Tänases keskeprogrammis riigita rahvas tuleb juttu Paraguai elavatest koera niidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Koera nyyd on nimelt siis indiaani rahvas, Lõuna-Ameerika keskosas elavad Paraguay vähem Brasiilias, Boliivias, Argentiinas aga sega oran, ide arv. See on selline asi, millest sa erinevad. Hindaja suhtuvad väga erinevalt. Et kui Brasiilia ja Boliivia kohta on nagu pilt üpris selge, et Brasiilias elab umbes 5000 ja Boliivias umbes 40000 koera, nyyd siis Paraguay, Argentiina son, pilt üpris keeruline. Ja nimelt Paraguay on riik, kus üle kolmveerandi elanikkonnast räägib igapäevaselt koera nii keelt. See ei tähenda kaugeltki seda et üle kolmveerand elanikkonnast koera nyyd oleksid. Ametlikult on Paraguay riik, kus elanikkonna põhiosa moodustavad mestiitsid ehk siis valgete ja indiaanlaste segaverelised järeltulijad. Koraniide rahvuslikud organisatsioonid ei ole sellise suhtumisega mitte päris nõus. Ja nad nimelt väidavad, et mitusada aastat on kohalikud valged võimumehed püüdnud näidata seda, et Paraguay-is on hästi vähe puhtaverelise koera niisid. Et kogu elanikkond on siis segaverelised ja selline rõhutamine võis. Väite ilmutamine on vajalik siis selleks, et näidata, et Paraguay, see ei ole sellist pikaajalist põliselanikkonda, kellel oleks õigus esitada mingisuguseid nõudmisi või mingeid pretensioone või kes võiksid avaldada mingeid erisoove seoses kunagi seal indiaanlaste suhtes tehtud ülekohtuga. Koraniide rahvuslikud organisatsioonid ütlevad, et tegelikult sellest koera niikeelsest elanikkonnast on on üksjagu siiski puhtad koerani ja osa kahtlema. Ta on segunenud. Aga noh, see segunemine on ju tänapäeva maailmas täiesti tavaline väga vähe. On selliseid rahvaid, kus me võime rääkida sellisest suhteliselt puhtast suhteliselt homogeenset rahvast ja võib-olla, et see selline segunemine või puhtus, see ei olegi kõige olulisem näitaja, mille järgi me saaksime määratleda mingisugust rahvast. Toon siinkohal sellise näite, et minu oma vanaema isa oli sakslane ja selle vanaema isa, mõlemad vanemad olid sakslased. Ometi on mu vanaema ennast kogu elu selgelt eestlaseks pidanud ja peab seda ka täna. Ma arvan, et väga paljudel rahvastel, sõltumata sellest, millises maailma nurgas nad asuvad on tegelikult ajaloo käigus toimunud tohutult palju erinevaid segunemise ja ja, ja kui me kõiki neid segunemisi kogu aeg arvesse võtaksime, siis me tegelikult sellist tunnust nagu rahvus ei saakski inimeste juures üldse näidata. Või ei saakski neid inimesi nagu mingisuguse konkreetse rahvuse järgi määratleda põhiosas siis Koraniikeelne elanikkond, sealhulgas siis puhtaverelised koera, nyyd elavad Paraguay ja see on siis sisemaa riik. Lõuna-Ameerikas. Nii mõnelgi kuulajal võib tekkida. Küsimus, et miks me räägime riigita rahvaste saatesse Paraguay koera niides, kui neid seal. Palju elab ja tõepoolest, kui me siin räägime oraniikeelset elanikkonda on varagois rohkem kui kolm neljandikku elanikkonnast siis võib tunduda kohatu Nendes selles sarjas rääkida. Aga ma usun, et tänase saate lõpuks on kuulajatel selge, et see riik nimega Paraguay ei ole, kuivõrd koeraniide riik ja, ja see, et koera niikeelset elanikkonda seal väga palju on, ei tähenda sugugi veel seda, et koera nyyd Paraguay iseennast väga peremehena võiksid tunda. Paraguay siis on riik mille pindala on ligikaudu 406000 ruutkilomeetrit. See on siis umbes üheksa Eestit või siis natukene väiksem kui Rootsi. Ja selles riigis elab tänase päeva seisuga ligikaudu 6,2 miljonit inimest. Et mitte väga tihedasti asustatud riik, kusjuures Paraguay elanikkonna juurdekasv on kogu Lõuna-Ameerika kõige kiirem, see on umbes 2,4 protsenti aastas. Kõrgemaiibega riike maailmas on üksnes mõnevõrra Aafrikas ja üksnes mõned Kesk-Ameerika riigid, näiteks Guatemala, Janika, Raago, tegemist on hästi suure iibega maaga, kusjuures siis eriti kõrge iive on just nimelt koera niidel. Puhastverd valgetel on see iive märkimisväärselt väiksem. Ja, ja kui täna on, siis jah seal 6,2 miljonit elanikku, siis kuue aasta pärast on seal juba üks miljon rohkem. Nii et selle maa elanikkond kasvab tõesti tohutu viirusega. Sündivus on väga kõrge, suremus samas ei ole väga kõrge. Näiteks