Tervist naaberkvartalis tuli kaebus, et muusika mängib liiga vaikselt. Suvi. Reisipalavik maa rannakus raadioeetris. Ennem kui Pariisi lähed, käi ära nuustakul, nii umbes kõlab vana ütlus, mis annab mõista, et enne tunne oma lähedal olevaid kohti, kui reisid kaugemale. Ei teagi, kui tõsiselt seda kõnekäänd võtma peaks. Olles teinud ja toimetanud juba mitmeid reisipalavikku Teid ei ühti minu arvamus selle ütlusega. Aga samas kui hakata seda sõna küll kasvõi veidi analüüsima, sellele konstruktiivset õigustust leidma, siis asjalood pisut muutuvad. Esiteks ei jookse ükski kogemusega info, olgu see siis nuustakul mõne muu lähema koha kohta mööda külge, kunagi alla ning alati on keegi, kes teab paigast, millest sa ise arvad olevat üliteadlik, midagi uut ja huvitavamat. Meie saatekülalised on olnud mitmed erinevad inimesed, kes on jaganud just oma kogemust külastatavast maast. Osad teavad täpselt, milline kuningas, mis aastal ja miks selle kiriku ehitas. Teised teavad, kus saab odavamalt ja otsemini ning kolmandad oskavad suurepäraselt võõraid kultuure ja inimesi meile tutvustada eelkõige inimesi. Eelkõige just siis inimesi. Nemad tavaliselt on kohapeal kauem elanud ja võtavad vaatamisväärsusi kui osakest igapäevaelus, kuid on suurepäraselt just selle maa kodanikest, nende kommetest ja tavadest meile värvikaid lugusid rääkinud. Nii ka meie tänases reisipalaviku saates. Me ei hakka seekord rändama, ei kaugele Robinsoni saarele ega avastama muistseid võimsaid impeeriumi. Me läheme külla meie naabritele, soomlastele maale, mis on Eesti jaoks olnud lähiajaloost ülioluline riik. Soovitaks siinkohal kõiki minna vaatama filmi disko ja tuumasõda, mis värvikas. Ta räägib sellest, kuidas Soome televisioon pidas omapärast sõda Nõukogude režiimi vastu Eestis. Ja see oli nagu sõda, kus ühel pool olid kindralit, eks kreml ja Karl Vaino ning teisel poolšõu Elleni Chiaar ning Dallas Maicel nait ehk Ridari äss Emmanuel ja reklaamid piltidest ja banaanidest. Meie suur vend ja eeskuju Soome, mis tõi Eestisse teatud mõttes vabaduse. Jaga turistid ning maailmale jõuluvana sauna Nokia, Matti Nüganeni naistekandmise ja lagritsa. Paljud meist on käinud Helsingis ja põhjas suusatamas, aga mis on Soomel meile veel pakkuda ja millised on soomlased tegelikult, kas me tunneme oma keelevendasid nii hästi, kui me arvame? Just viimane küsimus huvitas mind enim ja selleks oleme kutsunud oma saatesse inimese, kes on a elanud piisavalt kaua Soomes. Bee tunneb soomlasi väga põhjalikult ja c suudaks seda infot meieni piisavalt huvitavalt tuua. Ja ma leidsin selle inimese. Niisiis, meie tänane rännak viib meid Soomemaale ja ka sügavale soomlaste hingeellu ja ajju teada saada, mis inimesed nad on ning kiiriks sellel reisil on minu absoluutne lemmik, bravuuritar, skandaalid, tar Anu Saagim. Tänane reisipalavik tuleb siis natukene vastu meie kuulajatele, kes meile foorumisse kirjutanud on ja kes tahtsid teada rohkem meie lähinaabritest ja seda me ka täna teeme. Nagu me siin sissejuhatuses ütlesime. Räägime täna sellisest kohast nagu Soome ja meie külaliseks meie tänaseks reisipalaviku giidiks on läbi aegade Eesti kõige seksikam naine, Anu Saagim, tere, Anu. No hello hello Estonia. Terve terve, terve terve, võtsime sinu Soomest rääkima, sellepärast et arvasime, et sina oled üks väga hea inimene rääkima Soomest, sest sa oled ju elanud kokku kaua juba Soomes vahelduva eduga. Tõepoolest olen olnud just, mõtlesin enne saatesse tulemist, et mitu korda ma olen soomlasega abielus olnud ja arvutasin, Ta ei teagi nüüd kolmas kord kujutad sa ette, ju siis on nagu väärt väärt mehed, need soomlased või soome mehed. Et eesti poistest põlema hoolinud, rääkimata siis muumaalastest ja, ja noh, võiks ju arvata, et ma tean Soomest tohutult palju. Aga no kas ikka juhtub olema, et seal, kus sa parasjagu oled, pikalt või elad? Ega see eriti süvenes seal nagu sellesse maasse, noh, mina, mina just nimelt, et ma võiks rääkida sulle näiteks Argentiinast veel rohkem, kus ma olen ainult kolm nädalat olnud või siis Pariisist, kus ma olen ainult nädalaid olnud. Aga Soome ta tundub nagu tavaline minu jaoks, et et ma ei teagi, et juhendamin natukene Juhend on, et mis ongi meie saadete puhul ongi sellised kaks versiooni tavaliselt inimene, kes on väga palju ühe koha peal kohapeal olnud, et ta ei märg ikkagi neid asju võib-olla, mida tavaturist nagu tahaks, et rääkida kirikutest, rääkida vaatamisväärsust detailselt, aga aga sina oled seal elanud, see tähendab seda, et sa pead kindlasti rohkem kohalikest inimestest ja veel enam, et sa oled jälle, on ju kolm korda seal abiellus soomlasega, et sa oskad rääkida soome meestest räägime niikuinii tänase saate ju puhul veel ka. Tegelikult on see ka, et eks eestlasele Soome on noh, ütleme siis, minu generatsiooni inimesele on ikkagi selline vabaduse sümbol olnud. Kuidas sõna üldse esimest korda Soome läksid, millal see oli? Kuule, see oli nii tohutult ammu ja, ja ma ei hakka seda aastanumbrit meenutama, aga ma olin kahekümnendates eluaastates ja poolest siis oli veel siin karm Nõukogude Liit ja, ja läksingi puhtalt selle mõttega, et et tahan ära, tahan kohutavalt ära siit vanglast mõtlesin, et, et noh, üle piiri, vaata sedasorti inimene ma polnud, et ma nüüd oleks kummipaadiga põgenenud on hakanud. Aga ainukene võimalus, mis nõrgale nõrgale väetiline naisterahvale ikka, mis mu moodus nagu on käpa mööda on mehele minna, ainuke viga, mis ma tegin, oli see, et ma olin väga noor ja mõtlesin, et võtan esimese vastutuleva mehe. Ja vot see oli ääretu iga, ma tean, et mul oli selliseid toredaid sõbrannasid näiteks tollasest Leningradist kis õudsalt pinda pingsalt valisid mees pidi olema vähemalt itaallane, prantslane, ameeriklane, soomlane täiesti viimases nagu Jonal Labustaja ja, aga mina selline sinisilmne natukene totu, võitsin siis esimese vastutuleva soomlase ja tutvusime taga ühes pulmas siin Eestis ta ei olnudki lehik jaa, aga minul sõbrants, kes läks mehele ka samal ees märgil ja ühe ehitajaga, olin tema Burmastis ja ja seal ma tutvusin ja kaubad said kohe tehtud. Ja, ja kusjuures tead isegi ma ei valetanud, ei öelnud selle mehele, et kuule, et ma olen nii, sinu on vaid saigi öeldud, et jube kurb on siin elada, jube paha ja mid ahistatakse ja natuke sai võib-olla üle võimendatud ka ja härdus tekitatud selles mehes tal hakkas nii õudsalt kahjumust ja, ja siis ja siis ta tuli ja tuli uuesti uuesti ja siis noh see oli nagu koobantego, et noh, men, Naimisin, Henn Autaja ja jaanuarit tarvitse, maht oli suuden ja ja nii ta läks, aga enne kui me sinna Soome pääsesin, lõpuks läks kolm pikka aastat, sellepärast et noh, ma ei hakka kõiki neid nüansse lahti seletama, on ju, ei lastud ja kõik 1000 muud asja ja lõpuks kui me siis sinna jõudsin, siis phuh jätku Linnova jõudsingi. Sellisesse linna nagu pori ja teatse, see oli kohutav olemas, see oli kohutav emotsioon, sellepärast et aasta aega oli november. Kuule, porine, pime, masendav aastaaeg ja teatsesse pori ja kohutav, tähendab minu silmis oli ta tol hetkel kohut kohutav linn ja, ja, ja tead, mis, kõige kohutavam on veel selle asja juures, et peale seda pole suutnud kordagi minna enam porisse. Mind on nii palju-palju kordi kutsutud on pori, Jazz on nagu tohutult populaarne üritus Soomes ja, ja mul on kordi ja kordi olnud võimalus sinna minna, pilet on ka taskus olnud ja teadsime emotsionaalselt, ma ei suuda minna. Ma ei suuda ületada seda piiri nagu, et mul jäid nii karmid mälestused ja ma ei mäleta isegi enam seda, kas ma olin seal kolm nädalat või olin ma seal kuu või kaks, tähendab, ma lasin sealt nii kähku jalga kui võimalik esimesel võimalusel ja ma ei saagi aru, mis seal siis nii kohutavat oli lõppkokkuvõttes, aga ma tean üht. Ma olin valmis naasma nõukogude liitu, isegi Te võite ette kujutada, mis, mis seal siis nagu toimus. Aga kuna see ei ole suhtesaade on ja siis ma nagu nendest suhetest, mis mu selle meesterahvaga olid pajatama, ei hakka seal rohkem nagu mõne seltskonnaväljaannete rida, aga aga see linn oli karm, aga ma arvan, et ta on tänaseks muutunud sellises uuemas linna ajas võib-olla et seal natukene olid need majad, mitte päris Lasnamäe, aga võib-olla sellised lihtsad korrusmajad ja me elasime ka hästi-hästi kõrges majas mingist, ma arvan, et see oli kuueteistkordne, see oligi vist pori kõige kõrgem maja tollal ja seal ja hästi väiksed korterid ja tead, mul oli selline tunne, et tollal ma Eestis elasin mustamäel ja mul oli selline tunne, et ma olin mustamäelt mustamäele. Et mitte mingit vahet ei olnud ja, ja, ja see soomlaste pilke siis suhtumine, et, et kas see hapu näoga seal ja