Tervist siin toimetaja maris Johannes au ja hauasambad keelele on meie väikese sarja Pealkiri, millega täna keele kõrvas algust teeme. Maailmas on rohkem kui 6000 keelt. Lähema 100 aasta jooksul hääbub pool praegu maailmas kõneldavatest keeltest, prognoosivad teadlased. On lood eesti keelega, kas oleme ohutsoonis ja vajame kaitseala eesti keelele? Mikson keeli kadunud. Millised on olnud poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, mis põhjustanud keele, mõrva, hülgamise, unustamise, sumeri aega või Ameerika indiaanlaste juurde? Algatuseks ei tõtta. Rehitsime koduses keeleaias. Lähedased keeled Tartu ja Liivi on esimesena südamel. Salves on meil jutt Tartu keeleteadlase Ülikooli professori Karl Pajusaluga. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint on lubanud tulla rääkima liivi keelest. Kui. Tartu keelele püstitada ausammas või hauakivi, mis on siis need tema sünniaastad ja surmadaatumeid, kas saab nii täpselt öelda, Karl Pajusalu? Ma arvan, et tartu keelele ausammas tuleks küll püstitada, aga hauakivi ei ole nagu mõtet ja samas nii sünni vastas kui ka surmaaastast ei saa mitte kuidagi rääkida, sest keeled on ikka natukene erinevad kui inimesed oma sündimise ja surma poolest. Aga samas võib ütelda, et inimeste jaoks on nad tähtsad mitmel moel. Ja ma arvan, et ka tänapäeval on hulk neid inimesi, kellele Tartu keel on tähtis kas oma ajalooliste juurte, kes või ka lähedasemalt ikkagi perega seotud keele mõttes, aga Katar, Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuri uurimisel ja siiski ka selle jaoks, et ikkagi ka Tartu identiteeti toetada. Tartu keel ei ole niisama lihtne keel on olemas ju Tartu kirjakeel. Jah ja ma arvan, hakkame siis hauasammast ehitama, aga ikkagi ausammas, mälestusmärki? Tartu kirjakeel on tõesti üks tartu keele võimalikest mõistetest. Aga tartu keel ei ole päris seesama kui Tartu kirjaga, kuigi tavaliselt nagu tartu keeles räägitakse, siis seda ka mõelda. Et kõigepealt, kui me räägime Tartu keele mõistest, siis me võiksime öelda, et tartu keel on olnud ikkagi ka Tartu kandi keel Tartu maakonnakeel ja no kui muistne Ugandi maakond on juba see, mis pärast väga paljuski oli Tartu maakond, siis me võime tagasi minna tõesti ikkagi muinasaega muinaskihelkondade juurde. Ugandi oli üks suuremaid Eesti maakondi ja siis Lõuna-Eesti Kagu-Eesti kõige suurem maakond, mille keskus oli Otepää ja kui me ka praegu räägime tartu murdest, siis me võime öelda, et Otepää, Otepää kandi keel ongi see kõige tüüpilisem. Tartu murre. Ja Tartu kirjakeele olemusega on natukene keerulisem probleem, sest me ei saa öelda, et Tartu kirjakeel oleks nüüd Otepää keel just olnud, et ta oli ikkagi tõesti kirjakeel oma algusega oma teostega ka oma arenguga ja siis Tartu kirjakeeles on ka väga palju selliseid jooni, mis tegelikult duma lõunaosa murrete, nende lõunaeesti murretele ei ole iseloomulikud. Ja, ja ikka nii nagu igal kirjakeelel on ka natukene selline oma elu ja oma arenguloogika me näeme seda ka Tartu kirjakeele puhul. Nüüd Tartu kirjakeele esinised teosed on pärit tekstid siis 16. sajandi keskpaigast näiteks juba 1554 on Franz Witteni katekismuse, mis ilmus Lübeckis ja oli selgelt Lõuna-Eesti või siis tartukeelne, nii et tartu keelt kõigepealt on iseloomustanud just see, et see on Lõuna-Eesti murretes põhinenud. Aga need nii-öelda Tartu kirjakeele eelperioodi, see on siis 16. sajandi teise poole tekstid ei ole veel nii ühtlase keelega ja seal on mitmeski suhtes erinevat. Aga ikkagi Tartu kirjakeel hakkas keeleks kujunema siis, kui algas katoliiklik vastureformatsiooni periood. Tartus ja