Usun, et neid on päris palju, kes me alailma kipume unustama, kui suured jõuvarud inimeses tegelikult peidus on. Tähtsaima jõuvaru nimi on eneseusk, teisisõnu ka enesekindlus. Sellest algab kõik. Tänase keskööprogrammi külalised, keraamik Stina Valgma ja ettevõtja Toivaalia on väga huvitava teekonna avastanud ja on ka hea tubli tüki sellest juba läbi käia jõudnud. Me kuuleme nende tähelepanekuid iseendist, mõttekaaslastest ja ilmaelust üldse. Saates laulab Natam Kaur halsa India mantraid ning Haldi Normet-Saarna soovib siinkohal head kuulamist, suurema tahtmise korral ka mõistagi kaasamõtlemist. Tere, Stiina, Valgma ja Toivo alia tere, tere keraamika. Ettevõtjana olete kumbki alustanud ühest väga tõsist vaimset teekonda ja nüüd olete pea 10 aastat head sõbrad ja mõttekaaslased, et kuidas see kõik siis lähemalt välja nägi, tavapärasest tunduvalt erinev oma. Jõudmine no mina mäletan oma esimesi niukseid, õpetuse otsinguid tegelikult, kui ma olin umbes 11 aastane, see kuidagi oli mingi osa minust, mis hoolimata sellest nii-öelda tavaelu elutoimetustest, ma otsisin seal nagu midagi veel, peab olema selle kõige saagimise taga ja hakkasin otsima erinevaid vastuseid, nii-öelda läbi kättesaadavate allikate nagu kristlikud materjalid, budistlikud käisin erinevatel kogunemistel erinevates kristlikes kogukondades ja ja küll otsisin seal budistidega suhteid ja, ja kõik meeldis, aga, aga see ei olnud nagu päris see, et ikka midagi oli veel, mida ma otsisin ja siis leidsin enda jaoks ameerika indiaani õpetused ja Carlos Castaneda raamatud, mis, mis mind väga palju edasi aitasid ja millesse ma siis täiesti süüvisin, kuni selleni, et ma läksin, samal ajal kui mu juba kunstiakadeemias keraamikat õppisin Ameerikasse aastaks. Et Carlos Castaneda järglased otsima ja ameerika indiaani kultuuriga lähemalt tutvuma. Ja sealt leidsin palju vastuseid, aga ikka ikka midagi oli nagu puudu ja kui, kui ma tagasi Eestisse tulin, kuulsin, et kuskil siin Tallinna lähedal käib koos eksgrupp Ingvar Villido juhendamisel ja läksin vaatama, mis nad seal teevad ja jõudes ja ingveri õpetusi kuuldes ja saades ma sain nagu, nagu kõik need vastused, mida ma olin otsinud aastaid ja ja see oli nagu meeletu äratundmine ja nagu kojujõudmise tunne ja sellest päevast alates olen seal käinud ja ei oska, on see tunne, et ma enam ei otsi, et ma olen leidnud, aga ma pean selle raja veel enda jaoks nagu lõpuni või läbi käima, mis sa siis oled leidnud ja kus sa siis oled jõudnud, aga tunne, et mida mina ja ma arvan, et enamik inimesi otsime nagu väljaspoolt justkui ennast siis peab kuskil olema kas kellegil teisel maal või kellegi teise teise inimese juures või noh, kuskil nagu väljaspool, et see tegelikult on meie enda sees. Et see on see nagu inimeseks olemise tuum. Selleks on erinevaid õpetusi ja tehnikaid, mis aitavad seda poolt endast avastada ja leida. Meditatsioon. Jooga on mind väga palju aidanud. No me jõuame veel lähemalt rääkida neist asjadest, mis sa oled enda seest üles leidnud, aga Toivo, kuidas siis sinuga on, et kuidas sina äkki jõudsid tavalisest elust natuke kõrgemale? No ma ise küll arvan, et ma ei ole kuskil väga kõrgustes, et tegelikult meil kõigil on need võimalused olemas ja on alati niisugune suhtumise küsimus, et kus me oleme, et tegelikult oled kahe jalaga maa peal just võib-olla jah, nagu rohkem võiks seda öelda, et aga kui nüüd selle esimese küsimuse juurde tulla, et mis nagu siis suunas mind mingitele teistele radadele, ütleme siis niimoodi, et siis mina pean küll tunnistama seda, et ikka elu on suunanud ja eluraskused eriti just 90.