keskmine eluiga paragois ei ole üldse nii madal, kui me võiksime arvata madala elatustasemega riigi kohta. Naistel on see 77 eluaastat, mis on tegelikult sama, mis Eestis ja meestel on seal keskmine eluiga 72 eluaastat mis on üle viie aasta kõrgem kui Eestis ja Lõuna-Ameerika teiste maadega võrreldes on see üpris keskmine. Brasiilias on ta natukene madalam Tšiilis, Argentiinas natukene kõrgem. Aga põhimõtteliselt jah, suhteliselt keskmine. Teda raske öelda, mis on sellise elu ja tegelikult põhjused. Paraguay on tegelikult äärmiselt vaene maa Lõuna-Ameerikas on paragoist vaesem üksnes Boliivia ülejäänud sealsed maad on ikkagi tohutult jõukamad ja räägime näiteks rahvuslikust koguproduktist elanikkonna kohta, siis on Paraguay son ta isegi Kesk-Ameerika vaestest riikidest valdavalt mitu korda madalam, nii et hästi vaene maas. Samas kliimat ei ole ju ka tegelikult väga soosin sellepärast et Paraguay idaosas on niiske, seal on vihmametsad. Paraguai lääneosa on jälle samas selline vaated, poolkõrbe piirkond. Noh, ma ei usu, et ka kliima väga seda melu iga soosib, aga ju on see siis võib olla tingitud rohkem sealse elanikkonna vastupidavusest. Sest eks seegi on harukordne, et Lõuna-Ameerikas on üks indiaani rahvas suutnud tänapäevani nii hästi ja nii suurearvuliselt vastu pidada, miks nad siis nii vaesed? Paraguay vaesus on tingitud muidugi mitmetest erinevatest teguritest alates geograafiast ja majandusest, lõpetades ajalooga välja kui tänasel päeval tõepoolest, see vaesus on nagu on nagu kurb jäänuk, ehk siis ajaloo käigus on Paraguay vaesust tegelikult sealsete indiaanlastele eeskätt siis koera niidele kasuks tulnud, kuna Paraguay piirkond asus kaugel meredest, seal ei leidunud suurt mitte midagi, seal ei leidunud hõbedat, seal ei leidunud kulda, siis oli varagoi piirkond, mis ei pakkunud kolonisaatorite erilist huvi ja, ja kuna ta kolonisaatorite erilist huvi ei pakkunud, siis see oli ka üks oluline põhjus, miks sealne rahvas koera nyyd suhteliselt hästi vastu pidasid. Kogu sellele kolonisaatorite julmusele, mis kahtlemata paragois eksisteeris, aga mis oli siiski oluliselt leebem kui enamikes teistes Lõuna-Ameerika piirkondades. Maavarasid polnud, midagi väga ilusat ka ei ole nagu varaguays olnud. Paraguay ei ole täna aga kuigi oluline turismimagnet Lõuna-Am, kas nii, et ta on nagu olnud mahajäetud paik, aga samasse mahajäämus? On jah, indiaanlastel aidanud tänasesse päeva välja jõuda ja, ja kui rääkida veel majanduses, siis Paraguay on ju ka selline riik. Kuulge, mis on kogu ajaloo vältel olnud erinevate diktatuuride küüsis ja need metsikud diktatuurid seal on seda majandust üsna tugevasti pärssinud, peale selle on Paraguay läbi teinud mitmeid-mitmeid sõdasid ja, ja ka need sõjad sellele majandusele loomulikult oma jälje jätnud ja nii ei ole jah siis väga imestada, et Paraguay täna tõepoolest vaene maan maa, kus enamus elanikkonda tegeleb põllumajandusega, kus on küll, on küll välismaiseid kergetööstused, ettevõtted selliseid komplekteerimistehaseid aga kus nagu midagi väga tõsist tutt suurt ei tehta, välja arvatud võib-olla üks projekt, mille poolest Paraguay tõepoolest on maailmakuulus. Nimelt asub Paraguay siis maailma suurim hüdroelektrijaam, maailma suurim Veetamm, mis on siis ühtlasi ka maailma suurim betoonehitis ja selle hüdroelektrijaamaga toodab siis Paraguay nii suurel hulgal elektrienergiat. Et müüb seda muuhulgas Brasiiliale kates 20 protsenti hiigelsuure Brasiilia elektrienergia vajadusest. Nii et see elektrienergia ongi siis täna Paraguay kõige olulisem, kõige tõsisem väljamüügiartikkel. Ülejäänud kõik on selline pudi-padi, nipet-näpet, põllumajandussaadused ja vähesel määral ka siis muid asju. Paraguay on sõdinud palju ja seetõttu on kaotanud palju rahvast ja. Maad selleks, et Paraguay sõdadest rääkida, Peaksime rääkima Paraguay ajaloost laiemalt. Nagu ma ütlesin, Paraguay ei ole olnud kolonisaatorite jälle selline, mingi eriline meepott ei ole olnud erilises huvisfääris, kuigi tänapäeva varagoi territooriumile jõudsid valged kolonisaatorid juba 16. sajandi alguses. Ja näiteks juba 1537. aastal loodi asula, mis on praegusel ajal Paraguay pealinnaks. Asunkyon ja see Flynn muutus siis kiiresti