Raadio kak, internet, R2 punkt. E-reisi Maarika noomima rännakust raadioeetris. Nagu kiuste, kui meil hakkavad ilmad näitama esimesi sügise märke, siis hakkame meie reisipalavikuga ringi liikuma soojadel maadel ja mitte lihtsalt reisi sinna, kus on palav ja tore, vaid ikka nendesse kõige magusamatesse pärlitesse. Oleme sealkandis juba eelnevadki ringi liikunud, saanud palju palju targemaks, kui enne meie saateid arvasin ka mina Kariibi meres, need väiksed saareriigid on suht sarnased. Siis saime näiteks antiigo ja Parbuuda saates teada, et Parbuudalased on suht erinevad antiigualastest aga mitmed asjad seovad neid saari ikkagi. Ajaloos on neil kõigil suur roll suhkrurool ja tubakakasvatusel ja kõik need saared on tunnistajaks häbiväärsele orjatööle, mida nendest kasvandustes kasutati. Meie tänase Kariibi mere saareriik on üks vanima inimasustusega kohti selles piirkonnas. Nagu kõik teised Kariibi mere saared elasid ka seal ennem eurooplasi Aravaki indiaanlaste hõimud, kuniks kuulus Christopher Columbus ühele selle riigisaarest maabus ja nimetas selle püha kolmainsuse järgi huuli Trnytics. Nii sai alguse Trinidadi uus ajalugu ja tänapäeval on Trinidadist ja tema kõrval asuvast oma kujult piipu või sigarijuppi meenutamast saanud riik nimega Trinidad ja Tobago. Kuigi pindalalt on kaks saart kokku umbes kahe Saaremaa suurune, siis rahvaarvult tasuta maailma riikide edetabelis kohe Eesti järel 152. kohal ehk inimesi elab seal sama palju kui meie kodumaal. Trinidad seevastu hõlmab 95 protsenti kogu riigi territooriumist ja palju väiksem ja eraldatum Tobago vaid ainult viis protsenti ning ka rahvastikust elab seal ka ainult neli protsenti mis omakorda teeb Tobago saarest ühe puutumatu ja toreda koha, kuhu pea igaühe unistus on minna. Meie oleme need inimesed leidnud, kes korduvalt seal väikesel saarel, mis on veidi suurem kui Muhumaa mitmeid kordi käinud ning oskavad ka loodetavasti meile anda toreda ülevaate sellest väikesest kohast, kus kirjanik Daniel defo arvates veetis oma päevi Robinson kruuso ja kus on sündinud kuulus limbo Soka ja Kalüpso tants, mida me tänases saates ka palju kuuleme. Niisiis tere tulemast muretule, Kariibi. Tänane reisipalavik läheb siis sellisele vahvale Kariibi mere saareriiki, nagu selleks on Trinidad ja Tobago ja meil on kaks inimest külas Urmas etel, kes on käinud mõlemal saarel, aga siiski suuremas aja Olytelda väiksemal Tobago saarel. Jah, täpselt nii. Vaatasin siit statistikast ka, et viis protsenti pindalast on tegelikult Tobago. Saare 995 protsenti on Trinidad, kus nagu põhimöll käib, et mis te sinna, miks te sinna Tobaagole läksite, miks te ei olnud iidolid? Noh, idee oli selles, et tegelikult oli, oli see selline talvine talvine mõnus äraolemise puhkusereis ja Trinidadi ja Tobago, aga vahe on selles umbes nagu kuritegevuse mõttes nagu Eesti, Saaremaa või Hiiumaa, et noh, seal Saaremaal ikka on rahulikum ja ohutum kui mandril ja, ja noh, kuna Trinidad on tõesti suurem ja Tobago hästi väikesaar sealjuures siis siis nii raamatutest lugedes kui ka kui ka kohapeal inimesed kinnitasid jälle sedasama, et Trinidad on, on nagu kuritegelik koht, kuid Tobago on hästi hästi rahulik, hästi mõnus, selline täielik chill place. Kui te tahate lihtsalt lõõgastuda muretult turvaliselt sisse, kuhu minna ütleme siis nagu sealkandis, nii et see oli idee. Rääkige nüüd raadiokuulajale ka, et kuskohas see riik, kus kohas need saared üldse asuvad, kui me võtame maailmakaardi ette? No maailmakaardilt on teda leida kaardist nagu suhteliselt keeruline, mõni kaart ei näita peaaegu, et üldse seda, seda, seda kohta ja kui te vaatate mingisuguseid missi, shousid mingitest mingitel perioodidel, kui nad valivad neid maailmamisse, siis Trinidad-Tobago nimi jookseb ikka läbi, et ju seal on nagu mingisuguseid kaunitare päris palju ka ei ole? Ei ole küll, aga noh, eks neid on nii nagu igal pool on ilusaid ja vähem ilusaid, aga, aga kaardi peal on ja tasub, nad ise nimetad seda indis ja see asub siis nagu, nagu tegelikult kõige idapoolsemas Kariibi mere nii-öelda otsas, aga, aga põhimõtteliselt seal Venetsueela külje all kohe põhimõtteliselt kaardi pealt vaadates on, on näiteks sealt Trinidadist paralt Venezuelasse justkui kiviga visata, aga tegelikult noh, seal ikkagi seda mandrit õnneks ei näe. Nii et ta asub, kaugel on, siis ma ei mäleta, mis tal selle mandri suure suure selle Lõuna-Ameerikaga see vahe oli, aga mingisugused seal 50 kilomeetrit midagi taolist ja, ja Trinidadi nagu enda vahe oli vist umbes nagu Tallinnast Helsingisse, mingi 70 sinnakanti oli natuke vähem vist isegi. Aga, aga Ta on jah, põhimõtteliselt koheselt Venetsueela kohal, nii et ja noh, Anttilli saartelt ja rubadelt tükk maad nii-öelda itta. Ja, ja ta on sellises piirkonnas nad ise nimetavad, et neil on suhteliselt turvaline seal seoses nende nende orkaanide ja tormidega, mis, mis tihtipeale Kariibi saari taastaval, et nemad jäävad sellest tsunamideks joonist nii-öelda välja. Ehk tsunamid möllavad rohkem seal ülevalpool, ehk siis nii-öelda Mehhiko lahes Mehhiko lahes jah, rohkem, et see jääb juba siis ütleme siin Kariibi ja Atlandi vahepeale nii-öelda põhimõtteliselt seal oligi nii, et saare ühes otsas on, on üks pisike saar, mille pealt sa näed nagu kohta, kus põhimõtteliselt nimetatakse seda Atlandi ja Kariibi mere nii-öelda piiriks või noh, murdepunktiks aga okei, see on väga suhteline, kõik. Kuidas te üldse leidsite sellise reisisihtkohana kui Trinidad ja Tobago, et tavalised inimesed Kariibidele siis tean inimesi, kes on käinud, ütleme seal Barbadosel ja Dominikaanis Jamaical Kuubal, et need on sihuksed nagu populaarsemad kohad. Trinidad ja Tobago on suhteliselt selline. Ütleme noh, mitte eriti selline tuntud reisisihtkoht, et kuidas te, kuidas teil tekkis idee, mida te enne teadsite sellest kohast, miks te sinna läksite? Tegelikult me teadnudki suurt midagi, aga minu mäletamist mööda sai alguse kõik sellest meie esimene reis sinna, et me ostsime piletid Venezuelasse. Ja siis me võtsime lihtsalt kaardi kätte ja vaatasime, et kuhu annab menetlus pärast edasi sõita. Ja sealt saigi siis esimene kord see valik, nagu tehtud, selle põhjal. Meile sattus näppu mingisugune mingi lennufirma sooduspakkumine ja noh, tegelikult selline soov on juba ammu olnud, et minna kusagile noh, ütleme selliseid ekvaatori läheduse võimalikult siit ära kaugele, et saaks staatiliste jah, mingisse eksootilise kohta ja, ja, ja siis Venetsueela rakesesse ostsime selle pileti ära siis mõttega, et sealt läheme edasi, eks ole, kuhugile mõnusasse kohta, sest et noh, Venetsueela teadupärast ei ole väga mõnus koht, kus olla. No ja noh, oleneb oleneb eesmärkidest, on, meie oleme lihtsalt läksivad puhkajad okei, ja, ja, ja mingid muulad ei tahtnud olla, nii et esimene Venetsueela absoluutselt ei huvita. Ja siis mõtlesimegi, et šallallaa, et lähme sealt siis Trinidad Tobagost, sest et et mingitelt missivõistlustelt on see nimi silma jäänud juba. Mitte tegelikult päris nii, aga vaatasime ikka neid Kariibi saared, kuhu sealt ja kus ja sinna oli nagu võimalik minna. Ja te läksite mitte jäänud Trindaadi, vaid läksite just võtsite Tobago, mis on suuruselt natukene suurem vist kui Muhumaa, nii palju, kui ma kuskilt vaatasin, seal mingi 300 ruutkilomeetrit Muhumaal vist mingi 200 Lähme sinna. Et milline pilt nagu avaneb seal, et kas teil oli kohe mõte, et me läheme kuskile ära? Me ei taha olla tsivilisatsioonis, me lähme võtame sinna Tobago, et milline, milline see on, ütleme, maandusetta pilt teile nagu avanes, kas on, kas ongi niisugune, et on umbes metsarannad või on seal ikka mingisugune tsivilisatsioon, nagu selles mõttes ka on seal mingid linnad, külad, majad. No päris nii ikkagi alguses ei olnud, sest et tegelikult see meie esimene sõitsin oli fantastiliselt huvitav. Me sõitsime viie erineva lennukiga sinna viis ümbris. Ja täpselt. Me alustasime Helsingiga, siis jõudsime. Aga ma mõtlesin, et Venezuelas lõpuks lepa seal kokku oli viis ja 26 tundi vist järjepanu. Ka sinna minna ka esimene kord läks kahjuks või õnneks niimoodi. Aga kui Trinidad ja Tobago lennujaama lõpuks jõudsime, siis oli tegelikult juba kesköö, eks ole? Tähendab, see oli Trinidad Sorry, jah me jõudsime Venetsueelast Trinidadi, see oli neljas lend ja, ja siis oli juba suhteliselt hilja ja siis me pidime seal ööbima. Jaa jaa. Rannikul siis jätkasime ja, aga meil muidugi Tobago lendu ei olnud enam ostetud, et see oli niisugune kohalik lend, nii-öelda, selle sai sealt kohapealt osta. Aga see, see Trinidadi jõudmine oligi. Oligi nii, et jõudsime suht hilja, ega sa siis pimedas enam midagi ei näe, aga jõudsime siis ühte hotelli ja, ja noh, muidugi esimene selline elamus, mis mulle meenub, on see, et noh, esiteks nagu lennukilt maha tulid see kuumus ja niiskus, mis lõi sind kohe lennuki ukse, avas nagu astuksid leiliruumi täpselt leili ajal, eks ole, umbes midagi niisugust ja, ja see soojus ja kõik, oh see oli mõnus. Ja siis esimene asi, me olime sellest, ütleme nii otsast hakkas lennujaama higistamisest ikka suht kurnatud ja väsinud ja siis siis sinu hotelli nii-öelda basseini maandumine. Õhtupimedas oli küll ikka väga, väga mõnus tegevus. Aga aga tulles tagasi Tobagordad ja mis, mis, mis pilt nagu avaneb, milline saar ta nagu on, tähendab Tobago Trinidadi me nägime tõesti väga vähe lennujaamast sinna hotelli tagasi ja noh, ütleme nii mitte midagi väga ilusat selles, nagu ei olnud need tänavad teed, on seal ikka niisuguseid lõuna