Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab. Ning tänased rahva teenrid on Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Peeter Kaldre ETV-s ning Lauri Hussar vikerraadiost ja millest alustama? Alustame sellel nädalal ja kõige stiili puhtamast, poliitilise skandaali teemast ja sellest siis, kuidas välisminister Urmas Paet justiitsminister Rein Langi ümber on lahvatanud skandaal, kui Urmas Paeti palvel tühistas vaid pisut rohkem kui nädalapäevad siseministri kohustusi täitnud Rein Lang pronksiöö Vene poole jutumärkides kangelaste Schengeni viisakeelud mis pidid kestma siis 10 aastat ta tegu on Riigiduuma liikme Sergei Markovi, ka taotlus esitati ka noorteorganisatsiooni Naši eksjuhi Vassili Jako Amenkoga seoses, aga aga tema osasem seda viisakeeldu ei tühistatud ja Markovi kohta tuleb siis veel lisada niipalju, et tegu on Riigiduumaliikmega ja ta kuulub ajaloo võltsijate paljastamise komisjoni ning viisakeeld kehtestati talle. Seoses sellega. Ühes telesaates on Markov väitnud, et küberrünnakuid 2007. aasta aprillis-mais korraldas tema abi ehk siis ta justkui väitis, et Eesti vastaste küberrünnakutega oli otsene. Ja kui arvestada veel seda, et ta kuulub ajaloo võltsijate paljastamise komisjoni, siis võib öelda, et tegu ei ole päris tavalise moskvapoliitikuga ning justiitsminister Rein Lang on siis Markovi viisakeelu tühistamise kohta öelnud, et seda tehti Urmas Paeti palvel. Aga selles loos on segadus suurem, sest Urmas Paet, kes viibib New Yorgis, ütles intervjuus ringhäälingule, et ta tegi sellekohase taotluse Markovi viisakeelu tühistamise kohta Euroopa komisjonipoolsel survel, aga seda on eitanud Euroopa komisjon. Eile eitas seda ka peaminister Andrus Ansip ja seda on nüüd eitanud ka välisministeerium. Kolleegid üsna segane lugu. Täpsustuseks siis tuleb öelda, et Urmas Paet intervjuus aktuaalsele kaamerale ei öelnud, et Euroopa komisjon oleks seda nõudnud vaid ta viitas ühe Euroopa Komisjoni kõrgele liikmele. Ja kui komisjon teeb avalduse, et tema ei ole survestanud Paetises, ilmselt on komisjonil õigus, aga see ei tähenda seda, et komisjoni mõni liige kuskil kuluaarivestluses võisu pardal tõesti nööbist kinni võtta, et poisid, tehke ära. Mina esmaspäeval paberit esmakordselt nägin, siis ma mõtlesin ka, et see on üks hirmus ämber, millega on meie ministrid Paet ja Lang hakkama saanud, aga pärast ma vaatan, et lang on siin juhtunud, meil küll käitunud, aga mõistliku inimesena teinud selliseid asjalikke otsuseid. Sellel lang sai kaks taotlust üheda, neist rahuldas tõsisemalt. Jah, sellepärast ta eile seda selgitas ka rahvusringhäälingus, et ühe puhul siis Jakimenkole tema puhul on täitsa selgelt teada, et osales suursaadiku ründamises. See on rahvusvaheliste tavadega, ei ole kooskõlas, aga nüüd selle Markovi puhul on ikkagi väga segane, et kas, kas ta ikka ise nagu nendes rünnakutes osaliselt? Muidugi jah. Ameeriklastel piisas sellest, et bin Laden, eks ju, teatas, et Ameerika, vasta sellest sai suur sõda lahti, aga siin on Marko rääkinud, et mitte tema ise, vaid tema abi tegeles kuskilt Nestori vabariigis rünnakute organiseerimisega, see on hoopis teine asi. Meil ei ole otseseid tõendeid Marko vastu. Marko nõel ka, et tema abi ei tegelenud, kui ma ei eksi, Postimehele antud intervjuus lükkas ka selle ümber. Aga noh, see selleks. Nii aga, aga ikkagi, on, on üleval küsimus ju sellest, et, et kuidas siis need keelud tekivad ja kuidas, kuidas need keelud kaovad, sellepärast et olgem ausad, see on päris tõsine küsimus ju, kuidas, kuidas siis ikkagi nagu välisminister nüüd võtab aluseks kellelegi soovituse ja tahab siis nii-öelda kellelegi viisakeeldu tõsis, et kas see ei ole täisküsimust tekitanud, sest kui, kui me vaatame nüüd seda, et välisminister põhjendas seda Euroopa Komisjoni kõrge ametniku poolse seisukohaga, siis mõneti tekib ju küsimus, et, et kui suurt rolli võib siis Euroopa Liidu kõrge ametnik määrata tegelikult meie jaoks ju siseriiklikes otsustes, sellepärast et Schengeni viisakeelu kehtestamine on ju liikmesriigi pädevuses. Kahju, et Lang ja Paet oma avaldusi ei ei kooskõlastanud. Rein Lang on teatavasti öelnud, et euroopalik tava ei anna alust kehtestada kellelegi sissesõidu keeldu tema poliitiliste avalduste tõttu. Paeti jällegi oleks pahed sama rida jätkanud, siis ta oleks võinud kaeda seda juttu, et euroopalik tabaneb, et sellistele meestele noh, ei, ei kehti need, need need keelud ja nii edasi. Aga Paet selle asemel hakkas rääkima mingisugusest survest ja, ja kui see surve nüüd vastab tõele, siis on minu meelest Eesti välispoliitikat ka päris kehvas seisus. Kui piisab sellest, kui mingisugune komisjoni ametnik tuleb meie ministri juurde, tehke nii, tehke naa ja minister ütleb Jespos ja kohe teeb, et see on nagu, nagu, nagu nagu selle asja juures kõige keskpärasem lugu. Aga samas muidugi, kui, kui selle kõrge ametniku seisukoht oli põhjendatud, nii nagu Sulev siinkohal rääkisete Markovi seotust looga on väga keeruline tõestada. No ma siin kohas tsiteeriksin ühte Briti väljaannetes märtsist märtsis. Briti väljaanne kirjutab, et Sergei Markovi sõnul võrreldes küberrünnakud tema assistent, viibides sel ajal ühest tunnustamata vabariigis. Markov teatas, et tema assistent ründas Eesti Internetileht ikka omal algatusel. Saadik ütles veel, et ei soovi avalikustada oma assistendi nime, kuna vastasel juhul tekib viimasel probleeme viisade saamisega. Täitsa selgelt oli esimees teadlik, et võib tekkida jama viisadega ja mis juhtus ta selle tagajärjel. Tagajärjel pandi saadik ise viisakeelu alla. Ja see tekitas talle suuri probleeme, näiteks sõites Prantsusmaale või kus iganes. Nii, aga siin on ikkagi küsimus, et kuidas siis sellisel juhul oleks pidanud toimima ja miks üldse selline viisakeeld siis kehtestati ka see on ju tegelikult küsimus viisakeel viisakeeld kehtestati ajal, mil siseministriks ori oli Jüri Pihl ja, ja noh, see on ju päris hea küsimus, et tõepoolest, et päris päris tavaline mees Marko muidugi ei ole, et olgem ausad, kui Euroopa komisjoni kõrge ametnik ehk hakkab tema eest