Käsk. Keskküte sportlik külaline on täna jalgrattur, Tour de France'i etape võitnud ja kokku 124 profikarjäärivõitu võtnud Jaan Kirsipuu ja Me hakkamegi vaikuga pühapäeva D külla kutsuma häid sportlasi, et kõneleda veidi muusikast, spordist ja sellest, mismoodi muusika ja sport võib-olla kokku puutuvad, aga võib-olla tekitame ka kuulajates huvi Andrus spordiala vastu? Jah, miks mitte. Mina näiteks täna tulingi juba täiesti noh, meie külalise auks nii-öelda kohale jalgrattaga Pelgulinnast tere lõunast Jaan. Tere päevast. No Jaan, sa jõudsid rattaspordi juurde, tegelikult ju võib öelda, et sa ei jõudnud selleni, vaid sa kasvasid sinna sisse. Noh, nii võib öelda küll jah, sest et minu isa oli siis Eesti koondise peatreener ja minu vanem vend oli siis juba viis aastat ratast sõitnud. Nii et perekondlik nii-öelda sundrida. Kas sinus on mingi trotsimisega ühel hetkel on tekitanud, kas seal on olnud ka mingisuguseid perioode, kus sa oled nii-öelda nagu sellepärast võidelnud või ei ole? Mul mul oli seal juba väiksest saati, teadsin, et vaiba fikseerisime omale vanused 12 aastase vanuselt ma hakkan, lähevad rattatrenni, aga juhtus isegi nii, et ma läksin juba kümneselt. Või on tegelikult sinu käest kõige õigem seda küsida, et miks rattatrenn või, või ratassport Ta on, on hea või, või miks seda tasub harrastada? No kui me räägime üldiselt kui tervisesporti, siis ma arvan, et see on väga hea eelkõige sellepärast, et võrreldes paljude teiste spordialadega siin ei ole mingisuguseid füüsilise šokke nagu noh, välja arvatud, loomulikult sul äpardusi juhtub ja sa kukud, aga aga selles rattaga sõites nagu ei ole keha, ei talu ühtegi šokki, nagu joosta liigesed ise, kannatada. Paljud näiteks arstid vigastustest paranemiseks huvitavad just jalgrattasporti, mis on nagu liigestele väga hea, nagu ravi. Samas vahel öeldakse, et, et ütleme siis profitasemel põlved lähevad läbi või midagi, aga see toimub alles siis, kui tõepoolest inimesed juba noh, väga-väga tõsiselt spordiga tegelevad või rattaspordiga põlved lähevad abi ka siis, kui sa oled hooletu või kus sa jälgi oma organismi või eelkõige sinu luustikku, et kõik oleks paigas, et selga ei ole kõvera siis kui saab, võib saada üks põlv nagu suurema koormuse kui teine. Aga siiski isegi selliste vigastuste puhul ma arvan, et siin ei ole, see ei ole võrreldav üldse näiteks kergejõustikus või võrkpallis saadavate vigastustega või jalgpallis aga kui nüüd rääkida natukene jalgrattaspordis, siis noh, seda küll ei Eesti liikluses eriti ei, ei maksa soovitada, kas noh, väga mõnus on iseenesest jalgrattaga sõites ka muusikat kuulata, kas sina ka nii-öelda patustas vahel või ei, ei kuula kõrvaklappidega muusikat ei rattaga sõites kindlasti muusikat ei kuula seda piisavalt ohtlik isegi ilma selleta ja ma pean ikka kuulma kogu aeg. Mingi kontroll peab olema selle üle, mis mu selja taga toimub ka, nii et rattaga ei soovita kellelegi seda teha. Olen kuulnud, et jalgratturitel pidigi olema parem kõrv treenitud sellele, et kuulata tagant tulevaid autosid ja mõned isegi suudavad auto margi järgi ära eristada, mis auto tuleb. Jah, ja räägitakse ka seda, et parema kõrvaga pidid