maalikult, noh, tead, niuksed, mustad koledad loodus on üsnagi seal nagu selline noh, ütleme seal kui periood, eks ole, kui me seal käisime, mingi veebruari-märtsini oli, kõik oli niisugune kolletunud ja noh, niisugune hästi ära kuivetunud ja siis see linn, noh, see portos, pension, Trinidadi pealinn tõesti jättis siukse hindude ja, ja siis mustadena siukse nagu arhitektuurilise libu läbu, sega mulje, eks ole, aga ja noh, ausõna see lind nagu küll ei kutsunud, et oh, et siin nüüd võiks olla ja mõnuleda siin tükk aega ja, ja noh, ikka läksime looduslikku elamust nagu rohkem otsima ja ja siis võtsime sealt järgmine päev jalutasime ringi pool päeva ja siis kuni lennuni edasi sinna tubagola oli aega ja siis vaatasime, veendusime, et noh, et et it's, not play astusime lennukisse, mis oli mõnus, pisikene, puhas valge ja lendas 20 minutiga siis sinna Tobago saarel ja seal oli pilt hoopis midagi muud, aga muidugi Ma arvan, ise, ta on suhteliselt väike tõesti, nagu noh, ma päris Muhumaa suunda ei ole, ta on ikkagi natukene suurem, aga ta muidugi mägine, piisavalt kõrged mäed, aga, aga noh, piisavalt suured, et autoga ei oleks väga mõnus sõita. Aga vaated on hingematult maalilised, kõik on kaetud rohelise rohelise metsa džungli ka, eks ole. Ja, ja on olemas sellised linnakesed, mis mõned näevad välja nagu külad, mõned näevad välja natuke rohkem nagu linnad ja, ja põhimõtteliselt niisugune. Ma arvan, et ta on küll väike, aga näiteks sealt adminn piirkonnast või siis pealinna piirkond, mis on siis karbru sellest saare teise otsasõit kestis ikkagi mingisugune kaks pool tundi, sellepärast et lihtsalt need teed olid nii kitsad, käänulised ja mõne koha peal isegi suisa hakkas nagu tee ära kaduma kasutavad autod olid kohutavad siis osad kihutasid, osad ei kihutanud ja noh, ütleme see sõitmine oli omade teema, aga ütleme, see vahemaa oli väga väikene. Sõit kestis pagana kaua. Eks tegemist on siis mägise ja suhteliselt loodusliku kohaga. Ei, väga looduslik kaladest ja, ja kuna tegelikult need saared on ikkagi vulkaanilise tekkega, siis on nad sellised, et näiteks seesama saar, kus asuks karblu ehk siis adminkeskus, see on nagu alamja ja selline nagu siledam ala koos soodega. Mida ida poole, seda mägisemaks asi läks, nii et kolb rooliga ilmselt sellepärast adminkeskuseid, sina seal oli nagu lennujaam Jane'i natukenegi lauget mäe seal jah, natuke lauget maad seal põhimõttelised näiteks selline asi, et autoga näiteks mingeid väga häid autosid seal ei ole, sest et sest et seal sa ei saagi sõita kiiremini põhimõtteliselt kui mingi 70 või noh, ütleme sa oled mingi iri julma ja siis sõidad 90 kilti tunnis, see on seal umbes, võrduks nagu meil siin 200-ga laskmisega. Et seal ei olegi lihtsalt sellist sirget siledat teed, et sul oleks võimalik kihutama hakata. Ja politseil muidugi ei ole ka mõõtmisvahendeidki olemas selle jaoks, et mõõta, kui kiire alkoholijoobe mõõtmiseks pole vahendeid. Nojah, noh näiteks. Me oleme täna reisipalavikuga Urmase ja etteliga Tobago saarel otsapidi, mis on Trinidad ja Tobago üks saartest väiksem saar. Tahtsin küsida selle valiku kohta veel sellise asja, et te ütlesite, et Trinud ana suhteliselt suure kuritegevusega. Mina vaatasin ka statistikast, et Trinidad ja Tobago on ühe elaniku kohta keskmine, nagu mõrvade arv on nagu päris suur. Kas ta seda veenvam teadsite, kui te sinna läksite? No natuke teadsime me Lonely Planeti kaudu ennem tegime väikest kodutööd ja ja seal on päris hästi kõik kirjas, kuna ta on nagu suures osas ameeriklastele mõeldud ja neid ju hirmsasti kardavad alati igasuguseid asju ja natuke teadsime ja sellepärast me tegelikult noh, mina isiklikult nagu pelgasin natuke rohkem seda kuritegevuse poolt ja teiseks on see ka Aafrikas ka käinud ja ausalt ei viitsi minna kusagile, kus sa pead kogu aeg nii-öelda piilun kogu aeg vaatama, et kas, kus mul nüüd on see seis, kuhu ma saan selle mingisuguse rahanatukese panna taparaadikese no see, noh, mis puhkus see on, eks ole, sa pead kogu aeg niiviisi pinges olema ja selle tõttu me tegelikult ausalt seda Trinidadi isegi väga ei viitsinud nii-öelda analüüsida, noh, seal oli kohe teada, et see on nagu selline noh, mitte väga tore koht. Aga tähendab noh just ma mõtlen seda kuritegevuse mõttes. Ja, ja samas ma lugesin sealtsamast lõunat väänatist. Aga on ikka väga mõnus selline eraldatud kohti, kuna ta on ikkagi eraldi ja siis see nagu välistab natuke seda kuritegevust, siis olid seal oli nagu selles mõttes okei, seal oli. Seal oli mingi keiss, mingisugune inimene, rannas mingit rööviti üks kord mingit välisturisti. Tegelikult Urmas oli seal ainult üks kuritegu, olen selles külas, kus meie olime keegele lükatud kuskilt kalju otsast. Sellega oligi kogu kuritegevuse ajalugu piirdus minu meelest. Nojah, seal seal see oli nagu õudne juhtum, et täitsa crazy, sest et ega tegelikult Nad on väga-väga turismi nii-öelda business i altid ja, ja nad ise ka teavad, et, et iga jama tekitab kohe ka tagasilööke nende businessis ja noh, ega keegi seal seda ei taha. Ja kui Trinidad niisugune jättis teile ikkagi selle suhteliselt väikse ajaga siukse, suhteliselt negatiivse mulje, siis tegelikult Trinidad ja Tobago suhteliselt Kariibi mere riikidest väga jõukas riik. Kas Tobagost, kui sa olid, kas sa tundsid ennast ikka seal niimoodi, et sa oled nagunii, ütleme jutumärkides või sihukene tüüp, sihukene, valge inimene, normaalses valge inimese puhkus keskkonnas või, või, või tundsite ikka vahepeal, et sa oled ikka noh, et sa oled kuskil nagu sihukesele arengumaal veel, et milline. Fiiling nagu seal oli seda arengumaa feelingut me küll ei kogenud, tähendab seal on see ongi nagu see point, et ta on, ta on endine, eks ole, inglise koloonia ja seetõttu on see ühiskonna nii-öelda mudel on seal noh, okei nüüd nad on, eks ole, iseseisev vabariik. Ja, ja, ja selles mõttes sellest vanast ajast on ikkagi niisugune nagu võrdne noh, kuidas nüüd seletada seda, selline inimeste võrdsus on seal ikkagi nagu suhteliselt suhteliselt noh, A ja O olnud kogu aeg, see tähendab seda, et inimesi ei ole kusagil toodesse surutud eemale valgeid, eraldatud mustadest ja nii edasi. See tähendab seda, et kõik elavad seal nagu koos ja läbisegi. Näiteks, okei, seal on hotellid, mis on kõrge müüriga eraldatud, ehk siis nendel ameeriklastele, kes sõidavadki enda kodu väravast, eks ole, ühest müürist teise müüri ja siis elavad seal lihtsalt teises nagu mingis laiuskraadis korraks. Et on selliseid kohti ja noh, väga luksuslikud, eks ole, kõik ikka siit on, kõik, on olemas seal, eks ole, aga on ka selliseid hotellid, kes on pisikesed tegijad ja müüvad ennast üle maailma ja neil käib igalt poolt küll tavalisi, ja nende kõrvalmaja on elavad kohalikud mustad inimesed ja ja eladki nendega koos seal, eks ole, nende keskel ei ole sellist nagu, nagu jah, okastraadiga eraldatud ala nagu näiteks Aafrikas ei kujutaks seda ette, et elaks kuskil Keenias mingisuguses Gaza kesklinnas lihtsalt seal mingil tänaval suvaliselt, et seal pead olema okastraadiga eraldatud alal, sest et seal on tõesti see vahe ikkagi teine ja ja inimesed on väga vaesed ja tahavad kohe tapma hakata, seal niisugust asja ei olnud ja sellepärast oligi see koht nagu mõnusat. Et ei tekkinud seda arengumaal viibimise tunne kuigi natuke seda noh need mingid kohalikud mussad ise, seda võib-olla genereerisid, kuigi mitte noh, mitte nii noh, ütleme Aafrika on ikka vahe väga, väga, väga suur ja, ja selles mõttes ei olnud üldse väga-väga halb seal viibida. Nii et olime nagu võrdsed võrdsete seas ja ja, ja lihtsalt inimesed on erinevad. Oskate te natukene midagi iga Tobago ajaloost tuua mingisuguseid huvitavaid fakte või mis, kuidas ta, kuidas ta üldse nagu see riik tekkis või midagi taolist on, on mingeid selliseid sellist infot ka teil? No eks need Kariibi saared on kõike tegelikult koloniaalminevikuga ja, ja noh, tegelikult Haagolon seos Kuramaa ja Lätiga päris suur, aga ma väga täpselt seda neid detaile enam ei mäleta. Aga nad ise seal kohapealsed inimesed isegi teadsid seda, et Latvia Latvia Jon Latvia jäievuinov, Latvia Rapla plaan, eks ole, et Latvia sõna on neile nagu tuttav selle ajaloo tõttu, et seal mingi kurama mingi kurama krahv oli seal kunagi kes siis tegutsesid, puudutas vist seal mingisuguseid institutsioonid ja nii edasi oli seal nagu selle saare omanik vist mõnda aega. Ahaa, nii et see on, see on, see on nagu meie meie piirkonnaga siin lähiside ja lätlased Paide videod, seda päris päris hästi, et et Tobago aia, meie siin üks mingi krahv kunagi omas viste tasaarmee, omasime sedasama. Nad on selles mõttes ikkagi kõva asi, et eestlastel pole midagi vastu panna peale selle Saaremaa Hiiumaa. Peale Sigtuna lammutati ära saarlaste poolt muud graafilist ajaloost midagi vastavale panna. Jah, no sellisest kaugest ajast nii kaugelt küll mitte ja noh, ütleme nii kruuseumist tänasest sündis ka Hiiumaal, et see oli ka kõva sõna. Reisipalavik täna rändab ringi siis Trinidad ja Tobagost ühes vahvas Kariibi mere saareriigis ja meil on külas Urmas etel, kes on seal kaks korda käinud kaks korda jah, lausunud, räägiks nendest inimestest, kes seal elavad, mina nagu proovisin kuidagi teada saada, et, et kes on nagu elavad, ma sain aru, et seal on nagu omal ajal elanud nii šotlased, itaallased, inglased, iirlased, prantslased, siis kohalikud pärismaalased, siis on seal orjade järeltulijad, et milline see etniline pilt praegu seal on, kes seal, kes seal elavad, millised nad välja näevad, kuidas neid nimetatakse? No