Aiatark. Täna me oleme helistanud Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna juhatajale professor Kadri karbile et rääkida sellest, mida aiasõber võiks oma ilu- ja tarbeaias praegu talvel teha. Tundub küll, et praegu on niisugune puhkuse ja planeerimise aeg, aga kui tahaks siiski õues liikuda õues ja aias midagi teha, siis kas näiteks õunapuid võiks soojade talveilmadega, kui nüüd veebruari alguse pakane uuesti üle läheb, kas võiks juba hakata lõikama? Õunapuid võib lõigata sügisest alates ega talvel tööde puudust ka aias ei ole. Muidugi, mis ma tahaks rõhutada, enne õunapuid on praegu probleeme okaspuudega. Lumi, lõhu poksi, mitmed niisugused tugevad lumesajud on siis põhjustanud elupuudel ja mändidel ja kuuskedel Sis kahjustusi, nii et lumi maha raputada ja siis vaadata õunapuid sellised lõiked, õunapuul, mida saab teha oksakääridega. Neid võib teha talv otsa, aga kui nüüd on kavas tugevam noorenduslõikus, kus kasutatakse juba saagi siis seda oleks hea teha märtsis, sest siin võib tekkida probleeme haava paranemisega, aga muud lõikused kääridega võib kõik praegu teha. No kui ei ole kavas teha tugevat tagasilõikust ehk noorenduslõikust, siis mida oleks mõtet aiakääridega seal õunapuuvõras näpistada? Kõigepealt oleneb nüüd sellest, kui vana see puu, kui on see alles istutatud, siis tuleb võra kujundada hästi pikad, aastakasvud lühendada ja lõigata siis välisele pungale, et ei suunduks uued oksad võra sisse, nii et istutus, mis on nüüd eelmine, üle-eelmine aasta istutatud need puud vaadata üle siis natukene vanematel puudel vaadata harvendast oksad, mis on võra sissepoole suundunud, missis hõõruvad üksteise vastu need lõigata välja ja hoida siis selliseid oksi, mis suunduvad väljapoole ja vaadata, et igasse ilmakaarde oleks oksi võrdselt. Nii et see on nagu peamine, mis peaks vaatama. Vaatame ka pisut seda, mis õunapuude vahel peenral kasvab ja väga paljud inimesed on endale soetanud aeda kultuurmustika, kes nõuab natukene Pälisemat mulda ehk turvast. Kas kultuurmustikas vajaks talveks katmist, erinevalt metsikust iirlasest, kes meil metsades kasvab? Kultuurmustikad on külmakindlad, mida nad ei talu, on vahelduvad temperatuurid, kui tuleb juba talvel selline soe, mis on pluss viis pluss 10. Õnneks käesoleval talvel ei ole nii suurt temperatuuri kõikumist olnud, meil on küll pidevalt sulad ja jälle väga külm, aga see sulan olnud ikka niisugune pluss üks ja kaks ja selline kraad, need ei mõjuta põõsast. Aga mida võiks teha nüüd küll, et ka sellist asja nüüd kevadtalvel siin ei juhtuks, siis praegu on lund küllalt ja võta labidas ja katta seda põõsast lumega. Kui nüüd, veebruaris või märtsis tuleb sellist temperatuuri kõikumist, et siis ta ei saa kannatada. Aga kas siis kevadel, kui lumi hakkab lõplikult ära sulama, peaks hakkama seda lund sealt pealt ära ajama, sest muidu jäävad juured kauaks külma kätte? Oleneb nüüd kasvukohast tavaliselt mustikad. Me kasvatame päikse käes ja sellistes kohtades lumi sulab ise ära. Ja kevadel, kui hakkab see kultuurmustikas rõõmsalt lehti ajama, siis umbes samal ajal hakkavad ju ka umbrohud taas kasvama. Nüüd on viimasel ajal tulnud poodidesse keemilised umbrohutõrjevahendid, mõned lause, mõeldud ka kultuurmustikale. Kas te soovitate neid või kuidas oleks mõtet, kas kultuurmustika jaoks rajatud Istandlikus umbrohtu tõrjuda? No ma usun, et enamik meie kuulajaid on koduaiapidajad, mitte tootjad, eks ole, ja koduaeda mingil juhul ei tasu soovitada kemikaale ja kui mustikate istutada, siis mitte ainult umbrohu