Tere hommikust, on pühapäev, 23. august, balti keti 20. aastapäev paljudes maailma linnades aga hoopis Musta lindi päev millega juhitakse siis tähelepanu Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisele samalt päeval. Nii et niisugune mitmetähenduslik päev ja seetõttu on ka minu tänase jutusaate külaline eriline. Mina olen Margit Kilumets ja minu jutukaaslaseks on lätlane, poeet, tõlkija, pikaajaline läti kultuuriatašee Eestis. Tere hommikust, Gundars koodins. Tere hommikust. Lubage imetleda oma ilusat eesti keelt, me oleme need mõned korrad telefonis teiega tegelenud. Kust see pärineb? Noh, ma ei tea, kas väga ilus, minu keel, aga tegelikult see on ainud, minu tahtmine oli võib-olla sellepärast, et siiski maa noorepõlves oli muusika ja mulle väga meeldis muusika, kaalset keel. Esimene mida ma tahtsin õppida, vara oli Indoneesia, Malaisia keel ja siis Ma tegelikult saanud kätte kõik keela õpikud, sõnaraamatuid. Aga noh, kellagi räägin, isegi ladis ei ole ja ma ma ei tea, kus veel on inimesed, kes nagu oskas yks rääkida näiteks Malaisia keet. Ja siis teine on keel. Kindlasti oli Eesti. Tookord ma elasin, mitte riivas aga väikelinnas Viessiites ja tegelikult see keel, eesti keel Viesiides ka oli tegelikult midagi ootamatu, midagi uskumatu selle pärast mitte keegi rääkinud ja, ja siis aeg-ajalt saatma hakkasin õppima eesti keelt. Aga kui me võtame Indoneesia paisija keele õpikut, mul oli väga palju. Aga eesti keeles näiteks eesti keele õpikud ja sõnaraamatuid mul tegelikult ei olnud, mul oli ainud eesti-vene sõnaraamat väga vana ja Debora tarandi luulekogu kuidagi ma saanud kätte ja siis ma, ma siiski oli nuh keeleline minema õppisin ka läti keelt ja kirjandust ja siis ma ise midagi moodustanud. Ja siis noh, ja pärast juba väga palju tõlkinud eesti luulet kirjandust ja, ja siis muidugi ma kohtasin eestlastega ja mast saanud rääkida See tänavune suvi on esimene suvi teie elus, kus te olete saanud tõsiselt ja pikalt ja rahulikult oma tõlkimise tööle pühenduda. See on ka niisugune kahe otsaga asi, et te olite väga pikka aega tööl Eestis, Läti saatkonnas töötasite kultuuriatašee mäe ja nüüd sellel suvel ta seal enam ei tööta. Miks? Noh, ma töötasin tegelikult tõsisad, aga kuskil 10 11 aastat. Miks, sellepärast et latis praegu toimub koondamine, mis tähendab struktuure, aastased muutumised. Ja Läti riik praegu ei otsusta, kas keegi on midagi teinud või? Tei, et töötab üldse. Praegu toimub niisugune, nagu võtame Lyniaal ja vaatame, kui palju rahad meel ei vaja, kui palju rahad me koondame. Ja, ja selles mõttes, et praegu on Läti riigis on kaos. Ja muidugi ma ei kujuta ette, kuidas on välja paistab praegu Läti saatkond, kus istub ainult saadik ja sekretär staar ja vaatab kuskil seina vastu ja inimesed, kes ei oska mitte ühtki sõna eesti keelt ja see on natuke kummaline ja koomiline, et meil on naabririigid ja meil on praegu jälle üks aktsioon ja ma ikka räägin, kui on, tuleb midagi aastapäev, nagu see laudi get, siis me natuke mäletame, a, meil on naabrid, ka, on leedulased ja lätlased või eestlased ja lätlased. Ja siis me midagi teeme, aga teistsugune süstemaatiline töö, kus me nagu õppima ka näiteks pätikultuur Eestis või eesti kultuur Platis, seda meil toimub, noh, spontaansed, mitte