Siin Tallinn Palume korraks tähelepanu ja vaikust. Me alustame seda saadet kõige väärtuslikuma dokumendiga meie raadiokultuuriloolises arhiivis. Raadioteater esitab. Kallid kuulajad, ma sündisin 21. jaanuaril 1939. aastal, tänane õhtu on juubeliõhtu. Ma pean vajalikuks sel puhul jutustada teile ühe loo, millest ma räägin. Iseenesest. Juba lapsena unistasin, ma olen teistest erinev ja mitte ainult erine, vaid täielik uunikum, mitte kellelegi sarnane, mitte karvavõrdki. Teised lapsed jalutasid, lugesid raamatuid, lõid üksteisel, ninasid üles, aga mina istusin aknal ja mõtlesin, kuidas massist erineda. Mõtlesin, unistasin, jätkates samal ajal kasvamist. Sirgusid, nagu öeldakse, vuntsid hakkasid juba kasvama, kuid mul oli veel otsustamata, mis alal välja paista. Kuigi Hademul juba lokki kiskus ja kinganumber oli 42, ei ole, tulid kaaslase küsimus ikka veel lahendatud ning ma mõtlesin siin ja siis ta tuli, suur idee. Küll seda märgatakse, mõistetakse, hinnatakse muidugi kerge, seda õppida pole, higistama peab kõvasti, kuid seest tekib mulle oma kordumatu loominguline pale. Pesen käed puhtaks ja asusin loomingulist palet vormima, oi selle raske sellele väga raske. Lugesin läbi kogu olemasoleva kirjanduse, läks aastaid, pool elu, pühendasin sellele, lõpuks oli asi käes, olen tegelikult väga püsiva ja sihikindla iseloomuga. Nüüd olen virtuoos ainukene maailmas uunikum. Lasen raadiomajas lipsu ja telemajas on Black saate paus. Kes te olete? Kõik mu köik, mis siin päiks. Näedsa poisilik jookseb vankrist mööda meie poole. Küsime temalt, kuulad lähevad ja mis külas on. Hei, paistuja siia. Kuhu te lähete ajas minema, kes ajas minema mais, mille eest? Ei tea? Kuudis lähete? Ei tea. Mine, kuhu tahad. Külas on politseinikud, ameerika korki peas politseinikud, mis nemad seal teevad? Teevad, mis mõisnik tahab, ajavad inimesi laiali, peksavad. Loodus on siin peaaegu samasugune kui meil Kaukaasias. Taevas sinine ja kull. Ja mäed kauguses. Ja ilusad ilmad on praegu nagu polekski sõda. Vaikne linnud laulavad ja vaikne alla. Oled sa näinud, kuidas õitsevad kastanid? Ei ole. Ei ole näinud. Oi, kuidas nad õitsevad nagu küüned oleksid okstel säravad. Nüüd on juba ära õitsenud vaik, väga vaik. Kuule Kriisa, kui sõda lõpeb, sõida minu poole. Ma kutsuksin kõik meie ruudu poisid, laua tagaruumi jätkub. Tead sa, kui hea on istuda koos sõpradega? Kujutad, kuidas me kõik koguneme pärast sõda ühise pidulaua taha venelased, grusiinlased, valgevenelased, kõik nagu lahingus niga pidulauas õlg õla kõrval. Valan sulle suure sarvede ja veini. On lõbusa kärarikas. Sõida Ginantsevale, sõida. Kirjuta üles, aadress, Porsruumi, seal just kindlasti edena, sõida nina, uuri tingimata tulema. Ja on, mida mäletada. Turkestani tuhkestani. Nõus täna öösel kell 12 täna öösel kell 12 oled sõber saania. Anname sõpruse venivat, kurdab mulle järele, kes murraks seda ausõna, see leia armu, enne, kui ta ära loeb. Kui palju Meris liiva, kui palju on metsas lehti, kui palju langeb taevast vihmapiisku kes murrab seda, ausõna, see ei leia armu enne, kui ta ära loeb. Kui palju on meres liiva, kui palju metsas lehti, kui palju langeb taevast vihmapiisk nagu oma mütsi vastu maad löönud, nii rabav välk seda, kes murrab seda alusena võidelda ja otsida, leida, mitte alla