Tere päevast, head raadiokuulajad, seadmed kohale, kuulama sammu tagasi. Meie sõjaväe sellega üldse rahul selle laenata. Tere päevast, räägivad, on eetris On reede, 25. september aastal 2009. Tulenevalt põhiseadusest ei tohi riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. Sellele vaatamata pole vaatiat ühtegi riigiettevõtet, mille nõukogus ei istuks mõni riigikogulane. Sest kuigi enamus erakondi on häälselt deklareerinud, et nemad järgivad põhiseadust on võimule saamisel see unustatud. Poliitilist vastutust silmas pidades pole ju vahet, kas rikkumine saab teoks riigikogu liikme näol, kes laseb end riigiettevõtte nõukokku määrata või ministri poolt, kes vastava otsuse langetab ja riigikogu liikme sinna saadab. Olen ikka mõelnud, et mis on see põhjus, miks mõnel riigikogulased on nende nõukogude järel nii eriline valu? Ehk on nad tõesti sedavõrd erakordse kompetentsiga ja seetõttu asendamatud, et peavadki seal olema. Kuigi, kui vaadata nimesid, kes istuvad üheaegselt, isegi mitmes nõukogus tuleb tunnistada, et oskused ja teadmised nüüd küll selleks põhjuseks ei ole. Kompetents on sageli pigem erand kui reegel. Küll on, aga nagu selgub, nad tõesti asendamatud. Aga ehk on põhjuseks asjaolu, et erakondade pink on lihtsalt lühike. Et polegi kedagi peale riigikogu liikmete, kes oskaks suudaks ja oleks väärilised ka seda ilmselt mitte. Et asi pole lühikeses pingis, saab selgeks, kui heita pilk erakondade nimekirjadele, aga millest siis võib-olla on asi selles, et neid teisi, kes suudaksid ja oskaksid, lihtsalt ei usaldata, et on just nagu üks erakond ja nagu ei ole ka ei usaldata, sellepärast et need, kes oskaksid ja suudaksid, pole erakondadele, õigemini erakonna juhtidele lojaalsed. Äkki kuramused otsustavad hoopis olla lojaalsed ettevõttele või mis veelgi hullem riigile, et mis siis saab või on tegemist lihtsalt väikese seltskonnaga erakondade ees või tagatubadest? Nimetatagu nad seda, kuidas soovivad, kes hoiavad kiivalt silma peal igal kroonil mille saaksid just nemad, need, kes on nii-öelda pumba juures ja mitte teised riigi kaukast endale krabada. Eks raha ole ikka olnud üheks põhjuseks, miks võimu pärast jageldakse. Niisiis täna räägimegi tsentraliseerimisest, kultuuris, poliitikas ja elus üldse stuudiotes oleme nagu ikka kolmekesi Tartus on ajakirjanik Kaarel Tarand, tere laevast. Tere ja siin Tallinnas koos minuga. Linnar Priimägi, tere. Tere Kaarel. Tere, Ignar, mina olen arhitekt Ignar Fjuk. Hüva. Eelkirjeldatud et riigiettevõtete nõukogude ja riigikogulaste vahel täheldatavat erakordselt sümpaatiat võib vaadelda ka kui üht võimu tsentraliseerimise juhtumit. Kas selline võimu koondumine on demokraatias paratamatu või üksnes nii-öelda meie eripära, kes alustab kaugemale? Külalised võib-olla ma ei oska niisugust globaalset üldistust küll teha, et kas, kas, kas see käib igal pool nii või, või mitte, lõppude lõpuks on ju riigikorralduse süsteeme maailmas palju peale ka õhtumaise mudeli või, või meil kasutatava, aga, aga küsimus ei ole siin sugugi ainult, et ütleme, tipp-poliitikute valitud rahvaesindajate ja ettevõtluse, sealhulgas siis riigiettevõtete seostest. Riigikogu liikmed on ju esindatud ka kõikvõimalikes riigi asutatud sihtasutustes fondides. Mittetulunduslik, kes asutustes, sealhulgas näiteks meie just kultuurisektor, on ju täis mittetulunduslik asutusi, mis on riigi asutatud, mis on riigi valitseda ja alluvuses ja nende nõukogudes istuvad mitmesugused auväärsed poliitikud, kes võivad aga kaugeltki ei pruugi olla asjatundjad sellel alal, mida see sihtasutus või või fond või MTÜ parasjagu siis teeb. Olgu selleks siis teater näiteks või, või, või ka kultuurilehed või või mistahes kultuuris. No näiteks Rahvusraamatukogu nõukogu või siis rahvusooperi nõukogu Sa peadeks. Just just et no küsime, et miks see vajalik on, et kas riigi huvi on just nimelt ainult siis parlamendi ja tema poliitilise de poliitiliselt lahknevate vaadetega esindajate kaudu esindatud või võiks olla nii, nagu nagu, nagu on mõnel pool ka riigi kuuluvates ettevõtetes tehtud, et seda riigi huvi esindab avalik teenistus, see tähendab ametnikkond, mõnel pool see nii ka on, on see nii ju ka kultuurisektoris, kus nii mõneski asutuses istub nõukogus hoopis mõni Kultuuriministeeriumi ametnik, kantsler, asekantsler, nõunik, osakonna juhataja ja nii edasi kes kehastab seal teatud omamoodi järjepidevust, ilmselt ja avaliku võimu tuge, aga kellel teistpidi ei saa jälle minna ka Ligise sama alluva asutuse ja öelda, et kuule, et aja meie asja aja meile, sa istud seal parlamendis, sa oled praegu koalitsioonis, aja meile, nüüd teiste arvelt natuke rohkem raha välja. Mis on igati loogiline oodata, et kui mul on nõukogu esimees on parasjagu võimul olevas koalitsioonis näiteks minu sihtasutuses, siis ma ootan, te olete teeb mõne liigutuse minu kasuks, kas või teiste arvelt, siis et, aga peaasi, et mul hästi läheb. Noh, me oleme nüüd jõudnud, ütleme kuulajat segadusse, ajavatesse üksikasjadesse võib-olla aitaks siin üks niisugune populaarne näide, näiteks minu hea sõber ja kolleeg Peeter Olesk siis, kui ta oli riigikogu liige, siis tema kuulus Estonia't head trinõukogusse minu meelest ja ma olen kindel selle peale, ma võin vanduda, piiblil oleski ei pea viisi, vähe sellest, Olesk isegi teatas, deklareeris seda uhkusega, et tema ei käi teatris. Noh, vaat niisugune inimene sattus nüüd riigiooperi rahvusooperi etteotsa. Aga kui need üldiste üldise probleemiasetuse juurde tagasi tulla, siis küsimus sellest, kas kas tsentralisatsioon on demokraatias paratamatu või mitte, on minu meelest juba lahendatud. Sellega tsentralisatsioon ongi