süstemaatiliselt. Kui ma töötasin saatkonnas, ma ikka proovisin teha mitte aktsiad, aga ma proovisin teha see süstemaatilised uurimisasju, mida võib-olla massaan pakkuda eestlastel. Ja siis ma teinud koostöö tänu koostajale muidugi muuseumidega koos ja latis ja Eestis me teinud mitu, mitu näitusime, proovisime teha väga palju kontserte ja nii edasi, nii edasi. Aga tegelikult meil natukene nalju väärt, kui ma mäletan, jälle paudi kett. Aga tegelikult mul meil ei ole isegi sõnaraamat, liik, sõnaraamat, lati, eesti eesti lati sõnaraamatuid. Meil tegelikult noh, väga vähe teame, näiteks naabriteest me õpimegi näiteks lätlased õpivad muidugi läti keelt, eestlased õpivad Tartus eesti keelt, aga ilma läti keeleta ka ei saa tegelikult uurida asju meile palju sarnasusi ja muidugi väga palju erinevusi. Ja tegelikult muidugi ma olen väga rõõmus, kui ma saan teha oma töö. Praegu ma tõlgin kolm raamatuid korraga, ma juba tõlkisin ja neid on valmis juba raamat ja ootame, trükkis juba varsti juba ilmub. Loodan, ja neid on Jaak Jüriidi luulekogu Viivi Luige luulekogu ja EFS luulekogu, mis on nagu valmis. Aga see töö, mida ma töötanud mitu, mitu aastaid Eestis lati saatkonnas. Muidugi, ma loen, kahju, mul on nii palju kontakte, oli ja võib-olla noh, kui mind enam ei vaja. Muidugi ma kaotan neid kontakte. Ma ei saa teha näiteks niisugused suured projekte nagu teinud koos eestlastega ja koos lätlastega ja neid on mitu ja võib-olla sellel saates ka ei saa, kõik mainita. Te ütlesite, et Läti riigis on praegu kaos. Me oleme teile küll lähedal, aga samas piisavalt kaugel. Kas seda kaost saab kuidagi poeetiliselt sõnadega kirjeldada, et kas see on jõudnud tegelikult iga lätlaseni või kuidas? No ma mäletan, ma vanasti, kui ma oli sees ka poliitikas selle pärast, tookord olid teised ajad ja muidugi minu luuletusi oli nagu lihtsalt entlikut ja ma ei saanud trükkida ja siis ma töötasin raadios mis oli väga raske nõukogude ajal, aga kuidagi proovisin, siis ma olin ka ajakirjas Avots, mis nagu sarnane natuke viker kaarega. Aga siis muidugi ma kirjutasin vägapalju, apoliitilised dokumente ja väga palju artikleid. Poliitik oli olukorrast Lätis ja siis ma näinud üks assi, et tegelikult neid kommunistid, kes olid kõik need inimesed, kes olid absoluutselt Nõukogude võimu, väga sõbralikud, nad nii kiiresti muutasid ja nad juba rääkisid absoluutset, teine keel. Ja ma arvan, see üks viga oli, et ei toimunud üks puhastus. Ja see on üks asi, teine asi siiski psühholoogilised. Me vabadus, mis meil on, me saanud nagu see natuke kingitus tegelikult. Ja muidugi nagu lati välja. Anton. Staaben, aatom, Sirgam, Soobasneska taas, kui me nagu kingitame hobused, me vaatame muidugi. Et eestlased ütlevad kingitud hobuse suhu, ei vaadata. Ja muidugi ma ei võtnud ja psühholoogilised praegu meie valitsus ainud mõtleb oma näiteks elu arenemise jaoks, tage palju on lollusi teinud juba. Ma ei saa aru, kas neid lollusi, et on ainult sellepärast nad ei saavat aru absoluutset niisuguseid asju, mis absoluutsed, on valesti tehtud või see on nagu Nad spetsiaalsed, nii teeb. Sellepärast et kui me vaatame praegune kaos, nagu me rääkisime, see tegelikult on kaos, strukturaalselt muutumised pakuvad uurimistöö. Me peame