Tervist kord üks raadiokuulaja soovis saada saadet Tartu keelest ja nime teist laupäeva järjest kulgemegi tartu keelerajal, kus teejuhid Professor Karl Pajusalu oma murdeluulet Loeb ja Tartu keele üle mõtiskleb kirjanik Mats traat. Judot seab saateks maris Johannes. Tuul puhkaknaklaasilt pragunes kiit, jäädvaka liiguaydene sadu enam kas sinu perre tõsi? Ehk oledki ju ära unetatu. Tsiviilkõnelejad, esikiidad oma kallist kaduvad emakeelt, koostavatsigi mõisti, arusaajaid, musta täpimes, pudinenu iilt. Verbi ähvardas sulade suust hukas aia vanem bidee tuleviku tuul tartu keele puust ja maha kisk peramise lehe. Maale Tartu keelde pakku. Mida ta tähendas? Lähen peitu. Ja eks muidugi arhailine arhailine ilm, arhailise, mil me ütleme siis niimoodi murre ja sellega seotud murded enamasti oludes vähemalt on, ju, on talurahva keel maainimesed, rääkisid mured ja kui ta läks linna, siis kadus ära ja murre suust. Seal veeti seda maaka märgiks. Tänapäeval pole või eesti keel ise on juba maaka märk, kui Euroopa liit. Tartu kirjakeele ajalugu on muljetavaldav. Kordame üle. Karl Pajusalu. Ja ikka nii nagu igal kirjakeelel on ka natukene selline oma elu ja oma arenguloogika, kui me seda ka Tartu kirjakeele puhul nüüd Tartu kirjakeele esimised teosed on pärit tekstid, siis 16. sajandi keskpaigast näiteks juba 1554 on Franz Witteni katekismuse, mis ilmus Lübeckis ja oli selgelt Lõuna-Eesti või mitukeelne, nii et tartu keelt kõigepealt on iseloomustanud just see, et see on lõunaeesti murretes põhinenud. Aga need nii-öelda Tartu kirjakeele eelperioodi, see on siis 16. sajandi teise poole tekstid ei ole veel nii ühtlase keelega ja seal on mitmeski suhtes erinevalt. Aga ikkagi Tartu kirjakeel hakkas keeleks kujunema siis, kui algas katoliiklik vastureformatsiooni periood Tartus ja nii näiteks 1500 ja kaheksakümnendatel aastatel ilmus juba hulk katoliiklikke tekste lõunaeesti keeles. Nad olid üsnagi erinevad, kui meisterlikult Põhja-Eesti tekstid, kasvõi juba sellepärast, et nendes oli tunda rohkem ladina keele mõju ja selle katoliikliku tartu kirjakeele tekkes oli oma tähtis osa ka jesuiitidel, kes tegutsesid Tartus ja, ja tõesti ka nende teadlikul tööl. Et Lõuna-Eesti talupoegadele siis ja teistele Lõuna-Eesti inimestele ka katoliku kiriku tähtsaid tekste tuttavaks teha. Ja sellest perioodist, jah, meil on kõige rohkem kirikukirjandust, millest suur osa on ilmunud just Vilniuses tollases Baltimaade katoliku keskuses, aga näiteks on ka kutsetõend Sigis, munduse Aaverbahile ja, ja mitmeid teisigi tarbetekste, millest on näha, et ikkagi sellel keelel juba tollel varasel ajal oli lugejaid ja et oli mõte, et ka kirjutada tõendid selles Tartu keeles välja. Aga katoliikliku tartu keele võib-olla kõige tähtsamaks teoseks jääb kirikukäsiraamat agenda parva mis on pikem põhjalikum teos väga huvitavas keeles. Eestlasele lugemiseks ma arvan, palju sobilikum kui tolleaegsed Põhja-Eesti väga tugevalt saksa keele mõjulised tekstid olid see käsiraamat agenda parva ilmus 1622. aastal brausbergis. Ja me võib-olla võime öelda, et see teos jäi katoliikliku tartu keele tähtteoseks ka siis, kui kogu Eesti läks rootslaste kätte, sai Rootsi kuningriigi osaks, hakkasid ilmuma uued luterlikud Tartu kirikukeele käsiraamatut ja nendest tuntum on nüüd 10 aastat hiljem, 1632, seal samal aastal, kui Tartu ülikool asutati siis ilmus Joachim Rosiiniuse kirikukäsiraamat, mis on vägagi ulatuslik, põhjalik, keeleliselt huvitav ja muidugi no üks keel saab keeleks siis, kui ilmub selle grammatika. Ja selles mõttes Artogeen sain tõsiseltvõetavaks kirjakeeleks aastal 1648, kui ilmus kutslaffi Lõuna-Eesti grammatika. Ja see on oma aja kohta väga põhjalik vaade kutslafoli Urvaste pastor. See grammatika ka tõesti lääne võrulike tooni oma, aga sedagi