Tere, siin toimetaja maris Johannes. Minu vastas istub füüsik, filosoof ja nüüd ka kirjanik. Kas vastab see tõele? Enn Kasak. Mul on väga raske öelda, maati sellel imestanud, miks otsitakse selliseid epiteete inimesi juurde. Inimene ise on see, kes ta on ja see vastab tõele. Aga et on tal mingi haridus või tegeleb ta parasjagu millegagi see ei ole teda iseloomustav omadus. Ma saan aru, et see on vajalik siis, kui inimesed teele võetakse. Mis siis sinu see identiteedi konkson, kes sa siis oled? Mul oli alguses mulje, et me räägime hoopis raamatuste, mitte minust, et ma ei tahagi endast üldse rääkida hüvega. Vaba pattulangemise seadus, see on n kasaku esikraamat ilukirjanduse vallas. Nii aga räägime siis raamatusse sinust, kas raamat ja sina, need on kaks täiesti eri maailma eri kategooriat. Ma ei saa siin kehastuda kuidagi kolmanda isiku positsioonile, ma räägin nii, kuidas mulle tundub ja kui palju sellega vaielda ei saa olema seisukohal, et need on eraldi asjad. Ühesõnaga, mina ei puutu siin asjasse, oleks hea meelega raamat avaldanud anonüümselt. Aga kirjastajatest õigustatult ütles, et ta müüb palju paremini, kui panime sinna peale, panen, siis on ka tõsisest, tahan ka suures osas juba läbi müüdud. Selge, sa pead lõpuks vastutama selle eest, mis sa teed, nii et jah, valmis vastutama küll, aga, aga ma tahan rõhutada, et siin mitmed isikud on mu käest küsinud, et et noh, et mida siis sina tahad sellega saavutada. Mina ei tahagi sellega midagi saavutada, ma oleks võinud kirjutada juba aastakümneid tagasi raamatust, aga ma olen lähtunud kogu aeg sellest põhimõttest. Et kui saad mitte kirjutada, kirjuta, aga see raamat tekkis ise täiesti minu jaoks Ettekujuteldamatu viisil. Võib-olla kõik mäletavad veel vene muinasjutud, mine sinna, ei tea, kuhu too seda ei tea, mida. Ja ma teadsin, mida ma tahan kirjutada, polnud absoluutselt aimu, millises kontekstis, millises vormis peaks ilmnema ja hakkasin lihtsalt kirjutama mingeid täiesti suvalisi lugusid ja minu hämmastuseks, nad põimusid omavahel kokku ja moodustasid lõpuks tervikuna, raamat kirjutas ennast ise. Aga ometi said sa selle raamatuga öelda midagi sellist, mida sa mujal ei, ei saanud sul ju auditooriumit ikka jagub, saad loenguid pidada, saad filosofeerida, omi häid mõtteid tutvustada, vahel endale isegi vastu vaielda. Ja seda muidugi, aga siin ongi üks lugu, et kui pidada auditooriumis ettekannet, on sellel asjal omad eelised, aga on ka kahjuks suured puudused. Kõigepealt natuke tõsisemaid mõtteid. Ronald tooriumis kaunis asjatu esitada, nad ei jõua kohale. Tekstiga on üks teine lugu, inimene peatub, vaatab teinekord uuesti, võib-olla kolmas, neljas kord, seal on võimalik midagi enamat öelda kui auditooriumis auditooriumi sisaldav asi peab kohe kohale jõudma, muidu tekib tunne, et räägiti tühja. See on üks äsja külge ja teine asi, mis on, et igasugune teaduslik tekst või ka filosoofiline tekst kui tahad, et see oleks nagu põhjendatud, siis peaks olema sealjuures 200 viidet Kersu midagi sinna sarnast veel rääkinud ja ja kui kõik see raske töö ära tehtud, see võib ikkagi osutuda mingi oluline viiden välja jäänud või midagi valesti meelde jäänud või kedagi ei ole päris täpselt tsiteeritud või mõnest keelest on valesti aru saadud ja see ahistab olukorras, kus tahad öelda midagi täitsa noh, terviklikku või täitsa nii-öelda tõsist. Ja seetõttu ma juba mitu aastat sain aru, et kahjuks peab ilukirjanduslikku vormi, katsetab asi, et midagi üle teisiti ei õnnestu neid sõnumeid edasi anda, mis mulle tõesti on tähtsad, olulised. Tegu on konstruktivismiga, nimelt ei looma siin mingeid maa ilmuvaid de konstrueerin. Näitan, et konstrueerimine on kahtlane ja suisa võimatu. Ütleb Enn Kasak. Katkendi loeb Toomas Lõhmuste. Onu Hanson siis nüüd mulla all? Küsis Siiri. Ellen seletas kannatlikult. Kuidas teda sinna mulla alla vaadata saab? Ega ei saagi ja pole vajagi, nii lihtsalt öeldakse, käiakse hauda vaatamas ja korrastamas. Kas tal siis seal igav? Praegu keegi teda vaadata ei saa? Ta on ju surnud, tema hing on kehast ära läinud. Maa sisse pannakse ainult keha ja kehal ei saa igav olla. Läinud, hingel võib igav olla, aga inimese hing ei lähe maa sisse. Kas hingel on siis igav? Pärast surma? Öeldakse, et inimene magab surmaund. Küllap ta hing magab. Aga kus ta siis magab, kui ta mulla all ei ole? Arvatakse, et hea inimese hing läheb taevasse. Aga kui hing magab, mis ta siis seal taevas teeb? Jumala ingel äratab hinge üles ja võtab endaga kaasa ka keha jääbki hauda magama, seda ei lähe, hingel on vaja ja see muutub aegamööda mullaks. Aga kuidas hing ilma kehata hakkama saab? Jumal annab hingele uue ja parema keha. Onu Hans on palju tööd teinud ja peame puhata saama. Tema vana kehaga oli haige ja vilets, seda ei kõlbagi taevasse kaasa võtta. Kas ta on siis nagu puhkusereisil nagu Kanaaridel, kus memmega käisime? Jah. Aga ega ma täpselt ei tea, keegi ei teagi täpselt, mis pärast surma saab. Nii ainult räägitakse. Miks keegi täpselt ei tea? Viimasel ajal pole keegi tagasi tulnud ega rääkinud. Aga piibliraamatus on kirjas, et vanasti olla jumal seda meile öelnud ja jumal ei valeta kunagi. Miks ta siis nüüd meiega ei räägi? Mahiti jaa, kullake. Miks emme minuga kunagi jumalast rääkida ei taha? Emme ei taha neist asjust midagi teada. Tema on veel noor ja elab kaua. Aga mina olen veel noorem. Oled jah? Ja sellepärast ei peagi seal praegu nii palju seda jumalavärki uurima. Kas sina oled jumalat näinud? Aga lasteaias öeldi