Raadio kaks kaardistab Eesti muusikamaastikku ja meil on hea meel tuletada meelde üht bändi mis nüüd suve lähenedes jälle aktuaalseks muutub. Sellest on küll möödas aastaid, et mitte öelda aastakümneid, kui Pantokraator Est viimati tõsiselt räägiti, no päris paarikümmet kokku ei tule, aga peaaegu ega palju puudu ka ei jäänud. Kaks meest, kes selle ansambliga on algusest peale seatud olnud ja kaks, kes on nüüd sellesse tagasi tulemises. Süüdi on meil stuudios Lauri Saatpalu, tere. Tere. Tere ja Erik Sakkov, tervist. Sa tahad kohe vahele segada. Ma arvan ka, et Eerik on sellega algusest seotud, mina tulin ikka tükk maad hiljem kui palju hiljem, väga palju hiljem, kuus aastat hiljem isegi seitse aastat hiljem, sest nemad alustasid 81 ja mina, mina läksin, liitusin ansambliga 88. Mida see Pantokraator jaoks see kuus aastat tähendas, kui kui bänd selleks ajaks Pantokraator oli? Ootan oma olemuselt, kas suund oli täpselt see juba käes, enne kui Lauri teiega liitus. Mis muutus kui Lauri tõde ja kui üldse midagi? Muutused Ponto sai endale lõpuks korraliku laulja, et eks see suund oli võib-olla käes küll juba, aga, aga tegelikult Baruto algusest peale 81.-st oli ikkagi üks kamp hulle noorukeid, kes üritas omanäolist muusikat teha, ise pillimängu oskamata. Ja noh, selle kuue Ahto siis mahub ka kaks aastat sõjaväkke ja, ja pausi, aga aga tegelikult noh, see, see on selline asi, millest ka see raamat räägib, mille me siin avaldame. Noh, kuidas täiesti täiesti lapsed niivõrd hullult tahtsid muusikat teha ja kuidas see siis nagu käis ja kuidas õpiti ja kuidas prooviti, et noh, Lauri Lauri saamine lauljaks oli siis nagu loogiline jätk, et kui bänd juba nii palju kõlased võistluse normaalse laulja küsida siis nii Lauri teks Milline su enda muusikaline taust oli enne Pantokraator käimalükkamist? Mul ei olnudki mingit muusikalist tausta, et täielik iseõppija. Ma ei ole käinud. Ei ole käinud, ma ei ole isegi rääkinud klaveriõpetajaga, rääkimata klaveritunnis käimisest. Ma ise leiutanud, kuidas see käib. Kui ma, kui ma vestlen haritud muusikutega ja näitan neile oma partiisid, siis nad ütlevad, et kuule, niimoodi ei mängita. Ja mulle käib üle jõuga kõige lihtsam pluus või mingisugune Waltzeri esitamine. Minu ainus muusikaline taust oli võib-olla laulmine Tartu poistekooris, mis pani mind enam-vähem viisi pidama. Küll aga ei parandanud diktsioon. Tagasihoidlikkus kaunistab meest, sinul süntesaatoril, kusagil on ka mingisugused hieroglüüfid joonistatud ja mingisugused spikrid pandud, et, et kurat, äkki läheb meelest ära kusagil. Ega ega sa ei ole väga kaugel tõest asi selles, et mina ja kutsuge ennast klahvpillimängijaks, ma kutsungi ennast süntesaatorimängijaks ja süntesaatorid, seal on põhimõtteline vahe, jah, seal on põhimõtteline vahe ja, ja tegelikult selleks, et süntesaator häält teeks, on klahve vaja, aga saab ka ilma. Et põhimõtteliselt jah, minu jaoks on sellised noh, koolitatud inimese partiid, rasked need lood, mis ma ise olen teinud, mana süntesaatoritega teinud ja neid ma mängin muidugi ludinal ja mõned partiid on vägagi keerulised, vähemalt haritud inimese jaoks. Kunagi ütles üks hea bändikaaslane mulle, et kuule, mees, sa mängid ju seal mingi klahvide peal, trumm. Bändi teha on minu meelest jube lahe. Ma ei ole elu sees ise teinud, aga kõrvalt vaatamine jube lahen. Ja ütle, mis loogika oli omal ajal seda enam, kui keegi teist praktiliselt mängida ei osanud, selle kamba kokkusaamisel. Kas sa võtsid needsamad kutid endale appi, kellega saama, ei tea, hoovi peal jalkat tagused või koolis mingit kino tegid, et või vaatasid, kes need parem välja, et selle võtame bändi või kes on lihtsalt sihuke lahedam kuju, et mis loogika järgi siis see kamp kokku sai? Sellest on raamatus pikalt juttu, et loogika on tegelikult väga lihtne. Et bänd sai tehtud kõigepealt nendest, kellega sai sellest vahetunnis rääkida, joonistada siis trummariks sai see mees, kes oli endale pioneeri trummist ja lifte trummidest komplekti teinud. Fotostatiivist oli hätt tehtud temale kindlalt trummar, ühel mehel oli vene kitarr kodus, temast sai siis kitarrist. Ja kui me hiljem leidsime endale passi mehe