Tere tulemast meie pühapäeva stuudiosse. Heinrich grupp, me oleme teid palunud siia eksperdiks ja konsultandiks. Sest te olete meie teaduste akadeemia, spetsiaalse konstrueerimisbüroo, patendiosakonna juhataja ja kes muu, kui teie peaks kõige täpsemini teadma, mida tähendab üks kaubamärk ja kuidas sellega maailmas lood on. Sest meie suhted ju maailmaga nüüdsetes tingimustes tunduvat üha avaldavati avalduvad. Ja haridust on vaja selles asjas, nii et olge meile, palun siis täna õpetajaks. Kaubamärk kui selline Tootekaitsevorm on juba tuntud Vanas-Egiptuses Vanas-Kreekas. Nii et tal on väga pikk ajalugu, ta kunagi on kasvanud välja meistrimärgi tähendusest tänapäeva kaubamärk. Teatavasti juba 11. 12. sajandil. Relvameistrid varustasid oma piigid mõõgad oma meistrimärgiga. Nonii nüüd, hilisemal ajal, see tähendab 19. sajandi teisel poolel tekkisid esimesed tänapäeva mõistelised kaubamärgi seadused ja seal sellest perioodist alates Läks vaja juba kaubakaitset tänapäeva mõistes. Tähtsamad funktsioonid oleksid kõigepealt muidugi reklaamifunktsioon. Teine funktsioon on kauba kaitsev funktsioon. Kaubamärgil on rangelt territoriaalse kehtivuse iseloom. See tähendab seda, et kaubamärgi kasutamise ainuõigus kehtib vaid selle riigi piirides kus vastav kaubamärk on registreeritud. On üks üldine erand, mida tuleb ka silmas pidada praktilises elus. Ja nimelt Pariisi konventsiooni liikmesmaades. Kehtib selline reegel, aga teatavasti ka Nõukogude Liit on Pariisi konventsiooni liige. Et arvestatakse ka registreerimata märgiga. Juul, kui vastav toode või kaup on saavutanud üldtunnustuse. Ja seda noh, teda tuntakse rahva seas laialdaselt. Kuidas kaubamärgiga tegelikkuses lood on, seda saab kõige paremini näha loomulikult turul. Läksime sinna koos Eesti NSV siseministeeriumi Surva töötaja Sergei hiljenkoga. Tema on ka nii-öelda kaasreporter ja nii nagu laulus öeldakse, et siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku. Nii on ka turule siit ja sealt meie suure maa eri nurkadest tulnud ettevõtlikke ärimehi. Esimene, kelle juures me peatuse tegime, oli tulnud Tallinnasse Lätimaalt. Proboli tonni teod. Skaseitsipas alustegagi Eedi proovija saagiga tore. Võib-olla sõitis niuseliladvis etemaatidki. Tud nabisana super originaal-klokk. Kas see 55 rubla on kallis, teie jaoks? Oleneb kuda keegi palka saab. Palju teie palka saate seal 72. Prints 62, vaata, püksid ostmatasid, noorendas osavad ja kannavad. Aga sõna siluett on kirjutatud küll puhtas eesti keeles. Rõnga naasevad naerma. Et natukene seletada, mis siin toimub. Meie kaaslane Sergei küsitles seda kaupmeest, kes on Lätimaalt tulnud. Et kust Ta on saanud, need nööbid tuleb välja tera käest ostetud ja kaupmees väidab, et see firmamärk, mida ta oma pükstele, mis maksavad 55 rubla külge, on õmmelnud, et see on Läti firmamärk, aga see paistab küll nii ameerika moodi välja, et siin Lätiga pole küll midagi ühist. Skulka bar Etti Ždanov Livonia Use bratavali eesli Ethani Secret nenduva ist hoidsa Eda brief Actelligo. Kas me tegime neid reklaami sellele kaupmehele? Ma ei oska eriti isegi küll. Kas te olete sage turul ostmas käia nädalavahetustel puhast kaja midagi hapukapsaste niimoodi