põhimõtteliselt keel, mida seal valdavuses räägiti, on kreooli ehk see näitabki ära, kes seal elavad, tegelikult on kogu see seltskond, kelle sa just ette lugesid, eks ole, ongi see mõnusalt segunenud, nii et nende järeltulija valgeid inimesi, kes on siis osalt on sinna sisse rännanud osaton, mingite kolonialistide järeltulijad või siis noh, ütleme, mingite kolonialistide sugulased, kes on nagu hiljem hoopis sinna läinud või tulnud elama ja nii edasi, noh neid on muidugi siin suhteliselt väike osa, aga, aga noh samas. Enamus valged olid ikka noh, lähiminevikus sinna kolinud elama. Jah, seda küll, vähemalt meil kohta me ei kohtunud, sel ajal oli valge Lähme seal, nüüd on need valged teevad seal igasuguseid erinevaid tegelevad turismindus, hotellindus, eks ole, toitlustus. Ilmselt on seal ka naftatööstuses valgeid päris kindlasti kohe, sest et Trinidad-Tobago, Paide naftariik, sellepärast nad ongi natukene rikkamad kui teised, sest et neil asutusel kusagil ookeanis mingisugune maardla, kus on ka naftat, Venetsueela teadupärast on ka naftariik ja nad on nii lähedal, nii et järelikult neid on nagu jumala õnnistanud selle asukohaga veidikene. Ja sellest nafta on, sellest väga ei tea. Ma panen, valged on kindlasti seal ka mingis funktsioonis valdavuses on ikkagi muidugi tumedanahalised ja muideks ütleme niiet rini taadil õudsalt tüütud indud rindade niidud seal väga palju india inimesi, sest et ta nimi nimigi Indias nagu näitab seda, vot seal seal kulgeb see, see ütleme, see suhtlemine või ütleme, nagu liikumine, eks ole, ja, ja maailma nägemine toimub seal. Mitte nagu eestlastele on omane põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid läänest itta. Ehk see on nagu nendesse telkimise põhikiri ehk ehk kogu see niisugune maailma mõistmine käib nii ja vaadatakse nagu ütleme siis ühedimensiooniline niukene käib niimoodi ja tähendab selles mõttes muidugi, et riigid, mis asuvad põhjast lõunasse, nendel on ka olulised, eks ole, ses mõttes, et turisti tuleb kõik põhja poolt tegelikult, aga, aga nende nisugune enda noh, kuidas nüüd öelda see maailm, noh, kui meil Tallinna venelased vaatavad Moskvasse, eks ole, ehk noh, põhimõtteliselt ita, eks ole, siis nendel on samamoodi umbes nii, et vaadatakse nagu kogu aeg sinna itta natukene läände, aga põhiliselt ikkagi itta, sest seal on India ja noh, väga pikka maad, aga, aga on. Ja, ja põhimõtteliselt see on väga palju indusid päeva sisserännanud ja, ja näiteks Trinidad on hästi suured India kogukonnad ja mingisuguseid lausa oma business ite pangad ja nii edasi ja nii edasi, noh hästi suur India mõjunud ja aga ütleme nii, et need India taksojuhid näiteks on maailma tüütumad asjad, nii et aga meil on jah, igal pool muidugi logole indusid oli vähe ikkagi põhilises olid siis need tumedanahalised, kes on siis noh, ka erineva nagu olemusega ja, ja noh, suures osas ikkagi siis nende orjade järeltulijad ja väga põnev vaadata kui liikuda mööda seda väikest ringi. Me rentisime seal auto ka, sõitsime, et näha neid inimesi siin ja seal pole. Kuigi see saar on nii väike, siis tegelikult on ta umbes sama paikne või, või noh, sama nisugune nagu seisev vesi olnud noh, inimesteni liikumise mõttes nagu, nagu, nagu nagu vanasti Eestis ega ühest kihelkonnast teise keegi ju väga ei käinud, eks ole, ei saanud ju minna millegiga. Et noh, vankrid, asjad olid ainult võib-olla jõukamate ja nii edasi. Aga seal oli veel see takistus, et loodus ütleme nii, et kui seda teeksid saare lõunakülge pidi siit siit Scarbroust nagu nii-öelda siia raha otsas šarlatvillini taks rajatud mingite ma ei tea, siis punase tee tehti, eks ole, noh, enne seda ma ei kujutagi ette, kuidas need inimesed seal liiklust, sest me käisime siin jala džunglimatku, tegime ka siin ja, ja liikusime sellel alal ringi. Noh, ütleme läksime siis sellest teest nii-öelda kõrvale ja vaatasime, kuhu nagu minna välja annab. Et see liikumine oli ikka kolossaalselt raske, kujutan ette, kui seda mingit vana koloniaalistanduse rohtu kasvanud teed oleks anda, siis ei oleks üldse seal kõndides andsitega, seal on ikka padudžungel, aga see oligi selle saare võlu ja ei, absoluutselt ei saanud, aga noh, ma mõtlengi, et see nagu veel omasoodu nädala vältel on piiranud inimeste liikumise, nii et mina olen näiteks siin all lõunas, eks ole, ja liigud üles nii-öelda põhja või kirdenurka seal. Antropoloogilisi mõttes näevad tumedanahalised hoopis teistsugused välja kui siin lõunas all loomulikult tumedamad, tumedamad, eks ole, ja ka kehaehituselt hoopis teistsugused. Ühesõnaga, On, kuidas Tobago saarel on toodud neid, neid orje Aafrika erinevatest piirkondadest, seda nagu antropoloogilisi täiesti võimalik seal kohe nagu näha ja siis nad on segunenud ja, ja okei, Meil on need maatsin tagastatud justkui või noh, mitte tagastatud, vaid antud siis nende, nende, nende suguvõsade, eks ole, kellelegi esivanemad juba siin on olnud ja siis nad on ka käin nüüd nad on, eks ole, liikunud laiali igale poole rohkem juba. Aga siiski elab ikka siin-seal piirkonnas, kus ta esivanemad on elanud ja nii edasi, noh kuigi see saar on väike ja, ja nii samad, võrdlemisi erinevad välja. Ja mis teine, huvitav fakt oli, mida me siin ka tõdesime, tegelikult oli see noh, nii nagu igal pool mujalgi maailmas on metropoliit pealinnad või noh, nagu sihuksed, administratiivkeskused tõmbavad rohkem rohkem niisugusi edumeelsemaid või siis kõrgema standardi inimesi nii-öelda ligi või noh, need, kes siis vastavalt sellele ja maapiirkondades on noh, nagu elu nats nagu vähem pingelisem nii-öelda siis seda eriti teravalt näha, et ütleme just lennujaama piirkonnas, kus asus hästi palju hotelle. Just sellisel ameerika turistile mõeldud nisukesi bluusilahendusi on ja siis siis siin piirkonnas noh, valdavalt kõik teenindajad on mustad, eks ole, siis siin piirkonnas torkas silma see, et kõik oli kiire, asjalik ja, ja enam-vähem täpne noh, ütleme nii, aga mis, mida eemaldab suhteliselt, mida eemale siit sellest keskusest läksid seda hullemaks kõik tase läks, näiteks istusid kuskile sööma maha, tulid sinu juurde mingi naine ise ta kaalus vast üks, 120 kilo. Aga noh, muidugi keha liikus väga vägeva fleksibiilsust, sest et väike tantsimine ja mingi laulu inimsee oli pidev vilistamine vilistama ja kõik, kõik see on kogu aeg, nii et see inimene lihtsalt lihtsalt kogu aeg veres rütm. Võib-olla see oligi juba koomiline, kui ta meiega tellimust võttis, siis ta suutis kiikuda meist ainult kolme meetri kaugusele ja ta pöördus ümber. Ta oli absoluutselt kõik unustanud, mis me olime talle öelnud ja selle palve peale, et üles kirjutada, natavas reageerinud. Tundub, et USA ei oskagi arvata, mõtlesid ise, kas me saime selle toidu, mida me tellisime, vä? Ütleme nii, et pean vastu vaidlema. Trenniajad on väga kõva maa, kus 97 protsenti täiskasvanu oskab kirjutada ikkagi mitte võib-olla tubakale, pommitaja. Ei kindlasti on ta jah, selles mõttes sotsiaalses mõttes on ta suhteliselt korralikult arenenud place aga, aga seal oli ikkagi neid inimesi, kes noh, ta võib-olla oskab kirjutada küll, aga ta ei viitsi, see on teine asi. Seda Eestisse ei kujuta ette, et mis asja, et sa ei viitsi kirjutada või, aga ei, viitsigi jah, seal ei viitsi ja ta ei kirjutada. Milleks. Aga tulles selle keele juurde tagasi, et ma vahepeal lugesin siit, et näiteks Jamaical on siis nagu omase keel ja ma ei tea, kas patoajal, mis on siis nagu inglise keele mingisugune Jamaica vorm, kus kasutades hästi palju veidraid hääldusvorm, oleme ja oma sõnu, et ütleme Trinidadi ja Tobago son, ütleme siis ka nii-öelda oma inglise keele pato A variant, mis on segunenud veel prantsuse, hispaania keelega, et kas te saite nagu aru, kui kohalikud midagi rääkisid, kas midagi nagu kästi tuli tuttavaid sõnu nagu Etelt. Nii need üritused rääkida ikkagi inglise keeles. Noh, ma räägin selle seal, need kohalikud ütlesid, et see on nagu kreooli keel või midagi sellist noh see ongi siis segunenud loetletatest ja see ongi siis selline inglise keele baasil ja nende muude lisanditega, nii et meiegi midagi aru saanud. Vaata, nemad meist ka ikkagi. Me pidime kordama ennast ikkagi mitmeid mitmeid kordi, et ennast arusaadavaks teha. Seda küll jah, aga no ei, noh, üldiselt nad ikkagi inglane rääkisid, nad said muidugi aru, aga, aga nad omavahelgi panid nii jubedat keerdu. Aga ta on, nad on samas nagu eksootiline, sa kuuled seda Bladinate siis mõtled ikka, et mis seal ringi enne kui on, neil on tegelikult inglise keel. Inglise keel on seal ametlik keeld, sest et on, aga sellega ikkagi võib väga raskeks? Ei, mitte saavad sust aru ja kõik räägivad seda ja see on aga lihtsalt see on nende endi endi keelanud. Jällegi oskus ja tahe pingutada. Viitsiks kuulata sind paremini. Aga noh, see oli ikka noh, praegu enam ei mäleta seda järgi teha, aga siis tagasi tulime, naersime, tegime. Seal on ja leidsin paar sõna, mamma, mamma kai on kedagi lollitama. Ja. Oleme Kariibi mere saareriigis Trinidad ja Tobago on selle nimi ja räägime siin parasjagu Tobago lastest või kuidas nimetati Tobagooniast loba Koonlastest. Et millised nad aga iseloomult on, et ma sain aru, et nad on suhteliselt ikkagi sihuke maniana mentaliteet jõuab ja kogu aeg jääb. Ja laul seepärast, et tants ja laul on nagu üks igapäevaelu, üks väga oluline roll, ma isegi leidsin mingi siukse fakti, et see on niisugune reegel olema, et kui sa kellelegi vaatad nii-öelda alakeha, ütleme siis pükse, siis inimene pidi kohe tantsima hakkama, oli niukene siga või? Äkki sihukeste