiri, siis ta hakkab toimima vastureklaamina, sest et eestlane saab selle vihaseks. Mis te arvate sellest? Võib-olla mõni eestlane saab, ma ei tea, mina. Ta noh, see mulje, et, et mõned neist tobedad on, see tekib küll, aga aktiivselt vihaseks ajada ei oska ütelda. Pigem hakkan, siis kaldun sinnapoole tõesti, et hakkan kujutleme mingit paroodiat kas sellele tekstile või pildile või mõlemale kui, et lihtsalt vihaseks minna, sõdur. Aga mis teid teeb aktiivselt vihaseks, kas te olete see inimene, kes kauplusest ostes riknenud kaupa läheb selle kauba pärast pärast õiendama ja püüab helistada, leida selle, selle pahanduse ja algallika põhjuse üles, kas te olete see inimene, kes libedal tänaval kukkudes kirjutab ajalehte vihase kirja? Kui nüüd kitsalt võtta, neid ei ole küll kunagi käinud poes õiendamas kauba pärast kuidagi ajast ja närvidest on kahju ja, ja libedal tänaval hukkunud, aga noh, ajalehtedele kirjutamis, kellega ei ole hakanud aega raiskama. Võib-olla need situatsioonid, mis vihastavad need puudutavad inimsuhteid, tähendab kui kui keegi katsub sulle jõuga mingisugust selget valet või, või passitud lugu usutavaks teha, võib peale suruda või ja, ja sa annad selgelt märku, et sulle aitab sellest jääd sa ei aktsepteeri ja siis, kui ta avaldab survet, siis võib lõppeda küll sellega, et siis ma selle inimesega edasi räägi enam. Ja ma tean, et, et inimesi vihastavad paljud asjad, mis meil tõesti surm valesti on viimastel aastatel, aga jumal, kui ma mõtlen, et kõik oleks võinud ju samamoodi edasi minna, nagu kõik need aastakümned läks, siis mina olen nõus alla neelama kõik need raskused, mis siin praegu on, sellepärast et et selle vabaduse ja iseseisvuse ja, ja kõigi muude asjade nimel, mis on meile kätte jõudnud, need raskused tunduvad mulle täiesti tühised ja ajutised. Kas teie olite valmis ära minema, kas te mõtlesite tõsiselt sellele, teil oli võimalus ikkagi sõita ka üsna tunnistel aegadel ringi. Ei olnud ma esimest korda üldse niinimetatud Cap maale lasti mind aastal 1989 ja see oli Soome ja siis oli see esimene niinimetatud kapitalistlik riik, kus ma olin jääda oleks võinud küll, tähendab kas sinnasamasse või, või 90 91, nagu ma ütlesin, oli terve aasta ameeriklasi ja pärast seda kus kõik käinud siis Ameerikasse oleks olnud väga kerge jääda nii töö kui ka elukorralduse poolest ja ma tean, et paljudele inimestele Ameerika ei meeldi, kusjuures ka paljud need, kes pole seal jalatugi käinud, arvavad et nad võivad öelda, et neil Ameerika ei meeldi. Minule ta meeldis, hirmsasti, absoluutselt vastuvõetav mulle see vähemalt see ida rannikuse Uus-Inglismaa elulaad ja, ja mitmed asjad, mis Ameerikas tervikuna täiesti vastuvõetav, minu meelest igaüks võiks leida endale täpselt niisuguse seltskonna äärmised, heterogeenne või mitmetaoline ühiskond. Ja sinna kerge jääda, sellepärast et seal ei ole seda jaotust. Et meie ja need, kes on kuskilt, sest seal on kõik kuskilt tulnud või mõni kolmesajaaastast, mõni möödunud aastal, äärmine tolerantsus selles suhtes. Aga jube elamus oli seal 191. aastal jaanuar kui tapeti Lätis ja Leedus ja kes garanteeris, et seesama asi jalga Eestis, eks ole. Ja siis sa tunned, et sa oled sel ajal eemal ja sa ei saa mitte