anda. Ja mitte alla anda. Võidelda ja otsida leida ja mitte alla. Bertalt Presk laste ristiretk 1939. Aastal 39 Poolas vihane lahing käis, jättis külad ja linnad suitsevaid, varemeid täis. Õed vendadest ilma jäid sõjas naistele mehed, seal otsa said, lapsed, tule ja rusude keskel ei leidnud vanemaid. Poolast midagi enam ei tulnud, kirju, ei lehm ja ei muud. Aga ida pool kummalist lugu kõneleb rahvasuu. Lund linnale langes ja teedel puid painutas lumekaal, kui jutt käis, et laste ristiretk on alanud Poolamaal. Seal hulkusid näljased lapsed salgas mööda teid ja varemeis küladest juurde tuli teisi näljaseid. Neid vaevasid sõda ja lahingut, tulemm möllud ja kanonaad. Nad tahtsid pääseda selle käest ja leida rahumaad oma väikejuht, Neil oli neid minema, seadis see. Aga tal oli raske murre talle teada ei olnud, tee. Nelja-aastast seal 10 aastane, viis kõiges emalik oli ta laad, ta andis teisele kõik, mida võis Polnud andade all rahumaad. Seal marssis üheska väike juut sametist lapsekraega, tema kodus kõige valgemat saia sõi aga tubliks jäi kaua aega kõhn hallis kuues poiss seal käis väljaspool teiste radu ja kandis enesel hirmsat süüd natsi saatkond oli ta kodu. Oli seal, nende seas ka üks muusikamees, see leidis trummi põlenud poest ja tohtis seda kanda. Aga lüüa ta seda ei tohtinud, see võis nad ära anda. Ja oli seal koer kinni püütud, et süüa teda ja sööjana kaasa võetud, sest keegi raatsinud seda. Ja oli neil seal koolgi ja kuri, väike koolmeister ka. Ja üks koolipoiss puruks lastud tankidele õppis kirjutama ära. Aa, ah. Meil toimus ka kontsert, üks trummi lüüa sai loa, sest keegi kuulnud seda mühaval talvisel ja seal oli ka üks armastus, poiss, 15, tüdruk 13 teha kuskil suletud õuel tüdruk kammis, poisipead, ei saanud kesta, armastus külm hinge võttis Stahl. Kuidas peaksid puukesed õitsema nii rõhuva lume all. Ja olid neil ka matused. Sametkraega poisina maitsesid kaks sakslast ning kaks poolakat. Ta külmunud mullaga kaitseb katoliiklane. Nats ja protestan, panid mulda ta nii nagu komme on. Ja lõpuks rääkiseks väike kommunist sellest, et elavaile homme on. Nii, oli neil usku ja lootust. Aga puudus liha ja leib. Ärge laitke, kui mõni neist varastas sealt, kus sooja ei lastud neid ning ärge laikega kehva meest, kes neid lauda ei kutsunud teelt poolesaja jaoks tarvis on jahu, mitte ohvrimeelt, kui leitakse kaks või isegi kolm ei maja teha suletuks. Aga kui neid nõnda palju on, pannakse kinni uks. Ühest rusudeks lastud talust jahuned leidsid siis 11 aastane laps põll ees, küpsetas tundiviis. Tainas oli neil hästi sõtkutud, tulepuuks tõid nad viimse kui teiba. Aga leib ei kerkinud ometi nad ei osanud teha. Leib. Nad lõikusid peamiselt lõunasse. Lõuna on seal, kus kell 12 seisab päike ja tähist neil polnud teist. Võsast haavatud sõdurid leidsid nad, külg otsas, leiaks teda seitse päeva, nad põetaside, ta teeb neile juhatust, taks. See ütles palavik silmades. Siis ta siht on pill, kaare. Aga seitsmendal päeval surida temagi maetud sai. Seal leidus küll teeviitasid, kuigi hangest need kaevama pidi. Aga teed need ei näidanud, vaid olid kõik pööratud valepidi. See polnud halvaks naljaks, nii vaid sõda oli nõnda nõudnud. Ja kui nad ka otsisid, pill, korraid nad leida seda ei jõudnud. Et sellised juhi ümber tuisuhemusse