Tere, kui ma tänase saate peategelase Külli Jakobsoni ka läbirääkimisi alustasin, ütles ta kõigepealt nii. Ah, teil on sari nimega isesugused inimesed, siis peaks sobima jah, sest segamini päris normaalselt küll ei ole. Seda mitte päris normaalne olemist hindab ja naudib aga terve Külli pere igatahes täiel rinnal matemaatikuna Ameerikas ametis olles viis juhus kokku algklasside õpetaja Joshiga ja sellest sündis unistuste abielu, mille tekkelugu on mõlemad osapooled rõõmuga ikka ja jälle valmis meenutama. Nii tänagi nagu ka seda, kuidas ühel hetkel igati Top linnaelule kriips peale tõmmati ja Ramone koliti koos kahe väikese lapsega ja rohkem kui 100 aasta vanusesse tallu mis nõuab ikka kohut, palju tööd, enne, kui ta elamiskõlbulikuks muutuvad. Aga saatesse muudki huvitavat Jakobsoni elust ja võib-olla nende ühises maailmavaates ka midagi sellist, mis võiks järgimist väärida. Perel käis külas Haldi Normet-Saarna jutu vahele musitseerivad Bonzo ja Tõun. Head kuulamist. Tule kogesine mustikas, tule, laula jälle. Tule Tedriks, linanen, tule ühes hoos kargama. Tule, tahtmata tagasi elusse tule, tuisk, tuulega võidutule. Püüa. Mind paelus tulemis kõme, vallatus, väidi. Tule tuule tuline tupsuke. Tule, tule ja valitse. Tule tule mu nööpsilmne topsuke, tule, oleme armsad. Oleketseriaga arune ohakas olen parajalt. Ei sinu aknalihale nuhat omas sõidad, kui sööd. Tule tuhandeid ülal taevas medildumaski, tule tantsime tumedaid tänavail, üle patu ja puhtuse piiri. No tule, tule. Tule, tule ja valitsev vainu, tule, tule mu nööpsilmne lupsuke, tule ole mu armsake ainu. Tere, Külli, Yoshia, Janek. Tervist. Tere. Tere. Sattusin siia Lepajad, allu männisalu külas Põlvamaal oma kolleegi ja teie hea sõbra Neeme Raua soovitusel. Kes muuhulgas on pereema Külli kohta öelnud, et tegemist on uskumatu inimesega, kes on kõik oma pöörased ideed ellu viinud. Mida ise arvate? Ma tegelikult eile mõtlesin natukene selle peale, kuna ma seda Neeme tutvustust teadsin. Niitsin eile muru ja mõtlesin, et tegelikult mul on elus olnud ainult üks suur unistus ja see on leida endale õige mees. Ja selle ma tõesti olen ellu viinud, see võttis kaua aega palju kauem, kui ma arvasin. Aga seda õigem ta on, ma arvan. Ja ma arvan, paremat meest ei leiagi üldse. Need asjad, mida ma olen ka saanud mina isegi nimetaks neid unistusteks, sest ma olen kuidagi nad nii ruttu saanud. Et unistus on midagi minu meelest sellist, mida sa ikka unistad pikalt ja, ja siis kunagi kunagi tüki-tüki aja pärast saad aga need asjad, mida ma ei saad, kui saad, just nimelt ja mina olen lihtsalt õnnelik inimene, mina arvan, et ma olen oma soovid saanud täidetud hästi kiiresti. Meil on muidugi suhteliselt jõuliselt lennanud neile kõigile aga ilmselt see on minu stiil, lihtsalt õiget meest otsisite kaua-kaua küll ja ma pidin katsetama enne veel ja siis soss kuidagi ilmus peaaegu maa alt natuke aega enne seda, kui ma olin Ameerika tolmu jalge pealt pühkima. Kõike seda kuulab hästi leebe naeratusega pealt, sest et noh, ta üht-teist saab aru ja mõni sõna läheb ilmselt kaotsi, ka kauaš on elanud Eestis. On seksis. Seas kakstuhatkolm. Natukene aega minu eesti keele õpetaja Jaan, siin Janek minu eesti keele õpetaja ja väga hea. Janek, selle aasta septembris algab seal esimene kooliaste Janek, kel on ka inglise keel tegelikult hästi selge. Hea küll, Külli, laseme siis aga Yoshil jälle kuulata seda ilusat eesti keelt, kuidas teie tutvumise lugu siis välja nägi, kui see nonii, muinasjutuline oli. Meie kohtusime ühe ühise tavaõe lõpukontserdil, tema