pärast, aga ka selle niiskuse ja mullatingimuste pärast tuleb mustikaid multsida kassist, turbaga, koorepuruga ja selle multsiga. Me hoiamegi juba umbrohu kasvu kaera, nii et kaks asja on olemas ühe töövõttega. Nii et keemilised umbrohutõrjevahendid võiksid jääda siis suurtootjatele Ja isegi suurtootjad ei ole läinud seda teed ja seda just sellepärast, et mustikad propageeritakse kui looduslähedase tervisliku marja teda ikkagi süüakse just sellepärast, et ta on hästi kõrge aktiivse aktiivsusega. Lihtsamalt öeldes oleme kauad, nooremad näeme hästi ja sellepärast ka tootjad mustika puhul ikkagi kemikaale ei kasuta. Ja tootmisistandikes on siis väga palju kasutatud kilemultši, mis on kõige lihtsam kasutada, aga samas me saame ikkagi need puhtad tervislikud marjad. Väga tervislik mari on tõtt-öelda ju ka astelpaju ja aastaid tagasi hakati Eestis väga ulatuslikult astelpajud tutvustama, selle kasvatamist propageerima, rajati lausa hektarite suuruseid Istandike. Aga vahepeal oli kuulda, astelpajukasvatajatel tekkisid marjade realiseerimisega probleemid missuguseks, nüüdseks need kogemused on ja, ja kuidas astelpaju ennast üldse Eestis on õigustanud? No nüüd on asi natukene rahulikum ja see tootmine on läinud nii-öelda tootmisradadesse. Ääretu populaarsus ja astelpajubuum on õnneks vaibunud. Praegu olulisi probleeme enam ei ole, sellepärast et kui poes vaadata, siis me näeme juba Eesti astelpajust tooteid. Astelpaju on siis leidnud ikkagi oma koha meie tootmises ja samuti on ta saanud ka populaarseks soomlaste seas selgub suvel juba ka soomlased tahtsid Eestist astelpajumarju osta ja ostsitki. Praegu neid turustusprobleeme enam selliseid astelpaju ka ei ole. Muidugi astelpaju on selline kultuur, mida tootja ei saa üksinda turustada, sest värskelt turul teda palju ei müü. Selle tõttu on siis ikkagi tootjad ühinenud ja siin tartu juures töötab väga edukalt ühistu agro Perry, kes siis tegeleb selle astelpaju ka kaotab kokku ja tema töötlemisega. Nii et praegu on küll astelpaju omanud täiesti meie aiakultuuride seas koha nagu maasikas ja muud marjad. Ja astelpaju tunneb ennast Eestis hästi, õitseb korralikult, viljub ja annab head saaki. Mitte alati mõnel aastal on astelpajupõõsad ka kannatanud temperatuuri kõikumise tõttu kevadel jällegi on tulnud sti soojad ilmad, mille tõttu siis pungades on hakanud toitained liikuma ja kui uuesti tuleb tugev külm peale siis punga juures tekivad kahjustused aga astelpaju, paju, ta taastab ennast väga ruttu. Osad sordid, mis siis nii kahjustusi teed peaaegu maani külmasid, siis need taastuvad mõne aastaga tagasi. Kuskil 10-st aastast kaks võib ikkagi problemaatiliseks osutuda. Meie käest ongi küsitud seda, et kui tahaks kevadel istutada astelpajupõõsaid, siis ei tea päris täpselt, missugust sorti eelistada, kas võiks olla, niiet osad viljadest oleksid oranži värvi ja teised kollasest sordist, ehk siis et kas mitmeastelpajuemaspõõsa peale võiks olla üks, kes tolmeldab kõiki sorte. Üldreeglina oleks nii, et kuskil kuni 10 taime kohta peaks üks isastaim olema. See üks isastaim tolmeldab kõiki sorte, sellest ei loe, et me tahame kasvatada mitut sorti, et siis äkki peaks olema mitu isast taimega, piisab ühest ja koduaias oleneb inimese maitsest, sest näiteks minule endale meeldib rohkem oranz näiteks otra, Adma, ja on inimesi, kellele meeldib just selge kollane mari nagu botanyydses kajal. Siin oleneb inimese omast maitsest. Aga dekoratiivse ma oleks ka, kui koduaias on. Kui ütleme viis põõsast on, et oleksid nii oransse kui kollaseid, sest