-te keskpaigas, kus ärid väga kiirelt läksid käima ja hästi palju infot tuli peale ja teadmatust ja kõike muud ebamina tavalise inimesena läksin nende kõigiga kaasa, aga kui nüüd minna nende kõiksuguste, ideede ja huvidega teadmatult kaasa, siis nad võivad haiget teha ühel hetkel ja nii ka juhtus minuga, et tervis hakkas jukerdama, sest et kui on väga palju pingeid ja stressielus ja äris, eriti alguses, et kõike pead sa jõudma ja tegema ja samas väline kutsub ja teatud määral nagu seabsindajad otsa pead ju esinema ja sa pead olema edu kas ja, ja edu määrab ära keegi teine sinu eest, et noh nagu teatud ühiskonnastandardid, eks ju, et, et alles siis oled hea ettevõtja, ärimees, kui sa oled teinud seda, seda, seda näiteks niimoodi. Vot kui sa siis rabeled sõna otseses mõttes, et vastata nendele standarditele, mis ühiskonnas on, siis tihtilugu on see, et rebestab kuskil ennast kõige ei ole võib-olla sinu jaoks niivõrd tasakaalus ja harmoonias, mis see väline siis sulle paistab sinu teekonnale ja nii oli ka minule, et sain kätte esimesed laksud, ütleme, nii-öelda südame jaoks kõige muu jaoks ja mis, mis kõik nii-öelda selles siis äris riskide ja noh, niisuguste teadmatustega juhtus. Ja ühel hetkel ma olin sellises olukorras, kus mul olid valud ja kui ma läksin nagu tüüpiliselt arsti juurde, siis arst ütleb, et vaat, et teil on nüüd sapipõiekivid ja teil on võimalus minna operatsioonile. Siis juhtus veel seal õnnetusi, näiteks mul varastati ära täiesti uus autoparklast 15 minuti jooksul. Ja sealsamas parklas maa täiesti kohtasin juba nimetatud Ingvar Villido juhuslikult mina teda ei tundnud teisiti selle koha peal, kus enne oli auto ja siis tuli ymber Vellida vastavust. Täpselt täpselt nii, ma kõndisin ringi, noh et no mis ma nüüd teen liisitud auto ja iga inimene saab aru, mis, mis tunded siis on, eks Kemude tema ilmusin, küsis minu käest, et, et mis ma siin otsin. Täitsa võõras oli ta sel hetkel ja, ja siis ma ütlesin, no näed, et ma parkisin siia auto, nüüd on tühi koht, et no ma ei tea, et noh, kas ma olen unes või kus ma olen. Ja siis ta ütles, et noh, et kui ma soovin, et ta võib mind aidata. Ja siis ma mõtlesin, et noh, loomulikult ma soovin ja andke auto taga ja umbes niimoodi. Aga ilmselt olid asjad sedapidi, et seda ei olnud vaja mulle anda, et pigem see oli minu jaoks õppetund. Et selle õpetuse hind oli selle auto hind ja selles mõttes ma olen, kuna kõikide niisuguste õppetundide eest väga tänulik. Nad on olnud väga kallid, aga nad on olnud ka väga sügava Ühesõnaga, sel hetkel kohtusid siis oma selle suurepärase guru, keda te mõlemad väga hindate, Ingvar Villido ka ja siis läks lahti või. Noh, põhimõtteliselt jah, et ma võiksin öelda, et tema on minu üks esimesi selliseid teadlikumaid vaimse teekonna juhte. No ma käisin ka lilleorus tema kutsel ja noh, siis me lahendasime neid igapäeva asju natukene kaasa arvatud seesama auto ja kõike muud, aga ta kutsus juba siis olid Tallinnas käimas sellised noh, ütleme koolitused siin erinevatel rendipindadel aasta oli siis 96 ja noh, ütleme teema oli irratsionaalne mõtlemine, ratsionaalne mõtlemine, sellised põhiasjad elus, mida me tegelikult ei ole nagu tavakoolis õppinud. Kuidas me seda Ingvar Villido nimetame veel, no teie jaoks on ta õpetajaga ütleme inimeste jaoks, kes tema nime