Aivar otsingu, siis kah tegelikult ainult sellepärast tabeli kodus millegipärast musima basskitarr. Hästi sellised igapäevased ja, ja lihtsad põhjused. Meediaid pidama, kellega oli tore teha ja need, kes käisid, keevitsid paar korda vaatasid, et ah, need on nii hullud mehed endaga ei viitsi jamada sellega minema. Et mingit teadlikku kokkupanemist ei ole kunagi olnud, et see on juhtunud, juhtunud, juhtunud, tood kellelegi, seedub jälle kellelegi ja niimoodi tallama. Aga kuskohast laulud tekkisid, kui inimesed, kes muusikast väga põhjalikult ei jaga see ei takista seda, et ideid oleks. No vot sellega on niimoodi, et et kui see muusika seal pea sees olemas, eks ole, siis on vaenlaselt kuidagimoodi kätte saada ja, ja mina ütlen seda, et ega see hariduse puudumine ei ole iseenesest paha, sest ma saan aru, et see kõlab natuke ebaviisakalt haritud inimeste suhtes muusikalises mõttes. Aga ma arvan, et omajagu tõtt on selles, et kui konservatooriumi uksest lähevad sisse inimesed oma näolistena siis välja nad tulevad sealt juba oma õppejõu nägu, kõik on ühesugused. Ja ma arvan, et see, see pigem on just see, mis pantostan, teevad omanäolisi bändi ei olegi proovinud teha nii nagu teised eest. Ja see isetegemise vajadus lihtsalt noh, see on lihtsalt niivõrd meeldinud see ise muusika tegemine, ise nikerdamine, et see on parim asi, mis saab elustada. Lauri seal pidi olema jube igav. Tol hetkel, kui sa ikkagi võtsid sellise isehakanud seltskonna pakkumise vastu või tolleks hetkeks, siis kui sinust sai Pantokraator liige olid nii nagu Eerik rääkis, nad juba mingisuguse taseme saavutanud, vähemalt piisav, et sa julgesid käe sisse pista. Ma täpselt ei mäleta, kuidas ma sinna sattusin, tead, mul sellel ajal ei olnud jube igav. Ma töötasin Estonia teatris lavatöölisena seoses sellega, ma tean ka väga palju ooperitest ja ballettidest. Aga ka ma töötasin seal selleks, et raha saada ja raha saada selleks, et natukene elada. Sest teine asi, mis me, millega me tegelesime, Peeter Jalakas nimelt lõi teatri sellel ajal veel tudengiteatri ja mind kutsuti sinna ka tegelinskid, eks. Et et vot siis veel tudengiteater ja VAT teatritegemised olid. Noh, see oli tohutu õhinaga tehti nagu uut teatrit, mul ei olnud nagu igav vastupidi aga ju siis oli ikkagi ruumi veel millelegi. Et kui sul on vähe vahet, mingeid sidevahendeid, siis, siis on võib-olla parem. Järelikult inimesed on rohkem aega. Ma kujutan ette, et noh, et ei olnud autosid selle noh, meie mõistes, eks ole, meie jaoks ei olnud autosid, ei olnud mobiiltelefone, ei olnud arvuteid, ei olnud mitte midagi. Vaatamata sellele nagu ei tundunud mitte mingisugune küsimus, et käia Tartus näiteks mingis ansamblis veel laulmas, kui sul on omal tegemist, sa ise töötad kõigepealt teatris, siis teises teatris veel oled nagu näitleja ja õpid kogu aeg workshopis, see oli nagu normaalne, et jah, et mingil kellaajal lepid kokku järgmine kord, millal helistad ja siis helistad ja, ja siis siis võtad bussipileti ja sõidad, et kuidagi siis oli võimalik. Tänapäeval on see mõeldamatu, lihtsalt see, et inimesed ei saa aru, ega ma ise ka hästi ei saa enam aru, kuidas see võimalik on. Aga teievaheline side tekkis. Kelle või mille kaudu? Söödi kaudu või 86. aastal juba sööd soovitus, et tema teab ühte lauljat. Lauri, aga ta oli parasjagu sõjaväest. Siis läksin mina kaheks aastaks sõjaväkke, et kui mina tagasi andis, kevadel 28 otsite Lauri üles tiriti kohale. Söödi, kui ma olin 84 maleva selles, et sealt ma sain nagu tuttavaks söödiga. Et. Panta kui selline oli sulle juba tuntud suurus. Tead, ma pigem väidan vastupidist, ta ei saanudki jah, et selles mõttes, et nad olid ju mõnel väiksel festival ikesel kohaliku lainete esinenud, noh, Tartu sügis ei olnud ju üleriigiline üle-eestiline siis no oli, aga ta oli ikkagi vokaalne üritus. Tal ei olnud kaugeltki seda mõõdet, mis näiteks noh, levimuusikapäevadel ja, ja ega ega ma vast ei teadnud, et ma oleksin ikkagi ühte tundmatusse kampa laul või noh, laulda proovima. Eks ma tahtsin ka midagi teha, ma olin ju ka laul oma arust ikka pidasin viisi ja kuusi ja noh, ega mul ei olnud kuskil laulda. Kuidas te jõudsite