Laevatee suvekülaline. Tere päevast kõigile päevade saate kuulajatele, ma loodan, et tänasel esmaspäeval on koos teiega mõnus suvepäike, olge tõsis ramm kas või oma mõnusas suveaias või kindlalt toas raadiot kuulamas ja kui keegi kuulab vikerraadiost päeva, teed heinakaarel hoogu võttes, siis mõnusat raadio kuulamist allagi. Ja muidugi nendele inimestele ka, kelle töö võimaldab raadiot kaaslaseks pidada. Alates tänasest on nõnda, et kuni augustikuu keskpaigani räägitakse päevade saates Suvejutte. Esmaspäevast vahetades kutsuvad külalisi saatesse Peeter Hein ja siinkõneleja Piret rist ning kuna me üle pika-pika aja kohtume, mängima teile omalt poolt ühe tervituslaulu. Tänase päeva tee suvekülalist ajendas mind saatesse kutsuma see, et eestitelevisioon tähistas hiljaaegu oma viiekümnendat juubelit. Eesti televisiooni ja arengule on aga oma õla alla pannud mitmed tublid inimesed, kes praegu pensionipõlve peavad. Kuna aga nii rutt kui ka Rein Karemäe on oma ajakirjanikukarjäär mõlemad alustanud Eesti raadios langeski valik neile ja tänasest alates on nõnda, et rohkem räägib oma elust rutt mäe ning Rein Karemäe täiendab teda mõne olulise ja mõnusa repliigiga. Ja tänases saates laulavad meile Eesti televisiooni töötajad ehk need inimesed, kes on oma elu sidunud Eesti televisiooniga ja meil ka muusikutena tuntud, aga ajakiri Eesti naine kirjutab ühes eelmise aasta numbris Rutt Karemäe kohta järgmist Prütt. Karemäe tegi 1960.-te aastate lõpust kuni 1009 80.-te aastate alguseni Eesti televisioonis päevade ajal saateid tarkade inimestega. See oli tolle aja üks arvestatavamaid telenaisi. Ta ei olnud niisama jutu keerutaja, vaid mõtlev naine, kes harutas saadetes ühiskonnaelu probleeme ning vaata kas maailma läbi naise silmade. Muuhulgas juhtis ta ka portreesaadet ilma ja inimesi ja tegi saatesarja silmast silma. Mis oli tõsisem, perekonnasaade aga sisaldas ka portreelugusid. Ruth Karemäe elab praegugi huvitavat elu ja mõtled oma mõtteid. Aga kõigepealt soovime talle palju õnne sünnipäevaks. Vaata enne on alati rohkem, kui seda on, võib-olla ei oleks pidanud seda korraldama, siis äsja kukkusin ja murdsin jalaluu ja siis komperdan karkude ja keppide najal, et kui ma peaksin kellelegi nõu andma, siis ma ütleksin, et kui teil on endal liikumisega raskusi, ärge sünnipäevakorral ehk tuleb liiga teistele. Korraks ja kas teie sünnipäevakülaliste seas oli ka teie pojapojapoeg? Tean, pisike, ta elab natuke kaugel ta nüüd üle nelja kuu. Tänavune sünnipäev jääb teile kindlasti meelde vist ka selle poolest, et pidasite seda oma uues kodus, mis on nii kaasaegselt ja moodsalt sisustatud. See on küll õigus, et uues katus ja uutmoodi natukene igati ja läks mööda päris toredasti, sellepärast et lapsed tulid kõik veel, kes said, kes ei olnud. Sünnipäev oli mul argipäeval, nii et lõppkokkuvõttes oli meil väga tore. Aga sünnipäevade pidamise traditsioon on teil kindlasti pärit lapsepõlvekodust. Minul on alati peetud sünnipäeva. Ma pean ütlema, et see pisike pere oli väga kokkuhoidev üks Eesti armastav ja nagu tagantjärele võib öelda, et mul oli väga ilus lapsepõlv, minu perekond ja selle käekäik on niisama keerukas ja liikuv, kuid paljudel tolleaegsetel inimestel minu isa on muhust ja minu ema on sündinud Moskvas, sest tema isa oli Moskvas, ütleme nii, et mingi ma ise või midagi selletaolist lähiajal siis kui Tootski käis, aga tegelikult juhtus nii, et ta suri noorelt, siis ema tuli tagasi Sinti, minu ema koos oma emaga ja vennaga ja seal nad elasid selles Sindi töölisalevis töötasid vabrikus Läheme abielu, siis uuesti oli soov, et lapsed saaksid hariduse, et pandi Pärnusse gümnaasiumisse ja hiljem rahast ei piisanud, siis saadeti Haapsalusse õpetajate seminari, kus siis isa jääma omavahel tutvusid, naisis sündisid nina, aga kuna kolmekümnendatel aastatel oli ju mingisugune väga rasked kriisiaastad ja tööd ei olnud ja ja varsti tohtinud ühes koolis kaks õpetajat. Tead siiski ema leidis, et isa on andeka, ütles isa, läheb Tallinnasse õppima polütehnilise instituudi ja siis neljas emapalgast. Isa õppis raha eest, kool oli ju tasuline ja õppis õpetaja kooliõpetaja palgast, õppis Tallinnas ja varsti me kolisime Kazis Tallinnasse, varsti tuli sõda ja, ja mingitel printsiipidel, millest, nagu hiljem isegi aru ei saanud, meie evakueerusime Venemaale vabatahtlikult ja meid pandi uuesti vene kooli esimesse klassi. Ma olin Eesti koolis käinud kaks aastat Tallinnas 15 algkoolis ja läksin uuesti esimesse klassi, nii et ma nagu õppimises vahet Te ei pidanud, aga olid nagu suhteliselt vanem teiste lastega võrreldes tagasi tulime, siis läksin jälle eesti kooli viiendasse klassi, kui ma läksin viiendasse klassi, ma läksin 11 10.