pahatihti kaugemal olevat nii-öelda hellitada, tunduma lähedasemalt, kui need tegelikult on, et kas see on tõsine jutt või, või see on rohkem selline pärimus. Mina kui telefoniga räägin, siis võtan ikka vasaku kõrva juurde ja pigem pigem vaatad nagu üle vasaku õla rohkem maantee peal sõites. Aga kui me nüüd siukest ulakat nii-öelda ratta nalja natukene oleme teinud, et siis mind on alati huvitanud, et muusikutel on väga palju siukseid, muusikute nalju või noh, mis pahatihti käivad just nii-öelda bassimeeste pihta või nii, et sportlaste seas ka oled sa äkki mõnda jalgratturi mingisugust anekdooti kuulnud kunagi, kas on mingisugused siuksed, legendid, lihtsalt nalja, need ratturid saavad omavahel kokku, hakkavad näiteks hokimängijatest selja taga mingit kildu viskama? Noh, eks rattaseltskond on reeglina väga sihuke humoorikas seltskond, tavaliselt need. Aga noh, konkreetselt nalja või kellegi teise spordiala kohta praegu mul ei tule meelde, aga neid kindlasti olnud. Nojah, aga kui muusikast veel natukene rääkida, siis ennem kui me sind siia kutsusime, siis me rääkisime, noh, et mõtle palun nende lugude peale, mis, mis, mis on sinu jaoks olulised ja ma olen aru saanud tegelikult, et ikkagi tippsportlastel on väga paljudel mingisugune muusika või, või mingisugune žanre, mis, mis neid aitab või noh, mida näiteks sina kuulad enne olulist võistlust. Noh, ei, ei ole mingit siukest tüüpi muusika, mida ma kuulan enne võistlust, et tihtipeale just vaikuses või siis, kui autoga sõit on võistlusele, siis kuulan tavaliselt raadiot või mõnikord arvaga mingit CD plaati, mis on autos, aga aga ei ole nii väga sellist minu jaoks, minul vähemalt mitte sellist konkreetset muusikat, mida enne võistlust kuulata, nii et võib öelda, et vikerraadio on aidanud sul näiteks mõne hea võidu võtta. Miks mitte, jah? Väga hea, aga te kuulate keskkütet. Me oleme Vaiko Eplik ja Toomas Luhats ja meie külaline on Jaan Kirsipuu. Kuulame siia vahele ühe loo muusikat ja läheme siis selle intervjuuga edasi. Ja tere tulemast tagasi, meie külaline siin vikerraadio keskküttestuudios on Jaan Kirsipuu. Võib öelda küll vist, et Eesti kõige parem jalgrattur võib läks juba tänaseks hetkeks vist enam ei ole, sest et meil on praegu noor Rein Taaramäe, kes sõidab praegu Hispaania velotuur ja ma pigem tituleeris teda ju Eesti parimaks jalgratturiga täna. Aga ta ei ole ikkagi veel Tour de France'i etapivõitude Newt. Jah, küllap ta sinna jõuame. No igatahes, hoiame talle pöialt. Aga räägime natukene sellest sinu spetsiifilisest ratast, millega, millega sina oled sõitnud ja millega tegelikult rattasporti harrastatakse, see on siis maanteeratas. Võib-olla inimestel on jalgratast rääkides rohkem tuttav, maastikuratas mitte maanteeratasmaastikuratas on siis nii-öelda see Mountin paikaga. Kui sina võrdleksid Mountin paiki ja, ja maanteeratast, siis, siis millised need põhilised eelised näiteks maanteerattal on? Noh, maanteerattal on eelis on see, et maantee peal ta veereb palju paremini edasi. Tema kummid on kitsamat, on üleüldse natuke kergem. Maantee peal on ikka suur vahe, väga suur veeretakistus, just öeldakse isegi, et noh, et kui inimene