nimi oli ka liit ja tema käis Brooklyn kolledžis ja õppis ooperilauljaks, sellest siis tema lõpukontsert. Tema õde Me tundsime tegelikult Joshiga mõlemad ülikooliajast ja kui me seda pärast uurisime, siis tuli välja, et tegelikult me käisime isegi ühes ja samas ülikoolis. Mis oli siis University of energiat, kus mina käisin magistrantuuris ja Chazz käis siis bakalaureuseprogrammis. Ilmselt me olime seal tõesti ainult ühe sügissemestri koos ja meie rajad ei kohtunud tol ajal sellepärast et tema ilmselt minu jaoks on väga poisikene, aga see on kohutavalt suur kool üle 30000 üliõpilase ja see pole ka ime, et me seal ei kohtunud, aga lihtsalt vahva niimoodi mõelda, et me teoreetiliselt ilmselt käisime seal võib-olla isegi veendusest mööda tundma. Kodune seal kontserdil niimoodi, et mina kujutan ette, et sinna nii pikk sõit metrooga üle poolteist tundi peaaegu hakkasin väga hilja tulema, jäin hiljaks, väga piinlik lugu kontserdile hiljaks jääda. Ei olnud üldse otsustanud, et ta sinna läheb ja kuidagi väga eksprompt niimoodi mõtles, järsku ei, ikka läheb sinna, mina hiilisin sisse kolida, saab imeetendus, käis ja oli vaheaeg. Tuled läksid põlema. Ja kuna ma istusin oma nendest sõpradest eraldi, kuna ma yldiselt sisse hiilinud, siis ma tõusin püsti börsil ringi ja vaatasin ja üritasin otsida neid tuttavaid nägusid ja siis tollel hetkel Ja see on uskumatu lugu ja tundsid sedasama. Ei kindlasti mitte seepärast, et mina teda üldsegi ei märganud sel hetkel, kui tema mind märkas, aga ta on seda räägi mulle mitmeid kordi seda lugu jutustanud, et see on hästi armas lugu, mida vahest lihtsalt ütlen talle, et kuule, räägi nüüd jälle seda lugu, kui me kohtusime, siis ta räägib pikalt-laialt seda lugu sõnaga lühidalt öeldes Jos märkas teid. Jaa, jaa, sai aru, et see on inimene, kellega ta veedab koos oma ülejäänud elupäevad, teil polnud sel hetkel veel asjast aimu, absoluutselt ei olnud aimu. Ja siis oligi nii vahva, et sellele kontserdile järgnes siis õhtusöök restoranis pärast veel pidu ja niimoodi terve päev oli sisustatud selle ühe üritusega ja see, kuidas ta siis selle päeva jooksul niimoodi minu veel nagu sõna otseses mõttes lähemale ennast. TÖÖ, kuidas küll siis söögilauas jääb ära siis sellel peo ajal ja see on täiesti, see on niivõrd vahva lugu, kuidas, kui tema seda räägin, mina oskan ilmekalt rääkida lihtsalt. Aga küll ta oli õnnetata, ilmus söögilauda hiljem ja need kohad kõik minu ümber olid võetud, siis ta pidi istuma teisel pool laua otsas ja pärast ta nimi kohmetud ei suutnud isegi äkki ta oma sõnul ajas väga totrat juttu, mis minu meelest oli täiesti normaalne vestlusega, tal ilmselt jalg väga värises, kui tal pidi esimest korda ennast siis minule tutvustama. Ja meil ilus õhtu, kui me käisime öisel noorema seltskonnaga väljas tantsimas ja aega veetmas rohkem. Ja minu jaoks oli ikkagi tema lihtsalt üks uus tutvus, mina kogu seda salaplaani tegelikult ei teadnud ikka veel, aga millal siis teie hakkasite tundma? No midagi hästi kaudselt sama missiost tol hetkel, kui ta teid nägi, ilmselt tekkis siis tol suvel, kui ta otsustaski tulla siia Eestisse, nii et esimest korda tuli suvel siia, ta oli õpetaja oma suvepuhkuse ajal ja teada oli, et ta peab tegelikult tagasi minema augusti lõpus ja tööle tagasi minema, sest tal oli see kokku lepitud ja vot siis selle suve jooksul toimus minul temasse kiindumine ja seedeära läks 29, August aasta oli 2002. See oli täiesti must reede minu jaoks siiamaani veel. Sest kõige otsad jäi tegelikult lahti. Leppisime kokku, et võib-olla jõuluajal