Tere, hea kuulaja, alanud on saade tüüp, sest on kolmapäev ja kell on kaks läbi. Ja see saate pealkiri on meil nii lai ja veniv nagu üks suur püksikumm, nii et ta võimaldab kutsuda siia saatesse mul inimesi ka nende hulgast, kes ei ole hetkel valitsuse liikmed või parlamendisaadikud. Ja nii olengi otsustanud. Tänaseks kolmapäeva tahaks teile vestluskaaslaseks tuua Sven Kivisildniku keda võiks tituleerida, kui see nii väga labaselt ei kõlaks. Üheks Tartu sõltumatutest mõtlejatest ja Sven Sildnik on õieti, et Sven Kivisildnik on olnud Tartus nii-öelda orbiidil juba aastaid. Ta tuli esimesi kordi välja oma luuletustega väikeses ajalehes, mis ilmub siinsamas põllumajanduse ülikoolis. Hiljem astus ta ülikooli Surnalistika osakonda ja oli üks kostabi lehe tugisammastest. Ja praeguseks nüüd see kostab lehte, on oma tegevuse lõpetanud ja tundub, et lõpetanud on ka kostaabi. Selts, millega sinu nime Sven vast kõige tugevamini seostatakse, on mul õigus. Paraku küll. Mis kostab, seltsid sai? No minu meelest ei ole midagi saanud, kõik on väga hästi tegutseb, tähendab, inimesed tegutsevad igaüks omaette. Me oleme koos käinud mitu korda. Aga kas kostab selts, kui juriidiline isik on elus? Tähendab kostabi selts ei ole üldse kunagi olnudki juriidiline isik või või on olnud, ma ikka on olnud, te olete andnud raamatuid, tähendab, mul ei ole mingeid andmeid, et selline selts oleks juriidiliselt oma tegevuse lõpetanud, formaalselt on elus ja inimesed on elus. Aga noh, kuidas öelda, sellist kirjastusliku pretensiooni meil hetkel ei ole. Ahaa, no minu lapsesuu ütles siin eelpool küll sinu kodaniku nime välja, ehkki me nii tasahilju leppisime kokku, et sellega täna ei praali. Aga need, kes märkasid, märkasid sinu varjunimeks, on Kivisildnik. Kas see sul selline varjunimi on või mitte, varjunimi, no ütleme, et see on siis sinu luuletaja, kunstniku nimi tähendab seda, et sa oled Tartu Kivisilla tulihingeline taastaja või mitte, Kivisillakivisild on minu jaoks vene võimu sümbol. Ja ma olen tuline vene võimu austaja, seda küll, aga tähendab niivõrd oluline ei ole selles nimes kivi ega Sildvaid. K i arvutaksin seda iid rohkem kui vene võimu. Mis sellest sulle nii ilus tundub? See ei tundu ilus, vaid see on möödapääsmatu. Ma ei tea ühtegi teist suurt kirjanikku, kelle nimes oleks alla kuskil kolme-neljani näiteks Ristikivi Saarikoski ja ei ole ka neid ei olegi palju rohkem. Aga Tammsaare, päike, päikene, alamõõduline Nonii sinu omapära tuleb välja juba tõesti esimestele küsimustele vastates. Ja midagi ei ole teha, meie hulgas liiguvad väga ebastandardse mõtlemisega inimesed ja on vist üsna huvitav sellesse mõttemaailmaga sisse vaadata. Nõnda et sa oled põhjendanud, miks on sinu poeedi nimeks Kivisildnik, aga kui kaua sa oled seda nime kandnud? Ma ei mäleta, see on kuskil 80.-te lõpu poolest. Ma tõesti ei tea seda. Iga aastaid on aastaid eos, on pikki aastaid. Sinu haridustee on olnud selline, mitte lünklik, aga on kindlasti. Mis viis sind omal ajal Rakverest, kus sa keskkoolis käisid? EPAsse agronoomiat õppima. No ikkagi sedasama vene võim, ma ei tahtnud sõjaväkke minna, siis oli epa ainukene koht, mis sellest päästis. Ja ei lõpetanud? Ei, ma ei lõpetanud, aga ma ütlesin kaks korda üle ekvaatori. Nii palju kui ma mäletan, jäi sul lõpetamisest puudu mingi täiesti tühine osa. Ma ei mäleta isegi, ei olnud vist tühine. Võib-olla kaks aastat. Ma täpselt ei tea, ma ei, ma ei tea, ma ei mäleta asju, kas sina praegu Tartus tuntud poeem tegid tõesti kaasa kõik need epa praktikad ja ja kõik need kõikvõimalikud käimisel majandites. Ja ma olin hull nende järele. Väga meeldis Mulla praktikum Haapsalust, naerad minu üle praegu või? Ei no tõesti, see oli, see oli vinge värk, ajakirjandusel ei olnud pooltki seda pakkunud, mäletan mingit mingit kommunisti valgakommunist ja see ei olnud nii huvitav, see oli närune, sa oled olnud Valga kommunist siis praktikal ja. No aga miks sa hüppad siiski ära ei lõpetanud, kas sai ühel hetkel lihtsalt villand või milles minu intuitsioon rongis nägijate ühismajandite lagunemist ja talupoja elu perspektiivitust, mis muud. No ja see oli natukene kõrgharidust maitsnud ja ja sa ei näi eriti just sedamoodi välja, et sa vajaksid elus läbilöömiseks hädasti mõne kõrgkooli diplomit. Ütle palun, on miks läksid sa teise kõrgkooli, miks astusid ülikooli Surnalistika sisse? No see oli hetkel nagu kirjutamisele kõige lähedam asi, kus oli kõige vähem tarvis õppida, sest viroloogias oleks tulnud väga palju tuupida. Mul oli selline arusaamine, aga sihuke surna elu oli selline lodev ja lõbus. Kas see vastas sinu ootustele? Igavam, kui ma arvasin. Kaua sa vastu pidasid? Ma ei mäleta, oli 100, vist poolteist aastat. Aga see oli koos rohkete akadeemiliste kõike oma tubli kolm aastat, ma kujutan ette kas sind visati välja või tulid ise ära. Ma ei, lihtsalt ei tulnud ära, ega mind ei visatud välja, ma lihtsalt ei läinud tagasi öelda akadeemiliselt. No kuidagi, ma ei leidnud aega, ma ei mäleta, mis ma siis tegin, kirjutasin midagi. Kui sa ei käinud, et sa oled, eks, Montrikuleeritud, oli see sulle üllatuseks, oled sa valmis selleks? Noh, ma olen rumalavõitu, küll, aga tähendab. Sellised asjad mind ei üllata. Sa oled üsna kummaline inimene, kas keegi on sulle otse näkku öelnud, et sinu mõttemaailm erineb liiga tema omast? Pigem heidetakse ette, et mul ei ole üldse mingeid mõtteid. Ma arvan, et nagu erinevust, seda sellist etteheidet pole tehtud. Kes süüdistab sind mõtete puudumises? Väiksed ja tühised inimesed, ma ei mäleta nende nimesid. Oled sa olnud kummaline, teadlikult püüad, sa püüad sa seltskonnas olla seltskonna keskmes näiteks ei püüa üldse seltskonnas olla, ma ei mäleta, millal ma viimati seltskonnas olin. Seltskond ei ole nagu niisugune asi, kus oleks hea olla. Ometi paljudele inimestele meeldib see. Nojah, tähendab ilmselt nad leiavad sealt siis midagi, mida meil väga vaja on. Nojaa, sa tegid midagi sellel suvel Von Krahli teatris, minul ei õnnestunud seda näha, mis asi see oli? Tähendab, see on jälle see viga, et mina ei teinud. See oli tõeline meeskonnatöö. Tähendab, Me alustasime seda tööd koos Toomas Saarepera, kes on tuntud sarka nime all temaga Me kirjutasime näidendit kaks kuud ja siis me otsustasime selle näidendi seal lavastada ja siis lavastasin seda. Ja no tähendab, see oligi näidend. Millest näidend räägib. Kuidas öelda, millest saab rääkida, näidend, mis on tehtud oranti raamatu järgi ikka jumalast. Jah. Kas lugu läks täissaalidele? No lugu läks ja nonii, nii täis, kui üldse sai olla see väike saal, see oli väga täis, tõesti, ma ei tee nalja. See töö oli huvitav sulle, see oli hea ja see oli huvitav ja väga tore. See oli üks vähestest kogemustest, kus ma noh, mõned on olnud veel, kui see oli niisugune, kus inimesed, kes lõpuks seda jäid tegema, kõik tegid kaasa. Mis suur projekt, eks ole, muidugi see oli taevakõrgune Nojas oleksite Tallinnasse elama ja mu elasingisele sellelt hea. Nojah, ühest teisest projektist on võimalik kuulata nüüd väikest katkendit ja peale seda, kui me oleme seda kuulnud, tahaks kuulda ka sinu kommentaari. Selle peamine teema Peale Auniga tähendab kui taustal Nonii see oli siis Alo Mattiiseni värske digitaalplaadi pealt katkenud risotooriumist, roheline muna. See tuli Tartu levimuusikapäevadele ajal, mil mina käisin seal hoolega, et ei olnud veel need kõige viimasemad ja õnnetumad