kes siis mulle öeldi, et kuule tüta, et ta, et ta sum pidasis suudel nüüd maada, et ta saab pääsik, tänne ega olla näinud happama näge, nii et see oli nagu nii solvav minu jaoks ja mina selline selline hästi selline pärapäine ja iseseisev ja ennast täis isiksus, mis mina maha teist soovida. Et see ei ole see, et see ei ole pudru ja piimajõgede maa, mida ma tegelikult ootasin, et pettumus oli tohutu ja ma lasin tõesti sealt jalga, nii kähku, kui ma sain ja unistuste mekaks oli siis sel hetkel Helsingi kimasin ruttu Helsingisse ja siis elu läks edasi Helsingis. No ma ise mäletan, kui ma esimest korda siis nõukogudele Soome läksin, siis kaks asja, mis mind täiesti nagu viisid ekstaasi, oli muidugi banaan. Ja teine asi oli siis need kondoomi automaatidest laeva peal võis leida paar marka, kui hästi läks, kus see raha tagasi tuli, et mis olid sinu jaoks nagu need Soomes, kui sa läksid sinna need esimesed, sellised vau asjad, kui sul meelde tuleb, et noh, mis tõsiselt, ma saan aru, et sul olid suhteliselt negatiivsed mälestused, mis oli see asi, et. Nii noh, minul oli, tõesti, oli banaan nagu ma arvan, kõikidega. Ja teate, mis, issand kui tore mulle meenutasid, sellepärast et mina mäletan, esimene asi, kui mina oleksin Boris toidupoodi, mina ostsin banaane kusjuures, ja sõin neid kahe suupoolega juba tänaval. Mäletan, et kui ma esimest korda ka pääsen Soomest korraks käima tagasi Eestisse, siis ma võtsin kaasa postide ja banaane. Ja kummaline on see, et ega me täna enam eriti banaane ei söö, on ju keegi, ei ole see sinu lemmik lemmik kindlasti ja mul ka, et mul assotsieerub see, et ilmselt me sõime tollal siis ennast täis, aga, aga tõepoolest, banaan oli üks asi ja teine asi siin võib-olla olid jogurtid, mis mind erutasid ka, et need olid sellised huvitavad asjad, mida meil nagu ei olnud tollal. Aga jah, banaaniga on nii ilusad mälestused. Tanel reisipalavik on siis Soomes koos Anu Saagim iga, kes meile natukene giidiks nii maa peal inimeste ümber kui ka rändame inimeste sisse, aga räägiks siis Soomest nagu laiemalt tegelikult paljud inimesed, kes soome lähevad, lähevad tegelikult Helsingisse ja tegelikult ei teagi nagu suurt sellest või suusatama siis et milline maa Soome tegelikult on, et räägitakse 1000 järve maa, et oskad sa nüüd mingit pilti maalida sihukesele inimesele, kes võib-olla polegi Soomes käinud, eks sellised on ka palju ja need, kes ainult Helsingisse on käinud või ütleme siis lennujaamast sõitnud kuskile edasi. Eestit üritatakse müüa kui ilusa looduse ja puutumatu loodusemaad siis ikkagi kui sa astud Soomes loodusesse sõidad tuhandeid kilomeetreid, siis noh, andke andeks, eestlased, aga Soome loodus on vapustav, et, et nemad võiksid selle loosungi välja käia, et me müüme nagu puutuma puhast, ürgset loodust, et mina ei ole eriline matkaja telgimees, aga tõesti, kes on, armastab matkata, näiteks seljakott selga telk kaasa lihtsalt mööda seda fantastilist loodust ringi käia ja need järved, järved, veekogud ja see puhtus, puhtus on nagu täiesti uskumatu, et üleüldse, et ma arvan, et need inimesed ka, kes on jõudnud ainult Helsingi on minuga nõus, et et Soome maanhästi puhas ja Soome inimene on hästi puhas, et alati, kui sa lähed nende poole koju. Kuigi sa ei pea seal võtma kingi esikus jalast ära on nende kodud, nende majad on ikkagi väga-väga perfektselt puhtad ja kliinid ja minu jaoks isegi natukene liiga sellepärast et seal võib juhtuda selline asi, näiteks, et mäletan, soomlane sai kunagi šoki, kui ma tulin, ma lõin vist mingid porised, plätad või, või mitte, nad ei olnud isegi porised, liivased või mis iganes ja tema suvekodus läksin kööki ja seal oli hästi suur köögi kraanikaussi ja läksin neid nagu kiirelt loputama, ta pidi ära minestama selles kohas ema nagu peseb siis oma käsi ja oma toiduaineid, siis mina lähen seal pesen noh, ma ei tea, mida ma ei olnud ju nii. Roojasid need asjad, aga, aga ühesõnaga nad tohutult puhtusearmastajad ja ja, ja korralikud inimesed. Et jah, seda ma soovitaksin, et loodusesse minna ja mitte piirduda ainult Helsingiga, et, et noh, kes väga kaugele ei viitsi minna, siis üks fantastilisemaid kohtume kindlasti Porvoo. See on suhteliselt Helsingi lähedal mingi tunniajane sõit, see on näiteks minule olnud. Kui ma olen elanud väga raskeid aegu üle Helsingis ja mul on hästi keerulised ajad olnud, siis see oli selline koht, kuhu ma läksin nagu pingeid maandama ennast nagu maha rahustama ja maha rahunema on hästi-hästi vanalinn, et sa, Kinka vaata nüüd see, millal see nagu rajatud ja nii edasi, selles ma ei ole süvenenud. Aga see on metsikult armas koht, et sinna võiks terveks päevaks lausa minna jalutada vanalinnas selline vanadest puumajadest. Kirikud, turud, no mida iganes, et seal võiks veeta terve päeva ja nautida seda kaunist kohta, et seda ma soovitaks kindlasti. Ja teine linn, mis mulle väga meeldib, on turgu, mis on olnud kunagi Soovad vanalinn ja mis loetakse ka Soome kõige vanemaks linnaks. Et kas see on hästi armas, aga ütleksin umbeski nendest linnas elada ei sooviks. Et ma olen ikkagi inimene, Helsingi on mast ja Helsingi on popp ja Helsingi on äge ja, ja jälle Sarri tallinlased ja eestlased, ava Helsingi on ägedam kui Tallinn. Et üks asi, mis ta siin juba mainisid, ärajalise oma plätud pesemine suvekodus, et hästi populaarne nüüd saunas on järvesid, on palju, tegelik on siis nagu tuhadel 1000 järve on niimoodi sa sõidad põhja poole või kuskil, et siis ongi sul järved kaagi igal pool tee ääres. Tead sa, mul ongi tunne, et see ongi ainult järved, järved, veekogud, inimesed näiteks ei esitagi oma suvekodusid mujale kui ainult kas järve või mere äärde. Suvekodu peab olema kindlasti veekogu ääres, ta on kuidagi kujunenud nende vanad traditsioonid, et näiteks, et kui jaanipäev, siis sa lähed paadiga, kas järvele või merele ja sinna järve keskele näiteks on kas pandud kokku, et sinna vette on tekitatud kas siis mingi väike tehissaar või, või, või mingi alus või mingi asi, nemad armastavad nagu selle selle lõkke teha siis keset ütleme näiteks ja siis kõik sealt ümbruskonna need huvilaismised võtavad oma paadid ja siis sõidavad sinna järve keskele kokku, et teadsin, jube kihvt. Et see oli minu jaoks selline hästi emotsionaalne asi, hästi lahe. Ja nad ei põleta oma seda tuld nagu maa peal nagu meie ja siis vaata see tuleoht onu väiks. Ja sama mere ääres, et mere ääres nad üritavad ka vetetehasel selle või siis ma ei tea, võib-olla mõni, kes on, teab rohkem Soomest, aga noh, mina olen sattunud selliste inimeste juurde, kellega ma olen veetnud Johan uksed siis just veekogudel Andres ja siis lõke on vee sees olnud, et. Aga need suvemajadest, mis siis nimetatakse mekkidet, mida vist pea igal soomlasel kuskil, nagu sa mainisid, on järve või veekogu ääres, et millised need on, et mina ei ole kunagi ise üheski möki skänner, mulle tuleb kasekene, toores, niisugune nõukaaja kämpingu, niukene, pruuni peitsi lõhn ja selline, et aga selline mitte eriti nagu et kas nad on sellised ilusad majad kohe välja ehitatud või ongi niisugune väike, need ütleme, üleval on mingi magamisruum all on kööktuba ja, või on need igasuguseid. Mul tuleb meelde tõrva lõhn, mütsi peab lõhnama tõrva järgi ja üldisesti tõrv on soomlaste jaoks hästi oluline asi. Muuseas tõrval on hea omadus, ma olen seda kasutanud nüüd ka Eestis peletab näiteks kärbseid ära, noh kuna nad on nii-öelda nii suured, puhtuse armastajad on ja siis nende mükidan tavaliselt võõbatud seest ja väljast Paksu tõrva korraga üle. Ja see on hästi meeldiv lõhn on seal ja, ja meki ja peab ikkagi olema puust hirsi, seda ehk siis palk, palkmaja ja võimalikult lihtne, hästi suure, ühe ruumiga, sest nad armastavad pidutseda, nad armastavad tohutult, et kui, kui sul on see medki kausi, siis sinu juures käib hästi palju külalisi, nemad käivad hästi palju külas. Aga siis peab olema jah, selline suur tuba, pikk laud, kus säärest siis saab. Hüva, Foaga maista ja joada kalja ja vähe vodkagi ja noh, sellised pidutseja lauljad, aga ei, mulle meeldib see, et see on jah, hästi lihtne, et seal on see suur tuba ja siis oleneb perekonna suurusest ja võimalustest, siis väiksemad magamistoad lihtsalt ümberringi. Aga jah, ta on hästi-hästi, lihtne kaltsuvaiba, ei mingeid erilisi, selliseid vaata meie inimene armastab ikka Mäkid ka niimoodi ehtida ja. Üks asi, mis Eesti inimesel peab alati olema, seal peab ju maad olema. Karjamaa Ma olen kuigi seal midagi võib-olla tee, et kas seal on ka niisugused, et mul on ikka seal noh, tavaliselt öeldakse, et mul on seal mitte suvemaja, et mul on seal viis hektarit maad, et kas, kas seal on ka selline asi või, või