midagi teha, see ei tähenda sugugi seda, et kus sa sel ajal siin olnud, et siis kohe hakkad midagi tegema. Aga sul on see võimalus olemas, aga seal on see võimalus ära võetud, see on noh, täitsa niisugune pagulase tunne, nii et et ei tulnud kõne allagi. Niisugune tõsine mõte, et ära jääda ja sama aasta augustis Mul ikka püsti, hea meel, et mul on kodus tagasi taustaks. Nii et ei kaalunud tõsiselt võimalust ära minna perega koos. Ma olin küll perega seal, iga raadio tähendab jääda sinna Thai. Kas selgesõnaline ettepanek tehti kas tööandja või kellegi poolt? Tihti küll oleksime võinud sellesse samasse ülikooli jääda, kus ma olin ja oleksin võinud minna Californiasse. Aga miks te arvate, miks paljud inimesed, kes on siitsamast ülikoolist läinud kindlasti on, nende hulgas paljud ei, tuttavaid, on otsustanud teisiti. Ei ole ausalt öelda mitte ainult tuttavaid ei ole, vaid ei ole ka ülikoolist sugugi palju läinud neid. Kui hakati rääkima sellest pajud äravoolust, siis me ükskord katsusime kokku rehkendada, kui palju neid ajusid siis ära voolanud ja selgus, et ikka väga vähe on neid läinud. Tulid mõned inimesed, kes juba nõukogude ajal tahtsid minna kas Iisraeli või Ameerikasse, eks ole, nad lihtsalt läksid. Kui see võimalikuks sai, realiseerisid looma vana plaani ja praegu on meil küllalt palju neid, kes nii-öelda sõidavad edasi-tagasi, on näiteks meil hingekirjas ülikoolis. Aga suurema osa ajast või suure osa ajast on tihtipeale ka Soomes, Rootsis, Ameerikas, Saksamaal veel kuskil ja. No selge on see, et üks korralik ülikool ei tohiks seda kannatada et oma inimesi nii pikalt ilma mööda laiali on, aga meil võtab see kõik veel aega. Nad ei käi ju seal mitte marju korjamas või erialast tööd tegemas, nii et see on ka Tartu ülikoolile kasulik. Ja, ja nähtavasti me oleme küll mõne sammu astunud, et, et selle eest hoolitseda, et inimesed oleksid siin ka kättesaadaval. Aga väga otsustavaks me sellega ka veel läinud ei ole, tudengid kurdavad ju vahepeal mõnda õppejõud väga raske kätte saada, see on tõsi. Nii et peab hoolitsema selle eest, et nad oleksid kätte, saad vähemalt käiksid edasi-tagasi. D karjäär on olnud küllaltki selline tõusujoones minev ja küllalt loomulikku rada pidi jooksev. Ometi, kas keegi on teid püüdnud segada selle karjääri teostamisel, on teil vaenlasi tekkinud? Kas teaduslike oponentide seast või lihtsalt inimesi, kes on töötanud teie kõrval? Ja kole raske öelda, mida ma pean siin oma karja vääriks nimetama, sellepärast et. Et kui mul oleks olnud niisugune eesmärk, et saada kateedri juhatajaks, dekaanis, prorektoriks rektoriks, siis ma võiksin seda võtta omadikaanile. Ma pean ausalt ütlema, et see ettepanek hakata filosoofiateaduskonna korraldajad ekaaniks, see tuli mulle nagu välk selgest taevast. Täpselt sama ootamatu oli professor kärneri ettepanek võtta vastuprorektori amet see õrna aimu ei olnud, ma olin tollase meistri Hamburgi Ülikoolis külalisprofessor, tulin koju ja siis ta mulle selle ettepaneku tegi. Ja see ei olnudki õieti ettepanek, vaid peaaegu et et korraldus, sellepärast et, et professor Kärner viitas ennesõjaaegsele, ülikooli põhikirjale mis ütleb, et kui õppejõule tehakse ettepanek mingi koht vastu võtta