Avaliku sõna nõukogu käib tavaliselt koos korra kuus kuid on ka erandeid, juhul kui koguneb seal neli-viis materjali juba siis me oleme püüdnud käia ka kaks korda kuus koos. Ja põhimõtteks on meil alati olnud, et kui kellelegi mõnel lehe siin antud juhul uudistagentuuri vastu on ega siis seal vastavas uudises käsitletud isik või ka mõni teine tõstatanud kaebuse, siis me oleme kõigepealt püüdnud sellelt samalt infoallikalt küsida, et motiveerida, miks selline uudis ilmus üldse või selline artikkel. Ja pärast seda juba siis vaagida. Ja tuleb öelda, et noh, kuskil üks neljandik materjalist, mis avaliku sõna nõukogule saadetakse, ei ole absoluutselt avaliku sõna nõukogu käsitlusvaldkonnaks, vaid on, on otse kohtuasjad, ütleme, Võige kriminaalasjad. Ja sel juhul oleme me need materjalid tagastanud. Selgitanud siis vastavalt kahe peale, et avaliku sõna nõukogu seda asja läbi vaadata ei saa. Avaliku sõna nõukogu teeb selge vahe seal, kus on vaja minna kohtusse ja kus teie otsusest, kas siis laitvast või mitte laitavast ei piisa. Just sest avaliku sõna nõukogu asi ei ole teha juriidilisi otsuseid vaid avaliku sõna nõukogu küsimuste ring on siiski eelkõige hea ajakirjandustava selle tava võib-olla kujundamisele kaasa aidata Eesti ajakirjanduses pressis ja just ka õpetajate vahel mõnes küsimuses ma tean, see kõlab väga ärritavalt, eriti ajakirjanikele, et kes siis kõik on targad ja keda ikka õpetada. Aga siiski tuleks vahel ka õpetada, sellepärast et paraku me keegi ei ole universaalsed spetsialistid ja ajakirjanikule oma elus tuleb tegeleda niivõrd palju eri valdkondadega niivõrd paljude erinevate inimestega juba päevas või nädalas või kuus. Et paratamatult siin täitsa noh, nii üldse võib öelda mitte pahatahtlikult, vaid lihtsalt töö käigus tuleb eksimusi. Ja teiselt poolt muidugi võib öelda, et ega keegi oma eksitust eriti teistele kuulutada ei taha ja on olnud küllaltki sellised ärritatud väljaütlemised, mis avalikkuse nõukogu oma nina topib sind teiste asjadesse. No te olete leidnud, et ajakirjanik on eksinud, ta on kasutanud valesid lähteandmeid, on uskunud allikat, kes on temale omakorda Luisanud ja kokku on tulnud sellest üks suur jama mis selle otsusega pihta hakata, kas keegi vastutab selle eest isiklikult, kas keegi maksab selle eest trahvi? No avaliku sõna nõukogu praegu ei saa kedagi trahvida. Tegemist on, võiks öelda veel ka nii juba nõukogude ajal olnud sellise ühiskondliku mõjutusvahend mõjutusorganiga. Sest avaliku sõna nõukogu dokumenti põhimõtteks on see, et see, kelle tegevus siis on sattunud laituse alla või kelle suhtes siis langetatakse. No ma ei tahaks öelda, et süüdimõistev, aga langetatakse otsus, et on tegemist ajakirjanduseetika, võib-olla siin hea ajakirjandustava rikkumisega. Need, lehed või ajakirjad ise avaldaks avaliku sõna nõukogu otsuse ja teiseks on Ainult ise ei keegi muu. No, ja teiseks ma tahtsingi just öelda on see, et enamus sellest infost läheb ka eta kätte praegu. Kuid see ei ole sajaprotsendiliselt nii. Siin on ajakirjanduses esinenud ka selliseid artikleid, kus avaliku sõna nõukogu mitte mingil juhul ei ole huvitatud, et peale asjaosalise enda see otsus teiste kätte jõuaks, et mitte sellele artiklile veel kord tähelepanu pöörata