seal on lihtsalt niisugune ongi mäki. Mingit erilist ala ümber pole. Ei, äkki tal on suhteliselt vähe maad, nüüd olete pannud, et sul on see medki seal järve ääres, siis sul on jah, suhteliselt vähe maad selle ümber kõik ümber järve maantee ja kõik on ehitanud oma Mäkid võimalikult lähedale kaldale. Noh, ja kui sa väga lähedal ei ole pannud ehitada, siis sa oled vähemalt selle sauna sinna kaldale püsti pannud. Aga nad kuidagi oskavad eraldada seal mingite kõrgete puudega, need jätavad need mingid puud seal kasvama, et tegelikult kui sa selles mökis oled, siis sa oma naabreid nagu ei näe. Aga sa näed üle järve küll neid, oi siis üks tohutult lahe asi, mis mulle meeldib. Lee veepind kannab nii hästi vaate juttu ja kõiki asju üle, oi kui soomlased lähevad riidu ja hakkavad möll, aga pereriid näiteks peale Juhannust või Johannese vao jaanipäeva ajal, siis ma tahtsin veel siis siukest taplus, see on nagu kas Soome klassika on selline taplus ja kõige kohutavam, ma lähen nüüd ühest teemast teise, hüppan, aga võib-olla mul pärast ei tule lihtsalt meelde, aga aga jaanipäevaga seoses jahvat jaanipäev ikka Verinalang vaata jaa ikka nuga pulm ja et muidu nad on nii rahulikud ja nii toredad inimesed ja ja kuidagi nad lähevad kaks korda aastas, lähevad hulluks, lähevad esimese mai või töörahvapüha puhul lähevad hulluks ja siis teine on siis jaanipäev, et siis nad elavad selle auru nagunii korralikult välja ja minu meelest siis on nagu, nagu lubatud ka. Et siis need keelud ja asjad nagu kaovad, et vaata, kui kui muidu linnas proovis juua õlut või šampanjat või veinipargis murul aeledes seal politsei tuleb ja ajab see sealt minema, aga vot need on need korrad, kui seda siis tehakse, siis juuakse pudeli tühjakspudel vist arvatakse veel vastumaale vastav poodeta kindlasti kildudeks läheks. Ühesõnaga, poe aknad lõhutakse, raiutakse sisse, nagu meil oli see pronksiöö, ühesõnaga on näiteks nendes vappu, et minu arust see on nii äge selles mõttes, et et siis on nagu siis on antud sulle see õigus minna hulluks ja kõik oma kibestumine, pettumus, kõik see välja elada. Ja, aga ma loll ükskord läksin, öeldi küll, et, et ära mine nüüd mul oli vaja sõita sadamasse autoga ja Ma elan seal edelaranda, kuhu need laevad tulevad seal kõrval siis ja see vappu, ehk siis see töörahvapüha toimub ju seal keset Helsingi linna Esplanaadi ja siis Bubba tori ehk see suur turg ja see suur kirik, mis seal see Valgan, vaata, kui sa lähened Helsingile, et selles ümbruskonnas nagu eriti siis siis öeldi küll, ära mine ära mine Ahhaa ichi etno GSM mulle ja naisterahvas, et mina suudan neid ohjeldada ja kui ma neile ütlen, et laske mind läbi või et et ärge olge kurjad või midagi, ohohoo, jääd mulle hüpati katusel, mulle hüpatiga kapotil, ma olin esimest korda elus, pelgasin Soomes oma elu pärast maal, mida ma olen alati kutsunud nagu maailmas turvalisemaks kohaks üldse. No no see oli nagu ahvikari seal ühesõnaga, ja auto oligi mõlkis ja kõik oli, ma vaatasin, sealt eluga, pääsen. Aga jah, seostub sellest, satume, hüppan ühest kohast teise, aga nohh, püüdke mind jälgida, et see johtub sellest tol päeval töörahva pühal tulevad kesklinna, kui tuleb ka töölisklass nii-öelda äärelinnadest, kes tavaliselt üldse ei käi, kes elavadki sellistes a'la magalates, nagu meil on Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe, nemad tulevad ka siis lõpuks kesklinna kokku. Ainad on kurjad, minu meelest nad on koha, kus see töörahvas on kohe kuriteod, et, et mina ei tea, et selline tunne jääb nagu, et vaata teie teie siin nagu teie jõukad siin kesklinnas teie oma butiik-ide ja peenete restoranide ja kohvikutega, no miks nad muidu peksavad ka siia sisse ja rahmeldavad seal nii tohutult lõhuvad, just nimelt lõhuvad nagu, et nad elavad natukene seda klassivahet ka minu meelest välja tol päeval. Aga Juhanus on selline pere, perevägivalla, siis elatakse, see valatakse see kibestumine oma kaasa vastu ja oma laste ja võimle, ämma ja kõikide kõik koera vastu, ka koer leiaks ka maha. Et, et siis nagu elatakse see välja ja siis ülejäänud aasta ollakse nagu siis suhteliselt rahulikud ja viisakad. Reisipalavik täna siis Soomes, Saagim on meil siin giidiks, läheks veel sügavamale inimeste sisse, et võtame nüüd ühe sellise Soome inimese ja katsume teda iseloomustada. Me siin eelmine nädal olitachiti oli meile reisi sihtkohaks, kus me saime teada, et arhittilased on tagasihoidlikud, aga kui sa nendega rääkima hakkad, siis kohe hakkavad küsima, kus sa oled pärit eestlase käest on tagasihoidlik ja vaoshoitud ja küsida tema käest mingid küsimused, siis ta ka ei vasta. Et kuidas soomlasega on. Soomlane natukene tõrjuv jaguneb veel kaheks, teadsin, seal on need soomerootslased Kaavelgampas, kes on veel eriti ülbed bana. Võtame kõigepealt selle Perussuomalais on et see on natukene tõrju ja eriti välismaalaste vastu ja eestlane on ikkagi minu meelest ikka veel risse, täitsa, mitte Helsingis, mitte sellised nagu natukene laiema silmaringiga kosmopoliitsed inimesed seda ei tee, loomulikult, aga lähed sinna maarajooni ikka siis saarelik Rizza ikka noh, tead, et küll nad ikka võtavad siin natuke sellise idanaabrina. Aga Helsingis ütleme kas eestlase maine, kuidas on, on eestlane, on seal ehitajana, narkodiileri varas või on või kuidas seal on? Teade Helsingis õnneks on inimesed jah, tõepoolest teistsugused mul on selline tunne, et nendel on isegi ykskõik, nendel ei ole nagu vahet, aga ikkagi soomlane tõrjuv välismaalase suhtes. Noh, täna võib-olla näed neegreid seal rohkem, sa näed rohkem neegreid kui meil siin Eestis loomadega. Aga ega nad neid Mumalasid ei salli. Ja nendega eriti tegemist ei tee, neid oma kampa ei võta. Ma mäletan, et ma olen elanud Rootsis pikemat aega ja minu jaoks oli nii üllatav minna peale Soomet Rootsi kogeda järsku, et et kui sa olid välismaalane, ükskõik millise naaber, ühesõnaga et siis sind võeti, noh, kõik olid rõõmsad, kõik olid nagu innukad, et neid nagu erutas, see tuli natukene teist kultuuri ja teist sorti inimest ja ja kõik olid nagu suhteliselt nagu teistmoodi. Vabamalt aga jah, soomlane ta ei taha, ei kuulda ega näha ja eraldi klann on siis need soomerootslased, kes seal elavad, kes siis jälle ei salli omakorda neid matslik soomlasi ja peavad ennast siis kordi vähemaks. Et mul on ka nendega kokkupuuteid seal olnud ja jube raske on sinna sisse ennast vingerdada. Esiteks, sa pead kindlalt ära õppima rootsi keele, sest nemad soome keelt sinuga juba rääkima ei hakka, see neid ei huvita ja siis äärmisel vajadusel, kui nendel on endal midagi väga vaja punnitavad. Muidugi nad oskavad seda soome keelt, aga nad igal juhul teesklevad, et nad ei saanud mitte midagi aru ja nad ei taha asuva soome keeles rääkida. Et see on eraldi klann ja, ja nad on tihtipeale varakamad ja tõepoolest peavad siis sellist Perussuomalais ta ismistani kummatsiks. Nii et suhteliselt ksenofoobia rahvas nagu eestlased, eestlasele ka keegi ei meeldi soomlane suhteliselt halvasti suhtuvad nii ajaloo mõttes siis eelkõige venelastesse eestlastesse ja toome rootslased suhteliselt vaenulikud selle päris soomlase vastu, siis soomlasele endale vist ka rootslane või nii-öelda naabri mõttes eriti ei istu. Jah, ta ei istu, sest et ta arvab, et nood peavad ennast paremaks. Aga samas väike soomlane vaatab alt üles, ta nii tahaks natukese rootslanna olla ja ja siis niuksed Noobimad õpivad ikka seda rootsi keele perfektselt ära ja siis nagu natukene mängivad, kata rootslast peent ja siis jube äge ikka, kus sa saad ka rootsi suust mehi kohaliga ja tead sa siis sa oled ikka natukene juba saanud natukene sammukese võrra kõrgemale. Aga mis eristab üht soomlast eestlasest, sest ma saan nii pragu jutu järgi on suhteliselt siukene eestilik, et midagi peab ju olema teistmoodi ka, et eelkõige ütleme just läbi sinu silmade, et sina, kes endale kolm soome mees tuleb võtnud erinevatel põhjustel, aga siiski siiski. Teine mees läks ka sellel põhjusel, et taheti Soomest välja visata ja siis ma pidin Rute jälle uuesti abisulge sappa ei saaks ja soome mees, oh jumal, see on nii keeruline see, ega ta eesti mehel ära ei tee, ütleme niiviisi, et selles mõttes, et samasugune Mcu ja pätajal nagu täiesti veenski ja, aga aga lihtsalt vaatame nagu eemalt võrdleme soome inimeste Eesti inimese Gedis välimuse puhul kindlasti eestlased on kaunimad, eestlaste veri on rohkem segunenud slaavlaste ja muulastega ja eestlane on kaunim ja huvitavam. Sire säärsem, nagu ma olen varemgi maininud, õudselt soomlased. Alati, kui ma ütlen, et, et soome naine on bänta jalg- ja jalg könn ja lühike ja ja maitsetu ja, ja vaata, Soome naine on