Viktoria Ladõnskaja on stuudios meie külaline, arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare on stuudios ja Madis Aesma on samuti teiega siin jälle stuudios. Koos jah, need aga tuletame meelde, et on saabunud rubriigi Meie aja kangelane. Vaegmeie rubriigile on suhteliselt kõlav nimi, kuid inimesed, kes meie stuudiosse tulevad, on seda nimega väärt. Kuigi mitte kõik neist ei ole tähed, keda võib kohata seltskonnakroonika lehekülgedel. Kui me valime oma saatuse külalisi, lähtume väga lihtsast kriteeriumist. Need on inimesed, kelle standard räägitakse, inimesed, kes mõjutavad mingil viisil meie vaateid. Raivo on tuntud inimene juhtimise ja strateegilise planeerimise valdkonnas. Tema rikkaliku kogemustepagasisse mahuvad tegevused ministrina, pangajuhina, transiidieksperdina ning transpordi- ja logistika alal. Tervist. Ja kõige esimene küsimus on muidugi kõige tähtsam, mis toimub meie majandusega. No ma loodan, et teie majandusega toimub protsess, mis ei ole võrreldav meie aja kangelase Lermontovi tähenduses, kangelase saatusega. Nimelt ei lõpeb fataalselt ja, ja, ja tõepoolest meil on suhteliselt optimistlik, seisma praegu kõlama jäänud üle maailma, et oleme põhja jõudnud. Kui parafraseerida siin Jüri Käod, kes on öelnud, et, et me kõnnime kausi põhjas, siis ütleks niimoodi, et ei ole selge, kas me oleme päris põhja jõudnud veel täna aga on lootus, et oleme põhja jõudnud, kuid täiesti on veel selgusetu, kui kaua me peame seal põhjas kõndima ja kas me oleme juba hakanud seal nagu kausi serva poole nagu tagasi ennast kuidagi kergelt. Nii et see on tegelikult tänane seis. Me oleme ühel või teisel viisil põhja lähedal, see on kindel. Keegi ei oska täna sajaprotsendiliselt öelda, kas me oleme põhjas ja kas me oleme juba tõusu peal, see optimism, mida kütavad riigijuhid üle maailma, see on selgelt võib öelda isegi, et poliitiliselt põhjendatud, arusaadav. See käib ka meie kohta täpselt samamoodi nagu Prantsusmaa või Saksamaa või Ameerika Ühendriikide kohta, et aga, aga noh, ütleme niimoodi, et ega me päris kindlad 100 protsenti keegi ei ole ja eksperdid täna hoiatavad, et ei ole veel põhjust olla sajaprotsendiliselt optimist, et me oleme põhjast tõusmas, põhjas oleme enam-vähem, hakkab konsensus juba tekkima ja nagu teada, on majandus nagu iga teinegi nähtus ühiskonnas, on suuresti usu küsimus. Usutakse, et oleme põhja oleme, loodame, et on nii, kui me, kui me räägime kausist, siis millise kujuga kausse võiks olla ja kui suur kauss olla võiks? Noh, me oleme kausi põhjas kaussi erinevaid jumala õige, tähendab karta on, et üks nagu selliseid mängureegleid, mis on ju ka tegelikult arengufondi teemaks olnud, et, et kui oletame, et isegi kauss on väga ümmargune, väga suur, siis tegelikult ei ole võimalik igas suunas ronida, vaid on tark ikka ühes suunas hakata ronima ja sellega tuleb tegeleda täna, et mis suunas nagu minna ja kuidas sellest paremini välja ronida, see on see teema, millega Arengufond tegeleb igapäevaselt. Aga mis puudutab tervikuna seda pilti siin Eestis vähemalt kui me võtame, siis ma pigem arvan, et see kampsun suhteliselt ümmargune kui suur ta on, ega seda ei oska keegi öelda. Prognoosid, mida täna tehakse näiteks riigieelarve arutelu käigus, need on ju tegelikult laias laastus annavad aimu, et see kauss on ütleme veel umbes aasta pikkune, sest seda suurust saabki mingil määral aastas mõõta. Kausi serv on aasta pikkune, jah, kausis kausi servast üles ronimine võtab umbes aasta jah, niimoodi ja teistpidi on, on selle kausi sügavus on ütlemisi siis niimoodi, et kuni miinus 11 protsenti järgmiseks aastaks veel veel nii-öelda sügavust. Aga muuseas küsimus, millega võrreldes miinus 11. Ma juhin tähelepanu, et see on ikkagi võrreldes eelmise aastaga, mis