otsustada, mis sobib, mis ei sobi raha, mitte midagi ei lahenda. Noh, raha puudumist on, ei ole nii hull kui või selle puudumist. Ja ma arvan, ma arvan, praegune olukord, praegune psühholoogiline probleem meil on valitsuses ja muidugi parlamendis tarkuse puudumine. Ja see on kahju ja kui ma juba uurisin ja ikka oli tookord juba vaatasin, kuidas poliitikud saavad poliitikuks ja tegelikult ma vaatan, kuidas praegu nad saavad ja ja, ja siis, kui ma uurin lati Parlamendi, siis ma näen, et inimesed, kes on õnnetu kuidagi näiteks oma äri kuskil läks vilets ja siis nad saavad poliitikuks ja siis nad saavad midagi teha nagu enda isa enna jaoks. Ja muidugi kõik pere ja sugulase jaoks. Ja see on meie poliitikad, see on õudne tegelikult ja ma loodan, et uurides muidugi Eesti poliitikat, seda ei ole nii hull, aga Lätis see on juba nii case, nii kauge, et me praegu oleme selles kriisis. No te olete kindlasti ka visionäär ja, ja mõtlete selle peale, kuidas lätlaste ja eestlaste ja miks mitte ka leedulaste elu võiks välja näha, ütleme kusagil 20 25 aasta pärast, kui me täna selles saates meenutame balti ketti, mis oli 20 aastat tagasi, siis proovime korraks vaadata 20 aastat ettepoole. Milline see visioon võiks olla? No esiteks me peame õppima teha oma riik, seda me veel ei osanud absoluutselt ja 20 aastat läks kuskile absoluutselt valesti. Ja valesti, miks? Mitte sellepärast, et midagi jälle raha puudumist, seda ei ole nii hull. Aga tegelikult me teame, kuhu me lähme. Meil oli muidugi siht, kui me tahaksime väga NATOsse ja mees saanud, aga see on väliskuskil siht, mis on enda jaoks ja iseennast. Meil ei ole niisugune visioon ja ma ei näe, kui oleks kindlasti poliitikute räägiks ainult taeva ja öisseti ja ükskõik millal, aga nad ei räägi. Tegelikult nad ei tea. Räägivad, ainult maailmas on majanduskriis. Aga siis mul oli üks artikkel, mida ma pealkirjas võib-olla paneks. Kuidas tunneb Lätimaailma kriisilisel. Ja Lätis on absoluutselt teine juba see kriis ja see ei ole absoluutselt, majanduskriis on jälle, ma räägin, see on tarkusekriis hinemine ei tea, kuhu läheme ja tegelikult toimub. Muidugi me peame kuidagi koondada, me peame otsustada, mis on, sobib või ei sobi, mis vajab või ei vaja. Muidugi on liiga palju tehtud niisuguseid asju nagu näiteks, kui meie vaatame ministeeriumis, kui palju töötavad inimesed või aga kui me ei anna liseerime näiteks neid ka siis jälle me teeme, noh nii lihtsalt teeme nii, et edasi ka saame. Ma ei näinud, üks programm, näiteks erakonna programmid, vanasti ma isegi ühel erakonnas ma kirjutasin ka midagi, isegi oli ka valitsusest nagu kultuuriminister nagu kandidaat. Aga noh, see oli neid noh, absoluutsed 10 11 aastat tagasi, see on absoluutselt teine aega, koga oli siis. Aga noh, praegune praegune aeg on natuke kahju neid nooreid, kes lähevad ära latist väga palju ja palju. Ja see kett võib-olla, et me saame kiiresti võib-olla teha kuskil Iirimaal. Sellepärast varsti võib-olla lätlased seal on rohkem kui, kui Lätis valglasse kuskil kuskil näiteks tee sisse ja, ja, ja me teeme teine pagulus ja see pagulus muidugi ei ole niisugune poliitiline, et nukuid toimub midagi võõra võimutulemine näiteks Maalodaalse oma võim teeb nii, et me teeme praktilised juba, teine