kostma, siis, siis on tal ikkagi nagu väga selge positsioon ka ka Venemaal olemas. Et, et küsimus on ikkagi selles, et, et kuidas siis kehtestada need viisakeelud nii, et need oleksid veppida. Et neid viisakeeldude asjad on kaetud saladusega, sinna tavaline ajakirjanik tavaliselt ligi ei pääse. Ma millegipärast kipun arvama, et see taotlust oli Kaitsepolitseiametist. Mis mind kogu selle asja juures imestama paneb, on see, et miks me räägime siin viisakeeldudest, kui tegemist on kurjategijaga, siis vastupidi, tuleks see inimene igatpidi meelitada kuhugi Euroopa liidu riiki ja siis edasi meeldivale vestlusele politsei politseisse. Et praegu me teda tõrjume, kuigi vastupidi me peaksime teada saama tõle, kas sa siis oli see seotud, oli tema abi seotud ja nii edasi. Et selles mõttes ma olen täiesti hämmastunud sellest käitumisest. No kõik, mis puudutab neid küberrünnakuid, see on endiselt varjutatud väga suuresaaduste looridega, ma täpselt ei tea siiamaani, kes need küberrünnakud Eesti vastu korraldas ja kui suure sulata, kes ja kus need küberrünnakud tulid ja kui palju see Eestile kahju tekitas. Aga fakt on muidugi see, et küberrünnakud on tänu sellele, et Eesti nende ohvriks langes, on Eesti välispoliitika üks kaart number üks, praegu, mida igal pool välja mängitakse juba aastaid. No ma võin tuua näite isiklikust elust, umbes kolm või neli nädalat tagasi. Juhtus ühe minu arvutiga, mul on nimelt kodus kolm arvutit, selline vahva asi, et tal sai viirusetõrje otsa, selle kohta ilmus ka pisikene märkus aruti. Jaanile aga selle seda arvutit kasutab, minu noorem poeg on üheksa aastane, tavaliselt käib sellises kohas nagu mängukoobas mingit internetimänge mängimas. Ühel hetkel avastasin, et arvuti on täis räiget pornot. Mõtlesin, et mis asi see nüüd siis on. Selgus, et mingi viirus, mis on, on sisse pugenud tollel päeval muuseas, ei olnud poeg üldse seal mängimas käinud, need temani, sellest õnneks puutumata. Edasi Mul teine poiss, kes teine poeg, kes õpib, Iideed läks asja uurima, ütles, et kuule, et isa, meil on see arvuti sellises suures robotvõrgus, et täiesti selgelt seda võidakse kasutada mingiks küberrünnakuks. Proovis seda viiruse ussi sealt välja saada. Lõpptulemus oli see, et ta pidi tegema siis kõvaketta täiesti tühjaks selle uuesti formatima, pani uuesti Windowsi peale, see oli ainus lahendust, ta ei osanud lihtsalt muidu seda asja ära lõpetada. Nii et tõenäoliselt võis hingamine osaleda. Kui see, ütleme siis meie perekonna arvuti, mingis küberrünnakus, keda me ründasime, kas me ründasime, ausõna, ei tea. Nende küberrünnakutega ongi selline väga imelik asi. Aga mina juhiks tähelepanu siiski veel ühele asjale, et kui nende viisakeeldude kehtestamine on, on poolt tundlik küsimus siis on ju tegelikult üks Riigiduuma saadik, kelle suhtes ei ole Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud viisakeeldu, küll aga on väljastatud vahistamiskäsk. Tegu on siis Andrei Lugovoiga, keda kahtlustatakse Vene kunagisi reagendi Litvinenko mõrvamises ja, ja antud juhul, kui ikkagi olukord oleks olnud nagu ka väga tõsine ja kui tegu oleks olnud, et Eesti riigi vastu suunatud kriminaalse teoga oleks tulnud algatada kriminaalasi ja sellisel juhul oleks saanud juba juba välja anda vahistamiskäsu, mida oleks saanud siis rakendada kogu Schengeni ja Euroopa Liidu territooriumil ja siis oleks sellel asjal olnud ju nagunii-öelda nagu väga selge ja juba nagu teistsugune taust, et, et antud juhul see, see nii-öelda ühe väljaütlemise peale kehtestatud viisakeeld on tõepoolest aga küsitud. Aga kriminaalasi ongi algatatud, kriminaalasi algatati juba 2007 mais. Et see ei ole mitte midagi uut, aga kohe-kohe tulid ka vastused Venemaalt, et me ei soovi teiega teha koostööd. Muuseas, selles kriminaalasjas on siiski üks inimene kätte saadud. Tema nimi on Dmitri kaluškeevitš ja see mees ja mitte Venemaal elav venelane. Tegemist on meie enda Tallinna poisiga, kes käib tehnikaülikoolis. Jäi vahele sellega, et tema arvuti kaudu siis rünnati Reformierakonna serverit niimoodi, et nendel marulistel, aprillipäevadel ja öödel ei saanud Reformierakonna avalikule veebilehele keegi sisse ega ka Reformierakond lisanduma siseveebi kasutada. See sell pidi istuma kolm päeva trellide taga. Ja pärast seda tegi ta kokkuleppemenetluse ning sai rahalise karistuse. Nüüd Reformierakond muuseas andestas sellele mehe sellel noormehele, ta ei lõuna isegi tsiviilhagi korras. Kogu seda rahalist kahju selle poisi käest välja, mis veelgi põnevam kohtuotsusega anti talle tagasi. Nii et palun, jätka. Talle anti tagasi mälupulk ja siis edasi läks uuesti kohtu, et sajatada omase trahvi maksma. Ta pidi iga kuu umbes 1400 krooni maksma. Aga Sulev, ma tahaks sinu käest küsida. Kui Ekspress kirjutas üleeile sel teemal artikli, siis algas sõnadega kõrgete Moskva Moskva ametnike viisakeeldude pehmendamine pidi Eesti-Vene suhted kraavist välja aitama. Mida välisminister Urmas Paet saavutada lootis? Kuidas sinu hinnangul väljendub see, et et viisakeeldude pehmendamine pidi Eesti-Vene suhted kraavist välja aitama, kui kui see võimalik surve, nii nagu välisminister Paet on väitnud, tuli hoopiski Euroopa komisjoni poolt? Aga kes sellele Euroopa komisjoni liikmele siis head nõu andis? Ikka, ma arvan, et venelased esitlesid. Ju nad rääkisid pärast nii eestlastega kui ka oma sõpradega Euroopa Liidust. Kahtlematult Markova kõrge tegelikult nädal. Tal vaja reisida, et see oli ebamugav ja ja ikkagi sellised väikesed asjad lähevad sageli korda. Ja kahe riigi suhete parandamisele võiks muidugi kaasa aidata. Aga samamoodi aitaks kahe riigi suhete parandamisel kaasa ka see, kui venelased teeksid koostööd küberrünnakute alal. Muuseas need küberrünnakud on siiski Eesti üks kõigi aegade paremaid prii PR trikisid, et ma olen kirjutanud sellel teemal ükskord päris pika loo. Täpselt sellel ajal, kui algatati uurimine 2007. aasta mais siis kui Eesti hakkas üle maailma laiali saatma palved, et teeme siia Eestisse küberrünnakute, vastase keskuse ja uurimegi, kes kes neid rünnakuid korraldasid, palun aidake