-sse kooli, see Rakvere keskkool, Rakvere me kolisime ka seepärast, et 48. aastal tehti mul vanemad kodanlike natsionalistide, eks siis need olid tegelenud noorkotkaste ja ma ei tea, mis kõik veel ja ja mul oli Moskvas sisse saamisega, oli sellega probleeme, tähendab, ma mäletan, küsiti, et kas minu vanemad on kuidagi parteilise karistutatud ja mina sain aru, et midagi seal taga on. Ütlesingi, et ma arvan, et ei ole, et kui oleks, siis ma teaksin ja ma mäletan, kui ma siis sisse sai, siis vanemate oli kohutavalt hea meel, pani osavalt välja, kirjutasid, kuid ega mina ei teadnudki. Teadsin, et me olime vägivaldselt saadetud Tallinnast Rakvere just selle kodanliku natsionalismi süüdet. Ühesõnaga, seal on niisugune suur suur segapuder, keegi ei teadnud isegi kesta. Kui teid kuulata, siis teie õpiaastad on tõesti keerulised olnud, aga miks te valisite just Moskva ülikooli ja just filosoofiaõpingud oli siis ju väga keeruline aeg ja seda eriti naiste jaoks, aga ometi valis üks ülinoor tütarlaps Moskva ja valis filosoofia. Mina lõpetasin Väikelinna keskkooli, lõpetasin küllaltki hästi ja minu ainus soov oli väikelinnast siiski kuidagi ära kaugemale. Ja Tartu ülikool oli see ülikool, kus ei olnud filosoofiateaduskond ja minagi, aga kelle, mis seal filosoofi, eks ma mõtlesin, et ma lähen siis Moskvasse filosoofiat õppiv kogu põhjus Ja Moskvas läksite te elama Poola, sealt vist ka poola keele armastus ja hilisem tõlgi amet. Sattusin pool abiellumise ja siis töötasin seal raadios, sain sinna kaheks aastaks tööle ja siis nii ma tulin hoopiski sellest filosoofiast raadio tööle, siis ta seal olin ka soome keelesaadetest, seal olid need saated hiljem. Ma küll tahtsin minna aspirantuuri, tegeleta filosoofiaks, sest see on lõpeta huvitav ala ja see oleks mulle hästi istunud, aga naabrimees ütles, et ei maksa oma elu kõige ilusamaid aastaid teaduse mata, et sa oled naine ja sul on lapsed ja et ja raadio töö meeldis mulle ka. Raadio oli väga tore kollektiiv ja toredad avatud inimesed ja mõned, kui enam ei tahtnud testituupuriks hakata, kuigi ma esilised päevad kuud pärast kooli lõpetamist tööle asumist ei suutnud kuidagi harjuda selle mõttega, et me elame päevast päeva ja mitte midagi ei õpi, ainult teen tööd. Targemaks ei saa, noh, et õppimine on ka väga võluv, see läheb mööda siis, kui hakkad elumõnusid nautiv mind võeti Soome saadetesse tööle, ütleme nii heast südamest ja ligimesearmastusest. Sest et minu, Soome kolleegid, kes olid siis päris ehtsad soomlased, said aru, et ega mul Poolas kerge tööd leida ei ole, aga Moskvas olin ma teinud raamatukogule sisukokkuvõtteid. Karjala-Soome ajakirjast, mis see oligi, oli see niisugune nagu meil looming, oli selline Tomannultatsioonid sinna kartoteeki panna ja teenisid veidike raha sellega, seetõttu mul mingi aimu soome keelest juba oli ja ma läksin sinna ja väga toredate kolleegide abiga, kes olid kannatlikud, ootasid, panid mu kohe tööle, hakkasin tegema ikkagi alguses, tõlkisin neile ja nemad jälle ei osanud võõrkeeli, mina oskasin siis tolle tõlkisid vene ja saksa keeles, esialgu mitte poola keeles, tõlkisin neid originaalmaterjale soome keelde, see oli üsna niukene, vaeva lahke tegevus, aga nemad andsid selle mulle andeks, et kõik võttis aega Varstima, nagu suutsin seda tööd teha nõutaval tasemel, nii et oma palga ja honorari tikalt järv välja teenisid. Ja Eestisse tulite te tagasi siis 1958. aastal ning teie töökohaks sai Eesti Raadio ja teist sai Eesti raadios soomekeelsete saadete toimetaja. Ei, no kauba kohe ei saanud, aga, ja no ma võib-olla ka kohe otsinud. Aga jah, siis tulin siis siin olid soomekeelsed saated ja sai selle koha, muidugi nägin ka, kui suur oli erinevus, aga minu meelest noored inimesed, nad lepivad ka olukorra halvenemisega ja, ja uute tingimustega väga kiiresti. Vaat kui ma ütlesin, et läksin viiendasse klassi 11 nendesse kooli, siis üks minu isa sõber ütles, et noh, et kas sa ei karda, et kas hakkama saatma, ütlesin, kui on raskem ja suuremad