nii näiteks 1500 ja kaheksakümnendatel aastatel ilmus juba hulk katoliiklikke tekste lõunaeesti keeles. Nad olid üsnagi erinevad kui luterlikud Põhja-Eesti tekstid, kasvõi juba sellepärast, et nendes oli tunda rohkem ladina keele mõju. Ja selle katoliikliku tartu kirjakeele tekkes oli oma tähtis osa jesuiitidel, kes tegutsesid Tartus ja, ja tõesti ka nende teadlikul tööl. Et Lõuna-Eesti talupoegadele siis ja teistele Lõuna-Eesti inimestele ka katoliku kiriku tähtsaid tekste tuttavaks teha. Ja sellest perioodist, jah, meil on kõige rohkem kirikukirjandust, millest suur osa on ilmunud just Vilniuses tollases Baltimaade katoliku keskuses, aga näiteks on ka kutsetõend Sigis, mundus Aaverbahile ja, ja mitmeid teisigi kõrbetekste, millest on näha, et ikkagi sellel keelel juba tollel varasel ajal oli lugejaid ja oli mõtet ka kirjutada tõendid selles Tartu keeles välja. Aga katoliikliku tartu keele võib-olla kõige tähtsamaks teoseks jääb kirikukäsiraamat agenda parva mis on pikem põhjalikum teos väga huvitavas keeles. Eestlasele lugemiseks ma arvan, palju sobilikum, kui tolleaegsed põhja on Eesti väga tugevalt saksa keele mõjulised tekstid olid see käsiraamat agenda parva ilmus 1622. aastal brausbergis, aga ta sai üsna tuntuks ja sellele teosele on ka Tartu kirjakeele ja laiemalt eesti keele ajaloo uurimisel palju tähelepanu pööratud, näiteks sõdadevaheline Tartu Ülikooli eesti keele professor Saareste Andrus Saareste siis ka sellest eraldi käsitluse kirjutas. Ja me võib-olla võimegi öelda, et see teos jäi katoliikliku tartu keele tähtteoseks ka siis, kui kogu Eesti läks rootslaste kätte, sai Rootsi kuningriigi osaks hakkasid ilmuma juba uued luterlikud Tartu kirikukeele käsiraamatut ja nendest tuntum on nüüd 10 aastat hiljem, 1632, seal samal aastal, kui Tartu ülikool asutati siis ilmus Joachim Rosiiniuse kirikukäsiraamat, mis on vägagi ulatuslik, põhjalik, keeleliselt huvitav ja selle kohta on ka mitmeid uurimusi viimastel aastatel tehtud näiteks Ülikooli vana kirjakeele töörühma poolt on ilmunud Rosiiniuse kiriku mõnuaalide leksika, sest sõnavara ülevaade ja analüüs. Ja muidugi no üks g saab keeleks siis, kui ilmub selle grammatika ja selles mõttes tartu keel sain tõsiseltvõetav kirjakeeleks aastal 1648, kui ilmus kutslachi Lõuna-Eesti grammatika. Ja see on oma aja kohta väga põhjalik ülevaade kutslafoli Urvaste pastor. See grammatika ka tõesti lääne võrulike tooni oma, aga sedagi on nüüd viimastel aastatel analüüsitud juba kümmekond aastat tagasi ka eestikeelse tõlkega koos välja antud ja, ja see on üks selline väga oluline teos ka Tartu keele ja lõunaeesti keelde keelekujude uurimise ajaloos. Aga tõenäoliselt kõige tuntum tartu keeleteos, millest ilmus palju trükk ja viimased veel 20. sajandi algusel on vastne testament, ehk siis tartukeelne uus testament mille esmaväljaanne on juba enne Põhjasõda 1686. Ja seda perioodi seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul võibki siis pidada tegelikult selliseks tartu keele rahvani jõudmise perioodiks. Vastne testament oli ikkagi mõeldud talupoegadele ja paljud põlvkonnad lõunaeestlasi õppisid lugema vastse testamendiga. Ja kui nad tahtsid abielluda ja pidid siis näitama oma kirjaoskust pastori juures oli see nii-öelda lugemiskatse, et siis ikka vastne testament raamat, kus natukene lasti siis sellel suurel talupoisil, kes tahtis naist võtta, ette lugeda. Nii kui me jõudsime selle rahvapärase ma perioodi nei Tartu kirjakeeles, nii asus ka elu ise aknast sisse tungima. Tartu Ülikooli akende taga jõudsime vastse testamendi, nii. Kas sel puhul võib öelda, et see oli siis