Tere, lõunast head keskküttekuulajad, Meie oleme Toomas Luhats ja Vaiko Eplik ja järgmised kaks tundi oleme me teie päralt, teie teenistuses, teie auks eetris. Meie jaoks ka uus kogemus, sest et me ei ole varem vikerraadios kunagi eetrisse pääsenud. Jah, aga ühel hetkel ikkagi igast poisikesest sirgub mees ja nii oleme ka meie lõpuks jõudnud siia õigesse raadis. Aga Teile tänasel kaunil pühapäeval siis pakume, me kõneleme uue maailmaseltsist ja täpsemalt tänavafestivalist, mis isegi võib öelda, neil minuteil on toimumas. Meenutame üht Eesti filmi, mis tähistab viiekümnendat juubelit. Selle rubriigi nimi on ka fonoteegi pärl, sellepärast et seal on meil tõsine kavatsus teieni tuua ka üks suurepärane lugu, mis on küll hästi unustatud, aga väärib suurt tähelepanu. Pärle on meil tänases saates, veel tuleb meil külla üks väga armastatud ja hinnatud Eesti sportlane. Ja lisaks sellele ka räägime ühest elamusest, mille sai seekord ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaa. Ja muidugi on kuulajamäng, nii et püsige meiega järgmised kaks tundi keskütte ja katla kütteks täna just nimelt meie. Alustame hoogsalt. Ja on aeg natukene rääkida sellest, mis viimaseid päevi on Tallinnas paljude inimeste kirgi üles kütnud. Et Tallinnas on üks tore üritus käimas, uue maailma tänavafestival juba kolmandat korda ja kolmandat aastat aset leidmas ja oleme külla kutsunud uue maailma seltsimaja juhatusest, Erko valgu. Tervist. Tere hommikust. No paljud inimesed kindlasti ei tea üldse, mis on uus maailm ja ja veel vähem uue maailma seltsimaja. Lühidalt, millega ja miks tegu on. Aga kõik teavad, mis ja kus on Pelgulinn, seda kindlasti. Kalamaja, Kadriorg, eks ju? Uus maailm kahjuks selline linnajagu, kus, kus siis iga aasta septembris ongi täna festival, kus tänavad avatakse inimestele. Et kui te tulete sinnakanti, see asub Väike-Ameerika ja Koidu tänava kandis, kui niimoodi kaardi pealt vaadata, siis seal on praegu suured sildid, et et see, see ristmikkusse, see põhifestivaliplats on suletud, siis tegelikult tähendab avatud lihtsalt autod ei pääse sinna. Pühapäeval ja eile ka ei pääsenud. Ma rääkisin eile ühe sõbraga ja see küsis, et kas, kas sa tuled uue maailmafestivalile, mõtlesin, et ma vist ei, täna ei jõua, aga noh, mis seal toimub, siis seal öeldi, et siis ta ütles mulle, et seal on väga Iidaga kift on inimesed toonud diivanid õue, igal pool pakutakse Ruukki, kõik on sõbralikud. See tõepoolest kõlab nagu uus maailm, et et kas siis ongi niimoodi, et diivanid välja tassitud ja toimub selline suur suur ja sõbralik olen, kui nii on, jah ja mitte ainult diivanit, me täna hommikul tõime õue klaveri ja meile hommikuvõimlemine 11 pärast seda ma siia saabusingi. Nagu elava muusika pianist oli, oli hommikvõimlemise. Ma ei tea, kuidas seda juhe juhendaja seegis ette näitab, kuidas juhendaja, juhendaja ja, ja need klaverit tuuakse ka välja tuuakse, tuuakse tänavale kõikvõimalikud asjad, mis teevad tänava nagu personaalsemaks mugavamaks, mõnusamaks. Eile õhtul oli saun. Tõite saunatoast välja, saun oli seda sellele lihtsalt ehitasime tänavale, seal jah, aga huvitav, mina ka ühel hetkel mõtlesin, et huvitav, mida teevad nagu saunalinade higised paljaste ülakehadega mehed keset Väike-Ameerika tänavat ja tõepoolest saunaputka oli püsti ja leili sai võetud. Nii et vähe ei olnud. Aga mida veel head ja paremat pakub uue maailmafestival ja nagu ma aru saan, kõik atraktsioonid on tasuta. Jah, selline tänavafestivalil seal. Linn toetab seda natukene rahaliselt ja, ja kõik on tegelikult ju