nõudmised, miks peaks siis rohkem õppima ja kui ma tulin uuesti Soome saadetes ja siis presidendiks, peaks siis rohkem teistmoodi tööd tegema? Aga raadiomaja tõi teie ellu taas pöörde, sest siin te kohtusite oma tulevase abikaasaga ehk siis Rein Karemäega ja me küsimegi Reinold, et kumb kumma leidis, kas teie, Ruti või Rutt teid? Viiendal korrusel raadiomajas ma nägin, et on tekkinud täiesti uus tüdruk, talli, mustad sukad, hall seelik, roosa pluus ja väga ilus valge pea. Nüüd on aga ülim aeg kuulata muusikat ning tänasesse saatesse olen ma siis valinud laulvad Eesti televisiooni kunagised töötajad ja Kalmer Tennosaar alustab seda ilusat galeriid. Valmis sai Velma aia ilus laul, valged juuksed, heledast taunib maitsekalt siin moodsad põrandad, laed, ahmis, rõõm. Te kuulate jätkuvalt päevade saadet ja tänase päevade suvekülaliseks on Eesti televisiooni kunagiste populaarsete saadete toimetaja Ruth Karemäe, keda toetab siis tema abikaasa ja ka populaarne teletegija Rein. Läheme, kui me enne olime keskendunud raadio tööle, siis Rutt, miks te raadiost lahkusite, kas televisiooni uudsuse ja salapära kutsus või nägite televisioonis rohkemaid eneseteostuse võimalusi? No see televisioon tõmbas just sellepärast, et ta oli uudne ja nagu ma ütlesin, et ega siis soomekeelseid saateid teha oli ikka üsna niisugune tuim tegevus ja kuigi sinna ja Soome poole suunati selliseid helgemaid mõtteid ja huvitavaid kohtumisi, mis toimusid mida, mida eesti rahval ei kajastatud ikkagi seda ei saanud võrreldes ele avatusega, mis oli ikkagi Poola raadiost läks ja sellepärast ma tahtsin minna televisiooni kas või ainult sellepärast, et tee iseloom oli uudne ja pakkus pinget ja sattusid soomekeelsetes saadetesse ja need saated olid sellised, ei saa öelda poliitikavabad, sellepärast et see poliitika oli muidugi kehvasti varjatud kujul ikkagi seal sees, me näitasime nagu küla oma elu paremat poolt ja helgemat poolt ja ja nii edasi, aga ta ei olnud ka nii nõmedalt selline propagandistlik, nii et esialgu see oli jupp maad parem kui jälle kraatias. Selles mõttes just pakkus pinget. Ja siis te hakkasite toimetama ning juhtima saadet silmast silma, mis saavutas oma populaarsuse sellega, et ta erines oma teemade valiku poolest silmast silma, oli esimene pereteemasid lahkav saatesari Eesti meediamaastikul üldse. Jah, ma tegin perekonnas saateid ja huvitav on see, et meie, selle ala kõik, see ütleme psühholoogia, pedagoogikateadlased, tulid targad inimesed, et praegugi on paljude elus vähesed küll töötavad, siis nad olid ju ka minust tol ajal juba vanemat ja aga nad tulid nii innukalt kaasa ja, ja väga elav vastukaja oli. Vaatajatele meeldisid need saated tõenäoliselt, sest nii nad kirjutasid, oli ikka väga-väga kriitilisi kirju, oli selles mõttes, et selles valdkonnas sai minna natukene nagu avameelsemaks rääkida selliseid asju kodusest kasvatusest ja lastekasvatusest, mida ju meil ei olnud tavaks, sest et ühiskondlik kasvatuspidi olema küllalt piisav ja küllaltki hea, aga siiski anti juhtnööridega, kuidas kodus last vormida ja varem teda kujundama hakata ja nii edasi ja, ja ma arvan, et et kõik, kes kaasa lõid, oli väga suured fanaatikud yhes saates sündis nagu nelja-viie uue saate teema, neid saateid oli väga tore teha ja mõnevõrra nad olid delikaatsed teevad delikaatseid momendid, näiteks seal laste seksuaalne kasvatamine hariduse tasemel juba oli täiesti lubatav ja, ja tunnustatud siis ikkagi ütleme, avaliku saatena, kus näidati mingeid pilte, räägiti sellest, kuidas, kuidas toimub see soo jätkamine ja et kuidas sellest lastele rääkida, siis see ärritas mõningaid, nii et üks, üks mees kirjutas isend klaussonile, sealt tuli siis kantseleist vastus, et tabastaksin seljaküttele ja saadeti siis kiri, raid. Kõige trastilisem juhus, aga muidu oli ka selliseid kirju, milles tõesti oli õppida ja varem noh, üldjoontes võib arvata, et raadiumit, aga televisioon kassas, Kosvaatajaga, televisioonitegijad ja vaatajad nagu käsikäes arenesid, aga töötasin mõnda aega kolme mehega ühes toas, tavaliselt oli nii, et kui mehed said neid kurje kirju sisendist, ah, eks veel kirjutab. Aga siis jääd, kirjad, väiti küljelt läheb, õlle kirjutatakse. Siis vaatasin, et see päris nii ei ole, nendest kurjadest kirjadest sai ka ikka mingi iva noppida, et et mitte puudutada võib-olla liiga tundlikke inimesi. Rein, aga