esimene eestlastele mõeldud raamat, teised tunduvad olemas intellektuaalselt huvitav mängumaa baltisakslastele. Ei, ma nii ei arva siiski juba nüüd ütleme kasvõi agenda parva ja ja Rosiiniuse kirikukäsiraamat ja kuigi nüüd muidugi olid eelkõige pastoritele mõeldud, aga no me teame ka ikkagi seda, et igal ajal ja juba sellel katoliiklikud perioodil oli neide ärksaid Lõuna-Eesti poisse, kes püüdsid ka oma keelt kirja panna ja, ja lugeda ja, ja kuigivõrd nad seda kasutasid, aga no selles mõttes küll jah, et vastne testament nüüd oli selline raamat, mis levis, ma arvan, et enamikesse Lõuna-Eesti kodudesse ja mida siis hakati ka külakoolides kasutama ja nii Tartu kirjakeel siis sellest ajast alates, aga no kõige rohkem 18. sajandil saia siis ka lõunaeestlaste selliseks päris omakeeleks. Nüüd võib-olla siin vahele võiks natukene rääkida, et mis alal see keel oli kasutusel, sest kui me teame, et nad lõunaeesti murdeid jagatakse tavaliselt kolme suurde rühma, need on Mulgi, Tartu ja Võru siis Mulgimaal, Viljandimaal ei ole Tartu kirjakeel kunagi levinud. Küll ta levis Võrtsjärvest ida pool siis Tartu murde alal ja samuti Võrumaal ja Võrumaa jaoks niisamuti nagu ka Tartumaa jaoks oli Tartu kirjakeel siis oma eesti keel, mida kasutati pikka aega ja esimesed tartukeelsed aabitsat, näiteks õppekirjandus jäi vahetult põhjasõjaeelsesse aega, aga no me teame, et põhjasõda käis väga rängalt Lõuna-Eestist üle ka Tartu linn peaaegu et hävitati, oli varemetes ja siis 1708 näiteks on esimene eestlase. Võiks öelda, et kunstiteos, mis veel on saada siis Käsu, Hansu, Puhja köstri kaebelaule, oh ma vaene Tarto liin ja me juba näeme, et Käsu, Hans, sul oli täiesti keel käes ja, ja väga ilusa emotsionaalse lauluga. Siis sai hakkama ja see on selline huvitav mälestusmärk. Aga kui elu pärast põhjasõda normaliseerub, ütleme 1720.-test aastatest siis hakkas väga mitmekesist tartukeelset kirjandust juba ilmuma. Näiteks sellest ajast juba tulevad tartukeelset kalendrit, mis nokal endal tol ajal oli mitmes mõttes oluline raamat ja hakkab ka selliseid tõesti erinevaid olmetekste. Ja kui vennastekoguduse liikumine ka Lõuna-Eestisse jõudis ja noveljest kogudused olid nad siin siis sellega seoses ka tekkis palju just neid Kõstleid ja ärksamad talurahvaesindajaid, kes hakkasid ka siis kirja panema oma keelt ja on teada, et tõesti neid vennastekoguduse tekste on tuhandeid ja tartu keel muutus ka selleks keeleks, mida siis Tartu ja Võrumaal kasutati näiteks kohalikes kohtutes, mitmesuguses asjaajamises ja ka seda sellist tark keelt on säilinud palju ja, ja ütleme, see 18.-st sajandist 19.-st sajandist me näeme, et ikkagi täiesti keele traditsioon oli olemas ja see keel oli õpetatav ja seda õpiti ja seda osati kasutada. Nii et, et kaks sajandit me võiksime ikkagi öelda, et et sellel Eesti alal see oli selline väga oluline ühiskonna elu osa. Miks siis otsustasid järsku või ühel hetkel need Võrumaa või Tartumaa kirikuõpetajad, et tartu keel ei ole enam nii trendikas, et on vaja keelevahetust? Ma arvan, et Tartu ja Võrumaa kirikuõpetajad seda üldse ei otsustanud ja nemad olid just 19.-st sajandist, on teada, Heli Laanekask on väga põhjalikult ka seda perioodi Tartu keele ajaloos uurinud ja et mitmete Lõuna-Eesti kirikuõpetajad, vastupidi, jätkasid Tartu keeles jutluste pidamist ja seda on veel teada 30.