on nüüd viimastel aastatel analüüsitud juba kümmekond aastat tagasi ka eestikeelse tõlkega koos välja antud ja, ja see on üks selline väga oluline teos ka Tartu keele ja Lõuna-Eesti keelte keelekujude uurimise ajaloos. Aga tõenäoliselt kõige tuntum tartu keeleteos, millest ilmus palju trükke ja viimased veel 20. sajandi algusel on vastne testament, ehk siis tartukeelne uus testament, mille esmaväljaanne on juba enne Põhjasõda 1686. Seda perioodi seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul võibki siis pidada tegelikult selliseks tartu keele rahvani jõudmise perioodi. Siinkohal on mul hea võimalus viidata ajakirja keel ja kirjandus topeltnumbrile mis paari nädala pärast septembris 2009 valmis saab. Keeleteadlane Kristiina Ross on ajakirjas kokku pannud esindusliku artiklite kogumikku vanast kirjakeelest kus jutuks eesti keel läti Henricus, Anton Thor Helleni, Stahlist, Gösekeni piiblitõlgetest ja kirikukeelest enne täispiibli ilmumist ning palju palju muud. Kirjutajate seas meie vana kirjakeele parimad tundjad alates ValveLiivi Kingissepast, Külli Habicht ist Kristiina Rossist endast lõpetades ajaloolaste Jüri Kivimäe ja Aivar Põldveega. Aga meie siin jätkame saadet Karl Pajusaluga. Milline on olnud Tartu Ülikooli roll Tartu kirjakeele kujunemisloos? See on küsimus. Tartu kirjakeel on vanem kui Tartu ülikool, nagu me seda kuulsime, aga sellel esimesel rootsiaegse Tartu Ülikooliperioodil. Me teame muidugi, et pastorid koolitati, mitmed nendest läksid ka Lõuna-Eestisse ja tegelesid lõunaeesti keelega, aga nüüd me ei saa öelda, et mingist sellisest lingvistilist filoloogilist tegevus või vähemalt meil ei ole andmeid selle kohta seda ülikoolis oleks olnud. Aga nüüd, kui 19. sajandi alguses Tartu ülikool taas asust tati, siis sinna kohe loodi küll elektoraat kohalike keelte õpetamiseks ja tõenäoliselt ikkagi 1000 802803. Siis kui elektoraat loodi, esimine, keel, millele tähelepanu pöörata, milles õpetama hakati pastori kandidaat oligi seesama Tartu keel. Nii et me võiksime öelda, et Tartu keel on kõige vanem akadeemiline läänemeresoome keel. Pärast seda siis tulid Tallinna keel ja soome keel. Aga kuidas te jagate seda vaatepunkti, et kui tartu keelele tuli juba see kirjakeele staatus, siis mingis mõttes keeles süütus justkui kadus, kadus side rahvaga, sest see keel, milles kirjutati, sellest paljud tõlgiti? Jaa jaa. Kas see pani nii-öelda omal moel sellele Tartu keelele sellise teistsuguse koorma ja võib-olla ta ei vedanud seda koormat välja, et miks teda siis praegu ikkagi ei ole? Ma arvan, et tartu keel on täiesti olemas ja Tartub ja üldse LõunaEesti murded on säilinud palju paremini kui põhjaeesti murded. Nii et ma sellise küsimuse asetusega ei oleks nagu üldsegi nõus lihtsalt see, miks Tallinna keel, üldistus ja, ja tartu keel muutus nii-öelda kohalikuks keeleks ja kultuuriväärtuseks oli muidugi asjaolu, et ikkagi Tallinna keelt kasutas üle kolme neljandiku eestialast, ütlen ka läänepoolsed Lõuna-Eesti alad ja tartu keel oli siis nii-öelda veerandi eesti keel, aga tegelikult, kui me vaatame nüüd koolide hulka, siis veel vähem, et see oli nagu loomulik, et see, mida oli Row ja mis oli suurem, et see võeti üldisesse kasutusse. Aga kui me nüüd jah, räägime tartu keele no ütleme sellest tänapäevasest olukorras, siis siis me võiksime öelda, et Tartu murdeid siiski, mida rohkem lõuna poole, seda rohkem. Neid on, kuigi muidugi eesti kirjakeele põhjaeesti keele mõju nendes on järjest tugevam. Aga vanemal põlvkonnal siiski see oskus on veel täiesti olemas ja Tartu kirjakeelt meil on ka ikkagi sadade raamatutena ja, ja see on uuritav ja see on mitmel moel kasutatav. Ja näiteks kui me ka vaatame tänapäeva eesti kirjandust ja ka selle kirjanduse olulisi teoseid olulisi autoreid, siis