hispaanlaste kohaliku koloniaalprovintsipealinnaks ja 16. sajandi keskel oli Paraguay Peruu tähtsuselt teine koloniaalprovints Lõuna-Ameerikas. Aga kuna seal ei leidunud kulda, hõbedat kuna seal ei leidunud kolonisaatorite jaoks ka muud huvitavat, siis suhteliselt kiiresti kaotas Paraguay oma tähtsuse ja ta muutus jah, siis teisejärguliseks piirkonnaks on. Samas on jälle huvitav märkida, et juba 1588. aastal hakkasid tänapäeva Paraguay territooriumil jesuiidid misjonärid asutama misjonikeskus ja Paraguay ajaloos on sellel väga suur tähtsus. Sellepärast et need misjonikeskused muutusid suhteliselt kiiresti üsna autonoomseteks indiaani tootmisasulateks. Et misjonärid hea meelega koondasid nendesse keskustesse, siis kokku indiaanlasi, keda nad püüdsid siis oma usku ümber nii-öelda kasvatada. Ja mis oli huvitav, et kui me tavaliselt tolleaegseid misjonäre erinevates maailma piirkondades oleme harjunud võib-olla nägema selliste kohalikust kultuurist ja keelest mitte lugu pidavatena sellistena, kes tahavad lihtsalt oma mõtlemist põliselanikkonnale peale suruda siis paragois tegutsenud jesuiidid, misjonärid olid sootuks teistsuguse suhtumisega, nad said üsna kiiresti aru, et selleks, et nende poolt levitatav usk kohalikule elanikkonnale hästi kohale jõuaks on Travis seda usku levitada keeles, millest elanikke on täiesti aru saab. Ja nii siis õppisidki need jesuiidid, misjonärid, ära korra nii keele ja, ja korra nii keel muutus siis keeleks, mille abil indiaanlastele hakati usutõdesid õpetama. Ja nendes misjonikeskustes, mis oli tootmisasundused, nendes suhtuti indiaanlastest vaatet nagu võrdsetesse partneritesse, neile võimaldati vea vari neile antiharidust, mida misjonärid suutsid anda, neile anti toitu. Ja pole siis ime, et et indiaanlased isegi kohati ise hakkasid kippuma nendesse misjoni asundustesse, sest väljaspool need asulaid toimus suhteliselt tõsine rõhumine. Indiaanlased olid nagu muudetud teatud noh, sisuliselt orjadeks, kes töötavad siis rikaste valgete istandustes. Aga misjonikeskustes elasid nad jah, suhteliselt vabalt ja suhteliselt võrdselt valgete meestega ja 18. sajandi alguseks mõned Paraguay piirkonnad olid siis kogu Lõuna-Ameerika kõige tõsisemad ja kõige suuremad, kõige tugevamad jesuiidid, misjonikeskus üldse. Selline olukord, kus misjonikeskused nii-öelda orjatööjõu ära meelitasid ja need orjad nii-öelda vabaks lassid, selline olukord loomulikult. Ta ei meeldinud suur maaomanikele ja ega ei meeldinud ka Hispaania võimumeestele. Sest et 18. sajandi keskpaigal elas nendes misjonikeskustes juba kolmandik kogu kogu tollase Paraguai elanikkonnast ja pole ka ime, et 1767. aastal need misjonikeskused Hispaania kuninga käsul ja kohalike suur maaomanike nõudmisel suled. No sellest peale muutus indiaanlaste olukord märksa raskemaks, aga siiski ei muutunud selles mõttes väljakannatamatuks, et mingisugune traditsioon kohalikust kooseksisteerimises valgete ja indiaanlaste vahel oli juba tekkinud ja võib-olla oluline on ka märkida seda, et Koraniid erinevalt paljudest võib-olla tuntumatest Indiaani rahvastest ei ole kunagi olnud sellised väga tõsised oma õiguste eest võitlejad. Me teame, et nii kesk- kui Lõuna-Ameerikas ka Põhja-Ameerikas on olnud palju indiaanirahvaid, kes pigem surid, kui lasid ennast orjastada, kelle jaoks vabadus oli väga tähtis ja kes olid seda igal ajal nii-öelda nõust relvaga kaitsma, siis koera niidan olnud märkimisväärselt teistsugune rahvas, et nad on oma saatusega kergemini leppinud. Tunduvalt lihtsamini, mainutasid ennast valge mehe võimu alla ja ja noh, tänu sellisele mitte küll võib-olla väljapaistvale ajaloole, aga tänu sellisele alalhoidlikkusele annad siis tänase päevani ka säilinud. Nüüd 19. sajandi alguses haaras Lõuna-Ameerikas Iseseisvus püüdlus Hispaania kuningavõimu all olemisest oli saanud villand ja, ja nii ka siis Paraguay deklareeris ise seisust. 1811. aasta maikuus korra niide jaoks iseseisvuse väljakuulutamine suurt mitte midagi ei muutnud, piirkonna eliit jäi samaks, mis ta oli olnud enne iseseisvuse väljakuulutamist. Aga oluline on see iseseisvus sellest hoolimata. Sellepärast et kuigi paragois juba 1814.