-test aastatest, see suuline traditsioon ja, ja just tartu keel säiliski kirikukeelena kõige rohkem kõige pikemalt, kõige paremini. Nii et see ei ole mingi kirikuõpetajate sepist. Ikkagi, pigem oli see, et Eesti rahvusliku liikumisega ja siin võiks küsida, et kui Jakob Hurt ja mitmed teised Lõuna-Eestist pärit rahvajuhid tollel perioodil hakkasid kasutama ühist eesti kirjakeelt, et miks nad seda teed läksid ja ma arvan, et see väga oluline põhjus oli tõesti eesti rahvuse kui, kui terviku ikkagi tekke ja, ja see ühine rahvustunne ja, ja ka püüd näidata, et kogu eestialase põlis tulemused on ühtne ja, ja saab omavahel hakkama. Ja kui nüüd on laulupeo juubeliaasta, on hea meenutada seda, et kui 1869 peeti esimene Eesti üldlaulupidu ja kus see toimus Tartus täpselt niimoodi see toimus Tartus. Ja siis Jakob Hurt pidas seal laulupeo kõle ja ta pidas selle Tallinna keeles ja see oli ka üks selline märk, et kõik eestlased peaksid ühinema ja saama üheks rahvuseks, et, et see oli jah, ütleme selle natsionalistliku liikumise siis eestlaste enda otsus. Aga no muidugi, ega's ei, igalt talupojalt või jah, ka kohalikult kooliõpetajalt ei küsitud selle kohta, aga aga pigem see oli selline elu loomulik areng, sest niimoodi neid ühtset kirjakeeled tekkisid ju paljudes teistes Euroopa riikides ja see oli ikkagi see jah, eestlaste emantsipeerumise. Ka on uuritud, et kuidas näiteks Lõuna-Eesti koolid läksid üle põhjaeesti keelele, seegi oli tegelikult selline üsna pikk ja järk-järguline protsess ja samas Tartu keeles tuli ka mitmedki vorme siis ühisesse eesti kirjakeelde, kas või kui me mõtleme kaudse kõneviisi peale Ta olevat kodus ja nii edasi, see on selgelt tartu keele vorm. Põhja-Eesti Tallinna keeles oli ta olla koduks või peab olema kodus ja mitmeid muid vorme ka ja sõnavara muidugi niisamuti. Tartu kirjakeel ja selle olemus on tõesti omaette väga põnev probleem, millele keele ajaloo uurijat tänasega tavaline diskuteerivad. Sest sellist murrakut, mis vastaks tartu kirjakeelele, leitud ei ole. Ja siis on arvatud, et võib-olla oli see tolleaegne Tartu linnakeel ja nagu teada on, et nii Emajõgi on põhjaeesti ja lõunaeesti murdeala piiriks. Tartu linnast pool on ühel pool Emajõge ja pool on teisel pool Emajõge ja, ja eks linnas elas mitmelt poolt tulnud inimesi ja võib-olla see on ka siis põhjenduseks, et miks selles keeles mitu kirjakeeles tegelikult on lisaks Lõuna-Eestile tüüpilistel vormidele ka PõhjaEesti vorm ja siis ka päris selliseid nagu, millel ei ole üldse murdetausta. Ja lisaks sellele Tartu linna keeleküsimusele on muidugi ka võimalik see, et ikkagi kuna põhjaeesti kirjakeele traditsioon on pisut varasem ette siis kui tartu kirjakeelt ka jesuiidid ja, ja teised taliku usuedendajad hakkasid looma, et nad kasutasid siiski Põhja-Eesti neid kõige vanemaid näiteid ja, ja midagi tuli sealt üle Tartu kirjakeeles on ka mõned tõesti nähtused, mis on nagu hoopis hilisematest Lääne-Eesti murretes tuntud või põhja rannikult ja, ja see on selline põnev probleem, et egas sellele jah, lõpuni selgust võib-olla see ei saagi tuua, aga seda enam teeb see tartu kirjakeele kui omaette keele uurimise põnevaks. Kui teil seda kõike kirjeldada, siis tundub, et see kõik oli nii kohutavalt juhuslik, kuidas toona need mõjutused siiski noh, nii nii palju jõudsid, need olid üksikud inimesed, kes, kes need mõjutused kokku kandsid või noh, praegu on meedia ja kõik nii kui valesti räägib, nagu kogu maailm kuuleb seal. Aga ei, ma arvan, et juhuslikku ei ole midagi tegelikult tänapäeva eesti kirjakeeles on ka niimoodi, et, et mõni vorm on saartelt pärit näiteks kui me võtame selliseid väga tavalisi sõnugi, et sageli sõna on selline, mida on eesti murretes taevast saartelt kasutatud tihti sõna on jälle mandrilt pärit ja nimeiga kirjakeele puhul võime vaadata, et on ikkagi nagu noh, kui ta on teadlikult juba