tartu keele kasutajaid Me leiame ju ka. Ma ise olen Lääne-Eesti juurtega ja mäletan, et kui ma keskkoolis Pärnus olles õppisin jah, see oli vist üks kirjandusolümpiaad just selle jaoks kaasaegset eesti kirjandust siis üks nendest autoritest oli Mats traat ja Mats Traadi raamatuid lugema hakates, nagu minu esimene kokkupuude Tartu keelega, tegelikult siis keskkooli ajal oligi ja, ja minu arust see, kuidas näiteks mats traat paljudes oma luuletustes, aga ka proosateostes on tartu keelt kasutades on suurepärane. Ja, ja kasvõi see romaan puud olid, puud olid hellad velled, et, et see on ikkagi väga-väga heas Tartu keeles. Meie saate näitliku õppevahendina pakume katkendit Mats Traadi novellist kohtupeegel ehk dokumentaalsete sugemetega lugu eesti talupoja elust-olust 19. sajandil kusjuures kuulete üksjagu ootamatut keelepruuk. Kirjanik ise kommenteerib. Kui rääkida kohtupeeglist eraldi, siis seda novelli tekkinud, kui looming oleks pöördunud minu poole ka siis ma hakkasin lehitsema oma vanu ühikuid, kus mul see väljavõtteid tehtud väljakirjutusi, Tarto arhiivis balla paberitest ja ma leidsin ühe niisuguse. Need lood ja asjad on juhtunud eri valdades, aga see pole tähtis, kirjaniku asi ongi kõiki kokku monteerida, kokku sulatada, see on tema ülesanne. Sest ega paljud arhiividokumendid ise ju ei, ei muutu novelliga romaaniks. Ja noh, keel on huvitav seal. Tegu on Tartu murde baasil tekkinud kantseliidiga. See oli kasutusel ülemöödunud sajandi kuue-seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel. Vallavalitsustes, valla kohtutes, praktiseerisid niisugust keelt, näed selle muutumatuks, millest selle eripära siis on seal palju Germanismi loomulikult, nii nagu kogu selleaegses eesti keeles ja isegi veel tänapäeval leidvate mehhanism. See on üks asi, aga teine asi on see, et ajalehed ilmusid raamatut ja sealt on võetud osa vorme üle. Ja need on kohaldatud murdeoludele. Ja sellest tekib imelik segakeel kohtupeeglis. Noh, milles see seisneb, seal on, kasutatakse kirjakeelevorme murdel ja kirjakeele grammatika murdevorme on siis võib kirjakeelele nagu näete, seelov teatava koomilise efekti. Ma arvan, et need kirjutajad ise seda ei tajunud ja, aga võib-olla ka tajusid, ma ei tea, seda, ei oska kunagi öelda. Valla paberit ja vallakohtute paberitel huvitavat, seal tuleb väljakirjutaja vaimne intellektuaalne tase ja tema haridus, haritus. Kes võis linna koolilõpetajad, kes kihelkonna kooli, kes kui palju kes oskas saksa keelt paremini või arvasite oskab ja nii edasi, et kõik see ei kajastu seal seaduses küll, tõsi küll, jogurti tõlkis Tartu keelde ja talurahvakuulutajat omal ajal. Et see andis isegi teatavat tuge, võib-olla ka vallakohtus ja vallavalitsuses. Aga jah, muidugi, kui tunnistavad ikka esimeseks keeleks põhikeeleks eesti keel keskmurdele tuginev Põhja-Eesti Tallinna kee Tallinna kiis, siis eks sellele muidugi toetuda igas mõttes ja seda püüti peenemaks ja paremaks pidada. Aga sel ajal, kui kohtupeeglis Üheksa seitsmekümnendat aastat see oli enne venestusaja algust. Maarahva elust-olust 19. sajandi seitsmekümnendatel kohtupeeglit loeb Tõnis Rätsep. Hans Stubb ning Katrina, kel talurentniku abikaaskerkuvallast Olli Tullusiletama liistuki Peranduse asja. Sest Katrina keel ei ole sugugi rahul, et Hans viil liistukeelu ajal kaetu kasuka sõsar agrammist ära viinu ja temale Katrina keelile ei olla midagi Berenduses jäänud, mis mitte õige ei ole. Aga liistukiles olete tütegi tõstamenti, siis nõuab Hans, dub kui vend ja vaene inimene endale kakab. Et las tema sõsar Ale Katrina, kellele sedaviisi sul seal neid kappe ja kirst Esigi terve ilmend, minul ei ole koskil leiba hoida. Rotteist. Esmele Katri kostis, sul on kas kehasoleegalbolüteni Joosep. Aga Hans Tuck hakkas hirm, ei, ütles välja