esimest korda elus kuulevad. Lilleoru vaimne juht lilleoru ringkondades või kui me oleme mingeid kirjutisi välja andnud, oleme teda tutvustanud, vaimne juht on Eestis sündinud ja kasvanud ja ta ise ütleb, miks ta meid oskab nii hästi õpetada ja nii hästi seda kõike mõistab, et on ise selle tee läbinud sama moodi, et on olnud kunagi otsija ja samamoodi otsinud läbi erinevate õpetuste ja praktiseerinud neid ja reaalselt muutunud neid praktiseerides jõudnud siis tänaseks päevaks sinna, kus ta on, ta on lõpetanud erinevaid, et kool ei on käinud ka vaimsete õpetajate juures õpetusi saamas, aga põhiliselt on ta küll selles mõttes haruldane inimene, kes on suutnud ise õppida, ilma et ta vajaks nagunii nii suurt elava õpetaja tuge. Me oleme küll kogenud, et tal on justkui täiesti eriline side looja või selle allikaga, et see õpetus nagu voolab läbi tema on üldtuntud fakt, et need, kes on noh, mõnevõrra madalamale, ei näe neid inimesi, kes on meist targemate kõrgemal minema seda läbi, nii et ma saan ainult nagu poolik see nägemine, et te olete kõrgemalt, näeb allapoole, kalt poolt, ei näe ülespoole. Aga Stiina ja Toivo, võib-olla me nüüd jõuame teise, mitte eriti tihti kõlava nime juurde ja see ongi lilleoru. Seega see maagiline sõna lilleoru, mida te olete nüüd juba jõudnud päris palju kordi nimetada, kuidas ta tekkis ja mis seal toimub. Mina läksin lilleorgu esimest korda vist 98 98 aastal, et Toivo oli siis paar aastat varem, et, et ma päris seda alguse aega ei näinud, kui lilleurokas nagu tekkima aga algas ja nii, et Ingvar hakkas tegema Tallinna linnas soenguid ja tema ümber hakkas kogunema point, huvilisi, keda eneserealisatsiooni eneseleidmise teema väga huvitas ja mitmed nendest inimestest on tänase päevani jäänud lilleorus käima, kes on tõesti siis 15 aastat, et see on tavaliselt inimestel nagu see küsimus, sest ma olen seda nii nagu väljendanud, et, et midagi on nagu veel peale selle tavaelu ja osa tehakse, muutub väljakannatamatult suureks see soov leida seda vastust. Ja noh, need inimesed tavaliselt hakkavad nii-öelda vaimse teemaga tegelema. Aga igasugune inimene tegelikult, et just mõnikord jõuab läbi oma elukogemuse selleni, et, et justkui midagi on veel peale nende materiaalsete eesmärkide, mida enamasti inimesed tahavad saavutada ja on ka tõesti neid, kes läbi mingisuguse, kas kellegi teise inimesega muutusega mingi suure ebaõnnestumise või haiguse näevad, et tavaelu ei pea nagu vett ja hakkavad otsima midagi muud, millele toetuda. Ja siis, ühel hetkel, kui huvilised hakkasid linnas ingerikoolitustel käima, tekkis mõte, et võiks ehitada mingi väikse koolituskeskuse või majakese, kus saaks koos käia Tallinna lähedale, mis olid Ingvari maad. Ja koos pandi rahad kokku ja hakati siin ehitama ja koos ehitama väikest väikest esimest maja mis on praegu meie nii-öelda peamaja. Tänaseks päevaks on paar maja juurde kerkinud ja siis selles nii-öelda esimeses peamajas hakati käima kogunemas ja siis ei olnud vaja enam linnas midagi rentida. Ja sellest hakkaski kujunema siis lilleoru keskus, see on Tallinnast nii umbes 30 kilomeetrit, umbes 25. Ja te tahate öelda, et see on kõik teie enda rahadega? Ostetud ja absoluutselt kõiki viimne kui üks asi, lilleorus on ehitatud ühiste rahadega ja ühiste jõududega on ka olnud annetusi. Ja võib-olla mina olen sellises unikaalses asendis selles mõttes olnud kogu aeg selle lilleoruga, et ma olen sealjuures olnud, aga ma ei ole samas noh, olnud