pagulus on olemas. Kui me vaatame numbreid, kui palju lätlased töötavad Iirimaal, Londonis, kuskil mujal see see juba on noh, väga, väga hirmsasti. Kui me läheme nüüd tänast päeva tähele pannes ajas 20 aastat tagasi siis kas te mäletate seda balti keti toimumise aega, seda, kuidas seda organiseeriti täiesti oma isiklikke mälestusi teid ennast selle balti keti osana sellest ma tahaksin kuulda. No ma mäletan kindlasti mul oli ikka suhet ka eestlastega eriti kui moodustati rahvarinne. Eriti kui eestlased juba arutasid ja kirjutasid esimesed kirjad, kus on kirjanikud, oli sees siis mul oli kohtumised ja muidugi kummaline asi oli, et ma tõlkisin ära neid kirjad ja lätlastele veel ei olnud ja ma juhuslikult oli Eestis Tallinnas. Ma kohtasin, ma mäletan Paul-Eerik Rummoga, jaa. Ma arvan, Jaagjööriitiga ka. Ja Jaak ja jaa, jaa, Paul-Erik ja teised ka juba rääkisid, vaatab, kuidas ja mida eestlased juba arutasid ja mõtlesid, aga mida meie ja siis ma tulin tagasi Tallinnast Me kohtusime kuskil saladusi ühes korteris ja kirjutasime oma dokument. Meil meil oli nagu kaks fraktsioone, üks oli nagu ametliku nagu kirjaniku liidus, kus oli Janis Peters teised ja absoluutsed tissedentlikud. Niisugune nuh rühm, kus me istusime kuskil Viktor Zavod korterisse ja kirjutasime kirju. Ja muidugi mõjus väga Eesti kirjad ja nad olid fantastiliselt hea. Aga kui me vaatame ja räägime veel enne. Mul kuidagi juhuslikult kama sai kätte, et ka tookord, kui eestlased kirjutasid see kiri 80. aastal ja kui näiteks selles mõttes eestlased väga palju nagu tookord poliitilisse mõjusid lätlastele. Ja seda ma kindlasti saan rääkida. Sellepärast ma ei no ise näinud. Ja muidugi ma mäletan ka Balti kett, see oli fantastiline idee tegelikult ja kas ei, seda ma arvan ma, vot seda ma täpselt ei mäleta, kes kindlasti Rein Veidemann võib-olla rohkem teab, sellepärast tema oli sees. Aga noh, võib-olla see loe tegelikult kuidagi. Lätlane, eestlane, leedulane, mõtlesid absoluutsed, sarnased ja, ja see oli see Baltimaade näiteks ühine mõtlemine, ühine arusaamine, see ei olnud midagi juhuslikku taganud, tegelikult see oli psühholoogiliselt, see oli fantastiline idee ja muidugi praegu vaatame, kuidas maailm vaatab ja ma arvan, enam niisugust võib olla. Me saame teha, see võib-olla ei vaja. Kui me nüüd vaatame eestlasi, lätlasi ja leedulasi kogu selle 20 aasta jooksul, mis sealt balti ketist, et nüüd aeg on edasi arenenud siis kas saab kuidagimoodi seda arengut võrrelda või, või seda, kuidas me rahvustena oleme arenenud, need, need on vist üsna erinevad. Sellised käigud siiski, kuidas me, kuidas me edasi oleme läinud? Nojah, see on üks asi, kui me vaatame praegu, aga me saame vaadata ainud. Aga me siiski peame natuke uurida, kuidas lätlased ja eestlased kohtusid hammu juba. Ja mis juured on tuli näiteks, mis sarnusi, mis erinevusi on folklooris näiteks? Mulle väga meeldib üks väljaandmisLõuna-Eestis kuskil kirjutatud üle, et iga sauna või eest tee viib Riiga. Ja muidugi rikas nagu Rya Kikas ja ja, ja kui me vaatame ka, kui palju eesti rahvaluulest on, on Riia nimi on nimetatud? No ma arvan, 100 ja veel rohkem korda kui Tallinn ja Pärnu ja Tartu. Ja siis vastupidi, ma ikka uurisin, kuidas, kuidas eesti kultuur mõjus Lätis näiteks