inimeste endi tehtud, et. Et pakutakse seal pakkuda seda, mida igaüks ise pakkuda ikkagi võtame, näiteks tänase päeva hommik algas hommikuvõimlemisega, aga mis veel täna toimub? Uus maailm üritab olla selline loovate inimeste kodukant. Kõiksugu näitasin avatud aedades raamatut, kohvikud saab näha mitte ainult siis, mis tänaval toimub, vaid saab minna ka hoovidesse sisse ja ja, ja, ja öelda naabril tere ja vaadata, mis elu käib. Kohtades, kuhu see iga päev lihtsalt ei satu. Täna muusikuid on sel pühapäeval hästi palju. Eleli suure lava peal paarid koos. Nüüd on tänaval. Tänava tänavanurkadele mina staarium jah. Aga tujuga töötubasid meditatsioone, male, male tänavale toodud malesimultaani 10-l laual. Noh, lastele on täiesti oma oma maailm tekitatud ja kõik, kõik see tehtud naabrite poolt inimeste poolt, kes seal elavad. Jah, mina ka eile külastasin festivali ja võin öelda tõesti, et meil oli ka pundi täis lapsi kaasas, kõik siuksed alla kümneaastased, aga me lasime ühel nii-öelda omapäi nii-öelda uue maailma peale lahti ja ei sündinud sellest häda mitte kellelegi teistele õngeelust. Tore, et, et siis vanemad lubavad oma lastel vabalt õue, mine ei, ei pea ju tingimata kaasa minema. Sest lihtsalt ei ole seda ohtu, et keegi saaks kuskil tänaval surma. Aga erguks sa mäletad, kuidas te selleni jõudsite, et selline festival teha, et see on küll kolmas kolme aasta tagune aeg, millest me räägime, sel aastal toimub, toimub uue maailma tänavafestival kolmandat korda ka ikkagi, et see on väga hea idee, aga selle peale annab tulla. No me kolm aastat tagasi avastasime sellise väiksema sõpruskonnaga, et oh, me elame siinsamas kandis, me ei teadnud, et selle koha nimi on uus maailma, et see ei ole mingisugune hipi njuvaidis nimi, mis me ise ise leidsin, väiksed nime taustal on ka see, et seal on väga siuksed põnevad tänava nimed. Mõnevõrra niuksed kosmilised nagu komeedi tänav, meedia, planeedi Väike-keski, Suur-Ameerika ja siis ühesõnaga uus maailm. Ja siis me avasime selle selle ajalooline nimi, eks ju, et see on juba 200 aastat sellel kandil olnud, et. Vau, et kui sa elad uues maailmas, et mis koht siis on, mis see võiks olla, see on tohutu potentsiaal. Me ei, see oli, mõtlen, et kuidas nagu rahvas kokku tuua, kuidas, kuidas? Tahtsin järgi, ehkki see läheb veel sõpru, eks ju, veel toredaid inimesi, kohtusime seal tänaval, vaatasin, et ohoh. Et seal on täiesti selline potentsiaal olemas, kui ma selle esimese festivali tegime, siis me nägime, et see on päris elu elujõuline. No tegelikult on selle uue maailmafestivalikeskuseks või südameks uuemaid seltsimaja mille, mille olemasolu ja, ja kohalolekut ei tasu kindlasti mitte alahinnata, et et mis seal seltsimajas täpsemalt toimub siis kui festival ei toimi, et kas võib öelda, et kui festival nii-öelda tänavatel on kaks päeva aastas, siis kogu ülejäänud aasta toimub festival seltsimajas nõmm, mõnikord lärmakam, mõnikord väiksemalt, aga, aga no seltsimaja põhineb õhtusöökidel, meil on igal õhtul on õhtusöök kell seitse, kuhu kõik saavad tulla ka süüa tegema või sööma. Toim sellise väikse kohvikuna hubase kohana, kus saab lihtsalt kas mille suhtlema või vastupidi suhtlusest ära oma nurka lugema raamatut või, või siukseid neutraalset pinda ja seal seltsimaja kõrval on kohe raamatukogu, mille nimi on kapsad Kirjanike Liidu maja all, keldris see on eriti üksildane koht, sinna saab minna täiesti nagu irduma massidest Hirduma just nimelt sellepärast et see tänavafestival, ma arvan, mõned päris paljudele nagu absoluutselt ei istu, et