selline looduseinimene vaata, nemad nagu hindavad seda looduslikust nii kõrgelt ja see on nende jaoks hästi oluline ja looduslikust, tähendab et ma ei pane endale ei meiki ega huulepulka ja siis ma käin nende plektadega ja siis mul on mugavam oleks, on puuvilla ja linane ja dressid ja seda ei või ehk Helsingi kohta niivõrd öelda Helsingi ja on kosmopoliitse maaga. Kui üleüldiselt vaadata, siis soomlane on maalähedane ja midagi, see perekond on nagu hästi oluline ja lapsed ja ja ta nagu keskendub rohkem kodule ja sellistele nagu põhiväärtustele, kui eestlane ikkagi on rohkem selline eputaja ja minu arvates ja vaatab, kuid kõigepealt ikka, kuidas ta välja näeb. Ja siis ja milline auto tal tagumiku all on ja kas mul on ikka mingi kihvtid, Styletad jalas ja ja kaunis meik siis mõne selle peale nagu tähelepanu ei pööra, aga vaata, kui nad tulevad siia, siis nendel on küll mokad lahti, et vao, et noh, et et mis siin siis toimub, et kas siin on pidevalt nagu pidu, pidu, pidu, et inimesed on nii ilusasti riides ja, ja, ja alati nii-öelda laidetu ja et siis sätitud ja, ja, ja see nagu erutab neid mehi eriti loomulikult erutab naisi vihastab sooja naisi, et nemad ütlevad otse välja, et Eesti naine on lits ja Ma lihtsalt sellepärast sätibki ennast lihtsalt mehi rajalt maha võtta. Ja selline arusaam on jõve kõvasti juurdunud, et kõikide nende meestega, kellega mul on seal siis nii-öelda elu jooksul tegu olnud soome meestega, siis mina olen ikkagi rivaal ja paha naine olnud, sellepärast et olen endale siis liiga lühikese seeliku ja liiga kõrged kontsad alla toppinud, rääkimata sellest, et ma värvin oma suuliga punaseks ja kõik need tuhanded muud asjad, et et see vahe nagu on, et Soome, Soome naine on tagasihoidlikum, soome mees on maitsetu selles mõttes, et temaga välimusele eriti tähelepanu ei pööra. Ma ei oska nüüd eesti mehega võrrelda, eesti mees on ikkagi edev juba. Ütleme nii, et mehega võrreldes, aga mis ma võiksin öelda, teab, kellele Eesti mehed tohutult meeldivad, Nad on soome naised ja minul on sellised tuttavaid, kes limpsivad väga eesti meeste järgi keelt ja ja käivad isegi tihtipeale siin sellepärast, et natuke siin limpsata kõrval. Hakkan mõtlema oma kooliekskursioone, laulukoor ja korvpallimeeskonnaga, Soome. Võib nõustuda isegi võib-olla. Ja, ja üldse lisaksin siia, et Soome naiste erutab välismaale mees, et me ei räägi nüüd ainult eesti mehest, et et ka mingi muud sorti mees kusagilt kaugemalt ja eriti tumedanahalised eksootilised mehed, hispaanlased, itaallased, kuni siis neegriteni välja ja, ja johtub see ilmselt ikkagi sellest, et kui ma olen naistega rääkinud, et et ehk mul on selline tunne, et see soome mees on ikka seal voodis vist üheülbaline ja igav ja natuke käitumises ka nagu selline vaoshoitud ja ega ta naise eriti lilli ja kingi rääkimata siis Prientidest ja mesi jutustati. Vaata välismaa mees, isegi kui tal ei ole nii palju raha, eks ole, ja võimalusi siis see jutt on tal ikkagi selle võrra libedam ja aga see jääb kõik puudu soomemehelt nagu, et on natuke sihuke karune ja selline nagu rahv mees. Kaipuu on neil Soome naistel, et nad tahavad sellist hellust ja ja kuumaverelised ja naised on tõepoolest öelnud, et kui nad ikkagi maitsnud seda kuuma verd, siis nemad enam soomepoisi tiga möllama voodiste ei lähe, et nüüd ongi kõik ja, ja nii ta on, aga jaa, eesti poisid lähevad neile ka peale, mõtlesin, miks huvitavalt. Sellele sina vastad. Oleme siis täna Soomes räägiks natukene, kuidas soomlane suhteliselt töökas rahvas ka ikkagi ju. Jube töökas ikka, jube, töökas, korralik ja töötab südamele, et kui ta midagi ka ette võtta tahab ja teeb Soome töömees, siis ta teeb seda korralikult ja vot sellist seanaha vedamist tõepoolest ei ole ja seal on ikkagi omad tööandjas suhtutakse lugupidavalt, teda ei peta kindlasti selline näide, et mida paljud on kogenud, kus sa lähed, kas Helsingisse võtad takso näiteks? Et see ei tule kõne allagi, et see takso sul seal, noh, Soome on üks nendest maadest, kus sa võid 100 protsenti kindel olla, et punktist A punkti B sa lähed väga konkreetse hinna eest sind kunagi tõmmata nahka kõrvade ja, ja taksojuht on väga üllatunud, kui sa jätad tale tipi, sest taksod on üks koht Soomes, kus eriti üldse tippi jäeta, raha võetakse sealt tagasi, et ei, see ei ole solvav, nagu, et ta teeb oma tööd, see antaks minust viimane kord oli selline kogemus, et et kuidas sõidabki nagu valesti kuidagi või, või, või, või see teekond võtab rohkem aega, et seal on nagu trahvikut liiga palju. Ta paneb selle Mitari isegi kinni. Ta on nagu kliendisõbralik, ta tahab olla nagu hea ja nad hoiavad nagu seda oma mainet, et mingi eriala inimesed ütleme, et siis noh, taksojuhid, bussijuhid teenindajad üritavad nagu selle oma valdkonna lipp, puuhoid hästi kõrgel, mis on minu meelest jube kihvt ja teenindajad sama moodi, et ikkagi kui sa seal restoranis või kuskil kõrtsus oled, siis, siis noh, vahe hoomatav ikkagi, kuidas vahel Eestis käivad need asjad siis kuidas Soomes, et, et jah soomlane nagu austab tööd ja ostab ja seejuures mis on harv nähtus oma ülemustest üritama ülemuse nahka üle kõrvade tõmmata ja teda petta kuidagi. Et selles mõttes on küll tubli, ja kui Soome ehitusmees sulle ikkagi mingi asja teeb, siis ta Ta üritab teha selle eluaegse ja ja kui seal midagi nihu läheb, siis ta tuleb ja parandab sul selle ära ja ei küsi su käest ekstratasu ja sa ei vaidle kunagi. See mulle meeldib ka Soomes, et et ei vaidle kunagi, et näiteks, kui ma viin oma auto kuhugi seal ei tule kõne allagi, et ma viin ta auto sõõrvist sisse ja seal vaata siin natuke ikka süda väriseb, et ma olen naisterahvas, ega mina ei jaga seda matsu, mida nad mulle seal väänavad, mis palju nad neid kruvisid sinna juurde keeravad ja seda mingeid vedeliku paberi peale rohkem kirjutavad, on ju? Seal on nagu vastupidi, et ja kui sul on nagu mingi jama, siis nad ei hakka kunagi tõestama, et nendel on õigus. Tõepoolest, sina oled klient. Me tahame sind hoida, sinul on õigus, sinuga on alati õigus ja veel kord õigus ja, ja tehakse need tööd nagu ära ja ei vaielda, et tõesti see tunne on, et sind tõesti, mitte kunagi mitte keegi Beta erandeid kindlasti on, aga, aga, aga selles mõttes jah, Soome inimene, Nausin. Aga rääkides töövälisest ajast, meie peame soomlasi, kui nad tulevad siia, joovad ennast täis, kuidas muidu soomlane lõõgastubki niimoodi, et ta joob ennast nagu puru purju ja see on nagu okei nende jaoks peabki, peabki nii palju, jõuame sarnaselt võib-olla eestlasega. Nad on mürgeldajad, jah, noh, nagu ma just mõtlesin, et kui tuleb see pidupäev või vaba päev või see Holiday on ja siis nad tõesti elavad ennast välja sellepärast et nagu ma eelnevast jutust juba käis ilmsiks on see, et nad teevad kõvasti tööd. Nad, nad on pühendunud inimesed, nad peavad ennast siis kuidagi teises kohas välja elama, et, et ma arvan, et see on andeks tuttav neile. Aga aga mis sellesse joomisesse puutub, vaata Soome inimene on sääski, inimene on kokkuhoidlik inimene ja seda on kindlasti eestlased ka täheldanud, eks ole, et soomlane tuleb Eestisse, joob, nõrgeldav ega dipi eriti ei jäta ainet, enne jätab eestlane tipi kui soomlane ja vot see ongi, et nad on nagu, nagu sellised kokkuhoidlikud inimesed ja kui kuskilt saab odavamalt ja nad teavad, et Eestis on ikka viin odavam siis tuleb seda ikka võtta mõnuga, et, et, et seda peab siis korralikult, kui rahata saab või noh, kui ilma rahata saab siis siis või poole rahaga, siis, siis siis joome ikka täiega, et ja kuna seal soomes anda ja ikkagi suht kallis eriti kõrtsus, siis noh, siis sa ei jõuagi selle staadiumine, et mürgeldada ja mis muidugi seal on, erutab, on see, et et siin on ikkagi need möllu kohad ka ööpäevaringselt veel lahti, mis on nende jaoks täiesti müstika, sellepärast et seal hakatakse tuledega vilgutama ikka kell kolm juba kell neli on kõik läbi, kõik magavad, Ivanorskavad seal, see on ka nende jaoks müstiline, et, et me oleme tõesti lõbus rahvas ja lõbustuste pealinn ja lõbu lõbumaa siin, et ma pean siia vahele, ütleme ma käisin hiljuti Argentiinas ja seal ei maksa alkohol mitte midagi alapudel viina viis kroonina, et kohti ö klõbusi, kuhu sa lähed, maksad selle sissemaks ära mingi sümboolse kõrtsus, kõik alkohol tasuta, mitte üks, vaid kümneid erinevaid sorte lase kokteiliga teha ja šampanjat ka, et see on nii müstiline, et ma peaks ka ütlema, et kui läheb, võttis jala vetromo, eks ole, ja ei mäleta enam, millal koju jõudsin, aga noh, et seal sama fenomen, et see on nii inimese loomuses, et kus sealt, kus saab ikka ilma, eksid, siis võtame täiega. Pluss et see hetk, et, et ma pääseb