meid kaasa. Täpselt samal ajal lõpetati Eesti üks kõige kõmulisemale kriminaalasja. See oli Hansapanga ründamine aastal 2004. Hansapank oli tollal meeletu ründajal. Ja nagu pärast sul välja tulnud, ei olnud tookordne rünnak Hansapanga vastu sugugi mitte väiksem kui siis 2007. aasta aprillist toimunud rünnak Eesti riigiasutuste vastu. Ainus vahe oli selles, et esimesel korral oli tegemist kommertsasutusega, siis vaadete ahaa, ainult pank, mitte kedagi ei huvitanud. Edasi, kui läksid valitsusasutuste veebiküljed rivist välja, siis hakati küll selle vastu huvi tundma. Kusjuures tegelikult, kui nüüd järgi mõelda ega siis midagi väga hullu rünnatud. Mõned valitsus, ütleme, valitsuse veebikülg oli mõne ministeeriumi külg oli maas, olid ajalehed maas, aga samas oleks võinud teha ju need pätid küberpätid hulga hullemaid asju rivist välja lüüa, näiteks elektrisüsteemi rivist välja lüüa sularahaautomaadile. Et selles mõttes oli nende käitumine suhteliselt süütu, mistõttu ma arvan, et see ei olnud väga, väga selline sõjaväeline rünnakuid, see oli pigem ütleme ülerahvalik üritus, kus mingis mingi punt inimesi ütles, hakkame ründama, levitas seda teadet ja seal leidis venelastest palju palju poolehoidu ja siis võeti kasutusele sellised arvutid ka, nagu minul kodus oli, mis asusid võib-olla 100.. Härra Markovi sobib täpselt kusagil tunnustamata riigis, räägiks pisut poliitilistest arengutest, ka see on tekitanud peal päris elavat vastukaja ja sotsiaaldemokraatlik erakond on hakanud koguma allkirju selleks, et umbusaldada justiitsminister Langi. Ja kui nüüd ikkagi vaadata seda, et ka Urmas Paeti ümber on tekkinud diskussioon, et kes ikkagi avaldas survet ja nii edasi, siis millised milliseid arenguid teie prognoosite nüüd lähemateks päevadeks, tõenäoliselt esmaspäev toob Toompeal juba märkimisväärselt selgust. No mina küll ei mäleta seda aega, kui korraga oleks löögi all olnud kaks juhtiva valitsuspartei ministrid, ehk siis Lang ja Paet mõlemad Reformierakonna ühed mõjukamad tegijad tegelikult. Et see kindlasti toob väga palju plusspunkte, kellele ta toob võime alati tuleb küsida, et kellele see on kasulik? Kindlasti toob ta kasu näiteks opositsioonile eelkõige sotsiaaldemokraatidele, kes ei ole kindlasti andestanud seda, et need valitsusest välja puksiti toob kasu keskerakonnale. Loomulikult. Kui Reformierakonna peamine vastane ja miks mitte, toob ta kindlasti kasu ka IRL-ile, ehk siis sõbralikule partnerile koalitsioonis ja näiteks Marko Mihkelson IRL-igaüks tuntum välispoliitikategija on öelnud, see oli langi poolt ikka uskumatu ämber, nii et oma koalitsiooniparte Kas umbusaldusavaldus antakse sisse? Ma arvan küll, et antakse. Kas nüüd läbi läheb, on teine. Siin on teine asi, aga kui me vaatame seda, mida on Isamaa ja Res Publica Liit juba öelnud, et siis on ikkagi sõnades juba juba päris palju tagasi võetud ja kui vaadata ka seda, et millisel seisukohal on näiteks roheliste üks liidreid Marek Strandberg, siis ka tema on üsna reserveeritud olnud selles küsimuses, et et selli selliste otse välja väljaütlemist ega väga palju rohkem kuulnud ei olegi, et siin on tõenäoliselt sotsid on olnud kõige teravamad, siis Keskerakond ja, ja teised on juba olnud oluliselt tagasihoidlikumad. Siin jällegi kui õiguse Rein Langile, eks ja Urmas Paetile siis jällegi tekib küsimus, aga miks Jüri Pihl üldse sellise inimese viisakeelu alla pani, võib-olla hoopis Pihl omadega ämbrisse astunud? Saab ju ka niipidi küsida? Aga peale selle on tekkinud jõuga veel tõsine diskussioon teemal info lekkimine, sellepärast et kui me vaatame, kui kauaks on salastatud viisakeelud, siis need peaksid olema vastavalt seadusele salastatud seitsmega 10 viieks aastaks. Ja põhjenduseks on toodud siis see, et need inimesed, kellele on viisakeeld kehtestatud, nende eraelu, peab olema kaitstud, ehk siis antud juhul Markovi eraelu peab olema kaitstud. Ja kui me nüüd räägime sellest, et see informatsioon on avalikkuse ette jõudnud, siis nii nagu me nüüd oleme ka lehtedest lugenud, telest näinud, algatatakse uurimine infolekkimisega seoses ja tegelikult olgem ausad, kaitsepolitseiga seoses on info lekkimisest räägitud väga palju, aga, aga noh, niivõrd jõuliselt ei ole seda uurimist mitte kunagi alustatud. Aga selle koha peal küsiksin, et mida me siis teame praegu rohkem Markovi eraelust, kui ma viisa viisakeeld on välja tulnud. Ma ausõna, ei tea mitte midagi tema eraelust, no see selleks, aga see on ju eesmärk, on see, on? See on nagu üks osa sellest. Aga, aga kuna ta on salastatud informatsioon, siis noh, tüüpiliselt sellistele juhtumitele hakatakse kohe rääkima, aga ka sellest, et kust ikkagi see info avalikkuse ette jõuda Miks ta on salastatud informatsioon, mina ei saa nagu sellest aru, et, et need inimesed, kellele viisakeeld on kehtestatud, need ju teavad seda ja nii nagu Markov kee latrama laia lõuaga igal pool, et tal on viisakeeld ja praegu ta meenutab, kuidas ta igale poole suuri takistusi oli sissesõidule ja nii edasi. Need inimesed, kellel on viisakeeld kehtestatud, räägivad seda ise väga heal meelel, tegelikult aga 75 aastat panna Clif peale. Müstiline tegelikult. Eestis on väga palju räägitud sellest, et meil on, meil on liiga palju salastatud informatsiooni ja, ja nii nagu me oleme viimasel ajal ka kuulnud, selle haldamiseks kulub ikkagi märkimisväärselt vahendeid. Need ei ole kümned Need on isegi sajad miljonid kroonid on eraldatud selleks, et seda riigisaladust kaitsta. Ja kui minna rahandusministeeriumi koduküljele, avades seal dokument, mis räägib riigieelarve täitmisest igal kuul siis leiame sealt ühe rea, mis ütleb ilusasti, sellel kuul kulus riigieelarve, vabandust riigisaladuse kaitsmiseks nii, ja nii mitu krooni ja need on tõesti iga kuu kümned, millelt maga kogu aeg nuputajat, milleks täpselt läheb? Ma ei tea. Mis saladus saab olla viisakeelule, sellest keelust peavad ju teadma sajavad, ehk mitte öelda tuhanded tolliametnikud piirivalvureid, kõik peavad seda teadma, kellele on kehtestatud mingisugune keel. Need räägivad omakorda edasi. Lisaks