seal on ikkagi muuseas ja, ja nagu sa ütlesid, et mingisugused inimesed on kookidega ja tahavad sinuga juttu ajada, et päris paljudele ei istu eelkõige me oleme ikkagi eestlased. Okei, aga ühesõnaga võibki selliseid kokkuvõtvalt öelda, kui isegi täna inimesed ei jõua, siis võiks ikkagi Koidu tänava uue maailma seltsimajas teinekord läbi astuda ja vaadata, mida seal toimub, terve kodulehekülje, kus saab siis täpsemat infot toimuvate asjadega, nagu ma aru saan, teil on päris tihti vist ka näiteks filmivaatamisi ja näitusi, seltsimehed jah. Näiteks tuleb iga iga kuu tagant umbes juurde Olavi Ruitlane näiteks esitleb oma raamatut naine. See oli oktoobrikuus 14 minu meelest ja, ja seal on raudtee, esitasid filmiõhtuid, pühapäeviti on turg iga õhtu pühapäeva õhtu seitsmest tunniturg saab värsket kraami, mis maalt kokku tuuakse, täna on siis ka turgu. Täna on, täna on niikuinii turg, see tuletab mulle meelde, et eile oli üks väga huvitav teenus, mida täna festivalil pakuti, oli see, et tule oma õuntega siis festivalile ja sulle pressitakse koha peal nendest mahl. Et, et miks mitte ja see on ka üks, üks asi, mida teha, ja üks naaber tegi keldrisisesele pressi tänavale ja seal sai seda teha. Aga www punkt. Uus maailm, see kodulehekülg, kus te saate rohkem uue maailma seltsimaja ja festivali kohta teada ja, ja kui me ei suutnud praegu päris täpselt seda, seda uue maailma fluidumi mõtet ja floidumilt edasi anda, siis see on, sellest pole midagi, sellepärast et selleks, et see fluidum kätte saada. Ta saadade peaksitegi ise seda kogema ja nägema. Nonii, on aeg asuda meie esimesena tavalise rubriigi kallale, milleks on arhiivipärl või fonoteegi pärl, jah, sest tegu on rubriigiga, kus siis iga kord põksub kas juba aastakümneid vanu plastik või siis kuulame lihtsalt muusikat, mis Eesti raadio arhiivist on välja tulnud. Ja siis Eesti raadioarhiiv on selles mõttes unikaalne paik, et pikki pikki aastaid oli Eesti Raadio üldse ainuke koht, kus Eestis muusikat lindistada. Ja kõik see muusika on alles kogutud lintide peale ning igal aastal teatud arv sadu sadades tundides on vist see arv, mida igal aastal siis kohalikud heliinsenerid seal fonoteegis puhastavad, tõmbavad digitaalseks ümber digitaliseerida, erinevad ja säilitavad siis järeltulevatele põlvedele. Ja igas oma saates üritame meiega midagi sealt fonoteegist põnevat leida. Tänane leid on küll minu kodusest fonoteegist aga Eesti raadioga väga otseselt seotud, kuna pala on siinsamas salvestatud paar korrust allpool sellest kohast, kus meie praegu Toomasega istume. Ja minule iseenesest on küll kahju, mina ei tea, et Eesti raadiol enam oleks oma estraadiorkestrit. Aga omal ajal oli ja Eesti raadio estraadiorkester meelega tänases rubriigis esineb. Ja, ja see muusika on pärit ühest legendaarsest Eesti filmist, võib öelda, et isegi kultusfilmist. Täpselt nii me räägime vallatutest kurvidest ja see vallatud kurvid, film tähistab praegu juubelit ja täpsemalt viiekümnendat juubelit või siis viiekümnendat sünnipäeva, et isegi harjumatu on mõelda, et, et üks film võib-olla nii ammu tehtud, kui kui vallatutest kuludest rääkida, siis siis tekib selline tunne, et no mis võib olla 23 taastat film vana, aga kui vaadata poolest 1959 on selle filmi sünniaasta? Jah, usute või mitte, ja selle filmi eriline tähtsus ja kultusstaatus on see, et ta on üks esimesi siukseid, suuri nii-öelda noortefilme Eestis. Noortekultuur kui selline üldse kogu maailmas viiekümnendatel nii-öelda alles tõstis pead ka Ameerikas ja igal pool ja on täitsa tore meil 