lihtsalt mingi niisugune täika siis pilk peale heita, kas te olete üldiselt ostnud Tallinna keskturult midagi niisugust firmamärkidega asju ei ole. Kas peletavad eemale hinnad või, või värvid või tegumoed või miski muu. Kaup ise võib-olla on, ta ei vääri seda, mis ta on siin? Ma nagu noh, niisugust rõivast nii ei kanna eriti. Väga kvaliteetne üldiselt. Ja hinnad on vist ka päris niisugused kõrged. Ja ma ei leia, et oleks eriti nii ilusaid kauplex, võib-olla ütleme muust rahvusest inimesele paistab juba niimoodi, aga kuidas teie olete aru saanud, kas see kaup on tehtud tõepoolest välismaal nagu kirjad näitavad, või siin meie maa piire selgelt ühelt meie maa. Kuidas te sellest aru saada? Öelge seal ma ei tea selget. Vahet peab igal juhul ütleme, tõendusfirma toodangu vahel ja siis selle mida teevad need kaupmehed. Sergei, öelge palun nüüd niisugust asja, kuidas teie arvates teha vahet, on see tõesti välismaa kaup või on see meil tehtud? Meie ekspert siin Tallinna keskturul, kes meiega kaasas on, ütles siis seda, et on siiski alati võimalik selgeks teha, kas firmamärki, mis on kinnitatud siis nendele niinimetatud firma rõivastele. Kas see on tehtud siin nõukogude liidu piires või on ta tõesti ostetud välismaalt ja siis salakaubana üle piiri toodud. Küll aga niisugune äri ja õmblemistööstus edeneb. Ettevõtlikud inimesed on saanud endale välismaa korralikke õmblusmasinaid ja varsti võib-olla tõesti niimoodi, et me ei teegi eriti suurt vahet, kas see on tehtud seal või siin, aga läheksime, võtaksime, millega need inimesed kauplevad ja kas nad üldse teavad, et välismaa firmamärgi kasutamine võib nendele endale kaela tuua päris suured trahvid. Palun öelge eesti keeles, siis meil on kõik selge. Soseeveekeelne, kui me uurime, kuidas ettevõtlikud inimesed turul kauplevad ja kas nad teavad kõiki neid hädaohtusid, mis sellega seoses on. Ja. Missuguste firmade märke te kasutate, ma näen siis Mehhison suurelt väljas. Varem nagu oli lubatud teha Aga nüüd, nagu ma varem valmis tegi, siis need on need vanad jäägid. Rohkem enam ei tee. Kas te teate näiteks seda, et kui firmas, mis siis tuleks näiteks Tallinna keskturule, siis te peaksite trahvi maksma? Ei ole sellest teadlik. Kas te olete kunagi mõelnud selle peale, et võõra kaubamärgi kasutamine toob teile ebameeldivusi mitte meie kaubandusmeeste poolt vaid nende meeste poolt, kes selle firmamärgi on välja mõelnud? Pole sellest teadlik, kui erategija alustab oma äri, kas te olete saanud mingisugust koolitust või mingit informatsiooni sellelt firmalt, kes kinnitas teie töötajate patendi alusel või kooperatiivis kus teie patent on kinnitatud, palun mererajooni täitev. Kas teid hoiatati määral selle? Aga oma töönäidiseid olete te esitlenud? Töötan, aga näidised olete te esitanud? Näidiseid esitasite kõik need, mis siin üleval on osalenud. Kas on turusaladus, kui ma küsin, kui suur on teie kuu sissetulek? 