administratiivne koht, siis ta seda peab tegema. Esimesel korral, kui seda tehakse edaspidi, siis võib loobuda, kui oled juba teinud. Nii et ma ei julge seda oma karjääriks pidada, sest karjääriks võiks ehk pidada seda, mille poole ise oled püüelnud või, aga mind ei ole see administratiivne karjäär kunagi võlunud ja ma ausalt öelda vaata ka inimesi, kes ülikooli sees selle võimu poole püüdlevad. Küllalt palju oli parteikomiteega seotud ringkondi. Nõukogude ajal ja mõnel inimesel on niisugune stiil ka praegu juures, tähendab, minu meelest nendel inimestel oleks siis ausam minna ja teostada ennast poliitikas, seal ongi see koht, kus on puhas võim, eks ole, puhtalt niisugused Sedalaadi taotlused, aga ülikooli tullakse ikkagi teadust tegema ja õpetama. Võiksid tõesti nii-öelda administratsiooni administratsiooni administratiivsete asjadega tegeleda, need, kellele selline ettepanek tehakse, eks ole mitteti ise püüda, selle puhul ma tahaksin niukseid vahe siia teha. Et ma oleksin endale enne või ka nüüd vaenlasi kogunenud kogunud võib-olla lihtsalt vara veel või ma praegu küll ei tunne, et see niimoodi oleks, et siin oleks võimalik niimoodi töötada või niimodi elekter olla, et kõikidele vastuvõetavaks on püsti võimatu. Siin on ikkagi nii suured huvid põrkavad kokku. Paratamatult tuleb valida pooli, paljudel juhtudel õnnestub huvid ühitada. John on võimalik, on olukordi, kus see lihtsalt ei ole võimalik, seal paratamatult konfliktid tekivad ja peab nad kuidagi katsuma niimoodi tekitad pärast uuesti saaksid hajuda, kui need huvid on leidnud uue rakenduse. Aga vaenlased veel ülikoolis ei ole? Ma ütleksin niimoodi, et siin ei ole inimesed, kelle kohta mina ütleksin, et et tema on minu vaenlane. Seda julgen küll öelda. Miks see teid naerma ajab? Natuke naljakas on see niisugune jagamine, ma ei kujuta ette, kuidas tõsimeeli võiks seda mõtet. Seal ta läheb pangale. Milliseid ajalehtede loete, te ütlesite siin ennist, et kollaseid lehti, korralik inimene ei loe mida te liigitate kollaseks. Ma ütlen parem, mida ma loen. Konkreetselt oli jutt näiteks Liivimaa kroonikast, et nad on ülikooli asjadest vahel kirjutanud ja meie poliitika rektoraadi poliitika on olnud see, et niisuguse aebastamise peale meie hakka tervist hüüdma. Aga pidevalt loen. Vanasti lugesin edasi, oli ainuke leht, mida lugesin öelda kaanest kaaneni, kuna ta oli eesti lehtedest parim ja ja kuna lehed kirjutasid kõik enam-vähem ühte sama juttu nõukogude ajal, tähendab ja nüüd loen postimeest päevalehte, rahva häält, sirpi Eesti Ekspressi ja siis vahel loen Eesti aega. Aga, aga need on need, mida pidevalt vahel hommikulehtedega, aga pidevalt siis Liculmenil. Ülikoolilehte loomulikult. Millest kahju on, et ei jõua lugeda vene lehti või hea meelega loeksin mõnda vene lehte, aga see käib lihtsalt üle jõu, praegu ei jaksa lugeda, pole nii palju aega. Kas ülikooli rektoril on olemas oma isiklik relv? Ei ole, aga kuluks ära. Millele mõeldes te olete arvanud, et kuluks ära? Lihtsalt ajad on niisugused et mitte ainult rektorile, vaid ma usun, et iga inimene, kes on terve, psüühiliselt ja kellel ei ole kuritegelikke kalduvusi, igal mehel, võiks midagi taskus olla. Praegustel aegadel. Mis te arvate, kas