Ma siiski filoloog ja ma kirjutasin üle ka, kui, kuidas lätlased inemised, vanad inimesed räägivad ja ühelt piiril maa saanud kätte üks laus, kate Viet ruotsin ja tegelikult kui me otse tõlgime, see on, kuidas käsi käib ja kuskile piirile. Ja muidugi siis me saame natuke rohkem aru saada, kuidas erinevusi ja sarnasusi on, näiteks praegu me vaatame, mulle väga meeldib, kuidas eestlased siiski on süstemaatilise hinemised, kuid lätlased ja kui me võtame poliitikat, kui me võtame haridus, eriti ka haridus. Meil on hariduselt sedasama oskusi kui poliitikas. Aga no näiteks kui me vaatame, mis mulle väga meeldib, see süstemaatiliselt näiteks kui süstemaatiliselt midagi teeme, võib-olla natuke aeglasem nagu eestlased ikka teevad ja meil on väga palju anekdoote kah, kuidas eestlane nii aeglane ja nii. Aga tegelikult mul see väga meeldib ja, ja selles mõttes näiteks ma vaatan natuke timistlikum Eestis poole Läti poole näiteks praegu muidugi noh, kõik kriisid läheb ära. Ja ma loodan, et see ka ja mitte ühtki valitsus ei saa ja kõik purustada, kõik katkestada, kõik lõpetada. Siiski imemine on elavam, kui, kui kõik valitsus koos ja kokku ja, ja selles mõttes muidugi see on, kõik on, meil on ees. Aga väga kahju, kui meil on, näiteks tulitab valitsus, kui meil on, ei luba areneda. Kui teeb niisugusel ellusid nagu noh, näiteks käibemaksu tõstmine, mis on juba iga esimene klassi õpilane, teab, et kui võtab veel kõrgem, siis tema ei anna nii palju niikuinii tema juba harjunud. Ja anna mitte midagi, tegelikult ei anna mitte midagi, nagu meil oli see viga, võtame melon raamatut ilmunud ja raamatule ka kirjastus saanud 21 protsent käibemaksu, aga praegu nad panid tagasi ja ütlesid ja vabandust-vabandust üldse ei ütlenud, aga, ja see oli viga. Ja selles mõttes niisugused vead on nii palju. Aga, aga noh mis meil puudub, meil kindlasti vajab rohkem teada, näiteks eestlane teaks mitte ainult saade jamps, aga teaks veel mõned sõnad lady keeles. Väga tore oleks, kui lätlane teaks ka näiteks eesti kirjandusest või muusikast rohkem. Ja see meil nagu puudub rohkem see näiteks puudub see, vaata nüüd jälle. Ja kui mina töötasin saatkonnas, ma ikka proovisin rohkem ja rohkem tuua latist mitte, mis on väga populaarne arsed asju. Muidugi see sega, aga ma mõtlesin, mis eestlastele oleks mis huvi pakuks. Ja see on olulise ja ma arvan, vastupidi, oleks nii, see olekski ana. Tänases saates me püüame mängida niisugust muusikat, mis teile Gundars meeldib, mille te olete ise välja valinud ja üks nendest teie lemmikautoritest on Veljo Tormis. Lubasin, et me natuke kõnelema ka sellest, miks me neid Tormise muusikapalu tänases saates kasutame. No esiteks ma ütleks nii, et Veljo Tormis on niisugune helilooja ja niisugune muusika fänn kes võib-olla rohkem teab latti Burtoni lauludest, kuid latis keegi. Ja see on üks asi, teine asi, Veljo Tormis ei ole ainult Eesti helilooja. Tema on fantast ja ma ei ütleks, et tema nagu uurib ja tema teab Läti, Soome Rootsi muusikat nii hästi kui Eesti oma. Ja tema käib piiri üla. Ja temal ei ole ainult Eesti muusikat ja kõik tema näe, näeb näiteks Budoni laulud, mida tema teinud, see on fantastiline töö tegelikult. Selles mõttes muidugi, Veljo Tormis, ma tunnen ja ja me, mina ka