Tõime ära langenud kirjud sügislehed ja poolavatud kastanimunad, et kõige selle alt välja võtta taas üks uunikum. Tere, mina olen läinud, orgiade, kuulete uunikumi. Väina Kornberg on mees, kes ülemusena kurjustab alluvate peale, siis kui jälle pole tervel SL õhtulehe toimetusel mitte ühtegi lugu, mille puhul võiks panna lehe esikaanele kas surnud mehe või alati naise pildi. Vana loo ehk uunikumi. Valimisõiguse saab nüüd, Väino Koorberg. Minul oli selle looga nagu esimene kokkupuude siis, kui me väga pikalt valmistusime, Frank Sinatra, tere lahkumiseks. Vanameister teatavasti oma sõda suremist, eks ju, harjutasid ikka pikalt, pikalt, minu meelest see kestis peaaegu aasta, küll ta viidi jälle haiglasse, jälle tõtati üles üles ja ja mina olin toona nädalalehe kuller, tegevtoimetaja ja, ja ma tean siiani. Ajakirjandusõppejõud räägivad, kuidas ajakirjandus peaks nagu sündmusteks valmis olema, et siis kuidas meil oli sisuliselt nagu materjal ja esikaas Sinatra lahkumiseks olemas juba üheksa kuud enne tema tegelikult surve tegelikult nii hull ei olnud asi, aga aga esimene kokkupuude oligi sellega, et kui siis tuli, et Frank Sinatra on surnud, siis ma tean, et oli suurepärane kodulehekülg mida me siiani oleme hästi tähelepanelikult jälginud. Perekond oli nagu kogu aeg üles riputatud teateid tema tervisliku seisundi kohta. Et kui teade tuli ja siis ma läksin esimest korda selle koduleheküljel. Kodulehekülg oli täielikult muutunud. Seal oli hästi ilus pilt. Trast taustal kõlas laul ja see laulu sõnum oli siis, et tõepoolest, et vaikselt vaikselt lähen ma siit ära. Mu süda lõkkeks, kui kui sa peaksid, märkame nägema, kuidas ta, kuidas ta ära läheb ja see tundus kuidagi nii vita bloidlik, ühtpidi niuke, värvikas, emotsionaalne ja testitki, kuidagi jube, Sa oled ilus. Mul oleks kohutavalt hea meel, kui mul õnnestuks niimoodi lahkuda. Frank Sinatra esituses ilmus Lugosoftli sai liiv ju esimest korda 1964. samanimelisel albumil. Originaalis pärineb see lugu hoopis Itaaliast ja sealse poplauljatari nina repertuaarist, kes esitas seda pala esimest korda 1959. aastal kuulsal San Remo lauluvõistlusel. Siis kandis lugu itaalia keelset pealkirja Piano. Miina esituses ilmus lugu EP-l 1960. aastal ning ka neli aastat hiljem välja antud plaadil Miina seitse. Rahvusvaheliselt sai see lugu aga tuntuks siis, kui selle korjas üles inglise laulukirjutaja hääl Shar, kes juba 1961. aastal kirjutas loole inglisekeelsed sõnad ja pealkirjastas loo Sophie sai Liivio. Esimeseks ingliskeelseks esitajaks sai loole Mätman rõõm, kes selle lauluga jõudis Briti tabelis 16.-le kohale. Nagu öeldud, 64.-le aastal plaadistas laulu Frank Sinatra, kuid temaga rajal esitasid seda omaaegsed laulu kuulsused nagu bobi terrin ja Doris Day. 1973. aastal võttis loo etega rock n rolli kuningas Elvis Presley ning hilisematest kuulsamatest esitajatest võib nimetada veel valsi, lauljatari souli poisid, kes rahvusvahelist kuulsust kogunud James Bondi tunnus lauludega ning kuulsat jazzlegendi šarli hooni.