nagu kogu aeg seal, et ses mõttes kuidagi ütlen siis veelkord, et Ingvar on andnud mulle nagu tuule tiibadesse. Ja Meie suhe on jäänud niisuguseks heaks personaalseks kogu aeg, aga et minu kohalolek ei ole seal nagu püsiv, ma olen seal osa võtnud ja eriti just noh, algusaastatel ja mis minule seal oli vajalik, ütleme, enda seisukohast hästi oluline oli just seesama karma jooga, et kus oli võimalus teha nagu isetu mingeid asju, mida sulle öeldakse, et see tuleb ära teha, et sa ei tee endale mingi kasu saamise pärast mingit töid, ükskõik, on ta siis põllutööd või mingid ehitustööd ja ma olen ka nendel seal osalenud, aga noh, mind on elu nagu viinud edasi igale poole mujale. Ja paratamatult sa pead oma ajaressurssi mingisuguses jagama, et, et kus ja kuidas oled ja nii on siis minu ärid ja muud pere ja oma kodused asjad noh, nõudnud ka aega ja ma pean leidma nagu ilusam. Mis on võib-olla üksik laias mõistes tavaühiskonna probleem on just see, et igaüks on enda eest väljas ja võib-olla see ei ole selline eksistentsivormis väga kaua vastu peaks, et, et raskematel aegadel baseerub ikkagi mine ja ja edukus heal koostööl. Et kuidas ja kui kiiresti ja kui võimsalt on võimalik asju ära teha, üles ehitada, kui inimesed ühel meelel selles nagu Toivo mainis, et läbi karma jooga ehk siis nihukese isetu töö midagi koos teha. Nii et ma saan nii aru, et mitte ainult finantseering ei tulnud liikmetelt, vaid löödi ka ehitusel käed külge. Jaa, absoluutselt, seal käib tänase päevani käib kõva töötegemine, eriti siin, nädalavahetustel on inimesed hommikust õhtuni, teeme, teeme tööd ja tööd on ka jagatud, et kes on köögis, kes on põllul, mehed, seal ehitavad, keegi toob metsas puid, mida iganes on hetkel vaja teha. Sina Stiina pead linnas keraamikakoda siin meistrite hoovis, tähendab siis teisisõnu seda, et igal vabal hetkel hõlmad vöö vahele ja lilleorule vä. Jah, eks natukene on ka nii, nagu Toivo mainis, et tihti need linnatoimetused võtavad palju aega ära, nõuavad palju ja, ja siin on ka valikut, mida tuleb teha. Et ma järjest rohkem olen hakanud tegema valikuid lilleoru kasuks, et kaasa arvatud ökoküla, mida me siin ehitame, ta on sinna elama minna ja hakata rohkem seal toimetama, et see on minu südamekutsung, aga ega meil eesmärk ei ole noh, et ainult nüüd viljeuros olla või elada, et see õpetus, mis ma sealt saan, kasutamine, toimub igal pool, kus ma olen. Et ka ka linnas oma toimetustes ja. Juba 10 aastat oled sa keraamik ja uutmoodi elu, elad sa ka 10 aastat? Jah, see on küll väga palju mind muutnud, et oli ka hetki, kui ma mõtlesin, omlett tuleb maha panna, et nagu see huvi või fanatism kadus ära sellest kunstiloomingust, aga tehes erinevaid meditatsioon, hakkasin saama konkreetselt nägemusi, mida teha, et mis tulid tõesti nagu peenematel tasanditel, kui lihtsalt avas fantaasia. Näiteks ma mäletan, et on avanenud meditatsioonis lillevorm erinevaid noh, nagu öeldakse, et südamed šakrast avanesid üks kord sellised suured lilleõied, mis jätsid kustumatu mulje koos kogemusega ja siis ma hakkasin neid maalima ja, ja tegema savist, sest sest noh, läbi selle ma kogesin nagu lille olemast, ma mitte ainult ei näinud seda õit, vaid ma kogesin nagu seda lille olemust ja see oli täiesti siiamani unustama. Ökoküla lugesin ma sellest tutvustavast tekstist, mis te mulle saatsite, vaat mis tähendab lilleoru ökoküla ja mis tähendab, et tulevikus lähme sinna elama. Nojah, see sõna öko seal ees