tantsisidki vaatasite pükse, nende veidrik, üks kohe keerata seda nagu ei täheldanud, aga millised on iseloomult nagu on siis? Ei no. Hästi, ütleme nii, et mitte väga energilised, eks see kuumus on seal nendega oma töö teinud ja, ja nad ei ole väga ei taha öelda niimoodi, nagu, nagu klišeeliselt. Väga sõbralikud ja lahked. Tegelikult nad ei saa seda nüüd väga, olid nad on suhteliselt ükskõiksed sinu suhtes. Eriti kui me räägime sellest saare sellest selles piirkonnas, kus meie olime seal šarlot villis, eks ole. Aga kui sa midagi ikkagi nende poole pöördud ja midagi soovid, siis lõpuks sellega saada, aga, aga see võtab kõik jube kaua aega. Kohutavalt aeglased nädal ja nendel nendel on noh, põhimõtteliselt minu arvates nagu maailma parim anekdoot üldse, mis on sellise väga tugeva filosoofilise taustaga, on seesama see, et tume tumedanahaline lebab palmi all, eks ole, siis valgele mööda ütleb, et noh, tead küll seda lugu, eks ole, hoogust siin vedelevad vedelad, mine müügiturul maha, milleks, eks ole. Et noh, täpselt täpselt ringiga tagasi sinna läinud, õnnestada, midagi tegema, ta läheb natukene, püüab sind iidse kala, kui viitsib, neil on kõik see, neil ei ole kuhugile. Ja nad armastavad tegelikult oma maad ja nad on jube uhked selle üle. Seda küll absoluutselt kuigi muidugi Tobaagol kohtades väga palju, noh, inimestega rääkides nagu seda mentaliteeti, et ikkagi noh, nagu inimesed nagu hädaldavad või kurdavad, et seal ei ole nagu midagi eriti teha ja noh, et me oleme ikka nii, vaesed Jababajana, nad ei jõuagi teha midagi, tahetakse nagu justkui mingit paremat elu ikkagi saada, et noh, et ollakse nõus ära minema ja tihtipeale seal kuu nooremad ja nooremad seal kuulis ikkagi sellist lugu ka üsna tihti, et et noh, mehed on läinud just nagu mingite valgete vanade naistega, sealt nagu kuskile siis näed, siin on selles mõttes jah, õnneks on sotsiaalon see üsna levinud, et ikka mingi vana naine tuleb ja siis tuleb talle mingisugune noorem tumedanahaline mees sinna siis seda seltsi pakkuma, et see on olla oma seltsimehed seltsimehed ja need siis seal hullavad ringi niiviisi mõnusalt ja kõigi mina täidavad aga mina kordagi näinud seda oma silmaga, seal. Ma olen, kuulamist ei olnud, seal oli küll noh, paaris kohas, nägid, aga noh, selge on see, et et nad võib-olla elavad seal rohkem mingites villade, seda kohtades, kus ei saa ju, ega sa ei satuta nagu koos olema. Et kui vanemad paksud mehed lähevad Aasiasse, siis vanemad, paksud naised lähvad kariibidel. Ja kindlasti raudselt see asi seal käib niipidi ja ja, ja, ja noh, selles mõttes, et ma ütlen veelkord, okei, Tobago, niisugune väikene Blaisse seal ei, seal ilmselt seda väga nagu ei hakanud silma tõesti, aga kindlasti Trinidadist on seal igasugused nähtused kõik esindatud, täiega. Trinidad oli enne korra tahtsin sind katkestada, kui sa mainisid Trinidadi jätnud nagu head muljet. Jah, me tõesti ei käinud seal ringi, tegelikkuses on Trinidad ka väga-väga ilus oma looduse poolest, seal on ju need, mis need on, need tõrva, mingisuguseid järved ja soola, mingisugused mis kaevandused ja asjad kõik on ja, ja noh, see on hästi-hästi ka eksklusiivne loodus ja muidugi loomulikult džungel hästi palju ja linde tohutu palju ja randuga väga ilusaid randu, niiet on kindlasti ka see turistide hulk kordades suurem. See oli lihtsalt seda privaatselt, mida me otsisime. Me ei oleks leidnud. Jah, ilmselt mitte ja noh, ütleme see kuritegevuse teemaga, aga, aga noh, see ei tähenda seda, et see Trinidad oleks olnud siis nagu mingisugune koledam või nii, aga Tobago on ikkagi jälle väiksem ja seal on nagu ütleme noh, seal tõesti sellised asjad nagu väga võib-olla ei torka silma, naha seda massiliselt ei ole. Kiiruse kohta tahtsin ka öelda, et ma omast kogemusest ka, et ma olen alati mõelnud, et noh, okei, lõunamaa inimesed on siukse maniana suhtumisega, et et mina ei saa siiamaani aru, et ma käisin Jamaical ja nii palju kui mina inimestega suhtlesin, siis minul ei jõua see kohale, kuidas on maailma kõige kiirem mees Hussein poolt ja maailma kõige kiirem sprinter naine on mõlemad pärit maikalt, kus tehakse kõiki asju nagunii aeglaselt, et kuidas nad on suutnud nagu kaks kõige kiiremat inimest maailmas sealt riigist? Siseneb anatoomia. Seda küll jah, viitsivad, aga tulles nende inimeste juurde, et milliseid huvitavaid asju need inimesed veel tegid, mis võib-olla ei ole nii tavapärased meie jaoks või panid natukene teil kulmu kergitama või imestama, et ohoh või lihtsalt millised kombed neil näiteks olid? Kommete kohta ei oskagi öelda, aga tegelikult mind ikkagi kõige rohkem hämmastas või üllatas positiivselt nende ülim musikaalsuse, sest et absoluutselt igaüks neist suutis teha midagi sellist, mida, mida siin ka õppinud inimesed teevad suure vaevaga minu meelest. Näiteks oleks võinud tänaval igaühe juurde minna, ütelda kuule android pliis, sing pommi ja see oleks saanud seal kuradima Nambukon hitt, poiss kahest. Nende rütmitunnetus ja kõik see materjal. Super super, see oli tõesti kihvt ja ega nad muidugi see töö neile hullult meeldiks ka, et nad seal tegid muusikat ja see oligi põhiteema, mis nendele kõigile väga tohutult huvi pakkusid. Noh muidugi põhiimport selles vallas tuleb ikkagi sealt ja maikalt, teistest kohtadest ja Ameerikast ka loomulikult. Aga noh, see on nende jaoks hästi hästi põnev nii-öelda valdkond. Nii et muusika ja kõik see Sihukese Kariibi mereelu juurde käib ka, kui on tantsumuusika kõvad karnevalid, olite te sel ajal, kui seal olid tunnistajaks mingisuguse suuremale üritusele, kus. Ei, me mitte, aga muidugi Trinidad-Tobago nii-öelda rahalises mõttes promob ennast läbi karnevalile ja tegelikult noh, siinkandis on ilmselgelt kuulsam see, see Rio karneval, aga tegelikult on Rio karneval nii-öelda idee näpanud siis Trinidadist karnevalid, see on ka nagu kindel fakt. Err emale sünnimaa. Jah, põhimõtteliselt on üks, üks vist olulisemaid või esimesi riike, jah, kus analoogilisi karnevali shousid siis nii-öelda tehti ja, ja, ja, ja tegelikult see Riio on lihtsalt läinud suuremaks, et noh, selge on see riik on suurem ja nii edasi inimesi rohkem ja, ja, ja nii edasi. Aga Trinidad on väga kuulus nende poolest, meie muidugi see on minu meelest lõppenud, sest oli jah, enam ei mäleta, kuidas nad seal on, aga ta iga aasta toimub ja seal on see oluline sündmus. Vähemalt lähevad mingisugused suured tantsukoolid sinna ja sattusime seal ühte kuuri piiluma, kus oli siis mingisugune meeletu kõrge suured tiivad. Ma ei tea, mis kaunistada kellelegi muusika, mis sinna juurde kellelegi ranits nii-öelda lisal suurelt lahti ehitatud, nii et et noh, selles mõttes see karnevalindused, tantsimine ja see on nende jaoks. Sest nad on väga-väga tähtis, oli teil mahti istuda kohalikega, seal maas ja arutada mingisuguseid maailma asju ka, et ma sain enne mainisite, et nad on oma maa üle väga uhked. Mis need, mis need asjad on, millega nad ütlevad, et oh, meil on siin mingi kõige lahedam. Ma ikka kliima kliima ja nad teavad jah, seda, mis valgeid inimesi nii-öelda sinna toob ja võluv ja ja nad oskavad või teavad seda ja sellele siis mängivad välja. Aga mis on nagu maailma asjadest arvavad, nagu oli mingisugust ka, et noh, kindlasti poliitikast, spordist. Maailmapoliitikast ja ajaloost suurt midagi teha, nad on selles mõttes väga Ma pean täpselt öeldagi, et õudsalt enesekesksed ja no umbes nagu eestlased selles mõttes, et meil nagu ka ju väga esin, kui vaatad uudiste läbilõikeid igal juhul, siis kedagi nagu ei koti, mis mujal maailmas toimub, aga tähtis on, mis siin enda ukse all, eks ole. Tigu tungis kassile kallale ja siis see on uudis, eks ole. Et noh, see tegelikult muidugi oleks ka uudis, aga, aga, aga noh, umbes niisama näinud nendel ka, ega nad väga nagu noh, mingisugune euroopas mingi jama on, eks ole. Sorry, vääriste umbes korraks nagu tuleb meelde, aa jajajaa teame, teame Lätis, Lätis ja Läti ümber käib mingi jama. Et umbes nii, et, et ei tea neid nagu muu maailmaga ka ei ei pingestunud, aga, aga üldiselt nad jah, noh, valge inimese kliima teemal see on, see on nagu põhiline. Kui seal on koos hindusid ja igasuguseid, ütleme, erinevaid etnilisi gruppe, et kas täheldasid mingisuguseid, ütleme hõõrumise omavahel ka, et kas oli need siuksed asjad, Trinidad inimesed arvasid, et umbes, et pagulased on lollid ja teine küsimus on sinna otsa kohe see, et kuidas see religioon, see on religioosne. Ja väga sügavalt seal on iga noh, kui me sõitsime siin põhja pool, kus on üsna noh, ütleme selline nagu piiratud ala, ses mõttes, et sinna veel mingeid teid alles ehitatakse, eks ole. Et seal oli ka nagu absoluutselt igav, mingisuguse kaugema künka taga jälle mingi kirik ja, ja kõik olid kergesti eri olnud ikka. Väga täpselt ei teagi, mis, mis usk see on, aga, aga seal on väga kummalised nimed. Nendel kirikutele väga, väga erinevad, nii siuksed, pisikesed nagu usuharud, aga ma arvan, et nad on jah, ikkagi ikka kristlased. Raadio kaks. Reisipalavik. Kuni 1776. aastani ei olnud Trinidad ja Tobago Hispaania impeeriumi ajal eriti populaarne koht elamiseks, kuna saari kattis suuremjaolt tihe mets. Saareljas, käputäis hispaanlasi oma orjadega ning paar 1000 pärismaalast. Asi muutus, kui Hispaania kuningas lubas kõigile, kes on ustavad tema kroonile anda 20 aakrit maad saartel põlluharimiseks. Selle tulemusena rändas saarestikku paljushata, lasi inglasi iirlasi ja itaalia perekondasid otsima uut ja paremat elu. Pärast prantsuse revolutsiooni kasvas viie aastaga saare populatsioon kolm korda ja seal elasid koos hispaanlased, Aafrika orjade järeltulijad, prantsuse revolutsioonist sinna jäänud sõdurid ning pensionärid, jäänud piraadid ja mõned pärismaalased. 