astelpajumarjad püsivad sügisel kaua küljes ja ta väga ilus, kui on mitut värvi neid marju. Nii et ta ei ole mitte ainult kasulik, vaid ta on ka silmale ilus vaadata. Astelpaju juba oma hallide lehtedega on ilus ja tihti ta ongi nii piljadena, kuid ka haljastuses ilutaimeks lihtsalt kaks asja ongi korraga, kui neid marju ei taheta sisse teha ja lind ega ei tule neid ära sööma, siis tegelikult ju astelpaju viljad ei varise, et püsivad väga kaua küljes ja peale öökülmasid on nad veel eriti mahlased ja mõnusad süüa. Viimane, mida ma tahtsin teie käest küsida, on see möödunud aastal suurt poleemikat tekitanud kataloogide kaudu müüdud maasikasort maanteeverest. Teda reklaamiti kui imepärast, roni maasikat ja mitmed, kes ostsid ja kasvatasid, jäid ju tegelikult rahule. Aga mida teie kui maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi aiandusosakonna juht arvata niisugustest kataloogide kaudu Eestisse tulevatest taimedest? Kui mina neid reklaame nägin, siis ma olin ikkagi üsna pahane ja kirjutasin ka niisugustesse prestiižsed, ajalehed, kes võtsid sellised reklaamid ja kirjutasin neile, et, et ikkagi reklaamimajanduses võiks olla mingi kontroll, et ikka suisa kõike ei jõua lehtedesse. Ja eriti kui on veel niisugused aianduse suunaga ajakirjad, siis inimesed võtavadki seda tõena, et kui avaldatakse, ju see on siis õige. Siin oli nüüd esiteks probleem selles, et see tekk, kõik, mis sinna oli pandud seesama firma, müüb ka võlusõrmuseid ja, ja selliselaadseid asju. Minul nüüd kui aianduses tegutseja ja õppejõuna oleks soov, et aiandus jääks sellistest asjadest puhtaks, et see oleks ikkagi selline. Ja mida inimesed saaks usaldada, see firma ja see nende müügistiil see ei sobi. Siis mis nüüd need vead olid? Muidugi need inimesed said maasikataimed ja ka keegi maasikast ilma. Aga kui nüüd vaadata neid reklaampilte, mis seal oli, kuidas laps seina pealt kõrgelt korjab maasikaid siis kes vähegi arvutit tunneb, seda pilti vaatab, siis ta saab aru, kuidas see pilt oli tehtud. Minu meelest juba see on siis tarbija petmine. Teiseks ka terminoloogia kooki ja ikkagi, kui me aiandusest räägime, peaks jääma õigete sõnade juurde, maasikas ei ole ronitaim ja selliselt mitme meetri kõrguselt seinalt. Me maasikaid ei korja. Maamajandusajakiri ja ajakirjanikud kogusid siis teadlaste arvamusi ja kaitseartikkel ilmus selle reklaami kohta ja, ja seal oli siis ka neid inimesi, kes siis need taimed istutasid ja oli toodud pilte, et kõik me teame, et maasikal on võsundid ja kui meil taasviljuvad sordid siis kainet võsundi taimed võivad maasikaid kanda, et seal on midagi katet. Nii et kui me nüüd võsundid seome ülesse, siis me saame neid marju. Aga me saame ikkagi neid marju, ütleme, paarikümne sentimeetri kõrguselt, mitte nii kahe meetri kõrguselt neid korjan. Kui me jätame need võrrele ülesse, siis need võsundid talvel ju hukkuvad, siis teine asi seal reklaamis oli, et nad kasvavad ükskõik kuskohas aias siis taasviljuvad sordid vajavad erilist väetamist, sest nad õitsevad ja viljuvad korraga ja neid sorte on meil müügil olnud ka ennem, see ei ole tegelikult midagi uut koduaedadesse, oleme meiega enne soovitanud neid just sellepärast, et nad hakkavad kandma koos teiste sortidega, aga tõesti see viljumine kestab kuni öökülmade, nii sügisel neid taas viljuvaid sorte kui poes on näha, aiandusmüügikohtadest kindlasti tasub osta. Aga iialgi ei tasu loota, et kahemeetrine sein on kaetud maasikatega. Professor Kadri Karp Eesti maaülikoolist andis nõu aiasaade jälle järgmisel pühapäeval.