sellele, see on nagu sõel, see on ju ka üle Schengeni levinud, et noh, et see peaks ka olema teistes riikides teada, et seal oli ju Markovee öelda, me olime riigisaladuse Euroopaline, riigisaladus on, minu meelest tuleks vastupidi need nimed ära trükkida ja lennujaamades ja sadamates üles riputada, et kõik teaksid, et kes ei tohiks nagu sisse tulla. Aga ma tõesti ei tea, kes, kes seda saladust seekord levitasid, aga kuidas te seda hindate? Et kui nüüd ikkagi käivitub nõiajaht sellele, et kes selle saladuse, kui, kui sellel oli tempel peal ajakirjandusele andis. Aga mis siis juhtub, kui näiteks ma hakkab ise andis sellise info kellelegi? Jah, just nimelt, mis siis juhtub, räägivad ise, nagu ma ütlesin, väga heal meelel sellest. Nii-öelda laiali paiskas ikka tavaliselt ei ole niimoodi, et ma olen ka mitmeid lugusid kirjutanud, mis on kaasa toonud. Juta lekkimisest tavaliselt ei ole, niimoodi tullakse sinna juurde, öeldakse, et kuule, näed, et siin on pabereid võib-olla kuuled midagi, siis sa pead tavaliselt inimesteks küsima, kas sa midagi sellest teada siit olles tead ja siis vaikselt-vaikselt uurida, lõpuks saadki võib-olla mõnikord mõne paberi kätte. No nüüd sa küll natukene ilusad seda olukorda tõenäoliselt on ka selliseid olukorda, kus on tuldud nagu väga selgelt paberipakiga nii-öelda, et kuule, meil on siin üks väga huvitav pakett, et kindlasti on Eesti ajakirjanduses ka selliseid selliseid vahejuhtumeid aset leidnud. On olemas keediseid, kompra vabrikutest, aga sellel puhul siin on nagu neid huvilisi, kellele seda oli enne valimisi kasulik teha, hästi palju. Sellest võisid võita need erakonnad, kes kõvasti häält teinud aga ka need, kes on rohkem vait püsinud. Et me räägime, et sotsid on sellest ka midagi võitnud, aga mõtleme näiteks Keskerakonna peale. Ka nemad on võidumehed, ka neil oleks justkui põhjust midagi öelda. Aga võib-olla see oli hoopis mingi väike ametnik kõigi ametnikele, keda viskas asi üle, kes mõtles, et see oleks kasulik rahveta tuua selliseid vilepuhujaid ja on väga palju, selle pool tuli näiteks välja Endroni skandaal. Selline vilepuhuja on ka, ütleme selle nädala võib-olla kõige suurem maailmas kõige suurema skandaali ehk vormel ühes Rennoo ümber vaimu toimuva toimub samamoodi vilepuhuja seks kelle sõnaline siin otsustada, et me, me ei oska seda öelda. Ja siin selles juhtumis hakkas seda infot korraga väga palju liikuma, et võib-olla siin ongi lõpuks võimatu seda algallikat välja tuua, sellepärast et ühel hetkel rääkisid sellest väga paljud inimesed selleks nagu plahvatuslikult levis. Lekitamine on muidugi hästi selline põnev teema ja kindlasti jätkub selle teema kajastamine veel nädalaid siin ka ajakirjanduses, aga minu jaoks on see lekitamine siiski teisejärguline küsimus. Kõige olulisem küsimus on ikkagi see, mis kogu selle asja juur on, on see, kui palju ikkagi Eesti välispoliitika mõjutatud. Ja kui palju on ta mõjutatav näiteks Venemaa poolt Euroopa kaudu. Mulle tuleb kohe meelde, oli selline suurepärane tegelane nagu Eesti suur sõber, Maksu-Anders tuur, osse Inimõiguste volinik. Ja tema käis ju Eestile pidevalt näpunäiteid esitamas just Moskva survel inimõiguste küsimuses ja, ja väga palju asju ja väga palju seadusemuudatusi ju tehti ka selle surve tulemusena meil ära. Nii et selles mõttes Eesti välispoliitika on olnud Euroopa poolt ammu juba mõjutatav, ainult küsimus on selles, kui palju seda Euroopa poliitikat Eesti suunas suunab, hoopiski Venemaa. Kui palju me selle õnge läheme? Teine küsimus on jällegi kui võimekad meie uurijad, et siiski me räägime kogu aeg kuritegevuse ümber, et ühe suure kuriteo uurimisest räägime sellise kuriteo, millega Eesti on kogu aeg ennast maailmakaardile viinud. Meid rünnati, aga samas me ei suuda kuidagi öelda, kes siis ründas, kes oli see algataja? Võib-olla selgub jällegi jah, ei olnudki algataja. Ühte inimest, uus nädal toob sellesse teemasse kindlasse veelgi nüansse juurde. Tavaliselt ma siin saates kuulujuttudest ei räägi, aga aga poliitringkondades sosistatakse juba üsna pikka aega, aga ühest ühest juba seitse, kaheksa aastat väldanud ma ütleks pigem isegi jah kestnud ja kasutusel olnud reeglist, et sest nii kaua ametis või sellel ajal ametis olnud siseministrid on oma lauale iganädalase pistelise julgeolekukontrolli raames lasknud tuua ka tundlikku jälitusinformatsiooni ja ja sellist juttu Toompea koridorides räägitakse edasi, laske juba ise oma fantaasial lennata. Ma arvan, et siinkohal me võime võime selle diskussiooni lõpetada, loodetavasti selgub siis ikkagi see, et kuidas see, kuidas see informatsioon liikus, kui juba põhjalik uurimine on, on algatatud võib-olla edaspidi tundliku informatsiooni lekkimise küsimuses ollakse ettevaatlikumad, aga, aga ise millegipärast sellesse ei usu. Jääme huviga ootama, millised on need arengud, aga see nädal on toonud välja ka mitmeid-mitmeid, naljastumisi. Lauri enne kui teemaga edasi lähevad, lihtsalt mul tuli meelde, kui ma rääkisin sellest Venemaa mõjust Euroopale, siis elekkimisest siis tegelikult on veel üks dokumendi välja lekkinud eksister. Spiegel ei kaudu Euroopa Liidu raport selle kohta, kes alustas Gruusia-Vene sõda. Ja see raport ütleb siis üheselt, et tegelikult oli sõja algataja ikkagi hoopis gruusia, erinevalt sellest, mida meie oleme oma välispoliitikas pidevalt rääkinud ja mul tekib küll küsimus, et huvitav, milliste materjalide, milliste allikate põhjal Euroopa Liit sellise raporti valmis on saanud. Ma millegipärast arvan, et need on Venemaa allikad, millele valdavalt on tuginenud, sest tuletame meelde, et Lõuna-Osseetiasse Abhaasiasse Euroopa Liidu vaatlejaid sisse ei ole lastud. Nad tolkneb seal kuskil Gruusia lähedal. Nii et millise informatsiooni põhjal on need andmed siis nagu koostavad nii et seal on nagu veel üks üks nüanssile. Aga selle konkreetse raportiga seoses tuleb rõhutada seda, et seal on vedajaks Saksamaa kantsleriks pürgiv sotsiaaldemokraadist Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ja peale selle ka veel tema, Beneluxi maade kolleegid on, on seal väga aktiivselt