vaatesse ja viipas väikese käega ja ütles, seal peab olema tee. Kord öösel nägid nad lõket. Nad hoidusid selle eest Korniorrises mööda kolm tanki. Seal olid inimesed sees. Kord sattus nende teele linn või suurem asula mingi, siis liikusid nad ainult öösiti läheksid kaugelt ringi. Kus kordoli kagu poolama keskhange tuisanud teed läksid need 55 ja seal viimati nähti neid. Kui ma suletud silmi vaatan lumediks Ossa suurde, näen neid PL1 rusudes taluma teise rusude juurde, nende kohal ülal keset pilvi, naerma laste otsatumat rodu raskel Rannul vastu külmi tuuli, pole sihti, neil pole kodu, otsivad nad maad, mis sõjatulekahjudes ei kumaks nagu too, kust nemad tulid ning seal Ranksata tahaks. Ning need polegi needsamad. Seal on teel keskööd ja hägu miljon prantsuse, hispaania ja hiina lapse nägu. Seal südatalvel poolamaal tüüti kinnipeni tuli vist kaugelt, kuid kaelastal papist tahtlike ripusseini seal seisis. Palume appi teed, me enam ei tea, neid on 55 koer kohale, tooteid teha, ainult talle on teada paik. Kui teil tulla on raske aja, keda ära ärge ta peale laske. Laps oli kirjutanud need read. Külas loeti neid tuisu käes väljas. Sellest poolteist aastat möödas on. Koer oli poolsurnud näljast. Teatan mai. Olin just praegu näitleja. Mängisin püüne peal, näitetükis kaasa. Saa. Mul on veel praegugi kõrvus müriseb aplaus, arvutad välja, plahvatused eesriide ette. Mulle visati lilli. Karjuti hip-hip, hurraa, Eduard. Vilde. Sa näe parem unenäos, kuidas kreiskooli ära lõpetada jõuaksid. See oleks nagu härra Linnateater, orinud saal kahekordsed rõdud. Täpipealt nagu seal Rahvapilv otsekui hõljus mu silme ees. Kui sinu mamma ja papa karjakülast linna peale tulevad, tahan mina sinu üle kaebust tõsta. Sa oled ju teatri haigeks hakanud. Istud seal igal õhtul ja oled seal ka magades. Koolitükkide peale ta ei mõtlegi enam egaadee õpitunde, kus kohas muidu need pahandused tulevad? Lõpueksamiteni aega veel küllaltki ei ole midagi aega, nüüd peabki just rohkem pingutama. Mamma ja papa peavad mõisa fotofon bluugenid orjama, et ka eestlase laps koolitarkust saaks. Aga sina ei pea sellest lugu. Nagu öeldakse, aastad teevad oma töö Ausalt öeldes tuttav, nagu oleks Lihtsalt piinlik, aga mul on üldse nägude peale väga halb mälu, küll me selle vea varsti parandame koolivend või? Ega ometi alkoholist mõistatage, mõistatage, mul ei ole kiiret. Sel juhul, kui televisiooniviktoriin, kes, kes naerda, pole siin midagi, kulla mees. Minul olite kõik need aastad päris kenasti meeles, mina see. See on tõesti huvitav. Ärge mu uudishimu väga kaua piinake siis nõndamoodi elad. Ja seda kõike nende väheste aastate jooksul. Vägev kord. Asjakesed, igasugused armastav naine ja lapsuke hallis. Eks auto ka muidugi mul pole loterii, õnne loterii, õnne pole, aga muidu õnne on kaaluga, mis nüüd kaaluga elad ja teed tööd ja siis aja jooksul midagi ikka tekib. Nii et olete end üsna kenasti sisse seadnud. Eluga rahule, boa Tunasime oma eluga, rahul oleme. Kui midagi on hästi, siis kuskil on midagi halvasti, halvasti? Ei tea, mis? Ei ole raha, et värviteleviisorit osta. Seda veel vaja. Aga aidake mind ometi, siis. Ma tulin, ma ei suuda kuidagi meenutada. Kas kaaren tundist edela Kaarin. Aga teie armas abikaasa? Meie tutvus on vanem vanem. Ristsõnamõistatus