Tere, olen Jalmar Vabarna ja te kuulate Lapsest saadik rahvalaulu sees kasvanud Jalmar Vabarna noppis 2009. aasta etnomuusika auhindade jagamisel kuus preemiat. Kolmes kategoorias tunnustati Jalmarit isiklikult, kolmes kategoorias, aga teda koos ansambli katsetad. Enne muusikale pühendumist oli Jalmar lootustandev sportlane, kes jõudis isegi juunioride maailmameistrivõistlustel ära käia. Spordialaks oli suusaorienteerumine aga nüüd ikka musa juurde tagasi, nii laseme Jalmaril rääkida. Mulle tuli meelde apelsini laul matkalaul seoses sellega, et mul on fotoalbumites kodudes pilt sellest, kuidas väike mina panin aga selle kasseti tööle, ma arvan, tuli kassett. Ja siis mul olid kodus väga jõhkrad retro siuksed, valged kõrvaklapid, mis olid nagu hüüdsina sinodid. Ma aitasin seal veel, käisid realiselt, mu pea oli selline klappidelt liiga väike, et neil oleks, kui nii, siis ma selle ja eks selliseid krussis juhtmega pidasin veel takti siis ma umbes päevad läbi ainult ainult sellega tegelenud. Ja rotid seega. Et see põks nagu oli, oli mulle millegipärast tollel ajal väga-väga meeltmööda ja, ja sellepärast see laul mulle meelde tuli. Ja ma arvan, et see on ikka super super Oliver ma olen väga kuidagi tolerantne erinevate muusikaasjade suhtes ja, ja apelsin noh, ma olen nüüd aeg-ajalt ikka kuulanud, kuigi ma mul ongi see, et mul oma Aipoodis ei ole teda või oma kuskil arvutis. Aga kuulan hea meelega, aga hea meelega alati sellist muusikat. Tõnu Aare ja apelsinimatkalaul oli möödunud sajandi 80.-te keskel megahitt. Kuidas lõbusa vilepartiiga lugu sündis, räägib helilooja Tõnu Aare. Loo matkalaul, seda ma tegin, olles Venemaal, kas troll, kring, Vesul tegin selle öösel pärast kontserdi üksindusest pundi juhi toas, kuna noh, üldiselt sai kõigest kõrini. Tema sündis, see põhilema, sündis kohe ja helistasin seal öösel ülesse molemakases tavaline kassettmakk, kus oleme ikka sees ja sealt see asi hakkas arenemas viisil. Siis viisid Henno Käo olude sunnil tuntud mõnus huumorisoonega sõnameister ja täna kirjutas sinna loole ülimalt hea teksti, ütleksin üldiselt see lugu on selline kokkuvõte nõukogude ajast teema siis sündistan sellele. Oi kuidas öelda, mõõt sai täis reisimist, mis siin ikka head on. Pärast mängu oled üksi seal hotellitoas, mis seal on peegel ise paar asja. Nii et vot sellised lood siis Venno tegi seal teksti, algas tõsine selle looga, sest ikkagi orkestreerimine ja, ja kõik need vahekäigud ja asjaga vaeva näha, siis lõpuks oli see lugu sellel kujul valmis, et me lindistasime linnahallis mäletan, seal oli mingi noh, nii 84 ja siis nii sündiski. Alati tuleb kõike võtta huumoriga, siis ega siis sellepärast nutma ei hakanud. Vastupidi käokivi andis, parima on mõte on selline, et nõuda kokkuvõte igas mõttes, et lipsu pole veel mõtet ka panna ja ühismajand ja kõik niisugused värgid, nii et ma arvan, et positiivne olgugi, et seal selles loos on selline, kuidas öelda, väike selline ehku peale isegi suur tõsi, tagada seljakotid selga, rändama selle loo Saatledakse ise mina ka rändama, nii et siis hakkasidki perestroika tuuled puhuma, kõik läksidki rändama.