teie tee viis ka ju televisiooni. See asi oli väga normaalne selles mõttes, et kui tekkis nagu kõrvaltoas uus nähtus televisioon, et siis keegi sealt televisioonist tuli ja ütles, et kuule treidet, äkki tuled ka proovid televisioonis teha midagi. Kui te juba mõlemad televisioonis töötasite, kas te siis kodus teineteise saateid ka analüüsisite ja arvustasite? No ikka me arvus tassib teineteise töid ettevaatlikult, aga põhiliselt mitte käände, põhiliselt kumbki tegi oma väga erineva mõttelaadiga ja erineva iseloomuga, selles mõttes, et ka saate iseloomu tulid erinevad üks ja aega ka jäänud hirmsasti tungida teise inimese töös ja ka siis, kui midagi oli tõesti küsida, tarvis, nii otseselt vaja teada, siis muidugi jah. Ma olen kuulnud sellist legendi, et Eesti televisiooni algaastatel tegid toimetajad neli otsesaadet nädalas pluss uudised, pluss muud sellised väiksed saatelõigud, vastab see tõele. Keegi ju ei surunud peale oma saadet, aga meil tekkisid mingid normid, näiteks oma sarisaade, mis pidi minema, siis tuli üks mingi saade, mida sa pidid toimetama, see pidi minema, siis oli aktuaalses kaameras mingisugune lugu, mis näiteks minu puhul oli seotud võõrkeelte oskusega mingi seminar või sümpoosion või midagi niisugust, see tuli teha ja siis oli veel veel mingi lugu, mida päev eeldasid. Just Päeval sai seda teha ja raske oli minu meelest mehed enamasti. Rutt, aga teile kuulub ka kõige pikema otsesaate tegemise au Eesti televisiooni algaastatel. Lugu oli vist nõnda, et algul oli teile antud innocent is Moktonovski otsesaates intervjueerimiseks aega pool tundi aga saade muudkui pikenes ja sellest kujunes ligi kahe tunni pikkune saade ja saate pikendamise otsuse tegi Eesti televisiooni juhtkond, kes teile iga 15 minuti tagant siis märku andis. Saadet jätkata. Noh, siis oli nii, et üks saade algas siis, kui teine lõppes, aga sellist programmi, et kellaajaline ei olnud, mäletan ise ka, et ma pidin ootama, kuni omas, et ära teha ja minna mingile üritusele õhtul, aga see oli tõesti nii, et anti juurde, saad käega, kui saade läks hästi, siis faktonovski Ta vestles väga huvitavalt ja jah, siis saatesse näidati näppudega niimoodi. Et on tee veel 15 minutit ja te veel veel pool tundi ja jätkas seda. Muide seda saadet nägid kõik järgmisel päeval rääkisid, siis ma veel sarju ei teinud, aga et ma vene keelt oskasin, siis oli vaja Oktonovski intervjueerida, kuna ma kinoasjandus sel tasemel ei tundnud, millest ma endale aru andsin, siis ma palusin, et mulle tehtaks küsimused, sest ma teadsin, et Svagdonovskel su kuulus filminäitleja ja ma ei saanud minna tema ette oma, mis te tasemega ja oma 26 aastase inimese kogemus ja nooruse aga Innocentius faktonovski vestles, nii et. Ma hakkasin ise nagu jutukäiku juhtima, ma ei saanud neist küsimustest väga rangelt kinni pidada. Seepärast, et näiteks ta ise küsis teie enda kohta, et öeldakse ka huvitavat silma, et kas tal on. Ja mina vaatasin, siis ütlesin kuule, kuule. Väga hea. No ja siis küsis, kas ma olen seda filmi näinud ja ma ütlesin talle, et ma olen kõikide filmi näinud, aga samas ma sain aru, et ta kindlasti see ei ole tõsi. Ta vaatas mulle sellise näoga otsa, sain aru, ta sai aru, et see ei ole tõsi, aga ta ei vedanud mind alt ja vaat niimoodi, et ta nagu ise juhtis seda saadeta tekiste oivaliselt saadet oli kokkuvõttes väga hea, eks. Ma poetasin mõned omad küsimused ka ikka siis. Ja kas te peale seda suurt katsumust kaamera ees aitabki siis sarisaate, millel oli nimeks, oh seda inimest. Oh, seda inimest on võetud ühe Suumani luuletuse pealkirjast, mille kohta ma palusin talt ka nii-öelda luba, et kas ma tohin ja tegin selle saatega Soomani endaga seda inimest, mida ta tegemise käigus suhtes üsnagi umbusklikult tegi, seal niukse klaasi, tema luuletustest ja neid tekkis nagu uus mõte, et kui ta selle saate läbi vaatas, siis ta ütles jah, et ikka ei maksa ennast segada teiste inimeste tegudesse, ta jäi saatega rahule ja vaat võib-olla sellest, oh seda inimest, et inimene on nii lõpmata huvitav, aga no luule, Ta isiksus ju eriti avaneb, eks kui huvitavalt näeb kõiksugu asju ja vaat siis ma hakkasin mõtlema, et on ju neid teisigi, selliseid väga väga huvitavaid persoone, üks üks eriti huvitav oli ka oli Nikita Tolstoi sele oli Aleksei Tolstoi poeg, tema oli füüsik, aga lõpmata erudeeritud inimene ei teinud