kohtume, kas siis siin või seal võetakse, siis tuleb teisele küll, aga kuidas see täpselt kõike välja hakkab nägema, seda me niimoodi täpselt kokku ei leppinud ja see oli väga kurb lahkumine. Praegu läheb ka silmini. Praegu veeretan seda ja mäletan neid oma tundeid, mul oli nii kurb, aga siis ta otsustas sellist asja teha, mida tavalised õpetajad kunagi ei tee, teevad ainult siis, kui see põhjus on ikkagi ka mõju, et lahkuda koolist kooliaasta keskel ja tema tegi seda ja tema tegi seda järgmise aasta veebruaris, sest ta ei suutnud rohkem olla üksinda seal, kui mina olen siin. So happy end. Niisiis elasite koos Joshiga Tallinnas alates 2003.-st aastast. Mõlemad pidasite õpetajaametit Joshi Eesti rahvusvahelises koolis, teie erinevates koolides ja aastal 2008 tulid otsustav pööre. Ütleks, et jalust vabassest muljetavaldava haridustee töökogemusega naisena olid teil selja taga edukad spetsialisti aastad Ameerikas Revloni firmas Meritan nord bankeni New Yorgi filiaalis ja mujalgi ka Tallinnas jõudsite lisaks koolmeistrile olla ka näiteks valuutaturudiiler, finantsanalüütik ja ometi keerasite aastal 2008 täiesti uue lehekülje ning tulite ära siia päris setomaa külje alla. Miks. Mina olen tegelikult sündinud meriväljal, mis on Tallinna aedlinn, eks ole. Ja meil oli kogu aeg aed ja mulle väga meeldis aias toimetada, mäletan lapsepõlvest, kui ma olin selline Janegi vanune, siis mina kogu aeg kasvatasin põldube. Ma ei mäleta sellest midagi, mingit toitu las eales tehtud, aga mina kasvatasin hästi kasvavad, nad hakkavad nagu müür niimoodi vohama ja siis väljas. Mulle on väga meeldinud töödest teha ma Elenikune metsas matkaja tüüp, kuigi me oleme paljuga metsas pidanud lapsepõlves matkama. Isa viis meid õega iga jumala ja nädalavahetus metsa jalutama. Silja kloostrimetsa, eks ole, ja me tegime seal tuld, sest on mul tule tegemise oskus ja siin mina olengi tulesid kah. Leppoja talus pidevalt, teeme lõket ja mul tuli süttib palju kiiremini kui teistel perekonnaliikmetel, aga ma arvan, et siia lepppojad tallu jõudsin ma ikkagi sellepärast et mulle endale võib ju linnaelu meeldida ja Ma leian seal igasuguseid tegevusi, huvitavaid ja uusi, aga lastel üles kasvada on looduse keskel mitu korda vahvam kui kuskil liivale tänaval. Ja alguses oli meil plaane suvekodu hankida, aga see suvekodu projekt ei elanud kaua, nii et see läks väga ruttu kuidagi meil mõtetes üle, selleks et me tahame maale kolida ja me hakkasime siis seda oma unistuste maakodu otsima. Millele ühtlasi siis ka tütar, so sünd, lõpliku tõuke andis sõu Jon jooneks siin on kolme ja poole aastane õde, kes praegu magab, eks. Ja veel meeldiv temaga mängida ja mängime temaga. Ma teen endale vaest kihku, bioloogoje siidliiva, siis mängin ja ronima poodsates. Mina ronin palju kõrgemale, sest ma olen suurem poiss. Arvata võib ju, tema on sinust. Tüdruk meil oli selline skeeme, vaatasime kinnisvaraportaal staaridest, kuulutused järgi. Meil oli oluline, et oleks vana maja, mida saaks siis korrast, miks see vana maja nii oluline oli, kuidagi mulle tundub, et see on selline autentsem lähenemine asjale, et see vana maja on kindlasti palju õigemini ehitatud, kui meie oskaks seda ehitada. Ja et ta on kindlasti palju õigema koha peal, kui meie oskaks seda kohta valida ja tal on üldse vot mulle väga meeldivad vanad asjad, mitte ainult majad, vaid ka vanad riided ja vanad ehted ja vanad nõud, vana mööbel, nad ei pea olema üldse väga selles mõttes mingisugused väärtuslikud, aga kui neil on selline hind kuidagi see siis mulle vanad asjad