päevad. Kas sina juhtusid seda rohelist munad niimoodi laval nägema ka? Ei, mul on oma arusaamine muusikast, ma ütleksin kohe ära, et see ei ole minu muusikavalik praegu. Jah, ma ei tee saladust, et muusika on minu valitud sest tahtsin kuulda sinu kommentaare nendele väga erinevatele paladele, mis siia meie jutu vahele tulevad ka sellised selline muusika sulle üldse istu. Tähendab ta sulle nalja ei tee? Ma ei tee nalja, see on minu meelest kuidagi tõsine ja igav. Milline peab üks hea muusika olema sinu jaoks, tähendab, minu meelest peab hea muusika olema selline, nagu ma mõnikord unes näen. Ja selle kõige lähemad vasted elus on. Noh, ma mäletan kolme sellist asja, kui ma esimest korda kuulsin, kuulsin dokinheedsi teinekord, kui ma kuulsin esimest korda Noybautonite kolmas kord, kui ma kuulsin esimest korda juure härelayst, Paide Plawadov, Kristi seal on plaadi pealt Heedandedoor. Tähendab noh, need on nagu mõnikord kaasa kala, mis ei tähenda seda, et minu meelest muusika peab just selline olema, võima sellist unes näen, aga nendel hetkedel on tundunud, et see on olnud muusikale kõige lähem. Et minu muusikaelamused ei ole üldse raadiustega, noh need on pigem sihukesed otsimised, aga miks nad peaksidki siis olema õigupoolest nojah, ega ei peagi, jah. Nojaa, ma tean ühte sinu luulekogu ja mul on olemas ka selle mõlemakeelne variant, see luulekogu nimega märg Viktor, on sul midagi peale selle veel või, või olen ma suutnud hõlmata kogu sinu raamatutena ilmunud loomingut? No päris aus olla siis Eesti raamat avaldas veel mingil aastal ma ei tea, millal suli raamatu taevaviita ja noh, peale selle on veel lõputu hulk noh, igasuguseid käsikirju ja faile. Sa oled ka arvutiinimene ja ma olen arvutini. Kui palju sa oma luuletusi ise kostabi lehes avaldasid, kas nad mitte ühtegi mikspärast, sest ma olin kirjandusala toimetaja ja see oleks olnud ebaeetiline. Oo ei noh, mulle ei meeldi enda asju nii väga teha, kui ma olen kuskil lehes, siis ma seal oma asju vähemalt noh, ilukirjanduslikke tekste püüan vältida või noh, kui oli kosta või seltsi kirjastus, siis noh võib-olla see oli viga, aga ma ei andnud enda asju välja. Noh, rohkem kui oli hädavajalik. Ühe Mulle ei meeldi siis võib-olla see oli tõesti viga. See võis olla viga, aga teistpidi oma asju üle lugedes, siis. Noh, ma mõtlesin, et kui ma oleksin avaldanud kuus raamatut, üks nendest oleks vist olnud liigne. Sinu luulekogu nimi on märg, Viktor, miks sellel luulekogul selline nimi on, ma ei leidnud, ma lugesin su luuletusi, võib-olla ma lugesin neid neid nii ülejala, ma ei leidnud viidet märjale Viktorile, aga ma ei leidnud, see on tegelikult ju kirjutatud Viktor Kingissepast ja tema surmast ja põhiliselt ju ta maeti merre, et noh, see on maetud Viktor Kingissepp, kui seda nüüd hoolega selle pilguga lugeda, siis siis küll, aga noh, see stoori selles raamatus tegelikult ei ole oluline. Selles raamatus torkab silma teatav tehniline võte. Nojah, see noh, peadki silma torkama. Silmatorkav tehniline võte, kuidas sa seda tegid? Tähendab, see on nüüd hästi pikk ja igav jutt. Ta tähendab, nimetame ainult ära, millised on need erinevad tekstid, mida sa oled kombineerinud. Tähendab nagu võib-olla enne kombineerimist räägiksin üldse ära selle, miks see niimoodi tehtud on. Ja asi on selles, et mul oli mõned head lugemiselamused ja mõned head kirjutamiselamused ja näiteks kui ma lugesin üle mõnda head asja, siis mul ma ei saanud seda lugemiselamust, vaid. Mulle meenus kirjutamiselamus. Ja kui ma lugesin kellegi teise hästi kirjutatud asja, siis ma sain sellest hea lugemiselamusega, mitte kirjutamiselamust ja mul oli eesmärk toota nagu selline meetod, millega oleks võimalik saada nii lugemiselamuse kui kirjutamisel samas üheaegselt. Ja siis kirjutasingi niimoodi, tähendab noh, nüüd kui räägi nendest tekstidest, mis sulle meeldisid, ei, tähendab, seal on otse vastupidi, seal on nagu sihukesed kinnismotiivid, millega algab iga värss mure, väsinud ja mure väsinud ja ma ei mäleta, mis need teised olid. Ja need on võetud ühest Underi luuletusest, ühesõnaga see põhiskeem seal olid Underi, ma ei mäleta, mis sinise purje mingist väheolulisest luuletusest vist. Ma ei tea, mis oli. Ühesõnaga, igast värsist võtsin nagu selle, mis minu meelest oli selle värsi keskkoht, asetasin selle oma värsi algusse ja siis lisasin nagu kuskilt raamatutest, need olid hästi väheolulised raamatuid, seal olid mingid Aira kaalud ja no ma tõesti ei tea, kes need olid, mingid Richard rohud, ühesõnaga mingid eesti ja vene kirjanikud, halvad vene kirjanikud ja noh, eesti kirjanikud on ju kõikjal. Nojah, luba, et ma jään eriarvamusele. Palun väga. Nojah, jaa, liides selle kokku saigi märgiga Ta ei, tähendab, see liitmise protseduur oli palju keerulisem. Tähendab, et lugemise kirjutamise elamust saada, selleks ei mälu üle kavaldada, noh, inimesel on teatud piiratud mälumaht ja ja kui see ületada, siis inimene mäleta, mida ta kirjutanud on ja siis ta võib lugeda oma kirjutatud nagu noh, teise inimese kirjutatud, aga see on küllaltki küllaltki keeruline. Sest noh, ikkagi mäletad neid sõnu ja mida sa oled kirjutanud, aga see õnnestus, eas õnnestus mulle ma seletan sulle, kuidas õnnestus nimelt iga rida on kirjutatud eraldi omaettelehele noh, mingis paksus mingis ühikus. Et kõigepealt ma kirjutasin siis iga luuletuse esimese rea kõik järjest, keerasin ühe lehe ära, kunagi seda enam ei vaadanud, kirjutasin esimesed read lõpuni, siis ma kirjutasin teised read, siis ma kirjutasin kolmandad read ja neljandad ja oli selge, et ma enam ei mäletanud, mis ma olin kirjutanud. Ja pärast ma lihtsalt reastas hinnad. Ja siis noh, mõned asjad, mis tundusid liiga loogiliselt liiga kunstilised liga isikuga klaaside, liiga head, nii et ma võtsin välja, jätsin järgi selle ülejäänu. Berg, Viktor ongi see ülejäänu. Tähendab noh, siis ma mäletasin, mida ma olin kirjutanud. Koostasime sellele mure väsinule, näitasin noh, leidsin mingisuguse muu asja oma mäletasin, kuidas mõned olid liitnud, see oli kogu minu intellektuaalne töö sellel ajal. Aga noh, minu noh, mingisugune muu asi, noh, mis järjestus nagu neid ülejäänud valikuid või võttis aluseks mingeid asju mul kusagil mälus, aga mitte teadlikkus. Ja nii ma Tootsingi, mille pagana pärast seda vaja oli? Seda oli vaja selleks, et lõpuks oleks Eestis kirjandus olemas. Naja tähendab varem seda luuletasid suhteliselt sarnaselt nagu kõik ülejäänud ja see oli, see oli tõesti kurb, ma olen sellest üle saanud. Nojaa, sa viljeled ise ka küsitlemist, see andiski mulle natukene julgust sinusuguste küllaltki sarkastilised inimesi enda kõrvale stuudiosse kutsuda, sest ma juhtusin sind tul nägema ise küsitleja rollis ja ja see kõik nägib päris kombekas ja tore välja, sa teed Tartu televisioonis kirjandussaadet või oled seda seal teine ja ma tegin seda, see ei olnud ainult kirjandus, see oli vist kunsti või kultuurikultuuri saadav. Kas see žanr või see, see nähtus nagu televisioon ja televisiooni tegemine istuks sulle? Ma küsin tagamõttega, ma juhtusin nägema, see oli vist väike luulesaade, mis oli pühendatud sinu luuletustele, mille sa oled nii palju, kui ma aru saan, ise teinud suurelt osalt mis oli erakordselt huvitava fantaažiga ja üsna põnev vaadata, seda on vist Eesti televisioon ka korranud. Kas sa suutsid oma selliseid ideid kindlasti niimoodi suhteliselt ebatavalisi realiseerida ka