kui ajanud midagi, noh, aidata näiteks tõlkida ja, ja vaadata, Ta läbima kindlasti rõõmuga seda teinud. Sellepärast ma ma näen, et see on suur suur helilooja Eestis. Ja jalad, taset, kaart ja juba sealhappest. Et siiski tema laulud ja tema töö, mida tema teinud ei ole. Teadmatu. Noh, selles mõttes Kuulame siis vahelduseks Veljo Tormis. Tänases jutusaates balti keti 20. aastapäeval külas Läti mees nimega Gundars koodins, kes on vähemalt rohkem kui 10 aastat veetnud oma elust Eestis, ühendades Läti ja Eesti kultuuri ja nagu te ise kuulate, räägib ka väga toredat eesti keelt. Seal on niisugune mõtlik saade ja oleks rumal, kui me annaks nüüd Gundars teile võimalust lugeda selles saates mõnda oma luuletust, mille te olete tõlkinud. Et te olete kaasa võtnud mõne kogu mõne ajakirja, valime siit paar-kolm ja, ja Irassisse eesti kuulaja kuulab luulet, mis on siis teie tõlgitud ja, ja seekord ka sobivalt teie esitatud. Suits on kurb. Ons suits, tule, kurbus, mille järgi igatseb tuli? Mis tuli on? Tõeli Cyntult läti keelde. Mul kodus on hea tuhalati ja suitsu õigekeelsussõnaraamat. Unenäol Pole ajata ju. Nägu on väljaspool aega. Nii et näos kohata, sind saan vaid juhuslikud. Mõistagi võime kokku leppida täpsad seal, kuhu silla peal enne maailmalõpukell kevad. Ikka oleks väga kena, kui oleks rohkem rohkem tõlkijad. Näiteks eesti kirjandust latis on, tegelikult ilmub väga palju. Meil on kolm tõlkijad ja veel tuleb keegi, aga komtõlkijad nagu maima krinberge, rõhutab karma kes võib-olla rohkem tõlgib proosat ja tegelikult rohkem tõsisad proosat ja, ja mina Me kolmekesi siiski oleme tõlkinud väga palju ja vastupidi, on juba teine. Ja teine teine, niisugune tühjus, ma ei ütleks, et ei lati kirjandust Eestis ilmub väga vähe ja see on väga kahju. Ja vanasti ma õpetasin ka eestlaste, tal alati keed ja Ülemiste hulgas oli üks pool lätlane, Poola eestlane Liivia Viitor. Ja muidugi Liivia õppi sõrakeed. Ja riivi ja on väga palju. Praegu teeb ja see on väga hea, et temaga tõlgib läti kirjandus eesti keelde. Väga loodan, mina ka proovisin mõned asju aidata. Ta näiteks meil ilmus koos riviaga Juris kroonbergsi luulekogu. Midagi, me vaatasime ka mõned teisi luuletusi, mida me tõlgime, aga tegelikud, mis puudu, näiteks ma praegu vaatan jälle Balti kett ja balti assamblee ja ma ei ütleks nii, et assamblee ideed tegelikult ka oli väga-väga ammu, kui ma töötasin kirjanikuliidus ja me kutsusime eestlasi ja leedulased ja, ja lätlased koos riigiga, kus oli kirjanikud, Eestis oli maestro saatja ja teised tegelikult viis kirjanikud ja siis otsustasime. Me teeme pauti kirjanduspreemia ja siis välisministeeriumit kuulnud seda idee ja nad võtnud ja teinud niisugune nagu balti assamblee. Kõik on hästi, aga kui oli vaati assamblees kirjas, et iga raamat, mis saab iga kirjanik, kes saab balti assamblee preemia, tema tööd ilmub kahes keeles, näiteks kust saab eestlane, siis ilmub läti ja leedu keeles. Seda toimub natuke, aga ei ole praktilist. No ma vaatan, see on väga kahju, kui me. Ja see on jälle jälle üks vene sõna on paha suh. Kui me teeme üks asi nagu koosna pautigi, okei preemiat balti assamblee preemia, siis teeme korralikult lõpuni, näiteks balti assamblee preemiaid, praegu möödunud aastal sai klots, kujuneks