väga imponeerivad. See on hea, et te olete Joshiga selles suhtes absoluutselt üksmeelsed, et abikaasa leiab samuti, et on huvitav mõelda, ette kujutada, kuidas siin kunagi inimesed elasid, mida nad tegid, mida nad mõtlesid, mida nad tundsid. Ühesõnaga te alustasite täielikus üksmeeles seda oma päris koduotsingud. Seda võib öelda küll, jah. Vot ma ütlesin enne, et ma olen õnnelik inimene ja see on tegelikult veel üks põhjus, miks ma tõesti peangi ennast väga õnnelikuks kuna meil on Chossiga paljudes väga põhimõttelistes asjades ühtemoodi arusaamine. Otse loomulikult on tuhandeid asju, mille kohta me arvame kardinaalselt vastupidiselt, aga kui sa hakkad mõtlema, siis need on sellised tühised tühised asjad. Aga põhimõttelistes asjades sammume väga ühte sammu ja see teeb selle elu meeldivalt sujuvaks. Ja, ja selliseks õnnelikuks. Kui me siin teie leppoja talus ringi vaatame, siis siin on veel väga palju tööd teha aga selle eest õues kõik lokkab ja kasvab ja nonii, viljakas, et ausalt öelda, mina pole ammuilma näinud, et miski nii priskelt kasvaks. Kui teil siin ja muld on meil tõesti väga hea, siin on ilmselt ka mitu põhjust, üks, et see maa on kaua aega puhanud ja siin pole põldu haritud, ma arvan võib-olla kuskil seitse-kaheksa aastat mulda. Kaviljakastan selline savikas Mul niuke raske täitsa kätte võtavad kohe ja huumusrikas muld. Nii et see on ka kindlasti üks põhjus, aga ma arvan, et asjad kasvavad siis, kui sa neid armastusega kasvatad. Ja mulle kohutavalt meeldib aiatöö teha, rajada neid peenrad ja neid rohida ja külvata ja ja kõblata ja rõõmuga teen seda tööd. Nagu te enne ütlesite, et kui müttab taas ringi, siis teie rida on just nimelt kõik see, mis kasvab, no kas vahel seal kapsapeenra ääres ei teki igatsust tagasi New Yorki rebloni firmasse näiteks või üldse mõni jalutuskäik öises New Yorgis ja tunda, et oled suuri madaam ja osake kõigest sellest särast ja hiilgusest? Seda ma küll taga ei igatse, aga tegelikult suur ilma daam. Ma olen ja jään ilmselt endiselt sellepärast, et mulle meeldib näiteks väga glamuurselt riietuda. Ja mul on palju riideid ja selle kogu algus ongi tegelikult New Yorgi kõik võimalik, sest ta ikka nii kauplusest. Mul on sellised väga kindla ajastu riided. Nii et see on osake tõesti sellest, millega ma nakatusin seal New Yorgis, ma arvan, aga see, et ma pean kindla peale seal männetani tänavatel nendega jalutama, tema siis selle järgi ma ei tunne üldse puudus. No ma võin täitsa vabalt mööda Räpinat nendega käia, tunda ennast samamoodi hästi, olete käinud ka niimoodi ja mina käingi täpselt nende samade riietega koolis tööl, muid riideid mul ei ole. Neid ma iga päev vahetan, võib-olla inimestel on tõesti jäänud tunne. No vaatavad ka siis imeliku pilguga, ma eeldan, et nad vaatavad imeliku pilguga, Nad kindlasti vaatavad. Aga minu meelest nad vaatavad väga korralikult ja minu töökaaslased hommikuti uudistavad, mis mul jälle seljas on ja täna teha ka sõbralikud, kommenteerivad seda. No praegu istume siin selles toas, tuba on praegu kõige paremas mõttes tõeline kolikamber ja siin on ka nagu ütles Jos kuus meetrit riideid. Meie juures on siin see stange, kus nad ripuvad. Kui nüüd tulla tagasi selle toreda, aga väga suure talumaja juurde, siis ma sain küll Yoshi jutust nii aru, et tema üksisin sees tegutsebki, et eriti nagu ehitusmehi abiks ei ole, kui need elektritööd välja arvateni Jah, tema on ka selline pisut põikpäine, nagu meil sind peres kõik ilmselt ja tema on pähe võtnud, et tema tahab ehitada ise väga korralikult, väga habemega ja