Ja nüüd Raadio kaks saade kõik puhuvad ja rubriik numbrilaud on helistanud Eesti õhuväe ülemale kolonel Valeri Saarele, tere päevast. Tere päevast. No miks meil teile kolonel Saar helistame, on see põhjus, et teada saada natukene vähemalt sellest NATO nii-öelda praktilisest vihmavarjust, mis meie kohal aeg-ajalt on, ehk need õhuturbe lennukid, mis Leedus baseeruvad ja mis aeg-ajalt ka siin eesti taeva paukuma panevad, kui nad ülehelikiirusel üle lendavad vastab tõele see info, et nad asuvad, eks ole, leedus. See vastab tõele ja tegelikult ma alustaks võib-olla, mis asi see õhuturbe üldse on mille inglisekeelne nimetus on herr policing tähendab sedasama, et keegi teostab politsei funktsiooni rahuajal õhuruumis. Ja tegelikult õhuturve on õhurahuaja funktsioon mis peab tagama, et kõik välisriikide õhusõidukid, sealhulgas sõjaväesõidukid, ei siseneks riigi õhuruumi ilma loata. Teine kõik lennukid, mis lendavad õhuruumis, peavad täitma riigi õhuruumis kehtestatud reegleid. Meil on olemas lennuliiklusteeninduskeskus, on vastavad ametid, mis reguleerivad tsiviillennuliiklust ja sõjaväelased peavad oma poolt hakkama. Kui keegi riik rikub neid reegleid siis oleks võimalik neid mõjutada. See tähendab, kui keegi rikub reegleid, siseneb Eesti õhuruumi, on õigus riigil mõjutada seda lendu, see tähendab sundida maanduma või siis riigipiirist välja tõrjuma või katkestada see lend. Nii et tundmatu õhusõiduki avastamine ongi see, millega tegeleb õhuturve missioon. Kui rääkida praktilisest poolest, siis praegusel momendil peale seda, kui me astusime NATOsse, olukord on reaalselt muutunud, kui vahepeal oli 20 25 õhuruumi rikkumist aastas, siis talle liitumist NATOga see number kahanes ja sel aastal oli ainult üks kahe korde õhuruumi rikkumine. Ja see on kõik tänu sellele, et õhuturbe missioon töötab. Palju neid lennukeid on, kes siis Eesti õhuruumi valvavad? Eile toimuski õhuturbe rotatsiooni vahetus ja rumeenlased peale eduka missiooni täitmist lahkusid koju ja alates tänasest päevast Portugali õhuvägi oma nelja F kuueteist-tüüpi lennukiga tagavadki Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi suveräänsust. Mis tüüpi lennukid F 16 lennukid on, et milliseid operatsioone nad suudavad teha või millised, millist relvastust nad kannavad? Noh Balti piirkonda tulevat ühe missiooni ka see tähendab õhukaitse või õhuturbe missiooni täitmiseks ja nendel on vastav relvastust, mis võimaldab ütleme nii, takistada teise lennuki lendu, see tähendab õhk-õhk. Aga ise lennuk F 16 on multifunktsionaalne, ta on võimeline täitma ka teisi funktsioone. Mis on need ajapiirid, kui kiiresti nad näiteks peavad reageerima ja Leedust seal sõjaväebaasist õhku tõusma, näiteks kui eesti piiri rikutakse? Neid variante on mitu. Põhivalmidus on 15 minutit lennuks, kui keegi avastab võimaliku õhuruumi rikkumise, näiteks meie õhuseiresüsteem näeb väljaspoole ligi 300 kilomeetrit Eesti piirist ja kui me näeme, tundmatu õhusõiduk läheneb meie õhupiirile, siis on võimalik seda õhuturbemissiooni käivitada varem. Nii et on mitu varianti, kas nad on 15 minutis valmiduses, tähendab, lennukid on valmis, mootorit on soojendatud