on jah, selline, mis on vaieldav, et mis see tõeline öko on, et pigem selline küla, mida me ehitame lilleoru kõrvale, et enamasti tulevad siin elama inimesed, kes on lillarust käinud juba aastaid ja, ja tunnevad väga suurt lähedust selle kohaga ja meil on koos hea olla, et natukene kristlikus mõistusele väljend kogukond, et meil on hästi tugev see kogukonnatunne Siis päriselt kohe jätavad oma muud kodud ja kortereid, kus see ja teine tulevadki sinna elama. Jah, paljud, kes, kuidas siis endale nii-öelda raha leiab, et kas peab ära müüma linnas kortereid või võetakse laenu see valik on ikkagi jah, et enamasti, kes sinna praegu elama tulevad, teevad selle valiku, et see on põhielu kohta, ka on ka paar peret, kes, kes teevad endale suvemaja. No muidugi, kui päriselt sinna elama minna, siis see tähendab tervet elukorralduse muutust, sest ma kujutan ette, et need inimesed ikka käivad kuskil tööl ka et ainult õhust ja armastusest ja mediteerimisest ei ela vist paraku ära meie kliimas, et siis on selle peale mõeldud. Jah, no kuna ta on nii lähedal Tallinnale, siis sinna sõidab lühema ajaga kui kuskilt Haabneemes näiteks kesklinna, aga plaanis on ka mõelda, on töökohtade tekkimisele lilleorus, et saame 11 aidata, et kes selle ehitab, kes küpsetab leiba kestnud kitse, kes aednik on plaanis ehitada suur koolituskeskust, suudame teha keraamikatöökojamaali töökorda ja puutöökoda räägitud graafikatöökojast, fotolaborist. Jooga, treenereid on meil palju erinevaid kursuseid hakata lilleorus tegema, et rahvas saaks sinna tulla, sest me kõik oleme sinna kunagi läinud. Esimest korda mingi huviga, et me loodame, et neid inimesi tuleb juurde. Küla tuleb küll selline, et inimesed elavad omaette vaadates ja ette võetakse üheskoos noh kindlasti ka nii ja naa, aga paljuski paljuski kindlasti üheskoos, et rohkem, nii et naaber aitab naabrit ja ehitus käib suure hooga. Esimene maja saab vist juba suvel valmis, perekond saab sisse kolida, teine on kerkimas ja ülejäänud ootavad siis oma järge. Kõik see, ütleme teie seltskond on üldiselt majanduslikult kindlustatud, et nad võivad endale lubada sellist luksust, et nad ehitavad endale välja sellise vaimse keskuse, sest et vaimsus vaimsuseks, aga ütleme, keskuse ehitamine seal paraku nõuab vahendeid. Ja kahtlemata on meie nii-öelda lilleoru inimeste hulgas erinevaid inimesi, aga valdavalt küll, et see on, see on ilmselt üks asi, mis, mis on lilleoru nii-öelda teemades õpetusest palju läbi käinud on, et et inimesed on nagu läbi läbi ajaloo andnud teatud asjadele varasid tähendusi. Et samamoodi on üks tähendas, et raha on kuidagi paha või räpane ja et, et kes on rikasson, kindlasti ahne ja üle teiste sõitnud, et et see ei pruugi ju sugugi nii olla, et kui sa oled aktiivne, tegus, aus ei ole midagi paha hästi ära elada, et inimene ei pea olema tingimata skeet, ei pea olema tingimata vaene just samas teise nurga alt, et ega me ei ehita sinna siiski niukseid suuri, nagu naljaga öeldakse, lollideküla mõjuvaid tulevad väiksed siiski öko looduslikel põhimõtetel majad, et kasutame väga looduslikke materjali, kestab põhupakkidest enamasti. Eks see selline puitkarkass sisse tuleb hakkepuidu, savisegu savi saame oma maadelt. Puit oleme teinud oma metsast, kelle lisa kuskil metsa, et need ja hästi selline ikkagi loodusega käsikäes ehitus ja oma selliseid imbalaat rookatused. Et muidugi mingi raha sinna läheb, aga mitte majad ei tule, suured selline noh, niuke