demokraatia, geneetiline kood, demokraatia on see, kus paljude võim antakse väheste kätte. Pärast ei olda sellega rahul, et need vähesed ei tee seda, mis igaüks nendest paljudest tahtis. Aga see, et paljude võim koondub väheste kätte, et valitakse endale esindusdemokraatia demokraatia paratamatuks, õigemini demokraatia olemus, vastandlik süsteem, mina pigem pooldan, ma olen öelnud, et demokraatiat ei salli just nimelt selle sama asja pärast. On demokraatiasüsteem, see on see, kus vähese võim jagatakse paljudega. Iga külapreester on lõppkokkuvõttes võimeline või suutlik või õigustatud patud andeks andma. See, mis kunagi oli, oli Jeesuse eesõigus või Tristusi õigus tema asemik maa peal, tema jagab seda piiskopile, need jagavad seda laiali. Ühesõnaga. Me hakkame. Paradoksaalselt selgub siin see, et demokraatia on see, kus tsentralisatsioon toimub ja demokraatia on see, kus, mis toimib sellele tsentralisatsioonile. Vastupidiselt. Ilmselt on vaja tänases saates mõlemat teemat käsitleda ja võimalik, et seetõttu ma kõigepealt räägiksin sellest, millest nagu võttis jutu üles Kaarel ette. Ja ma küsiksin, et mis on siis see, esiteks see vastuolu, mida riigikogulaste nõukogudesse kuulumise puhul on õiguskantsler silmas pidanud, mis on nii-öelda meie põhiseadusest tulenev vastuolu ja, ja teiselt poolt siis ma proovingi seletada seda, et, et nõukogu ülesanne on see siis riigiettevõtte või ka siis nimetatud kultuuri sihtasutused. Nende ülesanne on ju järelevalve selle üle, kuidas täitevvõim tegutseb, on see siis konkreetselt Tallinna Sadama või Eesti raudtee juhtkond, kuid ka laiemalt mõttes me peame ju endale meelde tuletama, et, et nende riigiettevõtetel on ka nii-öelda üldkoosolek, üldkoosolekuks on minister ja nüüd kujutame ette seda süsteemi, et ühelt poolt see kõige kõrgem võim ehk üldkoosolek kestis, määrab nõukogus on minister, aga nõukogus, kes on nagu tema all on riigikogu liikmed, see on ju meie põhiseaduse mõttega vastuolus. Mõte on ju see, et riigikogulased on need, nagu öeldakse, esimene ehk kõige olulisem rida need, kes teevad järelevalvet valitsuse üle. Ja seetõttu on juba iseenesest täiesti loogikavastane, et, et ühes struktuuris, kus nii-öelda kõige kõrgemale on ministrid, on kõige all, ehk allpool siis riigikogulased, vot see ongi see vastuolu, miks ei saa ka olla kultuuri sihtasutuse nõukogus liikmeteks nii-öelda riigikogu liikmed sest nende üle valitseb tegelikult täitevvõim, asi peaks olema teistpidi. Üks asi on see, see nõukogu tõepoolest, mistahes nõukogu peab teostama täitevvõimu üle justkui järelevalvet, aga, aga minu meelest tema vähemasti sama oluline roll on tegeleda strateegilise planeerimisega, tähendab ta ei pruugi küll ise kõike välja mõelda detailideni, kuid ta peab tegema need põhilised valikud nende võimaluste vahel ühe mingi otsuse nende võimaluste vahel valides, mis talle ette pannakse. Et mismoodi pikaajalisem areng selles või teises sektoris olgu tulundusvõi, mittetulundussiis peaks toimuma. Ja püüdma siis selle strateegilise plaani toeks ka olla, nii palju, et seda on võimalik realiseerida. Aga Eesti riigi üldine praktika on siiski see, et kui me üldse arengukavadest või pikemaajalisest planeerimisest räägime, et tembeldatakse see otsus ära, et jah, väga hea plaan on ja siis keeratakse sellele selge, kõik need riiklikud arengukavad, mis käivad Riigikogus kinnitamisel on ju tegelikult väljaspool riigikogu kontrolli või, või, või huviv isegi pigem võiks öelda, kontrollida nad saaksid, aga, aga huvi ei ole eriti. Nad on selle templi peale löönud ja öelnud, et tehtagu 15 aasta pärast vaatame jälle. Aga mitte nad ei tunne selle eest vastutust, mis, mis seal toimub. Kaarel kindlasti ma nüüd vahel ütlen ei, ei ole see, et neid strateegiaid ei mõelda korrektselt välja ja ei viida ellu. Põhjus selles, et seal on vahel või sageli riigikogu liikmed. See on natuke teine teema, aga ma nagu tahtsingi saada teada, et miks riigikogu liikmed sinna siis nii väga kipuvad. Kas neil on tõesti nii vähe muud tegevust? No võib-olla, et seda teha ei olegi eriti neil ju? Jalg üle põlve saavad raha. Aga kuule, sa unustad ära, et meil ei ole riigikogu liikmeid, meil on riigikogu, koosneb fraktsioonidest. Need, kes seal liikmed on, need on hädapätakad, istuvad seal aknal oma reas. Meie riigikogu koosneb fraktsioonidest, fraktsioonid on moodustatud parteilise alusel parteid alluvad Meil partei juhtkondade, partei juhtkonnad istuvad valitsuses. Nii sa siis tahad? Kes on kellelt igalt inimeselt, kellele allub iseseisvat mõtlemist mida, mida, vabandust, iseseisvat mõtlemist, võiksidki kogu liikmetel. No mis tahes nad sinna valiti ka selle eest, et neil on iseseisev mõtlemine või mõni kindlasti ka sellepärast tead, mitu näppu sul on kahe käe peal kokku. Siin Tartus 10, vaat ja meil siin Tallinnas on ka 10 proovis mulle leida 10. Okei, ühesõnaga võib siis nii väita, et, et see miks, miks riigikogu liikmed sellistesse mugavatesse kohtadesse suunduvad, kus on nii-öelda kindel sissetulek, et ju see on üks osa sellest nii-öelda üldisest sellest võimu koondumisest teatud kitsa seltskonna kätte erakondades? Ükskõik kuidas me neid siis nimetame erakonna juhatusteks, ees, seisusteks või tagatubade, eks, kes siis ei jäta kasutamata ühtegi võimalust, et nii-öelda raha saada maksimaalselt kätte? Ma eriti ei usu seda nii-öelda usalduse küsimust või et poleks usaldust teiste erakonna liikmete vastu, sest sinna võiks ju suunata aga tõesti neid, kes asjast midagi jagavad, et ei oleks nii-öelda seda Oleski fenomeni rahvusooperi nõukogu puhul. Aga, aga kindlasti on see siis ikkagi üks osa sellest võimu üldisest tsentraliseerimisest ehk sellest valitsemisest. Ja, aga mina tahaks öelda, et see ei ole ilmtingimata loomuomane. Näiteks meil oli 90.