tulge oma kaardadega lagedale, mis ikka peitust mängime, võib-olla jah, et aitab. Võtsin oma suusad, pöörasin ringi, aga kus, kõlises minu taga ja pidin tagasi vaatama. Kosk seisis lumivalge sinine nagu hiigeljää neitsi, aga. Lumi. Jää ja kosk, paljat, puud, kallast. Kuidas kilpkonnaonu jänkuonu võitis? Kord jooksis jänkuonu mööda teed ja kohtas kilpkonnaonu. Jäncolnud tänas kilpkonnaonu selle eest, et see mägraema pool rebaseonule muhu pähe lõi. Oli küll, enne kolde täitus haisid, ütles kilpkonnaonu. Muidu oleks tasu kinni võtnud. Äi oleks võtnud midagi, kiitles jänkuonu. Mina ei tahtnud ainult mägraema jada tütreid üksi jätta. Vaidlesid ja vaidlesid, kuni kemplema hakkasid, kumb neist kiirem on. Lõpuks oli kilpkonnaonu valmis 50 dollari peale kihla vedama, et ta jänku onust ette jookseb. Panid siis rahade välja ja kutsusid kullionu kohtunikuks. Siis mõõtsid viie miili pikkuse maa ja panid iga miili taha posti püsti. Jänkuonu jooksis mööda teed, kuna kilpkonnaonu pidin metsas jooksma. Teised seletas, et küll, et metsas on halb joosta. Aga kilpkonnaonu ja ei oma seisukoha juurde. Jänkuonu harjutas hoolega, mitu päeva. Võistluspäeva hommikul tõi kilpkonnaonu oma naise ja neli poega juba varakult kohale tabani naise esimese tulba juurde metsa ja iga poja ühe tulba juurde. Kuna ise viimase juurde jäi. Siis tulid mägraema oma tütardega ja teised pealtvaatajad. Jänkuonu oli õige pidulik, lintidega ehitud. Pealtvaatajad läksid viimase tulba juurde. Ka kullionu saabus, võttis kella välja ja hüüdis seal Tammeneed, olete vallmees. Jänkuonu kisas jää ja kilpkonna tädi kisas ka metsast ja, ja siis pistis jänkuonu punuma ja kilpkonna tädi läks tasakesi koju. Kohtunik kull tõusis lendu ja lendas viimase posti poole. Kui jänkuonu esimese posti juurde jõudis, hüüdis ta kilpkonnaonu, kus sa oled? See vastasele poegi metsast. Aga mina olen ikka ees, kiitles jänkuonu ja lippas edasi. Kui ta teise tulba juurde jõudis, hüüdis sealt juba teine poeg kolmanda juurest, kolmas poeg järgmise juurest järgmine üks tulba vahe jäigi veel joosta. Jänkuonu oskus juba, et ta on võitnud. Näe, sealt tuleb kohtunik kulgi lennates. Kuid enne lipsas kilpkonnaonu metsast Salakesid tulba taha kohe oliga jänkuonu seal. Kuna ta kilpkonnaonu ei näinud, pistis ta kohe karjuma. Raha on minu raha minu mägraema ja tütred pistsid laginal naerma, sest kilpkonnaonu tuli tulba tagant välja ja ütles, aulised, leedid ja džentelmenid, laske ikka hinge tagasi tõmmata. Raha on minu. Ja nii saigi kilpkonnaonu raha endale. Üks sõnnik kirjutab, et näitlejad lähevad teatrisse, portfell kaenlas, nagu ametnikel ja hambad harjatud. Teine kirjutajale, näitlejatel peadel pikad varbad vähemalt nii pikad, et lihtsalt krõnksu ei. No ja see tähendab, et näitleja peab oskama liikuda. Ta peab olema pingul nagu noor, leplik ja lastele nagu, nagu nagu armastav naine. Kirjutanud, las nad kirjutada. Kui sina hakkaksid lehtedes kirjutama, kirjutaksid sedasama Sakatsukesid olla terav veel veel siis, kui sa oled. Sa ei tunne mind. Äratundmissiin vaja, tuttav vee all need kohvrid tarvis, mida läheb alati enne ära, kui mul kiire hakkab. See on minu põhimõtted valed olevat ees, ma olen alati osanud õigel ajal ära minna. Märtsijänes juhtunud. Tead sa, ma olen praegu reisil. Sõidan