59. aastal juba esimene nii-öelda korralik, võib isegi öelda, et ta pole küll nii-öelda rock n rolli film, aga, aga võib-olla kõige lähem asi nii-öelda sellest ajast meil sellele kui natukene filmist rääkida, enne veel, kui Vaiko jõuab muusika juurde, siis selle filmi stsenaristid on Dagmar. Et jaa, Sandor Stern, režissöörid Julius kun ja Kaljo Kiisk ning operaator Eduard törts Cooper, sellise põneva nimi nimega mees ja kunstnik on Peeter Linzbach. Jah, ja aga et mitte jutu väga pikaks venitada, siis me just ennem avastasime, et osatäitjatest Üks sellega, Voldemar Panso, kelle rolliks oli märgitud vuntsidega mees. Aga osatäitjatest veel Terje Luik, Rein Aren, Peeter Kard, Eve Kivi samuti Jaanus Orgulas, Rudolf Nuude, Ants Eskola ja nii siis juba mainitud Voldemar Panso. Jah, ja kui Pansot tsiteerida, siis, et mitte muutuda ühekülgseks nagu hambaharjad, paneme loo mängima vallatutest kurvidest pala Harju mäel ja autoriks suurepärane kenaadipudelski. Muusikat siis filmist vallatud kurvid ja ka heliplaadilt, mis on peaaegu sama vana kui film ehk siis pressitud meloodia plaadifirma Riia tehases aastal 1960 Tõepoolest, kuulate keskkütet ja meie oleme Vaiko Eplik ja Toomas Luhats. Ja meil on nüüd käes aeg rääkida elamustest. Jah, täpsemalt hakkabki tõsi olema selline rubriik nagu elamus, rubriik ja me räägime siis erinevatest raamatutest, võib-olla ka teatrietendustest, miks mitte kinos käikudest. Ja täna me räägime ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaaga ühest raamatust, mida Hendrik. Viimati luges Järvist tere, tere. Lugesin küll. Su andmed on õiged. Selle raamatu inglisekeelne pealkiri. Digital või siis täiskasvanuks digitaalselt, kui niimoodi toorelt tõlkida, eks ta vist jah, ma ei tea, kas seda ongi vaja tõlkida, kuigi raamatut ennast võiks küll eestisse tõlkida. Mul ei oleks midagi selle vastu, et kui kõik need inimesed, kes käivad ja kirjutavad meil mingit paanikat, kas nõretavaid, lugusid sellest, kuidas inimesed on reitis ja kuidas jumal teab, mis kõik seal internetis üldse toimub, et äkki tuleks üldse kinni panna, et ma arvan, et peaksid kõik seda raamatut lugema siis tegema mõned hingamisharjutused budistliku seitsme sekundi jooksul välja seitsme sekundi jooksul sisse. Ja siis nad näeksid elu võib-olla natuke rahulikumalt. Nii, aga miks see raamat sulle meeldis, selle autor on don täpscortja ja ta peaks siis maha võtma väidetavalt hirme, mis on seotud internetiga tiga, vaid kõigi noorte inimestega, et ma arvan, et te mõlemad olete ju kuulnud seda kui vanemate inimeste käest, et kui kole kahtlane koht nagu internet on, et ütlesin need inimesed, noored inimesed, et nad ju täitsa hullud, et nad istuvad ainult ninapidi oma arvutis, eks ole, nad ei tea maailmaelust mitte midagi ja ei käi, nad ei käi väljas, noh mis seal arvutis on ainult viirused, allikad teil just just, ja vägivald, eks ole, internetivägivald ja noh, kõik nagu see kokku, et ja, ja mängivad seal oma neid arvutimänge, silmad krillis peas, et ühegi päris inimesega kohtud. No issand jumal, et mis inimesed neist kasvavad. No ma nüüd ei saa täpselt aru, et kas siis ei olegi nii või. Ma ei võtnud seda raamatutena kaasa, aga ma võin sulle õhtul laenata, et sa võid järgmise nädala elamuse rubriigist siis ka sellest rääkida. Don täpscatan, Kanada onu üks firmajuht, teadlane, kirjanik, kes lõpuks siis tal sai nagu villand sellest, et ainult räägitakse ja räägitakse ja ja ta pani püsti ja sellise firma ja ühe projekti maksis vist neli miljonit dollarit, tehti siis uuring, et noh, kuidas