saateid üldse mitte füüsikast, vaid just temast siis tuli, Traikid jääb, seal oli veel teisigi teed. See oli minu meelest kõige huvitavam asi, mida ma tegin, aga oli seotud sõitudega ja, ja siin suurte salvestustega. Egas ettevalmistuste istud ju ka Juhan paate, pikema neid tegid. No te olite Juhan Paadam ega ju hea meeskond, aga ometi te loobusite selle populaarse saate tegemisest. Mul ei jätkunud jõudu või võhm selleks, mitte ideedest ei oleks tulnud puudustega, see oli nii väsitav ja lapsed olid ju ka väiksed ja ei saa päriselt anduda sellele televisiooni tööle saab küll, aga siis peab must loobuma. No meie arutame ka vahepeal noorte naisajakirjanikega, et kumb on tähtsam, kas pere või karjäär, mida teie nüüd ajakirjaniku elu läbi teinuna arvate? Ma mäletan täpselt, et selle dilemma ees seisin kaija ema manitses mind alati, et ma väga vähe tegelen lastega ja ma kordasin ühe mulle tuttava pike tuntud tuttav ajakirjaniku sõnu, aga et ma ise olen ju ka keegi ja kui ma olin nii palju õppinud ja nii palju raha nagu selles loomi Easid, siis ma ju peaksin ka iseennast realiseerima ja ma ütlen teile, et see oli väga vale, tähtsam on alati pere, ükski töö, selles eas, kui su lapsed on väikesed, ükski missioon, kui sa ei ole just geenius, et keegi sind ei asenda mari tüli või keegi kes tahes iial ei maksa ennast tuua ohvriks mingisugusele no jooksvale tööle, selleks, et jätta oma lapsed nimetanud just nimelt lapsi jättena nagu oma iialgi iseenda hooleks, mitte nendest lastest, et nad oleks meil käest ära läinud ja ikkagi me leidsime neile küllalt palju aega, aga väga palju jäi tegemata. Väga palju head jäi neile tegemata, mida ma nüüd kuidagi nagu olen katsunud kompenseerida lastelaste. Meie päevade saatekülaliseks on täna Ruth Karemäe ja Rutt. Kui nüüd tagasi mõelda, siis mida toonane televaataja ja saatetegijatelt ootas, miks olid näiteks teie saated populaarsed? Ma julgen neid kahte küsimust küsida, sellepärast et te olite ka ju esimene Eesti televisiooni sotsioloog, kes saadete meeldivust analüüsis. Need, sarjad, mis mina tegin, olid tõsised sarjad ja inimesed armastasid ikkagi rohkem sensatsiooni, minu meelest teatriõhtusaated olid kõik esimesel kohal, siis tuli aktuaalne kaamera tähendab kõik see, mis natukene meelt lahutas ja inimesi toast kaugemale viis, samuti olid need mutile Atedenbee, kus õpetati ilusaid kombeid ja, ja tantsu ja kõike. Noh ja ka siis Karinu saateid, jah, reportaažid olid ja loomulikult alustada valdo bändist. Ma mõtlen, et minu saadid võib-olla oli nüüd tõsisemate saadete killast, ehk siis tulid nagu paremini välja vaatajale oli väga huvitav, et teda viia kusagile, kust ta see vahetu pildi, teksti, kuhu ta muidu ei satuks, see oli pagi suur põhjus, et hoida televiisori juures ninapidi ja, ja ande inimesi kas või spordivõistluse, midagi niisugust, mis toimub ja tema mentaalselt näeb. Ja see tegid nii, et selle esimese põlvkonna saated ka ehk mõniti teenimatult huvitavaks. Ja siis varsti läks ju ka juba liikvele niisugune omas majas loodud anekdoot, et kõige eest, mida minus ei ole, võlgnen ma tänu televisiooni, aga, aga vaatama pidisest järgmisel päeval töö räägiti, siis pidi oskama kaasa rääkida, need olid väga tähtsad inimlikud momendid, aga varsti saadjärvel ega see kõik kulda Ja mina olen kuulnud Eesti televisiooni esimestest töötajatest, kui omavahel väga kokkuhoidvast telerahvas Mis ei ole legend, nii see oligi, sest nagu ma enne märkisin, et kõik õppisid üksteiselt, õpiti üksteise vigadest ja püüti vältida omi, targad inimesed teevad, nad õpivad teiste vigadest ja seepärast pärast saadet, kui midagi oli väga hea, et keegi ei olnud kitsi kiitusega igaüks, kes avastas mingi uue nõksu või võimaluse kõige pealt pidi ju tuleb. Ega me ei olnud ju koolitatud ja keegi ei olnud seda haridust saanud. Eesti televisioon alustas ju tõtt-öelda varem veel kui Soome televisioon ja kuigi Soome televisioon tol ajal juba ka kui mina töötasin, juba toimis, siis ometigi me ju ei näinud sealt midagi, see pilt oli nii kehv ja polnud aega vaadata ja repertuaar oli ka hoopis teine. Kõik toetasid 11, tundsid üksteise saavutustest rõõmu, vaat niisugune õelus ja tigedus, tuli nad seda võib isegi andis endast tunda, ütleme nii. Juba kuskil 80.