200 rubla ja, aga olete kunagi mõelnudki selle peale, mis võib oodata, see on vargus tegelikult. Aga kui näiteks meie selja taga ei seisaks mitte Sorvo esindaja Eesti raadio, vaid seisaksid selle firma esindajad, kes nõuaksid teilt praegu seda trahvi maksmist, mida te siis teeksite? Ma ei tea. Kas te oleksite nii kena ja esitleksite ennast ka, muidu me jääme väga kummalisse seisu aastabajalil. Kuidas teie äri edeneb, kas teil, kas teie kaupu ostetakse palju ja kes on teie põhilised ostjad? Meil on niisugune arvamus, et väga palju käib ostmas siin sisse sõitnud inimesi, kes tulevad just nende firmamärkide peale kaupa ostma. Ma ei tea, minul läheb väga vähe. Mis võib olla põhjuseks ka see, et nüüd on juba nagu huvi asja vastu kadunud või mis võiks olla põhjus, ole teadlik, võib-olla teises oli sellest teadlik. Aitäh teile, Me lähme teiste juurde, tänan teid. Head kauplemist. Nii, tere päevast ja jõudu pärast. Alusta või ei suuda klambri. Nii kaugelt on tulnud meile kaupmees, et müüa mingi kiire kujutusega tõbraste sure dressi. Meie saate pealkiri on kaitsetu kiir nüüd ma tahaksin teada, kas Leedumaalt tulnud torukaupmees on sama meelt. Miki hiir on kaitsetu, et teda võid igale poole panna käsitseda küll veidi maos, oovas filmel neis. Eesto ta vapsee buda otsin usk raamatuna Joseelimlikvieni, Eduda Klova siis ta ei oska väga tore mopiselts kakk, reklaamad, Lealist või. Leedust tulnud kaupmees on surmkindlalt veendunud, et inimestele meeldib ainult välismaa kaupa ainult välismaa Miki hiire kujutis, et midagi leedu pärast, kas oleks võinud ju ka nende sitsi ürpide peale lasta trükkida, aga tema kaljukindel arvamus, et on ainult see, mis mujalt tuleb? Nii et Tallinna Keskturg on valitud siis selleks, et siia tuleb väga palju turiste, sisema turiste, loodetavasti saan ma nii aru, kellele võib siis selle kauba maha müüa. Kui suur on olnud kaupmehe sissetulek? Täna? Leedulased on meist mõnevõrra eespool, sest et nemad kasutavad juba oma firmade märke ja häbeneid häbene neid panemast oma toodete peale, kuigi noh, muidugi maailmatasemel siit leida ei saa ja ikkagi millegi poolest on kasutusel inglise keel. No hea küll, ütleme, et see on rahvusvaheline kaubanduskeel, aga on leedukeelne väikene märk siin nendel tööpükstel küljes. Nii et asi edeneb ja Leedumaalt tulnud kaupmees arvab, et mõne aja pärast on niisugune turukaubandus juba võrdlemisi kahjutu tegevus ja kasutu tegevus, sest et hinnad hakkavad tasapisi langema, enam niisugust suurt ja kõrget hinda ei ole võimalik saada. Ja et võib-olla poodidest hakkab juba ühteteist korralikku kaupa tulema. Siia vahele palume veel meie patendialakonsultandi Heinrich grupi märkusi. Peaksime lühidalt märkima ka millised on põhilised kaubamärkide liigid. No tavapraktikas on kõige rohkem levinud kolm märgi kaubamärgi liiki, need on siis sõnamärgid, kujutismärgid ja kombineeritud märgid. Rahvusvahelises praktikas kõige levinumad on just sõnamärgid mis moodustavad umbes 70 protsenti kaubamärkide üldarvust. Kahjuks peab siinkohal ütlema, et meil Nõukogude liidus seni sõnamärkidele on pööratud liiga vähe tähelepanu. Kaubamärk peaks olema hästi hääldatav, hästi meeldejääv. Ja teda oleks võimalik reklaamida. Visuaalses plaanis on selline soovitus, et kaubamärk ei tohiks olla väga pikk. Kõige rohkem on levinud kahe-kolmesilbilised kaubamärgid. Samal ajal on uus täiendus viidud sisse kaubamärgi põhimäärusesse mis tähendab seda, et ka individuaaltöö tegija või Badendiga töötaja