Tartu televisioonisuguses väikeses firmas? Ei suutnud üldse? No sa räägid väga staatiline välja see hetk, mida mina nägin niimoodi välja nägema ja ei tähendab, noh, kuna puudusid igasugused tehnilised võimalused, siis ma ei saanud seda teha, mida ma tahtsin, see, mis välja tuli, ei olnud nende tugevam külg, mulle ei meeldi olla eetris, tegelikult mulle meeldib just nimelt monteerida või mingeid asju niimoodi kokku panna omavahel. Minu meelest see ongi töö. No ja oled sa leidnud endale siit tartust mõne inimese, kes on sulle sarnane, kes aru saab, mida sa mõtled. Ja mul ei ole sellist eesmärk, ei olnudki nagu kedagi väga otsida, aga mõned kindlasti on, jah, ma arvan, oled sa mõne juhuslikult leidnud? Ja oled, olen küll leidnud nime nagu ei tahakski öelda. Võib-olla polegi mingit õiget nime. Nonii, on aeg kuulata meie teist laulu ja ka sellele tahaksin saada sinu kommentaari. Anvar ei armasta, Muubitsulejallas voolu armaada ei armasta, on karikaka selleks ju loodu hullu mehe värvi õi Suhooldajal ambitsioone. Poisina väikene väikene armas sutsuke poisina väikene väikene, kutsuge. Segad hapukoorega, ei arva, et ta ei armasta. Muubitsulex reedel kroonu. Armas ta ei armaada. Seal öeldi talle valvel ja joon. Muulume värvi vööri Suhooldajana. Väikene pitsuge armadaid nutuga poisina väikene, armas väikene, kutsuge. Segad hapukoorega ja ongi valmis armaada. Ei arvata vibrullegi lasknud voolu. Ei armasta, pean minema peksuga krooli, mullume värvi su hoolde annan enda nüüd ka. Loodan ma, et kaks on vene keeli ja Valitsusele väike, sihuke armas, väike, kutsuge oli selline väike ürituke arvased, kutsuge arma sääski, kutsuge poisina. Kutsuge. Segad hapukoorega ja ongi valmis. Mandoliini, nii, mul on selline tunne, et see oli nüüd säärane laul, kus laulu tegemisel on kasutatud sinu meetodit ei ole, raudselt ei ole, aga sellest hoolimata on see Eesti muusika taustal väga hea asi. Ma kiidan selle heaks ja ma arvan, et meie rahvas vajab sellist kunsti. Nojah, mõtlen kuulajale kommentaariks, et selle laulu esitasid armest, kes moodustavad kokku ansambli, mille nimi on, ma pean kuskilt paberi pealt vaatama, minu isa oli ausus ise on selle ansambli nimi ja see laul on kõlanud ka varem ühe pisikese raadiojaama eetris. Tähendab, see laul meeldis sulle nii palju, kui ma aru saan ja see, ja see väga meeldis mulle, aga ma saan. Mul on selline arvamine, et see küllalt automaatne, erinevate tekstide liitmine on siingi andnud päris huvitava tulemuse. Kui rääkida automaatsest asjast, siis seostab üldiselt realistid automaatkirjutamisega ja mind seal midagi lähedast, aga see on ju tegelikult väga viljatu praktika, mida nad isegi aru said kõige suuremate ideoloogid ja kõige positsioonide, kõige viimaste katseteni välja tegelikult seal ideaal, mis ei teostunud ja ei saanudki teostada, inimene ei saa automaatselt kirjutada, sellepärast et ja põhjuseid on mitu. Esimene nendest on mälu ja niikaua kuni mälu ei ole ületatud, kas siis transis keemia, elektri või mingite muude vahenditega ka siis informatsiooni liiga vähese või liigse peale andmisega erinevate kanalitega, siis tähendab ei ole võimalik üldse midagi teha. Lihtsalt ei saa. Sinu puhul, Sven on selline tunne, et et väga raske on välja tuua seda ühte ala, millega sa tegeled. Ma olen nüüd viimase paari päeva jooksul, kui me oleme pidanud läbirääkimisi selle saate toimumise asjus ikkagi küsinud sealt mitu korda, et millega see Sven siis nüüd nagu põhilised tegeled. Ja sa oled jonnakalt sellele küsimusele vastamata jätma, magan päeval. Sa magad päeval. Sest Mul on juba mitu aastat säärane tunne, et sa oled võib-olla ainukene minu tuttav, kes tegeleb nii paljude erinevate asjadega, millest ühtegi nii jõuliselt nagu ei oska esile tuuagi. Aga ühest asjast tahaks küll kõnelda ja see on see, et vähemalt mõni aasta tagasi koostasid sa endale väga head raamatukogu. Kas sa oled raamatute kollektsioneerimise jätnud või jätkad? Ma jätkan nüüd failide kollektsioneerimist, minu meelest on see odavam ja tõhusam, raamatut enam ei osta. No puudub vajadus väga, arvan sellist raamatut, mida praegu peaks ostma. Ma loodan, et sa oma haruldast eriti vanema eesti kirjanduse kogu ei ole ära müünud. Jah, suure osa müüsin ära, sest see oli kasutu, aga mõtlesin, vajalikud asjad alles. Seda on väga kurb kuulda, milleks ma peaksin säilitama, no ma ei mäleta, mis nad kõik olid. No sa ostsid küllalt palju kokku, see on tõsi, aga jah, ja sellest ma vabanesin, olulised siin alles. Mis on sinu kollektsiooni, sinu järelejäänud kollektsioonidega, haruldasem teos? Haruldane teos minu kollektsioonis, mida me just on vihmasel ajal muutunud kõik raamatut kättesaadavaks viimasel aastal, millest enam haruldast eestikeelset raamatut ei ole isegi vanade hulgas. Kõik liigub minu meelest. Ma olen näinud selliseid asju, mida ma eluaeg iga päev antikvariaadis käis, mitu korda antikvariaadis käis, ei ole näinud, olen näinud ühe korra, too mõni näide. No mingid Visnapuu originaalid, esimesed kuus ilusas nahkköites rääkimata igasugustest muudest asjadest. Visnapuu on sul ikka alles, Visnapuud on mul jah, alles küll üldiselt ning hindan esimest meelia. Mind kuidagi puudutab see, et sa oled selle kogu maha müünud, sest et ma arvan, et minuealistest oli, sul oli sul kindlasti palju palju parem. Ta on veelgi parem tal ikka veel parem. Nii hästi komplekteeritud raamatukogu, et lihtsalt võttis kadedaks, aga ta on praegu seda ma ballastimisi neist ära. No ja kas sa kogud midagi peale raamatute veel ja failide? Kogu nagu enam üldse midagi? Ma kogusin vanasti igasuguseid asju, aga nüüd ma siis ma hakkasin koguma raamatuid enne mingisuguseid markia, mingeid asju. Aga siis ma hakkasin koguma nüüd mõnda faili, mis mind huvitaks. No need on ka tekstifailid põhiliselt. Mida sa sellega täpselt mõtlesin, no need on informatsioon, mis on salvestatud teatavates ütlemaski faili, noh ja teda saab, ega sa oled kuskil võrgus, tähendab, mul on mõnikord olnud võimalus käia võrgus ja ma suhtlen mõne inimesega, kes käib võrgus. Mul endal ei ole telefoni, ma ei saa seda teha. Puuduks nagu tehnik, tehnika, kollektsioneerimise koht on siis nagu see see arvuti, mis asub võrgus. Või siis noh, lihtsalt mõni inimene, kes on võrgus olnud ja tal on kuskil kettal midagi. No ja mul on need sulle üks selline nonstop küsimuste rida, mille kohta tahaks saada väga lühikest ja väga konkreetset vastust. Ja see puudutab siis seda alajaotust nimega kõige ikka küsitakse meilt, et mis meile kõige enam meeldib või millest me oleme kõige enam huvitatud. Ja kui vastata piisavalt kiiresti, siis võib saada päris põnevaid vastuseid, nõnda et mis on parim raamat, mida sa oled lugenud? Vanapa pihlakaviin, mis on parim laul, mida sa oled kuulnud? Sellest ma juba rääkisin seal laist, põde paladov, Kristki uurilt, kes on parim luuletaja maailmas vanata. Mis on parim toit, mida oled söönud? See oli mingisugune imeliku nimega pipar, mingi Peebeeerroonilist. Ma ei tea, väike, sihuke herne suurune, terava maitsega väga terava maitsega, kus on parim koht olemiseks, kus oled olnud? Selliseid kohti ei ole olemuselt mis on parim idee, mis kuulub sulle? Tähendab seda ideed on, minu meelest on nad kõik väga head võrratult head, aga organo, vot need mõned kirjanduslikud teed tähendab minu meelest see, kuidas kuidas muuta kirjandus mõõdetavaks ja tehtavaks. See jah, aga see on noh, põhimõtteliselt