-te aastate alguses oli, ma ei tea, kuni 40 erakonda väikesed ja selleks, et neid erakondi oleks vähem ja et igalühel neist jääks siis vastavalt suurem tükk võimuga, et selleks tuli jõudu kasutada seadusandlikku jõudu, tuli piirata erakondade arvu sellega, et sunniti neid koguma aina uusi uusi liikmeid, neile seati alammäärad, ühesõnaga tehti neile tehniliselt keerukas väikestele olla iseseisev. Samas kui me vaatame vabaturul toimuvat, näiteks ettevõtlussektoris, siis Eesti on üldeuroopalises võrdluses omapärane selle poolest, et meil praktiliselt ainult mikroettevõtted ongi, on see hea või halb, on omaette teema, aga põhimõtteliselt need mikroettevõtted, kus on vähem kui 10 töötajat see hõivab paljusid inimesi, rahuldab nende ettevõtlikkust ja nii edasi, nad ei ole pidanud vajalikuks iseseisvalt tulla selle peale kontsentreeruda liituda, kogu aeg muutuda aina üheksa suuremaks kasvada. Meil on üksikuid nahka Euroopa mõõdus keskmise suurusega ettevõtteid. No kõige tüüpilisem näide on Eesti Energia. Ta on nagu nuhtlus ühiskonnal kaelal kaelas selle tõttu, et ta on ebaproportsionaalselt suur juba Eesti jaoks. Nii et ma tahan öelda seda, et vaba turg ilmtingimata ei tekita seda kontsentreerumist, seda ühte kohta Ta tsentri tekkimist suure võimu kogunemist. Seda, et see on poliitilises elus niimoodi juhtunud. Ja seda soovitakse, sellele on ikkagi. See on jõu kasutamise tagajärg. Kuulge, aga kas me ei mõtlesin rääkides, et üks ettevõte on Eesti kohta suur ja teine on keskmine ja, ja siis on kolmas on päike ja paras. Kas me ei mõtlesin praegu liialt, ütleme Eesti piires või eesti mastaabis, no mis ta on Euroopa Liidu mastaabis, Eesti on Euroopa Liidu majandusruumi liige. Võib-olla me peaksime mõõtkavasid muutma, siis jääksid mõnest asjast jääksid ainult ainult mikroskoopilised säilmed meie silme all. Aga veel kord selle juurde tagasi tulles, et et see tsentraliseerimine ja demokraatia ja parteide hulga vähenemine, mis sisuliselt on ju katsentralis poliitilise tsentraliseerimise protsess, see on ikkagi seesama sama demokraatia mille tundis esimesena ära plaat on, kui te mäletate oma riigiõpetuses, kes ütles, et, et demokraatia areneb edasi ja tema loomulik arengutulem on türannia. Vaat tema oli targem inimene kui mina, ma pean teda seetõttu uskuma. Georg Zimmel jälle rääkis seda, kuidas temaga rääkis, põhimõtteliselt sedasama, kuidas demokraatia kasvab üle bürokraatiaks ja see bürokraatia Ainani muidugi Likistub. Nietzsche klikk istumine on, on demokraatia, geneetiline kood ja ühel päeval ma loodan, et minu silmad seda päeva näevad. Demokraatiat enam ei ole. Ilmselt on selles, mida sa, linnal räägid, omajagu et sellist fatalismi ja, ja epateerimist ja. Ei, sest need on, vaata, loodus areneb oma seaduste järgi, ühiskond areneb samuti oma seaduste järgi. Kas see on fatalism? Seadused ei ole fatalism. Loodusseadused on küll tuua välja selle nagu. Ühe teised põhimõtted, et asi ei ole ju iseenesest selles, et kas miski asi on suur või väike. Loomulikult on suurtel kooslustel kalduvus, nagu öeldakse, minna sisemise kontrolli alt välja või minna siis mingisuguse sisemise struktuuri kontrolli alla, just vastupidi. Mida siis erakondade puhul me ka näeme, kuidas. Ajaloos Austria-Ungari keisririigi lagunemine, milles tuli Nõukogude Liidu lagunemine, millest tuli ja aga bioloogilistele organismidele on täpselt samuti, kui organism kasvab nii suureks, et kesknii-öelda organid ei jõua teda enam kontrollides. Jah, no selles mõttes on muidugi meie Eesti erakonnad ja ka erakonnamaastik ja see süsteem alles noh, väga väike, mitte mõeldes absoluutarvudes, vaid üldse ka sellest, nagu kontekstis, kuidas ühiskonda ühiskonnaga haakub, sest sel juhul meil võiks olla veel väga pikk maa selles allakäigus, et minna sarnasemaks, ütleme kahe põhiliselt, nagu öeldakse, kahe parteilistele demokraatiat telekus. Nii naljakas kui see ei ole, ma ei tähelda sellist kõlvatust, sellist allakäiku nagu meie nii-öelda veel alles väikestes süsteemis, ma arvan, et me peaksime ikkagi tähelepanu pöörama pigem sellele, mida me saame muuta ja mida me peame tegema, et seda nendes parteilistest kooslustes viia sisse nii-öelda sisemist demokraatiat. Küsimus ei ole selles miski, asi on suur või väike, vaid see, kuidas ta toime tõsiselt räägiks absoluutselt. Ja, ja näiteks üks asi on, mis on ju minu meelest väga pentsik, on ju näiteks just see, et ma olen tähele pannud, et mida rohkem riigieelarvest erakonnad raha saavad seda suuremaks kasvab tagatubade võim siin saates on väga sageli räägitud ja eelmine kord, kui Indrek oli siin kes seda, et tegelikult peaks selle erakondade riigieelarvest rahastamise üldse ära lõpetama, sest see raha ju Laak laekub otseselt ühe väikse seltskonna kätte ja kellel on raha, sellel on võim, see korraldab asju, see muudab ka Eesti poliitilist süsteemi täpselt oma näo järgi ja see on kohutav, kui see sättimine toimub ainult ühest väga sellisest kitsas seltskonnaga. Kas see rahastamise skeem ei otsustatud mitte ära demokraatlikul moel Riigikogus? Alati otsustatakse ühtesid asju korraniia Koranaa tähendab, ühiskonnale on alati olemas potentsiaal veel midagi muuta või sa arvad linna muuda, muudab riigikogu, et jaa, aga riigikogu valitakse, nii naljakas, kui see ei ole, valitakse demokraatia seaduste järgi, loovutades oma õigused sellele käputäiele, aga parteilast ei ole tähele pannud, et ikkagi valimistulemused on sageli erinevad. Aga. Teide teine koosseis Riigikogus on väga erinev erinevates riigikogu koosseisudes. Parteide