on siis meil siin kuskil miinus 12 15 vahel kõikumas. Nii et see on suhteliselt märkimisväärne, sügavusse on juba ämbri moodi rohkem kui kausimon. Me eelmine nädal rääkisime sellest, et Ameerikas vähemalt niimoodi kirjutas Newsweek tulevad väga head uudised, nimelt räägitakse, et seal all majandusolukord on justkui kontrolli all ja samas Prantsusmaa, Saksamaa räägivad, et nende jaoks võib-olla kriisiaeg on juba läbi. Et oletan, et võib-olla kuus kuud tagasi räägiti sellest, et kui neid peame nii või jälgima, mis toimub Ameerikas ja Euroopas, et kui neil läheb hästi, võib-olla siis see tähendab, et meil hästi varsti läheb ka paremaks. No ma olen ise tegelikult öelnud siin kevade poole, et Ameerika ühendriikides paranemine pluss kolmveerand aastat vähemalt siis on nagu meie aeg ka saabunud, ma olen sinnamaani või siiamaani olen veendunud, et nii see ka täpselt on, nii et loodame, et et see nii on, kui väga lühidalt kokku võtta, siis Ameerika Ühendriikides tegelikult et täna ei ole veel sajaprotsendilist kindlust, kuid teatud indikaatorid ja neid on palju, sellest kindlasti võib-olla räägin veel näitavad, et põhimõtteliselt on mingisugune stabiliseerumine saabunud. Prantsusmaal on tegu tegelikult langus tempode peatumisega. Ja Saksamaal langus samuti ka jätkub, aga Saksamaal on ka teatud väikene tagasi tõust tulnud ja see on suuresti tänu väga massiivsele toetuspaketile, mida on rakendanud riigivõim ühelt poolt ja teiselt poolt sakslase, saksa majanduse ja saksa tarbija eripäradele, kes on väga säästlik, kokkuhoidlik ja töövõimeline. Usa Me oleme USA paranemine pluss kolmveerand aastat. Praegu räägiti seal News kõigest sellest, et hakkavad olud paranema, kas kolmveerand aastat siis tähendab seda, et juba näiteks mais võiks olla oluliselt parem? Ei, seda ma küll ei usu. Ja üks põhjus, miks ei usu, on veel see, et teatud selline seaduspärasus kõikide majanduskriiside puhul on jälgitav olnud ja sellest avameelselt ka räägitakse tänapäeval et isegi siis, kui makromajanduslik pilt hakkab juba isegi natukene paranema, ehk kukkumine pidurdub, hakkab tagasi tõus siis isegi siis veel jätkub inertsist mõnda aega tööjõuturu olukorra halvenemine. See on üks asi, mis väga valusalt nii-öelda tõmbab tagasi ja mis meil on alles ees. Räägime natuke müütidest ka, et ma mäletan, et kogu aeg räägiti sellest, et meie majandus justkui sõltub Venemaa majandusest kui kuivõrd see sõltub praegusel hetkel. Noh, ma ütleks, et sektoriaalset mõju mingil määral on ka märgata, aga noh, olgem ausad ega Vene majandus on läbinud ka täiesti fantastilise jutumärkides kriisitsükli, õigemini ta on selles tsüklis tänase päevani ja ma arvan, et selles mõttes ei ole meile võib-olla ka hea võrdlus, kui me tahame võrrelda nii-öelda makromajanduslikke pilte, peaks võrdlema Hiinaga seen jällegi ebasobiv. Mis on, mis on Hiina saladus, öelge palun, seal on vist majanduslik. Hukkunud, ja ma ütlen väga lihtsalt tähendab 586 miljardit dollarit tatuses valitsuse toetuspaketi sisetarbimisele, mis on üüratu. Kui me mõtleme, et isegi väikene protsent sisetarbimise kasvu Hiinas, aga seal toimus ligi 13 protsendiline sisetarbimise kasv on niivõrd üüratu number, mis on suurem, kui koppa kasvunumbrid kokku. Siis ei olegi millestki rääkida, on arusaadav, kust see kasv tuleb ja, ja Hiina jätkab ülespoole rühkimist. Majanduse mõju on olnud võib-olla teatud sektorites, näiteks minu lemmiksektoris transiidis on märgata, et teatud teatud kaubad ei liigu väga lihtsal põhjusel mitte sellepärast, et isegi venelased majanduse probleem oli, vaid sellepärast, et vene tooraine tootja, kes vedas seda läände või Hiina, seal on tarbimine lõppturul langenud ja sellepärast ei ole midagi vedada. Aga see lööb teistpidi tagasi kõiki ahelas, kaasa