on kunagi sõitnud maanteerattaga, siis pärast seda ta maastikuratast ei taha midagi teada. Jah, ma tean konkreetselt selliseid inimesi, kes ostsid kõigepealt maastikurattamõtteliselt lähevad, teevad maastikumaratoni läbi ja siis avastasid maantee ja siis ei taha enam maastikurattast midagi kuulda. Maanteeratas jah, eriti just nendele, kellel võib-olla kes ei ole võib-olla füüsiliselt kõige paremas vormis, et maastikul sõita liiga raske siis maantee peal maanteerattaga edasi kulgemine ei ole üldsegi suur jõupingutus. Et just sellepärast on see suur eelis ikkagi 30 kilomeetrit tunnis, selline tempo on täiesti täiesti tehtav, peale paari harjutust. Jah, ma arvan, 30 kilomeetrit tunnis ja võib-olla igaüks ei suuda seda kohe, aga väikse harjutamise peale peakski suutma ja kui kiiresti sina üldse trennis sõidad. Minu treeningute keskmine kiirus siin Eesti teedel on umbes 33 kuni 35 kilomeetrit tunnis on niuke mõnikord veidike vähem, harva rohkem. Nii et ühesõnaga neid valvekaameraid siiamaani veel nii-öelda kartma ei pea. Noh, see oleneb tuulest läbi linna sõites, kui tuul, siis suudan sammu pidada autodega ja mõnikord, kui väike ummik on siis isegi nendest mööda minna, nii et lõppkokkuvõttes me võime kõikidele raadiokuulajatele, soovitan vähemalt, kes linnas elavad, et kui siin hiljuti kuulsin ühte intervjuud, kus räägiti, et erinevatel tipptundidel Tallinnas keskmine autoga kulgemise tempo pidi olema vist tunnis 15 kilomeetrit siis jalgrattaga jõuate igal juhul palju paremini kohale. Aga räägime natukene reisimisest. Kaja on, et peale 2000 kuuendat aastat, kui sa nii-öelda siis korraks lõpetasid profikarjääri, aga siis justkui päriselt ei lõpetanud ka, siis oled käinud päris palju maailmas ringi ja üks suuremaid ja ja kindlasti põnevamaid kogemusi on sul, Aafrikaga, mida sa seal Aafrikas tegid, kaua sa seal olid? Aafrikast Ma käisin see aasta kaks korda, kõigepealt veebruaris Kameronis. Ja seejärel aprillikuus Marokos. Mõlemad korrad olid kümnepäevased võidusõidud ehk siis Kameruni velotuur, mis, kes 10 päeva õigemini 12 päevasele seas, selle hulgas kaks puhkepäeva ja siis Maroko velotuur, mis oli täpselt sama pikk. Aga noh, muidugi eriti Cameroni kohta võib öelda, et see oli ikka väga unustamatu kogemus õhtul. Mis seal oli, sellist, mida ütelda Tavalisel velotuuril ei näe? Seda oli päris palju, ütleme alates sellest organisatoorselt küljest ja üldse kuidas sa, võidusõit, sulandus sellesse kameruni elusse-olusse, nii et kohati olid seal tingimused päris keerulised ja aga noh, eks ma olin juba selle eelarvamusega, sinna läksin, et ega seal lisa oli väga lihtne olla ja väga ja nagu spordivõidusõit, et iseenesest polnud alati nagu kõige esmatähtis, et mõnikord oli oluline, et kuidas hommikul kõhu täis saada ja, ja nii edasi, et selliseid huvitavaid olukord oli palju, reisides üldse palju ja järgmine kontingent paistab olevat Aasia. Oled kohe-kohe Jaapanisse minemas ja ootab ka Malaisia klubil tuues sait intiim on järgmise töökohane, et mida seal tegema hakkad ja mis tasemel siis jaapanis sind ootab? Esiteks tiim, ma ütleks, see on töökoht, see on lihtsalt, see on küll uut seis registreeritud, ehk