-te aastate lähedal, kus hakkas tulema ülekohtust, kriitikat võib-olla jah, et hakkas jääma kitsaks sellel telemaastikule näiteks kuigi oli üks ainuke programm, aga üks tulisele heale mõttele, teine tuli ka sellele heale mõttele ja siis, et kumb enne. Aga ei olnud nii palju tehnikaga, oli kitsas, ühe üks sai, teine ei saanud, osa saadet tehti sageli filmi peale, osa otse filmi peale, sedapidi alates Stalini napilt limiit olitud, keskmiselt tohtisid saarte peale seal ütleme, loetlen peast, praegu ütleme kuus minutit filmina, siis tegid ühe saate stuudios ja siis tegid ühe saate näiteks nii et oli no peaaegu kõik filmi pea seda oli huvitavam teha, seda sai monteerida siis kuskil kõik see tekitise kitsikus natukene, aga need ei olnud sellised materiaalsed, et keegi, see rohkem honorari keegi või sai vähem, kuigi kõik, ka see oli avalik, muide, palgad olid avalikud, honorari olidki avalikud, midagi ei olnud nii et keegi ei teadnud midagi kellestki. Seisime kõik ühes sabas, saime honorari, kõiki ohtusid, seda väga-väga suure olevuse vajadusega. Selliseid saladusi meie vahel ei olnud, aga just et, et no et kumb teeb paremini jagu, kumb saab rohkem filmijad umbselt stuudiot, kes saab parima režissööri, juba tekkisid paremad režissöörid ja muide ülemused ei olnud ka õelad. Nad teadsid, et aga me, et nad ei tea isenesest äsjast midagi, teadsid, et kettad käivad ringi, aga kumba pidi seda juba võib-olla teadnudki, aga näed, usaldasid meid ja sellepärast nad läksid nii teha ja sageli võtsid peapesu iseenda peale ja ma toon teile ühe näite, näiteks oli niimoodi, et meie kallis Valdo Pant sai millegi eest käskkirja, nähtavasti Talle tuli anda käskkiri, ütleme lapsikalise eest ja siis muidugi kõik käskkirjaga üks koopia pidi pandava seina ja need kõik siis käivad, möödenevad, aga need käskkirja koopiad olid alati kõige viimaseid masinaid ruti eksemplar, aga neid löödi läbi seitse, kaheksa eksemplari. Nii et need viimased olid täiesti mitteloetavad. Ja vot niimoodi siis need karistused käisidki, et ülemused vastata, et meie oleme reageerinud sellele signaalile, mis tuli kuskilt keskkomiteest või mujalt, on võetud meetmeid, on karistatud käskkirjaga ja nii edasi, aga kellelgi ei olnud sellest sooja ega trükistada, ei saanud asjaosaline ka. Aga mida te arvate praegusest ajakirjandusvabadusest? Mina olen niisugune inimene, kes annab aru, et igal põlvkonnal on omad õigused, seadused ja, ja neli sõltub minu ja meiesuguste tahtmisest, ma leian sealt piisavalt palju endale. Ma leian piisavalt palju, sest ma ei ole suurt televisiooni fänn ja ma leian filmide mingitele. Kanaleid Poskad, Soomet kõik minu jaoks rohkem televisiooni ei ole vaja, kui te mõtlete, peate silmas, televisioonilehed on minu meelest rohkem, nii et üks korda teist ja, ja nagu harva leiab sealt midagi arukat lugeda ka on autoritel ja alati loet raadiot kuulama ka teatud määral ja teatud saateid, aga üldiselt muidugi ma arvan, see on loomulik, et meie põlvkonna normaalsele inimesele on niisugune noh, niimoodi palja nabaga ütleme, tõsise saate tegemine, natukene etiketi vastane, kuigi saade võib ise olla mitte halb ja tegija võib olla üsna arukas, aga ma mõtlen, et kas ta seda natukest arunatukest siis ei olnud eta leiaks, et selles rollis ta peaks esinema soliidsema tähendab soliidsemalt ka välim meile tagust meie piip pähe, et peab esile kuidas, et soliidsed läbistega ja soliidses vormis peab tulema nagu ekraanile, meil oli isegi mõnikord kõrgete saabastega saatesse, kui need olid poest olemine keelav. Tookord oli dekoltee kast tulemine keelatud. Oleneb, mis siis oli väga poese, kes ele moed, põllu esimesed kündjad olid, jätikusid sellise, hiljem läksid nad kõik kergete saabastega dekolteed, eks. Aga selle tõttu ma nagu annan neile andeks, selle. Ta on eeskätt ikka saate siis ausalt öelda. Ega ma neid noortele mõeldud parteid nagu ei viitsi kuulata ka neil pole, sest soojaga küll. Milline on teie kõige kaunim mälestus Eesti televisioonist või Eesti raadiost, mida te siiamaani endaga kaasas kannate? Nüüd ma pean mõtlema natuke, rääkige. Ja see oli vana-aasta õhtu Eesti raadios meil seal ja meeleolu ja kontsert ja siis ma leidsin tüdruku ja Me tantsime kogu kuninglik. Selle tüdrukuga hakatud varsti kuldpulmi pidama. Ma mäletan, üks kolleeg Eesti raadiost, kui ma olin juba teles sageli kokku ja küsisid, kuidas elad ja ma vastasin talle alati hästi, sest ma ei mäletanud ja siis ükskord jälle saime kokku, ta