siis on, tuurime järgi, et mis me räägime sellest ja siis selle uuringu tulemusi põhimõtteliselt selles raamatus lahkabki ja hästi vahvalt, et ta võtab ette mingisugune kümmekond müütina umbes stiilis, nagu me praegu rääkisime ja siis hakkab neid ükshaaval ümber lükkama ja mitte lihtsalt nagu tekstiga, vaid paneb sinna mõned tulbade graafikud ja ütleb, et vaadake. Me küsitlesime üht-teist tuhandet inimest üle maailma noort inimest. Ja et asjad ei ole üldse nii hullud, kui te arvate, aga, aga Teie jaoks lugupeetud vanainimesed, on asjad väga hullud, sellepärast et see põlvkond, kes on internetiga nagu peale kasvamas, et vähe sellest, et nad on nagu oluliselt targemad, kui teie, nad on oluliselt paremad inimesed. Vot sihuke manifest. No see on muidugi vikerraadios üsna nii-öelda karmid sõnad, aga nagu ma aru saan, raamatu ikkagi eesmärk on põhimõtteliselt sihitud ikkagi pigem siis nagu lugejale, kellel on konkreetselt siis nii-öelda eelarvamused internetti ja kõige sellega seonduva. Jah, ma arvan Ta võiks olla sihitud, nad ongi niimoodi kirjutatud tegelikult peatükkide kaupa võiks olla tud õpetajatele, ta võiks olla sihitud lastevanematele. Ta võiks olla sihitud firmajuhtidele, kes käivad nagu vaatavad Uivastusega, kuidas nende noored töötajad istuvad ainult MSN-is ja jumal teab, võib-olla Twitteris ja Facebookis ja kunas nad siis nagu töödel teevad, on ju siis tahetakse näiteks või kindlasti paljudes firmades ongi üldse ära keelata emaili kasutamine ja üldse nagu võib-olla neti kasutamine, et võiks kõigile nendele inimestele olla suunatud, et võiks nagu selle raamatu läbi lugeda ja aru saada, mismoodi maailm tegelikult toimib. Hendrik sina oled väga kodus, erinevate digiteemadega ja mõistetavatel põhjustel sa peatoimetajad sellist ajakirja nagu digimis, mis ongi spetsialiseerunud spetsialiseerunud internetile ja kõigele sellega seonduvale. Aga, aga mis oli selles raamatus võib olla ka sinu jaoks üllatav. Oli seal mingeid selliseid momente, mis lugesid ära ja siis mõtlesid ahhaa, vaat seda ma ei teadnudki. Ma võib-olla ei mõtlen, seal on ka mõned kohad, mis, kus ma ei ole härra täpskute knows, aga üllatavalt. Võib-olla oli see, et et uuringu tulemuste järgi, et see muutus on nii massiivne või et et meil on nagu need inimesed, kes on praegu, ütleme, alates 10.-st eluaastast ja kuni siis kuskile sinna 30 piirimaile. Et see on see internetipõlvkondades Generation või nimetatakse ka digitaalset, eks pärismaalaseks sellisteks noh, kes, kes on kasvanud üles selle tehnoloogia režissöör, neid jah, jah, jah. Nende jaoks on tehnoloogia on nagu õhk nagu täpselt, kirjutab, et nad näevad sellest läbi, et ta, tema enda teismeline poeg näitas talle läbi Hubble'i teleskoobi tehtud fotosid, marsist, mille ta oli kuskilt netist leidnud ja, ja kui ära täpselt, kes on ilmselt juba kuskil 50 kandis natuke peale imestas, et kuidas pagan, see foto, et kuidas sa üldse tehti ja kuidas see minu nagu poja arvutisse jõudis, siis poja jaoks oli see nagu jumala normaalne. Sellised fotod on olemas ja tema ütles, et vaata kui äge marssoneni. Kas sa oled näinud sellist asja, et ongi olemas, et on olemas nii palju inimesi, kelle jaoks tehnoloogia on õhk ja ja et see selline globaalne, täiesti ülemaailmne, täiesti võrdsete noorte inimeste kogum, mõtlesin, nagu toimib. See võib-olla oli üllatav minu jaoks. Aga noh, kindlasti on meie kuulajate hulgas ja näiteks mina ka niisugune inimene, kelle jaoks noh, kõikvõimalikud internetividinad ja mina isegi meile loen nii-öelda poolenisti vastu tahtmist ja