Meie lati luuletaja, siis tema raamat peaks ilmuma Leedus ja Eestis. Aga seda ei toimu, leidus veel parem kord Eestis, Lätis väga vähe. Ja muidugi ma tahaks tõlkida, Hasso Krull sai preemiat ja Hasso on minu sõber ja ma väga palju tõlkinud ja tema sai preemia meeteriademeetri eest ja muidugi matudgiks, aga oli niisugune, meil on lepitud kõne, et assamblee finantseerib neid raamatu ilmumist, seda ei toimu ja seal kahju. Kelle kapsaaeda me selle kivi siis praegu viskame, kas rohkem lätlaste või rohkem eestlaste või on see selline ühine kivideks läheb? No eestlased olid sellel suvel kõik koos ühtse sellise rahvana laulupeol, lastel oli ka laulupidu, ma ei tea, kas te käisite, kas te võtsite sealt kaasa mingi tunde, et vähemalt Eesti laulupidu oli? Mulle tundus üle aegade üks suuremaid ühtehoidvamaid selline, mis tõesti välismaalased käisid ja hoidsid hinge kinni ja ütlesid, et see ei ole võimalik, et niisugune asi niisuguse väikse rahva hulgas toimub. Kuidas teil. No meil võib-olla seesama ja see jälle on fenomen ja tegelikult võtame nii, et meil on niisugune väljaanded, lätlane on laulja. Ja muidugi meil on, kui on kaks lätlased juba koor ja meil on väga head koori Tõgi tegelikult paremini kooritud üldse maailmas, kui me võtame akadeemiline koor Latvija kui me võtame koor kammermis, tähendab kuni kammerkoor aga kammer ja neid on fantastilised ja meil on nii palju koorid. Ja muidugi Eestis ka on väga head koorid. Ja, ja see on meie fenomen, kui me istume, kaks saame juba, laulame kuskil bussis kuskil, ükskõik kus ja, ja see on fenomen muidugi, aga võib-olla jälle meil rahad poole ja laulu ka ei tule. Ja jälle me midagi võib-olla rikume ära. Ja vot sellest ma mõtlen, ma mäletan, teil oli laulupidu mitu aastat tagasi, võib-olla, no viis neli aastat tagasi. Ja tuli meie president Vaira Vike-Freiberga ja tookord ma töötasin ka saatkonnas ja tema helistas või noh, keegi presidendi kantselei helistas kuulajad kiiresti peab midagi mõtlema, mida tema räägib. Ja siis mina tõlkisin kiiresti ära üks Läti rahvalaul ja see on rahvalaul, väga väike, kus on, räägitakse, et et kuskil kuldnokk laulab ja, ja ma kuulen, tema laulab eesti keeles, ma ka tahaks õppida ära. Seda ma kõik tõlkisin ära, kõik nagu vaja ja siis ma kirjutasin talle ka, kuidas seda nimetatakse, kuidas seda hääletakse ja siis me kohtusime Vaira Vike-Freiberg, Kaaga istusime, natuke õpetasin rääkida ja siis tema luges. Ja see oli surf, furoori ma arvan ja muidugi muidugi tema on keele imemine ja, ja muidugi tema folklorist. Ja niisuguseid asju nagu laulupeod muidugi on, on, on, on väga olulised ja Veljo Tormis ka ütleks. Eestlased omavahel räägivad seltskondades sellest, et kuigi on majanduslikult raske ja poliitikuid palju, on rumalaid, nagu me rääkisime, tarkuse puudumine, eks see ole kohati suur ka Eestis, et siis rahvas õpib nagu sellistes rasketes oludes paremini kokku hoidma. Kas Lätis on seda märganud? No meil oli üks pikett kus räägitakse, rääkinud muidugi givedaga. No muidugi see nali. Ma arvan, et kindlasti ma arvan, eine, mis, et kui on raske muidugi nad väga kurjad nagu valitsuse vastu aga mitte kunagi nagu, nagu oma tuttavate oma sugulaste, oma sõprade, oma üldse, lätlaste vastu. Muidugi me peame aidata 