omab õiguse saada kaubamärgi oma ja mida ta võib siis oma toodangul kasutada. Ja see märk kehtib konkreetsele töötajale või inimesel välja antud patent. Kaubamärgi kehtivusperioodiks Nõukogude liidus on kuni 10 aastat. Kas ma võin küsida siia vahele kas see on nende õigus või ka kohustus, on nad kohustatud seda märki omama, kui nad oma kaupa turul pakuvad. Kuidas seadus ette näeb, siin? Jah, seadus reguleerib küsimuse selliselt ja see kehtib mitte ainult patendiga töötajate kohta, ka üldse üldprintsiibis. Kõik ettevõtted, Kaubavalmistajad, tootjad peavad varustama nende poolt valmistatava toodangu vastava firma kaubamärgiga, see on üldnõue. Kahjuks peab aga ütlema siia juurde seda, et kuni viimase ajani see nõue ei ole mitte alati leidnud praktilises elus heastamist. Kuid on põhjust arvata, et uutes oludes Kus oluliselt kasvab ettevõtete ja organisatsioonide ühelt poolt õiguste osa kasvab ka vastutuse osa. Ja sellega seoses julgen arvata, et kaubamärgi funktsioon lähitulevikus omandab uue sügavama tähenduse. Kaupmehe patenti, et tal on Sest et kui Levandi pilte teha, siis on vaja tema nõusolekut, ega näiteks need on meil enda välja mõeldud, kõik meil ei ole vaja kellelegi nõusolekuta, kuidas me teeme Levandi pildi siia peale? Ainult see on täpselt nii, nagu me ei tohi välisfirmade silte teha peale ka nende kirjumaid Levandi pilti ka peale teha. Õige jutt, minu meelest firma näitleja õigeid ainult laik on näitan ka Nõukogude liidus ja, ja vot see pilt, näete, mida te siin näete, sümboolika, seal on mingi sümboliks, on meie enda välja mõeldud. Tead, no ma arvan, et iga inimene teab Te olete suured spetsialistid, kas ettevõtlikkus pakub teile, mida ta pakub teile? Noh tule siis jah, raha tuleb ja. Töörõõm jah, näed, lõbus meie, ma ei oska öelda, et ega ma olen ainult nädala, lõputasin laupäev, pühapäev, sest et muidu ülejäänud ajaks tööl ja koolis nädala keskel. Nii nädala keskööl. Kas ostetakse palju Tallinna turult? Ja ega sissesõitnud ostavad ikka põhiliselt ja põhiliselt lähevad nendel ladina tähtedega kirjeldab ja, ja see on igavene igatsus lääne järele, mis selles on? Ei tea praegu nagu juba nagu minnakse rohkem, kelle poole peale, et tahetakse rohkem vene kirjadega ka, aga noh, ei tea, me ei ole veel jõudnud teha lihtsalt siukest vene kirjadega, tähendab asi on selles, et me Meil on eesmärgiks uurida seda, kui palju turul kauplevad inimesed teavad. Ma näen, et teie olete väga hästi kursis asjaga aga väga paljud ei ole kursis sellega, mida tähendab võõramärgi kasutamine ja näiteks et võõramärgi kasutamine võib tuua kaasa mitte sellele Tallinna turgude valitsusele trahve, vaid näiteks mõnele inimesele. Ühesõnaga kõik need, kes, kes on rääkinud, on öelnud, et see on üleüldine suur kirjaoskamatus ja lausa barbaarsus. Kui Teile anti välja see patent. Kas teid instrueeritud hoiatati, kas te näitasite oma näidiseid? Mind huvitab see mehhanism. Ja kõik templid löödi peale seal ja meil oli niimoodi, et meil on siin, mis meil on praegu kinnitamata pilt on, on see veel voog polegi näidanud ja noh, mida ma siin ei olegi rohkem. Ja need on nagu kõik kinnitatud seal kunstniku poolt, nali. Foto on sõnal lüüakse tempel peale ja