kokkuleppele ja kas selles osas üldse jõutakse kokkuleppele, mida bänd tegema hakkab või see kujuneb kuidagi proovides välja? Inimeste mõttemaailm peab liikuma üsna ühes suunas ja arusaam, et asi toimima, hakkaks, pantolakas toimima. Seal mingis mõttes hästi lihtne, mingis mõttes hästi keeruline, et kui inimesed sobivad, siis nad sobivad ja vägisi bändi teha ei saa, et siis ei tule midagi välja. Mina mäletan väga hästi, kui ma lauret paren läinud loorimas sisse laulis ühe loo linti noh, peale ühte teatud drillerit loos jaanipäev, mõtlesin, et seal laulab ja pärast naise klappisime, et saame ühtsest aru, vaidleme küll, võime sel nojah, kasvatame, vaidleme kõike mingil, me võime hästi vihaselt isegi kakelda, aga ma ütlen, et me teeme seda mingil tasandil mingil eesmärgil, et me mõlemad vanemad kogu aeg aru, et mõlemad tahavad, et oleks kogusumma oleks võimalikult hea. Võimalik, saaks parem. Et siis on teine asi ja see ei ole niimoodi, et vennad, sa oled loll, sa oled. Ma ei kujuta päris bändi ette, kus, kus noh, ütleme niimoodi tugevad isiksused, ei vaidle omavahel. See on mingi noh, sült tuleb sealt välja. Mis üks ütleb, kohe, ütlevad Keenias ja diskiidavad, eks sellist õlale tagumist on eesti muusikas ka. Mitte ainult muusikas, oh küll me oleme lahedad vennad, seljad vastamisi, kaitsevad. Et noh, bändis päris bändisid nii tohikski olla või noh, minu arust füüsilises mõttes ei saa nii olla. Ja siis tuleb see keeruline pool on selles, et eks kõik on ju inimesed ja, ja meil on bändis juhtunud ka selliseid asju, kus mingist inimesest ei saada ühel päeval aru, anname, sellest on ka raamatus juttu. Lõppkokkuvõttes noh, üks üks õige panda ei pea koosnema Virtoosidest geeniusest, et õige pall koosneb inimestest, kes omavahel sobivad, et igal on oma roll täita. Kes on staar, kes on lihtsalt bassimees, eks, et see on, see on selline niisugune kõrgem pilotaaž juba seda asja lahti seletada, see on vaadata suuri lääne staare, kes omavahel on, ütleme, suhtlevad ainult advokaatide vahendusel, eks ja, ja võtavad seda asja ärina. Eestis poleks võimalik, panto puhul poleks kunagi võimalik olnud, oli õudne tahtmine ja kõik annavad oma osa sellesse ja see tahtmine on siiamaani alles, ma arvan, vähemalt kaheksakümnesed, ma lihtsalt tahtsin ikka veel alles, ei kao mitte kuhugi, sihuke igav, igav soome sportlase jutt tegelikult, et tuleb panna jäämütsi sisse ja hoida pea külm ja keskenduda. No kui me seletame terminit professionaalne, nii et et see tähendab täielikult ühele asjale keskendumist ja muude kõrvalejätmist, siis kui lähedale panto oma tegutsemisperioodil seal alguses keskele, noh, terve see esimene tsükkel jõudis terminile, professionaalsus. Mina arvan seda, et me isegi proovisime vältida sellist sõna, et esiteks, me ei olnud kunagi selline bänd, kes käib, mängib kusagil igal laupäeval meie ampluaa olid etendused, mingisugused lingid, suured festivalid, tegime oma soolokontserte päris harva, sellest tuli meil mitmeid etendusi, millega me rändasime mööda Eestit, aga see oli siis noh, ütleme selline. Paco Meil on palju öeldud, kutsusime kompositsiooniks näiteks. Vot see oli, meie on plaan ja festivalidel mängimine mingist professionaalsusest me unistanud kunagi pigem jätkus pidevalt seesama, seesama asi, mis on lapsepõlvest kaasas, keegi pilli mängida ei osanud, iseenda täiustamine ja õppimine ja katsetamine, nikerdamine jah, mis seal salata, paradoksaalsel kombel on see niimoodi, et kui ansambli lõpuks seal 91 92 kas juba pillimängu tasemele ei olnud, ei noh, ei saanudki enam mitte midagi ette heita, sest siin käisid juba ju läbiga Viktor Vassiljev, kallevilpu, Tõnu Raadik. See pillimängutase oli juba noh, nii nagu oli. Aga bändi oli juba vähem. Et see õige bändi tegemine jäi ikkagi 80.-tesse ja ütleme niimoodi Kümnendat väga alguses 90. plaadiga juba 91 92 seal erinevatel põhjustel inimesed lahkusid bändist ja kutsuti kampa professionaalseid muusikuid, kes tegid paar proovi, tegid tavalise töö, olid väga kihvtid kõik. Ühest küljest see bänd kõlas nagu pillimängutehniliselt kindlasti palju professionaalsemalt kui kaheksa, 10, et siin pole üldse mingit küsimust. Nagu öö ja päev vahet. Teisest küljest. Ega seda bändi enam nagu selles mõttes sajaprotsendiliselt mõttes ei olnud. 