tegevad olnud ja tegelikult seda tuleb ka tunnistada, et raportis kritiseeritakse samuti Venemaad ja väidetakse, et Venemaa eskaleerida konflikti saates siis piirkonda hulgaliselt sõjajõude ja peale selle tegelikult, et öeldakse raportis ka seda, et Venemaa saatis sõja jõuda piirkonda juba 20 tundi enne seda, kui Tbilisi otsustas enesekaitseks anda oma armeele käsu tegutseda. Seega on on seal väga palju vasturääkivat informatsiooni, seda peab tunnistama. Seda küll jah, aga kui sa läksid seda ilma järjest, siis Saksamaal, muidu ma ju valimised meil kus siis ilmselt Angela Merkel siiski jääb võimule, aga seoses sotsiaaldemokraatidega tuleb mul alati meelde ka Eesti suur sõber Gerhard Schröder, kes on ju sotsiaaldemokraatide võrdkuju Saksamaal ja me teame väga hästi, millist poliitikat tema on Venemaa suunal ajanud. Vahetame teemat sellel nädalal oleme näinud ka Tallinnas mitut meeleavaldust ja võib-olla kõige rohkem vastukaja on tekitanud mõned Eesti põllumeeste eilne aktsioon Rocca al Mare prisma esisel parklargu parklas, kuhu siis toodi suur kastitäis sõnnikut ja jagati inimestele tasuta piima. Politseile piima jagamise aktsioon ei meeldinud tõenäoliselt muidugi. Politseile ei meeldinud see see sõnnikuaktsioon ja sellepärast nad palusid selle seal ära lõpetada. Seda aga, aga igal juhul mingi märk sellest, et piimatootjatel hakkab nagu kops üle maksa minema, on see küll sellepärast, et kui nüüd ikkagi vaadata seda, milline on piima kokkuostuhind. Kolleeg Sulev Valner on siin saates sellest pikalt põhjalikult rääkinud, et piima kokkuostuhind on seal kuskil kahe krooni ja seitsmega sendi juures ja väiksematel farmidel veelgi väiksem. See on isegi mõnedes kohtades lausa kroon 90, aga samas on piimatootjad väga selgelt ja öelnud, et selleks, et ots otsaga kokku tulla, peaks olema piima kokkuostuhind vähemalt neli krooni. Ja nüüd on siis piimatootjad leidnud ka väga selge süüdlase selles kogu kogu skeemis. Nad ütlevad, et poeketid, mis on siis nii-öelda alustanud hinnasõda piimaga ja on langetanud piima hinda seal kolme, 73 80 peale on selle eest otseselt vastutavad. No siinkohal tekib mul küll küsimus, et võib-olla olen valesse kohta läinud, protesti avaldavad minu postkasti eile potsatas ka üks elektronkiri, mis rääkis, et prisma ja müüb hästi odavalt küll piimaga, et me teeme seda oma kasumi arvelt, et ega prisma tegeleb piima kokkuostule, sellega tegelevad tootjad. Võib-olla oleks mõttekas seda sõnnikut valada mõne piimakombinaadi etama mittepoeketi, et no see oleks ju sama ajaga, nendest me rääkisime varem küberrünnakutest. Minna nüüd Eesti peaks läheks Microsofti vastu, et teie tegelete siin arvutitega täiesti ampsuna. Eesti põllumehed on äärmiselt tagasihoidlikud ja sellised vaoshoitud, nad ei ole õppust võtnud oma Euroopa Liidu kolleegidele sellepärast et muidu oleks nad selle sõnniku koorumite pistma ette jätnud kasti seisma, vaid oleks selle laiali laotanud. Nii et noh, selles mõttes oli aktsioonele poolik. Teine assotsiatsioon, mis mul tekkis, on see, et ma vaatasin ka jagamist jagamist linna peal, eks meil jagati ühel hetkel seal puid näiteks. Aga seda, et keegi oleks vedanud mõne haisva koormaga. Sinu kolleeg Madis Jürgen tahaks seal ka ei näe. Aga et keegi oleks midagi haisvat näiteks Toompeale vedanud ühel teise meeleavalduse käigus seda juhtunud, et poliitikas mina mäletan küll seda jätta. Mitu aastat tagasi põllumehed viisid paar välistatud siga Toom, ole hea, viska sinna sinna riigikogu, et, et see on olnud üks selline, aga võib-olla kõige räigem aktsioon, mida siiani on Tallinnas tehtud. Aga tegelikult on ju küsimuse tõepoolest selles, et mida siis nagu piimatööstused teevad, sellepärast et kui me mäletame siin buumiaastaid, kui kui piim maksis poes oli meil üheksa, 10 krooni, eks ole, oli see kõige odavam piimapakk ehk siis kokkuostuhind küünis vaevalt seal viie kroonini ja kui me nüüd vaatame seda praegust kokkuostuhinda, piima, väljamüügi, hinda ja nii edasi, siis me võime ainult oletada, et millist kasumit piimatööstused teenisid buumi ajal. Tõsi, praegu on konkurents läinud tihedamaks, aga, aga küsimus on ikkagi selles, et, et kui nüüd põllumehed ei saa selle selle piima kokkuostu hinnaga hakkama, siis mida nad ette võtavad? Nagu me juba kuulsime, iga päev läheb tapamajades 50 kuni 100 lehma ja, ja Eesti piimakarjad vähenevad jõudsalt ja, ja küsimus on selles, et kuidas sellest olukorrast välja tulla, et kas teie hinnangul mingi selline rahvuslik kopule piima hinna osas oleks üleüldse võimalik, et leppida nüüd kuidagi kokku selles, et et selleks, et kodumaine piimatööstusjalgadele ei jääks ja et tulevikus oleks ka nagu mõistliku hinnaga piima võimalik Eestis osta, et selleks oleks võimalik mingi kokkulepe piimatootjad ja, ja müüjate vahel ja samamoodi ka nii-öelda põllumees saaks oma sõna sekka öelda. No vot, see on kokkuleppe asi, miljoni krooniga. See on jah, niisugune tore asi, mina olen ka käinud mitmetes kaubanduskettides, vaadanud neid piimahindu ja ja mina ei tea, miks alati ollakse ainult prisma ja varem ta säästumarketi peale pahased, sest mina käin Selveris. Selveris maksis üks piim maksis, kui ma ei eksi, neli 30. Seal kõrval oli terepiim, mis minu meelest maksis ligi seitse ja siis oli see Eesti põllumeeste piibel, mis on veelgi kallim. Ja kui ma teie käest küsin, et millist piima siis nagu osteti, millised kastid olid tühjad, siis tarbija ostis ikka seda kõige odavamat piima. Kõrgusid seal endiselt need kotikesed. Nii et rahvuslik kokkulepe on rahakoti kaudu väga raskesti saavutanud. Ja rahvuslikku kokkulepet, siis on väga raske, siis on väga raske saavutada ka siis, kui me oleme Euroopa liidus ja meil on täielik kaupade liikumise vabadus, et keegi ei keela Lätis, siis seda me teeme seda rahvusliku kokkuleppe tegema näiteks lätlaste ja leedulastega. Et kui sealt tuuakse odavat piima, siis noh ei pruugi, piisab, ja siis hakatakse poolas tooma. Aga me peame siis ka poolakatega, tegime kokkuleppe, see on võimatu kaheks. Ja kahjuks toimib ka vabaturg, nagu, nagu me teame, eks ole. No