teie leiaksite endas jõudu pimedal tänaval, kui teid rünnatakse, võtta tõesti taskusse püstol ja lasta teist inimest. Olete te olnud mingis nii kriitilises situatsioonis, et te teate, kuidas te käitute? Mul ei ole olnud nüüd sõna-sõnalt seda situatsiooni, eks ole, kus oleks pidanud distinguga tulistama, seda küll mitte, aga lööma küll, jah, nii et, et ma usun, et seal on ehk kõige olulisem on säilitada enesevalitsemine ja teada, kuhu sa lased, kuidas oma relva hoiad sul kätte jääb ja kuhu sa lased, eks ole? Kas te olete selline kodus nokitseja inimene, kellel on mõni kummaline hobi, kes nokitseb puust laevukesi teha või lusikaid uuristab kodus või või mida iganes inimestel on kummalisi hobisid? Tähendab ei, laevukest ei lusikaid yourgid, seega nokitsen midagi. Nii et ei margikogu ega midagi sellist ei ole. Markide kogu on küll pojaga kahekesi korjame ja kunagi korjasin kooli ajal ka. Ja, aga noh, raamatuid jah, seda küll. Aga ma ei, ei nokitseja. Kas te olete ise hea autojuht, kuidas te hindate? Rehiaineid mul on üle 10 aasta sõitnud ja ja on küllalt pikk aeg. Ma ei olnud sugugi nii noor, kui hakkasin sõitma, nii et muidugi need, kes lapsena õpivad, need lapsed on kergem seda selgeks õppida ka. Ise olen küll üsna rahuldav. Armastate te kihutada, kui kedagi ei ole, tee peal ees ja armastan küll. Mida te tunnete siis? Rõõmu suurest kiirusest ja sellest kiust, mis seda tsiviilja ja autovalitsemisest muidugi ka. Mis autodel praegu on? Ülikooli autopark kui ametiautost rääkida on praegu ümberkorraldamisel nii, et ma iga päev sõidan ühe juhiga ühe vanapulgaga, millel on peal kolmas mootori, kolmas rektor. Ja pikemateks sõitudeks. Meil on nüüd üks vanem 10 aasta vanune BMW, mis on nagu üsna heas korras, nii et et pikemaid sõite olen sõitnud sellega ja mul endal on pruugitud või pruugitud ostetud. Kaks aastat tagasi Hamburgis õpetasin ooperis kadrit karavan. See on küllalt suur ja pikk ja raske auto poolteist tonni ja. Mulle meeldib niisugust stabiilne või kindel auto, mis hästi teel seisab. Diisel selle juures. Mis te arvate, mida te teete 10 aasta pärast? See on veel selline iga, kus on võimalik tõesti ettevõtte igasuguseid manöövreid kuhu vähegi saatus pöörab. Praeguste plaanide järgi ma arvan tõesti, et 10 aasta pärast istun täies mõnusama kirjutuslaua taga ei ole õpetajal raamatut, mille pealkiri on kultuuripsühholoogia. Usute te horoskoope? Mitte üks raas ja mul ei ole ka nende tuge kunagi tarvis olnud. Nii et ei teagi, kes te olete tähtkuju järgi. Tean küll ma tean, et ma olen skorpion ja aga see on ka enam-vähem kõik, mis ma selle kohta tean. Ma olen lugenud paari tähendab mitte sellest horoskoobi huvist, aga pigem elukutselisest huvist mõnda artiklit, kus inimesed, kelle kohta oli tehtud põhjalikud horoskoobid, Nendega tihti terve isiksuse testide patarei, tähendab seal sajab näitajad isiksuse kohta, vaatame, kas on mingisugust seost isiksuse omaduste ja nende horoskoobi, ennustuste või oletuste vahel. Ja reeglina mingisugust seost ei ole leitud sünniaja ja nende isiksuse omaduste jaotuste vahel. Aga kas te psühholoogina suudate kuidagi põhjendada seda horoskoobi induse fenomeni Eesti ühiskonnas viimase viie aasta jooksul on see, et meil