ja konkreetselt ma võin siin lehe nime nimetamata öelda, et siin paar-kolm lehte ja siin ka üks Tallinna raadiojaam on korduvalt edastanud teavet selle kohta, kuidas konkreetselt tõmbe panna mõnda kuritegu, kusjuures asi on läinud isegi nii hulluks, et õpetatakse juba siin õhku laskma teatud objekte või seal inimesi tapma. Vaat see asi on lubamatu, aga siin on avaliku sõna nõukogu jõuetu ühelt poolt. Ja teiselt poolt. Meie põhimõte on, et sellisel juhul ei tohi veel kord avalikkuse tähelepanu juhtida, et keegi leiaks veel selle artikli ülesse. No aga mis karistus see on, trahvi ei saa teha, keegi ei avalda seda õienditega, vabandust. Seda, et süüdi mõistsite või ütlesite, et see oli ebaeetiline, teab ainult süüdlane ise. See võrdub sellega, et tegelikult ei ole mitte midagi olnud. No päris, ma arvan, nii. See ei ole, sest kui nüüd vaadata siin viimase aasta jooksul, kus mina olen avaliku sõna nõukogu töös osalenud neid asju, mida on käsitletud, siis tegelikult ta ikkagi mingil määral on õpetava funktsiooniga, just nagu ma alguses toonitasin. Teiseks vaadake, Ma tahaks just rõhutada veel kord seda avalikus sõna infovabaduse kaitse poolt. Sellised väljaastumised, kus õpetatakse juba toime panna, ma ei ütle ainult amoraalseid tegusid, vaid juba sõna otseses mõttes kuritegusid. See võib kallilt kätte maksta mitte sellele konkreetsele lehele, vaid see võib kätte maksta kõigile. Sest kui me meenutame, meil on väga idjaliseeritult püütud siin anda kirjeldusi sellest, mis toimus Eesti vabariigis enne teist maailmasõda. Aga tegelikult kehtis sel ajal kaitsekorra seadus. Ja selle seaduse alusel nii mõnigi toimetaja istus vanglas seal kuu kaks, nii mõnigi lehm bändi kinni või nii mõnigi number konfiskeeriti. Ja ma arvan, et see peaks olema kõigile ajakirjand nikele päris selge. Ükskõik kus nad töötavad lehes, raadios, televisioonis, et on siiski olemas mingid eetilised ja moraalsed piirid, mida ei tohi ületada ja avaliku sõna nõukogu võitlebki sellel poolel. Võib-olla Me oleme idealistid, aga me siiski loodame kainele mõistusele. Millised need piirid on, mida te nimetasite? No on kindel valdkond valdkondade nimistu, mis on mitte ainult meil, vaid ma kujutan ette osad osaltanda kirjutatud reeglitega, osalt võib-olla kirjutamata reeglid tena olemas kogu maailmas on päris selge, et on olemas kõige riikidel riiklik saladus, riiklik saladus puudutab siis tehnoloogiat, mida on võimalik müüa suure kasuga. Siis teiseks on kindlasti riiklikuks saladuseks kaitse küsimused minu arusaamist mööda ja ei ole saladuseks näiteks see, et palju me nüüd Iisraelil tõstsime neid püsse. See on just seda küsida, et kuidas on selle Ekspressis avaldatud ja relvade nimekiri? Oli ka avaliku sõna nõukogu kohta siin väike teade teistes lehtedes seoses eelmise kuu lõpul Pärnus toimunud seminariga kuid see, kui palju need relvastust, et see ei ole mingi saladus, vaadake, sest siis ma usun, et kõigepealt see info läks nii Moskvasse kui ka Washingtoni enne seda, kui ta meil teatavaks sai. Ja maksumaksja peaks teadma, mille peale raha kulutatakse. Omaette küsimus on, kuhu need relvad pannakse nende ladude asukohad näiteks siin Pärnu seminaril väga ilus näide toodi just Rootsi praktika kohta, kus siin üks