-st aastast algas selline diktatuuride periood või, või noh, nimetati neid ka diktaator presidentideks, kes siis järjest võimul olid. Aga nii huvitav kui see ka ei ole, et Paraguay diktaator presidendid valdavalt suhtusid põliselanikkonda pigem hästi kui halvasti. Leidus mitmeid diktaatoreid paraguays, kes püüdsid säilitada korra nii keelt, kes püüdsid hoida koerani kultuuri, kes isegi võtsid omale näiteks koera nii nais-. Noh, minu arvates on see selline suhteliselt erakordne ja märkimisväärne asi, et me oleme harjunud, et sellised diktaatorid sõltumata sellest, millises maailma nurgas nad valitsevad, nad tavaliselt suhtuvad põliselanikkonda ülbusega üleolekuga Paraguay, kuigi diktaatoreid loomulikult on erinevad ja nende suhtumine oli erinev. Siiski noh, selline keskmine suhtumine oli suhteliselt positiivne ja, ja pigem püüti jah seda kohalikku omapära hoida kui seda iga hinna eest hävitada. 1814.-st aastast algas diktaatorite periood ja ja võiks öelda, et see kestis rohkem kui poolteist sajandit. Lõppes alles 1989. aastal. Erinevad diktaatorid võimutsesid küllaltki erinevalt palju aastaid, aga see, kui pikalt nad seal just parasjagu võimul olid, ei olnudki võib-olla nii oluline, olulisem oli see, mida nad ära tegid. Ja siis ühe järjekordse diktaatori võimuperioodil, 1865. aastal puhkes suur sõda Paraguay Argentiina, Brasiilia ja Uruguai vahel ja, ja selle sõja tulemusena kaotas Paraguay ligikaudu kaks kolmandikku oma täiskasvanud mees elanikkonnast. See on kohutav katastroof tegelikult ja peale sõda oli veel siis ka 10 aastat Paraguay, Brasiilia okupatsioon. Ja okupatsioonijärgselt oli siis Paraguay kaotanud ka ligikaudu 140000 ruutkilomeetrit oma territooriumist, seal oli väga kõrge hind. Ja see sõda oli ka kahtlemata üks põhjuseid, miks siis indiaanlaste ja valgete omavahelised abielud sai suurema hoo sisse, mehi oli lihtsalt väga vähe, iga mees oli nii-öelda arvel ja see, mis rahvusesse mees konkreetselt oli noh, oli, oli kaotanud nagu natukene oma tähendust või oli märkimisväärselt vähem tähtis, kui ta oli enne. Ja nii algaski massilise valgete ja indiaanlaste abielude periood ja tõepoolest tekkis siis segavereline elanikkond. Ja segavereline elanikkond võttis omaks koera nii keele Kui me valdavalt Ladina-Ameerikas näeme sellist olukorda, et segavereline elanikkond on võtnud omaks võimumeeste keele ehk siis enamikes riikides hispaania keele Brasiilias portugali keele siis Paraguay on siin absoluutne erand. Paragoisse segavereline elanikkond ei võtnud omaks hispaania keelt, vaid võttis omaks hoopis koera nii keele. Ja nagu ma ütlesin seda korra nii keele omaksvõtmist, seda esialgu seda toetasid misjonärid, hiljem on seda toetanud ka mõned diktaatorid ja, ja see Paraguay selline poliitiline süsteem valdavalt, et ei ole teinud takistusi selleks valdavalt siin on küll erandeid ja nende erandite juurde me ka jõuame. Aga selle ajaloo käigus, ega need korra nyyd oma sellisest kunagisest kultuurist väga palju säilitada ei suutnud, see keel oli tõepoolest fenomen, mis säilis, aga kultuur laiemalt, koera niiden on siiski kõvasti teisenenud. Ja, ja nüüd selle ametliku poliitika, mis rõhutab, et Paraguay on segaverelise elanikkonnaga maa, kus puhastverd indiaanlase on hästi vähe. Seal ametliku poliitika üks nurgakividest ongi just see väide, et Koraniid ei ole ju suutnud säilitada oma sajanditetagusest kultuuris suurt midagi. Mind ajab küll selline väide natukene muigama, sest kui ma mõtlen näiteks selle peale palju siis meie, eestlased oleme näiteks 400 aastat tagasi olevast ajast tänasesse päeva säilitada siis ega me ei ole ka praktiliselt mitte midagi suutnud säilitada. Me oleme säilitanud natukene sarnase keele võib olla sellise põhjamaise natukese uimase temperamendi, aga see on suur kõik, tegelikult on Koraniidega seal samamoodi, et nad säilitasid oma keele ja nad säilitasid selle lõunamaise temperamendi. Aga jah, need ülejäänud selliselt kultuurilised eripärad, omadused, väärtused, need on sajandite jooksul teisenenud ja ja noh, ma ei näe siin mitte midagi väga erilist selles teisenemises. Loomulik, et kui maailm areneb meie ümber, siis loomulikult arenevad ka rahvana selle maailma sees. 19. sajandi keskpaigas toimunud suur sõda ei ole sugugi ainus sõda, millest