kas kahjuks või õnneks, ma arvan, et tarbija ju ainult on õnnelik selle üle, et ta peab vähem maksma. See ongi hästi naljakas, et ühel hetkel me tahame, et oleks kõik asjad võimalikult odavad. Ja siis teisel hetkel me ütleme, et kuulge, see on juba liialt odav. Nii, aga alternatiiv on see, et riigiabi põllumeestele sulanud No kus see riik selle raha võtab, endale ei ole nagu Euroopa liit, kus tõesti pannakse väga suured summad piimatootmise toetuseks. Siin nagu pole raha. Kuskilt meil on jah, suhteliselt nadi olukord. Sellel nädalal on räägitud ka riigivara müügist. Nädala alguses tuli otsus ära Telekomi aktsiate müügi kohta ja võrreldes varasemaga kõlas selle müügiotsuse juures veel üks otsus, et erakorraliselt võetakse siis Telekumist välja miljard krooni dividende, mida selles esialgses pakkumises sees ei olnud ja, ja kokku teeniks siis riik oma Telekomi aktsiate müügist, palju meil Sulev Telekomi aktsiaid riigil on? Meil on üle üle jah, tubli neljandik, sellest teenib riik neli miljardit krooni ja peale selle veel nende erakorraliste dividendidena saaks riigieelarvesse võiks siis laekuda 300 miljardit 300 miljonit krooni ja see 300 miljonit krooni on selles mõttes huvitav, et selle laekumise puhul võib rääkida sellest, et see laekumine läheb nüüd arvesse ka Maastrichti kriteeriumide täitmisel, ehk siis nagu riigieelarve selga tulupool, mitte erakorraline tulu ja, ja see võiks lahendada valitsusele päris mitmeid küsimusi. Küsimus on nüüd muidugi selles, et kas dividendiaktsiat, mis on nii hästi teeninud, oleks mõttekas maha müüa, sellepärast et riigile on see pikaajaliselt väga häid väga-väga hästi teeninud. Ja see diskussioon on Toompeal praegu praegu käimas, kuigi ma saan aru, et valitsus on ühelt poolt nagu otsuse langetanud ja tehinguks tõenäoliselt läheb. Ilu on muidugi vaataja silmades, nagu nagu ka selle selle asja puhul, et on neid, kes ütlevad, et see on nagu kuldmune müüva kuid mune muneva kana ära tapmine või mahalöömine, eks ole, et kui seda munakest oleks võinud ju mitu aastat veeretada veel, aga on teised ja päris nutikad panga analüütikud, kes ütlevad, et selle selle kokkuleppe juures oli nagu kõige kõvem sõna see just see dividendikogule. Et mida algselt TeliaSonera pakkumisel ei olnud, ta oli ainult aktsia hind 93 krooni ja kogu lugu. Aga et see, et suudeti dividendi kokkulepe, no ma ei tea, ma ei ole panganduses eriti kõva inimene, aga aga kui, kui lugeda neid arvamusi, siis mine tea. Et siin on asi selles, et mis on eesmärk, et meil on siin lühiajaline eesmärk pääseda eurotsooni ja siin eelmises saates just rääkisime, mis on sellised püsivad tulud, jätkusuutlikud tulude, mis on ühekordsed, et see müük on ühekordne, dividenditulu on siis nii-öelda see see püsiva iseloomuga turvad, see läheb sinna sisse. Täpsustuseks, ma tahan öelda, riigile kulub 27 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest, sealhulgas kolm protsenti on arengufondi omad. Aga sellel tehingul on üks selline päris hea külg veel, mida rõhutas eile peaminister Ansip. See on see, et investorid üle maailma saavad signaali, et väliskapital tuleb jälle Eestisse. Et vahepeal ei olnud siin mingeid suuri tehinguid. Kõik muudkui ootasid siin, et äkki juhtub midagi eesti krooniga. Äkki kukub siinsete varade in a poole võrra veel. Ja see oli selline suhteliselt vastik aeg. Jah, Eriksson ostis siia suvel ühe tehase kevadel aga see ei jätnud erilist muljet, et nüüd, kui Telekom võetakse üle, mis oli, ütleme börsifirmadest suhkemaid, siis see küll annab välismaailmale sellise märgi, et et Eesti on investeerimiskõlblik, et vaadake jälle Eesti poole. Ma arvan, et see on päris hea asi. Kas sa tahad siis väita, et Telekomi aktsiate müük võib meile anda ka sõnumi selle kohta, et Eesti kroon on piisavalt kindel ja et mitte midagi siin ei juhtu, kuna ka teile Sonera suured Skandinaavia investorid on hakanud leidma, et siinne majanduskliima on stabiliseerunud ja midagi väga hullu siin enam juhtuda ei saa? Ent annab meile pigem sellise signaali, et kuulge ettevõtjad, vaadake jälle, et Eestis Eesti poole, et seal on võimalik midagi midagi osta, sinna on võimalik nagu oma tootmist võib-olla üle viia, et ärge unustage seda maad ära. See, kas kroon nüüd olla kindel või mitte, et seda ma ei oska öelda, et on olemas sellised pankade stressi testid. Swedbank näiteks ikkagi arvestades järgmisel aastal võib siin juhtuda krooni devalveerimine seal neil oma riskis, stsenaariumidesse sisse kirjutatud. Selle tõttu tõsteti ka hiljuti panga omakapital ja seda rootslased teevad, nad lihtsalt peavad sellise riskiga arvestama. Ja see risk kaob ära täpselt sellel momendil, kui Eestisse tuleb asemele ühisraha euro siis võib selle asja ära. No vot, siin ongi vastuse, peab andma aeg, et kui, kui Eesti sinna eurotsooni ikkagi sisse saab, siis kõik, mis on tehtud, on olnud ju õige. Ja kagu ja isa voi mis siis hakkab toimuma, siis tuletatakse Ansipi valitsuse kõik need müügide patud meelde tuleb niisugune kammajaa siis, et vähe ei ole. Me võime siis öelda, et Ansip mängib vabank, et tal ei ole selja taga, on Moskva ja ei ole nagu kuhugi, eriti tagalaga on Brüssel. Aga ikkagi, siin tuleks võib-olla tähelepanu juhtida ka veel ühele nüansile, kui nüüd Telekom ikkagi müüakse, selle eest laekub märkimisväärne summa, mis läheb riigireservi suure tõenäosusega, kui kuulasime peaminister Ansipit. Ta rääkis sellest, et et riigi riigis riigil on veel reservidesse 20 miljardit krooni. Aga samas oleme kuulnud ka seda, et need riigi reservid kahanevad üsna kiiresti ja sellepärast, et oleks, oleks vaja sinna raha juurde või, või vähemalt oleks, oleks vaja mingisugust kindlust. Üks variant on loomulikult see, et selle suure miinuse likvideerimiseks või miinusega toimetulemiseks on riigil võimalik laenu võtta, aga sellisel juhul tuleb ikkagi ju maksta. Päris päris kopsakad, et intressi, mis, mis praegu ei ole riikidele kõige odavam. Ja seega kui me, kui me räägime siin sellest, et kas võtta laenu või võtta kasutusele reservidest mingid summad, siis võib-olla lõpuks võib see tulemus