mulle, et jumalat ei olegi olemas. See võib õige olla. Mina arvan, et ta on olemas nende jaoks, kes teda usuvad. Kes ei usu, nende jumalatest, ei ole olemas. Kus jumal on, kas taevas? Jumal on igal pool kõikide asjade sees. Tuulepilvede, järvemaja ja kivi sees. Ma tahan pissile. Hobune peeti kinni. Aga jutt läks edasi. Jumala siis maa sees kah. Ja kui ma pissin maha, kas ma pistsin siis jumala peale? Helen mõtles natuke, ess savisid ikka maa peale. Jumala peale ei saa keegi pissida. Siis peab seda tahtma teha. Aga võib-olla keegi tahab jumala peale pissida mõni selline nagu meie rühma Robin, kas tema saab? Kas ta lööb Robini surnuks? Vastikail? Aga ärme sellest räägime, küll jumal teab, mis ta Robiniga teeb. Peaasi, et meie ise ei ürita jumala peale pissida. Nii-öelda jutt või lugu hakkas ise kasvama, tuli üks lugu, tuli teine lugu. Kui palju sa seda ette nagu planeerisid siiski, või see oligi selline vabateadvuse voog. Ei ta olnud, ma planeerisin küll ainult ei tulnud midagi sarnast üldse laadsidki välja, mis ma alguses planeerisin, välja arvatud idee. Aga ideedega see lugu, et mul ei ole õigust nendest rääkida isegi sellepärast, et, et minu arust, kui, kui raamat vajab kõrval autorid, kes ümber kargab ja kaagutab, seletab, mida see raamat kõike öelda tahtis. Täielikult ebaõnnestunud ja seetõttu ma olen suurtes raskustes praegu, kui palju väljas loppis. Mida ma selle idee all silmas pead, ma ei tea, mis sa ise arvad, no vaat, need ongi nii, et kas lõpetame kohe jutu ära, aga kuna kaks vana sõpra on kokku saanud, siis katsume ikka veel võib-olla reel püsida. No ma siis lobisen, et on, on mõned. Millega inimene elus ikka kokku puutub, igalühel on mõned asjad tähtsad, mõned mitte. Minu jaoks on lapsepõlvest saadik olnud väga kummaline, kuidas tekivad need nii-öelda tavapärased arvamused, aga juba lapsest saadik kohutavas hämmingus selle üle, et on mingisugused seisukohad, mis on muidugi iseenesestmõistetavad ja ma ei taibanud üldse, kuidas see võimalik, kuidas saab nende peale tulla. Ilmselt need on lugu selles, et noh, et ma ei ole siis tahtsin nagu lasteaed selle kohta lugesin ainult raamatust ja, ja muud taolised värgid, et ma ei osanud ilmselt, et aru saada, kuidas nende inimeste mõtlemine tekib, kes sellisest keskkonnast tulevad ja no vot nüüd on selline asi, et mind on alati huvitanud see, et kuidas sellised arvamused tekivad, mis enamasti on sama mööda nii nagu täiesti teised teisedki jaburad, arvamused. Aga lihtsalt mingil seltskonnal on kombeks neid pidada tõeks, vaid lausa iseenesestmõistetavust, eks. Noh, näiteks seda, et põhjus on olemas või, või mateeria on olemas või mõned muud taolised asjad. Et need on need tänapäeva usaldavad uskumused, et kes seda ei usu, et see on kuidagi opakas umbes nagu võib-olla omal ajal oli opakas keegi see, kes ei uskunud kodukäijate olemasolusse või jumala olemasolusse, nii on tänapäeval vot seda tüüpi uskumused. Ja ma ise oleme läbi teinud sellise uskumuse perioodi sealsest teadusega alles korralik kriisik maa oli ikka terve hulk ette kujutada selle kohta arvamust, et ma tõepoolest uurinud maailma noh, nii nagu ta on ja avastades, märgates neid usaldavaid uskumus tekib küsimus, et kuidas on võimalik sellele tähelepanu juhtida. Tavaliselt tehakse seda nii, keegi leiab endale mingi tõe ja siis ta hakkab guru häälega seda kuulutama või prohvetlikult karjuma. Kuulake minu tõde, kus sul pole seda tõde edasi anda. Selge mõistmine, et see, mida nii-öelda tõe pähe kuulutatakse, et see kas kahtlane või, või pigem ei saa tõsi olla lausa puht loogilistel põhjustel. Kuidas siis seda teha. Ja üks võimalus on seda arendada, needsamad asjad edasi absurdini. See, mis tundub iseenesestmõistetav, et lihtsalt natukene lisada veel juurde, natuke veel midagi juurde panna ja näidata, et need asjad nii see olla ei saa. Miks inimesele seda tõde vaja, onju? Ta tahab turvaliselt seda maailma kuidagi enda ümber Wateerida. Kas sa tahad seda turvalisust meilt ära võtta? Minu arust turvalisus näiv, see turvalisus aitab ainult siis, kui ütleme noh võib-olla, et ma ei lõika hommikul selle noaga sõrme, millega võid määrin leiva peale, et küll on tore, nuga on piisavalt nüri aga elu pakub meile piisavalt teravusi ja siis hakkab üks kohutav hala, miks minuga niisugused asjad juhtuvad, miks meiega niisugused asjad juhtuvad, kuidas sellised õudsed asjad saavad olla? Seal on kaks asja, mida ma väga tahaks rõhutada. Näiteks seegi, et tänapäeva noored inimesed kasvavad üles sellisel arvamusel kunagi vanasti oli niuksed koledad asjad, nagu mingisugused totalitaarsed, viigid ja, ja mingid KGB-d ja muud igasugused kurjad asjad, aga me oleme kõigest sellest nüüd vabad. Mitte mingit probleemi enam ei ole, kõik on õudselt hästi keegimiidi, kiusame kõik, kõik on väga tore. Kõik. Me liigume vennalikus peres nii-öelda aina suureneva rikkuse poole. Aga seda, et meid jätkuvalt ümbritsevad kõikvõimalikud huvid ja jõud, et me võime olla iga hetk uuesti paisatud segaduse keerisesse, kus me iga kord uuesti otsustada, kes me sellised oleme kus meil tuleb võidelda ellujäämise eest. Et sellised situatsioonid võivad saabuda selles raamatus ka ma meelega kujutan situatsiooni, kuidas elekter ära läheb. Ja nüüd on selline lugu, et üks inimene, kes on üles kasvanud, arvamusel, et kõik peab olema ninnu-nännu ja kõik pole väga turvaline inimene parata, saamatult ennast määranud väljasuremisele. Ta ei saa hakkama sellises maailmas elekter, vaid üks väga vähestest