kassolliminutentsik, aga ta läits Kaarlippeni nahka. Ent kohus mõistis kasuka Hanstukile, sest see juba tema käe. Kaarel ver palvel kohut mõista hamstuki ülek ja tema vereva koeraga. Kevade poole talvepüssist maha lasknud sõnadega viis meest vasta kaitsmist, kassi vasta. Ja siis ülalnimetatud koerad topp, nui järve mulk Kukost, tema, Kaarel ver inimeste eleheide tarvituses vett võtta. Ja Veevadjeen ollu, obene tollest püssilaskmisest, nii ta ära heitunud garanupisti üles murdnu vehmarjäära ja tahtma mõtsa joosta, seejuures sadanud emakaarel verre v vadi otsast maha ja õhk päega vastu jääd. Ollu temalt tollest meel pääst ära ka jäänuda väega nõrgas ajanu öösel rumalik jutt. Aga Anstukt tõi põhjenduseks, et tema Kaarel Verevi peni ei olevat ülebe lasknud. Elle vana soldati Ahal kassilge igal pool peremehega ühes kõnni. Ja ehkki tema koer olis soldatid näta saadena alati väega üles ärrite, tulin hakanud käredad Aukmaetes või kannatada, kui soldat temaga Venne keeli brass. Ja niisamuti eskannata koeraga Ansu Ahcacassikijat, temal lolli nõna veritses krats, kui ta viimaks talvel reheahju korstnat tüks, kui soldat käis tema, Kaarel Verevi talus au vedamises, hobust küsimen. Ja kas oli peremehe järele Joos nõiavana soldat, kit jää kassi hoiab, see hoiab ka obest. Aga Kaarel verre ütles välja küll, tahime kassi, korstnajala sihest, kus ta meid Kõllaste Silmega vahtsi kui vanaisa vaim välja kisku, aga peni läits väega ägedasse jõudsee jaole enne kui inimese. Ja on ta selle aha kassitailsestile lahkunu, nii et ütski, roitsimine savid, ehkki küll rahvasõna ütleb kassi keele pääl kaheksa tõugu surmarohtu aga koera keele peal üheksa tõugu ohtu. Üleüldse oli asjaga palju vaeva, ent tema, Kaarel verre oma koera ega ennast koera omanikuna süüvi alusesse ei tunnista, ehkki neil mõlemil silmne operast katskik, rääbitu olluva. Aga kui Parila Hans tukk on minu peale kaevanu, et mina olev laskma juut rosina lummelda endale aha kassinahast mütsi ja kandvad seda avalikult mõnitusest kaege, mis mina võin vaese inimeseloomaga teha siis on tema minul laimanu ilma ning inimeste Een, missuguse teo eest deme, Kaarel verrew ballel kohtult kaitset. Mõistet tühja. No niimoodi, mis ma siin oskan selle peale öelda, olen praktik, kirjaniku asi on ju töötada oma tööriistaga instrumendi keela tema instrument, nii et paljusid asju ta tajub, kasutab vaistlikult. Ta oli iga hetk ja hakka mõtlema, kas see vorm on ajalooliselt niisugune või naasugune. Ta vaatab, kuidas need sõnad suhu sobivad ja püüab inimest iseloomustada karaktiliseerida keele abil ja et oleks individualiseerunud keel muidugi kuju ei teki tänapäeval kuju loomisest suurt midagi, peeta pannakse kõik ühesuguseks. Hõljetonistlikus, laadiskamine, vanema kooli inimene olen katsunud koju luua ja elu, aga keele abil seda iseäralikku keskkonda, milles need inimesed elasid. Tolleaegne keelekeskkond oli üsna monoliitne veel, rahvas rändas vähe, rahvas elas jumaal, tolle ajas kaks kolmandikku Eesti rahvastikust, maal, eesti ajal, esimese Eesti vabariigi ajal ja lõpus. Ja niisuguses kohas nagu Otepää kihelkond, kus suuri linnu ja keskmise tööstust ei olnud ja joonud isegi nõukogude ajal on see murre tükati säilinud, praegugi ta ei ole enam nii puhas. Muidugi. Kuidas siis oli ja ei saagi olla skool ja televisiooni, raadio või töötajad selle vastu saagi olla, need hävitati ja keele oma murdekeel. Aga siiski substraadinaadidega esineb ja mõned minu ealiseltki mõned räägivad üsna puhasta veel, ma tean oma sugulasi, kes räägib väga puhast, murdekeelte koha peal. See tähendab, et inimesed liikumat ära oma elukohast kodukohast. Aga see murdekeele saatus tuletab väga meelde paljude väga väikeste rahvaste saatus. Nendelt lähevad linna, kus jutt käib teises keeles, teises keeles, kus nende keelt ja mis on vaja, et keel toimiks, murje toimuks parimatel vastav keskkond ja ka elujõuline keskkond, mitte nii, et natuke seal veel kuskil keegi midagi, see on siis kadumine ikkagi hääbumine ja. Kirjaniku intiimset, keele kogemust täiendame lingvistid kommentaariga. Mis vahe on keelel ja murdel. Meeles mõlgub nali selle kohta, et keel on murre, millel on oma sõjavägi, merevägi ja Teaduste Akadeemia. Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu jätkab. No täna räägime Tartu kirjakeeles põhiliselt ja kirjaga keel on nüüd see, millel on raamatud ja, ja oma reeglid ja ma siin jällegi rõhutaksin seda, et et tartu kirjakeeles on väga palju seda, mida Tartu murretes ei ole olnud, aga kui me nüüd räägime sellest, et mida Tartumaa külades lõunapoolse Tartuma küla, kuidas tänapäeval veel vanema põlvkonna inimesed räägivad, siis see on kahtlemata Tartu murre. Aga kui me nüüd ajalooliselt laiemalt asja vaatan, ma saan aru, et te küsite, nagu seda ka võru keelega seoses ja üldse lõunaeesti setu erinevate keelekujudega seoses siis et tegelikult, et tänapäeva võru keel on üsna vana tartu keele nägu ja, ja Meil oli ikkagi üks ühine lõunaeesti hõimukeel, milles kujunesid erinevate LõunaEesti murded välja. Ja, ja seda on ka minult sageli küsitud, et kui erinevad ikka on setu keel ja võru keel ja et kas võru keelel ja tartu keelel on midagi ühist ja, ja, ja kuidas ikka mulgi muu Lõuna-Eestiga liitub, siis ma võin küll öelda, et nii natukene nagu eemalt vaadates nad kõik on ikka väga sarnased. Teine asi on see, et igas külas räägitakse natukene erinevat keelt ja see on see loomuliku suulise keeleküsimus ja see on paratamatu, nii aga aga ka sellised, ütleme ja põhiliselt LõunaEesti murded. Tegelikult nad on üksteisele üsna lähedased. Praegu siin ülikooliski, uurime neid asju ja huvilisi on, et kas see keel jääb selliseks regionaalseks nähtuseks selliseks suveniiriks meie kultuurid või või milline üldse tema nii-öelda tulevik või väljavaade võiks olla. Aga ma arvaks, et seda ei saa nagu väljastpoolt keegi määrata ja ei tohikski seda teha. See oli ikkagi nende keelekasutajate, nende kohalike inimeste oma valik, mida nad oma keelega teevad oma kodukeelega ja, ja mida ka lõunaeesti tartu kirjakeelega teevad, et tõesti, kui tänapäeva võru kirjakeelt vaadata neid raamatuid, mida on hulka nüüd paarikümne aasta jooksul ilmunud, siis egas nende vahetartu kirjakeelega suur ei ole. Ja, ja ma usun küll, et need võiks nagu panna sellisesse ühte üldisemasse raamistikku ja, ja kui jällegi vaadata ka kogu Euroopa ja Põhja-Euroopa arengut, siis me näeme, et ikkagi Eesti on nagu mingis laiemas, rahvusvahelises kontekstis. 19.-le sajandile oli väga iseloomulik see, et tehti suuri rahvusi, kõik kohalike ei tahaplaanile tehti ühele rahvusele üks kirjakeel ja nagu muu jaoks ei olnud ruumi, aga jällegi 100 aastat hiljem 20. sajandi lõpp ja praegune aeg on see, kui ühelt poolt meil on see suur globaliseerumine ja, ja sellega seoses või sellele vastandudes ikkagi kõik kohalikud väärtused muutuvad järjest tähtsamaks. Aga ma ütleks ikkagi, et see peaks olema nende inimeste enda valik. Ja siin ka aeg näitab vägagi palju, sest keelt ei tee siiski üks inimene, keelte koguse kasutajate kogukond ja selle kogukonna nagu ühtne arvamus on väga oluline. Aga kui sul roll on üldse sellistel keele poliitilistel otsustel, mis te arvate? Keelepoliitilised otsused kahtlemata võivad toetada seda, aga, aga see toetus võib-olla isegi ühtpidi ja teistpidi, kui jälle millessegi negatiivselt suhtutakse, siis ta tekitab ka vastureaktsiooni ja ja pigem jah. Ma arvan, et see välispidine, toetus ja tunnustus on oluline ja ka Lõuna-Eestiga seotud tegevustes ikkagi väga oluline on olnud see Lõuna-Eesti riiklik programm, mis viimased 10 