juhtkonnad muutuvad pärast valimisi. Kahjuks mitte kahjuks, mis seal siis, mis sa siin nutad, võta taskurätt ja, ja nutame otsa, mujal maailmas on, mida sa teha võid palju näiteid tuua, kui üks erakond põrub valimistel, siis tema esimees astub tagasi, mis on meil täiesti noh, oleks ennekuulmatu, eks. Seda rohkem ta sinna ametisse jääb. Teatud määral on ju ka niimoodi, et, et me teisi vaatame kaugemalt kui, kui iseennast ja seetõttu meile võib-olla ei paista kõik needsamad pisikesed kriimud, mis lähedalt vaadates paistavad iseenda näol, ei paista teiste nägudel välja. Mul ei ole erilist usku sellesse, et kuskil mõni teine ühiskond oleks ülearu palju õilsam kui meie oma, et inimesed oleksid puhtamad, vähem kõlvatud, vähem väiksemate sohitegemise kalduvustega. Aga tõesti võib olla, et on mitmel pool tugevamaid ja, ja paremini kehtivaid mängureegleid, kui meil on. Ja seesama juba nimetatud erakondade rahastamine on üks selles mõttes huvitav küsimus, et sellele, kui, kui me igale asutusele avalikes eelarvetes ju raha andes küsime, mis on selle põhjendus, mis põhjus see on, et kas teil on selle taga mingi majanduslik arvestus, noh, minu poolest, olgu see rahvusooper või Rahvusraamatukogu või rahvusringhääling kõik peavad esitama detailselt oma kulude arvestus, eks ole, mille peale neil riigieelarvest saadav raha kulub välja arvatud erakonnad, kellel majandusliku põhjendus sellele rahanõudele ei ole, nad saavad lihtsalt nii-öelda näo või suuruse järgi. Ja, ja see ei soosiga selline vaba raha saamine soosiga, põhjendatud kulutamist ja sellepärast näeme kulutamise juhuslikkust üsna tarbetult rumalate asjade peale. Ja, ja, ja, ja see omal ajal, eks ole, nad ei kanna ka oma liikmete ees erilist vastutust selle eest, et mismoodi raha kulutatakse, need juhatused või minu poolest tagatoad. Vabandust, jah, Ignar valida tol ajal riigikogus, sa oled istunud seal õige mitut koosseisu. Mitut vooru. Millal see juhtus, et otsustati meie ühiskond viia erakondlikule alusele? Selle kohta oli mingi eraldi paber või juhtusse nii igasuguste muude komakohtade arvel. No vot, see juhtus nagu iseenesest, võib-olla sa ära tule mulle rääkima, Astanud ise tahtsid, seal oli suur poiss, olid juba karvad noku ümber ja need tulevad rääkima, et juhtus ise iseenesest ei, ma räägin. See, et ühiskond valib alati mingisuguse viisi oma huvide väljendamiseks ja et huvisid võib küll välja anda, nii et üks mees läheb tänavanurga peale ja karjub seal, aga et need oleks ka kingi tulemit sellel nii-öelda oma huvil, selleks koonduvad inimesed ja nad koonduvad selles mõttes poliitilisse erakonda. Poliitilise grupeeringu, see, et seda realiseerida. Võimalik, et sa küsid, et millal siis võeti vastu riigikogu, kus erakonnaseadus, mis määratles erakonda erinevalt teistest mittetulundusühingutest, kui organisatsioon on nüüd erakondade käes ja seda ei ole kuskil sätestatud, aga erakondadel on õigus, nii läks. Keegi ei tahtnud, aga ikka läks. Ja nii see kahjuks. Kuidas keegi ei tahtnud, erakondade liikmed tahtsid? No vaata, mis erakonnast sina tollal Ignaralid? Ma ei tea, nüüd ma ei mäleta, millal erakonnaseadus vastu võeti. Anna eks teda ikka muudetud ka kõvasti, kui ma arvan, et ta on üleminekuperioodi seaduses. Aga küsimus on ikkagi põhimõtteliselt selles, et kuna otsustati, see erakondi rahastatakse nii suurel määral või üldse rahastatakse riigieelarvest ja see võeti vastu minu meelest. Ma võin küll eksida, peale seda, kui Res Publica 2003. aastal suure võiduga tuli Toompeale uue jõuna uue muudatustega ja sellesse riigikokku ma juba ei kandideerinud. Aga vaata, põhimõte on ikkagi selles, et see võeti vastu jälle erakondade jõul, erakondade otsustasid riigikogus iseennast rahastama hakata. Kanjoni. Sisuliselt on see nii ja see tähendab seda, et, et viga on kuskil juba varasemas staadiumis on tekkinud. Vaata kööki, on öelnud ühe targa lause, et kes esimese nööbi valesse auku pistab, see jõuan ööbimisega iialgi õigesti lõpule. Arvatavasti on see esimene nööp juba valesse auku pandud. Äkki me peaksime nüüd selle asemel siin pusida? Nii verbaalselt kui ka kui ka aktiivselt selle asemel, et sind pusida, äkki peaksime nööbid nüüd lahti võtma ja otsast peale hakkama, nii nagu ütles Ernst Enno saaks otsast alata. Peaaegu otsast, nii, sellest esimesest nööbist ma mõtlen i minu poolest, miks mitte? See oleks ühiskondlik reforma, härrased, kas ma meenutan teile väga sotsialistid utopistid, mitte kapitalist UTapkist? Mul oli täna hommikul just utopist meelde Owen nimeks ja 200 aastat tagasi ma tundsin teda ja püstis püstitas loosungi kaheksatunnisest tööpäevast. Ta isegi püüdis seda, realiseeriti säigivistama seal selles tehas oma tehases aga, aga mujal saadi 100 aastat hiljem, aga, aga järelikult ei olnud üldsegi utoopia, eks ole, täitsa täitsa hästi realiseeritav idee oli, aga nüüd on küsimus, et mis me järgmised 100 aastat oleme vahtinud, miks mulle tundub, et paljud ühiskonna probleemid tulenevad sellest, et meil on liiga pikk tööaeg, kehtestatud inimesed käivad tööl ja saavad raha millegi eest, mida ei ole üldse tarvis teha või siis niisama molutamise rumalate, kurjade mõtete välja haudumise eest. Võib-olla on asi selles, et me ei ole nagu mõist mõtestanud seda, mis asi on. Ja mis asi ei ole. Äkki nad saavad? Äkki nad saavad siiski, õigupoolest saavad aja eest äkki või, aga täpselt nii täpselt, niisiis nad istuvad seal ja mis nad teevad, eks ole, mõni mängib interneti mängu. Mõni mõtleb midagi, kuidas saada rohkem võimu, kuidas saada rohkem tegevust lõppude lõpuks ju ka sportmängud, mis on kõige puhtama kujulised mängud või nähtavalt puhtakujulised ja ohutu