arvatud ka meid, kus meie kaudu niipalju kui vähe seda transiiti on kulgenud, aga ega see ka täielikult ära ei ole langenud, nii et mõju on, aga ta on siiski suhteliselt marginaalne selles kontekstis. Maailmakontekstist veel, et kas mingisugune riik võib olla meie jaoks meie riigi heaks eeskujuks? Ma arvan, ma arvan, et tasuks väga tähelepanekud jälgida lähimatest eeskujudest Soomet, Soome on läbinud sellel lamatsükli peaaegu 20 aastat tagasi 18 19 aastat tagasi ja see on olnud paljuski sarnane meie tegelikule olukorrale, kusjuures see on just nimelt sarnane ka selles mõttes olnud, et nii reaalmajanduses kui ka näiteks finantsmaailmas on olnud väga sarnane pilt. Eripära on, et tollase lama puhul ülemaailmset kriis ei olnud, nüüd on ülemaailmne kriis ka aga see käitumismall Soome käitumismall selles lamaga toimetulekul tasuks sellest õppida küll. Täna me esimese tunni jooksul rääkisime veel sellest, et näiteks Briti ajalehte teile trahv kirjutab, et Eesti Eestit ootab sel aastal väga karm Talsi just nimelt tänu majandusele. Et kuidas teie arvate, kas meie tal ikkagi niivõrd karm see, mis tuleb, no ma võib-olla tsiteerin siit siit ajalehest, et kirjutab Eesti majandusest raamatu kirjutanud Kirse pommi hinnangul on riigijuhid kaotanud suund, kuna nad puhkavad loorberitel, kuigi ei peaks. Me oleme allakäigu spiraali, kuid nemad on keskendunud ainult euro eurotsooniga liitumisele. No alustame sellest, et natukene nii, nii, nii naljakas kui see ka ei ole. Naljakas, kui see ka ei kõla, siis tegelikult talve karmus sõltub sõna otseses mõttes klimatoloogilisi olukorrast. Ilma naljata, sellepärast et kui peaks tulema Klimotoloogiliselt külm ja karm talv, siis see tähendab tõepoolest meile väga suuri raskusi võrreldes pehme talvega lihtsalt tehnilistel põhjustel. Üks esimene teine punkt, see, millele te tegelikult siin vihjasite olid pigem pigem nii-öelda makromajandusliku arengu seisukohast karm talv ehk siis seisak, ehk siis kui seda kausi võrdlust võrrelda, siis nii-öelda selle kausi põhjast tolknemine edasi tolknemine läbi terve talve. Et mitte öelda halvemini, et sealt august edasi kukkumine, eks ole, ja see on nüüd seotud natukene nende toimemehhanismidega, mis osaliselt on meist väljaspool asuvad, mille puhul me ei saa väita, et meil olukord paraneb, aga vähemalt ta võib-olla jääb kuhugi sinna loksuma. Ja siis on siis võimalikud sammud, mis, mida me saaksime astuda, mis kas parandavad natukene olukorda või aitavad teda hoida vähemalt või kukutavad edasi. Ja vihje on eelkõige siis sellele väga karmile kokkuhoiuvajadusele, mis seondub euro tulekuga ühest küljest ja teiste meetmete puudulikkusele, mis on võib-olla nii-öelda stimuleeriva iseloomuga, sest nii-öelda see, see Matu lõikamine, kokkuhoid ei, on pärssiv ise loomaga oma olemuselt, kuigi ta efektiivsust aitab tõsta eelkõige avalikus sektoris. Nii et noh, ütleme siis niimoodi, et ega minul ka vastust ei ole, mul on ainult üks nii öelda kiitus sellele faktile ja see on see, et midagi ei ole teha ennustatud ka minu poolt ja mitte ainult minu poolt ennustatud valimiste lähenemine on tegelikult tekitanud mingil määral olukorra, kus ütleme niimoodi ei radikaalseid kokku ja ammugi stimuleerimisse samme, keegi nagu ei suuda läbi suruda, sest mõeldakse ainult eelseisvatele valimistele otsustajate poolt. Raivo rääkisite augustis, et tsiteerin valimised võivad segada kärbete tegemist. Kas on seganud ka No eks nad natukene seganud küll, vaatamata sellele, et kõva kõva jutt praegu käib ja ega tegelikult ka väga kõva võitlus eelarve ümber ja ei saa öelda, et need üldse ei üritata. Aga olgem ausad, see kõik käib ikkagi jälle sellisel tasakaalu otsimise põhimõttel, mitte prioritiseeritud arendamise põhimõttel, need on kaks