loodud, et ta on, ta on selline nagu mingis mõttes konstruktsioon ja, ja tartu kirjakeele puhul on seda ka näha. Aga Tartu kirjakeele muidugi eriti põnev kaks teeb just see, et siin on nagu väga erinevad mõjutused ja, ja üks, mis tuleb veel lisaks, on see, et kuna Tartu on tegelikult selline Põhja- ja Lõuna-Eesti siirdeala ja ka Põhja-Tartumaa oli ju Tartumaa, kus eriti palju on sellist kahe erineva keele põhja segunemist siis me näeme tegelikult ka siin selliseid keelesüsteemi, Liisustamisi, ratsionaalsemaks tegemisi, mida ka praegu põhjaeesti kirjakeele puhulgi võib näha näiteks ükski normaalne inimene veel, ma ei tea, võib-olla kolm, 40 aastat tagasi surnud selliseid vorme öelda, nagu tegeleda, kõneleda need olid ikka tegeleda, kõnelda ja Tartu kirjakeeles, samas meil on tuultes sellised vormid nagu sureda ja nagu pureda. Mis on noh, minu jaoks mõlemad ühtviisi naljakad. Aga tänapäeva eesti keeles me teame, et sureda asemel iko surra. Aga see puredamis purre asemel on niisama uue, sellise tehtud vormina tulnud, on nagu läbi löönud keeles. Jaa, jaa purenud Burnu tasemel võime öelda ja, ja see ei tekita meile midagi. Ja tegelikult eesti kirja hetkel praegu teeb mitmeski osas selliseid lihtsustumis protsess läbi, mida me tartu kirjakeeles juba palju varasemal ajal võime näha. Aga no Tartu kirjakeel ning ka mitmeid ikkagi Lõuna-Eesti häälduse erijooni vastu võtnud, kajastanud ja ka selliseid, mis on tõesti Põhja-Eestis tulnud, ütleme võib-olla selgema moodustusega vorm, aga, aga siis Lõuna-Eesti viisil, nagu see on kasutusele võetud. Nii näiteks lõunaeestlane tavaliselt oleviku kolmandas pöördes kasutab kas lõputa vorme või ess lõpulisi vorme, ütleme nii, nagu time and on, tema annab ja Timme eles on, tema elab, aga tartu keeles on need mõlemad annat elab. Kui me nüüd ka kuulame inimest, kes on Lõuna-Eestist pärit, siis need tugevat teed ainsuse kolmanda pöörde vormides täiesti on kasta ja Need tulevad jah, kõikide verbidega, see on ka üks selline joon, mis tegelikult nagu on Tartu kirjakeele poolt esimest korda toodud kas või kui me mõtleme ka sõna-algulised h peale, mis on ju Eesti põhjapoolsetes murretes täiesti tundmatu, aga mida siiski ka Tallinna keeles on kirjutatud, sellega on natukene läinud sassi, mõnes kohas on ta seal, kus soome keeles ka, kus ta on algselt olnud, mõnes kohas on ta vale vokaaliga algava sõna algusesse kirjutatud näiteks sõna hääl, kui me mõtleme soome keeles. Nii et seal peaks olema ilma H'ta, aga no need baltisaksa pastorid, kes kirjutasid, alguses päris täpselt ei teadnud igaks juhuks tihtipeale panid ka nende sõnade algusesse Haate kus seda tegelikult ajalooliselt ei ole olnud. Ja siis nüüd kirjakeelt õppides on neid Haasid hakatud niimoodi õpitud hääldama igale poole ja nüüd, kui me isegi kuulame mõnikord tele või raadiodiktoreid, Nad ütlevad ka auhind, nii et see au ette tuleb kasehaue. Ja selliseid asju me nagu näeme Tallinna keeles, aga Tartu kirjakeele selles, et kui me vaatame näiteks seda sõna-algulised h kasutas või nüüdse neid Haasid, need on palju regulaarsemalt tegelikult ja teiselt poolt jälle täpsemalt antud. Sest siin oli see murdepõhi tol ajal, vanemal ajal. Me võime mõelda, kus Haali olemas, aga hilisemal ajal jälle näiteks ka tartu ja mulgi murdest on see h ära kadunud, nii et kui me eesti keele arengut vaatame üldises kontekstis ka siit väga palju põnevat, tuleb välja. Kui palju siin seda saksa mõju on igal pool, nii lõunas kui põhjas. Jah, on sõnavaras palju ja muidugi on lauset jätta, sest väga palju, aga üldine arvamus on olnud, et siiski tartu keeles, kuna seal oli see