Äkki olete kuulnud, kuidas datleid nimetatakse vene keeles ja muuseas on prantsuse ja hispaania ja portugali keele kaudu ka araabia ja türgi keelte kaudu Venemaale tulnud nimetus, need on vene keeles hiinik hiinigi Feinik jääst. Datlipalm on siis Feinike talv ehk siis sööniksi, kuidas teda nimetatakse hiina keeles tan fen hua. Ja loomulikult vanas Egiptuses, kus linn tuli ülitähtsaks mütoloogiliseks muidugi ülitähtsaks maailmategelaseks. Teda nimetati Peeennu või siis Ennu. Kuid ma usun, et seal peaks ikkagi hääldama seda enniga, sest Fenhaavane vist mingisugune mõnus lill, võib-olla siis viljapuu oma õitega ja mingisugune maitsev vili täiesti võimalik. Fenhuan vähemalt kirjutatakse küll nii. See on hiina sööniksi linn ja tegelikult selle nime kannab ka üks täiesti kindel kanatõug, kellega kuked on kolme kuni viiemeetrised. Ka väga kõrge posti otsas õrrekesel, sest muidu tema saba saab kannatada ja siis inimene, kes sellist lindu tahab pidada tema ilu ja omapära ja eksootilise välimuse ja glamuursuse pärast muidugi muutub nukraks. Seda me ei taha, nii et Fenhanime loodusesse ei lase ja sedasama kukke ja meilasedaganalazzemmi. Elegantselt ripuvad alla niiviisi nagu nagu nagu kauni kleidi slepp. See lind siis on don taassünni sümbol Hiina traditsioonilises mütoloogias loomulikult igal ilmakaarel, muuseas, hiinlastel mütoloogias neid oli jättonitsionalistilisest nii-öelda maailma suhtumisest, neid oli viis, Hiinas Phelphuan on see lind on tulipunane kuldse säraga ja loomulikult lõuna sümbol, tan, tule, sümbol, tule ja taassünni taassünd nii-öelda tuhast. Sama lugu on sõnnik, siga ka läänes, see tähendab Vahemeremaades. Ja siis vastavate rahvaste, kes seal elasid ja elavad antiikmütoloogias ja loomulikult läbi keskaeglane. Märgilise tähendused, mis on seotud fööniksi ka kõik on seotud puhastava tulega taassünniga, surmast, sellega Fenix peaks olema ka kristluse sümboliks ja loomulikult ta oli vara kristlastel päris kindlasti üheks neid oli väga palju Kristuse märgiliseks sümboolseks loomseks, ütlemetlassifikaatoriks, mükoloogid kasutavad sedalaadi termineid. Niisiis lähme ikkagi alguse juurde korraks, see tähendab väga vanasse Egiptusesse. Pennu on lind, kelle munast tekkis maailm. Benu ise oli selle muna sees ometi v nugise munes muna, kuhu ta paigutas kuidagimoodi ennast enne seda või õigemini selleks hetkeks, millal see muna ilmus suurest algupärasest merest. Nii et oli suur suur meri. Vahemerd nimetasid vanad egiptlased, suur roheline, niiet suurest rohelisest tuli ülesse tõusis ja ulatus välja suur muna. See oli vist mingisuguseid kaljuse aluse nagu veealuse, sellise nagu rahu või, või kalju otsas. Ma ei mäleta täpselt, kuidas sellega oli, aga no vaevalt soli ujuk lausa see muna iseenesest, aga sellest munast tekkis maailm ja maailm püsib seni kuni fööniksi lind, kes loomulikult esimesena lendas oma munast välja ja tema järele tuli maa ilmulast välja Tügis Vana-Egiptusega ja kõikide teiste huvitavate kohtadega lendas sööniks arvatavasti kuskil õnnelikku Araabia kanti. Araabia ööd on traditsioonilises kontekstis kolmet sort. On olemas kivine Araabia, see on Siinai ala tohutu suur poolsaar ja see on väga suur ala. See läheb edasi nägeffi kõrbeks, juudeeaa kõrbeks, kõik need on kivikõrbed. Siis on olemas liivane Araabia ja selleks on loomulikult See on siis Pärsia lahe ja punase mere vahel, vot see ma vaat sinna läheb Fenix, seal kasvavad mürra ja viirukipuud ja kõik need teised üliväärtuslike laikudega puud nendest üliväärtuslikest vaikudest teeb seal menu ehk fööniks uue muna viib seda Egiptusesse või söönikiasse, paneb siis tuleriida peale, mida ise teeb. Väärispuidutükkidest peidab ennast selle muna sisse kuidagimoodi, aga enne seda lööb tiivad teineteise vastu ja nad on ju nagu terasest või isegi kõvemast materjalist idee kohaselt. Tiivad löögistruktiiv tiiva vastu tekib säde, mis paneb seda tuleriida. Seal on muidugi väärtuslikud lõhnavad õlid ka peale, eks ole, sütevedelikuks ja see tuleriidal põlema ja see kõik põleb seal ära, jääb alles muna, kuhu sisse on ennast kuidagi paigutanud fööniksi lind ja see juhtub iga 500 aasta tagant, aga mütoloogiline aeg on paraku mütoloogiline aeg, nii et iga konkreetne ajahetk olnud täpselt poole teel eelmisest fööniksi linnulennust ja järgmise fööniksi tuleku vahel. Niiet ega see protsess nii naljalt ei katke.