katsun ennast sundida kuidagi iga päev neid üle vaatama. Olen ka võrdlemisi tehnoloogiakauge inimene ja samas näiteks minu ülevalt naabrimees ja see on pensionär, temal on näiteks kolm arvutit ja ta on ööd ja päevad läbi internetis ja enne, kui ta nii-öelda välismaailmas mõne sammu teeb, otsib internetist nagu kõik info selle kohta valmis. Ta, alati kui on vaja mingit ehitusmaterjali, millega osta, ta on kursis, kus on kõige paremad hinnad kuidas kõige otsemat teed sinna saab ja mis päeviti ja missuguste kaartidega nii-öelda allahindlus saab. Kui meil siin nii-öelda palju kuulajad, kes on skeptilised ja ei kuulu sellesse nii-öelda digitaalsesse nii-öelda pärismaalaste hulka, et sina kui spetsialist ja, ja digiasjadega igapäevaselt kokku puutuv inimene millise nõuande näiteks annaksid meie mõnele kuulajale, kes on väga digiskeptiline ja ei ole sugugi pärismaalane, et millest alustada? Oh, ma ei tea, võib-olla nagu tasuks. Seal raamatus on ka kirjas, et esimene põlvkond on digitaalsete pärismaalaste põlvkond, kes on noh, peaaegu igas asjas targemad kui nende vanemad ja kindlasti vanematele, see on päris õudne õudne perspektiiv. Et aga võib-olla siis tasuks mõnel sellisel inimesel võtta Ta võtta kuskil 15 või 20 aastasel või 18 aastasel nende kratist kinni ja rahulikult rääkida ja mitte nagu väga minna närvi selle peale, kui Youtube'ist mingid videod tulevad või mitte nägu suhtuda. Suhtumise vahe peab olema rahulikult mõelda ja, ja aru saada, et kõik ei ole nii hull, kui ajakirjanduses. Et ühesõnaga, et võib öelda, et kui näiteks noh, me võime ka öeldakse mõni vanem inimene näiteks, kes ei ole selle asjaga kokku puutunud, tuleb siis endale näiteks sugulaste hulgast kusagilt leida omale siis isikule seda nii-öelda nooriugi bee juhtigi. Seda nagu usaldada ja uskuda, et tõesti, et mitte hakata juukseid kitkuma, kui ta viis tundi järjest arvutiga mängib. See on tänapäeval vist normaalne. Aga selle raamatu alapealkiri või või selline jah, alapealkiri võib öelda küll, on, kuidas. Netipõlvkond muudab maailma tulevikku. Et mismoodi see maailma tulevik. Viimaste uuringute järgi Ameerikas on seda netipõlvkonda kuskil umbes 30 protsenti kogu elanikkonnast, mis 25 30 vahel ja see tähendab, et kui nad kõik lähevad nüüd hääletama nagu üks mees, siis on see tegelikult nagu päris suur jõud. Ja, ja eks see Obama valimine tegelikult oli juba esimene näide sellest, kuidas, kui netipõlvkond ikka midagi nagu otsustab üksmeelselt, siis, siis nad seda ka teevad ja neid on nii palju, et nad, et suudavad isegi nii suure riigi nagu USA poliitikat mingil määral nagu mõjutada. Ja nad on üsna homogeenselt see ja kui räägitakse, et nad ei tea midagi, nad ei loe lehti, nad ei vaata telekat, eks ole, et nad üldse nad võib-olla ei kujutagi ette, mis maailmas toimub, et nad istuvad ainult oma Youtube'ist, siis no vähemalt nii nagu raamatust välja tuleb, siis see ei ole tõsi. Ja vastupidi, et kuna nad on kõik ikkagi koondunud Facebooki ja Twitterisse ja sotsiaalvõrgustikes siis nad arutavad omavahel, arutavad väga elavalt ja ja suudavad teha koostööd. Ja Obama valimine on üks näide ka teine, mille kallal sind armastab natukene hambaid teritada on näiteks globaalne soojenemine, et see on nagu täiesti ülemaailmne probleem ja võiks olla sellesama väga üle üleilmastunud netti põlvkonna jaoks mõnus paras väljakutse, et millega tegeleda läbi neti ja ta arvab küll, et sellest saab nagu netipõlvkonna selline suurem võitjat pannakse seljad kokku virtuaalselt üle interneti ja tehakse lõpuks nagu midagi