ravilasse, Kopenhaagenisse ei saa, praegu pöörasid ainult korraks sisse, sind vaatame, nüüd olete ära läinud. Sa pole põrmugi muutunud. Hamines asja. Tuttavaid ei, ikka ei söö. Nii, Therese need palju ei kaalu. Mina sõitsin sealtkaudu ükskorduaalsasse. Millega sa mõtled minna rongile õe? Kuule, oota, kui sa ei ole. Ma võin laenata lõheda siis midagi õelusest, pealegi. Raha on nagu raba, kuigi ma seda kunagi ise teinud ei ole. Hõivaski jussi, ütle naisele minu poolt tervisele. Riske. Põrandal koole üleni jalgadega ära kraabitud ja peale selle oli laeval kaks inimest. Tugeva kehaehitusega, must mees ja öösärgis naine. Kahvatu ja peenikene nagu piibu. Ärka. Ma vaatasin enda üle. Ma mõtlesin, et ma olen võib-olla kuskilt ära määrinud. Ei, kurat, kõik korras. Mis sa vahid? Küsisin temalt, mõtlesin, ta seletab mulle ära, aga see kurat pöördub musta poole ja küsib temalt. Mis sa vahid? Nii kogu pääseda ütles, vajus musta suu iseenesest lahti ja saalis tõusis sumin. Seisis must seal lahtise suuga jälle. Siinkohal ahmiste deemon õhku jälistus põrandale. Üks kogus toolilt maha must vahivele minu poole. Ma säära, vahi midagi, et ma väikest kasvu olen. Ma teenin Jumalale tänu, nii et millestki puudust ei tunne. Must käratas kohe maasist tuledest eemale. Käraja naeru vahelt kuulen, järsku harjub prao. Burad, kui asi nii on, siis ma otsustasin kohe oma armsa mööda mägiteid ja orge selle ka ette kanda. Siis tuli mu juurde mõtlesesena. Jäta järele võtabki teemana musta eemale, kuni ma jääga palun Maiglasime Sublörile vastu rindu ja tema andis minule ta hobusin, kurat, tema minu vastus, et ma töötan ju päev otsa jalgadega lühidalt nende jalgadega putkast välja. Vaatamises lavale, vot seal sihuke situatsioon. Desdemona istub põrandal, võtab hoogu ja paneb muutele vastu kõrvu seal selle peale. Mina ei tea, mina ei tea, millega huvitav etendus. Sest sel ajal tuli Sublör juba abiga tagasi, tõi kaks tuletõrjujate kolm minetsionääri kohale, mis edasi sai, see ei ole enam tähtis. Aga siis ei taha kuhugi sõita, ei teod koledad eelmine kord ja see ei olnud minu see lina nakake alt ära hüppas, silliver aga olev. On päevi, mis peavad meie hinges jääma kargeks puhtaks ja ehtsaks A kindel kõneviis, kui ma ei eksi. Minul on täna kurgede mineku päev ja ma ei kannata mingisugust igast lobisemist, arusaadav, seltsimees insener nii-öelda, aga kuule nad ka mõistlikku juttu, see oleks, põrutame linnast välja, minu masinaga sellesamaga kärusti alla neelata, edasi konkreetsemalt jälgime niinimetatud kurgede minekut, mis pärast niinimetatud no siis ilma selleta. Aga et meil poleks külm ega kurb lindude nukrast lahkumisest võtame midagi ja kedagi ka ei. No kuule ometi lõpule, nüüd vaatame seal seda kurgede minekut tunnina. Kahe tunni pärast kütet raiskama ju. Õigus, mul on sinust kahju. Ootele tõotab imeloom. Piirimäe eksnaine oli kohe nõus tulema. Ta ütles mulle eile kohvikus, et need tunneb ta kohutava ahastusega. Kordan, Anderson nüüd tema tunneb kohutava ahastusega, et Piirimäega elatud 10 aastat on möödunud igavalt ning tühjalt nagu Barro kambris. Miks sa seda minule räägid, no meil on võimalus naine ahastusest välja kiskuda. Parandamatu. Mõtleksid sõid. Sina tead kust kohast kurgede tee käib. Veerand tunni pärast ma olen sinu. Ära torma, laupäevane