viis-kuus aastat tagasi Bulgaaria spioonid. Noh, me teame, et sel ajal sotsialismileer töötas ühtse blokina ja infot koguti Moskva huvides. Reeglina nemad said kätte avalikest registritest kõigi pilootide hävituslendurite nimed. Ja selle järgi oli väga lihtne leida üles nende kodused aadressid. Ja kui nad kinni võeti, siis nad olid ühes linnas suutnud väga täpsetele suuremastaarsustele kaartidele kanda nende pilootide elukohad, majad ja põhimõte oligi selles, kui oleks tekkinud sõjaline konflikt näiteks Nõukogude Liidu ja siis Rootsi vahel, siis oleks need pilootide maad kõigepealt saanud tabamuse nädalaks maatasa pommitatud, et ei oleks olnud võimalik leida ühtegi eluspilooti, kes oleks suutnud kaitsta. Protsess oleks siis nagu riiklik saladus, elavad piloodid vaat isegi see võib-olla ei oleks veel nii suur saladus, kui võhi probleem tekkis ja seal võeti vastutusele kriminaalkorras. Nii lehe toimetaja kui ka see ajakirjanik kes kirjutas artiklis, et vot selles linnas need spioonid suutsid tuvastada 75 protsenti pilootide. Elukohtadest, ja vot see oli sõjasaladus see kuni selle hetkeni kõik muu kirjeldus oli mõeldavad Natvat, kuidas nad töötasid need spioonid ja mis metoodikaga ja isegi see ei ole Rootsis saladus, aga just küsimus oli selles, et sellega, et kuskilt sõjaväelaste käest saadi teada, et 75 protsenti pilootide elukohtadest tuvastati, vaat seda lugeda kohus riikliku saladuse reetmiseks vaenlasele. See vahe on siiski äärmiselt peenikene, kui te ütlete, et seesama Iisraeli relvaostutehingu üksikasjade avaldamine alates siin siin maksja dokumentide koopiatest ajalehtedes ja lõpetades sellesama detailse nimekirjaga, mida ja kui suure raha eest osteti, millele järgnes veel omakorda hinna ekspertiis, et see kuule siis saladus, samal ajal, kui need pilootide elukohad on, siis ausalt öeldes see vaheajamine ajakirjanikel on küll äärmiselt keeruline. Mina kui ajakirjanik ütle siia selle peale seda, et mul on kaks kriteeriumit selle materjali edastamisel, mis ma olen kätte saanud. Kui ma olen täiesti veendunud, et see on õige, et see on faktiliselt täpne, et see on nii-öelda tõde. Ja kui ma olen veendunud, et see on minu kuulajatele oluline, siis sellest piisab. Ma natuke vaidleks siiski vastu, alati peab olema ka mingi kriitika ja kogu selle nüüd Iisraeli temaatika võib-olla siin nende relvaostulepingu lõpetamiseks, ma võin öelda, et egaa, mitte mingit saladust nendes relvades iseenesest ei ole ja ka see kohus vaadakse, kohus on võimalik tuletada ka sellest summast. Põhimõtteliselt kui me teame, millist relvastust kasutab armee siis see on umb kaudselt võimalik tuletada. Ja praegusel juhul ei ole siin mingit saladust. Küll aga tekib küsimus, kas sellest infost näiteks on kasu, ütleme, potentsiaalsed vaenlased. Noh, ta sai nüüd teada, et need relvad on ostetud ja see on ka kõik, see ei ole informatsioon. Informatsioon, mis tõesti kujutab endast sõjasaladust, on kindlasti see, kui need relvad on pandud ladudesse. Ja vaat, kui need ladude asukohad siin avaldatakse, öeldakse, et vaat siin näiteks Tondil on 200 sellist relva ja ja tasuvat, vot seal selles kuuris jätkuda. Nii et ma tahan öelda seda, et kui üks ajakirjanik saab selle materjali kätte, kus need relvad