oma rutiinist ja oma sellest keskkonnast välja ja siis möllan. Aga pean ka lisasiinjuures seda, et et on erinevad inimesed, et kui tulevad ikkagi Helsingi inimene tuleb siia, siis ta käitub siin ka nagu inimene. Aga enamjaolt, keda me näeme siin siis raameldamas on ikkagi need Maasev do ussid kes tulevad väiksest külast või väiksemast linnast ja, ja nendel on tõesti karm karm elu seal noh, tõesti nutune natukene ja ega nad eriti välismaal ei käi, vahel käivad seal kuskil, mina ei tea, mis nende lemmiksaared on ka seal Kanaari saared ja võib-olla võivad, nad ei käi võib-olla isegi korra aastas, võib-olla käivad korra viie aasta jooksul mõned kuskil väljas, et et, et andkem neile andeks, et nüüd ma olen seda mõistnud, et et kui sa oled vähe aega, ma olen ise ka seal kuskil Lohja kandis sammatis elanud, et ja töötanud, et oi, oi oi oi küll on nutune ikka kui saaks kuskile pealinna, küll siis annaks tuld ja, ja vigurdakse, et andkem neile andeks. Et, et las nad lõõgastavad siis siin kahju, et nad nii koid on, ta võiks siia rohkem raha jätta, austage rohkem meie teenindajaid ja neile kipi, et, et selles mõttes on nad küll natukene mõnest ebaviisakad, aga nad fantaasiale harjunud Soomes, et seal ei ole selle tibiga eriti ei, ka ei lisata, kõik on nii ausad, vaata et noh, et see ausus on läinud juba nii sügavuti, et kellelgil pole midagi ekstra vaja ja kõik on ausalt töö eest, vaata ja see ettekandja ka, kes on Soomes tööl, ega seal ei ole niimoodi, et nagu mujal maailmas, et palgad on hästi väiksed ja siis nad elavad sellest tipistakse, seal on ikka korralik palk selle töö eest ja siis see tipp on rohkem. Nii et see, kes siin ütleme, siis tänavapilti ilmestab kui niisugune stereotüüpne Soome turistid, see on ikkagi kuskilt siis sügavalt maalt. Raadio kaks. Reisipalavik noomimore nakkusraadioeetris. Soome on Eestist pea 10 korda suurem riik, mis on oma pindalalt pisut väiksem kui Saksamaa ja Rootsi, kuid suurem raam, kuid inimesi elab seal vaid pisut üle viie miljoni. Võrdluseks näiteks, et Saksamaal on neid üle 80 ja Rootsis üle üheksa miljoni. Esimesed kirjalikud dokumendid soome olemasolust pärinevad 12.-st sajandist, kuigi Saima järve ääres asuvad astuvansalmi kaljujoonised kritseldatud seinale juba 3000 aastat enne Naatsareti poja sündi kui on seal joonised üle kuuekümnening, talvel jäätunud järvelt kaljud silmates moodustaks nad nagu inimese peakuju. Seintel on kujutatud nii loomi kui jahimehi kui ka paate. Kas seletamatut geomeetrilisi jooniseid? Teadlased on seletanud olukordi pildil kui šamaani, kes on võtnud ühendust jahiloomade hingedega, et tagada paremat jahiõnne. Looma ja muude hingedega saadi ühendust muidugi šamaanitrummide ja erinevate hallutsinogeeni tekitavate seente abil. Muuseas tuntud pilt sellest, kuidas jõuluvana põhjapõtradega oma saanis läbi taevalaotuse lendab pannakse samuti seeni manustatud šamaanide nägemuste arvele. Põhjapõder sümboliseerib Soome põhjaosas elavate laplastele ehk saamidele siiani kosmilist päikest. Muuseas, moodsad geeniuuringud on andnud huvitavaid tulemusi saamide päritolu kohta. Laplastel on ühised eellased, nimelt Hispaanias elavate Barcelona kataloonlaste ja maskidega. Nii et muistsete rahvaste migratsiooniliikluskeeris on ikka päris raba, arvestades ka meie eelmise saate ta hiidi polümn. Eestlaste päritolu. Üks maailma tuntumaid lapi päritolu inimene on näitlejanna Renee LV ker, kelle ema Jelfrid Irene oli norra saab keskajal nii. Umbes 1249. aastal võtsin nii mainitud laplaste kui ka ülejäänud Soome territooriumi enda alla nende naabrid, rootslased ning Soomest sai Rootsi kuningriigi. Osariigikeeleks sai seal rootsi keel ja soome keelt võeti kui vaeste talupoegade keelt. Kuni 16. sajandini, kui ilmus ka esimene soomekeelne raamat. Ka ei pääsenud see torema suurest näljast ning 1696. aastal viis toidupuudus hauda kolmandikku soome rahvast. Põhjasõja ajal, kui omavahel võtsid mõõtu rootslased ja venelased, suutsid viimased Soome kaks korda Omaim reservi piiridesse võidelda. Kuigi soomlased osutasid visa vastupanu, jäi 1809. aastal Soome küll Vene impeeriumi piiride sisse, kuid säilitas teatud autonoomsusel. Kuni esimese maailmasõjani 1900 seitsmeteistkümnendal aastal vene perioodil tõstis pead taas soomlaste eneseteadlikkus. Soome keel muutus taas populaarseks ning sel ajal sündis ka nende rahvuseepos Kalevala. Nälg ja vene keskvõimu vähene huvi nende näljaste vastu aitas Soomel muutuda järjest rohkem ja rohkem iseseisvamaks. 1918. aastal, pärast punast revolutsiooni vallandas Soomes kodusõda ehk Heimos oda venemeelsete ja nende vastaste vahel. Ning lõpuks, 1919. aastal saavutas Soome ka iseseisvuse. Ka teise maailmasõja pundisid soomlased oma kuulsas põhjasõjas venelastele kõvasti vastu ning kuulutasid end lõpuks neutraalseks riigiks. Eestlased teavad soove peamiselt Helsingi järgi. Siin linnas on palju ajaloolisi ehitisi, mis kõnevalt palju Soome ajaloost, nii vene kui Rootsi ajast kui ka palju moodsat Soome tipparhitektuuri. Siin on kõvasti ööklubisid kohvikuid ja kohti, kus shopata. Kindlasti peaks pilgu peale viskama Unesco pärandisse kuuluvale Suomenlinnakindlusele turgu kui Soome vanim linn on täis nii keskaegseid kindlusi Kuiga muuseume kalastajatele ja paadisõidu huvilistele. Jaga ujatele on Soomes umbes 188000 erinevat võimalust hobitseda just nii palju erinevaid Järvasid Soome territooriumil. Laplaste kultuurist huvitunud inimestele soovitaks minna Inarisse. See väike küla on saami kultuurikeskuseks ning ka suurimad põhjapõdrakarjad kogunevad Justynarisse. Sealsamas lähedal asub Lemon Yogi rahvuspark, mis on Soome suurim, pakub matkajatele mitmesugust huvitavat. Peale lapi kultuuri näeb veel pisut erinevat elu Kareli ja kandis. Pool Kareljas tasub nimelt Venemaa aladel, omades sellega omapärast köögikultuuri, huvitavat keele, dialekti ja teisi. Kohaliku rahvakultuurinähtusi. Sealtkandist sai alguse ka Soome rahvuseepos Kalevala. Kuna sõna saun on tulnud Soomest, siis kõiki leili sõbrad peaks läbi astuma Kuopios, kus asub maailma suurim suitsusaun ning alati leiab Soomest endale meelepärase muusika festivali. Neid toimub seal palju. Näiteks nagu Ruiz rokk, pori, jat või metallisõpradelt tuska. Pioneerfestival. Soomest on pärit terve rida kuulsaid tegelasi, kes on andnud maailmale palju nii kunsti- kui spordivallas. Kunstnik Akseli kallan, kallela helilooja Jean Sibeliuse filmirežissöörid agi Kauris, Mägija, tai hart kahe ja klipphangeri režissöör reni haarlin. Terve rida rallija vormeliässasid nagu Kimi Räikkönen, Margus Grönholm ja veel rohkem suusakuulsusi nagu Maarja-Liisa, kirves, Niemi ja meeletult palju hokimehi nagu Saku Koivu, Jari Curry, Teemu selanne ja nii edasi ning jooksjad lasse Wiren ja Paavo Nurmi. Aga ka kirjanikud nagu Alexis kivi ja miga valdari. Aga ka sellised tähtsad inimesed on pärit Soomest nagu šokolaadimees Karl Fazer ja kindlasti Nokia looja Fredrik iidestam. Ka meie saates kõlav muusika on tervenisti ainult Soome artistidelt, kellest nimekamad on ehk him Rasmus ja apokalüpsis ikka. Tahtsin küsida selle kohta veel taolist asja, et kas Soomes oled täheldanud mingit avalikku debatti ka selle üle, et soomlaste maine ütleme siis, Eestis ei ole kõige parem tänu just nendele maa Jussidele, kes siin käivad. Ja sellest on hästi palju räägitud ja iga kord annan seal mingi intervjuu või lähen mingisse saatesse, siis on alati see põhiküsimus, et miks te ikka eestlased meid ei salli. Mis teil nägu vingu läheb, kui te mind seal näete, siis ma olen rääkinud sellest, et nendel on jube piinlik endale, need ütlevad, issand jumal, ärge mõelge, et me kõik oleme sellised, et ma ei, me tõesti ei ole sellised. Ja mina võin praegu oma saba natukene kergitada ja uhkustada ja öelda, et kuna mina olen sellel teemal Soomes nii palju rääkinud siis mina olen nii mõnelgi vennal tõstnud puna-valgesse ja nii mõnigi soomlane on peale seda kindlasti hakanud palju paremini Eestis käituma, kui ma olen rääk kinud neile, et millise mulje nad endast jätavad ja tead, mille üle nad viimasel ajal eriti rõõmsad. Nüüd ma olen öelnud neile teate, et soomlased ei olegi kõige hullemad. Et 10 korda hullemad on need briti briti hullud mehed, et soomlane on sellega võrreldes täiesti kullatükk ja tead, kui rõõmsad nad on. Kasutan siinkohal ära ka sihukest võimalik küsida, et kuidas seal inimesed, meil on ju praegu ütleme, niisugune kollane ajakirjandus on, noh, ütleme, need uudised on nagu inimestele tegelikult kõige tähtsamad, et kuidas seal kollane ajakirjandus, mis tasemel seal on, kas seal on samamoodi, et need on kõige tähtsamad asjad kuskilt sebida ja ja, ja uurida