tasakaalus põhimõttel õudusega et konkreetselt minu maja planeeris majakaaslane, kes on arhitekt, meil on mitu-mitu, arhitekti käib lilleorus, et enamasti nemad oma nägemuse järgi maja planeerisid. Mis on väga oluline elus ongi see nutikuse ehk teiste sõnadega ka lihtsalt arukus. Ja kui me teeme arukalt asju, tead noh, teadlikult siis nad on tüüpiliselt tasakaalus ja siis on kõik väga hästi. Ja tegelikult siis tuleb ka vajalik raha või siis mingid teised väärtused ja kõik läheb, kui me lähtume sellest, et on olemas tasakaal ja põhimõtteliselt tasakaal on kogu aeg olemas. Et see on ainult meie inimestena teatud nagu suhtumised ja hinnangud mingitesse asjadesse võib-olla, et mis, mis ei luba siis ei, ei näi olevat nagu tasakaalus, et siis ega raha ju kuhugi kadunud ei ole, raha on kogu aeg olemas olnud ja kui me räägime ka tegelikult Tänaste, noh, nagu siis majanduslikku olukorda, mis meil Eestis on need siis noh mina küll ju näen vähemalt oma kõiksuguste tunde meeltega ja mis mul olemas on, et meil ei ole ühtegi tsunamit toimunud, ei ole mingit sõda, aega miski kõik inimesed käivad ringi, rõõmsad, et noh, nagu, et noh, mis siis lahti on, et selge on see, et, et ühel hetkel, mis oli liiga kergelt tulnud ka liiga kergelt, läks ära, aga põhiväärtused jäävad alles. Veel kord üle sõnastada, mille nimel te kõikvõimalikke õpetusi endasse ahmitte siis selle nimel, et saad aru, et suurim varaallikas siin maailmas asub minu sees ja sellest sõltub kõik ülejäänu, mitte et kuskilt väljastpoolt tuleb õnn ei tule, seest tuleb, kui tuleb, aga no mille pärast neid õpetusi peab nii palju olema, kui me läheme raamatupoodi võime osta tavalise maailmas, ma tea 50-sse keelde tõlgitud ameerika psühholoogi, kes tegelikult ütleb oma üllitised täpselt sedasama, ainult palju lihtsamalt. Ja ongi kõik, miks on vaja läbi 70 viieõpetuse selleni jõuda, Toivo. No vot, see on selline huvitav lugu, et meil on olemas mingid uskumused ja tahame või ei taha, erinevad inimesed usuvad erinevaid allikaid siis. Ja kõige huvitavam on selle asja juures on see, et ta ei usu enda sisemist allikat. Ehk teiste sõnadega puudub kindlus, et meis endas on kõik see arukus ja teadlikkuse intellekt olemas. Ja siis me otsimegi väljaastet, vot see kirjanik, see ja see õpetaja, see õpetaja ja nii edasi. Et erinevaid õpetusi on väga huvitav ja täiendav olnud uurida ja tõesti näha nagu justkui, et nad on ühe püramiidi eri küljed, mida mööda igat ühte neist saab, saab tõusta püramiidi tipu poole, oleme läbi aastate eriti järginud, ütleme erinevaid õpetusi ja teinud erinevaid praktikaid, ütleme sellistest kogukondadest nagu budism, kristlus, tšaktsen, Radžabudioga, ameerika indiaaniõpetus, siis erinevad jooga koolkonnad, et tänaseni on kõige aktuaalsem vabadži kriya jooga koolkond, nagu ma ennist ütlesin, et meie inimestel on enamikel see kogemus, et kriya jooga on selline, mis vii tippu välja ja õpetus on juskui säilinud tervikuna. Ja see on täiesti haruldane, et see on küll jah, nii-öelda küsitakse tihti meelt, et miks te järgite mingit india õpetust, aga et see ei ole tegelikult india õpetus, et see on inimeseks olemise. Et seda saab kasutada iga valge inimene, tumedanahaline, kollasenahaline, mida iganes, et siin ei ole tegelikult nagu Indiaga muud pistmist kui see, et ta lihtsalt on alguse saanud alguses jah, Indiast ja püsinud võib-olla tänu sellele, et ta on olnud Indias. Mida rohkem sa sellega tuttavaks saad, seda rohkem sa