siis rahvusvahelises rattaliidus registreeritud kontinentaaltiim kus enamus võidusõitjad tegelikult ei ole palgalised ja samamoodi ka mina. Aga jah, selline saigi niisuguse kontakti suvel ja siis sai ühendust võetud ja nemad olid huvitatud. Mina ka, noh mina olen ka sellepärast, et see on nagu Aasias võidusõitja ja üldse seal Aasias, Austraalias, ühesõnaga selles maailma regioonis. Ja nemad olid loomulikult huvitatud ka minu sellisest nagu nii-öelda kogemustest. Nii sai nagu kokku lepitud, et see aasta sõidan Jaapanis Hokkaido velotuuri ja siis oktoobris Austraalias ühte mitte ka sõita ja siis veel novembris Lõuna-Hiinas siis finaali velotuuri. Aga me teeme siin veel väikese pausi ja kuulame muusikat, mida, mida Jaan Kirsipuu on kaasa toonud ja me läheme selle jutuga veel edasi. Eetris on keskküte eetris on toomas ja Vaiko jäintervjueerime profijalgratturid Jaan Kirsipuud. Kui sa nüüd oled väga erinevates maailma paikades siin sõitnud, siis kindlasti on igal pool midagi erinevat ja suhtutakse ratturisse erinevalt ja mis on nagu kõige siukseid erilisemad, kogemused või siukesed, oled sa ka mingisuguseid kultuurišokke pidanud läbi elama või mis on olnud kõige suuremad üllatused? Ei tulegi praegu meelde, mis seal on väga suured üllatused, et eks kõige suurem Kultuurišokid kindlasti on olnud ikkagi seal Aafrikas eelkõige Kameronis, aga samas jälle Ratase võidusõit nagu võidusõit ikka. Rahvas, erinevalt riikidest on, kas elab rohkem kaasa, veidi vähem? Aafrikas oli seda, kuna me läbisime selliseid kohti, kus tavaliselt nagu juba valgeid inimesi väga harva käib, siis ma arvan, et see oli paljudes kohtades oli see kohalike inimestele suursündmus? Näpuga katsuma ei tuldud. Päris nii ei olnud, aga jah, mõnikord tundus küll, et mõni väike poiss nägi valget inimest esimest korda elusat. Aga see ei ole ainult Aafrikas, on isegi paljudes teistes kohtades Marokos samamoodi, et kohati tundus, et see on nende võidusõit, saab kinnast läbi, tuleb siis on nende aasta põhisündmus. Aga tegelikult selliseid hetki ma olen kohanud isegi Euroopasse täitsa nagu arenenud riikides, et Tour de France'i muidugi rääkimata, aga isegi väiksemate võidusõitude puhul tunned, et see on nagu kohalikele inimestele väga niisugune üks suursündmus sel suvel või sel kevadel. Kuna iganes Tour de France tundub teatud mõttes vähemasti Prantsusmaal ongi aasta sündmus, et, et see on nagu ma ei oskagi öelda, palverännak või inimesed, inimesed ikkagi väga-väga hindavad seda, seda Tour de France'i või kuidas seal võistelda on, et missugune see publik noh, Tour de France on muidugi täiesti võidusõit omaette, teiste võidusõitude, sealset publikut on seal nagu isegi lauskmaa etappidel, on kogu aeg, teeääred on rahvast täis, et see on nagu noh, see on niuke kannustav, aga samas ka väsitav. Noh, minul on see nagu moraalselt tegelikult oli päris väsitav see võidusõit. Aga jah, see ei ole mitte püha üritus, mitte ainult prantslastele endale ka näiteks kui sa lähed Pürenee tas, siis seal on kõik, need tõusud on nagu hispaanlasi täis täielikult ja eelkõige rohkem, nagu lähed Alpides, siis on. Kui etapi vinnis peaks olema Alpe duellis, siis