konkreetselt asuvad ja kui meie tubli ajakirjanike hord nüüd selle teema peale ässitada, siis ma arvan, et nad saavad, et nad saavad selle loomulikult kätte. Siis te tahate öelda, et selle asukoha avaldamine oleks kuritegu. Jah muidugi, siin on oma piki juriidiline taust ja ma arvan, et tänane saate aeg ei anna võimalust selle analüüsimiseks, kuid põhimõtteliselt nüüd on ka kriminaalkoodeksis tulemas uus versioon, kus on reguleeritud ka selline saladuse hoidmise küsimus. Praegu kipub see küll olema nii, et on karistamatult võimalik neid andmeid avaldada. Aga ma tahan öelda ka seda, et vot just see, et nüüd siin leht sai kätte näiteks need maksedokumendid siis küsimus on selles, et siin on juba riigi mure, kus infoleket See on tegelikult suurepärane, et lihtsaaineid kätte ja auajalehele, kes seda suutis teha ja see, mida teeb administratsioon oma oma koputajatega, kui ta nendest teada saab. See on juba. Siis täpselt ja tuleb rõhutada, on muidugi ka veel seda, mida Pärna seminarile, mitte ainult Pärnu seminaril oli sellest väga palju juttu. Et siiski infoallikas, ajakirjanik peab kaitsma oma hallikaid loomulikult, kui see on ajakirjanikuallikas, siis peab tema selle anonüümsuse tagama ja näiteks ka Skandinaavia kolleegid on toonud töid seal päris mitmeid näiteid, kus ajakirjanik Me võime võrrelda gradatsioonis kõige rangemad on ajakirjanduse suhtes seadused just Taanis, kuna need on kõige uuemad järgmine vara ja kõige leebemad ja peaaegu täielik Noviks meie mõistes öelda, et anarhia valitseb Rootsis, kus on tõesti väga minimaalsed piirangud. Ja kui vaadata nüüd, mis malli meil kasutades tundub, et kõige niisugune vastuvõtlik võetavam on Norra kogemus. Kuna see läheb kokku, paistab ka praegu vähemalt avaliku sõna. Nõukogu liikmete arvates läheb kokku meie nende piiridega. Piirid ja asjad seostuvad selle olulise inimesega, kes vastutab selle eest, mis avaldatakse, mis avaldatakse lehes, mis avaldatakse ajalehtedes ja ajakirjades, see tähendab, et kes on see vastutav inimene, kas see on see ajakirjanik, on see peatoimetaja, on see tegevtoimetaja või on selleks otstarbeks võetud nii nagu Rootsis on juriidiliselt vastutav toimetaja tööle, kes siis tegeleb just nimelt sääraste asjadega, kes Eestis vastutab? Vad? See oli ka üks küsimus, mida arutati jällegi seal Pärnu seminaril. Ja praegu ongi kadunud ära meilt vastutava toimetajana roll. Ja kui me vaatame, siis lehtedes ilmub ju väga palju mitmesuguseid artikleid, tihti on need allkirjastamata ja ei ole üldse võimalik selgeks teha, kas see nüüd lehe arvamus või on see mõne ajakirjaniku arvamus. Ja kui me siis hakkame otsima, et kes on peatoimetaja, siis vastutav toimetaja, siis me leia ka seda nime lehe all. Et ilmuvad ainult kas nimetähtedega artiklid või seda, et ei ole üldse nime ega mingit viidet all, see on ju üle maailma äärmiselt levinud praktika, et leht esitab oma seisukohad just nimelt sellisel moel. Jaa, aga sel juhul oleks ikkagi vajalik teada, kes oleks ka vastutava toimetajaga meil tõesti vastutajad tihti ei olegi ja kui me võtame need vastutuse küsimuse juriidilist poolt. Ja vaatame tsiviilkoodeksi, isegi kui on au ja väärikuse kaitse, paragrahv kaheksa, sellisel juhul läheb kohtusse lehe omanik. Kui ta