1797. aastal saiaga Trinidad Tobagost inglise kolonisatsiooni, kus kehtisid Hispaania seadused ja räägiti prantsuse keelt. Tobago saar seevastu oli asustatud eelkõige hollandlaste ja üllatus-üllatus lätlaste või siis täpsemalt öeldes kuramaalaste poolt ehk läti rahva poolt, kes elasid Lääne-Lätis praeguse Ventspilsi kandis. Kuna Ventspils oli sel ajal üks tähtis kaubasadam, siis sattuski palju kuramaalasi Saksamaale ja Hollandisse. Ja nii olid kannad peamiseks jõuks, kes aastal 1652 aitasid Tobago ehitada esimese eurooplaste kolonisatsiooni. Trinidad ja Tobago saavutasid oma iseseisvuse aastal 1962 riigist oli leitud kõvasti naftat ja maagaasi, mis on sellest reisist teinud ühe rikkama Kariibi mere riigid tänapäeval. Trinidad ja eelkõige Tobagost peetakse Soka, Kalüpso ja limbo sünnimaaks. Seepärast on muusika, tants nende inimeste igapäevaelu. Kuna tegemist on Kariibi mereriigiga, siis ei puutusid ka silmipimestavad karnevalid. Muuseas Trinidadist üles kasvanud disainer Peeter Michal on maailma ehk kõige kuulsam karnevali riiete disainer, kelle kollektsioone on kandnud näiteks inimesed mitmel olümpia avatseremoonial ja kes on selle töö eest ka Emmy auhinna endale saanud. Ka teada-tuntud eksootiline terastrumme, mis väga hästi seda muusikat iseloomustab, on välja mõeldud Tobago ja seda peetakse ainsaks akustiliseks muusikainstrumendiks, mis on välja mõeldud 20.. Vaatame ringi siis Trinidad ja Tobago saarel. Meil on külas etele Urmas, kes käisid vahval Tobago saarel. Tegemist on karnevali sünnimaaga. Kuidas seal pidudega oli, panite kõvasti pidu, seal? Mina mina tahtsin rohkem puhata, endal käis kuule Kamaan paarile. Valetad tegelikult oli nii, et selle no selliseid klassikalisi ööklubisid ja pubisid absoluutselt eksisteeri, seal pannakse ikka kõik kohad väga vara kinni, aga me sattusime puhtjuhuslikult sinna šarlotvilli sellisesse hotelli nagu Banana Baud, kus siis inglasest selle koha omanik siis korraga valge naine ja Aafrikast papagoid kasvataja, kes korraldas siis igal reedel üle reede ühe korraliku peo ja see pidusatusest olema siis meie toa all nii-öelda. No seal on seal on ju, eks ole, kliima tõttu ei ole nagu kinniseid ruume eriti palju, noh välja arvatud toad, avalik veranda, katusealune, terrass, baar, see oli lahtine ühest-kahest küljest sisse. Ja pandi suured inimkõrgused kõlarid püsti ja see, mis seal toimuma hakkas, see on tõesti, seda on raske sõnadega seletada. Esiteks, see kliima, eks ole, kõik kokku, et noh, see 12 tundi valguses 12 nimeduslike mõnus rütme, et me olime nii väsinud õhtuks, et noh, mina jaksanud sinna alla minna siis ETV tornist kuuled, siin on terved, haavan musti täis inimesed, teised kõik seal ümber, eks ole, nagu kooli peastiilidega ikkagi muusika ja fiiling, on hoopis midagi ja noh, muidugi kõik oli siis ragistada transhoolia Soka ja selline kiire Soka nagu meie mingi transi tempos mingi 140 145 piitzbermeenitataks. Tõmban tõmbuda, tahan tunda, tahan tunda, on noh, selline teema ja siis me kuulasime läbisele betoonlae kõik pillid, kui kõik rütmid kõik lool ära, siis kell kolm pandi kinni pidu. Ma tundsin sügavune. Ja kõik panevad tantsu, võtavad nad napsu ka. Ikka ikka noh, ta on täiesti tavalised inimesed, aga seal muideks isegi oli, oli nagu üsna levinud tegelikult selle kanepi või marihuaana, ma ei teadnud täpselt, kuidas nimetada kanepitõmbamine, noored seal kihistasid naerda. Ja mingi business käis. Et noh, me saime aru, et sealt lähevad kuskil Kanadas ranna peal istuvad ja tõmbavad seal rahulikult süvenenud sõltuvusest seal minu meelest. Kas sa ei rääkinud? Keegi nagu ei rääkinud, et seal mingi probleem oleks, see oli nagu täiesti Trinidadi probleem rohkem, kui ta pahandab, teha seda räägiti jah, et Riidodis on narkomaania, et siin ei ole, aga, aga noh, ma ei teagi muidugi, mis, mis, mis ametlik statistika pool seal oli, aga igal juhul seda jah, seda lõhna oli nagu tunda küll, et sa suitsetasid ja sealt seda liikus päris vabalt ja ja ma ei teagi, kust teda toodi, aga igal juhul noh, tundus nagu, et seal mingi niisugune nagu keeruline business küll ei olnud nagu kusagil taimaa kandis või nii ma ei mäleta, see mingi üks poiss rääkis ka sa oled. Et et kust ta seda sai või mismoodi ta sai või mis ta seal, nii ma enam täpselt ei mäleta, aga igal juhul igal juhul see kanep oli seal küll nagu teema. Aga, aga noh, selge on see, et, et valged inimesed ja noh, eriti just vanemad muidugi, teine märk seal vahel, et et noh, selles mõttes me oleme suht noored, kui me kui me seal viibisime, enamus valged inimesed on ikkagi seal üsna vanad, tegelikult noh, kes sellisesse piirkonda lähevad, noored käivad, noored käivad rohkem nagu siuksed metropolis ei mäleta, et seal ei ole isikliku elu siukest City Life ei ole, eks ole, sulle justkui pole nagu midagi teha väga, ei ole kellelegi ees esineda, ilusti ennast riidesse panna. Üle tuli täpselt. Kas sul on kutsi armaani, UG-s. Sinna minnes tõesti ei ole absoluutselt mitte midagi peale T-särgi pükste väele. Jah, ja mis bränsusel seljas, lon parasjagu seal võsa vahel, kui midagi ei läinud, mitte kedagi ei koti nii-öelda ütleme, valged inimesed seal seal ikka jõid alkoholi. Riided pole vaja kaasa võtta, sest et me leidsime sinuga ühe koha, kus sai ka ilma riieteta ujumas käinud, mis oli täiesti maailma lõpust täiesti üksik iniminimestest tühi rändejommi tund. Randadest me räägime ka kohe, et ma tahtsin küsida veel selle kohta, et kuidas seal läänelik kultuur siin on, taastike Ameerika mõju on, et kas noored olid siuksed ka, et ikkagi ütleme, Pimpisid oma auto üles, panin kõvema velje alla ja suurema keti kaela ja. Seda enese Ameerikaniseerumine selles mõistes seal ikka puhas täiega, aga seal oli muidugi case niisugune, et kuna noh, teed olid üsna noh, ütleme see tolmu oli seal üsna palju, eks ole. Ja nii edasi. Mul oli justkui nagu see näitaja, kelle auto oli puhtam. Autod pidid hullult läikima ja siis noh, muidugi veljed ka ja kogu see majandussinna juurde. Aga noh, muidugi autod olidki sellised. Algul vaatasin tükk aega, et kas nad ise ehitavad neid või kust nad neid saavad, mis kuradima brändid need on. Aga noh, aasia värk, eks ole, see on nii täiesti imemasinad. Ei teagi, et olemas on ja siuksed kummaliste välimusega ja nii edasi ja nii edasi ja me nägime seal ühte Mercedes SLK-d ja see oli mingi kolme koma kahese mootoriga, issand, milleks kellelegi selline auto siin vaikselt. See oli mingi hästi rikas, mingi ilmselt Euroopa päritolu mingisugune tegema selleks, et lennujaamast filtrisse näitajaid. Nojah, umbes ei, tõesti üks auto selline oli, ülejäänud oli kõik mingisugused kummalised aasia kliendid. Aga jah, need pidid läikima ja, ja see oli nagu Ivika tena Trinidad ja Tobago, eelkõige Tobago vahval Kariibi mere saarel ja räägiks natukene, kus need kohad üldse on, kus seal käia saab, ega need sain aru jutustusega, sealt palju neid kohti nii-öelda ei ole, et seal on rannad metsaga alustaks sellest, et kõigepealt see lennujaam asub siis Tobago pealinnas, mille nimi on scart. Jah, ta on nagu nimetatud adminkeskuseks on jah selline siis kus toimub kogu selline olulisem tegevusbisnis ja pangad ja nii edasi. Poed selle kõrval on jah siis lennuväli ja siit lennuväljast kohe noh, kiviviskega kaugusel ja on siis väga suur hulk igasuguseid hotelle, mis on siis sellised noh, natuke ameerika tüüpi suured, kus on, siis tuleb mingi turismigrupp sisse ja nii edasi ja nii edasi huvitasid sellised väiksed eraldatumad kohad ja, ja võimalikult kohalikud, kus te elasite muidugi käisite ringi kogu aeg? Ei, kuna meil oli esimene esimesel reisil kaks ööd, ööbisime, sõitsime paradiis otsa, eks ole, siin on üks väga-väga armas koht, oli see Twels vei, kus kohanimi on spiisaid ja seal oli siis üks väga, väga mõnus hotell sellises väikses lahesopis. Noh, ta oli natukene kallivõitu, aga omaseks, ilusamaid kohti, kus me sellel sarja ja, ja sealt aknast avanes sul kohe vaade saarele, mis oli nagu lill, lill, aga ja seal ei elanud keegi, seal käidi siis linde vaatlemas ainult ja see saar müüdi ühe eraomaniku poolt riigile tagasi, tingimusel et sinna ei lubata mitte kellegile ühtegi elamisaset teha, ka luua ja paigaldada, see jääb looduse meelevalda. Täiega Lill Tobago lõks. Linnuvaatlus käisite te vaatamas ka linna ja ajame, käisime sellel tripil sinna ja siis siin vahepeal asukese säästi kuulus, mingisugune aju korall või mis asi ta on, eks ole, vee all hästi suur ümmargune ja mingi maailma suurim aju korall iganes, aga ei tähenda, nii nimetasid see oli niisugune üsna suur ümmargune kera ja ajamas Norkasime selle kohale, milline ta välja nägi, siis kui suur pruuni värvi selline. Vot, vot võrrelda seda suurustest läbi klaasi näeb pike ju teistmoodi. Ma arvan, ta oli üsna suur ühel pilgul Haamemate ikkagi, sest et vot seal on vesi väga läbipaistev ja sa vaatad, et see kõik on lähedal, aga tegelikult on päris kaugele Ütleme niimoodi, et suuruselt mingit tekkiski, et kas ta on nagu niisugune inimese peas Staadioni suur, ei no nii suur ka ei olnud, aga noh, ta oli selline vahepeale midagi. Tal jah, mingisugune üks tundus nagu silma järgiks kolmemeetrise läbimõõduga kolm, neli meetrit, noh, ütleme, kui sa seal maskiga nüüd vaatasid seda kohalt, kuigi sa võid nende numbritega praegu tekkimas, selline tunnus