seal on ainult hollandlasest peaaegu et seal on nagu täitsa hollandi linnak. Pool mäge on ainult hollandlased ja norrakad on palju ja üldse Põhja-Euroopast. Nii et Ravastan, no mitte ainult Raltslasega, igalt poolt tuleb neid kokku ikka. Lõuna-Prantsusmaa vastu tunned sellist armastust, mulle tundub, et, et oled mõnes intervjuus öelnud, et see kant on väga, väga ilus ja meeldiv, et ja ma olen kohanud seda väga paljude jalgratturite juures, et neile väga seal Lõuna-Prantsusmaa just meeldib, et miks noh, esiteks kõige olulisem on see, et selleks Mandri-Euroopa parimaid kliimasid seal Nizza kant, kus on suhteliselt vähe sademeid talvel. Noh, muidugi võib-olla pisut parem on veel Lõuna-Hispaanias, aga ta natuke liiga kaugel kõigist muudest võistlusvõistlust tõstat ja siis logistiline põhjus ka, et Nizzas on suhteliselt hea heade ühendustega lennujaamad, kus saaks igale poole põhja, Belgiasse, mujale, Prantsusmaale, võidusõidule väga kiiresti ja probleemideta. Teede valik on hea, seal on ja on, on tasast maad, on suuri mägesid ja on iga igasugust. Et treeningtingimused on ka väga head, et see, need kõik asjad kokku nagu teebki, et see on paljudele ratturitele sihuke lemmikpaik. Kui tulla nüüd Eesti juurde tagasi, siis kuidas sa hindaksid eesti teid treenimiseks võrreldes kasvõi näiteks Lõuna-Prantsusmaalt, et kas kas siin on üldse midagi võrrelda või võime võrd üritame võrrelda praegu võrreldamatut? Noh, peaaegu jah, sest et siin eriti Tallinna ümbrus on nagu väga sihuke monotoonne ja tasane noh, trenni saab siin muidugi teha, aga ütleme kui sul on vaja ikka siukseid mägi mägistaks võidusõitudeks ette valmistada, siis siin Eestis ikka seda teha ei saa, et natukene varem on või noh, reljeefi poolest on asi Lõuna-Eestis Otepää kandis ja noh, muidugi palju parem selles mõttes, et teede valik on palju suurem ja ja teed on ka palju rahulikumad ja liiklust vähem. Nii tähendab sviiti küll HannaGreete, küll aga meie intervjuu lõpetuseks Me mängime veel ühe loo, mille Jaan Kirsipuu on, on kaasa toonud ja me tahame sulle öelda, suur suur tänu täna meie juurde tulemast. Siin pühapäeval soovime head reisi Jaapanisse, mis on juba neil minuteil kohe algamas. Ja muidugi tervita kõiki jaapanlasi meie poolt. Keskküte on eetris tõepoolest ja meie hakkame teie kõrvu proovile panema. Ja algamas kuulajamäng ja kuulajamäng on täna siis selline, et me mängime ühte heli, see imiteerib ühe töö tegemist tegelikult imiteerivaid, see ongi ühe töö reaalselt tegemise heli ja ja te peate ära arvama, mis sellise on, kui arvate õigesti, saate preemiaks vikerraadiosärgi? Jah, nii et meie telefoninumber kuus 410 613 telefoninumber siis kuus, 410 613 ja on aeg siis kuulata ka, kuidas heli täpselt kõlab, nii et tähelepanu. See kõlas umbes niimoodi nagu robotsiil kratsiks ennast hästi lähedalt lindistatud ja see on suurepärane interpreteeriks muidugi vaikaga kahjuks õigest vastusest üsna kaugel ja meil on helistaja liinil tere. Veel, või siiski mitte. Aga noh, see minu interpretatsioon ei olnud muidugi õige, loodame, et kuulajatel läheb paremini, kuus 410 613 on siis telefoninumber, kuhu palume teil helistada. Ja meil