hoolikalt ja täpselt taan tema teinud ja töö käigus õppinud ja abilisi on pakutud siit ja sealt, tema neid ei ole tahtnud kasutada, vaid on järjekindlalt ja jonnakalt kõike seda üksinda teinud. Täiesti müts tuleb ikkagi maha võtta, et samas on fantastiliselt ilus ja korralik. Ja on käinud meil palju külalisi ja nende seas on olnud ka mõni ehitusspetsialist ja nad on vaadanud ja nad ei ole uskunud, et ta on seda üksinda kõike teinud. See on nagunii ilusti tehtud ka, ütleme selline aeglane tempo, kas see käin lõvidele, et oh, saaks juba ükskord ometi valmis? Tegelikult ei käi, sest see on jälle üks nendest asjadest, milles me eelnevalt leppisime kokku. Ja see on see asi, et me ei tee ajutisi lahendusi, vaid pigem oleme ilma. Aga teeme kohe korralikult, teeme kohe hästi põhjalikult, et ei pea pärast ümber tegema. Ja teeme hästi selles mõttes looduslikult, et nii nagu peab seda tegema nii, nagu selles majas üle 100 aasta tagasi need mehed seda ehitasid, et nad langetasid selle palgi ühel kindlal talvepäeval, kui see kõlises ilusasti, et seal kannatlikult lihtsalt ootama ja siis see tulemus on palju kihvtim üks kolmandik, see vana osa, mille kallal töötab, see on ehitatud 1890 ja siis, kui eesti ajal tuli õitseng ja rikkus, siis ehitati selle väikse osa külge kaks kolmandikku juurde, kuskil kolmekümnendatel on heidetud juurde. Nii et sammhaaval tulid need järjest uued ja uued teadmised ja muidugi annete põlema. Et seda kõike omandada kindla peale, vot siin ongi tegemist minagi Peedagoviga huviline märkima sellise asja, et meie oleme trossiga täiesti erinevat tüüpi õppijad tema õpiski niimoodi talvel luges ehitusalaseid raamatuid piss teoreetilise osa raamatust ära siis tuli hakkas tegema, õnneks osutus, et tal on kuldsed käed, mis on suur abi, aga mina näiteks sellist asja elus ei suudaks teha. Vaid mina. Ja nüüd siin aias on seda näha, sest ma sain õnnestunud, hakkan lihtsalt peale labida maha ja vaatan, kuidas läheb, kasutan siis jooksvalt neide, teadmisi, mis mul on kuskilt saadud ja lihtsalt hakkan tegema, õppinud nii-öelda siis katse eksitus meetodil see näiteks väikseks abiks mulle õpetajana ka, et et õpilased tegelikult võivad olla väga erinevad ja neist tulebki erinevalt. Neid tuleb erinevalt õpetada. No Janek, sul on siin nagu me enne rääkisime, palju mängimist, rahmeldamist, metamist aias koos oma väikeõe, kas isa-ema vahel aidata ka saad mõnes asjas või? Ja isal ma saan vaest värvida. Ja siis siis ma näen, emad vaest kaid, enda rohi. No rohimine on ka selline vahe, päris tüütu töö, aga siis on jälle nii ilus, kui puhtaks saab, eks. Aga kuidas selle värvimisega õnneks ära pole midagi, Mäkerdanud. Ei, ma olen netovaatlikult värvinud. Pole kellelegi aastal läinud. Tubli poiss, aga mida sa oled värvinud? Seinu, mis siis on, ehitan? Nii see töökasvatus tuleb, jah, eks ta nii tuleb, jah, ma ei tea, lapsed on muidugi väiksed veel ja mis saab siis, kui nad on võib-olla mingid neli-viis aastat vanemad, aga praegu ma mõtlen küll sellist asja, et see maaletulek oli tegelikult ju minu ja Sossi unistus ja see, et me vabal ajal muud ei tahagi teha kui tööd, eks ole, noh, mitte nii hullusti, aga et meile meeldib toimetada ja teha ja seda ilus ja luua, et see oli tegelikult ju meie unistus. Lapsed ei saanud palju sõna sekka öelda, kui meil see valik oli, sest nad on lihtsalt niivõrd väiksed ja mulle tundubki, et ma ei taha neid praegu veel tööle rakendada ilma nende oma tahte algatusette, et kui nad tahavad tulla, siis nad tulevad ja kui nad ei taha, siis ma väga palju ei ole