sellistest detailidest. Teiste sõnadega, meie turvalisus on näiv, pime turvalisus ja sellest ei ole mingit abi siis, kui hakkavad puhuma nii-öelda muutuste tuuled. Ja Mul on tunne, et need tuuled tulevad varem või hiljem. Alati on jälginud sellistele petlikkidel mõnus mõnusat rahu ajastutel, nagu kahekümnendad kolmekümnendad aastad võib-olla tuli enne kui tuli kriis, ütleme ja nii edasi, järgnevad perioodid, kus asi läheb teravaks ja minu arust on see turvatunde jutt, midagi väga sarnast sellele, mis puudutab nii-öelda laste kasvatamist või, või ka kurjategijate probleemi nimetatakse heegelit. Kõigil on öelnud sellist asja, et karistus on kurjategija, õigus, et kui me kurjategijad ei karistasime, rikume tema inimõigust ja, ja alandame tema eneseväärikust. Sellepärast, et astudes vastu ühiskonnale ta teeb seda teadlikult, aga me võtame ära talt selle, mida ta on taotlenud, mida, mida ta nagu välja teeninud. Ja kui selles võtmes näiteks vaadata, et noor inimene, kes astub vastun ütleme. Kolitädil juuksed põlema ja siis, kui teine õpetaja jooksis sellele poisile järele, üritas teda kinni pidada, siis sellest on saanud nüüd suur kohtu case. Tekibki probleem, et, et mida need inimesed arvavad, et kas nad tõesti arvavad seda. Et nii saabki lõputult jätkata, et seda ilmselt ei saa? Ma ütleks veelkord seda petliku turvatunnet loovad väga erinevad asjad, näiteks ettekujutus sellest, et vigased ja haiged ongi keegi teised või mingid jobud, ära surevad, mingisugused kolmandat sorti jobud, aga normaalsed inimesed asju. Noorte suhtes ma isegi kaitseks neid ka, sest vahel on neil see ohutunne täiesti olemas ja reaalne, sest noh, nad ei ole veel nii küüniliseks või paksunahaliseks muutunud. Teine asi on see, mida me ise ehitame, sellist asendustegevust me ei taha rääkida peamistest asjadest, me räägime nii-öelda asendusasjadest, minu jaoks on see maailm alati hullumiseni just selle asendustegevuse produtseerijana. Kas see asendustegevus ka mahuks sellesse kategooriasse, mida sa praegu kirjeldasid? Ma ütleks, et jah, see haakub päris kindlasti ka võiks öelda, et suurelt määral meedia on täidetud asendustegevusega siis kuidas on võimalik, et mingisugune täiesti tühine probleem puhutakse nii kohutavalt suureks? Ma julgen öelda, et näiteks seesama Samasooliste problemaatika selle üle nii lõputult arutada nagu see oleks midagi nii kohutavalt tähtsad inimkonnale seda asendustegevus, kui sellega tegeldakse, siis samal ajal ei tegeleda mõne muu asjaga, mis oleks kindlasti palju olulisem. Ja mis oleks ka keerulisem, võib-olla ei viitsi mässata, sest karnevalid on alati kergem tegeleda. Aga tulles tagasi veel kord selle juurde, mida ma silmas pidasin, kui ma rääkisin nendest piiridest, mida inimene ei tajugi, kui, kui teda iialgi ei satu konflikti on ikka seesama kas või kuldsõduri näide, millest, millest mõne ajasin juttu oli. Et kui me räägime siis seda tüüpi kunstist, siis ma ütleks, et ma lausa imestan, et miks ei ole piisavalt juba seda kunsti kõiki võimalusi ära rakendatud, näiteks seda, et lapse kaotanud vanemate juurde minna mängima lapse tapmist ja vaadata, kuidas nad sellele reageerivad. Siis vigaste inimeste ümber minna, irvitama vigaste inimestele vaadata, kuidas nad sellele reageerivad. Kuulge, ma lihtsalt kohutav võimalused on kõik kunsti teha viie Veneetsia biennaalil, et et kuldsõduri alles esimene samm selles tohutus võimaluste reas, mis on olemas juhul, kui inimesel puudub ettekujutus, mida tähendab ühiskonnas elada nii et me toetame 11, mitte ei käiks pidev ärapanemine. Ma olen üldiselt küllaltki tolerantne inimene, on üks asi, mida ma lusti vihkan südamesse mõtlesin ära. Paneme jõudsime juba nii-öelda otsapidi elust kunsti juurde. Vaba pattulangemise seadus, kas sina ei tahagi kellelegi ära panna? Ega jah, vot selles ongi konks ja sa peaksid, rõhutas ka tunda olema, et arvatakse, et peabki olema kedagi kogu aeg, kellel on vaja nii-öelda ära teha ja ja et kusagil on keegi paha, keda peaksid hirmsasti karistama ja nii edasi, aga aga vot just nimelt see, ma tahangi rõhutada, et see ei ole mitte millekski hädavajalik. Et see on lihtsalt selliseid primitiivse mõtlemise tunnus. Ja vaadake selliste väikeste kultuuride häda tatud lihtsameelset eesti kultuuri iseloomustab ka sügav lihtsameelsus, võib-olla ainult ärapanemises on teatav tase aga kõiges muus osas vabad kas või kriitikuid. Kriitikutele arvamus siiralt usuvad, nad ongi targemad kui autor, vaata, kuidas nad ronivad üle raamatute ülefilmide ja siis nii-öelda kõiketeadja positsioonilt, siis poetavad kuldseid teri ja nad siiralt usuvad seda. Samal ajal siis märka patareid lõkse, kuhu võivad sattuda, märkavad asju, et teinekord ei ole võimalik üle ronida sellest teosest, olgu ta siis ükski film või, või kirjandusteos selle asemel siiralt ja ausalt, et teha sellist kriitikat, et nad mulle tõesti tundub, mulle näib või mingeid seoseid, üritatakse kogu aeg üle astuda, aga selline lihtsameelsus iseloomustab, ma arvan küll ikkagi hõredaikultuurasin seal midagi teha. Küsimus ei ole selles ma seda ka alati rõhutanud, et Meil on eestlasi, on iseenesest piisavalt, et teha aga päris head kultuur ja meil on väga palju andekaid inimesi. Aga me oleme üle võtnud ühe niisuguse väga kahtlase malli suur rahvastelt. Vaata ka ameeriklased saavad lubada, et vot mul on näiteks 100 head kunstnikku, aga ma saan aru, et 99 jätan kõrvale võtta, sellelegi oskab ka veel hästi liputada. Teda hakkan eksponeerima. Meil Eestis kahjuks ei