ära. Milliseks hindaksid Eesti netipõlvkond, aga Eestis on, ütleme siis internetis väga aktiivse aktiivsete inimeste hulk olemas. Kui suurt mõjujõudu seltskond Eestis oma? Ma ei tea kahjuks demograafilised, et palju seda seltskonda on, et palju on, ütleme sealt teismeeast kuni kuskil 30 33-ni aga, aga aga nad on ikka enam-vähem nagu samasugused, mida nooremat mulle tundub, seda rohkem nad on sarnased oma teiste riikide kolleegidega. Et seda, seda sarnasemad, maailma asju näevad, seda sarnasemad on nende muusikamaitsed riietumise maitsed, seda sarnasemad asjad võib-olla lähevad neile hinge. Et kui ka lugeda näiteks mingite teismeliste blogisid, siis need on üsna sarnane temaatika on seal võrreldes sellega, mis näiteks Ameerikas või teistes Inglismaal näiteks seisneb teismeliste blogides, et neile teevad muret nagu samad asjad ja, ja neil on nagu sama väärtushinnangud, mille hulka käib ka see, et nad hindavad läbipaistvust ja ausust, et, et neile ei saa kärbseid pähe ajada. Et nad on äärmiselt kriitilised kõigi sõnumite suhtes, mis tulevad mingitest asutustest ja institutsioonidest nad ei usureklaame ja noh, täitsa, et nad jagavad tegelikult üle maailma küll siukseid väärtusi. Et võib öelda, et kui kas võib siis nii-öelda sinu jutu põhjal põhimõtteliselt oletada, et kui Ameerikas on mingid muutused aset leidnud, mida kaudselt seostatakse selliste ka demograafiliste digimuutustega, et kas siis Eestis hakkab ka varsti kärtsu ja mürtsu saama? No aga võiks ju hakata küll, ma just lugesin kuskilt, et meil on kuu aja pärast kohalikud valimised, eks ole, et on selline pisikene lootuskiirega projekt, et 100000 hääletajat, aga kes need e-hääletajad on sellest 100-st 1000-st, ma arvan ikka väga suur osa võiks vanuse järgi liigitada just sinnasamma netipõlvkonna alla ja, ja need on ka võib-olla need inimesed, kes ei viitsinud näiteks varem minna oma vanasse koolimajja hääletussedelit väitma. Et kui nad nüüd rohkem välja tulevad, rohkem hääletavad, valimistulemused võib-olla võib-olla lähevad, eks ole. No rohkem nagu noorte inimeste nägu kindlasti nad hakkavad muutma, muutma ka Eestile. Nüüd ma arvan küll, et väga paljud vanemad inimesed kohe said aru, et nad peavad hakkama selle digimaailmaga nii-öelda sõbraks saama, et muidu noored võtavad võimu. Jah, et tuleb ikkagi jah. Aga me räägime seda juttu juttu siin ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaaga ja me räägime seda elamus rubriigis ja täpsemalt siis raamatust krõunab digital või täiskasvanuks digitaalselt seal don täpsgoti raamat, kui huvi siis ekraani taha jäädaksegi nimisisse. Kuid see ei olnud vaikne ja piin. 12 ja 47 minutit vikerraadio stuudios on jätkuvalt keskütte ja katla kütteks, täna Toomas Luhats ja Vaiko Eplik. Ja, ja kui te näiteks praegu olete autoroolis ja, ja lähete väga palju jalgrattureid, siis võib põhjuseks olla see, et käimas on Tallinna rattaralli ja ja just ütleme siis Tallinnast natukene Vene poole, need rattaralli teed peakski olema kaetud kõigi jalgratturitega, et autojuhtidele peab vist soovima mõistmist. Kasinad kõva rattasõitja, Toomas, olen, mina sõidan maanteeratast ja, ja kohe päris päris palju ma harrastan triatloni ja sellepärast on mul vahel sellised isegi kuni kolme, nelja tunnised jalgrattatreeningud. Sa peaksid liituma siis meie jalgratta jõuguga, võib-olla meil on muidugi elada kaugele, sa oled siin Kadrioru kandis, aga meil Pelgulinnas on oma jalgrattajõuk. Tahad sa sellest lähemalt rääkida? See on sihuke poolsalajane asi. Aga jõugu ime on musta hundijõuk, nii kõlab