tulla seesama välja, sellepärast et riik peab laenuintresse hakkama maksma tagasi ju koheselt. Et sellega seoses see neli miljardit krooni võib tegelikult tõepoolest pikas perspektiivis paari aasta lõikes riigi rahalist seisu oluliselt parandada. Siin tuleb alati arvestada sellega, et Maastrichti kriteeriume on mitu. Ja üks nendest kriteeriumitest puudutab ka pikaajaliste laenude intressimäärale. See telekomi raha kahjuks meid Maastrichti kriteeriumide täitmisel ei aidanud. No selles mõttes ta aitab küll, et dividendide dividendide Rohotiinilise raha aitab, aga ma tahan öelda seda, et kui riik läheks kõvasti laenama välja võlakirja ja kui need oleksid liialt kõrge intressiga, siis me jääme jälle jänni selles suhtes riik saab laenata sellistelt asutustelt, kes annavad hästi odavat laenu välja näiteks Euroopa investeerimispangalt või maailmapangalt saaks, et ta ei saa minna vabaturule, müüa igale ettejuhtuvale oma võlakirja, seal oleks liialt kõrge intress ilmselt. Telekomi aktsiate müügiga seoses. Me oleme kuulnud ka arengufondi muret ja ma peaks ütlema, et ma ei ole ammu näinud näinud riigile kuuluva sihtasutuse juhi poolt nii teravat kriitikat nagu Ott Pärna poolt riigi aadressil pärast seda, kui riik tegi otsuse Telekomi aktsiate müügi kohta, sellepärast et nii nagu sa Sulev mainisid, kolm protsenti Nendest Telekomi riigile kuuluvatest aktsiatest teenivad tulu ju arengufondile ja arengufondi mitmed projektid on sellega väga otseselt seotud ja, ja Ott Pärna leidis, et, et kui nüüd see rahavoog ära kaob arengufondi jääb ainult riigieelarvelistele rahastamisele, siis võivad need summad oluliselt väheneda ja see võib nii-öelda meie tulevikuprojektidele väga halvasti mõjuda. Jah, põhimõtteliselt tehakse fond Priit rahast lagedaks. Tema võimalused edasi tegutseda ikkagi ahenevad tunduvalt ja selles mõttes on täiesti õigustatud see kisa et võib olla. Samas me kuulsime valitsuse poolt kohe vastu vastuseisukohta, et millega siis arengufond on hakkama saanud ja ja tegelikult olgem ausad, peaminister Andrus Ansip oli kriitiline arengufondi tegevuse suhtes. Kas teie näiteks teate mõnda arengufondi suurt projekt, eelmine nädal me siin Suleviga põhjalikult rääkisime Arengufondi suurtest projektidest, et need on ikkagi targad postkastid. Siis veebipõhine, veebipõhine, mannekeen, kassi, koerte, Facebooki ja nii edasi. Valgustage mind, mis asi? Postkast selline asetas ta elektrooniline postkontor. Kaubanduskeskustes on üles pandud sellist punast värvi kastikesed, kuhu sa saad siis laekuvad pakid ja sa saad sealt koodi kaudu ise selle väljavõtted selle postkontorisse järgi minema saab. Postikulusid optimeerida. Rahvateenrite käimine teeb kohe targemaks. Et aga arengufondil on ka teisi ülesandeid, ta on siiski selline ajutrust, kes peaks Eestile välja mõtlema, tulevikustsenaariume neid välja pakkuma poliitikutele, et kuhu me peaksime edasi minema, selles mõttes minu meelest nagu arengufondi on vaja. Aga muidugi, Need ajutrust ei saaks Eestis ilmselt koondada miljonärid, uuringute instituudi. Meil on siin igasuguasutusi, mida saaks omavahel kokku panna. Et ses mõttes on küll ilmselt kokkuhoiu kohti täitsa olemas. Nonii Telekomi müügist oleme nüüd rääkinud, aga see nädal tõi veel pisut sarnase uudise on hakatud uuesti rääkima, ma ei tea mitmendat korda seda, seda diskussiooni on peetud ikka varsti aastakümneid. Et Eesti Energia vähemusosaluse võiks börsile viia, et sellel võiks olla siis märkimisväärselt positiivne mõju, et mida teie sellisest ettepanekust arvata ja kas see on järjekordne selline pseudoteema, mille üle siis ajakirjandus on pandud vastu valimisi arutlema? Mina kirjutasin sellest Ekspressi veergudel 203 nädalat tagasi, et ilmselt läheb, eks läheb Eesti Energia börsile, no sellest on ka kirjutatud kaks aastat tagasi kuus aastat tagasi ja nii et seekord Need on nagu asi selles mõttes tõsisem, et see firma lihtsalt vajab raha. Ja varem oleks saanud seda raha panna sinna omanik sisse. Ehk Eesti riik. Nüüd jällegi ei ole seda raha riigil kuskilt võtta. Laenu sellele ettevõttele ei anta sellises ulatuses, nagu ta vajab. Laenu antakse siis, kui teil on rohkem kapital, järelikult tuleb seda kapital kuskilt hankida. Samas, kui me vaatame, et riik võtab dividende Eesti energias jõuliselt välja selle sellel aastal tahab riik vist välja võtta 1,7 miljardit krooni ja järgmise aasta suhtes on ka tehtud päris päris päris tõsine plaan. Samas suurusjärgus ja riik tahab välja võtta sellepärast, et Ta tahab euroküps olla, ega ta muidu seda ettevõtet nemad ei rööviks. Ja kus see raha siis tuleb, et seda raha oleks võimalik saada erainvestoritelt selline alla? Täitsa selgelt sellele ettevõttele on vajadus kuskilt kapitali hankida, sest elektrihaavad vajavad moderniseerimist, õlitehase ehitamist. Tuumajaam vajab ehitamist. Tuumajaam on väga kaugel ja see, kes ehitab tuumajaama, seal omaette küsimus, et tuumajaama suhtes arvasin ka eraettevõtjad tahaksid kangesti kampa lüüa. Et mis pidi neid kõiki projekte rakendada, kas kogu energia peaks Eesti energia peaks börsile viima või teha mingeid ühisettevõtted iga iga näiteks õlitehase ehitamiseks? Elektrijaamade moderniseerimiseks on omaette küsimus. Aga Sandor Liive, kes on seal praegu pealik, tema ammune unistus on teha Eesti energiasse rahvuslik tšempion tallele. Ja minu meelest Tšehhi elektrifirma tsessa selline, see oli tema Silmes juba aastaid tagasi. Ühe üks Kesk-Euroopa ettevõte, kes on siis väga jõudsalt laienenud oma naaberriikidesse läinud Bulgaariasse, Poolasse, Slovakkia, kes müüb Austriasse, läheb Türki. Tema näeks hea meelega, et Eesti Eesti energia oleks samasugune ettevõte, kes läheks Lätti, Leetu, tegutseks Soomes. Eks Meterootsi, aga jutt on ikkagi vähemusosaluse müügist. Noh, muidugi nüüd vähemusosaluse müügist riik ei kavatse kõik eraldaja. Küsimus pole võib-olla niivõrd müügis, vaid pigem aktsiakapitali laiendamisest, me peame nagu vaatama täiesti eraldi, mis on kellegi huvi. Riigi kui riik tahaks raha saada, siis ta müüks aktsiaid. Kui ettevõte tahab raha saada, siis