vastandlikku põhimõtet. Tasakaalu põhimõte on tegelikult väga alalhoidlik põhimõtet, arusaadav, see tähendab kompromissi tähendab poliitilise kompromissi, see tähendab võimalikult väikseid kärpeid, see tähendab riski piiri peal selles mõttes mängimast. Ja, ja, ja see ongi see, millest me tegelikult algusest peale sa räägid, mõneti võib isegi positiivse noodi sisse tuua, et oleks võinud veel halvemini minna siin ausalt öeldes suve puhul oli hirm suurem, nüüd siis on, tundub et siiski natuke kõne nagu rohkem võetud ette. Aga samas, meil on ka ohjatav leti eeskuju siinsamas kõrval kus, kus vaatamata sellele, et nagu kõik sõnades ja, ja, ja, ja, ja mingil määral ka teoreetiliselt saavad aru, et olukord on santi kõvasti kärpida, on vaja nii-öelda ümber struktureerida seda riigieelarve kulu poolt ja nii edasi, siis ausalt öeldes ei olda selleks valmis mentaalselt ja näiteks ka need asjad, mis valitsuse tasandil suudetakse veel kuidagi ja teha, need lastakse Parlamendis allavett. Olgem ausad, üldiselt parlamendid nii Lätis kui Eestis on üldiselt suuresti mitte iseseisva otsustusvõimega sajaprotsendiliselt ja fraktsioonidel on väga suur mõju, ehk siis valitsuse nii-öelda need jõud, kes, kes ühel või teisel viisil kontrollivad seda parteid, konkreetset erakonda nad siis parlamendi kaudu mängitakse, nii ebasobivad ebamugavad asjad tagasi valitsus nagu teeks su enda poolt kõik hästi väliskreeditoride poole nii-öelda on õige nägu, aga aga teisel pool tulevad siis tagasilöögid ja, ja seejuures need on poliitiliselt põhjendatud nii-öelda motiveeritud, nii et meil on seesama oht praegu mingil määral sega juba toimib, arvestage sellega, et eelarve läheb ju kaks nädalat enne enne seda nii-öelda valimisperioodi läheb kogusse, mis tähendab siis suurepärast võimalust veel kolm nädalat või peaaegu no praktiliselt juba on alanud, aga ütleme kaks intensiivset nädalat sellist täiesti jaburat diskussiooni paiguti mille ajendiks on mingid eelarvenumbrid mingitele osadel, aga mille tagamõte on tegelikult hoopis kaljult valimistel ainult valimiste ja see on, see on sama tase või veel pullim tase, kui ütleme, teatud füüsiliste kütteobjektide eksponeerimine või, või näiteks teatud füüsiliste söögiobjektide eksponeerimine peaväljakul, nii et noh, nad on võrreldavad. Paraku see on valimised ja see on paraku meie demokraatia. Te kindlasti võite kommenteerida, mis toimub siis Eesti Telekom, iga. Noh, ma arvan, et Rootsi partnereid, kalkuleerida kõiki asjaolusid, leidsite õige hetke ajastuse et tulla oma pakkumisega välja, sest nad tulid teadupärast välja mitte ainult Eestis, vaid ka Leedus. Ja ega ei ole ka mingi saladus, et selline soov nii-öelda kontsentreerida kõik oma kätte on olnud algusest peale juba tükk aega. Ja nüüd tegelikult noh, mida nad nagu tõenäoliselt silmas pidasid pidasidki seda, et see füüsilise raha vajadus tekitab olukorra, kus valitsus kui põhi, võtmepartner, kes siis tegelikult otsustab selle saatus, mis edasi saab, sest kui valitsus võtab ettepaneku vastu, ütleb üks stsenaarium, kui valts ei võta ettepanekut vastu, juhtub teine stsenaarium siis, siis nad lootsid, et valitsusse nii-öelda Cashi selle füüsilise raha sissetulekuhimus läheb selle kokkuleppe peale ei ole see sugugi välistatud, sest tõepoolest raha oleks vaja. Aga muuseas tuleb juhtida ka sellele tähelepanu, Telekomi müügist saadav raha ei lähe eelarve tasakaaluarvestusse. Kui ta sinna läheks, siis ma võiks praegu nii-öelda eetris künnistates mürki võtta ja öelda, et loomulikult valitsus võtaks sellisel juhul selle ettepaneku 100 protsenti vastu. Sellepärast, et kui eelarve tasakaalu arvestades selle läheb, siis sellisel juhul on see niivõrd hädavajalik praegu eurokontekstis kõiges, et seda tehtaks. Kahjuks Ta ei