nüüd riiklik väljaanne, siis ilmselt peatoimetaja ja ajakirjanik? Jaa, kui nüüd juttu on kriminaalvastutusest, meile on olemas ka paragrahvid 120 930 kriminaalkoodeksis, mis praegu kehtib veel siis seal on kas solvamine või laim. No ajakirjanduses levitatud materjalid tavapäraselt kipuvad sinna laimu poole sattuma, siis võib seal tekkida nii toimetaja vastutus kui ajakirjaniku vastutus. Sest seal on personaalne vastutus, seal enam juriidiline isik, see tähendab omanik, kes muidu mõni aktsiaselts praegu see oma aktsiaselts ei saa kriminaalõiguslikult vastutada, vastutab ikkagi teo toimepanija. Füüsiline isik. No ja see vastutus peab ikkagi milleski väljenduma, peab väljenduma kasvõi siis kohustuses vabandamiseks või rahas või, või kinni istutud aastates, nagu see on üldjuhul. Kui me nüüd räägime otseselt rahast, siis millist summat? Teie avaliku sõna nõukogu esimehena peate optimaalseks laimu eest maksta inimesele, keda laimati? No praegu ongi probleem selles, et Eesti kohtutes on kuskil neli, viis Koto asja pooleli kuna põhiseaduse paragrahv 25 annab õiguse taotleda hüvist ka moraalselt tekitatud moraalse kahju eest, no ilmselt niuksed summad seal 10 miljonit ja need ei ole reaalsed summad, need rohkem siis kõmu tekitamiseks või enesereklaami müümiseks ka vahel. Kuid Eesti oludes ma kujutan ette, et summa võiks olla ka näiteks kui kohus selle normaalseks peab, sest praegu on kohtuniku meelevallal, mis summa välja mõista siis võib-olla näiteks kaks 300000 juba võib selle väljaande tappa. See on üsna reaalne, et see tapab ja, ja, ja võib-olla ka selline kohtuotsus. Me ei tea ju, me ei ole praegu võimalik ette prognoosida, millised otsused need kohtud teevad, ühtegi konkreetset pretsedent ei ole? Ei ole. Noh, ma kujutan ette, et seal kümme-viisteist 1000 võiks täitsa normaalne summa Eesti kroonides. Me oleme jõudnud juba oma jutuga kohtuni, mis te arvate, kui suur osa nendest asjadest, kus on tegemist nii oletatava laimu solvang ise otsese valega, jõuab üldse kohtusse või teieni, kas kohtusse või teieni? Mul on endal selline hüpotees, et meie inimesed on nii pettunud meie õigussüsteemis ja ei usu ka veel avaliku sõna nõukogusse. Et tegelikult jäetakse need asjad lihtsalt lohakile. Ma olen olnud advokaadina siin nüüd tööl 16 aastat alles ja sellist hinnangut Ta on, ta vist ei olegi võimalik, isegi mitte protsentuaalselt. Võib oletada, et võib-olla seal kuskil viis kuni 10 protsenti inimestest reageerib, sest vaadake veel siin kolm aastat tagasi, kui ikkagi valitsuses range kontroll ajakirjanduse üle, siis ei tekkinudki sellist probleemi, et oleks vaja olnud siin au ja väärikust hakata kaitsma, need olid väga üksikud juhtumid tõesti, seal üks kaks juhtumit aastas ja see oli lõiga juba siis laineid. Ja praegu, kui me vaatame, siis ajakirjandusvabadus on ikkagi noh, tõesti sajaprotsendiline SIND vahelikke trükitakse selliseid asjana. Et loe ja imesta. Vaadake, siin on päris mitu erinevat aspekti, mida alati inimene peab arvestama, enne kui ta siis tahab pöörduda kas avaliku sõna nõukogu poole või ka kohtusse. Kõigepealt selline pöördumine tavaliselt leiab küllaltki selliste suurte tähelepanu ajakirjanike silmis ja nii mõnelgi juhul ma olen ise soovitanud mitte kui