õmblesin ja värvilised kalad seal ümberjahu raha. Aga see Linnuvaatlused seda vist ennem mainisid ka vist eetriväliselt, et Tobago näol on tegemist, siis reklaamitakse teda kui parimat linnuvaatluskohta üldse ameeriklastele. Jah, jah, pööbli otsias, lahe sinna jääda, nagu nad ennast kutsuvad, seal on kohutavalt palju igasuguseid linde. Aga need on kõik täiesti teistsugused kui siin Euroopast, et linnud teadupärast liiguvad põhjast lõunasse edasi-tagasi, mitte idast läände. Nii et neid linde, kes seal on, meie siin kahjuks kunagi ei näe, siia nad ei tule. Millised olid kõige vahvamad või millised meie jaoks ikka lahedamad on need siuksed, koolibri ja kooli priilased ja need olid nii lahedad, lendasid seal nagu mesimumi. Aga no selleks, et sellest sellest lindule lindude liikumisest ikkagi aru saada, vaata, pidi olema korralik atribuutika kaaslased, seal oli sama palja silmaga, sinna seda tunnetus on kätte ei saa, et need profid, kes seal olid, need huvilised ja. Need olid, nähakse varustusega. Maailma suurimad objektiivid maailma kallimad fotokad, niuksed, niuksed, keskealised, Sest meie soovisime oma fotokaga lähemale ja nägime, siis nägime Ei noh sõnal linde kohutaval kombel suuri ja väikseid pelikanid lahedad, eks ole need kormoranid ja kes teevad sulle silme eest lahedaid trikke, püüavad kala nii et sööstavad pea ees vette ja siis siis jälle tagasi ja noh, see on ka omamoodi lahe tsirkus, seda me nägime päris mitmel korral mitmes rannas siis loendamatul hulgal igasuguseid pisikesi värvilisi ja eksootilisi linnukesi. Väga suurlinnuspetsialist kahjuks ei aja, neid nimesid ei oska öelda, aga okei, nüüd me saame, ülesanne oli meeldiv. Et on olemas seal koht, kus vaadata linde käsitega džunglimatkal, ennem mainisite. Milline see välja nägi? Me võtsime selle omal käel, meile pakuti seda raha raha eest, aga siis me otsustasime, et me teeme selle ise ja meil. Ei julgeta minna ka niimoodi, tavaliselt. Läheb küll. Oh ma, mis siin ikka läheb. See oli ikkagi mingi maani oli see sissetallatud rada. Aga, aga lõpuks ta siiski seda enam ei olnud ja meil õnnestus isegi ühel reisil võetakse esimesel või teisel siis kui Urmas meiega. Nägemata kogemata ise lendas, tal vist läks Ivar errorisse koomilise maili? Ei, ta hakkas meid ründama, meile tundus nii, vot nahkhiir on see tegelikult, et ta hakkab pea kohal, eks ole, mingil hetkel, noh, seal oli nii, et et seal on hästi palju nahkhiiri ja siis siis seda nagu niisugust Eesti väikse killu tilluke taksikoera suurust. Ei jah, nad on hästi väiksed, aga, aga Anett inimeste hammustamise nahkhiirte poolt seal piirkonnas ei olegi väga haruldased, nii et seda esimene. Ei, ei, ei see on kohe teada fakt jänese ja siis perekonda ja siis siis me kõndisime sealt ühe ammuse võsa alt läbi, mis oli seal kohe, ta tekitab sellise hämara ruumi ja nii et keset päeva need nahkhiired ikkagi lendavad seal hämaruses. Ja siis hakkasime teha niiviisi tiirutama, tekkis tunne, et ta tahab veel nagu juustesse lennata kinni ja natukene hirmuäratav. Siis ma hakkasin teda jalutuskepiga, mille ma olin bambuse olen teinud nagu vehkima, pea kohale, täna lähen ära läheks selle tõttu, et eks ole tema radar annab talle signaali, kuhu ta saab ja kuhu ta ei saa ju minna, eks ole, see toimub tohutu kiiresti ja ma arvestasin, et see pulga vehkimise nii-öelda mis tekib, on tema jaoks nagu piisava piisavalt aeglane, ta saab nagu reageerida ja sealt eemale. Loll lendas vastu, jalutuskepid Pumaki ja kukkus maha, aga said päris endast väljas, selle mul oli tõesti, mulle ei meeldigi loomi, kiusatakse ja ma ise tahan seda vähem teha ja ja, ja ma tegelikult armastan loomi ja, ja see oli nagu tõesti väga halb lugu. Sellega vabandan väga sellepärast. Seoses tuleb mulle üks tuttava jutt meelde, kes käis ka, kas Guatemalas vist ja seal olid, näidati kooli priipesa, mis oli umbes nagu veetilga suurune pesa, kus oli veel väiksem muna sees näidata, et seal koolibri pesa ja siis naisterahvas pani korraks väikse näpu korraks sinna külge ja see Oxcus pealoy läks katkise, kukkus maha ja muna läks puruks ja tütarlastele oli kaks nädalat, reisi oli rikutud, kõik nutsid ainult kaks nädalat. No meil oli peaaegu sama lõbureis, oli rikut. Loodus on küll, ütleme suur ja võimas asi, aga samas ka väga õrn. Ei, seda küll jah, et ikkagi läksime nende juurde emadega meie juurde ja seda me läksime neid segama. Millised lahedad kohad on veel Tobago saarel, kus võiks läbi käia, mingisugused on aktiviteedid, mida võiks teha, seal on muidugi kala püüdmine kalameestele väga lahe, noh, seal seal saad ilmselt ka sport kala püüda selles mõttes, et püüad siis lased jälle tagasi nad vette, mis on minu arvates nagu õige tegu, muu kalapüük on, noh, eks selge see, et tuleb ka muidugi süüa midagi, aga aga ega see tore ei ole. Kalapüügiteema on ja noh, loomulikult on, on sukeldumine seal väga suur niisugune business, et näiteks seesama kohalik väikeseks Balotelli hotell, kus me olime selle hotelli siis pidaja, see valge naine tegi just endale litsentsi, samal ajal, et ta võiks hakata inimesi treenima ja õpetama selles sukeldumises. Ja ta kutsuski lahkesti endale külla, tulge meile tegema, tehke kodusse teooria osa ära, siis siin teete ainult sukeldumise nii-öelda siis need testid ja lõpuks saate siin meie käest seda padi padi nii-öelda litsentsi ja võite hakata sukeldumas käima, aga sukeldumine on muidugi seal hea business ja, ja, ja ta on suhteliselt kallis ka muidugi ikkagi igavese sukeldunud, maksab päris head rulli ja ja siis kogu tehnikalaenutus ja nii edasi, et, et noh, me ei ole sukeldujad kahjuks samal ajal selles kommertspiirkonnas, nagu meie seda nimetasime siin lennujaama lähedal, siin on ka muidugi selline nähtus, tasuline rand, mis on siis dušid ja värgid ja kuigi seal oli kuigi maksid raha ja dušid ja asjad, aga sulle öeldi, et ärge ikkagi kasutage leegan seal üsna keerulised probleemid või noh, vett on vähe, tähendab just eriti kuivaperioodi lõpuks peekon, taregist, surfaritele. Samas, siin on natukene nagu lageda malajasin ilmselt puhuvad siis nende jaoks soodsamad tuuled, aga ta muidugi mingisugune eriline surfitare paradiis või keskus ei ole, et, et noh, surfaritele on maailmas teada, need siuksed, parematki Spoptid, kus on mingid õiged tuuled, eks ole, puhuvad kogu aeg õige kiirusega, aga aga selles mõttes noh, niukse mõnusa amatööri tasemel saab seda teha ja seal ikka purjeid oli päris palju püsti ja noh, loomulikult purjetamine seal võid rentidega endale mingisuguse suure jahi koos juhiga loomulikult ja sellega siis seilata. Möödanik, Kariibi saari seal muidugi päris kallis lõbu, aga ma kujutan ette, see on Plawi great fun selles mõttes, et sa näed kõiki neid, mingisuguseid imeväikseid, saari, mida siin või pildid, mida seal on tegelikult ju tegelikult hästi palju, eks ole, igale poole ja saab seal samal ajal kala püüda, saab päevitada, ujuda iga kell võid vette hüpata, igal pool on soe ja palav. Muidugi juba lähedal, sest kaugemale siis on muidugi haid. Et noh, siin siin selle saare ümber oli nagu tegelikult suhteliselt rahulik, et mingeid ohte erilisi Jon, kuna seal inimesed rääkisid, et ikkagi Hayden nii ära kütitud, et noh, et nad elavad ikka juba väga kaugele, et nad ei tule siia saare äärde, et noh, raikalu oli seal hästi palju. Aga. Leidsite ka endale ikkagi saan jutu järgi aru, et leidsite ka koha, kus olite täiesti privaatselt rannas, kedagi teist ei olnud ilusat istusite ja. Jah, ja ei, seal on neid, sest et see saar on nagu mainisin ennist vulkaanilise tekkega, see tähendab seda, et ta nagu selline suhteliselt järsult veest püstloodis üles minev niisugune kivimass, eks ole. Ja see tingib ka niisuguste pisikeste liiva rannakest olemasolu või mõned olid lausa niiviisi alalt viis meetrit pikk ja kaks meetrit lai. Ja siis on sul selja taga sihuke kivimüür, kuhugi minna ei ole, kivid on väga teravad. Kaanile värk, eks ole. Tänu sellele on hästi paljuski pisikesi tsaari, aga mõnedesse sa ei saagi muidu minna kui näiteks paadiga ja siis eks ole, meile pakuti. Kuigi iseloomustamaks nende suhtumist teistesse inimestesse, eriti turistidest, siis Urmas rääkis, räägid selle naljaka loo, kuidas me sinna üksikule rannale sattusime. Jah, me tahtsime minna, et kohalike kalameestega, kes osutavad ka sulle veoteenuseid paadiga, mis on isegi mõnevõrra kiiremad mõnes mõttes, kui nagu mööda teed minna, siis need Vaksime aa jah, et me teame, siin on üks äge rand lähedale sinna muidu ei saa, et saab ainult paadiga. Okei, lähme ja me õnneks ei maksnud talle raha kohe ära, ütlesime, et siis saatku järgi tuled ja, ja muidu olekski jäänud meile järgi ja ta ei tulnudki järgi ja mis on muidugi haruldane, ta loobus nagu justkui rahast. Ma arvan, ta läks meelest ära, et ta viis hommikul sinna viieteid siis randa ja unustas ära, et ta viis meid. Mida ümbritses teiselt poolt tihe džungel, aga tänu sellele me selle koha avastasin, mägi, sest me lõpuks ikkagi läbi džungli dzungli matkasime tagasi oma. Ei, sina kodukülla nagu hoo, ekstreemne, et me läksime, vaatasime kas siit saab kuskil nüüd minna ja sai ja jõudsimegi lõpuks teele välja läbi mingisuguste džungliradade ja nendesamade nahkhiirerünnakute Ahtikatena. Läheb maru kiiresti pimedaks, et me pidime väga ajaga, ma ei mäleta, kas mul kell oli katse, vaatasime, ma arvan päikese järgi seda värki seal. Seal on eluga pääseda, neile oli vahepeal, oli ikka kerge hirm, tuli ikka nahka selles mõttes, et sa oled nagu sellises kohas, et sa ei tea, kas