siis kudumi. Nüüd ma kuulsin, et järgmisest nädalast pidi olema nii, et peab kaasa võtma need pildid ka, et oleks näidata siin inimestel, kui tullakse kontrollima kinnitatud pildilt, et muidu ei tohi üldse müüa. Kas te teate Tallinna linna Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee 15. märtsi otsusele? Seal valitsusega, kui ma ei eksi, et valmistoodangut ei tohi kasutada toormana. Kui ma käisin täitevkomiteesse, küsisin selle kohta seaduse kohta, mis andnud patendid anti välja ja maksti nüüd aastaks ära, et et mismoodi, mis nüüd tuleb see patent minema visata ja seal öeldi mulle niimoodi kohe, sõnas rahandusosakonna juhataja ütles, et see seadust on lihtsalt valesti lahti mõtestatud. Et seda on mõeldud niimoodi, et et kui ostetakse näiteks siin on India aluspesu ja lõigatakse lahti ja tehakse mütse. Otsioon toormana kasutatav, aga kui trükid pilte peale, et seda võib teha lihtsalt selle välismaist sümboolikat. Niimoodi mulle öeldi, mis ma käisin komisjonikauplus kauplustesse tahtsin viia oma neid särke ei võetud, mõtlesin sama värk, et see 15. 15. märtsiseadusega siis ma käisin uuesti täitevkomitees ja siis täitevkomitees öeldi jah, et et nad peavad tööstus kaubastesse teatama, et nad on valesti mõelnud mõistet lahti mõtestanud. Mind lihtsalt huvitab, et kui palju ettevõtlikud inimesed ja kaupmehed selles asjas üldse teavad, aga tundub. Ja ei, ma olen täitevkomitees käinud mitu korda, sellepärast et et mismoodi on aastaks ajaks makstud, ega see ei maksa vähe, rahase maksab aasta aega maksab 480 rubla. Ja noh, kas siis raha vastu taevast visatud. Sest et nii ka ei saa olla ju, kui inimestel on patent ostetud ja makstud juba, siis nad peavad ikka tegema või siis maksku raha tagasi. Kui kaua neid teie selle modellindusega tegeledes? Mis ajast alates vähe? Aasta alguses aastal. Tasub ära juba enam-vähem. Kui palju teil neid kompanjone on, kui see ärisaladus? Kompanjone oleme meie põim, ei ole eraldi olemas, patendiga ju üle ühe inimese idee, aga meil on mõlemad lihtsalt. Teeme koos, teeme eraldi patente. Kas te arvate, et aja pärast teie võimalused? Vähenevad selles mõttes, et huvi kauba vastu ei vaja, see on selge. Kuule nuppudega, midagi muud tuleb muuta ja uuendada turgu uuendada muidugi, tõenäoliselt siin enam ei, ei lähe. Milles teie, kui see ei ole ärisaladus, näete oma uuendamise niisuguseid perspektiive? Saladuslik saladus, saladus, siis olete te õiget kaupmeest, hakkaks õiged kaupmehed, kas te oleksite nii kenad ja ütleksite oma nimed ka, sest siis eesti rahvas raadio kaudu teada, kellega ma rääkisin nüüd meiegi, isegi lõpuks arrak Rauluutmas aitäh teile ja jõudu kauplemiseks. Heinrich grupp, te olete meie teaduste akadeemia spetsiaalse konstrueerimisbüroo, patendiosakonna juhataja. Kas te võiksite meie kuulajatele konsultatsiooni käigus olete meil nagu ekspert täna öelda seda, mis võiks juhtuda? Meil Tallinnas või Tartus võiks, kus mujal turul oma kaupa pakkuva patenditöötajaga, kes on kasutanud võõra firmamärki selleks, et oma kaupa paeluvamaks ja nii-öelda kaubanduslikumaks teha. Kas see on ainult vargus, kui see on vargus, siis kui palju tuleb lisaks veel? Trahve maksta ja kas üldse on võimalik? Ja