Tänapäeval, kui üha ilmub uuendusi helitehnika vallas, tunduvad möödunud sajandi viiekümnendat aastat kiviajana Esimese magnetofoni ilmatu rasket Nepar kolme sain osta 1950.-te aastate teisel poolel. Hiljem tuli müügile kassettmagnetofon Desna ja veel hiljem 1975 sain Varssavist sessemburil viibides osta Poolas toodetud kassettmagnetofoni sealgitud pluuse kaudu mis aga samuti tõsi ei õigustanud. Tõeliselt hea raadio koos duubelkassettmagnetofoniga see oli Shar sain osta alles 1983. aastal Stockholmist. See teenis mind truult 20 aastat, kuni oli pea igapäevasest tarvitamisest lõpuni kulunud. Salvestasin sellega isegi kodus oma raadiosaateid, kui tervis ei lubanud üks vaheliik Kuda. Küll hakkasin üsna pea 1960.-te aastate esimesel poolel saama džässiplaate, esialgu sõpradelt Soomest, siis aga kirja sõpradelt mujaltki maailmast Austraaliani välja. Enamasti tegin vahetust. Üks sõber tundis huvi nõukogude liidus avaldatavate rahvamuusikaplaatide vastu. Neid eksootilise muusikaga plaate ilmus Nõukogude liidus hulgi. Teine kauaaegne vahetus partner kollektsioneeris Nõukogude džässi aga ka siin hiljem avaldatud Ameerika plaadi, et see oli endine kutseline kabareetantsija, esimese tšehhikeelset tantsuajakirja väljaandja Louis topitš. Külastasin teda 1975. aastal Prahas tema tillukeses ühetoalises korteris, mis oli maast laeni täis plaatija džässikirjandust. See harrastus sai talle saatuslikuks. Temast ja tema kollektsioonist ilmunud kirjutised äratasid tähelepanu mitte üksnes muusikahuvilistest vaid ka kurjategijaid, kes murdsid sisse tema korterisse ja peksid peremees nii põhjalikult, et ta saadud vigastustesse suri. Minu viimane, talle saadetud kiri tuli tagasi lakooniliselt kosega Semm Shell. Retuur Q R S S. Tema surma üksikasjust kuulsin hiljem ühelt saksa kirjasõbralt Louis topiczilt sain ka tsehhis vingi kuninga Karel vahi esimese plaadi, kust on päriti soolija Ellingtoni pala Birdi too.