ladina põhid tugevam ja selle Poola-Leedu suurvürstiriigiaegne hoopis teine tuuri traditsioon ja saksa traditsioon ei olnud nii tugev, et tartu keeles ka selliseid toos saksa mõjusid on vähem olnud kui Tallinna keeles siis oli siin läbinisti luterlik Luteri piiblitõlkele ja kogu saksa kultuurile põhinev keele arendus. Aga tartu keel jah, et, et kuna tema esimesed seosed olid hoopis lõuna poole siis sellist laussaksa keele mõju tegelikult oli vähem, aga selles mõttes on tartu keele ajalukku väärtuslikku uurida sealt nagu et seda eestilikumad paremini. Lõpetuseks, aga mis oli see põhjus, et, et ainult see vastne testament sea tartu keelde jõudis ja mitte rohkem? Konkreetne ajalooline põhjus ilmselt oli ikkagi põhjasõda. Ja see Tartu linn põhjasõjas sai ka väga tugevalt kannatada, üldiselt Lõuna-Eesti sai kannatada, et siis läks aastakümneid kui jahe taastasse kultuuriruum ja, ja tõesti, kui ka vastset testamenti enne põhja seda välja anti, siis oli plaan anda ikkagi tervikpiibel, aga vana testament ei jõudnud järge, ennem tuli sõda peale. Miks nüüd 1700 kolmekümnendatel aastatel, ütleme, et kui Põhja-Eesti piibel ilmus jah, et põhjaski piibel jõudis enne ja tartukeelset piiblit ei jõudnud, see on ka selline. Võta, mis asi, kus kindlasti on mitu põhjust, aga eks juba ikkagi näitab, et tol ajal ja nagu ajaloos on palju tegureid, mis mõjutavad asjade käiku just see, et Põhja-Eesti ala ikkagi sai vähem kannatada Tallinnas Anton Thor Helle põhjaeestikeelse piiblitõlke oli ju Jüri pastor, seal Tallinna lähedal olid paremad võimalused seda teha ja nagu Tallinna keel ka selles osas ette jõudis, ma usun, et see oli ikkagi määrab ja, ja ka juba siis olid ikkagi noh, need kalkulatsioonid, et sellele Undoitsile mitte saksa keelele, et kui palju siis on vaja sellist kallist piibli, trüki aga see tartukeelsest piiblist tegelikult läbi sajandite. On räägitud ja, ja ma arvan, et seda mõtet jah ei tasuks maha matta kas või selles osas, et me ikkagi ajaloos toome esile ja jäädvustame need tööd, mis juba on tehtud ja saame need ka tänapäeva inimestele kättesaadavaks teha. See oli Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu, kes rääkis meile Tartu keelest. Jätkame luuletusega, mis pühendatud Tartu keelele maitsta. Tuul puhub aknaklaasilt pragunes kiit ja Twaka liiguaydene sadu enam, kas sinu perre tõsid, ehk oledki ju ära unetatu. Eelkõnelejad, esikeedad oma kallist kaduvad emakeelt, koostavatsigi mõistid, arusaajaid, mustatäpimees, pudinenu iilt, verbi ähvardas sulada suust hukas aia vanem bidee. Tuleviku tuul tartu keele puust ja maha kisk peramisede. Kirjakeele ja Tartu keeleteemal jätkame juba nädala pärast aga nüüd on sõnajärg Asta Õimu käes. Järjekordne peatükk kujundkeele aabitsast ootab lugemist ja see töö on leidnud tuge Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumist. Kui Eesti kratsioloogias on omad ja muud elusolendid kujunditena hästi, eks pluateeritavad, siis puud on vähem, küll aga taimed, mitmesugused taimed, taimeosad puudel ja üldse taimedel usuti olevat eriline jõud ja toime ning seetõttu omistati neile üleloomulikke tunnusjooni. Suured puud on omandanud oma koha meie vaimses kultuuris ja on rohkem või vähem sakraliseeritud. Tavaliselt sellised puud leiavad kogukonna poolt säästmist ja kaitset ning püsivad sadu aastaid. Ning ajapikku muutuvad siis kas ohvripuuks või kui selleks ei muutugi, siis igal juhul millekski selliseks, millele inimene tähelepanu osutab või seda vähemasti märg hakkab. Niisugused suured ja väärikad põlispuud on tavaliselt seotud ka mitmesuguste rahvajuttudega ja süžeede ning