jah, kuidas luua kirjandust nii, et selle tulemused oleksid mõõdetavad mitte Lotmani järgivaid mõistuse järgi. Nii vastase ammendav, mis on parim telesaade, mida oled juhtunud nägema, no see on ikka see minu enda luule saada, seal ei ole küsimust, mis on parim kellaaeg, mõtlemiseks on kuskil kella kahest alates öösel mis on parim söögikoht, kus sa oled olnud? Ei ole olnud. Ja mis on olnud sinu elu parim aasta? Ei ole olnud selle peale, kuulame ühe laulu. Aga mis asi on pannud sind liigutama? Et hankida näiteks nii materiaalset asja nagu raha, kas see on olnud näljatunne või, või soov teha midagi head või soov teenitud raha eest midagi osta, no soo, luua endale töötingimused. Sest ma ei tea sellist töökohta, kus ma saaksin seda teha, mida ma tahan, järelikult pean ma ise seda endale võimaldama. Milline see töökoht peaks olema? Kuidas nüüd öelda seal, kus ei ole ettekirjutusi, täielik vabadus ja palju raha mitte palju raha, vaid nii palju, kui on mingite asjade tegemiseks tarvis teatri tegemiseks on kindlad summad raamatute tegemiseks kindlad summad, saadete tegemiseks, kindlat summat ja igat asja tehes just see tähendab mind natukene häiris see, kui sa ütlesid, et ma olen inimene, kes nagu kõigega tegelenud, see jätab nagu mulje, eks ole, et inimene nagu noh, niisugune selline inimene tegelikult tooge jätta üldiselt jätab. Aga ma tahtsin öelda, et iga asja juures tähendab on see asi, millega ma tegelen, probleemide lahendamine. Mulle tundub, et probleemid on lahendamata. Näiteks kunagi oli Gertrude Steini oli mingisugune mõte, et hakkab kirjutama omas keeles oma asi, eks ole, kirjutan omaskees, Islan muidugi tekkis mõte, et aga, aga selles keeles ma pean hakkama lahendama neid samu probleeme, mida selles tavakeeles, mida teised kasutavad. Aga ta ei jõudnud millegipärast selleni, et tegelikult neid probleeme, mida ta oma teostes hakkab lahendama, neid tuleb lahendada ka teiste teostes. Minu arust nagu mõte jäi poolikuks. Kas sa oled Gertrud Steini austaja? Kuidas nüüd öelda ikka mingis mõttes küll jah. Natukene, mis keeles sa teda loed, inglise keeles lugesin, ma lugesin just tema kohta, mul on mingi asi ja mul on see Alice piduklas on ka inglise keeles olemas seal eesti keelestki päris tore. Noh, ei olegi vaja. Üldse ei olegi kõige parem asi muidugi. No ja sa ütlesid, et Gustavi seltsi inimestel ei ole häda midagi, kõik töötavad omaette ja, ja see ei ole midagi kuulnud ka seltsi likvideerimisest. Kes sellesse seltsi üldse kuulusid või kuuluvad, kui olla täpne, täpne ülevaade mul puudub, aga on sellised nagu kuidas asutajarühm oli. Kauksi Ülle ja Valeria Ränik ja Karl Martin Sinijärv ja Jüri Ehlvest ja ja noh, see oli nagu selline põhiline osa nagu selliseid kirjanikke, seal oli veel igasuguseid muid inimesi, hästi toredad inimesed, olid kõik. Millal te viimati kõik koos kokku saite? Päris kõik need koos ei ole konnadele. Aga niimoodi ühekaupa ikka kokku saada mõnikord et natuke nostalgiline ei ole. Tähendab, noh, minu meelest kostab seltsi nagu probleem. Seal ei ole nagu midagi lahendada. Aga ta on seda olnud jah, võib-olla tähendab, kunagi oli nagu mingisugune kirjastamine oli probleem. Aga vot seda ei õnnestunud ka lahendada ja tegelikult oli see probleem, mida ei olnud vaja lahendada. Me kõnelesime siin natuke aega tagasi rahast. Mida sina teeksid, kui sul oleks võimalik kasutada tohutult suurt hulka raha? No üldiselt ma teeksin kõik, et vabastada informatsioon poliitikast ja majandusest. On sul olemas meetod, kuidas on siis noh, nagu see on imelihtne lihtsalt eneseväljendamise vahendid ja sidevahendid tuleb teha inimestele kätte saada. Ma tahaks lihtsalt kättesaadavaks selle elu juures, mida nad elavad, mis sellega muutuks sellega suure inimese suure osa inimeste elus ja muudeks, absoluutselt mitte midagi, nad ei hakkaks neid vahendeid kunagi kasutama. Hakkaksid kasutama siis kuidagi mingi väga kummalistel eesmärkidel näiteks arvutit mängimiseks või noh, see on ka väga vajalik kogu aeg mänginud, ma saa hea mängu, hea kohe, kui ma olen teda veel läbi mängisin, kindlasti teen seda. Mis on ikkagi tõhus, on, aga see väiksem osa väiksem osa, ilmselt saaks esiteks kontakti teiste omasugustega ja teiseks saaks informatsiooni sellest, mida need teine osa on teinud ja teeb hetkel praegu kuskil ilma mingeid kulutusi tegemata. Võrgud, eks ole, igasuguseid, see ei maksa eriti midagi, kui eriti kui keegi teine maksab, tähendab, see tähendab seda. Mulle tundub, et sa unistad ühest võimsast arvutist, mis on ei, ma Unidevas liinis kuskil võrgus ja ma unistan võrgust väga heast võrgust. No see on tegelikult hoopis teine elu. No ja mida see sinu elus muudaks, kui sul see võimalus oleks teinud, muudakski eriti midagi? Daile muudaksega põhiasju ei muudaks, aga seda, et ma ilmselt saaksin nagu rohkem materjali, mida töödelda, seda küll. Ja võib-olla ka mõned töötlemise riistad tarkvara. Tähendab, ega mingit kontseptsiooni vast nagu ei tuleks, aga ma saaksin ilmselt parema materjali parema parema tarkvaraga seda teha, mida ma tahaksin teha. Ma arvan niimoodi, kas sa oskad ise programmeerida ka? Üldse ei oska, oskan ainult kasutada. Kas sulle tundub, et see on puudus? Mulle tundub, et isegi ei ole see vääri õppimist, tähendab, vääriks küll, aga mulle tundub, et noh, minu meelest võiks ka, noh minu meelest on nii palju asju, mida ma tahaks kasutada ja et nagu veel midagi juurde lisada. Ma pigem lisaksin mingi produkti, mitte mingi tööriista. Mis asi üldse sinu meelest väärib õppimist, sa oled olnud raevu diplomeeritud agronoom. Ja sa oled tahtnud saada diplomeeritud ajakirjanikuks, sa oled üritanud, astu Tartu Ülikooli. Usud teaduskonda? Noh, see näitab seda, et need asjad, mida nendes kohtades õpetatakse, justkui on mingi sinu eluetapil tundunud sulle õppimisväärsetena nad on alati olnud vahendid millegi saavutamiseks, aga mis tundub sulle praegu õppimisväärsena? No tähendab, ma ei kujutagi ette, mis õppimine nagu praegu on, ma ei tea, kuidas ülikool näiteks praegu on tehtud ja mida seal tehakse üldse. Kui kaua sa ei ole sisseastunud ülikooli peahoone uksest ja noh, ma olen seal ikka käinud nüüd Tõnissoni aktusel käisin pärast seda ei ole käinud. Aga mingeid loenguid kuulamas? Ei enam. Ei ma ei mul ei loega. Mis on kõige olulisem inimlik omadus nende inimeste juures, kellega sa läbi käid, oled. Sa ütlesid siin enne mulle, et sa oled, et inimene, kes ei hooli seltskonnast ja ma vist arvan, et ma võin seda kinnitada. Sa oled küllalt eraklik, aga need vähesed inimesed, kes sinuga läbi käivad mida sa nende juures tähtsaks pead? See on selline asi, mida ma nimetan põhjendamatuks järjekindluseks. Inimesed teevad tõesti arvutid asju, aga nad teevad seda pidevalt. Nad ei muutu mis on väärt omadus. Kas nende hulka ei kuulu lihtsalt selline meeldiv ja lahke olemine? No see on nagu obligatoorne. Ja selle peale võiks kuulda ühe sellise teemakohase Laur. Kui aega saad peeno juurest mis tormi kell pool 12 Muupargis kuuskelt kullanudki k p on öösel aega. Ma saadan teile, et ma olen tõesti ta siin lahke. Hoolend Stein lahke, mu suures maa, kas leidub mitu valget tuuba kus seitse päeva põnn, bee raadius? Vaidlen õelaid, mõtteid, kord olime, ma ei luba. Veel halva tujuga korra. Ma olen tõesti nõnda lahke. Olen. Lahke. Kuidas sul õnnestub niimoodi elada oma eakaaslaste hulgas, et sa üldse ei hooli nendest märksõnadest või