92 näiteks kindlasti juba rohkemgi projektiga ja ei olnud ninapidi koos ja tulime kokku, tegime ära väga prohvet professionaal, pakun selline kahe otsaga asi. Rääkisin Mihkel rauaga juttu, ta ütles, et ta ostis just äsja enda plaadikogusse tagasi panto vinüüli. Teil on seal olemas. Mul üks on mul aga kolm tükki hoian neid, hoian neid nagu silmatera, aga kuulanud pole ammu juba, et vinüülimängijat. See on päris huvitav aeg, kus me elame. Nendel aegadel paneb panto kokku suurt sellist pakki oma asjadest ja ikka korraliku eeltööga, ma kujutan ette, tuleb nüüd varsti välja, eks muusikaraamat ja nii edasi, mis, mida te kõik siin olete plaaninud ja oli aeg, kus käis ikka tükk tegemist, et saada üks, üks album välja antud. Eeriku isiklik sarm, üldised 90. see plaat ilmus. Nüüd on niimoodi, et igaüks võib plaati teha, et maksa raha sisse ja teeplaat ükstaskõik. Et meil on nagu jah, selle 90. plaadi juures. Me oleme need kaks korda seda välja au olnud kaks korda maksta selle eest, et kõigepealt otsis Erik sponsorid. Riiklik plaadifirma meloodia, selle saaks, võta, need sponsorid põhimõtteliselt vaikiti maha, et kohalik osakond ei peaks Moskvale ette kandma, et üldse sponsoreid oli. Ja siis nüüd teinekord, kui me selle plaadi nendele masterdasime, siis meil on samamoodi ause uuesti kinni maksta, et selles mõttes on ta meile nagu, kui sa küsiksid, et milline kolmest laadist meile kõige kallim keskmine. Ja, aga see rahajutt on ka selline, et noh, et rõhuga on makstud, seda muidugi pole. Jumal temaga, aga, aga see plaat ise on ikkagi tehtud. Öösiti elasime kuu aega tollides mingis hotellis, pead-jalad koos vabal päeval magasime. Öösel koputas stuudio uksele. Püha müristus, selliseid hulle annab tegelikult ikka päeval oma sponsoreid nii palju ei saanud, et me saaks päevaseid aegu, seal oli odavam, no oli kõvasti odavam, aga tahtsin plaati teha, et see oli nagu eesmärk, et iga vahendid on selleks hea, et polnud probleeme, sai tehtud. Muuseas, see praegune tegelikult sündinud väga suurte, väga suurte pingutustega, mina keeldun seda tööks kutsumast, et see ei ole mingil juhul töö, see on väga suur lõbu ja vägagi tegemine ja ma loodan, et sa saad kostaga söömas. Sina Eerikust pärast pantata midagi muusikas eriti teinud ei ole. Esimese hooga ma mingi paar aastat möödus lihtsalt unistades, et noh, et kohe läheb paremaks, et Hooveri cover'i kaob ära ja et siis me saame jälle, eks. Mingil 94. aastal Lauriga veel kinnitasime üksteisele, pole hullu, et kui keegi pakub, millega mõistlik, et siis siis ma tulen veel. Mul on kõik olemas, eks meil on uue plaadi materjal olemas, meil on kõik, et me teeme selle ära. Vot ei midagi. Siis paar aastat läksid täiesti mitte midagi tehes, pillid sai maha müüdud ja siis hakkas vaikselt närima. Siis vahepeal tegin sellise ansambli, mille nimi oli unitaaroks, millega me lihtsalt mängisime oma ettevõtte töötajatele, suvepäevadel tegime selliseid kavereid ja ma kujutasin ette, et noh, äkki see aitab natuke vaigistada, seda soovinud. Aga, aga agarad I Can't Get, no Satisfaction mängimine ei, ei tekitanud sinus spetsifikatsiooni ütleme sattisklikatsioonili hetkeline, eks, ja läks kohe meelest ära. Ja siis ma proovisin isegi koori teha, organiseerisin koorija, käisime laulupeol, proovisin, mõtlesin, et äkki miski asi nagu asendab seda ei asenda, et kui sul ikka üks pisik on sees, siis on ravimatu. Ja see päev, kui me Lauriga kokku leppisime, et võtame, teeme siis korralikult, võtame ajaloo kokku ja teeme täiesti uue plaadi. Teeme tiptop. See päev on üks õnnelikumaid, mõnus. Ma olin väga hätta igavesel, kui ma sealt ära tulin. Kus on see kokkusaamine, oli juhuslik või ikkagi planeeritud ette ja kokku lepitud? Ei, no ega ma ikka päris tänaval kokku ei saanud jah, et ju me ka 11 nii-öelda telefonitsi tervitasime juba pikemat aega välja ütlemata asju, mis tegelikult nagu ingel oli. Et käisime sõime koos, eks seal lõuna ja siis arutasime ja noh, nii see jutt tõeliselt saslõkki sõime, kui sind huvitab oli, oli. Erinevalt Eerikust on Lauri vahepeal eriprojektide