probleem on küllaltki tõsine. Kui mingi välisfirma ei ole oma kaubamärki Nõukogude liidus ametlikus korras registreerinud siis otsest sanktsiooni sama firma nõukogude firmadele või üksikisikutele pretensiooni puhul esitada ei saa. Kuid asjal on ka teine külg. See on asja moraalne külg. Seda siiski praktikas nimetatakse, nimetatakse kõlvatuks konkurentsiks. Sellega praktilises tegevuses tuleks paratamatult arvestada, mida taolises olukorras ette võtta. Ega midagi rohkem esialgu kui lihtsalt tuleb sellealaseid teadmisi süvendada. Olen selles päris veendunud, et ega inimesed ju nii pahatahtlikud ei olegi, nad lihtsalt ei tunne seadust. Ja eriti käesoleval ajal, kus järjest rohkem tekib uusi kooperatiive väikeettevõtteid ja nii edasi. Nad ei ole lihtsalt kursis sellise erialase seadusandlusega ja neil on häda hädapärast vaja. Sellist juriidilist tehnilist kaasabi. Kas kas niisugust juriidilist tehnilist kaasabi on lähitulevikus võimalik huvilistel saada, sest ma ei usu, et inimesed tahaksid jääda elu lõpuni sellel alal kirjaoskamatud, eks, eriti kui ettevõtja on planeerinud aastate peale selle tegevuse. On meeldiv tõdeda, et meie vabariigi kaubandus-tööstuspalat on asjasse hakanud suhtuma kõige tõsisemal kujul. Ja momendiks on näiteks moodustatud juba väikefirma Expo disain, kelle eesmärk ongi tegeleda just kaubamärkide probleemiga kõige laiemas mõttes, see tähendab kunstilises kujundamisest kuni nende kaitsmiseni välja. Ega need inimesed ju, kes on lunastanud patendi oma täitevkomitee teest aastaks otsaks? Ma ei ole ju väikese, on 480 rubla aastas nendel ei ole ju mõtteski oma tegevusest lahti öelda, nad on selle peale mõelnud, et on teinud kapitalimahutusi sellesse. Aga nüüd vist tuleks neile seda õpetust jagada ja võib-olla ka suunata sellele kõige tavalisemale ärilisele mõtlemisele. Et on vaja investeerida, aga tulevikku silmas pidades? Tahaks head nõu veel neile kes siiski on kasutanud või otsustanud kasutada välisfirmade sümboolikat. Mis kasvatamine endaga võib kaasa tuua. Kõigepealt, kui taolisele teele minna, siis esimene asi peaks ikkagi olema see, et oleks kontrollitud, kas vastav välisfirma ei ole siiski oma kaubamärki Nõukogude liidus registreerinud ja kui ta on seda teinud, siis mitte mingil juhul. Loomulikult taolist märki kasutada ei tohi. Kust inimene saab seda informatsiooni kelle poole ta võib pöörduda? Tallinnas saab sellist informatsiooni vabariiklikus patendiraamatukogust, mis asub, oleme nii peale selle Moskvas muidugi, üleliidulises patendi raamatukogust, kus on olemas täielik kaubamärkide fond ja kus on andmed ka selle kohta, millised märgid Nõukogude liidus kehtivad, millised mitte. Peale selle on olemas meil ja see on tellitav igale firmale kaubamärgid ja tööstusnäidiste küljed. See on perioodiline väljaanne kus tuuakse ära kõik nõukogude liidus registreeritud tööstusnäidiseid kaubamärk. Aga kui neid on näiteks kasutamine siiski aset leidnud? Siis kaubamärgi valdaja? Seaduslik omanik. Kõigepealt võib esitada pretensiooni, ta võib esitada tsiviilhagi. Ta võib nõuda kauba eestivistega, kahjude heastamist. Aga see on juba palju kordi palju kordi suuremad summad kui taodelda ja muretseda oma