motiividega. Nad on jätnud ka jälje meie keelde. On huvitav see, et mis meie meelest on esiletõstmist väärt või lugupidamist väärt ei pruugi seda teises keeles sugugi olla. Ma toon ühe sellise näite, kui me eesti keeles ütleme, sõnab tamm ja kuna me räägime metafoorist ehk ülekantud tähendusest, siis eestlasele kangastub see kindlasti kohe millegi väärika suure või lugupidamist. Näärivana tugev, kui Tamm on selline mees, kes on suurjõuline, väärikas, samamoodi ka tamine, mees, visa, järjekindel, suur tegelikult see on eesti keeles, nii, aga on siinsamas, meie naabritel, venelastel on see sootuks vastupidi. Kui venelane ütleb inimese kohta Tupp võidu piina, siis see tähendab seda, et ta muistusest juht, miks see nii on? Ilmselt sellepärast, et eestlased on hinnanud tammepuitu kui väga vastupidavat ja esitanud ning teinud sellest endale tarbeesemeid ja muudki just selle tõttu, et ta on nii kauakestev. Venelased aga on hoopiski pidanud tammepuitu küll tugevaks, aga teisest aspektist, et ta on raskesti töödeldav. Ja sellest siis ka ülekanne, et kui kellelegi aru või mõistus on raskesti töödeldav, siis on lihtne aru saada, et see ongi juhmard. Nii selgeid näiteid nagu Tamm eesti ja vene keeles ei ole kõigi puude kohta kaugeltki muidugi võtta. Sageli on keelte andnud väljendeid vähemasti algtõukejõuks olnud kas siis puuvõra kuju või selle kõrgus või tema asukoht või veel midagi. Näiteks kui haavab botaanilises kirjelduses toome me esile selle puuliigile omased tunnused, et tal on hallikasroheline koor, rajad, sakilise hammastega lehed, lehevarred on pikad ja peened. Ja on loomulik, et sellised lehed paneb pisemgi tuulepuhang liikuma. Ja sestap on ka eesti keeles väljend, väriseb nagu haavaleht. Samas meie elukogemus ütleb, et papp on habras puu selles mõttes, et ta murdub kergesti. Tema koor on mõru ja veel mõni muugi omadus on meie praktilisest elust teada. Ja sellepärast on hästi mõistetavad selliseid väljendid nagu habras, nagu haavapuu, mõru kui avakoor. Aga me teame ka seda, et haavapuu ei ole suurem asi, küttepuudel on väga väike kütteväärtus ja sellepärast põlemine toimub aeglaselt, aga väljend, mis selle põhjal on tekkinud, tähendab, et seda windvat põlemist soovitakse Eiki, et selline inimene on paras haavapuudega põlema panna. Kummaline on see, et ma kohtasin väljendit hiljuti. Kontrollimisel selgus, et ei olegi uus, vaid hoopis ammu tuntud väljend või siis öeldakse, et suureline kui karu haaval lehestikus. See on küll murdekeelne suureline, kui kah haavalehes, siis aga proovige karu haavalehestiku või haavavõras ära peita, kui neid lehti jätkub üsna ladvaotsa ja hõredalt, pealegi nii et see suurelisus on siis kah õige õige vähene. All on halb maine mitte ainult eestlastel. Haab on seostatud küll reetmisega, küll vastu tulematusega ja muu säärosega. Nii kuusk kui me ütleme sirge nagu metsakuusk või sirge nagu laanekuusk, siis on meile selge, et me peame silmas pikakasvulised trühikat meest. Ent selles võrdluses on peidus ka vihje sellise mehe aususe ja sirgjoonelisus kohta. Talupojakultuuri pikkuse järgi on kuusk varjuandja. Kuna kuusk on ise varjutaluv, puu pole tallutud asumisega kiireti Tseega pakub ta isegi paksus metsas varju ja kaitset. Üsna hästi. Sita eestikeelne väljend, kui kodu enam ei ole, et lähen metsa kuuse alla. Kuusel, õigemini kuuse rohelusel. Rohelus annab ju elujõudu, tõrjub eemale halva, on eestlaste surma riitusel oma kindel koht ja siin me seda nüüd üle rääkima ei hakkagi. Kas kuuserohelusega püüti kaitsta surnu hinge kõigi ohtude eest teel varjuriiki või pidise kaitset andma hoopis elavatele, pole pärimuse järgi päris selge Mall Hiiemäe harvad reaalsemaks hilisema tähenduse järgi siiski elavate kaitset. Ja üldse puude kohta on hea lugeda Mall Hiiemäe raamatut Sõnajalg nii ööl, mis ilmus 2007.