nendest lauludest, mida Ma Crash läheb mulle väga hästi peale. Nojah, aga seesama eestikeelne laul praegu ja no ma nagu ei teagi, mingit pakkuma nii ansambel eesti muusikat, no ma ei tea, ma tean, et see ei ole röövel, ööbik ja me teame, et see ei ole talla seda ma tean, et see ei ole metropol. Ma rohkem ei oska öelda midagi, see on jäär. Tõesti olla jäär. Sa ei ole käinud ühelgi jääääre kontserdil, ma ei näe põhjust. See laul ei meeldinud sulle. Tõesti ei meeldinud. Aga noh, ega see võib sellest hoolimata hea laul olla, kellelegi kindlasti väga meeldib. Noh, jah, nende hulka kuulun ka mina. Kas sa oled mõelnud, Sven, milline inimene võiksid sa olla vanana, oled sa mõelnud sellele millega sa võiksid tegeleda, kui sa oled 70 last? Vana, ma ei, ma ei oskagi öelda, kas ma nii vanaks elanud üldse tähendab eelduse eeldusel, et ma elan ja mingi selline mingi õnnetu inimene, ma arvan, mingisugune pensionär hädasolija, mingi hästi murelik ja vaevaline niukene, sööb mingeid räime ja seal on mingi selline Basti vastik inimene, tähendab, ilmselt on kolinud mingisse ühte tuppa. Tähendab, ja kui keeleb seal kuskil viletsas rajoonis midagi taolist, nii et sa ei ole mitte see, kes on pärinud oma vanemate uhke häärberi ja ja niidab suviti mõnuga muru ümber maja minu isegi oma pärisema midagi niidaks küll. Kas sa vahel sedasama vanadust unes ei näe? Esine mina muide, olen näinud? Ei ole mina näinud. Need unenägusid, muidugi näeme kogu aeg vaatame unenägusi, rääkisid oma muusikalistest unenägudest, kes need on, head unenäod, kas need unenäod ilmuvad sulega visuaalsete piltidena? Unenägu ikka põhiliselt ongi visuaalne muusika nagu taust, rohkem. Ma ei mäleta sellist unenägu, mis oleks ainult tekst või häälikon, pilt, värviline, jaan, värviline ja tihti on ikka värviline. Näed, reaalseid asju tähendab reaalseid asju kombinatsioonides, mis ei pruugi reaalsed olla. Üldiselt on ikka reaalsed asjad. Proportsioonid on nagu teised, mõnikord. Sa mäletad neid hiljem? Ei tähendab võtta ka alati küll ei mäleta. Aga see meelauruse jääb terveks päevaks teinekord seal alles õhtul aru järgmisel päeval, kui näeb näiteks sama unenägu kuidagi tüki aja pärast meenub see unenägu, siis saad aru, miks see päev on olnud sellise meeleoluga seal noh, see unenägu, emotsionaalne, see asi jääb minu meelest ikka väga pikaks ajaks. Usud sa unenägudesse ja noh, mis seal uskuda, aga nad töötavad hingelt. Kas sa lapad mingisid, kui see ei meeldi, mitte ei maros, hoidku, ei usu. Ei usu teadma, mis eile ütles keegi neljapäeval rahas. Pahiusu. Ei, ma tõesti ei usuhoroskoop. Aga sa tead ikka, mis ma tean ja ma tean, mis number ja kõike, mis praegu on ja ja ma tean, need on põhimõtteliselt ma olen kursis, aga, aga see ikkagi noh, seejuures. Nojah, tähendab, muud asjad on hoopis, me läksime, et sa oled oma ainsa sellise uhke isetehtud luulekogu Märja Viktori lasknud tõlkida võru keelde. Mil määral sa võru keelt ise oskaks? No ma saan aru väga hästi, kui räägitakse ja isegi kirjutatud teksti saan aru isegi selles kõige-kõige avangard samas kirjapildis, mis seal on põhiliselt ma saan aru küll, aga ise ma rääkida ei oska, üldse. Oskad sa mõnda võõrkeelt? Ma jah, Tencon, mingit asja, inglise keelt, saksa keelt üldse mitte mingisugust, ma saan aru, aga saksa keelt ma ei saa üldse aru. Aga sa oled pädev hindama oma oma raamatuvõru keelde. Sellist tõlketaset. Ega vist ei ole, tähendab noh, nii hästi võru keelt küll ei oska. Tähendab, no minu meelest ta on noh, kuidas nüüd öelda see noh, printsiip nagu raamat, mis on niimoodi kirjutatud. No tähendab, see tõlkimine ja kirjutamine on omavahel noh, nii erineva meetodiga tehtud minu meelest, et noh ei koputa vastu, laulan. Ja nagu hinnata tähendab minu meelest ei ole nagu mõtet hakata hindama. Kas sulle meeldiks, kui keegi sinu Märja Viktori tõlgiks ka saksa, inglise vene keelde? See oli päris veider olla lugeda, ma ei tea, kas see nagu annab minu meelest, kui midagi tõlkida, siis noh, võib-olla tuleks nagu kontseptsiooni seletada. Et miks, miks ja kuidas ja milleks see tehtud on, tegelikult on ta ju tehtud nagu mingi töövõte kellel tekkis idee tõlkida säärane kummaline luulekogu võru keelde üllal vis tekkis kaugsellel, ma mõtlen minul ei saanud selline asi tekkida või tekkis ka, ma ei tea. Igal juhul on ta nüüd olemas, võru keeles on tema pealkiri kuidas lik Victor kui sa loed neid samu luuletusi, need katkendeid sellest märjast diktarist võru keeles, kas sa saad aru, et need on sinu luuletused? Ei, no tähendab, selles mõttes küll ei ole, et ma ei saa ju nendest seda lugemise kirjutamise elamust koosneb ühest hektarist, seda ma silmad oma nii-öelda võõrandunud siis? Jah, on küll. Aga tegelikult on see tore. Ütle Sven, kas sul on olnud elus mõni selline eriti võimas elamus, mis on toonud sulle silma, et tõesti maailmalõpp, on sul olnud mõni katastroofielamus? No muidugi on ikka, mis sinuga on juhtunud teadma, kukkusin lennukiga alla. Mäletan midagi ähmast ja et kostan sinuga ühte vene filmi, mille nimi on ekipaaž. Nii teda näidatagi selle nime all, ehkki võiks arvata, et selle filmi eestikeelne pealkiri võinuks olla hoopis meeskond. Ja kui selle filmist mõni katkend mulle meenub, film on iseenesest päris võimsalt tehtud, siis seostub mul sinuga. Aga ma ei mäleta, mis on sinuga täpselt istunud ja räägi, kuidas seal filmis oli, kuidas inimesed lennukis käitusid. Hüsteeriliselt visteeristam, vale inimesed ei käitu hüsteeriliselt, kui lennuga inimesed palvetavad. Mis lennukisse oli? Soovitud praegu on loomulikult, see on ju vägev. See oli mingi tuu, 134 mingi täht oli seal järgi. See oli mingi lennuk, mis pidi lendama Moskvasse, kuskilt Stalingradis, Volgogradist, Kaliningradist, vanas olid. Noh, suurusjärk, mingi teine kursus, kolmas kursus? Noh, ma ei tea, kui vana täis inimene oli muidugi täisinimene ja mis siis juhtus, midagi juhtunud, mootor jäi seisma, nüüd just kuulsin uudist, kuidas lennuk kukkus alla üks mootori seisma, no oli ka samasugune. Paar päeva tagasi oli jah, võttis nagu umbes lennuväljast nagu läks ja mootoris. Ei täpselt nii oligi täpselt niisamamoodi line mootri seis, kuulsid sa? Vaikust. Mis vaikust, vaikne, aga mootori õudne jutt käib, kui mootor seisma ja siis on küll vaikne. Kas oli täiesti vaikne, tähendab inimesed lobisesid palvetada, kapates tuli mingi piloot, niisugused, no siis oli esimest korda, kus ma sain aru, et see ei ole kujund, kus öeldakse, et ta higipiisad nagu herneterad otsa ees olid, küll tähendab udar põll, põllud har kapates tagasi. See oli päris tore pilt. Niisugune hästi ebasee oli hästi-hästi närviliselt käituv, selline pilootsee pani küll tõsiselt mõtlema. Kassi vist oli tõsine, sest nagu noh, mootoriga täiesti seisis. Minu teada lennukil, mitu mootor on küll jah, aga mõnikord seal vist lõpetasite. Kas seekord ütlesid siis need mõlemad tulid üles? Ei, üks ütles üles, teine ikka urises, võib-olla tal oli veel isegi kolmas sabas, ma ei tea, palju neil on, neid mootoreid pole aimugi. Mina ka ei tea, igal juhul tähendab, asi vist ikkagi oli tõsine, sest piloot oli kuidagi väga närviline ja väga järsku hakkas kõrgus kaduma, sest noh, maa tulid noh, väga-väga kiiresti vastu. Tõusis nagu kuidas Jordess käitus, stjuardessi üldse ei olnud näha, ma ei tea, kuidas ta käitus. Aga inimesed käitusid hästi korralikult, kõik pobisesid midagi, ma eeldan, et see oli kõik, vaatasid oma