pae tarvis tuulutada. Ausalt öelda, mul ongi metsik himu naturaalse looduse järjestada mulle 10 minuti pärast. Lõpuks ometi testi baar lahti ja Megree sai oma õlle kätte. Siis tuli aga administraator, kelle näost võis juba välja lugeda, mis ta ütleb. On õigus. Kuuenda korruse võtmed on kaduma läinud. No nii. Lõpuks siiski kohtasime mu poiss. Räägime siis need, mis sest, et ma sind ei näe. Ma tean sellelt kapi või voodi alla pugenud, palun ära ainult rumalusi tee. Siiani oled sa mõistlikult käitunud. Sina ei tapnud anredeltelli. Ja mis minu revolvrisse puutub, siis ei ole see lugu, millest tasuks numbrid või mis sa arvad? Tead sinu eas sellises meeleolus. Võimalik, et ka mina, toimixinny. Olen süüdi, et selle hommikul baarist läbi astusin, sind enam ei näinud. Oleksin ma sinuga õigel ajal kohtunud? Oleks teisiti läinud. Sa tulid, et rääkida. See oli juhus, et revolver lebas kamina peal. Sa tahtsid ju paluda, et ma sinu isa aitaks. Sind ei võib mitte välja tulla. Oled peidus, kui ta. Me saame niigi vestelda revolvriga, ole ettevaatlik. Ta on tundlik. Ma ei ole teda kasutanud seal suveniir. Pihta kuhugi ära ma ei tahaks praegu takti kohta. Sepaktsionid, peida. Selles. No mina ei tee niisuguse ilmaga välja, näen kõva, kuulsin kõikut ja-le, aga ju peletas, kohutas ilm, inimesed ära oskan. Ma olen südamest rõõmus, et nad tulevad täie. Võtsin jalad selga ja. Mulk kallim olla nagu ei näeks, kael. Ja kaelas ongi. Rikaelazzongi. Dylan. Jumal sul kõrvaline isik, mis nüüd saab, kui leiavad siit minu seisvusest inimese jutt ulatub viimase isa Conradi kõrvu. Jumala nimel, vooruslik Soloha, teie seadus, nagu öeldakse, lugevangeelemis teada, kes kolme kolme, kolme koputades jumalaid koputades. Omakorda eritis nooda. Oda päras galakesitles mitte harilik kalamaid, kuldne. Harilik kala vaid kuldne. Kuidas kalake paluma hakkab? Inimkeeli Anutada? Kallista tikke. Lase mind merre. Heldelt selle eest tasun sulle. Tõotan kõike, mida vaid soovid. Gustaat mingi imestusega keelu käin loodaga merel rääkimas, veel pole kuulnud kala kuldse kala, ta laskis vett ise lahkesti talle veel lausus jumal sinuga, kuldne Colo, polegi tarvis mulle su tasu rända, pealegi sinises meres. Ela rõõmsalt veealust. Tere. Eide juurde aat tuleb koju, suurest imest ajatad kal. Täna jäi merel kala muna, oota. Harilik kala, vaid kuldne, mitte harilik kala, vaid kuldne. Rääkis kala inimkee. Koju merre, palus end lasta Elleid selle eest, Ta õuda, lubas ta suu talubast õhutas kõike, mida Vaids Ovin heid Alt asuma saadada nud. Lasksin Moiduda tagasi merre. Kastanid vedelevad veel maas, oleksime lennukiga sõitnud, millega te siis lendate? Ma ei lenda, vaid sõidan kindraleid. Turvavöö kinnitasid, ärge mängige lolli, autos pannakse ju samuti turvavööd, kil auto seada, rongi, lontiitu inimene, Kustid, küllam kasvatada. Püha Lukreetsee Atans jaanis, palun teid, jätke pühakud rahule. Ma pean oma kahtlused ära rääkima. Ma tunnistan ausalt, et see silla saagimine oli nali. Loomulikult ma tegin nalja. Paistab, et kohatut säärane nali on alati kohatu, eks hea nali on rohkem väärt kõrafakti, aga mulle tundub, et see sild vajus tõepoolest kokku. See, mis me siis praegu ujume või mees. Ja te olete vuntsidega sega ja meie lugupeetud ametnik on ai. Ai, ai kuule, aga