ja väga hästi ja väga palju salvestusi teinud. Kui sa mõtled tagasi nüüd seda tänast kogemust, noh, nüüd on teil ka värske plaadi salvestamise kogemust Eerik seda kogemust ja võrdlete seda toonase panto esimese albumi salvestamisega, siis kas siin on mingeid põhimõttelisi erinevusi, ka? Ei ole? Ei ole, tähendab, töömeetodid on samad 20 aastat sisuliselt pole midagi muutnud. Noh, esiteks mitte 20, vaid 18, aga jah, ei noh, no mis, mis siin ikka kolanenud, teine muidu kõik sama kola lihtsalt selleks, teine teine kola me 90. aasta plaadilt kostab ka selliseid helisid, mida nagu ei põhimõtteliselt ei tohiks koostada nõukogude ansambli 90. aasta plaadid. Eks see hääl tuleb ikkagi inimesest, mitte riistast, riistian, abivahend. Ma olen väga nõus, et paneme nüüd netivälja ka oma muldvanad asjad alates 81.-st. Et kui inimene loeb raamatut, sealt saab netist vaata lehekülg kolm. Palun aga pane see lugu, et seal on sellest juttu. Seal on 85. aastal nõukogude päritolu süntesaatoritega tehtud tsükkel Aastaajad. Keegi ei usu, et kuidas on võimalik siis vene pilliga niukseid asju teha ja, ja see on nagu parim näide selle kohta, et tehnika võib nüüd tänaseks olla arenenud tont teab kuhu, aga sai ka sellega tehtud. Põhimõtteliselt parim näide selleks on Vaiko plekk, et on ju kodus ilmselt pool kola, paljude inimeste jaoks on seal rämps. Ja paljud inimesed, kes sellega töötavad, hiljem kõik inimesed arvaks, et see ongi rämps, eks ole, aga Vaiko Eplik teeb selle suurepärast muusikat inimeses kinni. Aga meetodid on täpselt samad, et noh, nüüd selle plaadile salvestamine oli kahtlemata põhjalikum. Ettevalmistustöö oli kahtlemata tunduvalt põhjalikum. Me tegime, me põhimõtteliselt ei läinud stuudiosse üldse asjadega, noh, meil oli kõik valmis nii-öelda peas. Mida sa mõtlesid selle lausega, et 90. albumil kostus ka helisid, mis nõukogude ajal ei oleks tohtinud kosta? Mitte tohtinud, vaid noh, selles mõttes, et nad on ju tekitatud süntesaatoritega. Süntesaator ongi selline esiteks süntesaator, et otsid, sealt kõlasid, mitte vajuta neid nuppe, mis seal antud on, täpselt samamoodi. Kidramehel on saundanike, kui ta on ikka normaalset pidi mängiv mees, sest tal on vasaku käe sõrmedega on see saun, mitte Gibsoni hinnas. Ja nii edasi ja ja kõik need õnnelikud juhused, kui seal sündid mingi uue saundi saundide süntees, mis sealt kokku tuleb peale pikka tööd. Et, et see, see ongi õnnestumine, see tekitab uue heli või uut moodi heli või värske või kuidas iganes soovida. Et selles mõttes, ega need riistad võib-olla ei olnud jah, sellel ajal sugugi nii nii esinduslikud, aga, aga vaatamata sellele on täitsa selliseid helisid, mida kasutaks veel ja veel ka nüüd seal 2009 plaadi peal, et kui sihuke tavaline bändi tegemine tundub sellisena, et meestel on lahe ja rajult õlut ja, ja kihvt hõigatakse kuhugi sponto poolse plaadi tegemine või, või muusika tegemine on, eks ole, pidev kõlad otsida koos neid lugusid ümber teinud, katsetanud nii ja naa ja et, et see, see, vähemalt minu jaoks on see kõige suurem rõõm muusika tegemise juures. Jah, sellepärast Nad alguses mõtled jah, et jood õlut, teed bändi tegelikult mina soovitan rahulikult õlut juua, et see bändi tegemine lihtsalt segab õlle joomist. Tekitab stressi, mitte midagi ei tule nagu välja joomase peaga ja siis need pillid on kuradi kallide juhtmed ja noh, sõna otseses mõttes pask segab sind elamast. Et rahulikult, et kuidas bändi tahad teha, siis kontsentreeruma, sellele te bändi või, või tee kordamööda seda, jood õlut, systet, bändi korraga, noh, see, see on täiesti mõttetu tegevus, täiesti mõttetu. Tuleb palju rohkem raha kui lihtsalt normaalselt õlut juua, et et selles mõttes ma soovitan küll bändi teha. Tookord Eerikus otsustasid oma tehnika maha müüa siis ma eeldan, et ühe muusika jaoks on see üsna põhimõtteline samm. Variant a, kas on vaja raha variant b sa tahad lõhkuda sidemeid oma minevikuga, alustada uuelt lehelt, mis sinu jaoks? Sedakorda oli raamat, lõpeb, lõpeb rahareformiga, meie viimane kontsert langes samale päevale ja see oli kuidagi meie jaoks jube aeg. Ta ütles, kõik, läksid laiali oma rahasid ja asju vahetama ja tegite