korralikud ajalehed avaldavad horoskoope IGA PÄEV. Jah, siin mitu põhjust, ma ütleksin, et kõige suurem põhjus on see niisugune üldine teadmatus, mis valitseb selle suhtes, et kuidas homme läheb ja mis üldse edasi saab. Inimene arvatavasti niisugust olukorda talle meeldib, pigem see, et ta on noh, teab mis edasi juhtub, kuidas niisuguses olukorras käituda, ja stabiilsetel aegadel see niimoodi ongi kadunud professor Lotmani oli väga huvitav kontseptsioon nõiaprotsesside kohta. Ja kui see nüüd väga lihtsaks lihtsalt lühidalt kokku võttes, see oli selles, et see oli niisugune aeg see uusaja algus, kus. Ühiskond ja elu muutusid nii kiiresti, et inimesed absoluutselt kaotasid orientatsiooni. Tähendab, nad ei teadnud enam üldse, mida oodata või mis edasi juhtub. Siis inimene vaatab siia-sinna, temas tekib niisugune sügav ja meeletu rahulolematus, mille märke on meie ühiskond praegu, mina ütleksin, täis ja siis on loomulik, et vaadatakse, et kes selles süüdi on ja naabrinaine sobiks sellesse sobis selleks suurepäraselt, et tema oli nõid, kes oli selles süüdi, et et need reeglid, mis minu elu valitsesid, seal neid teadmisi neid enam ei kehti. Vot on nii, et ma ütleksin, et, et need horoskoobid need siiski ütlevad nädala või ka pikema aja peale. Nad võivad anda mingisuguse valeskeemi, et selleks, et selle nädala üle mõtelda ja enam-vähem minagi temalt oodata, aga mingisugusegi, aga muidu ei ole üldse mingisugust, eks ole. Nii et et või siis ka põhjalikumad teadmised, kui ma olen kaljukits, siis minu käitumine on niisugune teistsugune, ühesõnaga nad aitavad inimesel ennast määratleda ja oma. Järele mõtelda ja neid kuidagi hästi või halvasti, aga siiski seletada sellepärast et on palju asju, mis on juhuslikud ja muideks lihtsalt ei ole seletust. Väga inimlik, eks ole, et ma võin, kõik võib mulle selgeks teha, et see oli täpselt tõenäosusteooria järgi, et see katusekivi, mis mulle pähe kukkused, kõõlus juba ammu seal tooli kukkumas ja siis mingisugusel hetkel jõumoment muutus niimoodi ta kukkus mulle pähe. Seda võib mulle kõike seletadagi, inimene küsib, miks ta just mulle pähe kukkus, eks ole. Ja ühesõnaga siin lähevad need asjad ja horoskoobid vastavad sedalaadi küsimustele, mida teadus põhimõtteliselt ei saa vastata. Nii et see oleks siiski üks põhjus, teine oleks, et et meil pikka aega oli see keelatud või põlu all see ühiskondlikust käibest kõrvaldatud ja kõik need asjad, mis olid, olid kõrvale välja surutud, need on tagasi tulla. Nii et teine põhjus, miks niisugune asi praegu väga levib. Räägime oma jutu pealelõunasel ajal ja päev on juba päris palju olnud. Ma usun, et te olete ka juba üheksaks ilmselt tööle tulnud, võib-olla isegi natukene varem. Mis oli tänase päeva kõige parem asi teie jaoks? Ma ei oskagi nendest kõigist, nüüd tähendab täna ei olnud ühtegi. Nii mingit üht, nii suurt ühte asja eile oli, eile ma olin, olin ära eel, oli uuesti moodustatud teadus teadusnõukogu teine istung Tallinnas, nii et siis päev nagu keskendus ühe mingi küllalt olulise sündmuse ümber, siis oleks lihtsam olnud vastata. Ma pidin nüüd ära helpima kõik need paberid ja probleemid, mis olid eilse ja tänase eilse päeva jooksul osaka. Täna siia kogunenud. Aga ühtegi