Paraguay on osa võtnud. Aastatel 1932 kuni 35 sõdis Paraguay Boliivia, aga see oli siis niinimetatud chaco sõda. Ja sõda oli selles mõttes üpris kummaline. Paraguay Boliivia, mis mõlemad on siis sisemaised, riigid, neil ei ole väljapääsu merele, mõlemad on loomulikult sellest väljapääsust merele olnud kogu aeg huvitatud ja Boliivia siis püüdis ennast kindlustada ühes jõesadamas, mis kuulus Paraguay-le noh, lootuses, et see siis annab talle võimaluse seal sõdimise Tšiiliga jõuda nii-öelda mereni. Paraku Boliivia hindas oma võimeid natukene üle ja, ja, ja selle asemel, et seda sadamat omale selle asemel tegelikult Paraguay sõjavägi vallutas suhteliselt ulatusliku territooriumi ja praktiliselt terve sele chaco platvormi ja nii siis jah, Boliivia, kes, kes oli nagu lootnud sõjaga midagi juurde võita, tegelikult hoopis kaotas. Samas, ega, ega see paragu haigi väga ei võitnud, sellepärast et kuigi Paraguay sai nüüd juurde natukene maad põhjas, siis selle lühikese kolme poole aasta sõja jooksul Paraguay majandus käis tohutult alla. Võiksime isegi rääkida seda peale sõda valitses Paraguay majanduses täielik kaos, nii et kokkuvõttes võib üpris kindlalt väita, et Paraguay sellest sõjast mitte ei võitnud, vaid kaotas. Ja peale selle, et majandus käis alla, puhkes paragoiska veel kodusõda, mille siis võitsid Parempoolsed kohati ka sellised paremäärmuslikud jõud, nüüd järgmine küllaltki oluline daatum, mitte ainult Paraguay kui riigi jaoks, aga koeraniide jaoks on 1954. aasta mil Paraguay saares hõimu, no võib-olla Paraguay kõige kuulsam diktaator Alfredo Strozner, too saksa soost sõjaväelane pühis võimul päris pikka aega 1989. aastani. Ja noh, võib julgelt väita, et ennesse Räslerite ei ole paraguays nii julma nii verist diktatuuri kunagi olnud ja pole siis ime, et selle diktaatori võimuperioodil põgenes paraguayst üle poole miljoni inimese põgenesid siis noh, sisuliselt kõik, kes tundsid, et neid peetakse vasak poolseteks ja enamus põgenikest oli just nimelt Koraniid, valgeid põgenes vähem. Noh, põgenesid ka näiteks siin ametiühingu aktivistid ja ja, ja põgenes palju kultuuritegelasi, põgenes palju õpetajaid, haritlasi, arste, nii et jah, Paraguay ja ilma küllaltki suurest osast aktiivsest rahvastikust. Aga see kõik jah, ei takistanud Sistrasnaril rohkem kui 30 aastat võimul püsida, kusjuures ega maailm selle jõhkra diktatuuri mõjutamiseks või kukutamiseks tegelikult praktiliselt mitte midagi. Te ei võtnud seda enamast rõsnali suhteliselt kaval, ta tegi oma võimuloleku jooksul tohutult palju maksusoodustusi igasugustele välismaistele ettevõtetele ja nii siis noh, selle perioodi jooksul tegelikult paragoisse tuli kokku kokku küllaltki palju erinevaid rahvusvahelisi ettevõtteid kes alustasid seal mingisugust lihtsamat tootmist või millegi kokkupanemist. Viljandlase Teeennata, jah, indiaanlastel võeti ära järjest rohkem maad ja ja indiaanlased muidugi ka järjest enam nii-öelda muutusid sunnismaisteks, sellepärast et need välismaised kompaniid vajasid kusagilt odavat, sisuliselt orjatööjõudu. Ja nüüd, kui ma siin enne ütlesin, et üldiselt Paraguay diktaatoreid suhtusin nagu põliselanikkonda suhteliselt hästi valdavalt siis Ragnar on kindlasti täielik erand, tema ise oli ju saksa juurtega ja ta väga selgelt väga halvustavalt suhtus siis Koraniin Jaanlastesse ja ja korra nii indiaanlaste järsult halvemaks, kui ta oli enne last, Rosneft oli lausa jah, nii kuulus diktaator, et ma mäletan, et Nõukogude Liidu ajal Paraguay sageli nimetati sellise pilkava nimega ka Eesti ajakirjandusest Rosnerlandiks täi loobunud võimelist muidugi vabatahtlikult Strosnar ei loobunud võimust 1989. aastal mitte vabatahtlikult, toimus lihtsalt järjekordne sõjaväeline riigipööre ja ja eks tema enda nii-öelda parteikaaslane haaras võimu. Noh, see uus võimumees oli siiski oluliselt leebem, oluliselt pehmem kui Strasner ja mis veelgi naljakam, et noh, et see uus võimumees korraldas ka presidendivalimised mis tegelikult oli muidugi täielik farss ja mille ta loomulikult ise võitis. Peale Strosnarit on varagois olnud. Neid erinevaid presidente, need on siis need valitud nii-öelda rahva poolt. Aga me ei saa mitte kuidagi rääkida sellest, et et need valimised