ütleb, et kuule, et sinult kästud kena küsida, siis ta ütles alati, et sa elad hästi, kuna ma tean, et ta ka testi seda tundsin, siis minu meelest on see üks niisugune väike detail, mis võtab kokku. Ma tõesti tundsin rõõmu sellest sellest ja tollest elust, mida ma tol ajal elasin, aga see on ju väga tähtis. Kui seda ei oleks olnud seda episoodi, siis ma nagu võib-olla ei mäletaks, ei julgeks öelda, et ta oli nii väga rahul selle eluga, mida ma siis elasin seal ajas. Muidu. Olen kauneid purunenud südameid. Ja siis nende ümber on, kuid seda nad ei näe. Noorte südamesse ees. Ja annab meili. Kui inimene ei saa Igavesti nooreks? Ei pea. Igavesti nooreks. Olla. Kui te nüüd telesaateid vaatate ja raadiot kuulate, kas te siis mõtlete selle toimetaja peale ka, keda meie ju võib-olla ekraanilt ei näe ja raadiost ainult kuuleme, kas te mõtlete selle peale, et ahaa, ta on saatnud ette valmistanud, mida ta ühe või teise lisa teema sissetoomisega öelda on tahtnud või et miks ta just selle või tollekate plaani jutule on valinud, kas teis lööb välja see nii-öelda vana teletöötaja närv? Ja lööb küll sellepärast, et sageli ja vaatad, tähendab, närv ei löö väljaga, sa saad kohe aru, kes on oma töö jätnud tegemata. No et ei saa küsida asju, mida peaks reporter ise teadma, ei saa niimoodi esitleda nii lolle küsimusi või siis näiteks saan ka aru, kui on meeskond tagasi, olen väga rõõmus, kui ma mõnes ajakirjas noh, ütleme kas nädal või näen neid nägusid, kes seal seal taga ja näe seda intelligentsi nende näos, intelligentsus tähendab, et ahaa, et tema ongi siis nemad ongi siis need, kes on selle taga. Samuti on mul hea meel, kui ma näen, et nendest noortest lapsukestest, kes tulid ilusate tüdrukutega meie majja, siis kui me hakkasime juba nagu sealt ära igatsema, et ahaa, et neist on saanud tõsised tegijad, sest seal nad olid liiga ilusad, liiga haprad, liiga väledad ja sellised, et neist veel eriti midagi uskuda, aga nüüd näed, et neist ei tulnud väga tühi, siis on suur rõõm ja need praegu põhilised tegijad televisioonis, nii on küll õigus, et kui tuleb saade ja mingi suur plaan loogiliselt peaks tulema ja ta ei tule kohe, siis hakkad, noh noh, noh. Lõpuks tuli tähendab, et, et sa tead, et piss peab tulema ja siis, kui see ei tule, siis ajab niimoodi nagu tagant samuti kui ma vaatan Eesti filmi või midagi, aga ma ütlen, et ma ei saa isegi aru, mida ma vaatan. Kasva, vaatan nüüd neid vanu näitlejaid, kellest pooled on lahkunud, võima vaatan ütleme seda video, režissöör, kuidas tal selle kokku lõigatud minut või, või mis, mis mille, mida rõhutan ei suuda vaadata filmi välisfilmima. Ma vaatan, kui filmi, aga oma eriti avad televisiooni filme. Ma vaatan kui tegijate tööd iga üksiku, vaat see ei ole hea. Et ykskord tahaks tõesti vaadata, et see film siis endast kujutab. Ruth Karemäe, öelge mulle, palun, kumb on teile armsam, kas poola keele tõlgi töö, mille eest Poola riik on teid tunnustanud või teletoimetajatöö? Ikka mulle oleks meeldinud tõlkida eluaeg rohkem ühest küljest see töö meeldib mulle meeletult palju rohkem, sest mina olen sihuke individualist veidi püksi tema tööd teha, aga, ja mitte, et ma ei saaks läbi teiste teiega kuidagi see vastutus selle kogu selle kollektiivi ees, kes kõik sinuga koos sõidavad ja kes ja teevad sedasama tööd ja nii edasi, aga aga teised on mul niisuk tühjalt. Selline iseloom, et ma ei ole nii väga hommikust õhtuni toanurgas istuja tahaks ikka nagu keset eluga sattuda, et ma ei teagi, võib-olla see niisugune kooslus oli päris hea. Aga jällegi, et ma tegi suurem valdavas osas tööd ikka noorena ja, ja öösel ja, ja teise töö kõrvalt ja seda oli liiga palju natukene. Nojah, sest tegelikult ega tavavaataja ei kujutagi ette, et kui toimetaja teeb oma tööd väga tõsiselt, siis lähevad ka öötunnid. No see ongi see asi, et öötunnid täiesti lähevad, oli ka selliseid aegu, kus mingi laulupeoperiood siis olid ju päevast päeva pikad saated, Rein dikteeris, mina kirjutasin masinal, siis jäin magama ja ma siis niimoodi, et niisugune päris hunnikus töö toimus. Aga noh, need olid jälle üksikud korrad, mis jäid meelde selle tõttu just et nad olid nii pingsalt siis televisiooni töö võimaldas just sõita ja palju näha ja mööda nõukogude liitu kolistada, sest et sõitu tingimused olid ju kõike muud kui lihtsad, aga, ja see oli huvitav see, et see oli