avaliku sõna nõukogu siin liige, vaid justkui advokaat, et unustage ära täpselt elage üle ja unustage see asi ja sellepärast, et kui te nüüd ise veel selle korra üles tõstate, siis on järgmised kaks, kolm kuud garanteeritud, et seda aeg-ajalt teile meelde tuletatakse. Me oleme püüdnud olla võimalikult tasakaalukad ja kui on vähegi võimalust, ma ei ütle, et me need kõrvale peaks otsuse tegemisest hoidnud. Aga me oleme püüdnud mõista mõlemat poolt ja Allaga lepitajaks. Venitlejate eakowinitame, kui küsimus ei ole selge ja tulebki nii teha. Asjadel praegu nii-öelda menetluses on, ma arvan, praegu peaks olema, kas kaks või kolm või neli antud hetkel. Siis Mart Laar ja Arsus veene Just seda me püüame siiski olla väga neutraalsed arbiitrid ja siin on kaks sellist teed avaliku sõna nõukogul üks on see, kus siis keegi kaebab. Avaliku sõna nõukogul on õigus ka endal vahel küsimus üles võtta. Olete te teinud seda? Jah, viimasel ajal. Üks oluline valdkond, millega sääraseid organid nagu teie üle maailma väga sageli kokku puutuvad, on privaatsfäär ja kõikvõimalikud privaatsfääri rikkumised. Ja enne, kui sellest üldse saab tõsiselt rääkima hakata, peab muidugi selgeks tegema, kes on need inimesed, kelle privaatsfäär kuulub kõigile. Ehk teisisõnu kes on Eestis avaliku elu tegelased. Praegu meil ühtegi seadust selle kohta ju välja antud ei ole ja siin me oleme alati ka avaliku sõna nõukogus sunnitud vaatama siis naabrite poole, Norra praktika on ilmselt väga vastuvõetav, eriti nende ajakirjanduse au ja eetikakoodeks. Olen vaadanud ka, kuidas toimub olukord Ameerikas. Oleme püüdnud mitte võtta malliks Inglismaad, kus on väga karm kriminaalseadustik ja kus noh, sel juhul peaks praktiliselt iga kaebuse peale reageerima sind süüdimõistva otsusega. Ja avaliku elu tegelasteks, ma usun, Eestis on kindlasti parlamendisaadikud, riigikogu liikmed siin kahtlust ei ole. Teiseks, ma usun kõik valitsusliikmed ka ilmselt ministrilt et esimesed abilised, need on siis kantslerid ja Lähme natuke madalamale ka linnade juhiga, linna linnale vanemad ja ma usun kindlasti need on need inimesed, kes koha pääl korraldavad seda ühiskondlikku avaliku elu. Ja kes on valitud seda tööd tegema, eks just sest rahval on õigus teada, kuidas nende poolt valitud isikud, keda nad on usaldanud, kuidas nad käituvad ja mitte ainult, kuidas nad hetkel käituvad, vaid kuidas nad on käitunud ka minevikus. Kas see puudutab nüüd isikliku elu kõiki tahke või jääb siiski mingi osa, kaasa arvatud magamistuba, et siiski ka selleks vääriks, kuhu ei maksnud? Minna no ma arvan, et ikka oma pieteeditunne peab olema, sest ma kujutan ette, et kui meie ajakirjanikud hakkaks samamoodi jahtima kedagi avaliku elu tegelastest nii nagu see tähendab siin printsess Dianaga Inglismaal või nii, nagu seal presidendikandidaat mõni aasta tagasi läbi kukkus Ameerika Ühendriikides ta seal oli vale isikuga valel ajal suhelnud. Ma usun, et ehk Eesti ajakirjanikud suudavad sellest No ja ehkki teatav tervendav mõju on ka kollasel ajakirjandusel ju kahtlemata kogu ühiskonnale Jah, aga ega avaliku sõna nõukogu ma võin öelda, ega see kollane ajakirjandus meile väga palju tööd andnud ei ole, ka seal on olnud üksikud juhtumid ja need kipuvad ka Tartu pool