-le aastal Eesti mõtteloo sarjas. Järgmine puu, mis on meile frasioloogiat andnud, on mänd. Mänd on Eestis puuliigina tavaline ega kuulu nii-öelda sünnilt suursuguste puude hulka, nagu seda on Tamm või pihlakas või kadakas. Küll aga on üksi lagedal nooremate puude seas esinduslikuks kasvanud vanadel mändidel oma kindel koht meie kultuuris. Mändi on loetud pühapuudeks. Arvukuselt on mänd Eestis pühapuude seas tamme, pärna kõrval lausa kolmandal kohal ja rahvapärimuse järgi ei tohi mändi isegi maha raiuda sest männi armist hakkab verd jooksma. Väga palju väljentid siiski. Aga nii nagu Tammegi puhul on nad tähenduslikult samasse ritta kuuluvad. Kui kellelegi kohta öeldakse, et ta on sitke nagu rabamänd siis me võime ette kujutada, kui visa ja järjekindel see inimene võib olla või kui tal on kui mända, siis see tähendab, et tegemist on jõulise mehega tavaliselt kuna eestlased on pidanud pühaks puuks ka kadakad ja Pärna, tuleb siiski öelda seda, et see puudepühaks pidamine ei ole ilmselt põhjus, miks nad on olnud prosioloogias kujundi aluseks. Pigem siiski tuleks arvata, et kujund on tekkinud nende puude enda kujust või muudest omadustest. Näiteks pärnaga ei olnud võtta üldse väljendeid. Kasega on väga vähe väljendeid, näiteks nina tilgub nagu mahlakask ja see läheb juba üsna kaugele sellest, et siin mingit pühaks pidamist arvata. On küll ka sirge kui kask või kõiv ja teame, mis asi on kasejuust. Aga need tulevad kõikiga kasehindamisest praktiliselt igapäeva elust, kasejuust sai kasejuust, antakse kasejuustukase juustundit. Vitsanuhtlus. Ma tean, urva plaas urvaplaaster ja kasejuust, kusjuures kombineeritakse veel mõlemad ühte väljendisse. Kase juuste urvaplaaster on lapse, ma ei mäleta, mis asi ja seda Öeldakse küll ka, et kellelegi peigmees on veel kaseladvas või prooton kaseladvast harvemini, aga on see tähendab siis seda, et kui keegi liiga vara hakkab silma heitma vastassugupoolele, siis öeldakse, et sinu peigmees on kaseladvas, ehk sealt tuuakse vitsad ja sul on veel vitsa tarvis anda, aga mitte poiste poole vaadata. Et mina olin kuulnud vere, lapse närvid on kaseladvas, kasvavad. Sinu tahtmine on kaseladvas ja ta on küll algselt olnud selle poiste-plikade vaatamise järgi ja pärast on tal läinud laiemaks. Vaatasin just isegi järele, et, et kui palju siis muud kasutust näiteks hiljemalt 20. sajandil on. Aga ilmselt maarahvas jooksis kõik linna ja kogu see asi vaibus ikkagi ära, aga oli küll, et siluda. Meil on kaseladvas surm, paras veel pepu paljaks võtta, aga petuvõeti paljaks, eks ole, teatud eani ainult kultuuris, vähemasti santi juba pükste peale. See oli erinev niikaua kui seda tehti. Kellel enam ei sobinud üks sellest ära. Aga kadakas, millele on hästi palju iga taevas elus on andnud hästi palju väljendid. Nagu tuli kuivas kadakas. Kujutame ette, mis juhtub, kui kadakas põlema läheb või käriseb, väriseb nagu kadakas ja põleb kui kadakas ja sitke kui kadakas tema puidu sitke omaduse tõttu ja nii edasi. Seega Ma kipun küll arvama, et olgugi paljud puud Eestis tõstetud pühade puude staatusesse, on Fratsioloogiassenud jätnud oma jälje siiski mingite silmaga nähtavate või siis praktilises elus läbi proovitud omaduste tõttu. Kuulsite järjekordset peatükki aasta hõimu kujunkele aabitsast, mis valmib tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi toele. Aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.