ole nii palju rahvast. Me saaksime, tahad, et andekas inimene samal ajal ka näiteks hea meediataluvusega, et ta samal ajal ka edukas enese müüa. Kui me võtame need mallid, siis praegu me upitame isikuid, kes on head enesemüüjad, hea meediataluvusega ja samal ajal palju võimekamate toredamad inimesed, kes oleks eesti kultuurist tohutud abi, jäävad asjatult kõrval. Ma ütlen veel kord, et selline asi on aru saada suures kultuuris, kus tõesti on vaja väga paljude andekate inimeste hulgast teha valikut. Meie saaksime hakkama siis, kui, kui meil loobiks. Neid inimesi nii-ütelda tänavale. Ja seda meil pidevalt, et me peaks üles korjama kõik inimesed, kes, kes tõesti midagi oskavad hästi teha, mitte ainult siis, kui, kui nad on väga Osada ärapanemises. Maya hõõrus natuke ninajuurt ja pani oma jutuga edasi. Ma püüan bruto teha. Mõnda aega tagasi sain valmis eriti vinge troojalase seda tüüpi, mis ei vaja käivitamiseks sisse murtava süsteemi sekkumist. Sellega sain ma hästi kaitstud valitsuse serveritesse ligipääsul loetud minutitega. Siis panin ma selle külge mulle testida antud polükliks kõige uuema versiooni. Pakkisin talle külge õppimisvõime ja saatsin ta mata Hari nime all põrku. Ma sain päris kergesti vaadata väga naljakaid masinaid. Mina ega araabia keel polnud mul enam probleemiks, kuigi ma ei oska neist sõnagi. Mata Hari tõlkis mulle vajalikku infot jooksvalt. Siis aga tuli mul põhitööd rabada ja mängimiseks enam aega polnud, mõtlesin, et mis programmi panin ja samal ajal iseseisvalt tiksuma. Mida ta sulle siis tiksutama pidi? Küsis Juhan, kes hakkas aduma, miks majja temast mitusada korda rohkem palka saab. Ma andsin talle kaunis võimatu ülesande leida kõikide kättesaadavate süsteemide hulgast kõige paremini varjatu ja tagada sellele ligipääs kuvades info läbi mull arusaadava kasutajaliidese. Kui vaja, pidi ta vastava liidese tõlkima või ise looma. Ma saatsin krati välja ja hakkasin oma tegemisi vedama. Ja paari tunni pärast tuletas mata Hari jooksutab arvuti ennast meelde. Ootamatu restardi piiksuga. Mulle tegi see nalja, ma arvasin, et nagunii on programm ennast lootusetult kokku jooksutanud. Sõime rahulikult teinegi ära, hakkasin alles siis asja uurima. Arvuti oli ennast taaskäivitanud, kuid mitte jäänud algseisu. Mata Hari oli jätkanud ülesande täitmist ja ma hakkasin vaatama, milleks olid taaskäivitus vajalik olnud ning avastasin, et oli loodud uus virtuaalne võrguliides. Programm oli tavavõrguga suhtlemise lõpetanud ja materdas innukalt äsja loodud liidest mille olemus jäi mulle arusaamatuks. Kogu kupatus alates transpordiprotokollist tuli täiesti mata Hari loodud. Tundus naljakas, mis ta ikka iseendas nii agaralt oma kodukootud võrgundust arendab ja ma tahtsin juba programmi maha tappa. Ja kuni ma selleks sobivat meetodit kaalusin, siis juhtuski. Mis asi? Küsis Juhan. Mulle kuvati teade, kõik kättesaadavad süsteemid läbi vaadatud otsitavale süsteemile ligipääs saavutatud majja silmitsema rannapilt ekraanil. Tuul oli kõvemaks läinud laine kõrgemaks, siis ta jätkas ja hääl oli tõeliselt hirmu täis. Ma olin tõepoolest kuhugi sisse pääsenud, aga ma ei suutnud taibata, kuhu ja kuidas täpselt. Mul on kättesaadav mingi süsteem. Kuid ma ei tea teisel asukohta, omaniku ega funktsiooni. Minu ees oli lihtsalt menüü roheline kass, sõnaga vaata ja punane kast. Muuda. Ma kiikasin esimest arvuti, küsis. Vaatan, ütle selgesti koht või nimi. Ma ei tahtnud veel midagi enda kohta reeta ning siis tuli mulle ka google meelde. Ütlesin maa mõtte tuligi pilt. Maakera päeva poolest. Pildi nurka tekkisid needsamad juhtimise nooled, mida sa praegugi näed. Ma tegin pildi suuremaks, tahtsin näha, kui täpselt seal muu maja peal on. Pilt läks aiva suuremaks, kui ma oma maja tõesti üles leidsin ning enda arvuti tagant. Maia võitis. Juhan ei osanud äkki enam midagi öelda. Majja naeratas. Tahtsin kellegagi nõu pidada ning peale sinu ei oska Meriti kedagi usaldada. Kui ma ekraani peal siniteed keetma, siis nägin, sai mulle lõplikult selgeks, et ma võin kõike näha, mis maailmas praegu toimub. Ma palusin sul ruttu tulla, sest ma ei kujuta ette, kui kaua ma saan maailma vaadata nii kummalisel viisil. Kuid siiani pole keegi minu vaatamisest väljagi teinud. Nüüd sai jutt tõepoolest otsa. Aga mis süsteemse olla võiks ka hoopistükkis mingi luurevärk või? Ei tea. Kuid mingi luuremasin olla ei saa. Nii palju kui mina taipan, ei suuda ükski inimeste tehtud asi näidata pilte, mida ma enne sinu tulekut vaatasin. Maia lisas suurendust. Liivaterad kasvasid rahnud, eks ja siis ilmus nähtavale nende struktuur. Seejärel hakkas pilt näitama mingeid arusaamatuid laike, mis võisid olla aatomite elektronpilved või midagi muud. Siis tuli ette tabel arusaamatute muutuvate märkidega. Klindi ülaserva tekkis tekstiaken. Mata Hari sümboleid ei saa fikseerida, tõlkimine võimatu. Lõpetan. Võtan tagasi. Kursor klõpsa tagasi peale. Ekraanil hulpisid jälle liivarahnud. Juhan avastas, et tal on äkki väga palav. Võib-olla peaks selle värgi rutem kui muidu kinni panema. Mina küll ei tahaks siin olla, kui meid kutsuma tullakse, olgu see kes tahes. Maia vaatas Juhanile pikalt. Eks ta oleks kindlam, jah, aga selliseid asju juhtub elus vaid üks kord. Mina riskin ja ma arvasin, et sina ka. Juhan taipas, et majja on õigus. Kui praegu uks kinni panna, siis kahetsevad. Pildi levimus päikesest valgustatud, guugetas majja kritis rotti ning selguse meri tormas neile vastu. Kui nad Apollo maandumispaiga üles leidsid, siis