rihmad üle ja rihmade pingutamine ja see oli selline. Väga hea, liigutas kogu juhatuse, kõik läks, ma ei tea, see vist ei võtnud kuigi kaua aega, võib-olla mingi veerand tundi või seal mingi aja kohta ma ei oska midagi öelda. Aga see oli tore ikka ümber, aga mis siis lõpuks sain lennanud vastu maa Loperdas seal ringi ja siis maandus sinna lennuväljale, ümberringi oli tuletõrjeigasuguseid, kiirabi on väga uhke, oli, keegi viga ei saanud? Mina arvan küll, et ei saanud. Kas sa peale seda lennukiga oled veel nõus sõitma? Ma olen sõitnud küll. Lennuõnnetused on niivõrd haruldased, et noh see tõenäosus, et teist korda alla kukkuda, seda, seda vist ei ole. Nojah, kas seal mingi sõjalennukiga ei ole sul õnnestunud? Ei ole, jah, mul see sõda ei lähe nagu kuidagi. Militaarteemast räägime vast hiljem agaks militaarne laul sele elitaarselt lõppenud jutuotsa võiks kõlada küll. On alanud tänase tüübi teine saatetund, meie külaliseks on Sven Kivisildnik, luuletaja ka näitekirjanik, inimene, kes on olnud küllalt skandaalse kuulsusega Tartus viimased viis-kuus-seitse aastat ei oskagi täpselt öelda, kui kaua ja me jäime eelmises tunnis pooleli, õieti isegi lõpetasime teema, kus Sven rääkis sellest, kuidas tal oli juhust kord ühe lennukiga alla kukkuda. Elamus, mida ausalt öeldes ei sooviks nagu mitte kellelegi. Aga Ma olen sind tituleerinud luuletajaks ja seda sa ju ka oled. Nii et nüüd on aeg natukene rääkida sinu luuletustest veel peale selle, mida sa rääkisid nende kirjutamise meetodist. Sa ütled ühes luuletuses ühe väga intrigeeriva lause välja, võib-olla see tõepoolest ei kuulu sulle sellisel juhul ilmselt sa ei olegi huvitatud selle kommenteerimisest, aga siiski sa oled öelnud väljafaasi, tunded nagu oleksin roomlane. Kas sa usud mingitesse sellistesse eelmistesse elud eludesse või, või kas sa tunnistad selle tunde omaks? Saa mingisugusesse eludesse? Ma nagu ei usu eriti küll. Tähendab, noh, mina ei mäleta ja noh nagu mina küll ei tea nendest eludest, mida ka inimesed ikka mäletavad, võib-olla mõni on elanud, ma ei tea, kust ta selle rea võtsid. See oli mingisugune rämps, on mingi trash, ma tõesti ei tea, mis oli. Aga see pigem on ikkagi sihuke kirjanduslik allusioon Bernard Kangro-le, et ma noh, umbes nagu laman nagu vana reheahi. Seal minu lemmikkoht nagu Kangrol. Ma leppisin sinuga eile sinu kodus selle tänase intervjuu kokku ja sul oli arvuti kõrval lademetes Johannes Vares-Barbaruse teoseid, oled sa tema austaja ja minu meelest ta kuulub eesti satanismi klassikasse, raudselt tal saatana motiiv on küllalt valdav varasemas loomingus. Ja mõõtsin vormi parajasti tema teostele. Kas sa annaksid välja Johannes Vares-Barbaruse kogutud või valitud teosed, kui sul see võimalus oleks? Ma ei oleks olla ühegi luuletaja kogutadega valitud teoseid, sest minu seisukoht on selline, et ega siis inimesed ei kirjuta häid raamatuid ega häid luuletusi, headel luuletajatel on harva mõni hea värss. No mina tõesti ei usu seda juttu, mida Kaalep räägib, et inimene võib elu jooksul kirjutada kuus head luuletust, näidaku seda inimest, mul ei ole selliseid inimesi. Ja luuletajal on mõni hea fraas, mõni kaksikvärss. No see on juba väga-väga harv juhtum Pärs või poolteist või, või poolvärssi. Aga, aga see õigustab nende elu. Kas Tartus on mõni inimene kirjanike hulgas, kellelt sa oled kuulnud oma luuletuste kohta siiralt tunnustavaid sõnu? Eks nad kõik ikka tunnustavad? Oleneb, kuidas nad seda väljendavad. Kas mõni on seda väljendanud nii päris tavapäraselt positiiv ja, ja, ja ja ka siin ta on võtnud võetud sinna kirjanike ringi üldse vastu, kui sa käid vahe Kirjanike majas, et ma ei käi enam üldse kirjanike majas, minu arust ei ole sinna põhjust minna. No see lihtsalt ei toimu esiteks täidis seal varem ja seal oli kunagi aeg, kus nagu mingisugune toimus mingi seltsielu ja peale selle olid ka mingisugused ettekanded või mingisugused asjad. Aga minu meelest need nagu enam eriti ei ole olnud. Tähendab, noh, ma küll ei tea, võibolla mul ei saadeta neid kutseid, aga ma ei usu seda minust, seal lihtsalt ei ole midagi. Aga üleüldiselt sa oled huvitatud sellest, mis toimub sinu ümber. Kloodsal eesti kuulutuse uudiseid, tähendab, mul on mõnikord selline nädal, kus ma kuulan näiteks seda Eesti riigiraadiot on olnud selline nagu seal oli see markiseeri näiteks või siis ma loen mõnda lehte mõnikord. Aga noh, aga seda, et igal hommikul jooksed sa postkasti juurde postimehest võtma, seda ei ole, mul ei ole seda jõudu ja Postimehes on, ei ole postimeest, vihkan postimeest, see on tõesti üks, no on sul mõni leht, mida sai vihkama, tähendab, mul oli kunagi liht üksainus leht, ilus, mida ma olen lugenud otsast, kuni see üks mustvalge, niisugune muusikaleht, muusik, see oli, vot see oli selline leht, mis oli ikka väga ilusti kirjutatud, tõeliselt rahvalik, nii hea, sellise muheda keelega üks asi ja teine asi, et ükskõik kui rumalast asjast nad ei kirjutanud, nad tegid seda suhteliselt teraselt, seda võis algusest lõpuni läbi lugeda, isegi nende tabelite kommentaarid olid minu meelest omal kohal. See oli päris hea ja ta ei olnud ka liiga elitaarne ega liiga selline nali ka selline noh, tema silmad üldse sellist kultuuri, mida näiteks Postimehe kultuuriosakonnas. Aga see ei olnud üldse igav. Huvitab sind, Eesti sisepoliitika? No ma ei kuulu nagu nende kaheksa inimese hulka, kes omavad seda riiki, noh, minu arust on see võõras riik ja mul ei ole nagu võõra varaga mingit pistmist. Nii et sa isegi ei huvitu. Tähendab, jah, istu tema kohal, ei mõtle tema mõtteid, nagu ütleb Konfutsius. Noh, mul puudub igasugune põhjus neid mõtteid mõelda, kas sa tahaksid kunagi minna kosmosesse? Noh, sul on päris palju selja taga koos sinu lennuõnnetusega, tahaksid proovida seda? No ma pigem kasutaks võimalust nagu satelliitidega nagu informatsiooni vahetada, ma elan niikuinii selles ruumis, mõnikord informatsioonivahetus on võimalik ka kosmosest. Sa võid seda kohe kuulda. No see laul meeldib sulle küll ilmselt väga, vähemalt selle laulu mängimise ajal oli sinu näol täiesti siiras rõõm. No mul oli siiras rõõm, sellepärast et ma sain ennast täiesti välja lülitada. Ma kunagi ei kuula sellist muusikat. Kas sa lapsepõlves seda laulu ei mäleta? Ei, ma ei mäleta, ma mäletan lapsepõlvest mingeid laule. Sinu sünniaasta on 67, tähendab, ma arvan, et siis on sünniaasta, võiks olla 64. See võiks tõesti olla. Nonii. Ühesõnaga seda laulu peaksid sa mäletama küll ei, aga ma tõesti ei mäleta. Ma ei mäleta, eesti, laulame, valetame mingeid inglise muusikale. Ma ei mäleta ühtegi eesti laulu, kas sa ei mäleta horoskoobi telesaateid, vaata ühte, mäletan mingite tera koomu kinnastesse päikest või seda laulu mäleta. Kas see ei tekita sinus mingeid nostalgilise tundeid, kui sa kuulad sedalaadi siukseid? Retrolugusid, vaat mina olen selline õnnelik inimene, et minu lapsepõlves ei kuulanud muusikat, kuna midagi kuulata ei olnud ja siis ma unes ei olnud ka muusikat kuulnud ja mina hakkasin kuulma muusikat teadlikus elus. Kusjuures noh, see teadlikkus läheb edasi ja muusika läheb edasi ja noh, ma nagu ei jää pidama mingisuguse noh, lapsepõlve muusika juurde. Ma testisin seda laulu siin enne seda, kui me tulime saatesse ja ja vot see oli küll nüüd, et tõesti selline laul. Me oleme siin enam-vähem ühe generatsiooni liikmed, mis kõikides tekitas mingisuguse reaktsiooni, ausalt öeldes ikkagi kõik