olema rohkem. Kus see kollase keskus ka on, meil? Jah, aga Tartu ühel muidugi ma ei tea, kas õnneks või kahjuks ilmselt võib-olla ka mõnes osas õnneks Tallinnasse eriti Tartu ja tartlased saavad oma halvistama asjad ise klaariks, nii et avaliku sõna nõukogusse eriti ei ole tuldud. Nii me oleme nüüd määratlenud selle, kes on Eestis avaliku elu tegelased ja ja härra oja, arvasin, et nendeks on siis parlamendisaadikud, valitsuse liikmed, ministeeriumite kõrgemad ametnikud, linnade ja valdade juhid ja ilmselt ka kõik need inimesed, kes on ilma teinud show bisnises arvatavasti kes on ennast ise avalikuks välja mänginud. Kas Eesti ajakirjanduses on olnud nüüd selle viimase aasta jooksul juhtumeid, kus seda privaatsfääri tõepoolest tõsiselt rikutakse? Ühtegi kaebust avaliku sõna nõukogusse? No ei ole ja ma arvan, et siin on kogu sellel küsimusel ka teine tahk või teine pool. Võib olla tuleks mõelda ka, et alati mitte väga tõsiselt võtta kõike, mis trükitakse, sest meie lugejad, ma olen ise ka nende tavalugejate poleldava tikku sõna nõukogus, kuna esimeheks ei tohi olla ajakirjandusest sõltuv palgaline isik. Ja selle tõttu meile tähendatud siin viimase 100 150 aastaga arvamus. See ei ole mitte pärit Nõukogude Liidust. See on, kui tuli Pärnu Postimees. Et kõike, mis lehes kirjutatakse, on absoluutne tõde. Kõik see jutt, mida me räägime, kipub olema väga abstraktne, me räägime, ajakirjandusväljaanded, ajakirjanikud ja see asi ei saa eriti selgemaks, kui me ei too konkreetseid näiteid. Mina toon ühe näite, see näide pärineb eelmisest neljapäevast kui Tartu linnavolikogu pidas oma teist koosolekut. Ja siis juhtus õigupoolest üks päris huvitav asi. Nimelt seadis üks härrasmees ennast 10 voliniku toel teiseks linnapea kandidaadiks juba varem esitatud kõrvale. Ja koosolekul üsna ootamatult lasti käibele üks nimekiri milles olid üüri ja kommunaalvõlglased, kes on ühtlasi tatart Tartu linnavolikogu liikmed. Selles nimekirjas oli kaheksa nime ja üks nendest nimedest oli siis ka linnapeakandidaadi oma. Ja sellest nimekirjast võis lugeda, ma usun, see nimekiri oli täpne, et linnapeakandidaat oli kommunaalmakseid võlgu 506 krooni ja 65 senti peale tema siis veel seitse inimest. No kas te leiate, et säärane juhtum on nüüd olnud lugupeetava linnavoliniku privaatsfääri rikkumine? Ei, ma arvan, et kindlasti mitte, sellepärast et nagu ma juba ütlesin, on tegemist esiteks avaliku elu tegelasega, teiseks siin midagi niisugust privaatsust ei ole. Omandiküsimus on, kuidas seda hinnata, sest näiteks Tallinnas ühe kuu üür praegu ongi kuskil 500 600 krooni kuus. No ma ei tea, võib-olla Tartus on ehk need üürimäärad madalamad seal rohkem puitmaju, võib-olla on see tõesti, et tal on viis kuud üür maksmata? Vaat see on muidugi juba tõsine näide, et avaliku elu tegelane ise ei käitu korrektselt. Juhul, kui tõesti see mitmeid kuud, aga, ja see teade on siin antud esimese novembri seisuga, siis näiteks kui ta tõesti jõudnud ühe kuu üüri, et siis ei ole siin küll midagi niisugust. Me rääkisime paari sõnaga siin juba huumorist, huumorimõistmisest ja tundub, et üldse see huumori ja, ja tõsise teksti vahel vahet tegemine on ka Eestis veel äärmiselt äärmiselt kuidagi tardlik. Jah, meil on muide siin ka