sa saatsid nüüd koju minna, süüa ju kaasas, ei ole juua, mis on veel olulisem, eks ole. Kas pähkleid ja jah, seal seal rannas tookord küll, aga siis oli kokku oli veel selline väikene nüanss, et me hakkasime sõitma sinna selle paadiga ja, ja, ja siis seesama neeger ütles, meile. Näed, vaatasin vasakult ongi ja hakkas meid nii-öelda sõidutama randa, mis oligi selline ala, viis, seitse meetrit pikk, liivariba kaks, poolteist kaks meetrit lai ja oli sellise nagu kivikalju ääres, nii et sul ei olnud seal puid mitte midagi rohkem ei olnud ja ta oli siis nagu suunaga laiendage noh, selliselt, et päike paistis sinna sinna peale ja noh, loojus ka. Nii et paistis sulle peale sealt nagu konkreetset päikese käes kogu aeg ja siis hakkas hetkel paanitsema varju, ei nõus sinna minema, see, see ei, see on natuke kahtlane, me ei lähe sinna ja kõik. Ja tänu sellele pääsesime eluga. Tegelikult esiteks oleks tõustunud, õhtul oleks nii olnud, et meil ei olegi põhimõtteliselt enam maapinda, kus olla ja teiseks seal mingit kookust mitte midagi joonud, ühesõnaga sa oled sa täiesti kivi ja liiva peal, mitte midagi ei ole ja lõpuks on seal nii, et seal vesi kuskil, ma ei tea. Ja, ja sa ei saa sealt ära ka tõesti, et ei oleks küll ilma paadilt ära sandi, kui see vend oleks sinna unustanud, no ma ei tea, mis oleks saanud ja, ja tegelikult see ei olnud säranud, kuhu ta mind viima pidi. Aga ta kurinahk tahtis jälle lõigata nii-öelda ja siis mõtlesin, nüüd saab pappi kätte ja Ura. Aga siis ta pidi meid edasi viima ja viis meid sinna randa, kuhu ta siis meid unustas. Nii et selliseid lahedaid seikluseid Trinidad ja Tobago on koht, kus me täna ringi reisime oma reisipalaviku saates. Meil on külas Urmase etel, kes on mitu korda seal käinud. Oleme kuulnud juba päris ekstreemseid juhtumisi ja veel toredamaid juhtumisi räägiks natukene sellest praktilisest poolest, et kuidas te soovitate seal ikkagi ringi liigud, kui ta igatahes sportautoga ma sain aru, et ei ole mõtet. Saab sealt autorendi. Mida siis saab, autosid rendivad, päris mitmed firmad ja, ja isegi luuli Planet soovitas, seal on mingisuguseid kohalikke teenusepakkujaid, isevalmistatud autosid. Aga õnneks Suzuki oli päris levinud Suzuki pisike džiip, niisugune mis oligi nagu praktilisem seal, et sellega said sõita kuskile üksikusse randa, neid mingisuguseid x teid pidi ja ja noh, see vedas ikka välja. Aga oli ka selliseid tavalisi sõiduautosid, sihukseid tavaliselt toyota moodi ja nii edasi, noh nendega igale poole nagu küll minna ei saanud, aga enamus kohad sõika ära käidud ja kallis, see ei olnud väga raha seal üldse on seal tädi Tobago enda. Ma arvan, et meil on see mul seal raha kodus ka. Aga on, see on, see on, on see kallis koht nii ja naa, seal võid maksta ka ennast vigaseks, aga saad hakkama ka väga normaalselt. Aga põhimõtteliselt, kuna nad elatuvad ikka suures osas turismist just ütleme seda, Paavo Saar ja nende sihtturg on ikkagi Põhja-Ameerika siis nende hinnatase on ikkagi noh, selline päris korralik, ütleme just sellised kallimad hotellid ja nii edasi, need on ikka noh, täiesti korralik kopa, niisuguste amsterdami hindadega põhimõtteliselt mingi kaks-kolm isegi neli, 5000 krooni eesti rahas öö. Aga need sellised väiksemad kohad või, või mingisugused, kus on vähem luksusi või kus on mingeid pisike business, eks ole, kellelegi siis need on seal, sa võid seal pikemaks ajaks kaubelda endale nelja-viie-kuue sotiga ka mingi ruumi. Aga see autoga ringi sõitmine selles mõttes. Kas seal on, peab arvestama ka kuidagi, et siin on ainult järgmine bensiinijaam on 300 kilomeetri kaugusel või? Ja see, see nagu oli mingisugune probleem, sest et näiteks see šarlot pilgus me olime seal saare teises otsas, siis nii-öelda see lõppkoht sealt edasi teed, kuhugile ei läinud isegi ringiga ei saanud siit saare põhjakaldalt tagasi tulla, sest siit puudus ühendus, seda teed, praegu ehitatakse, me käisime seal jalutamas. Aga noh, võib-olla ta nüüdseks on valmis juba. Aga vaevalt head ei mõtle Gretestiliseli, aga seal oli pooleli, jäime teisel pool, alguses oli see harjumatu, aga päev-kaks ja Ura. Nii et selles mõttes see ei ole probleem, aga seal oli šarlotiliseli bensujaam siis siin saare teises otsas, mis oli tihtipeale tühi, tähendab, bensiin oli otsas kinni mändid, aga bensiin oli muidugi tükk maad odavam kui meil. Ja, ja noh, nad Tarik ka ja ja nii edasi, nii et noh, selles mõttes seal sõitmine jah, seal tasub tasubki teha nii et sa lähed ühte kohta maha, ei, ei raiska aega jahistressa ennast selle ringi kolistamisega enda kohvrite ja ümberpaigutamisega ja siis rendid endale auto, siis käid sellega nii-öelda teed süsti välja, sõidavad vahel sinna Scarbriousse, kui on vaja minna poodi või kuskile mujale. Ja siis õunad ja puhkad, umbes nii, see on inimestel. Oleme selles mõttes mitte kordamööda, vaid sättisime ikka nii, et iga päev ei viitsinud sõita. Et mingid päevad olime seal enda külas. Matkasime mererannas ja sisele, võtsime mõne pikema otsa. Et noh, see on tegelikult väga mõistlik lahendus seal, kuigi seal sa saad ka taksodega liikuda ringi aga need osutusid ikkagi nagu ka meil üsna kallitaks. Et ei ole üldse taksoga teed jah, selle lennujaama ja hotelliotsa ära, aga näiteks siitsamast ja raha maksma ei mäleta, mis sa sõit maksis, aga ta oli ikka juba noh, nagu suhtest kallis ja kui sa tahtsid siit liikuda näiteks kusagile oma soodu ringi veel siis, siis noh, taksoga on ikka see suht kallis taksod ei ole seal niisugused nagu meil, et sul on kollane auto ja või mingisugune kindel auto ja siis on plafoon taksode numbrimärk algab tähega H ehk hajevil ja need, kes olid siseneda autod endale regi registreerunud need siis osutusid nii-öelda taksoteenust ja paksu taksomeetreid seal ei ole, seal on nagu välja kõnelenud, taksid mingite distantside järgi. Et noh, et taksinandowni Planetis muidugi isegi olemas mingisugusel kujul ja ja põhimõtteliselt seal noh, muidugi ja teine kokku leppinud alguses leppisid kokku leppida enne hinnakokku, siis said ju tingida ka, kui ei sobinud, aga kuskilt maalt nagu allapoole enam ei läinud. Ja nii edasi, aga noh, auto rinte joonud, kallis, seal isegi saime vist eesti rahas 500 krooni 400 krooni päevi ja mida pikemaks võtsid, seda odavamaks läks ja nii edasi, nii et need soovitud rentida auto, seal on küll see autorenti täiesti mõistlik tegevus, kuigi need teed on nagu kitsedega käänulised ja sealt võid vabalt nagu kaljult alla panna ja mingi koht ikka juhtub, kui on nüüd ütleme mingisugune aasta näiteks ja seal tekivad üleujutused ja mudavoolud, siis seal pühitakse mõni tee ära ja siis sa sealt läbi enam ei saa. Et noh, selles mõttes ka siuksed ohud nagu eksisteerivad, aga üldiselt nagu sõitmine, ei ole seal midagi hullu. Tobago köök on, jäite te nälga või sõite ennast suureks ümaraks. Sõlmarianteli lausi oli kokkuvõte sellest kas seal ei kana kala või nende Chicken vints ja mis meil täna menüüs on. Fish our Chicken. Sellega piirdus kõhul ja Kala, kana ja krevetid. Jah, kuigi seal on nagu need väiksed kalamehed, kes toovad igale poole randadesse, müüvad tuunikala ja siis seda Blaifis ja muid veel Kingvishi need olid põhised, koordid ikkagi üsna palju tuuakse, nii nagu meilgi selles toidunduses ju noh, mingi külmutatud liha näol suurelt saarelt sisse. Ja, ja noh, see oli, see on nagu selline veider asi, kuigi kuigi seal jah, oli oli näiteks sakslastele kuuluv sukeldumis selgus, oli saksa kokk ja see, seda me käisime söömas, mis ta seal valmistas ja võiks öelda, tegelikult kvaliteetne näiteks sõin seda tuunifileed siin Imre lugupeetud Imre Kose kohas ja ütleks nii, et Imre Kose oskab seda kala kolm korda paremini tehase saksa mees, see oli väga kuiv ja siukene, kuidagi puine, aga, aga, aga noh, ta oli muidugi parem kui see, mis niisugustes tavakohtades on see, nii et ütleme nii, et seal paar head restorani küll, ütleme, sedasamast kommertspiirkonnas, nad olid mõnevõrra kallim muidugi. Ja noh, selline õhtusöögi mõttes olid nad olemas ja hea koht, aga noh, see, et kogu aeg ei saanud käia söömas, ei käinud, et need noh, ütleme keskmine tase oli ikka üsna niisugune rasvane ja friikartulid niisugune jama, eks ole, koga kuigi võiks ju olla kõik niisugused puuviljad ja selline roheline toit rohkem, mõni, mida te jõite, seal on seal kindlasti rumm on seal mingi väga, Paul Rummo on märtsi eluruumi on seal igasugust, aga õlu oli ikka põhiline õlu oli kogu aeg, jõime õlut, tegime lähtest sahvrist, hääleteisteni. Seal sa oled kogu aeg hästi-hästi õrnas vines selle tõttu, et noh, see kogu aeg tulud peale. Nii palav on, lihtsalt. Mina ei mäleta, et ma läksin kanget alkoholi seal väga vähe mingi luht džinni toonikuga ja siis oli jänber niuke natuke pohmell tunnemastes hõimulõunat ei taastanud ainukesed kohad Williams, siis jõuad lõpuks selle džinni toonikuga peale, siis on selge see terve päev, aga kohalikku rummi proovinud proovisime küll ja isegi ostsime paar pudelit koju kaasa ja, ja, ja ei noh, Rumon rummu, mis ma ei ole väga suur rummi fänn, muidugi. Vahet vahet saaks aru, aga, aga seal on jah, seda rummi on seal küll väga-väga palju, aga ilu on muidugi igal pool, sest et ega õlli joovad kõik ja kogu aeg isegi politseinikud Me nägime, sõitsid autoga putkajate seismist, noh sa iga nats admatel mõnest putkast midagi ostma, kuna sa, õlu on kõik väikses pudelis. Et põhjendus oli see, et, et ta soojeneb üles ja siis sa pead jälle iga natsa tagant peatuse tegema, kui sa tahad jälle edasi juua. Ja siis on nii, et sõidad