11, kui on nii raske ja ma arvan, niisugune võib-olla ei toimu nii, nii tugevasti, võib-olla praegu praegu võib-olla niisugune aeg, et inimene üldse ei tea, kas tema lendab kuskile Iirimaale vaidlema, nad oma kodumaal surra või kuskil mujal praegu on tegelikult teadmatu aeg ja tegelikult vajalik võib olla ka natuke istuda ja võib-olla natuke õppida budistlikku kirjad, raamatuid lugeda, inimesed väga palju loevad, praegu rääkisin üks kirjastaja ja ütles, et see on fantastiline, et tema vaatab kauplusest muidugi ei osta nii palju selle pärast kallid raamatut ja ei saa. Aga inimesed ikka tulevad ja midagi vaatavad, võib-olla vaatavad ainult raamatu peale ja see on väga hea. Sellepärast noh, kui palju võimalik vaadata konservi peale või. Ma ei tea Margi rihini või, või, või aga meil vaja raamatuid ja meil vaja ka kultuuri ja meil vaja rohkem ja rohkem praegu sellepärast, et kriis ei ole ainult väljas. Kriis on ikka sees ja ma põgened, psühholoogiline kriis. Kui inemistele ei aita mitte keegi. Kus on psühholoogid, kadusid ära, ma ei tea, mida üldse nad õppisid siis praegu väga vajalik aeg. Kui on psühholoog, kirjutab rohkem ja kuidas tema võib-olla ise käib läbi selles kriisis või kuidas tema nagu soovitab imemine muidugi temast saab leida oma tee, aga tegelikult nad ka saaks väga palju aidata. Luuletajad aitavad ka alati raskel ajal rahvast. Luuletajad praegu ka niisugused, et ma ei tea võib-olla väga aitaks, näiteks, ma ei ütleks nii, et väga tore, kui kontra teeb niisugused naljad. Ma vaatasin erisaadet ja mida tema teinud ja see on fantastiline, kui tema teeb nii noh, nii teravad, aga tegelikult nii inimlikud. No nagu tema ise on looduselaps. Ja see aitab kindlasti huumor näiteks iroonia noh, niisugune irooni nagu kontrale on. Ma arvan, see on väga sobilik. Me oleme peaaegu oma saatega lõpusirgel Gundars koodis olemas tänase jutusaate külaline, aga nüüd on teil võimalus öelda sellisel küllalt tähtsal ja, ja pidulikul ja ja, ja mõtlemapanevalt päeval, eestlastele, midagi kõikidele kuulajatele midagi, mida südamele panna või midagi, mida tähele panna kas head või halba, midagi, mis tänasesse päeva sobiks. Päeva kindlasti sobiks, et kui me võtame sellesama pauthiget. Kindlasti me teame, et Baltic ette lõpeb Eesti Baltic Eedee lõpeb lati piirile. Vastupidi, ja tegelikult meil on piirid, pole praegu enam. Ja me peame rohkem, võtkem. Näiteks tulla küla külas. Me peame rohkem teadma, mida naaber teeb. Ei pea. Me oleme. Aga armukad sat vaid kades armukade ja, ja me peame natuke vaadata, mis taga toimub, mida lätlane jälle midagi. Anekdoodid võib-olla räägib. Aga võib-olla ei. Aga kui mehed Peaksime rohkem 11 ja kui me aitaksime, kui me õppisime ära võib-olla naabrikeed ja õppisime ka midagi mentaliteeti, folkloori teaksime mitte ainud Preinstooriumid, mis muidugi on väga hea rokkbänd, aga teaksime ka midagi muud. Ja vastupidi, teaksime ainud näiteks Anne Veski või midagi jälle teised ja aga teaksime, Eesti kultuur rohkem latis ja lati kultuur. Eestis siis kuidagi. Me saame kindlasti kuidagi saame läbi kriisi käia, nagu eestlastel on väga hea väljend, kuidagi ikka saab. Ja ma kindlasti loodan, et kuidagi me ikka saame. Paldieskuntars loodetavasti olete te varsti meie juures tagasi.