firmale kaar. Nii et kui väikeettevõtja, kes müüb Tallinna keskturul oma kaupa ja väidab, et tema kuu sissetulek on 200 rubla esemete müügist, mis kannavad välisfirma märki siis arvata on, et need kohtukulud ületavad mitmekordselt selle tema kuu sissetuleku. Kui vastavanis firma on registreerinud oma märgi Nõukogude liidus ja ta teeb kindlaks selle ebaseadusliku kasutamise kindlasti. Ja kohtukulud tuleb siis kanda, kas välisvaluutas või nõukogude rahas. Aga nüüd on niisugune asi veel meil ju laieneb päevast päeva, võib-olla isegi tunnist tundi, niisuguste ettevõtlike inimeste hulk kes on otsustanud hakata tegema oma jõududega Rõivaid põhiliselt rõivaid küll kuidas nende inimeste haritus üldse niisuguses kaubanduskultuuri seisukohalt on teie arvates? Sest eks iga uue asja kole niimoodi, et algul on suur segadus ja pärast on suur kord. Me võime rahumeeli siiski öelda, et tulevik võiks olla nende inimeste päralt, kes oskavad kultuurselt kaubelda ja oma firma oma väikese isikliku firma tulevikku silmas pidades sellele firmale kaubamärgi tellida ja seda kaitsta ja selle kaubamärgi populaarsuse eest seista. Ühesõnaga, vaadata perspektiivitundega oma tegevusele. Kahtlemata, ja eelkõige pead seda silmas pidama. Need koperatiivid väikeettevõtted, kes pürgivad välisturule oma toodanguga. No siis juba ilma korralikult kaitstud kaubamärgid ta lihtsalt ei saa ja peale selle, et see oleks registreeritud ja kaitstud Nõukogude liidus, seal tuleb registreerida, kaitsta ka sellel maal, kuhu kavatsetakse oma kaupa eksportida. Nii et mitte ainuüksi heast ettevõtlikkusest ei piisa, et oma kaubaga turule minna. Selle sõna laiemas mõttes mitte üksnes pidades silmas meie linna keskturgusid, vaid nimetagem siis kas või maailmaturule vaid selleks peavad olema soliidsed kaubanduslikud ja juriidilised teadmised. Ja tundub, et niisuguste teadmiste järele on praegu kõige suurem nõudmine. Sest ettevõtlikke inimesi on ju palju, aga haridust pole nad saanud. Me oleme nagu barbarid, sest pimeduse riigis mõneti Tõsijutt tervel reaalaladel puuduvad spetsialistid või on need niivõrd vähe, et nüüd kõigile lihtsalt ei jätku? Sellepärast ongi minu arusaamise järgi väga vaja praegu luua just sellised konksud konsultatsioonitsentreid olgu ta siis kaubanduspalati juures või leiutajate ratsionaliseerida ühingu juures või veel kusagil mujal. Aga mida kindlasti teatakse, kuhu minna, kelle poole pöörduda, et siis saada abi, rahvusvaheline suhtlemine, avad, selle avardamine toob endaga kaasa ka muidugi oma, nagu ma ütlesin, suurema vastutuse ja ja seda kõike tuleb silmas pidada. Võib juhtuda niimoodi, et sellesama kaubamärgi pärast võib ju firma oma tegevus hoopis eksistentsi lõpetada ja pankrotti. Nii et me ei tea sugugi, mis võib juhtuda siis, kui mõne välismaa firma esindaja ekspert satub nädalavahetusel mööda Tallinnat kõndides äkitselt Tallinna keskturule ja leiab seal oma firmamärgi. Minule tundub, et ei saa süüdistada inimest, ta ei loe Balzaci või Dostojevskil kui ta üldse lugeda ei oska, aga kui ta on juba kirjaoskaja ja siis väidab, et ta Balzakiste Dostojevski midagi ei tea ja teada ei taha, siis on juba vaja võtta natuke karmimad abinõud tarvitusele.