võimalik. See on väga huvitav hüpotees. Aga teate, ma tundsin kunagi ühte meest, kes visalt taotles, et ta muutuks helikopteriga ja tõuseks õhku, kuid ei, vaid ma ei tahaks praegu faktidest ette lugeda. Ta väitis, et ta pidavat aeg-ajalt tundma, kuidas ta pähe Bellerit kasvab. Ja jälgis, sügelevad kangesti u, vaeseke kratsi belgia tiiru. Ta hüpleb koha peal otsekui lennuks hoogu võttes. Küllap see oli üks tuulepea anarhist niisugustele seo pomm jala külge. Annaks jumal, et ühiskond sellistelt päästele. Lubage palun, ma räägin lõpuni. Tere. Tere. Kas minu juurde? Kui teil midagi selle vastuaiale? Täna hommikul lubasite mulle intervjuu anda, me pidime päeval linnas kokku saama. Te olete vist ajakirja juurest naisteajakirjast naa ja. Ja nüüd tuleb mul meelde ei tulnud. Ilmselt mulle sellel proov. Ma helistasin teatrisse, teil ei olnud proovi. Ma kirjutasin isegi kuhugi üles. Mäletasime teiega, see on hea. Et teie olete siis naisteajakirjast? Mehed, kas tõesti meeldiv ja teid vaadates seda ei ütleks. Kuulge, kas me jäämegi siia koridori seisma ja hoidis mind? Astmele siis tuleb igal juhul. Kui kaua reis kestab? Ta esimene või teine. Esimene või teine koht B on öö. Seal tõesti peab nii kiire olema. Kas te ütleksite mulle, kui rong peatada Marssey? Lourdes Ei, Lourdes. Kuidas täheldatakse, tähendab, lörts, lörd. Bordo, lord, marss, lurrd, enne kui rong peatub. Lurdis. Rongis varem kohtunud mõtetes rongis. See sobib paremini, on Peeter sõnadel hääldeeaa ja teieni. Peibu teeterna ma olen koos oma naisega. Ma olen ärireis Thierry reisil, just see. Mis tööd te teete, mis te sellega mõtlete? Direktiivi? Direktiiv. Tänurraulile olid lehmaurukivide kadakad hästi kursis viimaste muusikauudistega. Seda peamiselt seetõttu, et uus rokkmuusika laine ulatus mõned head aastad tagasi ka Saaremaa randu riivama. Ema Elsa ümises küll tööd tehes ja jõudehetkel lauluviise. Aga need olid rohkem vanemast ajast. Ka mõned uuemad aitasid meelest olid kenad ja rahulikud nagu näiteks kodus läksin siis, kui poisiohtu olin veel. Teinekord võttis isegi silma niiskeks. Noortele meeldis hoopis kärtsakamad lood. Nii juhtus, et kui ühel pärastlõunal kogu maja kajas Raag Raab päevi katkes kannatus, mis röögib nagu meeletud, kõrvad lähevad lööki, mine metsa, lehmakarju seal, nii et küll saab ilusti laulda. Ei mõista. Tegelikult meeldis vanematele Rauli mängu väga. Laupäeva õhtupoolikul tuli isa Robert valus kuule poiss mängima vanaisa kella. Ning Raul mängis, mängis ühe teise ja kolmanda tegi loo. Lõbusega tüdines ära ja ülemaja kajas taasluust ja lihast läbilõige, kartes. Jõesaar ise. Robert põgenes pööningule. Kui ta majas jälle vaiksemaks jäi. Asustatavaliselt juurdlema. Kas selline kära ongi õige muusika. Isa Roberti arvust oli kunst midagi sellist, mis pidi tundeid tekitama mitte inimese pööningule ämblikuvõrkude keskele peletama. Raoul, kas kitarrimängu väga raske selgeks saada? Eks ta algul ikka oleva sõrmeotsad võtab valusaks, mäda valusaks? Noh, algul küll, aga pärast lööb sõrmeotstesse paks nahk, siis põle enam kedagi. Raul, kes sulle mängu õpetas? Ise õppi, Neultuurid, näitus Julius kätte. Kus Julius oskab kitarri mängida, oli noorem veli üllatunud. Julius oskab köike pilludest, tead isegi kiri korrel mängin pilli, häälestamine parandamine