hõiskas Juhangi. Mis me neist pisiasjadest vahime, näita meile galaktikat. Ja nad nägidki tõesti spiraalgalaktikat pealtvaates. Kuid see sarnanes üpris vähe õpiku pildile. Süsteemi südamikul märatses torm harusid oli õige mitu. Jumal oigus majja. Galaktika kadus ja ette tuli jälle mingi tabel, teistsuguste muutuvate märkidega jälle ütles tekstiaken. Mata Hari sümboleid ei saa fikseerida, tõlkimine võimatu. Lõpetan. Võtan tagasi. See kord mõtlesime aiatükk aega, enne kui tagasi võttis. Aga galaktika kujutise asemele ilmus pildile jällegi algmenüü. Vaata. Muuda. Kas sellega saab ka ajas rännata? Küsis Juhan. Vaatame järele, võtame midagi, mida teame. Hõikas minu majake, suure kase. Pilt näitas kaske majakest. Nii neid endid läbi välisakna. Aasta tagasi ütles häkkeripilt muutus. Majakesel oli kardin ees, ilm oli pilves. Lase tagasi, üks päev sekundis. Päike hakkas pilvede vahelt vilkuma vihma, saamakad asendusid lumega ja siis uuesti vihma. Ka. Kaselehed kadusid puu sisse ja vupsasid hiljem kollastel neile jälle otsa tagasi. Siis aga hakkas majake kiiresti madalamaks kahanema. Stopp. Oli näha stoppkaader ehitusmehest, kes papirulli vedas. Kõik paistab õige olevat. Saan tõesti Mehlis, kes maja püsti pani, sosistas majja. Siis aga võttis ta Juhanil käest kinni ning sõnas vette. Sama koht. Aasta tulevikus. Üle terve ekraani ilmustekst miga tulevikku vaatamine on võimalik ainult muuda seisundis. Kas soovid muuta nooleke vilkus majja, vaatas Juhanile otsa ja mõlemad raputasid teineteisele pead. Kui nad jälle ekraanile vaatasid. Kuvasse taas algmenüüd. Elekter kaob ära, mis juhtub siis? Ma arvan, et toimub see. Lihtne nähtus, et elujõuetud süsteemid kukuvad kokku näiteks linnakultuur sellisel kujul, nagu ta praegu on. Linn kui eluvaenulik elujõuetu koht peab hävima on šansid, et inimesed jäävad ellu seal, kus nad nii-ütelda saavad toimida ka ilmalik. See on siis nagu mingi maiade või inkade tsivilisatsiooni kadumine. Praeguse hetke seisuga küll jah, elekter on ainult üks nendest detailidest, aga ma tahan nagu rõhutada eriti veel päris suur linn, kui me räägime siin kümnemiljonilisest linnast, see tähendab üheksa miljonit 900000 potentsiaalset laipa või toimub selline asi, et linn lakkab funktsioneerimist, sest on väga palju kirjutanud mitmesugused visionäärid, nii et see ei ole iseenesest antud juhul üldse mõtte ja sellepärast ka siin raamatus on seda puudutatud ainult vilksamisi. Ta siiski käivitab olukorra, ta käivitab raamatut, käivitab jah, selle situatsiooni, kus sa siis edasi mängida? Tõmbamise raamatu sündmustikku nii-öelda kronoloogilises järjekorda siis toimub säravate keskel elektri äraminek. Nojah, aga nii-öelda kiired on ka alguses? Ei no seda küll, jah. No põhiline on antud olukorras ikkagi see, et elektri äraminek on siin vajalik selleks, et juhtida tähelepanu sellele, et meie arusaam maailmast võib olla täiesti eksitav. Aga seda ei saa enne aru, kui kuskilt tuleb mingi tõsine lootus, et inimesed järele mõtleksid, et muutused tulevad kuidagi teisel viisil, aga seda on väga raske ette kirjutada. Aga elektri äraminekul asi, mida niiviisi aga kerge ette kujutada olen mitmed ja mitmed lugejad sellest kirjutavad, rääkinud õudusega üles, ärge öelge, et. Selles mõttes on olnud Aga ütle, kas kujundiga saab ka paralleeli tõmmata sellele praegu valitsevale majandus kaosele on neil mingi sugulus? On küll jah, aga ma olen vältinud taolisi asju, eks minagi kuulun nende hulka, kes on kogu aeg rääkinud niukseid kahtlase juttu sellest, mida arvata seda tüüpi majandamisest. Seda tüüpi asjade puhul arvatakse üht ja teist ja kolmandat kujundid ei tööta mingit sõnumit edasi anda, siis peab olema ikkagi kujundab olema selge, ei tohi olla vaidlustatud. Ja mulle tundus lihtsalt, et elektri äraminek on selline kujund, mida on väga raske vaidlustada, ei hakata arutamad. Oh, pole Sestiku suurt midagi, no läheb ära küll siis teeme kuidagi teisiti ja paneme siis aurumasinaga liftid kaubamajades käima. Et seal ei saa sellist juttu ajada nagu mäletakse majanduse juures ja seetõttu ma vältisin seda tüüpi kujundit, on see ulme? Ta on mõnes mõttes ulme, ma ütleks isegi teistmoodi, et tal on üks suur patt, ta liig originaalne. Tähendab, et ma päris tõsiselt kohe seda, mul ei ole seal midagi häbeneda, ütleme päris otse Ulve rahval üldisel arvused asi, mis ei ole täpselt žanris, et see on kahtlane või lausa halb. Ja lubatud on ainult suurtel meistritel või suurtel välismaistel gurudel ja võib-olla ka kunagi kauges minevikus keegi võinud lubada endale originaalne olla, olla originaalne, ulmekirjandusse kõlab midagi sellist nagu ingliskeeles luks hästi välja seesuguse päris, eks ole, kes ütleb, mõtle, kuidas ta inglise keeles öeldakse seal Toolse sõna originaal ka sisse, eks ole. Vaat see ta on, ta on ühesõnaga patune ulmeraamat selles mõttes, et ta on liiga originaalne ja ma olen üritanud pehmendada sellega, et ma ei ole kujundeid arendanud meelega ei ole seda teinud. Ma olen puistanud sinna terve hunniku ulmelisi kujundeid arvates siin nii-öelda jumalat targaks saamisest ja muudest taolistest asjadest aegadest ja ruumidest, maailmades, kus polegi aega ja ruumi ja nii edasi. Need on visse, mis ei teinud, võib-olla ma kasutan neid kunagi edaspidi ära. Ja ma tegelikult olengi neid ära kasutanud mujal, mis, mida ei ole veel avaldatud ja võib-olla ei avaldata kunagi, seda näitab aeg. Madina sinaid vihjasin nendele, tähtis on siin hoopis see, et ma olen tahtnud luua sellise teatava