rahaste rahast ja kogu kogu süsteemi muutused. Selline bänd, kes elab kultuurimaja armustaks, annab mingit etendusi, kuskil tegeleb ainult festivalidega. See asi muutus võimatuks ja noh, eks esimese hooga nagu mõistus keeldus seda uskumast. Aga mingil hetkel jõudis kohale, et ei ole enam võimalik niimoodi, et need on hoopis teistsugune süsteem. Kõik on vaja müüa ja kui ma olen tegelikult päris hea müügimees ja ma olen siin müünud panka ja sadamate naftat, mida iganes, Arnold Rüütlil siis nii, kui on vaja oma bändi müüa, võtad, siis ma olen nagu suu lukus, eks lahuritajad kohe. Lauri, räägi sina siis selline peenetundeline inimene nagu mina. Ja siis 94. aastal kõmupildid komisjonipoodi viisin siis, siis oli esiteks nagu see tunne, et asi on niivõrd lootusetu, et me ei suuda, mitte kedagi ei huvita, keegi ei taha meiega tegeleda, kõik kõiki huvitab päkapikudiskomüümine, eks. Ja teisest küljest oli söögiraha. Ei olnud enam raha peredele reibast, sellepärast saigi tehtud mingisugust sidemete murdmist. Maikalt võistlesin veel pikalt, ma olen ulikenena, lootsin ikka veel siin 90.-te lõpus, et pole midagi, küll me teeme õigesti, unistasin tagantjärgi selgub aga oti saaga sõber. Aga see 90.-te keskpaiga teema nii nagu sa nimetad disko või päkapikudisko, see ei olnud mingisugune alternatiiv, mida sa oleks ühel hetkel tõsiselt mõelnud, sest tehnika on olemas. Noh, tookord vist oli tõesti üsna suva, mida sa sealt välja pigistasid, et kui ta mõnusalt nõksus niimoodi siis ju olid ju tehtud mees. See muusika, mis mulle meeldib, et noh, kui mulle meeldiks seal selliseid asju teha, siis võib-olla ma teeksin, aga ma teen tõesti ainult seda, mis mulle meeldib, et pantos pole kunagi olnud kübetki kommertsi ja soovi meeldida. Soov meeldida on meil kindlasti südames olemas ja see on isiklik, saab nagu ikka igal artistil ja, ja väga loodan aga, aga sellele lõivu maksta, et teha nii populaarsed pole seda kunagi teinud ja see peaks olema huvitav. Ja niipea kui ole huvitav, siis kaotasime. Eks see üheksakümnendatel, noh, eks see kibestumine oli ka, sest noh, mis on päkapikudisko minu minu halvasti minekud süüdi, mitte midagi, lihtsalt ühed tegid ühte asja, teised täpselt samamoodi teevad iga kõik inimesed teevad oma omi asju ja ei ole keegi selles süüdi, kui kellelgi läheb halvemini või paremini kui tegeleda just kriminaalmingisuguse asjaga ja ei olnud kindlasti Roveri ega, ega ega keegi teine Viljandi tantsugrillid ei olnud selles süüdi, et meil halvasti läks, aga see siis oli ilmselt see tunne, et kurrat küllalt kuulavad, kõike oskad, tüüpiline kibestunud rokkari. Hetkeks tuli sihuke mull. Nüüd on ainult disko, need on kõik süüdi, need on kõik pahadena, kõik lollid asukest viskas natukene segast. Kibestumist ka oma oma mõttes, noh, sest õnneks ei olnud seda ju kellelegi vedela karjuda, eks ole, muidu oleks päris lolli otsa ja. Aga noh, ikka teed see seda, mida sa tahad, et ega, ega, ega oluline ei olnud ju muusikaga pildil olla, et siis teeb mingit teist tantsumuusikat, eks ole, näiteks et noh, kuivõrd Ma ei oskagi seda teha, Erik ka mitte. Et siis vägisi seda teha lihtsalt, et natuke muusika juures olnud, et seda, seda, seda haigust õnneks ei ole küljes olnud, et kui ikka üldse ideid ei ole, midagi teha ei saa, siis parem ära tee. Noh, põhimõtteliselt on nagu lihtne, et meie jaoks ei ole, ei olnud ja ei ole muusika mingi rahateenimise vahend, et raha teenimiseks on vaja teie tööl või teha ärimuusika, on meie jaoks muusika, see, mida me tahame teha, on ja ja see on nagu hästi selline vähemalt minu jaoks on olnud väga raudne põhimõte. Ja kui selle eest inimesed nagu raha veel ka on nõus natukene maksma, siis see on nagu lisaboonus. See on hästi tore, see kõditab esiteks enesearmastust eneseteadvust tõstab kahtlemata ja ikka meeldiv, kui keegi ostab su kontserdi pileti seal moodi sulle aitäh öeldud noh, et teiste vahenditega impersonaalselt tõsi küll, sai, sa ei tunne seda inimest ehk isiklikult. Aga kahtlemata see teeb head meelt ja kuivõrd me elame ka kapitalistlikus maailmas ja ilmselt ei ole midagi paremat ette loota tükk ajal, siis me kahtlemata peame selliste süsteemide