ettevõttel laiendab aktsiakapitali, ehk sinna võetakse juurde veel. Ja muidugi on võimalik kombinatsioone, et kriis on natuke raha ehk meil omaosalust ja laiendatakse samal ajal aktsiakapitali. Nii on sageli tehtud. Ma tahtsin ainult paari lausega tuumajaama kohta veel öelda, et sel nädalal tegi aktuaalne kaamera loo Pakri saares saartelt, kuhu teatavasti on üks võimalus, et see tuumajaam tuleb ja see on ikka lausa katastroofiline olukord, mis seal valitseb. Pakri saared, kus, mida hakati uuesti, nagu öeldakse, taasavastama taasehitama, on nüüd täielikult käpuli, sellepärast et liiguvad jutud, et sinna tulla tuumajaam ja need inimesed on ikka täiesti ahastuses. Et mis, mis saab Pakri saartest seal on väga unikaalne loodus ja, ja Pakri saared on ju väga strateegilise koha peal Paldiski külje all, seal on väga mitmeid probleeme, kuidas toimub selle tuuma tuumajäätmete äravedu ja nõnda edasi, nii et see mõte Pakri saartele ehitada tuumajaam on küll. Aga Peeter, ükskõik kuhu see tuumajaam tuleb, leidub inimesi alati, kes ütlevad, et see on väga halb, me näeme seda juba kasvõi nende tuuleparkidega seoses, kus inimesed ütlevad täpselt sama moodi, et kas tuulepark on hea. Inimesed ütlevad jah, printsiibis on. On see hea, kas te tahate, et tuulepark oleks teie teie nii-öelda lähemasse mitte küll väga lähi lähiraadiusesse, aga pisut eemale, siis inimesed ütlevad, et ei, me seda ei taha, sest ma võistlema. Lauri, ma pean küll võhik, aga minu meelest on tuumajaama üks hea koht olemas mõni mahajäetud Ida-Virumaa kaevandus ja kui ta sinna panna, siis selleks ei ole vaja kaks saart ära rüübata ja täielikult loodus hävitada. Elukeskkond. Tavaliselt on niimoodi, et tuumajaama vastu on kõige vähem nende riikide elanikud, kus tuumajaama sees on. Näiteks Leedus on 90 protsenti inimestest ikkagi tuumajaama poolt või suunas. Soomes on ka päris suur. Ei, mina ei ole tuumajaama vastu, aga minu meelest Pakri on väga ebaõnnestunud valik. Ma ei oska seda kommenteerida, need valikuvõimalusi on mitmeid, aga me peame arvestama sellega, et kui suured on näiteks üle kanda kuludeks, et kui kaugel tarbijatest sea, masu teha, kus saab, missugust vett ja nii edasi ja nii edasi, eks, et mere ääres on ta ilmselt Eestis kasulikum kui mõne suure järve ääres, et kui näiteks midagi mingi õnnetus juhtuks, see kogu see kogu see saaste näiteks Peipsis leviks, see oleks minu meelest päris jube. Aga ma tahaks veel korra rääkida natukene Eesti Energia vähemusaktsiate börsile minekust, et et see ei pruugigi nii paha mõte olla juba ainuüksi sellepärast, et et kui vaadata, et börsifirma raamatupidamine peab olema oluliselt läbi paistvam kui, kui sellise monopoli raamatupidamine, nagu seda on Eesti Energia riigifirma ja nii edasi, sellepärast et ma pean ütlema, et mina olen näiteks Fortumi klient ja Fortum on erinevalt Eesti energiast börsifirma seega nende raamatupidamine läbipaistvam, samas on neile kehtestatud mingisugune mõistlik tootlus, milline peaks olema nende nii-öelda elektrienergia tootlus. Ja loomulikult arvestades praegust elektriturusituatsioone, on energiaturu inspektsioonilt ka nendele kohaldatud ja kehtestatud see piirhind üle, mille nad ei tohi elektri eest küsida. Ja praegusel hetkel me võime küll öelda, võrreldes Eesti energiahindadega on Fortumi hinnad väga konkurentsivõimelised või isegi odavamad. Seega ei saa rääkida nagu, nagu sellest, et et kui me nüüd automaatselt börsile läheme, siis see on midagi väga, väga halba on, kui raamatupidamine muutub läbipaistvamaks võib selle võrra ka nii-öelda see arusaam elektriturust muutuda paremaks, aga loomulikult olukord muutub kohe pärast seda, kui elektriturg avaneb, tekib reaalne konkurentsisituatsioon ja siis ei saa tegelikult enam monopoolse hindu kehtestada. Kui ma nüüd ei eksi, siis Eesti energia on saanud auhinda kui kõige parema raamatupidamisega ettevõte Eestis. Stanley raamatupidamine võib korras olla, aga küsimus on raamatupidamise läbipaistev. Siiski ka läbipaistvuse poolest mingitpidi, ta on isegi börsil, kuna tema võlakirjadega kaubeldakse avalikelt. Aga tulevikus ja muuseas, ka praegu on talle nii-öelda mõistlik tootlikkus ette nähtud, et. Elektri elektri hindasid praegu kehtestatakse riiklikult, et seal vaadatakse üle, kui suurt tulu siis ette võtta ja elektrihinna tõus elektri hinnast saab. Et transa siin varasematel aastatel kasumit küll sellist ekstraordinaarset näiteks müües maha kasvuhoonegaaside kvoote. Aga tulevikus just meil üks suuremaid muutusi, mis ees ootab, ongi see elektrituru avanemine siis hakkab mängima lihtsalt hind. See turg läheb sama vabaks nagu praegu näiteks mobiilsideturg ja ma ei kujuta ette, kuidas need kuidas need reklaamid hakkavad pihta, kuidas neid kutsutakse, tühine ühe firmaga, teise firma. Ma arvan, et see läheb päris põnevaks. Vali pakett, A vali pakett p. Üks ettevõte on ju veel mille, mille müümise müümist tuleks äkki kaaluda tõsiselt, mida on küll ostetud siia ja sinna ja müüdud edasi-tagasi, et Eesti raudtee on ju veel ka niukene magus pala, mis maha. Ja aga Peeter, Eesti raudtee, maksa praegusel hetkel enam mitte midagi, et et sind, kui siin näiteks sellest, et Eesti raudtee heal juhul võib tänasel päeval maksta kas 500 või 700 miljonit krooni, siis, siis kui me meenutame seda, millise raha eest Eesti raudtee tagasi ostate, siis siis on riik ikkagi kellelegi teinud ikka väga suure kingituse. Ei, ma seda nagu naljaga mõtlesingi, et Eesti rõhutatakse uuesti üritada müüa ja siis uuesti tagasi osta kajastatest. Nojah, samamoodi me saaksime ka Eesti Energiat ilmselt hakatud tagasi ostma. Siin on kõik, asjad on võimalikud. Kui vaadata siin kasiinode halba käekäiguks järjest, panevad ukse kinni ja maksuvõlgades, siis saaks ju teoreetiliselt isegi riigiga, siin on praegu teha lihtsalt maksuamet peaks üle võtma munitsipaalkasiino Tallinnas. Kell saab kohe 12. Ja rahvateenrite saade lõpetab. Tänased rahva teenrid olid Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-s, diam Lauri Hussar vikerraadiost ning meie soovime teile siinkohal ilusat laupäeva jätku.