üleküllastatud, tähendab, et kui seda raamatut hakkab lugema üks inimene, kellel on tarkuse haigus, see tähendab, et ta ilusti punnitab tarkule, tal on tunne, et ongi väga tark. Siia on sisseehitatud sellised lõpmatud ketid, kui seda loeb tarkus haigi Vilosoofist Tagedusel keti otsa aus laksud, seal on löök, nimelt ta on, ta ei saa, ta ei saa lõpmatuseni üle ronida, aga kui ta, kui ta aus on, siis ta saab sellest aru. Samasin, teadlasamasin ulme spetsialistil kulme, spetsialist hakkab siit otsima nüüd, et, et mis on see õige sõnum või, või kus on see tegelane, kes kannab nüüd nii-öelda autori seda sõnumit ja milline see maailm tegelikult on, siis ta selles mõttes, et ulme ei ole, sest siin on meelega nii tehtud, et kõik, mis paistab tarkusena mingil hetkel pöördub rumaluseks kõik, mis on rumal pöörde mingis hetkes tarkuses. Sest maailm ongi paraku palju keerulisemad, kui me seda ette kujutame. Inimese ja koera vahel on täiesti tühine erinevus. Kui koer jookseb metsas puude vahel kujutab maailma ja ta on väga rõõmus sellele, ta jookseb peadpidi vastu puud siis inimlik tarkus ei erine sellest kuigivõrd. Me oleme samasugused koerad, kes jooksevad puude vahel ja ülbame, rõõmustab nagu targad, suudleb jaka, mitte vastu puud joosta, aga küsimus on selles. Kas me oleme lootusetult lollid, kas olengi lootusetult määratud sellisesse positsiooni või võiksime olla lootusrikkad, lollid? See tähendab seda, et kas meil oleks lootus ka tõesti aru saada mõista oma rumaluse tegelikku ulatust? Ilmselt sealt ongi see maalt tulemine, ütleme, et kuna ma olen maainimene ja päris ehtne maainimene, mitte intellektuaal, kes mängib maak vaid oma olemuselt ehtne maakas siis minu jaoks selline lootusetu olukord ei ole minu asi, võib-olla linnainimene tõesti lootusetu positsiooni võtta ja lasta ennast välja surra, aga maakas ei nõustu, sellega ta ikkagi ikkagi leiab veel mingi kolmanda, neljanda ja samamoodi ka siin, et ma ei ole kaotanud lootust, et on võimalik siiski mõista palju enamat. Et inimesed ei ole lootusetult lollusest mõistetud ja see on just sellise materialismi suuremaid õnnetusi, et meid kuulutatakse lootusetuks lolliks. Ja siin raamatus on ka vihjatud sellele lapsikud luulekujundid nagu näiteks mateeria vaim, erakordne lollus, kuidas me ette kujutame seda, kuidas mõelda, kas tegelikult avaldab, me peame loomamudelid, eks ole nende mudelite järgi seda maailma seletava õis kitsi kohtumid sinna kinni jääma, et loome järgmise mudeli. Muidugi, aga on ka olemas veel võib-olla võimalus, võib-olla me teame, kuidas asjad on tõesti ja, aga see ei ole üldse välistatud. Ma olen selle kohta varem ka korduvalt näiteid toonud, et inimestel aeg-ajalt ei ole mingit kahtlustki. Räägi parem tõtt, ära valeta. Harva, kui ta ütleb. Nii, aga ütles, on, mis on tõde, kui ta pole väljaõppinud demagoogia filosoof? Tõsta väga tihti saab väga hästi aru, mida ta peab. Lõpeta keerutamine, räägib kus ta teab, mis on, ma saan väga hästi aru, mida siin Vilosoofida saab ümber keerutada. Mida siin kõike saab öelda, aga ma rõhutan, võib osutuda, et me teame maailma kohta palju rohkemat masin alati armastan meelde tuletada vana kadunud sappenoverid, kes ütles tänu sellele, et me oleme maailma osa ei tea me maailma kohta palju enamat või seda, mida ütled, meie nägemine, kuulmine. Ja me teame, võib olla väga paljut ja Ma olen arvamusel, et ei pea ainult mudelitega mõtlema võib-olla meil olemas rohkem võimalusi ja vot selles mõttes ongi ta ulme, on ulme, mis viitab sellele võimalusele, et inimene ei pea olema loll, kusjuures tan loll ka siis, kui tal on tähelaev ja ta läbib 50 universumis. Kondis lõpmatusega võrreldes on täpselt samasugune lollus nagu see, kui ta ei oska Kalarapit. Et ma tahan öelda, et sellistele võimalustele särama. Selles mõttes on tuul. Juhan kõndis kohemaid arvuti juurde, töötas endiselt ainult kuvarit, tahtsid sisselülitamist. Ta klõpsaski kandid sisse ning vähemalt seekord ta ei pettunud. Roheline ja punane kass tulid endiselt ootel. Ning hiired lõpsamine, mata nupule. Endased programm töötas. Miks, idee polnud katkenud. Tasu suurima nüüd ning klõpsa hoopis Eila märkamatuks jäänud veel kolmandat kahvatusinist nuppu pealkirjaga püsib üle ekraani ilmustekst. Sõnasta küsimus korrektselt. Mis on elu mõte? Küsimus on ebakorrektne, sisaldab vastuolusid, eeldustes, sõnasta, küsimus korrektselt. Ta maadles veel mõnda aega, kuni taipas, et on selliste küsimuste sõnastamise jaoks liiga loll. Aga ootamatult sai ta vastuse küsimusele. Mis on armastus? Vastus. Armastus on ebatäieliku ennast isiksusena tajuvad pseudoolendi tung täiusele. Järgnesid veel mingid sümbolid, mida Mata Hari ei osanud tõlkida. Johan nuputas ja küsis uuesti. Mis on füüsiline armastus? Vastus. Füüsiline armastus on pseudoisenditega seotud füüsiliste kehade tung moodustada täiuslik keha kümnenddimensionaalses ruumis. Mida suurema eesti sobituvate kehaliste dimensioonide hulk, seda tugevam on füüsiline armastus, sellist isikut Nende vahel jälle tõlkimatute sümbolite jada. Kuna küsija sellest palju targemaks ei saanud, päris ta hoopis uutmoodi. Kas programm, millega ma siin suhtlen, töötab mingi arvates? Ei. Kuid see osa minust, mis sinuga suhtleb, on tõlgendatav teie programmi jaoks arvutisüsteemina. Kes või mis Sa oled? Küsimus on ebakorrektne, sisaldab vastuolusid, eeldustes, sõnasta küsimus korrektselt. Kas programm võimaldab maailma kohta kõike teada saada? Küsimus ebaselge, sellise programmi kohta andmed