seal Paraguay oleksid väga tõsiseltvõetavad või et me saaksime rääkida mingisugusest demokraatiast. Kogu võimuladvik on hästi-hästi, korrumpeerunud poliitilised mõrvad on üpris tavalised, selline ladvik on, eks ta ise ka nii tihedalt läbi seotud, et noh, pole siis mingisugune ime, et kuigi koera niikeelset elanikkonda on rohkem kui kolmveerand riigi elanikest ei ole koera niidel tegelikult vähimatki võimalust täna veel jõuda Paraguay võimu tippu. Noh, öeldakse ka seda, et Paraguay puudub täna noh, igasugune elementaarne demokraatlik poliitiline kultuur. Ja nendel koera niidel puudub tegelikult täna ka selline ühise tegutsemise kogemus, puudub selline omaalgatuse kogemus, sellepärast et diktatuuride tingimustes on kogu aeg keegi kõrgemalt poolt nende eest kõik ära otsustanud. Meil ei ole olnud tegelikult kunagi vaja mitte midagi otsustada. See, kui sul järsku on võimalik otsustada, noh, see ei ole nii lihtne, siis hakkame kohe otsustama ja, ja need asjad sujuvad, et see kõik vajab tegelikult tohutult aega, millal see selline demokraatlik poliitiline kultuur ikkagi juurdub piirkonnas ja, ja sellepärast ma ei saa täna mitte kuidagi öelda, et Paraguay oleks Koraniide või siis üldse laiemalt koera, niikeelse elanikkonna riik. Et ei ole, täna on ta siiski selgelt väikese hulga rikaste ja väikese hulga sõjaväelaste riik, kus valitsevad seadused, millel ei ole põliselanikkonna igapäevaste vajaduste ja nõudmistega palju pistmist. Koera nii de hulgas on küllaltki palju kirjaoskamatuid ja see teeb nende olukorra veelgi keerulisemaks. Paragois tervikuna öeldakse, et ega see kirjaoskamatus isegi väga suur ei ole. Et kirjaoskajaid on vist isegi lausa neli viiendikku elanikkonnast. Aga muidugi Koraniide keskel on siiski kirjaoskamatust ja natukene rohkem kui riigis tervikuna ja mitte ainult, et kirjaoskus ei ole siin probleemiks, aga aga probleemiks on ju ka tegelikult see, et maapiirkondades üle 40 protsendi koera niidest peale koera nii keele mingit muud keelt ei räägi ja kui nad ei saa aru hispaania keelest, mis täna siiski valitsusaparaadis on siiski juhtivkeel selgelt juhtivkeel siis on neil väga raske sellest ühiskondlikust protsessist ühiskondlikust elust üldse osa võtta. Ja noh, kui me vaatame ka seda läänepoolsed Paraguay alad on sellised suhteliselt hõredast asustatud noh, näiteks tšakov platvormil, kus, mis moodustab umbes 60 protsenti Paraguay pindalast elab ainult kaks protsenti Paraguay elanikest siis sellistes piirkondades, kus on hõre asustus ja seal on niimoodi, et tegelikult see riigivõim sinna sisuliselt ei ole kohale jõudnud. Ja, ja samas sealne elanik on, ta ei võta ka mitte kuidagi osariigi juhtimist. See liiga vähene kirjaoskus ja liiga vähene keeleoskus muudab kahtlemata korra niida elu raskemaks, seda sõltumata tõsiasjast. Paraguay-is on siiski viimastel aastatel järjest enam püütud seda koera nii keelt hispaania keele kõrvale tõsta, no näiteks paragois isegi konstitutsioon on kirjutatud kahes keeles ja väga palju riigi poolt toetatavaid raamatuid, mis välja antakse, antakse täna välja kakskeelsetele, ehk siis üks ja sama tekst on antud nii hispaania keeles kui ka koerani keeles. Aga huvitav on veel see, et noh, kui on kasutusel kaks kirjakeelt, hispaania kirjakeel ja koera nii kirjakeel siis tegelikkuses igapäevaelus on suhteliselt vähe inimesi, kes räägivad Paraguay puhast hispaania keelt, võimuhast Koraniielt. Valdavalt räägitakse, sega segakeelt. Ja segakeel on siis selles mõttes hästi erinev, et inimesed, kes elavad rohkem linnades, kes on kõrgemalt haritud kellel on nagu ühiskonnas kõrgem positsioon, need räägivad valdavalt keelt, mis on suuresti hispaania keel, mida räägitakse naaberriigis Argentiinas ja, ja sinna vahele võib-olla öeldakse siis üksikuid selliseid koerani, keelseid fraase. Samas vaesem elanikkond, maapiirkondade elanikkond temadele räägivad keelt, milles on valdavalt siis korra niikeelsed sõnad ja kus siis kasutatakse nahka hispaania keelest üle võetud laensõnu. Aga see igapäevase keele osas on tegelikult Paraguay üpris üpris suur segadus. Noh, peale selle, et koera nii keeld on seal segunenud hispaania keelega on ta tegelikult üpris tugevasti mõnes piirkonnas segunenud, tuua