lähe, mis tähendab seda, et valitsusel nii-öelda motivatsioon on oluliselt nõrgem ja nüüd ta nüüd juba otsustab nii-öelda võib-olla kahjuks või õnneks, no ma ei tea seda, vot mina, mina soovitasin siin avalikult ka kuskil meedias, et valitsus peaks väga prooja kood ära kõik kaaluma, kas, kas on vaja või ei ole vaja, mida see toob kaasa. Ja kas nüüd kas, kui juhul, kui valitsus näiteks praegu keeldub vastu võtmast seda ettepanekut, kas siis sellisel juhul teised omanikud, väikeomanikud või keskmised institutsionaalsed investorid, kas nemad lähevad selle ettepanek kaasa või mitte? Kõige halvem, mis saaks valitsusel, valitsuse nii-öelda kaaluge selles telekomikonstruktsioonis juhtuda on see, et ta jääb terdatet suuromanikuks. Noh, see on tegelikult suhteliselt ebamugav positsioon ja seal tegelikult mõtet ei ole, aga olgem ausad, hind on natuke madalavõitu. Tuleme tagasi kriisiolukorrale, et mida peab tegema tavaline lihtne inimene selleks, et kuidagi ellu jääda. No ma alustaks sellest, et mitte ainult ellu jääda, võite edasi elada. Võib-olla niimoodi oleks õigem. Alustaks sellest, et kindlasti peaks nagu hindama realistlikult oma tegelikku olukorda, tänast olukorda realistlikult peaks hindama, see on väga oluline, väga oluline moment. Ehk siis hindama seda nii oma positsiooni suhtes täna ja praegu kui ka ütleme vähemalt aasta peale ette ütleme, kuni aasta peale ette see, mis me enne rääkisime kriisi, nii-öelda võimalikest ajaraamidest ja edasi arengutest. Sest tööjõuturul pigem tulevad veel tagasilöögid, mitte ei olukord veel kohe ei parane, välja arvatud võib-olla nišiliselt, aga põhimõttes töö, tööjõu olukord halveneb vaatamata sellele, et võib-olla makrod hakkab pilt paranenud ja see tähendab seda, et inimene peab olema valmis, et tal läheb veel aasta aega, ta peab nii-öelda ellu jääma ja mis ta selle aasta jooksul teeb ja milline on tema nii-öelda tagavara, milline on tema ressurss selle aasta üleelamiseks, selles mõttes tuleb üle elada. Ma tahtsin korraks vahele küsida selle kohta, kui ütlesite, et tööjõu valdkonnas tulevad veel sellised tagasilöögid, kas need võivad olla kuidagi ennustatavat ka, et, et millistes valdkondades need tagasilöögid võivad veel jätkuvalt tulla? Ma ei ole selles mõttes kindel, on 100 protsenti igal pool seda võimalik ennustada, ma kindlasti teenuste sektoris tuleb veel tagasi näiteks tootmison, keerulisem öelda, näiteks eksport tootmis võib isegi hakata vastupidine protsess pihta, aga näiteks siseturule suunatud tootmistegevuses teenustes sealhulgas toimub veel ka aega tööjõuturu kokkutõmbumine. Ja, ja nüüd inimesed, kes nendes valdkonnas eelkõige töötajad peaksid olema valmis veel kas ümber kvalifitseerume, otsima nii-öelda uusi väljakutseid, mille jaoks tasuks nüüd teiseks näiteks kaaluda ka võimalust uut asja õppida. Praegu parim aeg õppimiseks on praegu, sest muidu ei ole paremat aega, eks ole, kollektseerida ümber, teine variant on, eks ole, siis siis nii-öelda asuda ooterežiimile, mis on suhteliselt nukker. Ta on väga raske psüühiliselt tehniliselt ja ka ilmselt finantsilises. Kolmas võimalus on siis see, mis seondub otseselt rahaga. Kui palju on teie nii-öelda reaalne majanduslik, milline olukord, kui palju on taskus raha? Kui palju te peate pankadele või kellelegi nii-öelda võlausaldajatele maksma, eks ole. Kas te suudate, et seda teha, kui kui teil on raha rohkem, kui peaks niimoodi juhtuma, kellelgil on ka nii, eks ole, et mingi tagavara on piisavalt suur. Et mitte lihtsalt ära elada, võib-olla isegi natukene jääks investeerimiseks üle, siis tasuks kaaluda valimistest, vaadake, kriisi ajal lähevad varade hinnad hästi alla, see on üks osa sellest kriisi nii-öelda mehhanismist ja õieti paigutatud investeeringud sel hetkel annavad ka