järgiga elama, nii et me peame need asjad ikkagi parlanksi hoidma, et me ei saa päris miinust toota, et me peame kuidagi mingi asja eest, me peame seda muusikat nagu tegema ka. 2000. aastal, kui ma ei eksi, on pandud kokku üks valim Pantokraator lugudest, ma annaks teile seda nimekirja korraks vaadata ja ja ma palun lugusid otseselt omavahel võrrelda ja tähtsuse järjekorda seada, seda küllap autoritel väga keeruline teha, aga, aga võib-olla neid nimesid vaadates Pealkiri vaadates meenub teile mõnega neist mõni selline oma lugu või mis mingil põhjusel on jäänud teile meelde, mis on kuidagi teistsugune. No mis ta teistsugune on, ta kõik on teistsugune, selles mõttes, aga pastoraalist, noh, võib-olla jäime meeldesööt, kurinahk pidi sõnad tegema loole. Ja aeg oli juba stuudiosse minna. Lindistasime seda veel ennem kui plaaditegu ka Tartus 89. siis kui veel see, et oli jah, söötab sõnad ja naasis juba, haises selle järgi, et noh, sööt toob need sõnad samal päeval stuudiosse juba see kõige-kõige-kõige jämedam variant laulja jaoks. Et ta laulab põhimõtteliselt omandamata tekstil või, või noh, omandad omandada ka see on nagu jääb kuulda. Aga sööd, Ta ei olnud siga, mees tuli stuudiosse tähtsa ausalt öelda ei ole sõnu. Sellist jama nagu ei ole laulja mingit värskelt teksti laulma, samal päeval loe läbi loetud tekst, et sellist nii halba laulude küll ei taha teha. Sõnu Erik ütles, et noh, et sattus, hakkasite tuttama ja siis ma hakkasin tuulutama, see lugu sündis nii-öelda kohapeal. Noh, ei ole ta esimene ega viimane muusikamaailmas, aga, aga lihtsalt ütleme nii, et see jäi meile isiklikult meelde, et sellel lool ei ole sõna seoses sellega, miks sa siit sellest nimekirjast välja, kas on see, et sa tegelikult oli, oli nagu meie suure etnoeksperimendi alguseks, et me oleme tetra asja teinud ka 81. aastal juba katsetanud, aga, aga siis, kui Lauri joodeldas selle loo sisse kuidas seda kutsuda, seda lapi joigu paremini oska joigust sisse, niimoodi, ilma sõnadeta, siis me kullas lällast me veel nagu kättemaksuks söödile panime, söödi sõnade. Ta oli seal rohkem sõnu polegi. Jooja ja eks kui, kui tahate teada, mida laulja on selle lauluga öelda tahtnud, helistage kindlasti söödile. Ma võin teile anda ka söödi, telefon ei, no. Aga, aga miks ta on tähtis, on see, et noh, algas meie suur eksperiment mis lõppes sellel päeval, ilmselt, kui ma kuulsin Nygma lugu hinnas sees siis toimus eerikaga nagu Ameli, mis, kui ta saab pettumuse ja voolab, veena põrandale. Et ütleme, et see oli tegelikult meie lugu, see oli mul peas olemas, ma tahtsin seda teha. Ja need tõprad tegid selle ära jama. Raadiost ja, ja siis see ajas küll jooma. Aga, aga Noel Pariisis igal juhul selle looga on selles toores paljudel, aga niimoodi, et need on nagu lohistatud ühest kohast teise ümber tehtud ja seal jupikese lisatud ära võetud ja nii edasi. Aga, aga noh, iga asjaga midagi kihvt ja, aga noh, see oli ikkagi päris suur ja pidasime seda oma suureks šansiks, et me teeme midagi sellist maailmas, seda ei ole kuskil, keegi pole kunagi rahvalaulu ja ja rokkmuusikat niimoodi ühendanud ja vaata, et siis me teeme siis me saame ja kõik maailma suured omandid ja kõik on huvitatud plahvatust nüüd ühe hetke. Noh, selles mõttes jah, et Leningrad ka või see on ju teinud sellest filmi isegi, kuidas Leningrad kaubais Ameerikasse läks. Et kuidas selle filmi kohta oli, et ei tea, miks kõik perse läks. Lühidalt laos. Tuleme tänasesse päeva ja kui te juba omavahel jõudsite kokkuleppele, et, et tagasitulemine on, on mõistlik ja ja te teete selle ära, siis oskate seda tõuget kuidagi sõnadesse ka panna, et millest te tunnetasite, et nüüd on õige aeg. Erikast ma saan natukene rohkem aru, sest noh, tema on ikkagi suurelt lavalt üsna eemal olnud. Aga Lauri, kes on nautinud noh, peaaegu alati täismaja kontserte koos Taagega näiteks millest sinu jaoks? Konks vaata muusika on ka eri liiki, nagu ehk kallid kuulajad on tähele pannud, et konto on kahtlemata teistmoodi muusika jälle, nagu ütleb vana hea trummimees Petteri Hasa teistmoodi hea. Üks asi viskas üle või ei vaata see, see ei ole üleviskamine, mis asi ta seal üle viskas, et me