aastat on toetanud nii lõunaeesti keelt kui kultuuri. Ja tänu sellele ka tõesti need kümned raamatud on ilmunud ja palju üritusi ja kõike muud. Aga samas, kas see toetus nüüd võiks suureneda, olla mitmekülgsem? See, ma arvan, jah, ühtepidi on Eesti riigi poliitika küsimus, teistpidi on kahtlemata ka nende kohalike inimeste soovide arengute kõige selle küsimus, aga siin on mitmeid teisigi selliseid vorme. Igasuguse kirjakeele tegemine on ka selles mõttes poliitikat, et mis külade keel võetakse, külade keel kõrvale jäetakse ja näiteks ma siit nendest Tartu vana kirjakeele erijoonte tabelistes praegu vaatan, et, et kasvõi te vanas Tartu kirjakeeles seesütleva käändevormid olid n-lõpulised nagu, ütleme, külas asemel Külen ja, ja linnas Liinan, Tarto liin on ja nii edasi, Taiwan. Ja on omaette põnev, et ka praegusesse võru kirjakeelde on just need n-lõpulised vormid valitud, aga näiteks ma tean, et kui setud kirjutavad, siis nemad kasutavad haa lõpulisi vorme näiteks küla ja Taiwa, kuigi tegelikult vähemalt poolel Võrumaast ka on, on just neid ahaa, lõpulisi vorme kasutatud idapoolsel Võrumaal, aga aga see tänapäeva võru kirjakeel on tõesti üsnagi tartu keele nägu, aga kui me mõtleme nüüd nende n lõpuliste vormide peale, siis ma usun, et vähemalt keskkooli või gümnaasiumiharidusega eestlane saab nendest aru, sest neid on kasutatud ka kõrkstiivses eesti kirjakeeles. Ja kuulas ja, ja ka mitmed muud vormid, näiteks sellised kirjutet, armastet, kirjutatud armastatu tasemel, need on ilusasti Tartu kirjaga keelevormid. Mis siis, kui Tartu kirjakeel jäi tavalisest argikasutusest kõrvale, jõudsid Eesti kõrgstiili, et nii tegelikult Tartu kirjakeel ongi nagu omal moel selline Jahki siis kirjanduse keel olnud veel palju pikemalt. Ja mitmed muud vormid Tartu kirjakeeles tegelikult mida juba varem kasutati, olid sellised, mis jah, Eesti alal olid laiemalt levinud tegelikult ja mida me siis eesti keeles võib-olla tunneme ka tänu ja sellele laiemale levikule, sest mitmed need vormid on tegelikult ka näiteks mulgi murdes just tuntud olnud. Ütleme, kasvõi sellised nagu mitmuse erinevaid vorme, meil on väga palju, et Need põhjaeesti, ideelised vormid, noh, seal meie tavaline, kel silmadel jalgadel, aga, aga Lõuna-Eestis on see e mitmus näiteks Silmel jalgel, kui me neid vorme kasutame. Iga eestlane saab aru, mis vormid need on, need on ka levinud põhjaeesti murretesse, aga, aga need on tõesti sellised, ikkagi need Lõuna-Eesti põhjaga vormid sageli just sellised nagu kõrkstiisamad eesti kirjakeeles, kui neid kasutada. Jutujärg läheb Mats Traadi kätte. Murre oli jah ja on nendele inimestele, kes seda valdavad ja räägivad, on ta muidugi oma oma kodukeel. Aga ta nüüd nii kohutavalt dramaatiline ja, ja ma ei tea, mis ületamatu traumaatiline vahel oleks kirjakeelega või või ka mõne muu keelega, mida ma ka ei leia, ei maksa üle dramatiseerida, teatavas mõttes ikkagi see on ajaloo olin areng, et murded hävivad, vaibuvad nagu alati, tekib igivana küsimus, Gussoniteerija murdevahemurre on samuti, kel muret hakata arendama, rääkima andadele, mingid funktsioonid ongi keel ja lõpuks ka siis sellest ei ole midagi saagilistega õudselt nii nagu need paljud võru murdekeeles pürgimise juures eraldavat näete nüüd köike, mida separatism ei tea, mis nüüd juhtub, kõik eesti riigist eemalduvad, eralduvad jäid ja mis veel, see on niisugune kuidagi ka jälle üle pingutatud mõtlemine. Alles eile ma lugesin tänapäevaks peaaegu unustatud novellist novellist, Karl Rooma, Stroomi vaatasin, kui rikas on tema keel, jäid need paljud vormid ja sõnad, mis ta kasutab, tähendab keele taidur, nii nagu praegu Nikolai batuurin ja kui paljud tema keelte näiteks uuritud või räägitud nendest kellelegi unistustest ei ole ju. Sest et noh, nüüd kolm 400 