ja puurida. Noh, nii ja naa ikka ikka, kõik on ühesugused, kõik tahavad ju teada, mis mis too või see või meie kuulus lauljatar või, või näitlejanna ja kes iganes teeb, et väga oluline ja seda jälgitakse ja ja lehti müüakse ikka nende skandaalide läbi ja varem võrdlesin seda, et Soome, Soome kollane oli nagu karmim selles mõttes, et seal risti ette ei lööda, seal on seal on võimalused, suuremad Pappar ratsutada ja inimesi salaja pildistada ja nii-öelda ära panna neile kui meil. Ja seda nad teevad rõõmsalt selles mõttes, et ei ole sugugi harvad juhused ja oleme siingi lugenud, kuidas poliitikud ju peavad oma soojast kohast loobuma, tänu sellele paparaatsutati nägi, et tal on seal armuke tegelikult ja või siis, et jõi seal ennast maani täis, kakerdas palja tagumikuga kuskil avalikus kohas. Tähendab, kõik see on aktsepteeritav. Seda taotakse nagu nagu kuuma rauda, et vaat mina ütleks, et kui mina näiteks noh, ka kui ajakirjanduses töötav inimene on ju, teen pildi, näiteks saaksin kätte, kes ma siin ma näen, Laine Jänes võib-olla seal ilma ülaosata, kuidas eesti keeles öeldakse topless. Kaome lainele, et paneksin selle pildi, üritaksin panna näiteks kas või meie elu kahtekümmend nelja siis ma arvan, et võib-olla läheb 10 mintsa mööda, kui mul see ülemistest jõududest kästakse maha võtta, tähendab, meie ei saa ikkagi teha nii karmilt, sest me oleme nii väike riik ja kõik lähevad jube närvi ja keegi teab ikka kedagi kellelegi, elu on kellestki kuskilt sõltu ja ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga kõik need karmid asjad, nii et tegelikult eestlased, ma tahaks sellega öelda, et hingake kergendatult, et kahjuks või teie õnneks siis Meil ei olegi need kollased ja uudised karmid, kuid tegelikult mujal maailmas ja isegi võrreldes soomega. Kui me sama sama rauaga paneks, siis nii mõnigi mees oleks juba ammu pidanud oma perekonnale ja ütlema. Ja nii mõnigi mõnigi karjäär oleks juba lõpetatud ja nii edasi ja nii edasi, et lähen jälle teemast natuke kõrvale ja loen Itaaliaga. Aga Eesti staarid, ärge ohkigi, Puhkige, teil on nii raske elu siin, see on nagu roosamanna, mille sees te tegelikult siin elate. Ja olete väga hoitud ja ja kuidagi austatud võrreldes siis Soome meedias, mis toimub, et, et see on karmim seal nagu mujal maailmas ja see müüb, midagi pole parata ja kõik loevad, kirutakse samamoodi nagu meilgi, aga, aga loetakse, see müüb ja sellele antakse taks. Tänane reisipalavik reisib siis Soomes oleme paljus palju ja põhjalikult rääkinud soome inimestest ja ja palju selgemaks on see pilt saanud, räägiks natukene soome maast ka, et Helsingi ja Tallinna vahel on üks ütleme tihedamaid liik pluss liine üldse siin Soome lahes, et inimene, kes siis Helsingisse jõuab, et mis seal nagu Helsingis täpselt teha, mis seal täpselt vaadata. Toon, et mina soovitaksin Helsingisse ka minna või üldse soo neri Helsingisse ikka rohkem nagu suveajal, see on ka nagu suvelinn. Noh, talvel on ka tore ja võib pidutseda ja ringi käia, aga suvi on ikka äge, sellepärast et vot üks äge kultuur, mis mulle meeldib soomlaste juures ja, ja Helsingis ka eritas turukultuur, et sa vaata, kui sa lähed sinna edelaranda, seal on kohese kaupa Tori sadama suur-suur-suur turg. Ja see on nii meeldiv, see on üks mu lemmikkohtadest. Kuna ma elan seal päris lähedal, siis mina lähen küll hommikuti sinna turule kohvikusse, võtan kohvi või? Bossi boss sihuke suhkru taijoigu ja meil sellist ei tehta või liha, piirakan sihukse suure rasvase ja tead noh et see on nii mõnus, drastiline on see turg ja seal on kõik, asjad on värske, et sa võtad seal natukene maasikaid, natukene mustikaid, vaarikaid, sööd seal kohapeal ära ja siis võtad olla natuke soola, vala mekid ka seal koha kohe koha peal. Et see on küll mille, mis, millest Tallinn võiks õppust võtta, et me oleme samasugune merelinn ja meil on siin sadam ja ja mitu sadamat ja mere ääres, kõik need asjad on kasutatud vaatamata jube kahju, et minu meelest isegi Pirita tee, mis läheb seni välja. Noh, see on küll üks tore pikk tee, aga aga sealt puuduvad kõik need sellised imearmsad asjad nagu mõni kohvik ja ja sellised nagu lebotamis, paigad ja väiksed turukesed ja noh, kõik kõik, kõik see on kasutamata, et ma saan aru, et see hooaeg on nii lühikese suvi, aga näiteks Helsingis toimib see tuur ürgnagu talvel ka. Et need telgid panevad, panevad hommikul üles, lõunaks korjavad need ära ja kusjuures suviti on ka õhtuturg, nii et need inimesed vahetuvad, et seal on mingi hetk. On see ühe või kahe paiku, kui võetakse need ühed, need ostjad lähevad minema ja siis tulevad teised kribinal-krabinal ja vahetavad ringi, on õhtu Turkavel õhtuni lahti ja samal põhimõttel, eks ole. Noh, ja talvel ka talvel ma lähen ka, tead, kui kihvt on, kui lumi on maas ja natuke pakane näpistab ja siis sa lähed sinna suurte tilka ja võtad seal tassitäie, glögi või kuuma kohvi piruka ja et see on nii kurb, et meil sellist asja ei ole. Jaa, jaa. Aga see ei ole ainukene turg, et, et, et seal on mujal, kui sa lähed sinna ida, ida Helsingi poole, seal on ka mere ääres turud ja turukultuur on see, mida nad armastavad, aga aga soovitan jah, et laeva pealt maha tuletaja on suvi ja ilus päev ja miks mitte ka talv tüdrukuke sealt turult läbi, istuge natukene seal ja vaadake ringi ja seal näeb nii lahedaid inimesi ja seal on veel välja kujunenud oma Jetset kohad seal turul, et üks hästi populaarne koht. Ta on provoznelmanni kohvik ka telgis, aga tema on see ainukene, kes nüüd kohvi, mitte plast, paber, topsikutest, vaid tal on õiged, õiged portselanist, kohvitassid ja kõik peened salvrätikuid ja, ja näiteks, kui tulevad mingid suured tähtsad väliskülalised, presidendid, Soomet väisavad siis teema sellesse näiteks turukohvikusse viiakse need presidendid ja ministrid sinna ja ja see on jube äge ja mitte kedagi minema ei aeta, mis on hästi lahe, et sa võidki tollel päeval istuda seal järsku, kuhu vaatad, et vahu, et issand, et kas ei ole see mingisugune Itaalia tuntud välisminister nagu jube jah, et seal nagu on ja ja see viib selle ümber palju inimesi, kellel mingites mustades riietes päikseprillides aga aga so what, et nad toovad nagu, et väliskülalisi ka, et see on nagu nende nagu maamärk, see turg näiteks ja uus osas ma nagu Helsingis, mida ma võin soovitada, noh, ööklubid, baarid, värgid, et hoidki sinna Eerik kingaduja, Aleksander, kadun suunda, et, et nendel on ka selline tava soomlastele, et need nii-öelda Yetsed kohad või popid kohad mingi aja möödudes nagu vahetuvad, et ei ole nii, nagu meil on Hollywoodi ajast aega ja igavesest ajast igavesti kuni surmani saadarat, sured ära ja su lapsed ja lapselapsed käivad samas kohas, et sellist asja ei ole popid popid kohad nagu natukene vahetuvad. Aga hetkel on seal keskel, kus ma soovitaksin nagu õhtut võib-olla alustada väikselt hinneri ka ja siis sinna kogunevad sellised Toredat huvitavat inimesed, kelle käest saab siis alati küsida, et noh, what's next või, või mida, Seura Vacci. Et on selline restoran lounge nagu teateri sealt alustada ja siis, ja sealt juba leiab selliseid põnevaid inimesi vaat-vaat. Kui soomlane välja läheb, siis ta on hästi. Lucas, vaata, kui ma enne ütlesin, et soomlane hästi tõrjuv, aga pari vodka, päri kokteili ja siis ta on maailma kõige parem sõber kohe. Ja et see mulle nagu hästi meeldib, et sa ei tunnegi isegi inimestega, kui sa õhtul mõnega tuttavaks saad, sa võid leida sealt endale nagu igaveseks ajaks igavesti mõne väga-väga laheda kamraadi ja istavan, kes jääbki sulle nagu istavaks, käib sul vahel Tallinnas külas ja joones neljakäpukile Tiiaga. Aga alati, kui see sinna läheb, võtab sind avasüli vastu. Et seda tuleks ka nentida, et kui sa juba endale soomlasest sõbrale saanud, siis ta nii kui näen, et see on hästi tore ja soovitan jah, ja siis seal sealt kohe küsida, et noh, et mis täna õhtul, sest nendel on ka ikkagi niimoodi, et erinevatel nädalapäevadel erinevad kohad ja tihtipeale, kes suviti suisa siis nagu võivad olla nagu mingid teemaõhtud erinevates kohtades, mis siis ei ole nagu tavalised, ütleme et siis nad vaat sulle kohe öelda tavaliselt kõik teavad, kus, mis toimub. Õhtu jooksul vahetatakse ka samamoodi nagu Eestiski, mitu korda seda pidutsemis R jääb, nagu minnakse ühest kohast teise ja võin öelda siiski lõpetuseks ka, et ei ole hirmu, et sa pead tegelikult joogel kolm, neli lõpetama, et alati kui sul on toredad, saame sõbratis leiatega alati after party kohal. Ma ei tea, kas niisugune rohkem selline linnalegend, aga räägitakse, et neljapäev pidi peod päev olema nagu nagu Tartuski, et ütleme, et reedel lähevad üliõpilased kõik koju, aga