parimat tulemustes, kasvupotentsiaal on siis suur, aga muidugi tuleb ettevaatlikult varaseid valida, see on omaette kunst, siin tuleb nii-öelda eraldi sellega siis tegeleda, nii et nii et kliendid on avatud, aga esimene asi, mida mina ütleks, on ikkagi see, et hinnake reaalselt on olukord. Ja üldiselt õppegi juurde. Kriis on õppimise aeg. Puhtpraktiline küsimus, kas praegu näiteks suure laenu võtmine korteri ostmiseks oleks, oleks lollus või mitte? Noh, olgem ausad, ma peaks olema ikka väga ka enesekindel ja kindel oma tulevikus, pikaajalisest tulevikus, et võta täna laenu, korteri ostmisele, nii nagu siin vahepeal see hullu hulluhullus oli Josale ja muuseas üks asi veel, mida tuleks veel arvestada, mis on võib-olla selline makroküsimus, mida inimestel tasuks arvestada? Vaadake kõik märgid näitavad, et ka pärast seda, kui me oleme põhjast läbi käinud ja oleme tõusule asunud, siis tegelikult meie laenukraanid nii-öelda majanduses pankade laenukraanid ei avane enam sellisel viisil, nagu nad senisega tegid. Vähe sellest, et raha on vähem, raha on ka kallim. Üks pool asjast, teine pool asjast on see, et tegelikult see raha ei pruugi ka nii-öelda noh, ütleme need tingimused, mis selle raha saamiseks tuleb tõenäoliselt karmimad. Nii et seda tuleb ka silmas pidada. Kuidas teil endal puhtisiklikult nii-öelda laenude kooslustega lood on, kas te olete ka mõnevõrra mures või, või ei ole? Hea on öelda, et kohustuste laenude osas olen püüdnud hoida väga konservatiivset joont ja ei ole aga kaheldamatult näiteks ka väärtpaberiturgudelt olen saanud väga valusaid tagasilööke. Lugesin sellist uudist, et Raivo Vare asub sügisel suurprojekti juhtima, vastab tõele. Vastab jah, tõele üks uus ja huvitav teema, see on vedelgaasi terminal, mis oleks mitte eesti turu veid, regionaalse turu kolme balti riigi eel, kahe lähima naabri ja Soome jaoks ka. Ja seotud väga paljude asjaoludega ja sealhulgas nii energeetilise julgeoleku kui ka nii-öelda energeetilise varustuskindlusega, mis on omavahel tihedalt seotud teemad ja, ja see, kui ta peaks realiseeruma planeeritud kujul, siis ta saaks olema Eesti kõigi aegade suurim otseinvesteering. Välisminister. Oh paistab, et teile meeldib suuri asju teha, meeldib võib-olla veel mingisugused projektid, ootavad mind. Mingisugused on siin mingil määral ka nagu inglased, ütlevad Torosoftin PayP, eks ole, aga, aga, aga vara veel rektsest. Sellised natuke võib-olla persooni kohte küsimused. Kui palju on palju raha? Näiteks jälle selline teiepoolne fraas oli meedias, kärpimine on nagu püksipissimine, alguses on soe ja mõnus, õige varsti külm Jänerg, kas te olete huumorimeelega inimene? Ilmselt olen, aga ma tahaks korrigeerida seda fraasi, tähendab mõttetu või mittesihipärane kärpimine oli tegelikult selle fraasi sees, aga see üks sõnasel toimetamise käigus oli kuidagi välja rännanud. Ohutus ja liiga liiga üldiseks kärpimine kui selline oli hädavajalik, aga just sellises kontekstis jah, mulle meeldib nalja teha, ma, mind on süüdistatud, et ma naeran liiga palju ja liiga kõva häälega, aga noh, see on osa isiksusest ja see on, öeldakse, et viis minutit naeru on kui palju 13 või kolm minutit õlut, no veel parem, nii et, nii et ma ei, ma mõtlesin Nii et noh, mul ikka iga päev tuleb ikka enam-vähem ikka rohkem kui viis minut päris naerukokku, selge, te olete ise korvpallihuviline ka. Ma olen jah, mänginud piisavalt kaua ja piisavalt pikalt. Ahah, mida te ise arvate, mida praegu peaks tegema selleks, et Eesti korvpalli sellest olukorrast välja tuua, kus ta momendil on, on teil mingisugune oma kindel arvamus, mida tuleks, mida tuleks ette võtta? Noh, ega iga asi on ikka, kuidas nüüd öelda, maja algab, vundamendist, ei ole võimalik katusest seda laduda ja meelse