peaks olema helistaja liinil, tere. Tegemist kas ei ole rahalugemise Masing? Kahjuks ei ole see kahjuks tõesti ei ole see magus heli. Proovige veel raha lugemise masin oleks tõepoolest päris hea. Mõneks järgmiseks tervist. Tere. Tere, mida pakuti, on äkki mingi lihvimine? Kahjuks. Selline näeme, me tegelikult arvasime, Vaiko kaid lihvimist kindlasti pakutakse ja kuivõrd me oleme natukene krutskeid täis, siis me tegime ka sellise noh, kuidas öelda jah, laseme korraks veel seda heli, et kuulad täpsemalt, millega tegu juba jällegi helistaja liinil, tere. Ei ole ka kahjuks kapsoriivimine. Kuulame korra veel koostada heli. Aga viimasel helistajal oli selles mõttes juba hakkas asi vaikselt minema, et võib öelda, et selle tegevuse tagajärg on küll nii-öelda võrdselt nauditav kui riivitud kapsariigi minema, nii et jah, kuigi tõepoolest kaps, aga ma ei ole küll kuulnud, et päris pistmist oleks, aga meil on helistaja liinil. Tere. Kes siis mulle tundub, et on tegemist nagu toitlustusasutuses? Õige õige, õige hakkab minema. Aga mis asi see on, mis sellise on toitlustusasutuses? Võib-olla seal midagi võib isegi hästi kiiresti midagi lõigata. Olgu kasvõi juurvili. Kahjuks ei ole lõikamine kah, aga aga me saime siit selles mõttes juba järje peale, et tegemist on toitlustusasutusega ja mina võin ka öelda vihjeks niipalju, et üks minu sõber on selle selle nii-öelda tegevuse tulemi kohta öelnud, et hetkeks huulil igavesti Reites. See on väga huvitav interpretatsioon sinu sõbra poolt, aga meil on helistaja liinil tere. Ei ole kahjuks väike press, tundub, et tõelise tõelise, sellise nipiga küsimuse püstitanud täna kõigile kuulajatele ja ei ole sugugi lihtne seda ära arvata, aga tere. Tere. Ma arvan, et see on näiteks õunapurustaja või midagi taolist. Ei ole ka õunapuruvõimega niipalju vihjeks öelda, et võrreldes mahlapresside ja kõikvõimalike juurviljasaadustega märksa kaloririkkam selle tegevuse tulemus. Ja nii võib öelda küll. Ei ole, ei ole kahjuks Sheiker, aga kuulame, võib olla ühe korra veel seda heli ja ma juhiksin teie tähelepanu, head kuulajad just sellele pikemale helile, mis, mis on selle heliklipi lõpus. Ma tean, ma arvan, et meie igaühe kodustan ka see viimane siuh nii-öelda üsna tuttav. No ei pruugi üldse olla muidugi igaühe kodus, sellepärast et aga vaatame, mida arvavad helistajad. Tere. Halloo. Tere, kas ei ole koore vahustada? Ei ole. Ja me peame vist andma veel ühe vihje. Ütleme nii, et see raputamine, mis seal alguses oli, see on selleks, et midagi millegi pealt nii-öelda maha saada ja kuhugi panna, jah, aga kuhu? Selles on küsimus ja mida. Tere. Aga inimene läks liinilt ära. Kuus 410 613 on meie telefoninumber. Tere päevast. Äi ei pidanud, närv vastu ei pidanud, mäng on läinud nii pidevaks pinevaks, aga meil on järgmine helistaja. Tere. Pärast äkki kunagi karamelli valmistamine. Ei ole ka karamelli valmistamine aga peame ühe vihjevist veel andma ja see vihje võiks olla itaalia köök. Võiks olla üsna nii-öelda praeguse, tõmbasid mul vaiba alt ära, vaid see oli ikkagi väga hea vihje. Vihjani itaalia köök. Kuus tervist ja tervist. Kas selle regu mitte panni nühkimisega juba lähemale juba