neljapäev on see nagu põhiveopäev. On ja kusjuures kolmapäeval ka. Viimati ma läksin Soome, oligi neljap ja sain oma sõpradega kokku. Anu jumistit Yesteerivoostzebest vest, naid, intiaone, et oli nagu jube kõva peoõhtu, seda juhtub tihti suviti. Nad armastavad jah, alustada juba kolmapäeval nelja Päeval reedab puhkehetk. Et nagu meie siin, et reedel voojõu tööpäev lõppes, lähme kõik pittu ei ole. Vaata seal, nemad armastavad reedel minna, võtavad natukene isimalt, lähevad kas lihtsalt ringile või sööma. Reedel nii palju ei möllata ja, aga laupäev on siis jälle täie rauaga. Millised on veel kohad, mida Helsingis peaks läbi käima, vaatama, millised on siuksed, võib-olla lihtsalt ütleme, midagi erilist ei ole, aga peaksid nagu üle vaatama, mingisugused ajaloolised võib ju ka ütleme modernsemat kohad. Ainult see kesklinn, vaata seal minu meelest huvitav, et näe, äärelinnade, poola hakkad minema ja despoot ja ja kõik nad on kauni naisega, nad on ilusad kohad looduslikult, aga nad ei ole mitte midagi sellist, et noh, kui keegi tuleb Tallinnasse, ma ütlen talle, et mine Kadriorgu, võimine kalamajja, isegi et see on nagu põnev ja mine Piritale ja et see on nagu niimoodi, et ta enam ei valgu nii laiali, et see kesklinn on see kesklinn ja mõtlen muidugi mine sinna, suur kirko ja noh, seal ei ole midagi erilist, sellepärast et meie kirikud on ka põnevamad kui nende kirikud. Ausalt öeldes ja aga noh, mina ei tea, kes viitsib seal muuseumites ikka kolada, et, et kui sa oled muuseumi inimene, no eksis minema muuseumisse, aga aga, aga kõik tiigid ja poed ja, ja need on ka seal kesklinnas kõige ägedamad jusse Esplanaadi edela ja Puhjas Esplanaadi, et et need on ka selles kandis, et ta nagu hästi kompaktne selles mõttes, mis mulle meeldib, mulle meeldib kohvikukultuur. Et seal saab hästi, palju on erinevaid terrasse, saab väljas istuda ja aeleda ja, ja hästi armas on see, et ka Soomes ära keelatud muru peal logelemist ja vedelemist ja pikniku pidamist, et mis Eestis ja Tallinnas on nagu kuidagi aut, sellepärast et ma pean kritiseerima. Meie nagu võimud ja linnaisad ei saa vist aru, et, et see käib linnakultuuri juurde, et et kesklinnas peaks olema neid, et kui on juba pargid, mida meil on niigi vähe, onju, ja muruplatsid. Et laske inimestel seal aeleda ja mõnusalt aega viita ja ärge ärge ajage neid minema, et ma olen nii kurb vahel, kui ma lähen Tammsaare pargist läbi ja vaatasin seal mingi jaapanlane lebottes oli ennast selili visanud, lugesin mingit raamatut ja siis meie mingi munitsipaalpolitsei tuli, taasta minema, mees olid täiesti šokis, ei saa absoluutselt aru, mida ta oli valesti teinud. Et minge nüüd teie ka, no ma ei tea. Meie munitsipaalpolitseil pole raha, muidugi minge komandeerige nad kuskile hetkeks, kas või üle lahe. Et vaadake, kuidas suvel elu tegelikult käib, et et meelitage rahvas meil ka nagu parkidesse ja murule nagu möllama, et, et see on nagu hästi tore, aga mida seal vaadata, noh ma isegi ei oska üritada. Noh, loomaaed on nendel tore, mis on ühel saarel saarel ja, aga ma ei ole seal käinud, vaata. Seal on ühel Lennsaater, mis jääb siis kuskile Sõidad väikse laevakesega, issand jumal, on see Seura Saarile, issand, ma pole seal kunagi käinud, alati. Mind tahetakse sinna viie alati on meil siin muidugi minekul, aga linn on, mägi on teine populaarne koht on lõbustuspark. Jah, aga seal tore, see on hästi tore, sinna kindlasti soovitan minna. Siis üksvahe kohta on üks, mina olen käinud Heureka. Jah, olen sellest ka kuulnud, aga. See on siis niisugune teaduspark. Teadus, parkus näeb vahvaid vahvaid, igasuguseid teaduskatseid siis tavalise inimesele selgeks tehtuna. Minu minu jaoks ikkagi Helsingi on nagu suvelinn ka, et ta on kõige-kõige mõnusam, suviti mulle meeldib, sest seal on vähe kuritegevust. Et sa võid seal suhteliselt rahulikult olla ja, ja sa ei pea kartma pätte ja röövleid, et see on nagu Helsingi puhul hästi tore ja politsei on abivalmis politseinik, heatahtlik, ta on loodud selleks, et sind sind aidata ja teenida, mitte sind karistada. Et selles mõttes, et nad on hästi toredad, kuna ta on merelinn, siis teevad hästi toredaid neid eri pikkusega, neid laevamatku seal vot tuled sadamasse, sinna edelaranda, siis sa näed neid väikseid eri suurustes, paate ja laevukesi, mis teevad nende Lähi saarestiku vahel kruiis erinevate pikkustega alates poolest tunnist, kuni ma ei tea nelja-viie tunnini, need on toredad armsad, et et, et seda soovitannias. Mis tutvustavad natukene Helsingi Ja, ja seal saad nagu lühidalt kõik asjad teada ja siis noh, sellised asjad, et aga, aga muus osas ma ei oska öelda, mis seal on, karrannad on hiieta, randa on hästi lähedal, et kui tahaks korraks randa minna, aga Soome puhul on natuke kurb see, et seal on vesi hästi, külm, alati meediumit. Et see oleneb sellest rannikust rannikuni kuidagi valet pidi seal Juve jääkülm, vesi on seal alati ja soomlased on hästi suured purjetaja, nagu te kindlasti, kes on Helsingis käinud, eks ole tähele pannud, et meeletult on seal paate ja purjekaid seisab Kaide ütles, et, et nad on kõvad purjetajad, et et kas see võimalus on, et rentida endale kohe mingi kas siis kaater või, või purjekas ja kuna see on palju huvitavam, see ei lähe nagu avamerele kohe, et seal ongi tõesti väiksed põnevad saarekesed ja lahedad sadamad, siis siis miks mitte rentida endale mingi paat ja kimada sellega seal ringi? Aga liikudes neid natukene Helsingist välja, et mainisid ennem sellist lahedat linna nagu Porvo mis on siis niisugune natukene nagu? Vana vaata nagu soomlased tulevad, siia, imetlevad meie nagu vanalinna, tahad neid täiesti jalust nõrgaks, onju vot see on selline asi, et seal on nagu vana, kellele meeldid vana vana, et mingit nostalgitsemist ja, ja seal on imearmsad, vanaaegsed kohvikud, et et seal on püütud Lähed hästi Hodentseks, nii nagu need asjad on seal olnud kunagi mitusada aastat tagasi. Nii, nad on ka nüüd, et see on nagu hästi lahe, seal on isegi nad on suutnud jätta need poekesed samasuguseks, seal müüakse ka siukseid poodides niukseid, ime vanu asju ja, ja oledki, oledki nagu imevärki müüdaks, et et see on nagu Senka nostalgialaks sealt Porvoo osta, aga aga rohkem nagu sealt Helsingi ümbrusest. Ei oska öelda, ma olen ise elanud Lohja kandis sammati kandis, aga noh, see on ka maas jõudu, et noh, mida sa seal vaatad, et ühel hetkel saab loodusest kõrini. Ma mõtlengi seda, et kui liikuda nüüd sellest Helsingist, siis nii-öelda põhja poole, kuni, ütleme siis, Rovaniemi, mis on siis tuntud jõuluvana koht, et et kas seal vahepeal ongi siis niuke suhteliselt. Leelo-leelo ja tead, sa on ja edasi. Aga kui me jõuame üles sinna põhja Rovaniemist, sa vist ise ei ole sellel jõuluvana juures käinud. Ei, ma ei ole, ma olen käinud, käin Brugal ja seal igal pool nagu talviti suusatamas, jaga lappis, olen käinud, kus siis praktiliselt talvel päikest ei olegi, oli pime. Aga, aga ja, ja hästi lahe ja seal on polaarjoon sinine, et see valgus on kogu aeg, on sinine ööd ja päevad on sinakas valgus, mis on ja lumi on ka sinine ja kõika sinine. Aga siis polaarpäev? Ja, ja suvel on jah, sama lasteline mõistusele hakkab, nad on täitsa totakad seal. Aga aga, aga selles mõttes on see äge, noh, et kes. Oota, ma ei ole sihuke talveinimene käinud ära seal sellepärast et peab ära käima, et noh, kuidas ma nüüd käimata vaatamata need põhjapõdrad ja polaaröö ja suusad, tamine ja kõik see värk, et mulle ei meeldi suusatada, kui on jube pakane, noh seal on sa ikka keset talve lähed suusatama, soomlased tohutult armastavad just suusatamist ja erinevaid talvesporte. Et mulle ei meeldi seda teha pakases ma lähen ikkagi kuhugi Itaalia ja Prantsusmaa poole, päike sirab ja paistab, jahtub ikka sellest, et vaata, et me oleme nii suure osa ajast, eks ole, pimeduses elame siin. Aga soomlane nagu suhtub sellesse pimedusse nats teistmoodi pimedusest ka nagu viimast ja nagu nagu isegi mulle tundub, et meeldiv. Et need, kes seal üleval elavad, need on natukesest koopaelanikud natuke. Aga ma tahaksin natukene küsida selle lappima kohta, esiteks seda, et mina ise ei ole seal käinud, et ma olen niisugust tüüpi inimene, kes käib kuskil kaugetes kohtades ei tea, mis nagu naaber teeb, et lappima ongi siis niisugune suur, ilus looduslik ala, kus on tõesti põhjapõtra Sid, nagu. Nagu murdus, on, ma mäletan, et me ykskord ükskord loll hakkasin sõitma lappi, ma ei tea, mis mis asi sõlminud tavand kihutas, ma pidin sinna kindlasti oma auto minema, et oleksin võinud selle autoga rongi peale näiteks panna see võimalus, nendel võimalus ja paned rongi peale Helsingist ja auto sõidab koos sinuga