vundament läks ikka nõrgaks vahepeal käest ära. Põhjus, et see on eraldi teema, tõenäoliselt määram seda ei võimalda, aga aga ütleme siis niimoodi, et tahtmist on, aga süsteem kui selline toimib nõrgalt vundamendisüsteem ja, ja seda ei suuda korvata. Ta välismängijate ka abil nii-öelda kõrgemas liigas pildi natukene ilustamine, sellepärast et noh, järelkasvuga on probleeme. Kuigi spetsid ütlevad, et kõige traagilisem ikkagi ei ole veel. No jumal tänatud, siis tuleb lihtsalt targalt üles korjata, ära toimetada. Meil on suur auk tekkinud, meil on palju häid mängijaid, kes on isegi Eesti koondise kandidaadid, kes näiteks istuvad oma klubides pingi peal. Ma olen 12.-st eluaastast peale korvpalli teinud päris intensiivselt, pikki aastakümneid ja ma võin öelda ainult ühte, et noh, et kõik treenerid, ükskõik, kes nad olid, alati ütlesite pingi peal mängijaks ei saa. Kas Kristiina šmiguni kohta uudiseid jälgisite ka? Jälgisin, et ta teatas, et jätkab tippspordis ja ja mis on, milline on teie suhtumine? Nooma Ta on väga ühele fenomenile, mis on vastupidavusaladel suhteliselt levinud, et pärast lapse saamist on naissportlastel avanenud teine hingamine. Ja see korvab osaliselt nii-öelda vahepeal tekkinud pausist tekkinud tagasilöögid ja, ja ma väga loodan, et Kristiina puhul see peab paika. Annaks jumal jõudu, meil ei ole väga palju nii heal tasemel tegijaid millest algab teie päev kohvi joomisest. Ma olen õhtune öine inimene ja mul hommikul natukene raskusi sissekäikude lülitamisega ja siis ma joon kohvi sõltuvad sellest, kui intensiivselt tulistama hakata, seda rohkem ma seda kohvi pean jooma. Siis mis kell te kohvi joote? Tavapärasel päeval ma üritan niimoodi seda teha. Ma joon kuskil pole üheksa, üheksa vahel, aga, aga juhtub ka vahest, et oluliselt varem, nii et nii et siis on väga raske ja siis joon muidugi poolteist liitrit. Tähtkujult oletades õnn, kas tõid kuidagi hommikuses lehes horoskoop huvitab või loeta selle kunagi läbi. Selge pilt. On arusaadav, et iga inimene tahab olla õnneliga, kas õnnegi fineerimine on igal ühel oma, et siis on olemas, et on olemas need inimesed, kes armastavad justkui mängida mänge? Tüübid on olemas, need, kes armastavad võimu juures olla, on olemas need, kes armastavad lihtsalt raha ja teevad kõike selle eesmärgi nimel. Et kas, mis tüüpi inimene teie olete, kas teid huvitab mäng iseenesest? Raha, võim, võib-olla mingisugused teised asjad, mis teeb teid õnnelikuks. Kas mul on oma teooria, ma teen kvalifikatsiooni alla, hästi lange, ma olen uudishimulik. Ma olen meeletult uudishimulik ja, ja, ja tegelikult uudishimu ja laiskus on progressi mootor, et ilmselt need mõlemad peavad minu puhul paika, nii et nii et see on tegelikult see, mis, mis mis liigutama paneb ja kui sellega mingid muud asjad kaasnevad. Üldjuhul muuseas kaasnevad. Aga vahest ka mitte vahet ei ole. Uudishimuliku inimesena, mis tulid viimati tõsiselt nii-öelda pead pead murdma, panin, milline, milline fenomen, milline protsess. Ma äsja laekusin tagasi ühelt huvitavalt välisreisilt, mis olid kahte koreasse korraga ja lõuna- ja Põhja-Korea korraga ja see pani isegi mind ajaloo huvilisena ja Venemaa ajaloohuvilise nõukogude ajaloo huvilisena sealhulgas kukalt kratsima. See, mida ma seal nägin, oli 30.