sundinud paar korda. On olnud, ma olen palunud neil näiteks õuna poolt õunad ära korjata, et ma saaksin niita niuksed, väiksed asjad ja siis ma olengi mõelnud, et kui ma ise olen usin ja näitan seda reaalses elus ette, et miks mitte, et neil võib see ju ka meeldima hakata, näevad, et selle töö tulemusena tekib selline ilu, mis on silmale ja hingele niivõrd kosutav ja ilus vaadata, et ma usun jah, eeskujusse. R-nagu-line pakkis, Coca-Cola kompsud korjas kukutades, kus nüüd leidsid ola võrgus pime kuubi katlad. Nõge. Naised põrgulised ühte nägu kuulevad laialt laskeringi pihta panna põrguline plaani võetud kilu. Mõelnud seda, et kui inimestel on kodus hästi palju tegemist, neil on suur pere ja tööd vahivad uksest ja aknast sisse sõna otseses mõttes, et siis nad ongi kodu ja perekesksed, nagu te ka ütlesite, et noh, et eriti naljalt kodust välja ei taha minna, ühest küljest, aga teisest küljest ju ometigi, kui ma teiega kokku leppisin seda kohtumist, siis oli üsna vähe päevi, millal sobis, sest et korterite Tallinnas koolitusel ja ja teie blogistki, ma lugesin, et ikka tegelikult ju meeletult palju võtate igasugustest asjadest osa ehk siis teisisõnu teid jätkub väljapoole kodu ka. Miks te seda vajalikuks peate ja kust ta selle energia võtate? Ühes küsimuses on kaks osa. Energia allika kohta ei olegi nagu sellist otsest vastust ilmselt tuleb ikka kosmosest, ma arvan. Aga ma arvan ka seda, et kes teeb, see jõuab palju noh, nagu ikka vanaisad ütlesid, mina olen küll, tegelikult võiks öelda isegi, et üliaktiivne ja ma võtan igasugustes asjades sõna ja mul on oma arvamus olemas, mida ma ei sugugi, hoia luku ja riivi taga ja püüan ikka teisi veenda, et see on väga õige arvamus ja kas siis paljudele meeldib või ei meeldi, noh, see on iseküsimus. Aga mul on jah igasuguseid erinevaid huvisid ja tegelikult muutuvad pidevalt ka mulle vanasti tõesti meeldis kohutavalt palju reisida ja ega ma ei ütle praegu ka reisimist ära, aga see ei ole selline väga pakiline teadus praegu enam. Igasugune selline psühholoogia ja pedagoogika ja inimeste mõjutamine ja, ja nende eripärast ega arvestamine ja see ema on hakanud tõesti väga-väga palju huvi pakkuma. Ja siis nüüd tuli tagasi ka minu hoopis noorusaja selline. Ei saa öelda, et armastus, aga selline hobi, et ma läksin ju tegelikult õppima hoopis rakendusmatemaatikat ja seal me saime ikka programmeerimist ja, ja muid selliseid arvutialaseid teadmisi. Aga seda ma kunagi ei rakendanud, reameeret ei saanud ega mingisugust arvutiinseneri, aga nüüd töötan ma ju Räpina aianduskoolis taaskord arvutivallas olen nimelt haridustehnoloog seal ja see pakub mulle ka väga palju huvi, aga võib-olla pisut teise külje pealt ja nimelt sellise suhtluse ja sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku loomise seisukohalt, et Ma oskan võib-olla teha natukene seda programmeerimise tööd ja natuke tehnilisemat asjaga, aga mulle ikkagi tegelikult tõesti pakub huvi just see tänapäeva internetiajastu ja need noored ja mitte nii väga noored inimesed, kes siis suhtlevad selle kaudu ja loovad endale häid võrgustikke. Ja, ja see ongi nende selline elukeskkond. Olen endalegi pannud, mul on selline agregaat on lehekülge. Ma olen sellele pannud nimeks küll Jakobsoni elu ja see on täiesti täiesti kaalukas osa minu elust, ongi see elu? Siis ühesõnaga kõik see niisugune energia huvi, elu ja inimeste vastu, haridusejanu kõik selle te võtsite siia tallu kaasa ja saite veel nagu öeldakse, uusi huvila sisu. Kuidagi jah, kindla peale, vaat mul hakkas linnas peale selle, et