mängud, et seal ju mõeldakse ka ainult domineerimise võimu saavutamise peale kogu kogu ülesande püstitus on selline, et kuidas saavutada võim ja kontroll. Kuule sina, Ignar, sina istusid seal kaia, tegid tööd nii-öelda, oli seal palju tööd või murdis konti? Kindlasti murdis, ma mäletan, sina olid vist üks neist vähestest, kes luges läbi kogu selle elektrijaamade erastamisega maha müügiga seotud dokumentatsiooni, sulle tuleb sellest tagantjärele medal anda ja mitte ainult seda vaid ka, aga teised ei lugenud jälle. No muidu nad teaksid, pina ainult lugesin. Nii et kõik igal pool saab teha. Väga tõsist tööd ja, ja ka Riigikogus võib nii teha, et sa võid pärast päris ennast ära katkestada, kui sa süvened kõikidesse teemadesse. Aga mingil moel nüüd see saade on võtnud sellise ikkagi ma ütlen mingisuguse fatalistliku alatooni, sest kui ikkagi linnal sa ütled niimoodi, et me peaks minema päris algusesse. No keegi kunagi ütles, et alguses, et saagu valgus. Et see ei ole ju meie võimuses. Me ju teame ise, et me, see ei ole meie Aga meil lihtsalt hilisemaltariteet kardinal Joseph Ratzinger, siis kui ta oli veel veel kardinal, siis tema ütles, vaatas, istus seal oma tühjas kabinetis suures tugitoolis, vaatas aknast välja ja otsustas. Kirik peab otsast algama. Vaata kui suuri asju siin otsustatakse, otsast alata, see ei olegi nii raske ja praegu maailm vaevleb praeguses majanduskriisis, maailm vaevleb sellega, et saaks kuidagi otsast alata, sest vana olukorda taastada. Ei, ei, ei garanteeri meile seda, et, et tulevikus me ei satu jälle. Aga siinsamas saates said täna ka välja öeldud, et, et see nii-öelda see muutmise võti on ju riigikogu käes, sest meie põhiseadusesse kirjutatud. Me võime küll neid sundida ja ma arvan, ka me ühel päeval suudame seda, et nad keeraksid selle, paneks selle võtme sinna lukuauku ja, ja teeks midagi, aga, aga senikaua, kuni me lähtume põhiseadust ja ma arvan, et vähemalt siin saates ei ole kunagi ühtegi inimest, kes ütleb, et, et ta viskaks meie põhiseaduse kõrvale ja mingisuguse muul viisil või jõul. Kaks oma tahet realiseerima, Eesti poliitiline maastik on väga hea koht selleks, et välja mõelda kõigepealt kuidas muuta, mis suunas muuta me oleme, me suudame oma pilgu ja oma elukogemusega haarata praegu seda meie lähiajalugu ja seda veel mõtlesin nagu mingisugust mingisugust tervikut, see ei ulatu kuskile silmapiiri taha helesinisesse, minevikku ja tulevikku. Meil on praegu olemas nii hea objekt, kus luua mingisugune näidiseksemplar sellest, mismoodi seda reformi võiks muuta. See on suur üleskutse meie ühiskonnateadlastele. Kes võiksid Eesti asja asja vaadata ka selle pilguga. Äkki meil on midagi maailmale pakkuda, välja töötada mingi mudel? Jah, mis, mis oleks, oleks kogu maailma jaoks kõlblik, sest kogu maailm praegu seda otsib ja viskleb endiselt seal Karl Marxi Jentsi vahel. Eesti ühiskonnas on olnud üsna hea ja julge enese peale ekspert monteerija. Ja kuna see ühiskond on väike haige olnud, siis on olnud võimalik ka reaalselt neid eksperimente teha erinevalt mõnest meist väga palju kordi suurematest ühiskondadest, kus katse laguneb poole peal laiali, enne kui tulemusi tuleb. Täitsa nõus. Nii et, et, et minu poolest võiks teha küll ka niisuguseid ütleme ülearu lõpuni läbi arvutama. Ta otsuseid. No näiteks üks, mis puudutab neid samu erakondi, millest siin on, mis meil põhiliselt hambus on olnud, on see, et ei ole palju vaja muud, kui kaotada ära erakonnaseaduses miinimum liikmeskonna nõue, see peab erakond saab olla ainult selline, millel on 1000 liiget. Miks just 1000, tekib küsimus, kust on võetud see arv 1000? Et tore, väike ümmargune arv, palju siis peaks olema, aga miks ettevõttel võib-olla või ma ei tea, mittetulundusühingul võib-olla kolm liiget? No üldiselt see on piiblist. Jeesuse ütles, et seal, kus teda on kaks tükki koostjale, mina, kolmas, no ja miks, miks peab selline piirang üldse olema, lasku käia, tehku kolme, viie või kümneliikmelise, tähendab, kui me kaotame selle piiri ära, siis me näeme. Kuidas toimub mingi ise organiseerimisprotsess. Kõigile kodanikele on tekitatud uuesti sellisel juhul võrdsed lähtetingimused konkurentsis Kaarel otsast alata, sealtsamast, kust me ummikusse jõudsime. Lähme, hakkame teist korda ummikusse tüürima. Sillustame nad ära ja jälle ja äkki siis tekib mingisugune teistsugune ja mõistlikum valiku praegu. Kui aja jooksul. Sest kui pole parteisid, siis on partei tähendab maailmas on juba kord asjad nii loodud ja, ja seetõttu ma arvan, et ja siis Kaarli sinu jutus on küll alustuseks üsna oluline tähendus. Ma arvan, et see 1000 liikme nõue on tõesti kunstlik ja, ja nagu pidurdab või isegi võimalda arengut, sest ta esimese liidul ei lase kasvada. No ei ole ju Angeles. Ütles, et, et sa ei saa muidu lollpäid kampa võtmata, Sa ei saa ühte erakonda moodustada. No absoluutselt, sest näiteks väga paljudes ka Lääne-Euroopa riikides on on süsteeme, kus erakonnad ei ole nii-öelda üleriigilised, vaid on ka nii-öelda nende mõttes maakondlikud või kommuuni tasandi erakonnad, et miks ei võiks olla selliseid erakondi, aga seesama 1000 liiget seabki selle nii-öelda teeb selle võimatuks, aga asi oli ainult selles arvus, asi on ka selles rahas, neid erakondi, mis on nagu juba endale sellel Toompeal selle kindla koha nii-öelda fraktsiooni ruumi taba taganud, neid ju nuumatakse sedavõrd ja, ja mis need valimised muud ongi, kui maksumaksja rahaga? Valijahäälte ehk maksumaksja ülesostmine, see on kõige pentsikum. Jaa, jaa, kõlbmatu mobiis, tähendab ennem sa Kaarel ütlesid, et ei ole teada, milleks erakonnad seda raha kulutavad, no kuidas ei ole teada, kõik erakonnad