-te aastate Nõukogude Venemaa kuubis sest ka Venemaal ei ole kunagi nii kaugele jõutud, nagu Põhja-Koreas on jõutud ja seesama rahvas 60 aastaga võrreldes Lõuna-Koread. Ikkagi siis selline tõsine, tõsine stalinism, valitseb seal ei, ei, stalinism on ikka oluliselt liberaalsem valitsemisvorm. Seetõttu skoobis, kas nad on selle, kas nad on selle kohutava hotelli endale, seal pealinnas valmis kujul seal üldse seisab lipisti kraana otsas, seal tipus seisab samamoodi minu meelest see on üks maailma kõige õudsemaid hooned, mida ma ise üldse näinud olen, see on isegi nii suur, et vot levinud levinud programme, mille abil saab vaadata maakera satelliidi kuhugi lööb, eks ole, olete kuulge nii täpselt seal seal kuhugile jõhvis oli, oli seesama maja see, mis ta nimi oli. Midagi sellist ja see maja on nagu sedavõrd õudne kolossetest minu arust lootus üle terve poole linna, selline selline kolmnurkne vari, et seda lihtsalt satelliidi satelliidipildil pead ka väga hästi näha, tõsi, tõsi ta on, väga Impressiivne kui pealinna tänavad ei ole isegi valgustatud öösiti, kuid kõik monumendid ja kõik mausoleumi valgustatud. Aga see maja ei ole asfaldi autodest vist ei saa ka Põhja-Korea puhul kuigi palju natuke asfalti on, aga autosid ei ole, aga milleks siis te käisite seal põnev, lihtsalt seesama põhjus, uudishimu, uudishimu see, sest see on niivõrd suletud riik, nii vähe me tegelikult temast teame. See, mida me teame, on suuresti vahendatud informatsioon, sest sinna aastast 2000 turisti pääseb ja ajakirjanik sinna üldse ei lasta ja nii edasi. Nii et noh, see oli, see on lihtsalt põnev, see oli huvitav ja minu arvates tuleks sinna korraldada kollektiivsed ekskursioone võimaluse korral, eriti poliitikategijatele. Aga kuidas selleni kohalike inimestega on, kas neil suhtlus, ütleme külaliste turistidega, on see neile üleüldse lubatud või ei ole täiesti nii-öelda kapseldunud? See on Inturisti süsteem klubis ja kellelegi ei tohi rääkida, hotellis tõi, tõi välja ta pass ei ole ja, ja nii edasi, nii edasi ja üldiselt panime tähele, et kohalikud inimesed isegi ei julge otse vaadata. Ei julge otsustada. Seda vist ei suudame üldse keegi ette kujutada, kui palju ja mida nad sellest välismaailmast teavad. Ilmselt me oleme jätkuvalt siin kõik imperialistlikud, hüdrad ja nagunii, aga seda ei usu. Üldiselt mass koolis geograafiat ei õpetata ainult valitutele. Päris dramaatiline koht tõepoolest. Ja tavaliselt esitame meie intervjuu lõpus viisi kiirküsimust. Nimetage palun kolm assi, mis teile enda juures väga meeldivad. Huumorimeel. Ettevõtlikkus mingil kujul ja uudishimu. Kui te satuksite jumala ette, mida te talle ütleksite? Aus. Keeruline, ei, ei, mida küsiksite ei, pigem küsiks, väga hea, väga hea, aitäh, ma just mõtlesin, et ma ei ütleks, sest ma ei tahaks midagi teatada, jumala, kes peaksid erites kõike teadma. Ma pigem küsiks. Aga kui päris aus olla, ma ei tea, mida praegu kohe öelda, mida ma küsiks sellepärast et tol hetkel tõenäoliselt mul see küsimus tekib automaatselt, see on niivõrd põnev hetk. Aga olete te usklik? Ei, ma ei ole usklik, aga ma olen ristitud, leeritatud ja, ja selles mõttes võib öelda, et ma mingil kujul sellist noh, ma ei tea, kas on jumalaga, ma usun, teatud ettemääratust. Mis teile inimeste juures üldse ei meeldi? Teadlik valetamine. On telleegaabee raad, mille juurde ta ikka tagasitulek ei ole. Ma ei saa oma uudishimu rahuldatud piisaval määral, kui ma peaks ühtegi asja veel mitu korda üle lugema, ma ei jõua niigi ära lugeda seda, mida ma tahaks. Aga te just praegu rääkisid, et mingisugune lemmikraamat on tekkinud see, mida te praegu loete. No praegu ma tõesti hakkasin lugema pärast Põhja-Korea visiiti raamatut, mille nimi on Jušee õpetus ja mis on siis kirja pandud Põhja-Korea ametlik ideoloogia väikses kokkuvõtvas sellises brošüüris suu vajub lahti, ma kujutan ette peale igat rida. Jällegi tuttav ette, kuna nagu ma ütlesin, ma olen Venemaa ajalooga kursis ja olen lugenud neid tekste ka nõukogude aegseid tema siis ka 30.-te aastate teksti, selles mõttes tekst tuleb natuke tuttav, aga ta on jällegi Kuubis ja viimane küsimus, mis asi on armastus? See on õnnetunne. Selge, suur aitäh, Raivo Vare meile siia saatesse külla tulemast, aitäh teid kutsumast.