väga ohtlikult. Me oleme Põhja-Tallinna, hoiame oma hirmuvalitsuse all nii-öelda, aga jalgratastest muidugi tuleb meil täna juttu veel. Naljakas on see, et ka meie esimene külaline Erko Valk tegelikult kahe jalgrattaklubi prossakovi nimelise asutajaliige ja ka meie teise tunni tänane pikk intervjuu on jalgratturiga jaam, täpsemalt Jaan Kirsipuuga ja Jaan Kirsipuu on, võib öelda küll julgelt Eesti kõige parem jalgrattur aegade kõige parem jalgrattur, aga ega seegi tiitel tõest väga kaugel ei ole. Nojah, siin on muidugi osad hääletavad Erika Salumäe poolt, siin siin läheb ikkagi tihedaks, samuti kasvab peale päris tugev jalg, Rutorite põlvkond, räägime kas või taaramäest või püttsepast või, ja kõikidele kuulajatele soovitame täna võimaluse korral jalgratas välja ajada ja väike tiir teha. Noh, siin Tallinnas küll tigutip tibutab, aga ma usun, et praegu on täpselt niisugune aeg, kus veel on väga mõnus rattaga sõita, pikalt seda pidu ma ei tea, kui pikalt on. Jalgrattasõiduga on muidugi see, et, et kui lumi tuleb maha, siis on raske, aga on olemas ka täiesti sellised naelkummid jalgratta jaoks ja võimalik talvel seda harrastada, aga kõigile siis külma ilmaga jalgrattasõiduga harrastajatele peaks küll soovitama, et kindlasti soojad riided selga sel lihtsal põhjusel, et muidu võib väga pahasti ära külmetada. Aga kui sõita tõepoolest soojade selleks spetsiaalselt etena nähtud jalgrattariietega, siis ma arvan, et võib jalgrattasporti pea terve aasta läbi harrastada isegi meie kliimas? Jah, jaa, muidugi uhked kostüümid, jalgrattad on ka iseloomulikult meie järgmisele esinejale, nimelt Freddy Mercury ja tema ansambel Queen on meie järgmine ülesastuja kostüümid, kostüümid, eks, aga legendaarne paljaste naiste Wimbledonis jalgrattavõistlus oli ju ka selle bändi üks suurimaid nii-öelda tempe ja me küll paistlikul Weissi täna ei mängi, küll aga teist lugu? Jaa, jaa, osaliselt ka sel põhjusel, et üleeile oleks Rudi märkuril täitunud 65 eluaastat. Kõik Queeni fännid. Olge tervitatud. Keskküte järgi jätkuvalt vikerraadio eetris Toomase Vaiko ja me hakkame juba vaikselt siin enda vaimu valmis saama meie järgmiseks tunniks ja järgmises tunnis ootab meile meid ees lisaks Jaan Kirsipuule ka kuulajamäng, kuhu kõik inimesed saavad helistada ja auhinnaks pandud vikerraadiosärk. Me ütleme ka ära, telefoninumbris on kuus 410 613, jah, pange see omale juba kiirvalimise alla, sest et paar korda iga igal nädalal pühapäeviti läheb meie mängus seda vähemalt tarvis. Ja me mängime teile ühte heli, mis on iseloomulik ühele tööle ja me küsime, mis töös on, mis heli see on ja kui te arvate selle heli ära, siis võite just teie olla siis see inimene, kes võidab omale vikerraadio T-särk ning lisaks asume me Toomasega ka tööle. Kui Eesti kõige oodatum on sassis suhete tekitaja ehk siis me hakkame andma vähemalt nii-öelda õnnelik abielumeestena, hakkame omast kogemusest andma abi, kuidas siis inimestega tutvuda, selle rubriigi nimi saab olema Ma südamest südamesse. Jah, sest mis siin salata, mis hingest tulnud see hinge läheb ja ja täna. Ta võib ka mõnes mõttes rääkida nagu no ei saa öelda, et see oleks päris nii-öelda külgelöömise õpetuse rubriik või midagi sellist, pigem kuidas sõlmida tutvusi ja mõjutada inimesi, ütleksin mina. Ja tänases rubriigis siis järgmise tunni kusagil teises pooles saab eetrisse Idamaade iidne tarkus ja armumeelitused. Aga kui siin juba hingeliseks läks, siis lõpetame tunniga võrdlemisi siis sunnilt. See on proua Sarkozy ja prantslase esimene leedi, prantsuse esimene leer.