puuduvad. Kas sinuga suheldes võib küsija maailma kohta kõike teada saada? Ei. Kui teie viisil sisse häkkides võite te tõepoolest teada saada kõike, mille mõistmiseks te vaid võimelised olete. Ei vastasel korral poleks teil õnnestunud siia pääseda. Kas selle programmi kasutamine on meile ohtlik? Ülimal määral, kuid teie vaba tahe realiseerub täiel määral alles siis, kui teil on tõepoolest võimalik korda saata ükskõik kui suuri rumalusi. See võttis mõneks ajaks tahtmise küsida. Kuigi politseid karta polnud vist arvatavasti endale terve maailma kaela tõmmata ning sekkukuks ikka päris kõrge riiuli otsast. Ta hakkas uurima nuppu, muuda all ilmuvat menüüd. See osutus üle mõistuse keeruliseks. Mata Hari suutis ära tõlkida vaid mõne üksiku nupu. Ta jättis kõrvale mõne väga hirmutava pealkirjaga nuppu nagu näiteks teispoolsus ning valis ühe süütuma. Nupuhierarhia alt leidis ta uue pika valiku. Millest aktiivne oli nupp pealkirjaga makromaailm. Arusaadavad olid ka kõrvalnuppude tähendused, megamaailm ja mikromaailm. Ülejäänud nuppude pealkirja tulid tõlkimatud. Makromaailmanuppudest oli võimalik juba rohkem aru saada, näiteks gravitatsioon sisse-välja ja ribadest, samuti näiteks gravitatsioonikonstant. Kusjuures selle väärtust võis nihutada mõlemas suunas kaunis suures ulatuses. Juhan sättis kõrval ekraanile vaata menüü koos maiaga. Lõpuks leidis ta huvitava võimaluse, kuidas sai muuta mingit üksikut asja. Ta muutis aknal olevat kivi suuremaks ja väiksemaks. Tegi põõsa vanemaks ja nooremaks. Ja siis, kui ta läbi akna jälle ennast nägi tuli talle pähe uurida, kas ta ennast ka muuta saaks. Paraku ei suutnud mata haari ära tõlkida mitte ühtegi nuppu. Pealkirja. Uurimispinge ei lasknud Juhanil tähele panna, millal David teisel ekraanil koju ilmus. Ning ta märkas peretüli alles siis, kui see väga häälekaks muutus. Kuigi mehed pidid hoopis teistsugused olema, ei olnud Jukulgi enam silmi ega kõrvu maailma asjade jaoks. Nagu karta võis, hakati peagi rääkima rahast. Ja selle kõrvaldamisest. Summad käisid Juhanile üle mõistuse. Naised Davidile ka, kes polnud aimanudki, et Maial on oma raha kadumisest väga täpne ülevaade. Kui päriselt kaklema hakati, siis tekkis Johannesel aga üliveider tunne, nagu keegi katsuks teda seestpoolt. Ehmatusega tõdestajad tuli hiirega tahtmatult näperdanud mingeid nuppe. Õnneks oli ta ikkagi veel elus ja kaunis endise sarnane. Ta hüppas kiiruga üldisemasse menüüsse ja hakkas alles nüüd päriselt hirmu tundma. Higi pühkinud, märkas Juhan, et tüli on vahepeal pausi saanud ning majja peseb kraani juures silmnägu. Kui ta sinna järele tulnud taabide järsult eemale, kamandas haar Sto fööni. Ja virutas. Löök tabas hoopis metallist kraanikaussi ning lööja pihku jäi vaid lahtine juhe. See tõsteti uueks löögiks kõrgemale. Juhani vaimust vilksatas läbi õudne võimalused, ka solgitoru võib metallist olla. Ning ta käsi hakkas kiiresti liikuma välkkiirelt klõpsa Johan menüü nupu elekter välja. Johannes tuli aegamööda endasse tagasi, teadvustas, et arvuti ei töötanud enam. Arvatavasti sellepärast, et ka Upsi roheline silm oli kustunud. Tal oli nuppude uurimise peale meeletult aega kulunud. Õhtul ja kaugele jõudnud ja tuba oli juba hämar. Pikkamisi hakkas Juhan taipama, et lülitit seinal pole mõtet puutuda Duda. Ning seda muuda klahvi. Ei saada vist enam iialgi näha. Ja seda nüüd ma ei julgeks küll. Igavesti huvitav küsimus pärispatust ja seda ma, seda ma ei julge väita. Mõnes mõttes, ütleme siis niiviisi, et küsimus oli püstitatud, et kas ma saan teada? Kas mul on võimalus siin? Jah? Mina, jah, ta ei oska ju minu eest vastata. Aga kas sa oled andnud mulle võimaluse, noh, see, kas ma üles nokin, on teine asi. Nad kindlasti ei ole liiga tagasihoidlik isiksused, on päris suur summa ka ei ole ja ma siiski ei julge arvata, et mul on siin nagu väga selge ülevaade sellest et ma ütlen, et ma koon oma kujundit, nii, kuidas mina oskan oma oma oma isiklikus rumaluses ja lootusrikas rumaluses. Ja mul on tunne, et mul on ettekujutus sellest, kuidas ületada see vaimuhaigus, mis Lääne tsivilisatsiooni on kogu aeg kammitsemate pärispatuvaimuhaigus ja teatavaid selliseid jooni sinna tõesti sisse sisse kudunud. Et kui inimesel Kodu üles leida ja avastada võimalusi sellest august välja ronimiseks. Kõik see masenduse üleskiitmine ja upitamine tuleb ikkagi seltskonnas, kus on inimesi liiga palju. Ma saan aru, et praegusel ajal on maailmas inimeste inflatsioon ja me peame igatpidi edutama ärapanijaid ja ja soodustama vaimseid ja füüsilise enesetapjad, inimesi vähem oleks. Aga mina sellise maainimesena mõtlen vastupidi, iga inimene linnas inimesed peavad rõõmsad olema, tuleb nendele loomulik, rõõmsam ülesliik inimene. Mulle tundub niiviisi see minu isiklik seisukoht, ega mul ei ole tõde ilmutanud. Jumal pole mu juures käinud ja mulle tõde põde näidanud. Selles raamatus on ka nagu maininud ja üldse jumala inimeste käest seda seal raamatus on üks üks ulmeline moment. Ma tahan öelda, et selleks, et elada, selleks peab elama rõõmsameelselt meenutab ühe mu hea sõbra kunagist kurje naljad. Siis ütles nii, et nii nagu abidirektor pole kellelegi direktor, nii pole abielu kellelegi elu. Aga see abielukujund, et mida ta seal kasutab Smics eluse korralikul ei ole kellelgi, võiks siis miks ta ei tee seda, sest tegelikult need firmad, et kui, kui kellelgi tunne, et elu ei ole ikka õige asi või, või elu on tohutult selline, noh, õudne ja nii edasi. Aga miks sa keeta selliseks, et väga lihtsaid ja