esitavad oma valimiskulutuste aruande tagantjärele. On teada ka teistel päevadel. Me teame seda ette, et kuskil 75 protsenti rahast, mida meie kolmekesi maksumaksjale erakondadele annavad, kulutavad nad selleks, et meie hääli tagasi osta või edasiost igavesti osta, et me annaks neile delegatsiooni, et nad võivad meie nimelt seal valitseda. Olukord on halb, nendime seda veel üks kord, aga Kaarel arvates, et väiksemas seltskonnas vähem lollust või ega tarkus ja väiksus ei ole omavahel tingimata niisuguses korrelatsioonis. Kahtlemata kahtlemata mitte. Räägin ühe psühholoogi minu poolt väga lugupeetud Jüri Alliku kogemuse, tema ütles, et ta nimetas seda lolluse jäävuse konstandiks. Et tema vaatas lasteaias ringi, et kui palju on ümberringi lolle, lähen õige kooli, et seal on nagu targemad inimesed läks kooli, vaatas oma kooliklassis esimesest klassist sama palju lolle, siis mõtlesin, et lõpetan kooli ära, lähen ülikooli, lähen sealt ometi inimesi, valitakse esimesel korrusel, vaatab ringi täpselt sama palju tolle, nii et see, see on hoiatav näide, kui see võib olla naljajutt, aga igal juhul on see hoiatav näide, et küsimus on pigem selles, et me saaksime tarkade inimeste kätte võimu anda. Ka nemad on alati vähemuses, demokraatia neid ei salli. See see võib nii olla muidugi, aga, aga vähemasti tuleb minu meelest nende piirangute tähendab nende arvuliste piirangute kaotamisega, saavutaks selle, et on mingisugunegi võimalus ja grill. Barcel ütles selle peale, et mitu eeslit konkreto annavad kokku ühe eesli in abstrakto ja see on üks kole loom. Tere päevast, head raadiokuulajad. Pisukese sissejuhatuse tahaks siia ka, tema jaoks on sammu tagasi astuda. Me oleme sest praegu käri üks eetris siiski tühjaks natukene seda konteksti avardada. Ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliik kuulajate tähelepanu juhtida. Mina esindan siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika psühholoogiline probleem, võib-olla täpsustaksime. Võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid, seda muidugi on olemas veel üks, vaata, see on eestlase vaate. Kas siis selle maa keel, laulutuules, reetsed, küsimused, mul on väike saladus, vabandanud, tiraad läks pikale. Kas seal on ka, see oli küll väga asjalik materjalid on väga huvitavad. Aitäh sõnaõiguse eest. Viivad hüva räägivad, jätkab tänases saates oleme nagu ikka kolmekesi Tartus on Kaarel Tarand, siin Tallinnas olen koos Linnar Priimägi, mina olen arhitekt Ignar Fjuk. Ja saates oleme rääkinud tsentraliseerimisest küll sageli või rohkem võimu koondumisest. On see siis poliitikas, kultuuris võib elus üldse. Ja saate esimeses pooles jäi nagu kõlama, et see on paratamatu, et toimub tsentraliseerimine ja koondumine, on see võimu, on see kapitali, on see? Kultuurisfääris, et et asjad nagu liiguvad iseenesest mingisuguse koondumise suunas. Kuigi me ei ole üksmeelt selles ja vaevalt, et, et siin saabki seda olla. Et sellel alati on nagu halb tähendus, Valb halva märgilisus see, et toimub koondumine Oot, mina tahaks kohe parandada, mina ei olnud seisukohal, et koondumine on paratamatu, vaid vastupidi väitsin seda, et kuna see ei ole paratamatu ja loomupäraselt vabaduse tingimustes seda ilmtingimata ei teki, ei ettevõtetes ja ka mittetulundus sektoris siis kasutatakse koondamiseks ja koondumiseks jõumeetodeid kas siis õigusliku sundi või mingisugust finantssundi. Meil on praegu siin tänavu aastast on palju praktilisi näiteid, eks ole, nüüd viimane oli see kuulsusrikas kõigi maakonnamuuseumide ühendamise näide. Et me paneme kuskile kassa eraldi ja kõrvale seisma, siis te paratamatult olete sunnitud ühinema, sest et, et kui teil ei ole oma kassasid enam, siis ei ole enam iseseisvalt ja, ja, ja siis te peate tegema, mida kästakse. Niisuguseid niisugust mudelit esindab ju lõppude lõpuks ka Eesti riigi rahandusministeerium, kes kujutas. Ta on juba aastaid endale ette, et tema ametnikud teavad kõige paremini, kuidas teistes valdkondades ja mille peale tuleb ka raha sisuliselt kulutada. Ja niipea, kui neile see ei meeldi, ütlevad, et sorry, me ei anna teile rohkem raha, te saate vähem, sest teie kulutused on põhjendamatud. Kui Juhan Parts oli riigikontrolör 2000 et 2001 siis esines ta lausa mõtle mõtteavaldusega, et enne ei tohib Parlamendi otsustada riigi ühtegi kulutust, kui riigikontroll tema isikus ei ole seda heaks kiitnud ja vaadanud, kas need kulutused on ikka ka majanduslikult põhjendatud või mitte. Meie riigis õnneks on võimalik siiski ka teha parlamendi tahtel majanduslikult põhjendamata kulutusi. Õnneks või kahjuks nende enne parteide puhul oli jutuks, et kahjuks on siin täiesti majanduslikult põhjendamatu kulutused, mida tehakse eelarvel erakondade finantseerimisel, aga, aga see selleks on siiski tühine osa rahast. Kogu kultuuri finantseerimine majanduslikult põhjendamatu võib olla. Vaata, kui sa seda kõike räägid, siis ma ikkagi ei ole nõus Kaarel sinu selle väitega, et, et see just nagu ei ole paratamatu, sest loomulikult see ei ole paratamatu. Kahjuks on meie Eesti oludes see vähemalt näivalt täiesti paratamatu, sest pole ühtegi muud tendentsi, sai, saaks tuua ühtegi näidet, et toimuks mingisugune vastupidine liikumine. No ja milleks näiteks sinu näide, et nüüd maakondlikud muuseumid pannakse nagu ühe mütsi alla ühe kassa külge? Kindlasti ei ole küsimus kassas. Nad on, raha ei olegi üldse kassas, see on virtuaalne, see on elektrooniliste leel arvete küsimus on selles, et nii kui tekib üks selline suur muuseum, siis saab üks erakond, kes on võimul, kes on kultuuriministeeriumis võimul panna selle muuseumi etteotsa oma erakonna liikmest juhi, kellel