tõesti huvitav, peale selle ju ka see uudsus, see uudsuse moment ja üks asi oli ka ju tähtis. Tagantjärele võib ju hinnata seda, et kas meil oli huvitav teha või ei olnud, aga, ja see televisiooni tulek ka ju hoopis teistsuguse jäädvustamise momendi tähendab, tekkisid dokumendid, palju esialgu küll ei jäänud, saated läksid eetrisse ja kadusid, aga varsti hakati neid tekkima filmile ja osaliselt filmile ja siis juba videole. Peale selle dokumentalistika, mida pakub dokument, talfilmid kui filmikunstiks tekkis ka selline vaba ja, ja, ja, ja mitte nii ühest isikust lähtuv nägemus mingile olule, situatsioonile või tegevusele, et hakkasid sellised rea inimesed esinema ja rääkima mulje, ma arvan, et see on väga vajalik ju ka sellise arhiivi seisukohast, et me oleme dokumenteerinud jätnud, jäädvustanud seda elu ja olu tollest ajast, nagu ta oli, sest kahtlemata televisioon kujutas endast ikka sedasama, mida elu see tähendab, ei olnud probleeme, ei olnud diskussioone, ei olnud mingisuguseid peale ka kaebamisi, ei olnud mitte midagi konfliktset, kõik neis nii õrn ja ilus, sellised olid meie saated peamiselt, aga selline oli ka elu ja ta ju kajastas seda, sellist elu, mis ju iseenesest ei olnud õige. Selles mõttes praegu on palju parem ja natuke püütiga näidetasid elu pahupoolseid külge ja sealt kuidagi välja tule ikka inimesed püüdsid objektiivselt läheneda asjale, aga siis noh, seda alati ei saanud ja oli valdkondi, kus tohtis ja oli valdkondi, kus kus ei tohtinud, näiteks pedagoogikas tohtis, tahtsime teha, saate teema, südametunnistus ei tohtinud, ei tohtinud teema, kui niisugune keelati. Palju selliseid asju oli, aga noh, südametunnistus ikka aina edasi. Paratamatult ei jõua me siin raadioeetris ära rääkida kogu teie lugu ja kõiki teie mõtteid. Aga kui ma teie huvitavat juttu ja asjalikke analüüse kuulan, siis tahaks teilt küsida, et kas teil pole mõttes olnud hakata kirjutama mälestusteraamatut Eesti televisioonis oldud ajast. Ei ole esiteks sellepärast, et ma olen nüüd 73 aastat vana ja ma tahaksin veel midagi tõlkida, kirjutamine võtab mul aega kõik see süstematiseerimine ja ma ei ole nii väga õlka sulega ja peale seeniorkirjutajaid väga palju, kuigi ma tean oma lastele, oleksin tahtnud juba lastelastele panna kirja palju palju oma lapsepõlve einu episoodidest, sellistest, mida minust nagu iialgi ei arvaks, et need on kõik tulnud läbi elada. Aga ise mõtlen ka, et esiteks, kas nad peavad seda teadma, kestad, mõistaksid seda õigesti ja kas neil oleks sellest mingitki kasu, tähendab igal asjal, kui sa midagi teed, peab olema kellegi jaoks kasu ja kui sellest kasu ei ole, siis ainult selleks, et ennast eksponeerida, ei ole ju ka mõtet kirjutada. Millal te viimati Eesti televisiooni majas käisite? Millal ma käisin viimati näha siis, kui Anu põld tutvustas oma raamatut, siis käisid viimati Eesti televisiooni? Ma arvan, et see oli üks kaks kuud tagasi ja jäin ära juubeliüritustest selle oma murtud jala tõttu, kuivõrd seal oli nii palju inimesi, et ma ütlen, et see ei olnud ka kõige suurem õnnetus. Bee, käime vanade telekolleegidega ikka läbi ja kõliste meie saame aeg-ajalt kokku, mitte sageli kõik. Ja meie intervjuu lõpetuseks tahaks ma küsida sellise traditsioonilise küsimuse, mida me igalt päevade suvekülaliselt küsime, kuidas möödub teie suvi, kuste oma suve veedad. Ma loodan kuskil juuli keskel ikka saada juba jalad alla ja siis jääb ju ka veel natuke, suvega on mingisugust tegemist ja tööd, aga et te ka jah, ütleme niisugust suvest suvist tuult ja, ja rannaõhku ja siis ta tahaks rohkem küll tahaks nagu vanaema juurde. Temale aitäh teile huvitava vestluse eest, Ruth Karemäe ja suurimad tänud ka Rein Karemäe le mõnusate vaherepliikide eest ning tänast saadet jääb lõpetama üks huvitavamaid laule, mis kunagi kestis raadiotöötajatest ja teletöötajatest kirjutatud ja lauldud on ning loomulikult on selle laulu esitaja Urmas Ott ja tema kurikuulus diktori valss. Mina olen tänase saate toimetaja Piret rist ja minuga kohtute päevade saates kahe nädala pärast kuulmiseni. Alustati narr. Narr räägin, õpeta, kuigi iga päev tekst on uhiuus, seegi ei minna või isana. Kordan, naeratab Carr taandumise torr. Võõraid inimesi vaevalt kallastele loomadeta, räägib ta. Tahab vaevata latele loomadeta. Uinar vees. Enim rose Tauri Sara Luigena härra oli tarvis, kui paja heita.