oli natukene paha ja närviline olla. Mul hakkas linnas ka pisut igav ja vot seda igavust mina siin enam ei tunne, sellepärast et mulle meeldib, et ma lähen ja saan teha iga hetk midagi, kui mul peaks tahtmine olema ja mul on tihtipeale see tahtmine peal, mul nagu väga sellist käed rüpes istuda ei meeldi. Kuigi selles suhtes me oleme trossiga erinevad temale selline pealtnäha jõude, aga tegelikult üldsegi mitte jõudeolek või selline natukene aeglasem, rahulikum elutempo meeldib, minule meeldib natukene närvilisem. Aga tema on mulle palju õpetanud just sellise olemise ja selle olemise nautimiseks Tartust. Et sa ei pea nagu rahmeldama kogu aeg kuhugi nagu kihutama, et sa võidki lihtsalt istuda, nautida mingisugust sööki või jooki, vestelda inimesega või inimestega ja et selles on tõeline, vaata see nauding, tema on seda mulle küll õpetanud, et kaoks ära see hirm, et oih, äkki ilma minuta juhtub midagi põnevat ja ma jään sellest ilma. Jah, ja pluss veel see, et ei jõua nüüd kuskile, et, et see on ka nüüd kohutav suur kadu, et kuskile midagi ei saanud või näha või kuskile jõudma mingile üritusele, et sa nüüd maailma lõpet ja ei ole üldse ei jõudnud, siis ei jõudnud, ei jõudnud ja, ja see tuli välja meil koos reisides ükskord ammu juba, kui me käisime Itaalias. Mina tahtsin ikka reisida niimoodi tüüpilise eestlase moodi, et kogu aeg ratastel, kogu aeg on kohutavalt vaja minna, vaadata ühe vaatamisega juurde tormata ja teise juurde tormata ja siis meil tekkis seal suur riid, et näed temale niukene reisimine üldse ei sobi absoluutselt. Ja siis, kui me järgmine suvi läksime, praegu oli muidugi ka rohkem seepärast, et siis oli esimene kord, kui meil mõlemal oli korraga see nii-öelda big õpetaja puhkus siis me üürisime auto ja meil oli eesmärgiks jõuda Horvaatiasse, me jõudsime sinna ka paari nädala pärast, aga me väga rahulikult sõitsime, uudistasime poolad korralikult Jaslova kijat ja Ungari, teiseks me lõpuks jõudsime sinna Horvaatia, siis me sõitsime ühe saare pealt teise saare peale ja lõpuks olime niimoodi viis nädalat Euroopasse ja väga mõnus oli tegelikult, et sa hommikul ei teadnud, kuhu sa lähed. Äkki sa ei jõua sellest? Väiksest rannakesest üldse kuskile ei jõua, siis ei jõua, aga äkki jõuad kuskile huvitava koha peale, siis oli väga tore, nii et tema on selles suhtes mind küll positiivselt väga palju mõjutanud. Jah, ta on liigutav kuulata, kuidas te olete ajapikku kokku, kas. Meil läks vaja jumala, kui ise oled. Ei ole näi vastuaal luua kusega eni poolele. Miks vaid põlvid? Kui on häda? Kohe kui unusta kui kõik hästi läheb. Mees on üldse olema ja mees on kujutel. Üheme Eesti oma lemmik on täis arus Kell kõigest ilmas aru saad Enda meelest vees. Vahe, kui harjutad vee peal könn. Arva mees, külm ei pärast surma sa kui koor ja ta, sa ütle mulle ka. Nagu Külli töötab ka Jos Räpina aianduskoolis ja õpetab seal inglise keelt. Oma aega tuleb töö ja kodu vahel jagada ning muide, sõpru ei saa ka päris unustada, kas neid siin männisalu külas ka on. Puudutas siinseid sõpru, jah, kellega saab vahetada kasulikke kogemusi ja 11 abistada, aga on ju ka jäänud sõpru varasematest aegadest. Teil on üks lemmikpunt Külli tondiraba keskkoolist ja nagu ma teie blogist lugesin, kuidas nende kohta ütlesitegi minu kallid mutid ja ütlesin ja nad on tõesti mulle väga kallid ja meil on juba traditsioon, sest juba teist aastat järjest nemad tulid suvel meile kõik in corpore siia külla. Hästi vahvad inimesed ja see on järjekordne näide sellest, et ma lihtsalt olen õnnetähe all sündinud, piisas