on väga suur palk ja kellel on võime ka kahe-kolme aasta pärast juba ka nendel väikestel uuseumikestel, kes on erinevates valdades Nende etteotsa panna oma erakonna liige. Sest siis ei ole enam vaja küsida valla käest, siis ei ole vaja, et see inimene üldse tunneks. Nii nagu kahetsusväärselt juhtub olema rahvusooperi nõukogu liikmed, kes ei tea midagi teatrist, ei käigi isegi seal, et neid ei huvitaks see kohapealne asi, tähendab, see mehhanism on selline ja ma ütlen, et vastavalt neile seadustele, mis Eestis on, see on tõesti paratamatu, et see nii lähebki. Härrased, puhtfilosoofiliselt Ta on ja te saate need meie igapäevaelu vaadates saate sellest väga selgesti aru, et inimene koondatakse ühiskonnas, toimub nii-öelda koondumise protsess, see tähendab sisuliselt teisest küljest seda, et inimesi hajutatakse, nad lastakse hoopis laiali, lastakse lahti, nii et iga koondiga koondamist iga koondumist võib vaadata hajumise protsessi teise küljena son medali teine pool, vaadake, kui parteid koonduvad laadivikuks ja parteide võim koondub võimuladviku kätte, mis siis sellega seoses tekib. Lihtliikmeskond aina kaugeneb sellest ladvikus, ta aina hajub ära selle ladvik ladviku alt, täpselt sama on juhtunud juriiga, mis me ilma ilmaasjata räägime rahva võõrandumisest, riigivõimust, et rahvas võõrandub oma riigist ja see ei olegi mitte midagi muud kui sellesama koondumise ja hajumise koostöö, need on kaks paralleelselt kulgevat kulgevat protsessi. No seda me ilmselt saame üsna lähematel nädalatel mõnevõrra ka näha, et kas poliitilise võimu koondamine erakondade kätte, et lõpeb sellega, et koondub väiksematest omavalitsustest üldse välja ja nad nii-öelda pihustuvad sellest väljast hoopis kuskile teisele väljale, kus ei ole erakondi või seda veel see kord ei juhtunud. Mu meelest oleks üsna sümpaatne, kui omavalitsus, millel ei ole ideoloogilisi ülesandeid, oleks. Oleks nii-öelda ühishuvile orienteeritud kohalike asi, millesse ei sega ennast erakonna poliitika, maailmavaatelised, vaidlused, parem-vasak ja nii edasi. Aga kas see ka seekord veel juhtub või mitte, ma ei tea, Karl Karlson Sult järel, teine mõte, aga mina olen tähele pannud seda ja arvatavasti kõik olete, et kõik meie valimised, mis toimuvad, olgu nad europarlamenti või siinkohal kohalikesse võimuorganitesse kõikide nende mudeliks on muutunud riigikogu valimine või parlamendi valimine. Suvel me nägime, kuidas europarlamendi valimised muutusid kohaliku riigi juhtkonna valitsuse valimiseks või, või ütleme, riigivõimu valimiseks täpselt niisamuti praegu ei erine ju mitte millegi poolest mudelilt kohalike omavalitsuste valimised. Riigikogu valimistest on, panete te seda tähele, seda on siin-seal, mingeid kommentaatorid on ka on ka täheldanud oma oma artiklites ja niimoodi sõnavõttudes. No eks ilmselt need, kes on juba korra käinud pika tee ära, mäekülge pidi üles. Need on loomulikult huvitatud selle status quo säilitamisest olemasoleva kehtiva süsteemi et rohkem uusi mängijaid laua taha lasta ju ei taha keegi olemasolevatest mängida, sest see võimaldaks jälle võimu jaotumist suurema hulga vahel ehk igaühele väiksemat tükki. See retoorika oli väga tugev. 2002. aastal kui Res Publicat. Et ei ole vaja uut parteid, noh praktikas me nägime pärast seda Res Publicat tõesti ei olnud vaja, sest Ta pilastas kõike ilusat, mis vähe, mis tema lähedusse vähegi sattus. Järgmisel korral, kui tulid rohelised hoopis teistsugusel alusel, küll jälle käis jutt, et ei ole vaja, nad niikuinii ei saa, nad mõttetult tulevad solkima turgu, mis on juba jaotatud, oma uue toota, aga no praegu annab hinges püsinud, aga ikka veel siiamaani tehakse lootusrikkaid katseid neid uuesti järgmiseks korraks välja arvata süsteemist, sest nad on liiga uued veel, nad ei olnud nii-öelda võimujaotuse hälli juures siis kui suur pudrukauss lauale pandi, 90.-te alguses. Vaat kui me nüüd sellest terve saade oleme rääkinud, siis see, millest me räägime, ehk see, millest me räägime, ongi just nagu ainult üks osa sellest ühiskonnast ehk Me räägime erakondadest, poliitikutest ehk neist, keda valitakse. Aga on ju nii, et on ju vaja ju ka valijad, ega siis paraku on ju ikkagi veel nii, et nad ilma meie mandaadita meile toimuvad ikka ausad ja, ja vabad valimised. Ilma meie mandaadid nad sinna Toompeale ei lähe. Ja nüüd ongi küsimus selles, et, et miks pagana päralt see valija siis neid valib, kui, kui me ja kõik ühiskonnas, kes praegu sõna võtavad enne valimisi, võetakse väga sageli sõna on nii kriitilised nende erakondade, nende erakondade, puuduva sisedemokraatia suhtes seal valitseva et tagatubade ülemvõimu suhtes. Et mis asi see on, mis siis paneb valijaid kas siis üks kord kahe aasta jooksul või, või sagedamini või harvemini neid valima. Mina olen aru saanud, et, et loomulikult siin valitsevad väga sellised kavalad ja, ja oskuslikult välja töötatud poliittehnoloogiad manipuleerimine, mis tähendab ka manipuli leeritavust ja, ja tegelikult kogu see meie ühiskondlik poliitiline elu on omajagu ritualiseeritud. Et valimised on ka üks suur üks suur rituaal, üks suur karneval ja, ja, ja ega lihtne ei ole ju saada valijat sellele karnevalil osalema, kui valimiste vaheaegadel ei toimuks pidevalt Kresseerimist ja need resseerimised ongi need igasugused pidulikud avamised. On see siis võidusamba avamised, ilutulestikud, muusikarongkäigud, loomulikult ka vabariigi aastapäev, kus siis kõik panevad omale imelised frakid selga ja, ja rahvast naelutatakse teleekraani ette, sest noh, kuidas siis teisiti, kui sa pead ju neid nägema, et tegelikult see on üks üks adresseeritud rahvas, kes valib neid, keda ta ei armasta. Vaata, ma