ja lendurid viibivad kusagil läheduses. Teine variant, näiteks, kui riigi lähe riigipiiri läheduses toimuvad mingid õppused, siis on võimalik ka, et lendurid istuvad juba lennukite kabiinides ja siis reaktsiooniaeg oleks kaks minutit, see tähendab mootorit käima ja õhku. Reaktsiooniaegu Eesti õhuruumi suhtes on kuni 30 minutit, see tähendab Leedust võtab nii palju aega, et need 570 kilomeetrit ütleme nii lennata kuni Eesti õhuruumi vastavate, ütleme nii, nurkadeni. Aga nüüd, juhul kui tõesti mõni lennuk, ütleme mõne, siis teise naaberriigi sõjaväelennuk on Eesti õhuruumi tulnud, siis kuidas need lennukid omavahel nii-öelda õhus käituvad, et ilmselgelt ei hakata ju kohe nii-öelda tulistame relvi kasutama, et ikka eelkõige kõigepealt üritatakse läbi rääkida. Kindlasti on olemas vastavad sidereeglid, lennuk, sõjaväelennuk, esimene, mis ta teeb, ta näitab, et see on sõjaväelennuk ja ta näitab visuaalselt, et see teine näiteks õhuruumi rikkuja või lennureeglite rikkuja käitub valesti. Ta proovib ennale tõmmata tähelepanu ja siis näidata, mis on vaja teha, kas liikuda teises suunas või kui on võimalik, siis teatab ka läbi vastavate sidevahendite. Et midagi on valesti. Ja siis ongi kolm-neli-viis varianti. Üks on sundida see tundmatu lennuk maanduma tõrjudada õhuruumist välja või siis äärmisel juhul, kui on näha, et see on sõjaväelennuk, sõjaväe lennuki all on olemas relvad. Siis on võimalik ka relvade kasutamine tsiviillennuki vastu rahu tingimustes. Relva kasutamine on praktiliselt välistatud. Kuidas maanduma sundimine käib, see tundub üsna selline hariliku inimese jaoks, lennundusest, lennukitega lendamisest midagi ei tea, üsna selline põnev, et kuidas saab üks teine lennuk sundida ühe teise lennuki maanduma? No eks te olete näinud näiteks, mis maanteedel toimub, kui üks ütleme nii ülbe autojuht kihutab tohutu kiirusega ja ütleme nii sätib ennast kohe teie auto ette või praktiliselt toimub midagi samasugust, lennuk vastaval kiirusel läheneb väga lähedale, tekitades ohtliku situatsiooni. Sundides teise lennuki pilooti reageerima sellele. Äärmisel juhul siis tehakse vastavad hoiatuslasud kuulipildujast, mis näitavad, et õhuturbe lennuki kavatsused on tõsised. Kui tihti käivad need lennukid niisama Eesti õhuruumis patrullima su enda nii-öelda kohalolekut lihtsalt markeerimise näitamas? See sõltub riigist ja nagu nendest ilmastikutingimustest, aga meil on Eestis kolm väljaõpe piirkonda, kus nad käivad ütleme nii, oma väljaõpet tegema käivad siin õhuruumis meie sihitajaid, Ämarist juhendavad neid. Lendurid ise õpivad tundma vastava riigi, ütleme, õhuruumi lennureegleid, nad on kontaktis ka meie lennuliiklusteeninduskeskusega, kui nad lendavad, mitte väljaõppealadel. Nii et see on tavapärane praktika ja ütleks nii, et keskmiselt iga riik teostab oma kolme kuu missiooni käigus kusagil 90 kuni 100 lendu. Janu. Oletame, et keskmiselt nädalas üks või kaks korda laada Eesti õhuruumis ikka käivad. Nii et siis on peagi oodata, et need Portugali lennukeid ka tulevad Eesti kohale patrullima. Kindlasti selge, aga suured tänud teile, kolonel Saar, selle intervjuu eest. Ja palun ja ilusat päeva.