mulle sinna tondiraba kooli minna, vaid ju tõesti väga lühikeseks ajaks. Ja leidsin eest sellise pundi õpetajaid, kes mind hästi sõbralikult oma ringi sisse lasid ja, ja omaks võtsid, ja sellest ajast ongi meile äike, sõpruskond. Sünnipäeval käime, mina kahjuks Hirdusin selles ma kolisin sealt Tallinnast ära, teised on kõik tallinlasel, aga nemad väga Truilt käivad meil siis jah, teist suve juba järjest siin külas enne suvi käisid, käisid lausa talgutel terve päevapikka päeva vihtusid siin tööd teha ja aitasid lillepeenraid kaevata ja küüni puhastada ja mis nad siin kõik tegid? Tõesti rassisin mis hirmus, lihtsalt käsitsi easta maatsid, ülesin, kõik vaatasid ja sul on siin päris ilus nii palju vaja. Ja kahjuks ilmataat ei soosinud meie kogunemist, tibutas pidevalt nendega seal väljas tööd ei olekski hea olnud. Nad oleksid tahtnud porgandid ära harvendada ja midagi veel teha. Ma nägin kohe neil näpud sügelesid. Aga siis jah, võtsime hoopis ette ja tutvusime siin selle Kagu-Eesti ja Setumaa vaatamisväärsustega, mis on siis lõppkokkuvõttes normaalselt äraelamise valem, Külli. Mina arvan, et tuleks jääda iseendaks, kui oled selle leidnud. Paljud inimesed ei ole seda leidnud veel tegelikult ju ennast iseennast ja just nimelt. Ja kui sa oled selle iseenda leidnud, siis sulle peaksime tegelikult meeldima, mis sa oled leidnud. Ja siis sa seda üritad siis säilitada ja kui sulle see keskkond ei meeldi, kus sa parasjagu oled, siis sa liigud kuskile teise keskkonda, sest sest seal on ilmselt parem olla ja mina oma nende linnuteed olen küll avastanud sellist asja, et inimesed igal pool maailmas ega ma ei olenud, igal kontinendil käinud muidugi, aga, aga pikalt suhteliselt pikalt elades võõrastes riikides olen mina taibanud küll, et inimesed tegelikult oma põhiolemuselt on igal pool ühesugused. Põhivajadused, neil igal pool samad, mida nad tahavad ja, ja natukene teistsugune kest, milline seal on parasjagu kuskil Ameerika ühes või teises nurgas või, või Soomes kuskil või Eestis. Et, et see on ainult sellised, sellised väiksed väiksed erinevused. Aga jah, see keskkond ilmselt võtab siiski nii palju, et mina siin Ameerikas näiteks ei tahtnud jääda ja mul oli väga suur koduigatsus, mis mind siia tagasi tõi. Ja ilmselt ei meeldinud see Jossile ka nii väga, mis tõi tema jälle kodust kaugele siia. Nii et keskkond määrab kah muidugi jah. Me oleme siin terve pika pärastlõuna, nüüd teie vapustavalt põnevas alus selles toas, mille ma kolikambris ristisinoi, aga ma kujutan ette, milline ta kunagi on siin rääkinud. No kõik selle, see on sinu väike õde, janek, väike õde nimega sovi maganud, kas sa lähed teda varsti üles äratama või ta ärkab, ise ärkab ise yles ja, ja siis metate edasi. Perekond Jakobsonile Käis leppoja talus külas Haldi Normet-Saarna saatis musitseerisime Bonzo ja Tõun ning helioperaator oli Maristomba kuulmiseni. Märkamatult külvaseks linn. Imeilus aeda seal lumes, ta õitses, kest pimedad. Leebema eestle, naeratus, palgel leerimaistle naeratus, palun. Kevade soojas end, lilleke sirutas katuse äärel, varraslenis, kuis roomas mu seintel ja küünitas tuppa aknast just nõnda, et välja viis liu aknast just nõnda, et väljevisli. Imelised need kingitud päeva aias, kus kasvaks sõbralik tai kes eematagi hellust või hoolitsust, lõkker rab, lobiseb särtsutavaim lõkerda, lobised särtsu, davai. Soojad ja mõnusad ööd tema varjus magusad. Kuidas hingamas reid? Mõtlen, et kuidas nii lihtsalt mind võlus võib-olla sõber ta meenud. Võib-olla sõber ta meenuta, võib-olla sõmer. Ta meenutas siin.