hakkad nägema üksolemist. Siis sul nagu avaneb see, et noh, et see on tegelikult kõik üks ainult võib-olla kui tuua näide mäest, eks ju, et ütleme, see mina asub seal mäetipus, et siis me võime erinevatest külgedest minna sinna üles, aga lõpuks, kui sa sinna üles akad jõudmise vaatad, et vahet ei ole, kus sa lähed. Nii et igast õpetusest, igast usundist, igast filosoofilises süsteemis tasub otsida igal juhul oma tõde ja mida rohkem, seda, kas just uhkem, aga seda huvitavamaid nüansse ja pool toonema juurde leian. Öelge, miks see inimene ikkagi on niimoodi sisemiselt ebakindel. Vaadates ka ka ennast ja oma ebakindlust, mis kell on õnneks järjest vähenenud, on, on just võib-olla see, millest me mõlemad oleme ka Toivo ka maininud, et, et meil on tuubitud tähe justkui läbi vanemate läbi koolide, Noleb ühiskonna nädala jooksul, ütleme, inimesed on omaks võtnud teatud suhtumised asjadesse, elukohta, nad on sellised nagu stamp, suhtumised ja samas nad ei ole kõik kaugeltki mitte tõesed, et seda me näeme, igaüks, meil kõigil on väga palju kriitikat ühiskonna ühiskonnas toimuva suhtes ja, ja see, see tekitabki inimestes segadust. Et minu meelest ka nagu enne mainisite. Meile võiks koolides pigem õpetada rohkem sellist midagi psühholoogialast nutikus, arukust, mitte lihtsalt fakte fakte tuupida. Veel selle eelmise teema kohta, et need erinevad õpetuse liinid nagu lilleorus, et ei ole ühtegi liini võtnud dogma, näed nüüd me võtame, järgime mingit näiteks budismi. Et kõik need nagu nagu tegelikult tõelised õpetused on kõik nagu elavad. Et kui sa tunned ära, et, et ma. Et ma saan nagu ise praeguses hetkes aktiivselt osaleda selles õpetuses, see on reaalsus, et ma saan seda praktiliselt kasutada, et see ei ole mitte filosoofia, et ma loen, vaid ma tõesti üritan neid kasutada, elada, muutuda, et seetõttu me oleme saanud kasutada neid erinevatest õpetustest erinevaid liine. Ja noh, Ingor muidugi haruldane ja eriline inimene selle tõttu, et see kõik nagu voolab läbi tema ja ta oskab mind lahti seletada, mida enamik inimesi ei oska mistõttu ka nii-öelda religioone ja õpetusi mõistetakse väga valesti. Sest neid on k-le peale väga valesti tõlgendatud, sest on juba valesti kirjutatud, et see vana teada tõde, et kindlasti kristus ja buda olid väga õiged mehed, aga noh, paljud, kes neid tänaval järgivad, mõistavad seda väga valesti ja neid kritiseeritakse. Kui me nüüd tuleme selle lilleoru fenomeni juurde tagasi, et kui me nüüd siin sellest niimoodi räägime, kas teil ei ole hirmu, et äkki ühel päeval on tormi jooksime, need inimesed, kes praegu kuulavad, leiavad, et vot nii seal olekski minu koht. Muidugi ehitajat neist kõigist ei saa, aga aga võib-olla niimoodi loenguid kuulamas ja muidu seal mingites tegemistes kaasa löömas, võiksid nad küll käia või. Ma arvan, et mis seal ikka, nad on teretulnud, vähemalt minu isiklik suhtumine on alati see olnud, et kõik, mis minu juurde tuleb, on alati väga teretulnud, eeldusel, et see, mis tuleb, on heade kavatsustega mis iganes, mis iganes, kui me räägime nagu suhtest selles mõttes, et me ei ole eraldatud, vaid me oleme üks osa, et siis see on meie hinnang, et kas ta on näiteks hea või halb, et me ei tea, et võib-olla keegi on tulnud mis iganes kavatsustega, kui ta on minu juurde tulnud, sest järelikult on nagu vajalik olnud. Ja ma arvan, et kui tulla nüüd tagasi selle küsimuse juurde, et noh, et kas lilleorgu lähevad ja nii edasi, et siis kui nendel