tegime selle otsuse 2006, eks ole, Taage aitab mind järjele. Lõpetas 2008, eks ole. Ma teen lihtsalt erinevaid asju, erinevaid asju, mis mind huvitavad ja mis mul hinge peal võiks ju julgelt öelda. Mitte et see huvitab, see on selline leige sõna. Et mis mul on hinge peal. Seda ma tahan nagu teha. Samamoodi ma tegin roosasid plaate, kui sa mäletad need eesti heliloojate laule hoopis teine ooper, paljudele ei meeldigi, aga mul see hinge peal. Ja kõige suurema autasu ma sain selle plaadi eest kama kaks oppi aasta plaat, muidugi tore ja Atsu aasta nominent, et kui mulle ühel sünnipäeval oli otsinud üles näiteks minu telefoninumbri kuskilt raadiomaja kaudu vana Hans Hindpere ja soovisime palju õnne sünnipäevaks hommikul. Et, et kui sa teed erinevaid asju, mis on sul hinge peal, siis kindlasti on ka mõned. Ma loodan vähemalt, et mõned palju rohkem inimesi ka kellele kase meelde, mis sa teed. Ja sa tahad neid asju nagu teha ka erinevaid asju, et see ei ole niimoodi, et nüüd üks asi viskas lõplikult üle, et vot vot kätte maksuks ma hakkasin tegema, mingit teist asja ei ole kättemaksuks või vihuti teha või just nimme. See ei ole hea põhjus muusika tegemiseks, muusika tegemiseks on hea põhjus, kui sul on siis huvitavad ideed, mis võiksid sünergia tekitada teise venna huvitavate ideedega. Mina olen endiselt ansambli tegija. Ülejäänud Pantokraator varasemat liikmete seda meelsust või seda tunnet ei tajunud see ma viitan sellele, et peale teie on ju seltskond uue generatsiooni muusikuid. Noored tegijad. Pundis näiteks Roland Puusepp, kes on pantograatori trummimees enne terminaatorit. Tema on ikka täiesti fantograatori muusik. Mart, Moldova sõjaline konsultant. Tehniline tuli meil omal ajal helimees ja saundi saundid autor ja, ja noh, eks ta nüüd jah, selline sõjaline konsultant, sest ta ei tegele nagu enam helirežissöör, helirežissöör on ka selline amet, et see ei ole niimoodi, et kas see 15 15 aastat ei ole midagi teinud ja siis tuled ja paned, et see on nagu juuksurikäärid jäävad kogu aeg käima, aasta ei käi, siis sa oled tegelikult maa kandev. Sellega on, nagu ma enne ütlesin, et bändi tegema ongi nii, et keegi toob kellelegi ja seetõttu jällegi jällegi praegu juhtus täpselt niimoodi, et see vana tuumik tuli siis kokku, rääkisin Rolandiga, rääkisin mardiga. Lauri, Triinu Tauli roll tõi Henno Kelby, Henno tõi Taavi Langi. Kõige kõige naljakam on see, et hiljem nüüd lõpuks siin kuu aega tagasi läks Taaviga terminaator, et. See, see on nüüd jah, et siin saab nüüd igasugu nõmedaid luuletused ja laulab Jaagup Terminaator lällab Lauri mootor. Et ütleme otse välja jah, et eks ta, eks ta natukene koomiline ole. Aga Eestis on kogu aeg see koomika olemas, et inimesed mängivad erinevates ansamblites ja see polegi enam koomiline, seda ei pane keegi tähele. Strateegilise nimed on mitu korda sööt läbi jooksnud, tema ei olnud teema. Käesolevat viimast plaati ettevõttes on, see on juba siis, kui ütleme seal mõned ideed, mis meil 92 tegemata jäid, eks ole. Me hakkasime sellest genereerima seda plaati, aga siis juba jaani juba mitu aastat ei olnud selles ansamblis, et see, see oli kuidagi meil ja Eerikuga isiklik asi. Ei midagi isiklikku jaani vastu, kellega me väga hästi läbi saama ja loodetavasti ta tuleb võtma meil labori kiluvõileivaga plaat valmis, on esitlusele viimane lahter, kui minek jooniga oli siin paar kuud tagasi, selline jutt selline, et teeme nüüd selle plaadi ära ja selle raamatu ära ja teeme suvised kontserdid ära ja siis vaatame, kas võib olla. Äkitselt oleks mõistlik teha üks selline kontsert või midagi sellist, kus jaan oleks selles ampluaas, milles ta oli pantos jah, klaveri taga. Sest Jaan tuli tegelikult flöödimängijaks, flööti ta küll väga palju ei mänginud, aga sellest ta mängis klaverit, et paljud inimesed ei teagi, et Jaan mängib palju kihtivini klavereid, kui ta seda kuradi kitarri plänni kitarri võib. Igaüks muidugi mängib hästi kitarri. Aga klaveri taga Stahli ikka nähtus omaette ja temal oli ka see sõrmedes, et ei pruugi tehniliselt nii hästi olla. Ta puudutas kahe klahvi, see oli kohe nagu ma julgeks öelda, isegi ilma Suurork veriseks läheb, nagu ilmuks.