loomulikke võimalusi seda vältida, siis ei ole mõtet eksponeerida. Ja mõtlesin ka üks asi, mida asendustegevustega pidevalt genereeritakse ja minu arust eestlase ei tohiks seda siiski unustada. Neid on ikkagi veel vähe. Ja kui jätame tundrariigid välja, siis on Eesti minu teada Euroopa kõige hõredamini asustatud riik kui jätta välja Soome Rootsi tundraaladega riigid, eks ole. Ja nüüd on selline lugu, et, et meil on eestimaagi rahvaga täitmata, neil ei ole vaja tegeleda sellega, et veel inimesi nii-öelda auti sõita, seda üle võtta seda probleemi, mis tabab meid kui muidu tõelise suurlinna pole kuhugi astuda. Ja sama asi on ka meie ühiskonnas, räägitakse lapsi vähe, ei meil on need liiga palju tänavatel. Aga miks me ei saa siis nii kaugele? Ei mõtle ka ikka rahulikult, maamehelikult see meie tugev külg oreksime kultuuri lihtsameelsusest, siis ma ei pidanud seda silmas, et mõned inimesed ei tea, mis kavalaid asju õppinud ja nad on neid õppinud, nad oskavad nendega isegi demagoogitseb. Aga lugu on selles, et inimene, kes ei ole kaks kahekümnendat põlve aadlik asjatult kujutab et ta võib teda järele mängida. Inimene, kes on 20 põlve mats võib korralikult matsu olles sedasama aadlikuga vestelda nagu võrdne võrdsega, aga mitte mitte talle järele tormates ja tema kohvrit kandes. Kui sa selle vaba pattulangemise seaduse teekonna oled ise läbi kõndinud meile selle teekonna jalajäljed kätte andnud, said sa ise ka mingis osas selgusele, aitas ta sind kuidagi selle maailma mõtte ja olemusele lähemale. Kõigepealt, ma pean muidugi südamest tänamatud must nii heal arvamusel, et arvad, et ma olen suutnud selle teekonna läbi kõndida või siis ma olen rakendanud tihti oma kujutlusvõimet. Ma olen suutnud vaid väga väikese osa sellest teekonnast läbi kõndida, aga seda õigustab kas või, või julgen võrrelda näiteks antud situatsioonis ennast njuuton ikkagi sulges väited universumile, et kõigile sellest lõputust universumist kõndis väga vähe läbi. Aga, aga tulles nüüd tagasi selle äsja juurde, ma tahaks öelda, et selles raamatus olevat kujunditega on lugu nii, et nad ongi nii kirjutatud, et neid saab erinevalt lugeda, saab lugeda. Eks, normaalse mõistusega inimene, kellele, kelle mõtlemine ei ole rikutud liigsest haridusest ja saab lugeda teadlane ja saab lugeda Vilosoof tekstid räägivad erinevaid asju sel põhjusel, et, et see ei ole üldse nii tähtis. Mida see tekst otse räägib, vaid tähtis on see viis, kuidas, kuidas selle juurde tullakse. Ja kui siin näiteks oli nüüd juttu sellest, et kurat, ongi jumal jumal ongi kurat siis on mõte just selles, et see on üks, kuidas öelda, kahjuks Lääne mõtteviisi üks kõige suuremaid eksitusse näha seda hea ja kurja võitlust sellisena, nagu oleks mingisugune hea alge ja kurijalg ja nad omavahel võitlevad. Et sellisel viisil me genereerime maailm ainult kurjust juurde, ei tasu sellest ikka jälle aru saada. Ja siin ma ei ole kuigi originaalne selles osas. Aga ma lihtsalt nagu tahan rõhutada seda külge, et jumala kurat ongi üks ja see sama. Mõne inimese jumala hullem kuradist. Kurat on parem, ei jõua. Ja seda ma seda ma tahtsin siin rõhutada sealjuures. Nüüd veel üks asi, mida ma korraga ära maininud, Eestis on mind alati hämmastanud tohutu vastasseis. Põhja-Tallinn-Tartu on ikkagi hoopis üks universumi, Tallinn on 18 universumi teema. Ei vabandust. 19 universumi teemal. Küsiti, kui ma põhitöökohaga tulin Tartust üle Tallinna. Et kuidas siis nüüd seal Tallinnas on ja ma ei saa sinna midagi parata, aga mulle meenus selle peale lihtsalt ühe mehe ütlemine, et vetsu lähen, istun potti ühe ääre peale või teise ääre peal, et ma ei märka seal mingit vahet. Ja mõtleks ka niiviisi, et mina ei oska vahet näha kahe vastiku asja vahel. Tallinn ja Tartu. Ma ei, ma mõtlen, et mitte inimesi selle all vastikud, vaid põhimõtteliselt linn kui selline kui ta Aabuda tallinovi, olgu ta Tartu, on eluvaenulik inimvaenulik nähtus. Ja selles mõttes ma ei näe nende valvaheti, seda ma olen siin ka kasutanud seda kujundit, et nad on üheks tervikuks kokku tõmmatud, et see vaidlus lihtsalt ära. Jah, ja sa vana variselise elad siin. No muidugi ei ole vahet, kas sa elad Tartus või Tallinnas, ütleme nii, aga sa elad siin. See on tõsi ja see on omaette huvitav teema. Ma ütleks niiviisi, et me teeme väga palju eluvaenulikke asju, näiteks tarbime aineid, mis on tervisele kahjulikud ja hingame õhku, mis on tervisele kahjulik. Ei pidanud silmas mitte seda, et, et selliseid asju ei peaks olemas olemagi. Ma pean siin silmas teatavat mentel, Tiit, mitte seda, et linn iseenesest oleks halb ja seda ma just rõhutanud, et kui galaktikad tekivad vaba langemise seaduse põhjal moodustavad struktuurid siis vaba pattulangemise seaduse põhjal moodustunud struktuurid on linnad, linn on see koht, kus vaim saab kõige paremini pattu langeda, hea linn on see, kus on loodud kõik võimalused patulankimiseks. Ja vot seda osa linnast, ma ei oska niiväga väärtust. Aga võib näha linnal ka mingeid teisi kolmandad-neljandad funktsioon, aga ma ei ole võimeline, et isegi kirjeldab lastega kirjeldavad need, kes on linnainimesed, mina kirjeldan, maainimesed on seda küll kindlasti, mida ma oskan küll. Mida ma oskan kirjeldada, seda suurima mõnuga küll apologeet kaitsevad ülejäänud osa ära. Külas oli Enn Kasak, rääkisime tema äsjailmunud raamatust vaba pattulangemise seadustekstinäited Toomas Lõhmuste esituses ja muusikafragmendid kiimub ohjase plaadilt kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.