sinna, kuhu vaja, onju aga taevani siis jah, sealt autoga sinna lapi ja siis ma mäletan juba seal seal põhja pool ja siis kui keset talve ja siis noh, ta, nii müstiline ta tõesti muinasjutuline, et, et selle võiks Ühe korra elus ära kogeda vähemalt. Aga, aga see põtrade määr, need põdrad Keblutasid lihtsalt mööda. Sõitsin selle autoga, pime Kaju veel, eks ole, isa Arvo on öö või päev ja siis need põdrad lasevad seal mööda teed ja siis, kui sa jääd seisma, tulevad su auto juurde. Nad on nii imeilus, et loomulikult, aga nii hämmastav, tähendab, noh, mina olen arglik inimene, kes kardab hobust kaane. Õudne, nagu teile sellise nii müstiline, et et see on nagu natukene muinasjutumaa, et ma arvan, et paljud inimesed oma on oma südame ja hinge sinna nagu jätnud, et. Aga need kohalikud, kes seal elavad, siis laplased, kes või saamid või kes nad on, kes oma keelt räägivad. Aga nendega ma tutvunud ei ole, aga mul on tavaliselt need inimesed on need, kes peavad vaata, kus soomlasel on traditsioon, pidada meki, et kuskil järve ääres mere ääres siis tegelikult paljudel, kellel on vähegi võimalust, peavad muuseas mekiga seal ülevalpool kuskil sees on nendel veel teine mäki, kus nad siis talviti käivad ja siis ma olen nagu nende soomlastega suhelnud, aga see on ka nagu mast ja need on suured. No need on juba nagu teistmoodi vägevad palkmajad, mis nad siis nagu ehitavad mekkideks. Aga nendel on üks hea kaval nippe teevad, kuna nad noh, vaata, see ei käi nagu talve Mcis nii tihti kui Suweme. Ehk siis see on traditsioon, et nad rendivad neid välja neid oma talve Mäkisid ette, et, et seda ma ka soovitan, et need on nii vahvad ja nii võimsad ja nii kihvtid hea maitsega, tehtud, tehtud majad, et, et pigem kui sa juba sinna lähed, et selle asemel, et seal mingi mingis kommertslikuks hotellis elada natukene vaeva netis ja üüri endale see möki, sealt lapist ja see elamus on kordi ägedam veel. Aga ikkagi need kohalikud laplased nendega kokku puutunud ei ole, et kuidas nemad elavad. Elavadki noh, see, mis meile näidati ja nii need, kelle juures meie käisime, noh need on panunendane, jurtad ja Hurdad seal püsti ja ja ongi, elavad sõna karvane müts peas ja närimistubakas, põsed ja niuksed natukene haisvad ja noh, see on äge, see on eksootika. Soomes on üks vahva toit, kui rääkida natuke veel siin söögist ka, et mida seal põhjas süüakse, on põhjapõdrasarve pudru. Milliseid karda, milliseid lahedaid toite näiteks sina soomes oled sa kohanud või mis Soomele omased toidud, kui me räägiks natukene siit Broagalistast ka minul tuleb esimesena meelde muidugi Karjala piirakas. Ja Karjala piiraksamatult gara Macaraja Karjala piira korvpirukas on siis niisugune nüri riisi munapudru, mis on pandud nagu selle sellise nagu lahtine pirukas, sinna keskele pandud ja siis muna või pannakse veel muna või pannakse tegelikult peale, et see on hästi Jamii, kus on hästi tehtud õigesti tehtud, et need suured, millest ma rääkisin sulle ju need suured rasvased lihapirukad, liha, piiraka, see on väga hea tegelikult, sest nad panevad sinna ikkagi liha, pannakse nagu peab ja puhast liha, mingit mitte mingeid pahur vana. Ja siis on see boss bossi sees, bosson Emmar kune, rasvane suhkruga pealt ja seisan maas. Ja nad teevad maailma parimat, soomlased, maailma parimaid vastlakukleid, eestlased, minge õppige, kuidas teha õieti vastlakukleid, sest kui on Vasklate aeg, siis mina kannan kottidega vastlakukleid Soomes, mitte ei osta siit, sest me ei leia sätte teha vastlakukleid. Mida veel soomlase selline igapäeva toidulaua pealt huvitavat leiab, millest võiks šnitti võtta eestlane või võiks kui soome lähed, siis peaks maitsema. Ärge võtke Smitte Nad söövad ikka kartulite liha nagu meiegi, noh, tavasoomlane vaata kui soomlanglabsiiendada seda pissi. Pipuri wif, issand jumal, nad on nii vaimustuses Eestis nad millegipärast eriti vaimustuses sesse pihkbury pihvi tehakse siin ekstra iso nende arvele vaadates nagu ja siis kallis roog Soomas, et kui seda tehakse õigesti ja puhtast lihast, siis ta on päris kallis roog, aga siin Eestis on ta odav võrreldes Soomega, et selle pärast nad söövad siin nii hirmsasti lihakäntsaka sa korralikult kartulit kõrvale, see on nende roogeta. Et selleni ma ei ole ka jõudnud ja seda ma ei armasta. Ja tegelikult sellised urbaniseerunud saamast ikka söövad itaalia köök ja prantsuse. Aga kalasõbrad on nad suured, et lõhe on lemmik. Seal turul ju mul tuli meelde, on niisugune vahva kalaosakond ka sealsamas edelasadama juures. Räim räim on nagu Nende, nagu ka üks nad oskavad seda teha 1000-l eri moel ja jube hästi, vot seda ma soovitan aga seal turul proovida ja ja ma mäletan sellist toredat aega ja räim on hästi odav, ükskõik kuidas ta ka ei ole seal, mis imenipiga valmistatud, ta on hästi odav, üldse kala, odav Soomes, siis ma mäletan, et kui oli eelmine lama Soomes, siis peaminister ütles rahvale, rahvas, sööge räime, sööge räime kõvasti, sellepärast et noh, oli tõesti korralik lamaja, rahval oli vähe raha ja ja hoiti kokku iga igast otsast, siis räimest rahvusroog täiesti, nii et miks eestlased mitte, sööge räime. Majandussurutisest välja tulemise roog. Kui sa praegu Soomes käid, kuidas sulle tundub, üheksakümnendatel ma vaatasin kuskilt ajaloo ürikutes järgi, oli, üheksakümnendatel oli Soome üks kõige kallimaid maid üldse Euroopas. Kuidas praeguse hinnatase on, et mingil ajal räägitised alkoholi napsuhind on enam-vähem nagu üks, et soomlastel ei ole nii palju asja siia ka siis, kui nad käivad, et Soome on ikkagi kallis maa võrreldes Eestiga. No väljas käia inimese jaoks, jah, võib-olla, et kui sa oled selline, käib poes ja ostab poetoitu ja oled selline säästlik inimesi, on täitsa normaalne täna täiesti normaalne, et vaata, et seda tendentsi enam ei ole, et vanasti ju soomlased läksid suurte kottidega, ostsid siit võid ja vorsti ka ju kaasa, eks ole, rooga tassiti metsikult, et et seda enam ei ole, aga väljas käimine väljas söömine on jah soomes kallis. Aga kuidas üldse ütleme näiteks elamine, ütleme, Helsingis niukene vitro sissetulekuga võrreldes ütleme näiteks korteri üür, mingisugused maksud ja need bensiin või kütuse, sellised asjad. No mina võtan alati Audon tankindajaid, emm bensiiniga, Soome üür on ka olemas kohast, kus sa elad, kas tahad seal kesklinnas elada, siis on ta väga kallis. Aga kui sa oled nagu tagasihoidlik inimene ja elad seal kuskil magalatüüpi rajoonis, siis on täiesti normaalne palga ja siis selle üürisuhe on täiesti ja pole rahuldav. Mina ei tea ära küsima, vaata siukseid asju, ma ei tea, piimahindagi bensiini. Mul on kord. Olukord ei jää, ma ei tea mitte midagi, piinlik. Tee ära. Valetada on sellepärast, et mu mees alati ütleb, ta ei ütle, aga ütleb ikka. Ei, ei, tähendab ma ise panin tähele, et kes need tuttavad ka mul käivad, et noh, et kui nad on auto või siis nad ikka võtavad tank, enne kui lähevad sadamasse laevatavatega tankida, ütlen, et siis mul on jäänud ka niisugune tunne, et in nagu lähen, matka peab ikka ise, endal pole vajagi. Sõidan seal nagu kesklinnas, võib-olla paar kilomeetrit ainult autoga. Pidev teen, et noh, et see niisugune traditsioon, et siin on veel bensiin, on odav. Aga hakkame oma väiksed kodinad kokku tõmbama ja tagasi laeva peale oma reisipalavikusaartega liikuma, et lõpetuseks küsin sellise küsimuse su käest, mida ma olen küsinud väga paljude käest, et kui su käest küsida, et mis on Soomes kõige kõige, mis seal siis selle peale vastad. Kõige kõige kõige, kõige, kõige kõige on seal ikkagi see mingisugune rahu, puhtus ja see ilu, et noh, meil on nii pikk maa, ma võrdlen ikkagi Eestiga sinna, et alati kui ma jõuan Soome, siis mul on selline tunne, et oh, et nagu mingisugune stress ja selline koorem on nagu langenud, et soomlased on õppinud ära kohe jube toreda asja, et nad oskavad lõõgastuda ja nad oskavad nagu rutiinist ja rutiinist nagu lihtsamalt välja tulla. Et meil inimene ikka pinges kogu aeg Kuu aega on pinge ja närvilisus ja, ja kõik see, et noh, nad on nii lahked, et, et noh, just see liikluskultuur ja ja see suhtluskultuur ja teeninduskultuur, et see nii meeldiv, et sa nagu tõesti, nagu sa tunned ennast inimesena Soomes seal nagu täiesti normaalne inimene. Et iga kord, kui ma tulen Soomest tagasi, ma olen alati paremini Suurepärane aitäh sulle, Anu, väga põhjaliku Soome inimese analüüsi eest kindlasti andsid. Paljudel inimestel on täiesti uue pildi ühest soomlasest, milline tegelikult soomlane on ja veel kord suur tänu ja kindlasti katsun ka ise see aasta Soome seal ära käia. Ei aitäh selle, selline reisipalavik siis seekord mina olen nende kõrvitsa, kohtume järgnev pühapäev.