oli keelega ja siinkohal on võib-olla huvitav rääkida ka sellest, et milline siis on see ametlik statistika, millist keelt igapäevases elus siis paragois kasutatakse. Ja, ja täna on siis lugu niimoodi, et natukene rohkem kui 4,6 miljonit elanikku kasutab igapäevaselt põhiosas koera niigelt. Teisel kohal igapäevase keelena ei olegi mitte hispaania keel teisel kohal igapäevase keelena hoopis portugali keel, Paraguay üks naabritest suur naaber on Portugal. Paraguay majandus on ülimalt tihedalt seotud Portugaliga. Ja nii ei olegi siis ime, portugalikeelseid on tegelikult Paraguay-is üle 630000 et natukene rohkem kui 10 protsenti elanikkonnast ja neid, kes siis puhtalt ainult hispaania keelt räägivad, neid on siis natukene alla 200000 umbes kolm protsenti elanikkonnast. Aga lisaks on paragoiska näiteks veel 170000 saksakeelset inimesi, kes siis oma igapäevases elus kasutavad kõige enam just nimelt saksa keelt, nii et neid on peaaegu kolm protsenti elanikkonnast ja, ja muid indiaani keeli kasutavad umbes 100000 inimest. Ja siis veel kõikvõimalikke teisi keeli, kasutab umbes 450000 inimest. Miks parakais saksa keele kasutajaid nii palju on? Siin on mitmeid erinevaid ajaloolisi põhjusi, sakslased on paragoisse rännanud mitmete lainetena ja viimane selline tõsisem naine oli peale teist maailmasõda, kui Saksamaalt põgenes paragoisse. Noh, terve rida sõjaväelasi, terve rida Hitleri-aegse Saksamaa riigi kõrgetel postidel olevaid inimesi, nad siis varjusid paragoisse ja neil õnnestus selles mõttes suhteliselt hästi, et Paraguay-is oli hästi lihtne oma nime muuta. Et vähe on maailmas neid maid, kus nime muutmine oleks nii lihtne olnud, kui oli varaguaisk ja nii need sakslased siis tasapisi varagoisse ära sulasid ja, ja kuna valdavalt suudetega mingisugust vara kaasa võtta, siis tegelikult Paraguay riigi võimud suhtusid üpris soosivalt sellesse sakslaste tulekusse. Paraguay ei ole siin muidugi mingisugune erand, ega tegelikult naaberriiki Argentiinasse ju samamoodi. Läks sakslasi üpris palju. Aga Paraguay võib-olla jah, nende nagu elu oli pikemalt niimoodi selline hästi positiivne ja ja näiteks üksjagu kõrgetes sõjaväelastest, kes Saksamaalt tulid, leidsid koheselt paragois tööd ka riigi sõjaväeliste struktuurides. Kas koera niikeelsed sõnad lõpevad kõik täis hääli? Kuulge jah, nende sõnad lõpevad kõik täishäälikutega ja korra nii keele kirjapilt ja hääldus langevad suures osas kokku ja nad kasutavad siis põhiosas ladina tähestiku. Neid lisamärke on vähe, kuigi näiteks kasutatakse ka kaldkriipsuga täishäälikuid ja diildega täise kaashäälikuid. Aga vot need erimärgid ei kuulu tähestikku. Et kui me kirja paneme korra nii keelt, siis me neid kirjutame ametlikult tähed, tähestiku või kuul ja mis veel on oluline, et koera nii keeles ei ole mees sooja Naissoo vahel vahe tegemist sootunnuseid keeles ei eksisteeri. On õige mitmeid sõnu korra nii keelest, eeskätt on need siis seotud loomanimedega, mis on muutunud lausa rahvusvahelisteks. Näiteks sõna jaaguar on just nimelt pärit koera nii keelest, sealsest sõnast Jaagorete või näiteks Stapiir tuleneb samuti korra nii keelest sõnastab, piira ja, ja ka näiteks piraaja, piraaja on siis teatavasti kala ka piraaja nimi tuleneb koerani keelest sõnadest pira ana ja tähendab see siis saatana kala. Paraguay sra ehitakse tegelikult kolme koera nii keelt aga rohkem kui 90 protsenti Koraniigee sätest isegi tegelikult umbes 95 protsenti korra niikeelsetest räägib ühte keelt. Ja seda siis rahvusvaheliselt tuntakse Paraguay koera nii keelena. Ja see Paraguay koera nii keele kõnelejate arv on siis selles mõttes oluline, et tegemist on keelega. Mida siis üksikult võttes räägib maailmas kõige rohkem indiaanlase. Kui me vaatame sarnaseid indiaanirahvaid koos siis koerani, mida ei ole maailma suurim indiaani rahvas või koera, nii keel ei ole. Suurim indiaani keel maailmas, mida räägitakse sellepärast et ketšuaid, kes siis põhiliselt elavad Boliivias ja Peruus käitšuaid on märkimisväärselt rohkem, aga ketšuad ei ole jällegi mitte selline ühtne indiaani rahvas või see ei ole ühtne indiaani keel. Tänasel päeval on tegemist paljude sarnaste keelte segakeelega, aga Paraguay kõneldav korra, nii, keel