lähemale, et võib-olla seal pani puhastamisega või ei ole vanni puhastamine panni puhast? Vaadake, seal nii-öelda viimane samm, aga see on kusagil seal eespool ikkagi, kui teile öeldakse itaalia köök, mis on esimene asi, mis meelde tuleb. Tere. Hallo. Ei, kapsariivi pakuti Italia kapsariiv. Võivad võidukas, itaalia keeles on Ellriibivate kapsas. Hispaaniapärane rohkem. Aga meil on külaline. Absoluutselt õige, kuidas on teie nimi? Marian, palju käte ja jalgadega teile, Marian, palju õnne, palun jääge, jääge liinile. Me suhtleme teiega eetriväliselt edasi. Ja meie kuulame väga temaatilist, vala siia otsa, see on multifilmist pagar ja korstnapühkija, Ivo Linna ja vasak. Peale läheb ema. Mees on lausa must talule puhtaks korstna sebinud kaputa. Oleks valge, ta, mis ta saaks ikka sama palju kui praegu. Nii ma hakkasin siis nüanssi Sinatra reali, Heise luud välja meile oma ideaalse suve veini retsepti, ehk siis maasikad ja kevadel suudlevad inglid oli selle sisu, nagu ma aru sain. Aga meie oleme jõudnud sinnamaale, et on aeg anda abi armuasjus meie kõigile kuulajatele, nimelt kui meil oli saate ettevalmistav toimetuse koosolek, siis käidi välja siin probleem, et raske on saada kellegi jutu peale. Ja mõnes mõttes oleme me heas positsioonis, et nõu anda, sellepärast et tänasel hetkel me oleme mõlemad õnnelikud abielumehed, jah, sellele Evime teatud selliseid siis elementaarseid oskusi või teadmisi, mis viivad siis inimese sihile, jah, vähemalt ühe korra oleme sihile jõudnud. Ja ega sellest täiesti piisab, see ongi eesmärk. Ja noh, me ei hakka siin väga nagu keerutama selles mõttes, et me räägime südamest südamesse. Me räägime südamest südamesse, jah, ja anname väga praktilisi ja konkreetseid nõuandeid, kuidas siis sõlmida suhteid ja ja nõnda, et nad ikka ka sõlmitud on. Ei maksa selles mõttes karta seda rubriiki, et lapsi pole vaja minema saata, me oleme väga diskreetsed ja tänased sellised pikap laineid või siis nii-öelda tutvuse sobitus. Laused oleme me siis valinud raamatus 1001 ööd ehk siis me läheme samas ikkagi väga palju tagasi ja alustame, noh nii nii kaugelt kui võib-olla ajalugu mäletab jah, ja lähme siis päris veel aega, kui moslemid veel veini ei tea ja ühel pool siis kirjutati seda raamatut, teisel pool piiblit. Ja mõned sellised kuule read, millega oleks hea siis oma ihalus objektile läheneda. Miks mitte öelda näiteks nõnda? Ma olin proovinud toomas sinule seda lauset nagu öelda, avaldan sulle otsa need, vaata nüüd, sa ütle, ütle siis pärast ausalt, kuidas sa tunned on nõnda hiilgav sinu pale, et teistest iludustest hakkab hale. See ajab vähemasti naerma, aga ma olen aru saanud, et, et naerma peamine on suhte loomisel juba üks väga oluline võit, nagu suudad panna inimesena äratama, siis see on pluss nagu ütelnud Oskar Vaildi naermine on väga meeldiv viis tutvuse alustamiseks, kuid parim selle lõpetamiseks ja ei tohi, ei tohi naerda vales kohas. Aga kas sul on midagi veel võib-olla välja vaadatud vaipa sellepärast et ma ütlen ausalt, see nii-öelda esimene esimene oli küll hea, aga, ja siit tuleks nüüd kuidagi edasi minna, et kui kui ütleme selline esimene huvi on tekkinud