on tema käes käkitegu. Julius joob nii palju mängigu parem pilli, leidis René. Selle peale ei osanud vanem vend midagi kosta. Tead, Raul, räägi sulle midagi, härra, ainult emale ütle. Ei ütle. Ausalt, ausalt. Jäädi Raul maikuus reinu jaaguga Gaabrieli, mis seisab Reinu isal kirikumaja kapis, nii Santulli nime sõime veel issanda ihu, tead, selliseid õhukesi ümmargusi, kooke saab kuskohas peale asioonid pat. Mis asja te tegid, Raul silmad, suured arandi emal, ütle ise lubasid, et ei, ütled. Ära karda, ma ei räägi sõnakestki, mis te seda Gaabrieli Reini jõeinnu ja me tahtsime ka proovida hõbedale lange käskis mul seletuskirja kirjutada. Mis nüüd küll saab, mis saab, osutus, vanem vend mõõtis mõtliku pilguga. Üks kena keretäis ootab plaat, mis laul, aga õpetaja ei räägi ära. Anname võtlema tilkagi suu, siis ausõna mõtle veel, kui kallis ja veel nii sandimekiga meede ema päev päev läbi rasket tööd tegema, enne kui saab pudeli siukest solki osta. Mind ajas oksendama kohe. Rauli nägu kiskus venna kössi vajunud kogu vaadates viltu. Sina, kuidas sina mind aitad oled. Kas sa seda laulu tead seda linde laps kuulnud olen vist läätse heli. Laulab õige. Proovi kaasa laulda. Ei, ära häbene. Suu lahti, nii, nii nagu laps, kel silmad on selge, nii nagu lind, kes pilvist näeb? Ma. Kuule, poiss, täitsa kena hääl. Teadmisinternaat on päris mere ääres, lähmegi sinna. Miks sinna? Õpetaja langi elab, internaadis? Lindu, laps on tema lemmiklaul. Kui ta õue ilmub, laulame ta meele härdaks. Ta tuleb kindlasti meid juurde, siis on pool võitu juba käes. Arvad? Kindel, mis? Kindel? Ainult sa pead mulle üht asja lubama. Mida siis? Mötlesin enam sihukesi asju ei pruugi. Mina seda solki ei elu sees mitte. Tore Läti siis tee peal katsume laulu selgeks saada. Raul. Sa oled tore, vennas. Dramaatiline on, see on mul imearmsas saamas. Raputas mu nagu targiast üles. Niipea kui mul majanduslikult võimalik on. Hämar Saksamaale õppima. Kas jätad romaanide kirjutamise ära? Ma aiman, et draamas enamat suudan pakkuda. Romaanis. Pean vähemalt läbi katsuma. Oma ei ole. Vana nolooja pole kunagi vana. Seda ütlesid sina ilusti tähena. Tuleb jätan ukse lukustamata. Wet topsikud. Nii linnuke peab oma nokka väheke kastma, eks. Papa Vilde ütleb endale väikese õlle. Ja urgitseda midagi kustutatud tuul ega vihm. Ma tahan kujuks tõsta selle gigantlikukaks võitluse, mis on alanud mõlema hiiglase vahel. Ma tahan nikerdada ühe ainsa pea ühe ainsa käe või jala kallal. Et mul oleks tast rõõmu. Minul teistel, et nad ei häviks mõista. Väga meeldib kuulsa mängu tegemine ja siin on nüüd, kui nüüd rääkida natukene sellest elukutsest siis on märganud teatriproovides ka on üks kolmas neljas proov kus leitakse väga huvitavaid nüansse, väga huvitavaid varjundeid. Ja kummalisel kombel need taanduvad teatriproovide käigus. Ja tulevad uued nüansid, uued varjundid. Kui roll hakkab valmis saama küpsed läheb õigemaks täpsemaks suuremaks ja no alati ei lähe ka muidugi. Aga kuuldemäng võtabki linti just selle kolmanda, neljanda, viienda proovinud nüansid ja, ja sellepärast. Mulle meeldib kuuldemänge kuulata, mulle meeldib, kuidas partnerid mängivad, kuulde mängib, mulle meeldib ise kuuldemängus mängida. Ja mulle tundub siin sama raadio kaudu öelduna kuuldemängud ei kao kuskile.