Tere, mina olen Jaan Arder ja te kuulate uunikumi. Varases nooruses viiulimängu ja laulmist õppinud Jaan Arder on aastaid ansambli Hortus Musicus koosseisu kuulunud ott Arthuri vend ja Helin-Mari Arder isa. Jaan mängib pilliga Trio naturaalses ja kuulub apelsini asutajaliikmete sekka. Ilmselt tuntuim laul, mille Jaan Arder eestlaste südamesse laulnud on. See viis, mis laul aga talle endale elu jooksul kustumatu mälestuse jätnud on, sellest räägib Jaan Arder ise. See lugu, mis mind on tegelikult terve elu saatnud, on rohelised niidud ja just nimelt Eesti raadio meeskvarteti esituses. Põhjusi on mitmeid. Et kõigepealt on see esimene plaat, mida ma üldse juhtusin sõbra juures kuulama kus pealse lugu oli. Kuna ma väga pean lugu tekstidest ja alati kuulan neid, siis see tekst on küll pisut nukker, aga väga kaunis, päris lõpu poole siiski selline lootust sisaldav. Seesama tekst on mul praktiliselt juba lapsepõlvest peale peas. Ja nüüd ma hea meelega seda lugu muga ise esitan, kui, kui võimalus tekib. Eesti Raadio meeskvarteti esitus on lihtne, aga väga hea, kohati lausa võimaski. Siis kui on see koht, et ei ole sind ja tõesti ma ei tea, arved hauge seal all on, tähendab selline mis paneb sellele sellise fantastilise põhja sellele asjale, see on lemmiklugu alt läbi aegade alates, ma ei oskagi öelda, mis klassis see oli, aga no kuskil päris esimestes klassides olin ma, kui see, kui see lugu ilmus plaadina. Eesti Raadio meeskvartett tegutses vaid kolm aastat 1960 kuni 1963. Ometi suutsid Eri Klas, Kalju terasmaa, Arved Haug ja Uno Loop end Eesti kerge muusika ajalukku jäädvustada kõigi jaoks eelkõige hobi korras sündinud ja tehtud kollektiivi saamise mõtlemise loost ning laulus rohelised niidud, räägib üks liikmetest Kalju terasmaa. Ka eelnevalt selle veest kvartetti sünnile olime me juba ühte teist proovinud koos laulda, ütleme Uno Naissoo Swing klappis, oli üks selline ansambel tal ja kuna me mängisime sellist muusikat, kus oli ju vaja tunnetada tolleaegse muusika või või džässmuusika või svingmuusika sünkoobi tunnetust ja kogu seda muusikat tunnetust, siis seda tegid kõige paremini tegelikult pillimehed ise ja nihukest lauljat nagu ei olnud, kes oleks selles stiilis nii-öelda laulnud nii nagu meie oleks proovinud, tekkis niisugune olukord, et me ise püüdsime seda teha. Katsetused niimoodi Nad algasid, aga mis puudutab meeskvarteti sündi, siis juhtus võistluskontserdil, seal oli üks selline lugu nagu Gennadi Podolski lipsi kirjutatud siis nagu tegelikult Heli Läätse järele. Aga selle. Meeskvarteti taust taga ja kooslaulmine ja kuidagi juhtus nii, et see meie koosseis, nagu ta arvas, olevat kõige sobilikum. Sest me olime kõik pillimehed, Eri Klas mängis trumme, mina mängisin trumme vibrofoni Uno Loop mängis kitarri, Arved Haug mängis bassi ja saksofoni ja nii edasi ja nii me tegime selle lipsi, vaat ära nii-öelda olime nagu nagu taustaks, aga kuna see kukkus üle ootuste kenasti välja ja neid pandi nagu tähele juba järgmised lood, pakuti meile juba ainult kvartetile ja me ise leidsime lood oma jaoks, kuulates muidugi raadiot ja sealt valides välja ja seades vastavalt oma võimalustele vees. Parteid lõpetas pärast, et noh, eelkõige Uno Loop läks filharmoonia estraadiga, kui solist mööda laia Nõukogude Liitu kontserte tegema. Mina töötasin ju Eesti raadio sümfooniaorkestris olin ja ma ei saanud sellest loobuda ja samuti oleerisin seotud. Samuti oli Arved Haug veel seotud, tema laule saadi segakooris ja aga hiljem läks ka haug lainega Venemaale ja, ja nii ta jäigi, siis katsetasime eriga veel ühte kvarteti koosseisu. Võtsime veel kaks pillimeeste laulsime, paar kvartetti paar-kolm kvarteti laulu sinna, aga noh, niimoodi see asi nagu lõppes rohelised niidud, oli üks niisugune meie kurb laul tegelikult või niisuguse melasoolse alatooniga, aga selle me seadsime kvartetile ja nii väga lihtne, nagu ta oli ja nii väga lihtne saade, nagu tal on kitarr ja mis eriti kostab sealt, ega seal ja kontrabass ja, ja väga rahvale meeldis ja kui me kontsertsaalis või kus tahes Me laulsime, siis seda võeti ülihästi vastu ja, ja mulle tundub, et see lugu käib praegu ma ise olin ka seda kuskil, noh tol ajal ma lindistasin palju ja materjal oli olemas mingil moel, mitte nii, nagu meie seda laulsime ja, ja me tegime seda Emil Laansoo ansambliga, õigemini ja Emil Laansoo oli see siis, kes ta oligi, selle seade ja saatega.