sõna linnainimese keel ja ja pool nendest on juba kas ka inglis-ameerika päritolu, nii et saab sellega läbi lihtsalt talupoegi saadleb. Nonii vaatame nüüd siis tänase jutu illustreerimiseks ja roosa sõna kõrvale ka Mads traadilt midagi luulekogumikust. Ega seda nii lihtne teha ei olegi, sest kaks raamatut, luuletusi, tuul, puhktuul puhkaknaklaasilt, pragunes, kiit, jäätwaka, nii kui Hayden ladu enam, kas sinu perre tõsid? Esiveel kõnelejat esikitad oma kallist, kaduvad emakeelt koost otsigi mõistid, arusaajaid, musta täppi, mis pudinenu iilt verbi ähvardas ei sulade suust hukka saia vanem bidee, tuleviku tuul, tartu keelepuust pea maha kisk peramise lehe. Dispuut issand, isse kohvilauana ateiste sean näost verre teotada protestiirsi pea pea. Ma ei ole hinemine oma näo oma Kingse teile pähe. Kukute käo, meeste, tühja kõnelade, kui Tiia kusinemist maa päält Taivad ei. Võõrasse aidsi Ohaig äitsema lännu kaos, tolmuga pysti nagu väetisi ja mõtlejad, põrsaid teraos, aga tal on kihvt tine läätse. Võrguvad esiMailbakil vabrikust valla ilma tüüta. Olle võõralt maalt Peri tuulill ei usu tõist loomale sööta. Kaos. Luule, obene. Kui vallaljud vaheajale, haka ning lendad kui Piiblindoy mina sind kiitma ei nakka. Sääsja vakka nagu nui. Tolm, sund köhima, kellavärgi riimängija mul kinnimat. Aga eks ju. Kui Tartu, kellel ei oleks olnud kirjakeelt fantaseerida, mis siis oleks olnud. Ma ei tea, võib-olla lihtsalt LõunaEesti murded oleks veel rohkem põhjaeesti murrete kassetid, kui ütleme, et, et ikkagi praegu siis Lõuna-Eestis on kasutatud seda Põhja-Eesti Tallinna keele põhjal tekkinud eesti kirjakeelt natukene üle 100 aasta. Aga kirjakeele traditsioon on ikkagi mitusada aastat. Et kui Tallinna keelt oleks Lõuna-Eestis kasutatud mitusada aastat, ma arvan, et siis lõunaeesti murretest enam pole suurt midagi. Järel teie vaatepunktist on ikkagi sellel kirjakeelel ikkagi nagu tuge ja abi olnud sellele tartu keelele. Ja eriti kui on tegemist lähedaste keelevormidega, sest ikkagi no Lõuna-Eesti ja põhjaeesti tartu keel ja Tallinna keel, nad on ju ikkagi nagu, ütleme räägime mingist üldisemast läänemeresoome keelealast siin täiesti sellised lähedased naabrid, neil on väga suur ühisosa. Et sellisel juhul küll ikkagi see see lähedane naaberkeel nagu paneb oma pitseri ja, ja seda on ju ka näiteks Soomeski näha, et kus murded mõnevõrra paremini on säilinud. Aga ikkagi see kirjakeele mõju on üsna üldine. Ja kui me näiteks võrdleme tõesti Soomega praegu, et Soomes on just kõige suurem olnud Lääne ja Ida-Soome erinevus seal selliste Lääne-Soome ja Ida-Soome kirjakeelt või ütleme ka päris sellist liikumist, nagu meil Lõuna-Eestis praegu on ei ole toimunud ja ma arvan, et üks põhjus on siiski see soomlaste kirjakeel juba algusest peale on olnud üks kirjakeeles kujunenud kahte. Nii nagu Eestis. Aga no. Teiselt poolt jälle meil on mitu karjala keelt ja Ida-Soome murded on väga karjala keelele lähedased. See oli keeleteadlane Karl Pajusalu, kes tuletas meile meelde Tartu kirjakeele lugu. Saadet jääb lõpetama Mats Traadi keele mõtisklus, tema kohtupeeglit loeme ja kirjanikuga räägime pikemalt järgmisel kolmapäeval vikerraadio luuleruumis algusega kell 23. Null viis. Ma ei teagi kedagi rohkem, kes oleks tartu murret nüüd kasutanud, praegu küll kasutatakse mulgi murret ja võra murrete tartu murran ja tahaplaanile humala kasutas seda kuigivõrd ju Gustav suits, Tartu murde murrakut, see on küll Tartu murde teises otsas otepää murraku alal, see on teisel pool. No siis on väga raske mulle seda öelda, näed, Eurov jälle Euroopas Äramooni keel näiteks, millest me midagi õieti diabriuli keel, milles kirjutas kuulus luuletaja, filmirežissöör Piero Paolo pasu liini näiteks ju ei hakka geelist ja Hispaaniasse ja nii edasi. Näiteks