inimesed või lausa ei naernud siis muingasid küll, sest et igaühele ilmselt meenusid mingit iselaadset seigad sele muusikastiiliga seoses ja selles mõttes on kummaline, et sinul selliseid elamusi üldse ei ole, aga kui ei ole, siis ei ole, ega neid nii-öelda siis on välja mõelda, kas ta ikka muiga majaka mõtled, mis muusikat sel ajal mujal tehti. Ja Gustavi selts oli selts, kes kohtus ka oma elava iidoli Mark Kalev Kostabiga läinud suvel. Kas ka sina olid nende inimeste hulgas, kes tema kätt surusid? Mina surusin tema kätt ise ise milline üldse oli sinu kokkupuude temaga, kas sa vahetasid temaga ka mingit informatsiooni, rääkisite juttu, midagi? Vist seal patraseme eri rääkinud, midagi seal ei olnud nagu rääkida. Ta küsis midagi, ma vastasin midagi, milles teda näis huvitavat, temanimeline selts. Tahtis midagi teada saada selle kohta, te andsite talle ajalehti, ajalehte andsime üldiselt ja tema näitus siin, mis mulje sul tema kunstist jäi, kui, kui täiesti elusalt niimoodi kohale ju asi on ikkagi selles, et ega tema näitas, et tegelikult nagu ei ole sellised päris ja nagu ei piirdu või tähendab noh no sellest ei saa nagu mingit muljet. No see oli ikka ju väike õnnetu tegelikult oli, oli, oli väike õnnetus. Tegelikult noh, ta on ju hea kunstnik, aga ta on väga raamatust vaadata. On sul olemas, suur dünamo ta seltsile kinkis, raamatus on kellegi teise käest. Ühesõnaga jah, raamatuid on hea vaadata, eriti hea on ju näha tema esinemisi, näiteks intervjuusid lugeda ja tema noh, töö ei ole ju ainult need maalid, tema töö on mingisugune suurem tervik, aga kui inimene on harjunud ikka pilte vaatama, siis noh, muidugi jääb väheks, aga tegelikult tuleks vaadata natuke rohkem. Isegi pildid ei ole halvad, sest selle tohutu massi hulgas on ikka on ikka tegelikult väga palju häid pilte selgelt noh, neid kõiki ei olnud seal näitusel. On väga häid pilte. Kui suur on see raha, mille sina, Sven Kivisildnik oleksid nõus ostma. Mark Kalev Kostabi maali? No see oleneb muidugi sellest, kui palju mul nagu oma raha on hetkel. No hetkel ma ei ole nagu üldse nõus, mingi rahastust ei ole üldse nõus. Sest noh, ma ei ole nõus midagi ilma rahata ostma selleks kuidagi seadusevastane. Mulle tundub. Aga seda nimetatakse teisiti. Kui odav ta võiks olla, et hakkaksid asja kaaluma. Tähendab, kui mul oleks ikka samasugune sissetulek nagu Costa bilansis, ma ostaks selle hinnaga nagu neid müüakse. Aga sa oleksid temast kui sellisest ostuobjektist huvitatud. Tegelikult ma kindlasti ostaksin midagi, no kui ma saaks valida mitte seda, noh näiteks ei olnud, näitas, et ma vist ei ostaks midagi, aga tähendab, on mõned asjad, mida ma kindlasti ostaksin, näiteks selle õigele omas oli, kus oli, siis oli tal endal vist selles otsusta isegi. Onu onu Mark oli selline väga kena maal kus oli niisugune vend, oli Ameerika lipu juures käsi. Nagu südame peale südame asemel oli kas mingi poti risti ruutu või mingisugune. No sul on selle ostmise võimalus ilmselt praegugi veel siis nii palju, kui on teada. Kõik need pildid, mis siin olid näitusel, on hetkel veel müüa, osa neist ringleb Euroopa galeriides ja ootab ostjat. Aga oli ju kuulda, et vähemalt üks pilt oli Otepää Ühispangaseifis ja arvatavasti on pankrotihaldurite valduses hetkel. Nii et sul on veel aega järelemõtlemiseks, kaalumiseks, kas kohtumine Mark Kalev Kostabiga oli eesti kostaabi seltsile kuidagi pöördeline või oluline? Valmistusite selleks valmistusime võiksime Rolls-Royce'i ka vastu, lennujaama lennukit ei tulnud. Tuli teisel päeval tuli midagi imelik oli, sellega me valmistusime pööraselt. Kust teisele Rolls-Royce'i saiti laenasime kuskilt mingi firma oli lahke sponsor, kes laenutab mingeid autosid. Kas see vääris seda võimlemist? Nojah, ikka tore on oma silmaga näha, aga telekas mõjub paremini, mõtlen kohe. Et noh, keegi nagu kaotanud midagi ei olegi siseina. Sest noh, päris selliseks nagu intiimseks vestlemiseks ei läinud, mu, sa oled nagu omaette päris niimoodi olla ja rääkida võib ju tore olla. Aga selline ikkagi mingi ametlik või vastik või seltskond või mulle ei meeldi, tähendab üldse keskkond oli vale? Ei meeldi, seltskond lihtsalt ei meeldi. Sa ütlesid ennist, et Von Krahli teatris oli sul huvitav projekt läinud suvel? See ei olnud minul, see oli meil hästi, vabandan. Teil oli huvitav lugu, mida te seal tegite ja et ma saan aru, et sa oled vähemalt selle projektiga ise rahul. Kui sageli sa muidu ise teatris käid? Tema praktiliselt ei käigi teatris, ma vaatan siis, kui midagi vaadata on, kas on teater neli näiteks ma vaatan teater neil ja, või noh, tähendab, kui mingi Sarkozy on, siis ma võtan sorkatav, tähendab rohkem eriti ei vaata, sest noh, mulle tundub, et see on kuidagi nadi. Ühesõnaga, latt on väga kõrgel sul. Mis ta nende kõrgel on, minu meelest on ta noh, nagu need teater peaks olema, siis võiks ju vaadata, aga noh, minu meelest need teatrid nagu ei ole teatrid üldse neil nagu teatrist mingisugune imelik arusaamine. Kas sa filmide puhul oled veidi leebem? Filmide puhul ma olen täiesti leebe, ma vaatan ikka noh, ikka kõiki filme. Õudselt meeldib mulle viimaste aastate Ameerika kommertsMallusu hull selle järele, terminaator kaks näiteks minu lemmikfilmide hulgas ja ma ikka vaatame täitsa hea meelega. No seal on tõesti film eliidi jaoks, nagu ütleb Tõnis kahu son, hea film, kas sa räägid tõsiselt, ma räägin tõsiselt, sest see on ikka Macintoshi peal tehtud asi ja noh, see on hea. Sa juuraparki vaatasid, tei. Milleks? See on Spielberg ja see sind ei huvita üldse? Nojah, siit oleks tulnud jälle päris ja jututeema, sest mina olen valmis jälle sellest filmist rääkima sellest, et minule imponeerisse päris tõsiselt, millal sa viimati tantsisid? Millal sa nüüd oli? See oli neljanda jaanuari hommikul kuskil kahe-kolme ajal nelja kuskil tantsis. Rääkisime siin enne, et sa oled õppinud EPAs agronoomiat. Kas sa oled veel nii palju agronoom, et sa ikkagi viljasortide vahel eksimatult vahet ja ma ei ole seda kunagi teinud jäänud sulle külge epas eino, tähendab, no ütleme, viljasordid jah, ikka teen vist vahet, mis ta nagu kartuli ja nisu vahel teen vahet. Aga nisu ja odra ja rukki kaeravahel teen ka vahet ja rapsi vahet ja noh, sellised noh, aga minu arust see iga inimene teeb niigi seda vahet, mulle tundub, ma olen maal kasvanud, ma ei tea, millest sa sellest pigem. Nüüd ma teadsin enne meest, kartul kasvab puu otsas või noh, Maalbeks. Kas sulle üldiselt meeldib endale midagi kasvatada? Suhkru vastik muld, eks ole, käed, sa pead mullaseks, asi ei ole nii hull, on, ma olen proovinud, ruumi on midagi ja see on ikka täiesti tappev asi, see nõuab pühendumist, perekonnal ei ole õnnestunud siin siis üldse mingitesse raamidesse suruda, et sa perekonna viga. Kas sina, luuletaja Sven Kivisildnik oled kirjutanud ka mõne täitsa ehtsa armastuse luuletuse pea olen ma kirjutasin neil vist isegi kaks tükki. Ja see ongi kogu selleteemaline produktsioon ja mis siis ikka? Nii palju siis armastusest ja abielust, kui tähtis on sulle, see on see, mis sul parajasti seljas on? Minu jaoks pööraselt tähtis, tegelikult inimene kannab kalleid ülikondi ja väga kalleid asju, noh, inimene tegelikult kannab niimoodi korralgi, korralik inimene kannab korralikke asju. Kas korralikus kohas sealjuures ja, ja kas sa soovid astuda korralike inimeste ritta? Absoluutselt. Nojah, väike vastuolu sinu jutusi on, ongi ja peabki