niisugust suurt otsust ei ole. Täna. Kas siis millestki ei ole rõõmu saanud tunda terve selle pika tööpäeva jooksul? Oh ikka sellepärast, et kõik need asjad, mis eest ära sai ja mõned neist väga meeldivaid asju näiteks oli võimalus ära jagada 10000 vaat saksa marka viiele taotlejale. Need on inimesed, kes tegelevad teemadega, mis puudutavad baltisaksa kultuuri. Ja igaüks neist saab 2000 Saksa marka, mida nad saavad oma uurimistööks kasutada. Tudengid, magistrandid. Kui tuua üks niisugune näide. Kas on midagi, mida ma ei ole küsinud ja mida ise te tahaksite saate lõpus kuulajatele ütelda? Olen vahel mõelnud, et kõiki neid, meie viimaste aastate valitsusi on kirutud asjadest, milles nad olid süüdi või on söödi asjadest, millest nad ei ole ja ei olnud süüdi kui nad kõik milleski süüdi olid ja on siis selles, et keegi pole sisse seadnud niisugust korralikku seletamist, et inimestele seletatakse seda poliitikat, mida aetakse ja neid olusid, mis valitsevad. Sest päris loomulik, et inimene võrdleb ennast uuemal ajal sellega, mis sünnib Soomes või Saksamaal ja leiab, et meil on kõik sandisti peale selle kole kiiresti unustatakse ära see hea, mis on selle aja jooksul tulnud. Noh, ma ei kujuta ette, kui järgmisel nädalal oleks mul vaja sõita Soome või Saksamaale ja siis öeldakse, et ei, te ei sõida. Me oleme kõik selle juba täiesti unustanud, et viis aastat tagasi täpselt niimoodi need asjad käisidki või kuus aastat tagasi, eks ole. Nii et head asjad tulevad kiiresti. Ma arvan, et valitsused võiksid palju rohkem või ka ajakirjandus palju rohkem juhtida inimeste tähelepanu sellele CD, mida me käime, see on seesama, mida Ungari ja Poola alustasid palju-palju aastaid tagasi ja see on üsna ühesugune nende kõikide jaoks. Meie eelis on see, et me oleme väikesed ja teiseks me teeme seda hiljem kui teised, teiste sõnadega, seal, kus teised pidid ringineva, parimal juhul meil õnnestub mõne koha peal otse minna ja kuna päikene maa, siis võib-olla natukene kiiremini kui teistel, aga kõik muu on üsna selges suunas minemine täpselt seesama, mis teistel kesk- ja Ida-Euroopa maadel. Kui tahetakse teada, mis aasta pärast sünnib, siis vaatame, mis Poolas ja Ungaris sündis või sünnib praegu ja täpselt samamoodi läheb see kõik meil. Ja, ja, ja väga naiivne on arvata, et kui nii-öelda näiteks valitsusele vahetada, et sellest midagi ei muutu, see on täiesti sõltumatult väga vähe, mis, mis üks või teine saab, tähendab, siin on tõesti võimalik kas kiiremini või paigaldasin parteid muudatusi teha mõistlikumalt või vähem mõistlikud, aga, aga see, see liikumine ise on, on väga suurel määral ette määratud. Võib-olla peab selleks tõesti mõneks ajaks sellest siinses supist väljas olema ja lugema mitte neid lehti, millest meil enne juttu oli veel lugema aasta otsa näiteks New York Timesi siis saad oma asju kõrvalt vaadata ja teisi neid maid ka kõrvalt vaadata ja siis hakkavad teistpidi ja see sisendab minu meelest nisu sügavat rahu ka ja lubab kõiki neid asju palju sallivamad, rahulikumalt mõelda ei sõltunud väga tihti mitte raasugi konkreetsest ministrist konkreetsest valitsusest, täpselt samad asjad ja täpselt samad probleemid, mis on Poolas, Ungaris, Saksamaal veel kuskil.