räägin, et kui ülikoolis juba aastaid propagandatehnikaid õpetanud inimene. Ja sa ütlesid, et mis, miks rahvas valib, kui ta suhtub nii kriitiliselt. Ja ma kirjutasin üles sinu jutu algusest päris, kui sa sõna võtsid. Sõna usaldus käis sealt läbi. Ja nüüd ongi niimoodi, et tuleb vaadata kahte eraldi asja, üks on usaldusteadmised. Eks ole, teadmiste suhtes, mida ma intellektuaalselt san teada. Ma võin olla kriitiline inimene valetab ja niimoodi need andmed ei vasta tõele. Arvandmed on valed, keegi teine annab teistsugused näitajad mulle. See on kõik arusaadav. Aga pane nüüd tähele, et usaldus ja teadmisele eelnema Usaldus alati eelneb teadmisele see, mis ma tean, see ei, ei sõltu üldse sellest, kas see on õige, mida ma tean, kui ma usaldan neid teadmisi, kui ma usaldan seda, kes mulle neid teadmisi annab, siis. Ma võtan need teadmised omaks, olgu nad ükskõik millised, sest teadmisi saab vaadata siit küljest, sealt küljest saab neid lülitada ühte ja teise konteksti. Nad muutuvad, sõltuvalt sellest, aga usaldus on midagi niisugust, mis on religioosne tunne. Ja sa ütlesid, et rituaalid on vajalikud ja need on vajalikud selleks, et meelt kinnitada. Et meile kinnituslikud ja, ja meeleavaldus selles mõttes ongi valimised ongi meeleavaldus, inimesed lähevad ja avaldavad meelt või oma meelsust, kui sulle meeldib inimesed ei, ei käi avaldama seda, kas nad nõustuvad ühe või teise tõega ühe või teise väitega. Ei, nad käivad seal valimas iseenese pärast. Nad ei käi valimas mitte Eesti tuleviku pärast, nad ei käi valimas mitte valimisprogrammide pärast, vaid nad käivad seal valimas iseenese pärast, sest see on nende jaoks religioosne meile kinnituse sellele, mida N mida varem propagandistid või mida põhjalikumalt propagandistid, sellest on aru saanud, seda edukamalt nad tegutsevad. Seda me näeme, mis praegu ümberringi toimub ju. Kahjuks on niimoodi tõesti, et eesrindlik või seal eesliinil olev teadus suudab avastada nii palju ka sealhulgas inimloomuses inimkäitumises praegusel ajal. Et need, need, kes neid teadmisi oskavad kasutada, on väga pika sammu ees rahvahulkadest, kelle peale seda rakendatakse, tähendab valija on üsna hõlpsasti manipuleeritav või panna pandav, tegema uusi tehnoloogilisi võtteid, kasutades üsna seda täpselt, mida tegema tahetakse panna. Ärgem unustagem jah, et demokraatia demagoogia tulenevate teiste samast tüvest Aga palju sellest, mis me nüüd räägime, on asjadele seletus. Ja võib-olla mina siis selline lootusetu juhtum ja teada, mis seal lahendus, et, et ma ikkagi ütlen, et jah, see on seletus, aga see ei ole õigustus asjadele. Ma olen nõus sellega, et loomulikult see valimise põhiline mootor valijale ta läheb, sinna, on ikkagi usk, veendumus ja sellele peale kasvanud usaldus. Et ta on nõus oma võimudelegeerima ühele grupile kolmeks-neljaks ükskõik mitmeks aastaks. Aga ta eeldab samas et sellele nagu korreleerub mingisugune vastutustunne nende poolt, kes võimu saavad. Ja küsimus ongi selles saates ja küsimus ongi üldse, mida teha siis, kui juba teisel päeval on näha, et see vastutus ei ole, et ta on petta saanud. Ärme proovime jälle asja seletada, vaid proovime anda mingisuguse lahenduse. Jänesel sinu paradigmasse seletus, kontraõigustus jah. Aga võtame nüüd vaatame seda meditsiinilises võtmes. Seletus, seon, diagnoos, haiguse diagnoos. Noh, kes totakas nakkab haigust õigustama? Seda ei ole vaja. Jätame selle kõrvale, küsimus on pigem seletus ja ravi, täpselt see, mis sina ütlesid, mida nüüd teha? Mitte õigustada ei ole vaja seda, vaid on vaja mõtelda, mis me siis nüüd nüüd edasi teeme ja aga selleks, et me saaksime teada, mida me peaksime edasi tegema, selleks me peaksime kõigepealt õige diagnoosi panema. Mis on diagnoos? Minu diagnoos on demokraatia. Hüva, nüüd on saatega nii, et, et Kaarel, anna nüüd sina oma diagnoos. Arstid need mina kida, kirjeldused, mis ta paberile paneb, on täiesti loetamatu, et ma loodan, et see, mida sina ütled, et see on täiesti arusaadav Ma ei ole sedasorti arst, kes ronib ise vägisi patsiendi koju, teda talle diagnoosi panema. Tähendab see rahvas, kes väidetavalt on haige sellest ajast saadik, kui doktor päts talle juba diagnoosi pani. Enne sõda ei ole minu poole pöördunud, et ma talle ravimit välja kirjutatakse, sellepärast ma ei tahaks Andideeri. See oleks üks võimalus, tõesti, ravi oleks see, et ma lähen pakun neile ennast alternatiivina olema seal võimule, ma ei taha seda praegu teha. No hüva, eks see arutelu jätkub järgmistes saadetes. Ilmselt on, on küsimus ikkagi selles, et, et me oleme võib-olla hakanud poliitikat ja poliitika tegemist kuidagi mõistma sellisena, nagu meid tahetakse panna seda mõistma. Või et, et me ei näeks tegelenud, mis toimub, et et kui tulevad valimised, siis just nagu räägitakse headest ja halbadest ja valgetest ja mitte valgetest tegelikult kõikidel tasanditel ja kõigi poolt käib ju kõige kõige labasem ametite jaotamine, eestkoste jaotamine ülemvõimu jaotamine, eriõiguste jaotamine, mitte midagi muud. Ja seetõttu võib tõesti nõustuda Linnar sinu väitega, et see pagana demokraatia on väga halb, sest tal nagu kalduvus ka riigimehe läbi selle demokraatia prisma dekrodeerida võid või alandada tavalisteks poliitikuteks. Et, et midagi on tõesti selle demokraatiaga lahti, et me teda ei valitse ise. Demokraatia valitseb meid. Võib-olla selle tõdemusega võikski selle saate lõpetada, tahan, tahame saada isevalitsejateks, mitte et, et meid valitsetakse. Hüva, nii see saade oli, saates olime kolmekesi siin külaliseks Tallinna stuudios Linnar Priimägi, Tartus. Kaarel Tarand, mina arhitekt Ignar Fjuk. Uus saade on eetris uuel nädalal.