Leedus kaks põhimuretsemadi austati näiteks kunagi kirjutati Kasemaiti keeles näiteks tüübid on hakatud siis ka veel midagi seal elustama ja nii edasi, nii et. Või Latgale keel ju uue iseseisvusega nakatunud raamatuid välja andma ajalehte. Ja see tegelikult alati küsimus, kui suured need erinevused on, kui vaadata, siis see on juba tartu murde ja kirjakeele erinevus kõlatgali ja läti keele vahel kõrvalt on raske niisuguseid asju täpselt selgitada, kui palju tulevikku on nüüd kõigil neil keeltel ja võru keele ja tartu murdel ja ma ei tea õigused. Mina ei ole ennustaja muidugi tänapäevast pilti seda romaanides kasutanud, kuna need ajaloolised romaanid ja ma ei kujuta ette, et seal 100 või 200 aastat tagasi või 150 aastat tagasi räägiti puhas kirjakeel, see on kuidagi tundub võltsinud. Murdel on üks hea omadus, ta annab edasi regionaalset, et taju ja mõtlemist arhailist elu pilti läheb edasi, midagi sellist, mis kirja keelistab, kaotas igas kirjakeeles. Arhailine elupilt aga tänapäeva elupilt. Tänapäeva elupilt on murdesubstraat on sees, siis ta on, aga see on ju lagunenud. Purunenud maailm, tegelikult peame sellest endale aru andma keele, ilm, purunenud keeleilm ja on järele jäänud mingid killud ja laastud tükid. Ja see tavaline teadus ju ka seetõttu siis killustab koos, keel väljendab ju kõike seda, kuidas temagi siis kuidas siis teadust? Killuste mõte, nii nagu jällegi Euroopa mis viibidajaidega Unifitseerimiseni Unifitseerumis protsessid ju toimivad, koguaegne toiminud. Kujutage nüüd ette, kui oleks Eesti jäänud näiteks Poola võimu alla 16 sõjanandi, kui rootslaste jaoks võitnud seda Rootsit korra, seda oleks võitnud Lõuna-Eesti jaoks praegu katoliiklik ja väga võimalik, et ka vastav siis kirikukeel ja kirjandus oleks ka lõunaeestikeelne tartukeelne. Kuna siis 19.-st auto saanud ja ta oleks arenenud palju jõudsemini ja keedetakse põhja ja lõunaeesti keelt, kaugenevad üksteisest arvata võib. Sõnalooming oleks viinud nad eemal üksteisest, see on umbes sama nagu eri religioonid, konfessioonid, indi keelega oleks lõhkunud tõesti sendi keel ja teine on siis muhameedlaste ordu keel üks ja sama keel aga lahkenud ja lõhenenud, kaugenenud ja no murdes kama, murrakut, liit silmi. Murrang liitsil. Aga minu arust ei maksta ka järje üle dramatiseerida, üle tähtsustada sest ikkagi eesti kirjakeel on täna välja kujunenud spetsiifiliselt jagada lõhkuma tükkideks, kas sellele on ka niimoodi ette kujutada, et nii tähtsad ja kruusad ja nüüd me peame tingimata olema, võta rahulikumad, lihtsalt rahu, ainult rahu, ütles Karlsson katuselt. Kui oleks hästi suruma suured territooriumid seal siis on teine asi. Kui näiteks Prantsusmaal arvatakse, 10 miljonit inimest räägivad seda oksi tegelikult viis, sellel on teistsugune kaal, aga siin on peale selle, need maarajoonid tühjenevad inimestest, kui, nagu me rahvas üldse sureb välja praegu, intensiivselt me oleme jõudnud intensiivse väljasuremuse ajajärku, seetõttu need regioonide tühjenevad ja koos nendega hajub ju ka keel vajub, sõltub sellest ja väga kiiresti muuta, nii et noh, mina kasutan küll muret, aga ma tean, et mälestusliku ja hõllandusliku kallakuga see kasutamine ja need luuletused, mis siin armastuse päevas on ja selles teises raamatus küllane, õdak, need on ikka nagu minevik oli, sest see oli ette kujutuslikute õlatavuslikkuses, keel elab autoris ja seal ongi tema ainuke koduma. See oli teine saade sarjast au ja hauasambad keelele saatekülaliseks kirjanik, maitsta kraatia, keeleteadlane Karl Pajusalu. Osake hääbuvate keelte lugudest, leida õpetust, erasid või ohumärke, mis meid oma emakeele hoidmisele abistaksid. Järgmine kaduvikku kaldu keel, millest keele kõrvas tahame rääkida, on liivi keel täna kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.