mööda seda teed, kulged sealt tagant saavutilis näiteks karblusse kaks tund ja siis ta ikka paar paar peatust, et osta jällegi külma halli. Ja siis ühes kohas, kus oli üks putka mingi käänaku peal seal politseiauto seisis, politseinikud tulid välja, seest võitsid õlu, lahtisti, trooja hakkasid jooma ja sõitsid edasi teele kuritegusid. Seal tähendab seal on nii, et, et meile see kohalik naine ütles, et kui te sõidate, ärge politsei nähes jooge rooli taga sõidu ajal samal hetkel niiviisi, et sa kummutades seda võlupudelite moon nagu probleeme. Just ise mõtlesin, et kui kogu see Eesti nii-öelda õiguskorda kogu see politseinike, see selline suhtumine, kõik see viia sinna üle, siis see saare elu oleks ühe ööga rikutud täiesti täiesti nii öelda metsa keeratud, selles mõttes, et seal muidu oli kõik väga Friendly, kõik lehvitasid, signaalitasid üksteisele kogu aeg. Majandustere pidev veeretamine käis signaaliga, näed kogu aeg aknast väljas ere tere, seda isegi ei tea, seda inimeste kõige teretab ja samamoodi on ka see politsei ja inimeste vahel suhteliselt. Ah, joome koos ellija, ärme avariisid ei tee ka, sellepärast oli ka mingisuguse purjuspeaga mingeid avarii sihukene ei olnud absoluutselt kokkulepe, ühiskondlik kokkulepe, idee, arva avariisid ja täpselt nii ongi. Joome õlli rahulikult, eks ole. Ja, ja noh, muidugi see aurab kähku välja ka ja ega siis, või. Selle öömaja leidmisel, kas teil oli enne midagi broneeritud või lihtsalt istusid autosse ja hakkasite minema vaatama, kust te jõuate mingeid leidsite mingi laheda koha istusite seal maha? Me tegime esimesel reisil nii, et see fantastiliselt ilus koht, millest Urmas enne rääkis, seal on tõesti, siis panime Eestis olles juba eelnevalt kinni ja meie eesmärk oligi see, et me võtame siis auto või takso ja siis hakkame ise seal rändama ja otsima seal neid kohti ja, ja järgmine koht, kus me peatusime, oli siis šarlothildis, eks ole, sealt liikus ja leidsime selle Banana paudi ja põhimõtteliselt sinna me jäime ja me saime selle koha omanikuga niivõrd headeks sõpradeks, et teinekord, kui me läksime saare, siis me juba olimegi tema juures kogu terve aja. Küsisime talt enne pakkumistest kauplesime veel hinda alla, ütlesime, tuleb nii pikaks ajaks, et noh, seal on nagu mõte nii teha, et sa lähed pikemaks ajaks ühte kohta ja siis tingitud hinna ka nagu vähegi nagu mõistlikumaks. Kogu aeg ringi rännates, ütleme sellistes kahe ja poole 1000 kroonistes kohtades lähex reis nagu ütleme noh, mõnevõrra kalliks, noh, kuidas kellelegi mõni mõne jaoks mitte, aga, aga noh, meie jaoks oli see tol korral ka ikkagi nagu mõeldamatud, kallis. Aga te saate alguses ütlesite, oleksite viie erineva lennukiga sinna, et tegelikult kuidas on teist korda läksite ikkagi. Vaata ise, kuidas saad, sina saab erinevat moodi, aga üldjoontes läheb hästi palju lende Londonist sinna ja Londonist lähedastega otse. Tobago lend ei peagi vahepeal Riinideli minema. Me esimene kord käisime Lufthansa teenusega, see läks läbi Frankfurdi, ehk see põhimõtteliselt lendad ju tegelikult ita ei ole mingi üle 1000 kilomeetri noh nagu meie mõistes, et pärast lennatakse 1000 kilti jälle Nende tagasi sinna saare pool, eks ole ju. Ja noh, tookord lendasime veel umbes 1000 kilti ka üle selle Tobago sinna karakasesse ehk läände nii-öelda kas siis järgmise lennuga veel 1000 kilti jälle tagasi lennata sinna saare pool, eks ole, või noh, siia ida pool, eks ole, noh, see oli nagu suht suhteliselt tagasi pendeldamine küll, aga teine reis oli, meil oli British Airwaysi oma ja see läks, see läks siis Londonisse siit London Riia kaudu ja Londonis oli siis ümberistumine ja Londonist edasi otse läbi antiigva tiival tehti korra peatuse siis juba otse tubagole, nii et me ei pidanud enam Trinidadist raha raiskama. Aga isegi läbi sellega hakkasin minekut, ei soovitaks siis, kui peaks sinna jääma rohkem kui 34-ks tunniks, sest vähemalt sellel ajal oli see üks jubedamaid lennujaamasid maailmas, mida minu silmad näinud on. See on tõesti väga kole koht ja seal toimunust parasjagu seal mingisugune poliitiline jama ka ja välja minna ei saanud lennujaamas, sest et iga ametnik nimetas sulle väljamineku maksu erinevad ja see oli mingisugune 20 kuni 40 dollarit perfeisse päevaks ajaks minna sinna välja. Ja noh, ma arvan, et võib-olla äkki nad tegidki meile teene, sellega päästmine elu, et nad ei lasknud neid sinna või ei raatsinud makstud ebaseaduslikku. Seal toimubki selline porno. Nii et noh, Venetsueela on nagu selles mõttes, ma ei tea, võib-olla ta on ilus riik, aga, aga noh, ilmselt on seal reisimine on väga ohtlik. Ma arvan ikka ju seal on ju ka suured vihmametsad ja maailma kõige kõrgem juga. Ei, on, on, kindlasti on väga ilus, aga noh, ütleme seiklus mõnikord valmis. Reisipalavik hakkab vaikselt Tobagoloma kotte kokku panema, võtaks veel kuidagi selle reisidelt kokku, et mis inimestele soovitate sinna minna kindlasti inimestele, kellele meeldib väga Kalüpso Soka Dance. Limbo paraadid ja selle jaoks absoluutselt õige koht neile, kes tahavad lihtsalt nii-öelda rannarannas läksida, kui okei, kui sa kauaks lähed, siis võib-olla see ühel hetkel tüütab ära ja nahka ei kannata, aga aga see on kindlasti seal üks, üks olulisemaid. Ta magneteid. Ja noh, loomulikult selline mõnus Kariibi tiining, rummi õlu pidevalt ja see kõik kokku ongi selline mõnus mõnus puhkusevorm ja ja noh, selle jaoks on see saar muidugi ideaalne. Kas on mingeid spetsiaalasju ka näiteks mida peab Tobago nagu ostma, et see on niisugune ehe maailma kõige ehedam nagu asi, noh, ala läheb kuskile Austraaliasse, siis sa pead ostma sealt endale mingisugust känguru, kreemi või mingeid siukseid asju. Mingi selline leidnud midagi, rumm, rumm, kohalikku rummi näiteks on väga-väga-väga tore see kohalik muusika, siis äkki isegi ei no seda, seda ost oli maru keeruline, ausalt öeldes seda kohalikku muusikat, sest et seal mingisugused paar letti olid, kus mingisugune vend müüs mingeid CD-ROM ja põhimõtteliselt ega seal mingit nii-öelda sellest tegelikult väga tähti on kindlasti niisugusel moel, nagu meil siin ei olnud. Et noh, see kõik on nagu keegi paljundamine. Seal need suveniirid on ikka nii, et ühines tehtud ja trükitud. Aga see muusika, mis me oleme kuulanud telesaates on ju ehtne topomuusika. See on küll ehe, nimetas oma see šarlockwili tädi, eks ole, nimetan teda nii. Laine Karoliina, tema toetas oma tegevusega seal noh, mingisuguseid kohalikke nii-öelda projekte ja asju ka ja üks projekt oligi siis Carlotta vil Tambuubambuur inimbänd, ehk siis selline kamp tumedaid mehi, eks ole, kella 20 kuni 80 täpselt, ja need siis mängisid seda, neid pille, eks ole, ja tema olid, need on, mida nad mängisid. No need on, need on bambusetorud ja nad trambivad neid vastu vastu siis seda põrandat, eks ole, milleks on betoonpõrand ja, ja osad mehed taovad trumme ka ja see on selline, kuulsite, eks ole selline trummimuusika nii-öelda, aga seal oli väga põnev, et seal Karoliina oli külas ka üks inglise härra elas sellele mõnda aega ja, ja see vendori oli saksofonist vähemalt osalt siis või, või oli see tal, tal oli pisike saks kaasas ja siis nad esinesid seal üks õhtu seal all baaris. Chamisid jah, täpselt niimoodi, et, et Puubambur inimbänd mängis oma ravimit ja, ja siis valge mees mängis oma saksiga siis selliseid klassikalisi teemasid peale. Kusjuures niisugune fakt ka, et Tobago on pärit see nii-öelda, kuidas terastrummi ja ainukene akustiline pill, mis on mõeldud välja 20. sajandil kuritegelikud ka ja tegelikult ütleme niiviisi, et seesama metallipill ongi sealt enimostetav siis suveniir, Need on nööbi suurusest alates, kuni ütleme anaal pillideni, mida, mida sa saad ka osta kaasa, aga nad olid muideks suhteliselt kallid, siis need tehakse käsitsi. Kas te mäletate lugu, kuidas pill tekkis? See on jälle jälle minu meelest seotud nende orjadega, sest orjadele olid instrumendid keelatud ja, ja ka hiljem ütleme see vaesus ei lasknud neil tegelikult ju mingisuguseid pille viiuleid osta. Jah, täpselt nii, ja niimoodi nagu ka see see bambusepillide tekigi on sellise ütleme sellise orjaorjapäritoluga tegelikult, et minu, minu meelest on siin mingi seoskasele metallitrummiga. See oli see, et nad minu meelest kogunesid, öeldakse, et sooja saada mingisugune tünni ümber, kus tehti mingit lõkete, siis seal tekkis mingi teema või ma ei tea, kas see on müüt või see on tõesti. Rammuse, millede sama moodi, et lihtsalt kuna pill ei olnud, siis tegid ja, ja see on juba väga vana pill nagu selles mõttes vana pill. Ja seda nad seal ka mängivad. Nii et jah, selles mõttes, kui te lähete triini. Ma pole siis kindlasti ostke endale see suveniirina, see panni pill, nii-öelda mina kutsun teda pannipilliks ja, või siis ostke pärisse panni pill või mingid tammide trummid ja noh, see on, see on nagu ütleme seadmise instrument. Aga okei. Suur tänu Urmasele ja Vettalile, et jagasid oma kogemusi sellisest vahvast kohast nagu Trinidad ja Tobago. Me oleme mina ja raadiokuulajad. Eelkõige ma loodan, et on jälle ühe maavara, Targemad teavad, mis toimub, et nagu siin saate alguses ütlesin ka, et kunagi oli mulje see, et on olemas üks suur hulk raske nimega Kariibi mere saari, mis on kõik ühesugused. Tegelikult on kõik väga erinevad, nagu me mitmes saates oleme teada saanud ja näeme ka seda. Trinidad ja Tobago on tegelikult päris erinevad omavahel kindlasti jah. Aga suur tänu teile. Selline reisipalavik, seekord mina olen Henry Kõrvits ja kohtume juba järgmisel laupäeval.