inimestel on vajadus tegelikult sinna lilleorgu minna, siis nad on kõik teretulnud. Et sellistel nii öelda väliselt majanduslikult raskematel aegadel tekib hästi palju häid mõtteid nii-öelda seest pool mis ei sõltu nii palju rahast et seda võimalust ära kasutada, ei võta see teretulnud vastu ja vaadates teiste maade majandus kriis ja sellest väljatulekut, on näha, et et väga paljud head mõtted on sündinud nendel aegadel ja uued ettevõtmised, kus just nimelt on kasutatud koostööd, arukust täiesti uue nurga alt asjade peale vaatamist. Praegu on väga palju erinevaid taas uuskasutusvõimalusi tekkinud erinevatel eluvaldkondadel toimuvale meeldis enne sõna. Tikkus, ja et mida mina soovitaksin, tunneme, et on keeruline olukord, et et alati on mind aidanud rahu, et ükskõik, mis moel siis püüda, leida rahu, võtta rahuseisund ja vot rahuseisundis ilmneb taip nutikus, armastus, kõik tulevad väljarahust, Need omadused ja siis tuleb äkki taipamine, et see idee, vat sealt ma saan laua peale näiteks leiva ja nii kõik sünnib. Te mõlemad, nii, Toivo Kristiina olete siis õppinud, et kõik vajalik vaimne rikkus meis sees peidus, tuleb üles leida. Olete selleni jõudnud läbi erinevate õpetuste, läbi erinevate mõtluste läbi heade õpetajate ja mis on minu meelest absoluutselt eriti sümpaatne. Kumbki, nii palju, kui ma aru saan, ei istu niimoodi omaette nurgas ja ei rõõmusta vaikselt, nagu öeldakse, omale lõua alla tahku. Tore ja vaata, kui tark ma nüüd olen, vaid mul on tunne, et mis tunnema näen ja ma olen selles veendunud, et teist kiirgab seda kõike ka väljapoole. Ja te olete nii-öelda headeks kaaslasteks ka tuttavatele sõpradele ja ma usun, et päris võõrastele ka, kui on vaja. Loodame. Ma lisaksin siia minu arvates olulise nüansi on see, et hästi oluline on praktika just nagu isiklik praktika, et see, mis me kuskilt õpime, loeme ja kuulame, on väga oluline. Aga noh, nagu minu jaoks vähemalt on olnud kõige olulisem isiklik praktika, et kuidas see noh, nagu minuga kooskõlas on ja nii edasi, sest et et noh, me siiski inimestena oleme väga erinevad ja seetõttu ongi nii, et, et meil ütleme siis nii, et oleks hea toon lubada igal inimesel teha vabalt oma otsuse valik, tingimusel, et see ei sega ega ei kahjusta teisi inimesi. Kui inimene on taiplikkuses, siis ta kogu aeg seda nii teeb, siis ta näeb, ta tunneta, taipab ära, et see ei ole harmooniline. Me võime saada ideaalse partneri töökoha ja ikka ei tunne ennast lõpuni õnnelikuna, sest see on just see ei ole tegelikult need välised asjad, ei saa neid endale juurde pookida mingit õnne, autod, töökohta, et selle rahu ja tõelise õnnetunde leiame alles siis, kui me õpime suunama sissepoole. Ja sealt tuleb see rahu ja õnn, et me juba oleme inimolenditele täiuslikud. Kõik see, mida me välise maailmaga seoses teeme, on, on erinevad juhtumised teha, muidugi ennast niimoodi realiseerida, proovida hakkame, meie õnn ja rahulolu. Täius ei sõltu ja sellest vaid selle. Me leiame ainult seestpoolt. Et selles mõttes õnnelik olla. Inimene, kes on miljonär, või see, kes on üksikjoogi või munk, kellel on ainult nõudev öö ja istub mägedasi mediteerib, võivad olla võrdselt õnnelikud. Nii et kallid kuulajad, kui te näete mööda tänavaid kõndimas kahte inimest, kes nagu eriliselt kiirgavad mingit sädelust enda ümber, siis need on Stiina ja toimub. Aitäh teile, aitäh. Stina Valgma ja Toivaaliaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli Maristomba kuulmiseni.