inimeses, kellega soovite suhet luua, siis kuidas edasi minna? No kui see esimene lause näiteks ainult siukse põlgliku muige nii-öelda esile tõi, siis miks mitte öelda, et pean silmi kissitama, kui sind vahin sabiga oled justkui tule kahi näiteks või siis, kui see ei aita, siis tuleb minna ja natukene julgemaks üritada veel nii-öelda teise inimese võlusid ja ilusid kiita näiteks ütelda võrdluseks nii-öelda teiste kohal viibivate iludestega, näiteks eks sidrun, kõigi pilgud püüa ja lisaks imehea süüa. Ta on kui safraniga määritud ta kõrval munad näivad vääritud. Jah, tema paneb ka, kui, kui langeda, ütleme tõepoolest sellistesse gastronoomia Komilistesse võludesse ja neist kinni arvata, siis võib-olla see tõepoolest väga hea väljend, aga, aga ikkagi, kas ei peaks olema kuidagi kuidagi romantilisem Vaiko kuidagi sellisem hingelisem lasta kui võib-olla luule luulekeeltel paitada teise inimese kõrvu? Olgu kui sa, kui sa veel nii nõudlik oled, siis ma võin välja pakkuda, noh, ma kujutan ette, et omal ajal oli see ikka väga-väga edukas lause, näiteks selline on iga tüks ihust nõnda hea tükk, kui on koraanis, iga selle peatükk. Ülim kiitus näiteks, ja see oli ilmselt selles maailmajaos küll tol hetkel ta või siis mis on veel ilusam veel enam tasemel kui armastajad minu asemel, see on juba selline. Otse, see on juba liiga otsene vihje ja see võib-olla ütleme, romantikast ei ole siin enam palju järel. Arvad sa, ma ei tea, küsimus, aga mis on meie jutu mõte, meie jutu mõte on see, et kui kui te tahate vastassugupoolega luua suhteid, siis ja siis on ju alati kõige raskem on see esimene moment, et tõepoolest, kuidas teha juttu või, või kuidas nii-öelda inimese tee süda või leida tee teise inimese südamesse, siis tegelikult selline väike luulerida võib sinna südamesse kõige paremini viia. Jah, absoluutselt, olen sellega nõus. Ja samas ka väike soovitus et kui ei ole siukest luulerida käepärast või kui midagi konkreetset ei tulegi head pähe, siis miks mitte minna lihtsalt inimese juurde ja olla aus. Ausus on ikka asi, mida osatakse hinnata alati lähedaste juurde, ütled, et näed, mul ei tulegi midagi, head praegu, vähed, saame tuttavaks. Nii et meie tänase südamest südamesse rubriigi mõte võiks olla ausus ennekõike, aga kui ei rääkinud, ei ole ka valetanud. Kell on 13 ja 56 minutit siin vikerraadio stuudios ja aeg on hakata meie keskkütet vaikselt maha tõmbama. Meie olime Vaiko Eplik ja Toomas Luhats, täname teid selle koosveedetud kahe tunni eest. Jah, järgmisel pühapäeval on teiega juba Maian Kärmas ja Margus Vaher. Ja nii tegelikult kaks pühapäeva meiega kohtute taas 27. septembril. Aga mis meie romantikarubriigi lõpetuseks võib veel öelda, et me ei andnud näpunäidet sellele, et kui me peaksime äparduma nende luuletustega, mida siis öelda, siis võib, lihtsalt kehitan õlgu ja öelda on turul igat sorti vilju, marju häid, üks tahab viigimarju, teine maisipäid sobib ka meie saate lõpetuseks. Järgmine saade on juba kuulaja rändajat. Jääge vikerraadiokanalile. Kuna. Ka ja kuna alli kal jaa. Mis? Õunaseeni kere ja tiivakirja. Ja ja linnu. See lennuläks. Läks läks. Ta. Saara koores. Aabitsa avara voore. Kaksi.