on siis jah, suurima kõnelejate arvuga indiaani keel üldse. Koraniid elavad siis lisaks Paraguay-le Brasiilias, Boliivias ja Argentiinas. Milline on nende elu sellises suures riigis, nagu on seda Brasiilia? Sootuks erinev sellest elust, mida Koraniil elavad paragois, seal elavad nad reservaatides, kusjuures elu reservaatides ei ole aga täna rahulik. Ka kõige viimastel aastatel on seal olnud pidevaid kokkupõrkeid valitsuse esindajate ja koeraniide vahel ja eeskätt on probleem selles, et koera niidelt on viimase sajakonna aasta jooksul Brasiilias järjest ja järjest maad ära võetud. Tal on surutud järjest väiksemale alale elama, noh, nende maa-aladelt on leitud maavarasid ja ja, ja see on siis jah olnud põhjuseks, miks Brasiilia valitsus on Koraniisid järjest kitsamale alale surunud elama korra ning Brasiilias on küll sootuks rohkem suutnud säilitada oma kunagist tuuri aga elavad täna tunduvalt raskemates tingimustes ja ja, ja ma ei arva, et see parem kultuuri säilitamine on neid selles mõttes õnnelikumaks teinud, sest et oma eksistentsi eest keskmine koera nii varaguays võitlema ei pea. Aga Brasiilias sisuliselt peab iga korra nii oma eksistentsi eest võitlema lausa igapäevaselt hulgaliselt elab siis koera niisidki Argentiinas. Noh, see täpne arv on teadmata, korra niikeelset elanikkonda on Argentiinas pool miljon kuni miljon inimest. Ja valdavalt on nad siis jah, põgenenud Strozneri võimuloleku perioodil paraguayst. Kuigi Paraguay piiriäärsetel aladel Argentiinas elab Koraniisid ka juba pikka aega ja ühes Argentiina provintsis on siis isegi osaliselt korra nii keel kasutada tusel ametikeelena. Selle kasutusala on täna küll veel väike, aga tundub, et see laieneb. Nii et jah, ka ka sellistes riikides nagu argentiina, kus indiaanlane, see on hästi vähe, on tegelikult, et tasapisi kätte jõudma see arusaam, et, et kohalikke indiaanlasi tuleb hoida nende keelt ja kultuuri, säilitada. Milline on teie arvates Paraguay tulevik? Usun, et Paraguay tuleviku Osgoraniidega on võib-olla sarnane sellele, milline on praegune olukord Boliivias kus on ju ka suur osa elanikkonnast indiaanlased kui Paraguay ss, jah, sellist poliitilist kultuuri või sellist demokraatlikku poliitilist skulptuur ei ole olnud siis Boliivias on seda juba mõne aja olnud ja ja, ja see indiaanlaste organiseeruminegi on, on sootuks teisel tasemel kui Paraguay. Ja nii pole siis ime, et Boliivia tänane president on indiaanlane ja usun, et kaugel ei ole aeg, kui ka Paraguay-is on võimul just nimelt Koraniid või vähemasti koera niikeelsed inimesed ja, ja mis on, mis on selle juures veel võib-olla oluline märkida et nii Boliivias, Peruus kui Paraguay indiaanlased on üpris selgelt vasakpoolsed, et see indiaanlaste võimule tulemine tähendab sealsetes riikides kindlasti pööret vasakule ja imestada ei ole siin tegelikult midagi, sellepärast et sealne igapäevane elu, kus väga väike käehulk hästirikkaid inimesi võimutseb tohutul suurte, väga vaeste masside üle tekitab loomulikult sellist vasakpoolsust, sest et noh, see see tänane parempoolsus seal ei ole laiadele massidele ei ole indiaanlastele mitte midagi positiivset andnud. Boliivia kogemus praegu näitab seda, et indiaanlaste võimule saades halvenevad oluliselt riigi suhted USAga. Halvenevad oluliselt riigi suhted, et kõikvõimalike rahvusvaheliste organisatsioonidega ja, ja rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega siis on üpris selge, et läänepoolkera suur võim USA ei soosi sellist arengut, kus indiaanlased saaksid reaalse võimu juurde ja püüab aidata neid riik pigem säilitada seda tänast staatus, kood, kus siis indiaanlased valdavalt on riigitüüri juures kaugel. Aga sellest hoolimata usun, et mitte kaugel ei ole ajad, kus õige mitmes Lõuna-Ameerika riigis eeskätt aga Paraguay on võimul just nimelt indiaanlased. Selle kasuks räägib ka see, et indiaanlaste sündivus on märkimisväärselt suurem kui valgetel. Ja eks nad ka õpivad järjest enam, kuidas ühiselt tegutseda. Nii et Lõuna-Ameerika poliitiline süsteem mitmeski riigis tänu indiaanlastele on lähitulevikus ilmselt üsna oluliselt muutumas. Kuulsite keskeprogrammi Paraguay elavatest koera niidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.