olema, no alati on olnud. Nojah, saadab su kodust välja, annab sulle ütleme 2000 krooni, ütleb, et sa pead endale mingi hilbu ostma, ma pean sellega siis Baltmani minema, nii, noh, ma ei tea, kuhu sa pead sellega minema, ütleme, et ta annab sulle vabalt otsustada, kuhu sa lähed, mida sa ostad? No keta lähen ostma. Ühesõnaga Sa ei lähe ja ei täida käsku. Jaa, ülikonda osta isegi selles juudi poes, kus need varastatud Hugo Bosse müüakse, minu meelest algavad hinnad kuskil vist viie tuhandes-, vabandust, ma ei ole kursis, tähendab noh, ei saa, 2000-ga ei saa mitte midagi sellega. Särgi vist korraliku särgi saab, jah, aga noh, särgist jääb väheks. Pidingathy, midagi, kingad ristis. Ei. Ma ei tea, kas sa oled kujutlenud, kui võõras siis välja näeks või? Kas sa tunneksid ennast mugavalt? Tähendab, ega see asi on ju selles, et inimesel mugavalt tundmiseks ei ole tarvis ainult ülikonda, muid asju on ka vaja nagu näiteks kõike. Sest ülikonnaga ju näiteks ei sõideta bussis. No ei minda kinno õhtul. Tähendab hoopis teine elustiil. Ainult ülikond on ju groteskne, nagu aru saan, see ei ole mitte sinu elustiil. Oot jah, paraku kas sa võtad ennast ise, aga tõsiselt või suudad Saimise üleval naerda ka? Ei no loomulikult, ma võtan väga tõsiselt, noh ilma selleta minu arust ei tule kõne allagi. Ma ei saa aru inimestest, kes peavad, et ma olen nüüd näiteks nii ja naa Eestis mingis pingereas 260. ja ja noh, nüüd ma teen oma asja nii, noh, ta on, põhimõtteliselt ei saa, inimene peab väga tõsiselt võtma, ta peab noh, kui ta tahab mingit asja hästi teha, siis noh, üks eeldus on see, et ta peab ennast vähemalt selle ala parimaks. Mida ta hetkel teeb. Mis ala parim sina oled? Ma olengi selline kirjanduse tähendab see vaata Eestis on kirjanduse mõisteni umbneed nagu kirjanduslik, noh, on häbi ennast nagu nimetada kirjandusega seotud olevaks, isikuks, aga lihtsalt parema puudumise. Ma olen väga hea kirjanik. On raudselt parim. Kui palju sa tead oma kirjandust peast mainida, üldse ei tea, tähendab ma vanasti teadsin mõndagi. Karl Martin Sinijärv, teade tema kogu peast kunagi. Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, kuidas sinu poeg kunagi sinust kui kirjanikust arvab, kas on sulle tähtis? Ma ei tea, kas üldse inimeste jaoks ongi kirjandus nagu tähtis. Minu poeg teab, millega sa tegeled, tsen? Ei, ma ei tea, kas ta teab, mis, vaevalt küll. Kas ta lugeda oskab. Ja kui ta väga tahaks, Sist ilmselt loeks, aga üldse ei taha, talle meeldib, et talle ette loetakse, noh, tuleb nii aeglaselt ta viieaastane või kuueaastane kuus. Nii et ühtegi sinu luuletust pole tema veel lugenud. Ei, ei ole. Kas sa oled mõelnud kasvatada kuidagi enda sarnaseks? No mina ikkagi kasvatanud küll kedagi. Seal puudub igasugune mõte. Veel juba kuue aastast inimest kasvatada seal ju tõesti enda petmine, inimene on juba ammu kasvanud, on ammu juba täiskasvanud inimene, nagu ta kuueaastaseks saanud. Veedad temaga vist päris palju aega koos ja Ma usun, et see mõjutab väga hästi. Aga sulle ja see mulle ka väga hästi on ta huvitav vestluskaaslane. Meenum ei räägi üldse midagi. Millega te tegelete, me lahendame probleeme. Kas nende probleemide hulka kuulub päevane söögi tegemine ja poes käimine jäi, meil on intellektuaalsed probleemid, meil on oluline, kuidas mingisugune vastane kuskilt nagu kätte saada või kuidas mingisugune varandus kättesaadav, ühesõnaga. Ühesõnaga te mängite arvutimänge. Os lahendame intellektuaalselt probleem. Sa ütlesid enne, et sa tulid EPAsse seetõttu, et pääseda Nõukogude armeest. Kas õnnestus lõpuni? Loomulikult võitsin selle asja, et lahendasin selle probleemi. Milliseid meetodeid tuli sul kasutada? Ma pidin stimuleerima haiget inimest, mis haigustasimuleerisid oma simuleerisin, vaata, ma ei teagi, sest ma jätsin need raamatud enne lugemata, enne simulatsiooni on väga oluline, et sa ei loeks erialast kirjandust. Siis ülevalt stambid ja paljastatakse, kas keegi on enne sind seda viga korduvalt teinud? Loomulikult, enamus inimesi jääb vahele. Ja sina jäänud loomulikult ei jäänud. Loominguline inimene. Nojah, kui paljudes komisjonidesse käisid või ma ei mäleta, ma käisin vahepeal iga nädal mingis komisjonis ei saanud vanaema matustele minnes, ma istusin sõjakomissariaadis. Oi, see oli, mis oli sinu lõplik diagnoos, mingisugune skisoidne psühhopaat. Ma ei oska sellele numbrit öelda, täpselt? Jah, ometi isenesest militaarteema võiks sinusugusele küllalt ebastandardselt mõtlevale inimesele päris palju pakkuda, kui ta, kas sa oled käinud praegu mingites mahajäetud sõjaväeosades, oled sa vaadanud kogu seda elu, mis seal on? Milleks see huvi, filme? Ootan löömafilme. Kas need filmid kannavad sinu jaoks mingit ideoloogiat? Ei, nad kannavad endas head montaaži üldiselt tempot siis on väga oluline igasuguse visuaalse kunsti juures ja isegi neis on mõnikord häid plaane. No ja neis on veel see asi, et nad on lahendanud probleeme, kuidas seda filmi ilma näitlejateta õudselt hea asi. Poksi aga näiteks või tõsta, või mis nad on meil need kehakasvatajatega igasugustega ja see on tõesti, see töötab vingelt. Ma olen ausalt öeldes päris vii sellest intervjuust sinuga, sest et kui ma lootsin, et ma saan sinust natukene rohkem aru rohkem kui ma olen aru saanud nende aastate jooksul, mis me oleme sinuga tuttavad olnud, siis see meie jutuajamine, mis on olnud nagu amööb kiskudes supistusi kord ühele, kord teisele poole ja on olnud nii kummalisi kilde täis, ei ole toonud erilist selgust minusse. Kes ma seda nagu ootasin. Kas ma jätsin küsimata midagi, mida sa ise pead oluliseks öelda? No tähendab, ei jätnud küsimata vist? Oota, ma arvan, et noh, nagu sellest kirjandusest nagu sügavuti mõtet rääkida, sest see on ikkagi erialakirjandus, on erialainimeste omavaheline asi nagu füüsika või bioloogia ja seda tavalisel inimesel pole sellega midagi tegemist. See on tõesti väga erialane asi ja tahab kogu elu ja pühendumist oleksid noh kusagil, et sa hakkaksid millestki aru saama, no ma ei tea, või on tarvis kellekski sündida, aga no põhimõtteliselt ei ole nii, et sa tuled tänavalt, kargad raamatukokku ja oled võimeline noh, hea halva raamatu vahel vahet tegema, see on välistatud. Ja seda ei aita ükski raadiovestlusega mingisugune rahva õhtuülikool. Kes saab sinu luulest aru he's, no tähendab maid, tea, kas selliseid inimesi on, kelle jaoks noh, kirjandus on väga oluline, Need, kes on ikka kogu energia sinna pannud. Ma usun, et need võiksid aru saada. Noh, kelle jaoks kirjandus üldse on probleem, noh, kus on mingeid asju lahendada. Sa meenutad mulle ühte tegelast filmist A-Rühm, mis sa arvad, millised neist? Ega ometi seda neegrit ei, mitte, siis on kõik hästi. Sa meenutad mulle tegelast nimega TÖÖ Doc ja sa meenutad mulle teda niivõrd, et ma tahaksin kohutavalt selle jutu peale kuulata meloodiat sellest samast filmist. Ja ausalt öeldes ongi nüüd need teemad, millest tahtsin rääkida selle praegusega ammendunud. Ma arvan, et see meie jutuajamine tekitas küllalt vastakaid arvamusi ja ma olen päris tänulik nendele inimestele, kes oma arvamused paberile panevad ja postiga mulle saadavad. See tuleb vaid paari päevaga siia ja ma võin teile vastata järgmises saates. Aadress siin, Tartus on Tartus Riia tänav 12 raadio kaks, Tiina Kaalep. Nii et kui kellelgi on midagi öelda tänase saate kohta, siis pangakirja ja posti ka ning kuulmiseni järgmisel kolmapäeval.