avaliku sõna nagu üks selline näide olemas. Nimelt siin kevadel ilmus pühapäevalehe lõpus seal naljanurgas üks niuke pilalugu, kus puudub tõtati, pealkiri oligi Jeesus ristil ja kus siis vihjad tema niisugusele kena siit näitsikuid külge tõmbavale omadusele. Ja selle peale tuli kaebus tulevas. Mul on see sim paberi, pakkis, kaebas minu teada Eesti kirik. Ja siin oli noh, ärme ma arvan, rohkem seda ei ole vaja täpsustada, selle kohta ilmus ka avaliku sõna nõukogu otsus maikuus. Nii et kes soovib, võib selle lehe kaustast välja otsida. Ja iseenesest meil tekkis suur vaidlus avaliku sõna nõukogus, kas, kus see piir nüüd on? Ja avaliku sõna nõukogu siiski townis siin antud juhul sellise kirjutuse avalikustamist avaldamist, sest olid konkreetsed isikud, kes olid sellest solvunud Satarov. Ja siin tulebki, ma arvan ka nalja puhul võtta. Et kui nüüd see üks, pildil kujutatu on solvunud, siis see võib olla nii suur tragöödia, ei ole. Aga kui suurem lugejate grupp on? Nii ei saagi ju nalja teha, kui ei tohi kellelegi järve naljadest. No vaadake, selle naljaga võib vahel kohtusse sattuda ja avaliku sõna nõukoguga ongi püüdnud siin vältida, et niuksed asjad ei läheks kohtuni, sest ma ütlen veelkord avalikkuse nõukogu otsus on küll niisugune moraalne ata-ata, aga ka meie huvi on ikkagi selles, et neid protsess oleks võimalikult vähem, et ajakirjanikud saaks rahulikult oma tööd teha. Me hakkame otsi tasapisi kokku tõmbama, aga on üks küsimus, millest mööda ei saa ja see puudutab reklaami. Kas vastutus teksti sisu eest laieneb ka reklaamile, millist pinda? Teatavasti nii raadios, televisioonis kui ka lehes müüakse nendele, kes seda ostavad või mitte? See on väga hea küsimus ja ma otsisingi siin saate käigus võimalus sellel võib-olla lühidalt peatuda. Nimelt Meie ajakirjandus hakkab kokku puutuma nii nagu meie ühiskond ühe täiesti uue nähtusega, nimelt esimesest oktoobrist kehtib konkurentsiseadus ja seal on sees kõlvatu konkurentsi mõiste ja on võimalik ka saada trahvitud, kui need teisi alandavalt või siis ebaausalt maha tehes ennast reklaamitakse. Nii, ja siin on kohe olemas ka üks kaasus meil kus kevadel üks lehtedest ma arvan, et ei ole mõtet jällegi nime nimetada on ikka. No kuna nüüd on kaks televisioonilehte, siis mina praegu ei julge öelda, kumb nendest igatahes avaldati seal reklaam, kus ühe lehe, kes on tegelikult ju tunduvalt suurema läbimüügiga, meie teame, neid trükiarv on võimalik kontrollida, see ei ole mingi saladus. Selle osas oli reklaam, noh, ütleme siis niiväga väikeses trükis, aga enda pool sellest reklaamtekstist oli siis nii, et see oli teises seinas ka näha. Ja siin ka avalikkus on nõukogu taolist sellist käitumist pidada, seda just ebaausaks konkurents. Ja nüüd on olemas ka selle kohta seadus, nii et proovige ära, eks siis on näha Ma pidasin praegu rohkem silmas otseselt kuulutusi. Kõike seda, mis puudutab bordelle, ma mõtlen ka näiteks mürgi müümise kuulutasin ikka kõige jubedam oli kuuludes, mis ilmus umbes kuu-poolteist tagasi, kus pakuti välismaalasele müüa peatselt sündivat last. No see viimane näide võib-olla kaldub rohkem emotsioonide valdkonda, sest arvestades praegust elatustaset ja olukord Eestis, ma kujutan ette, et sel lapsel võib olla seal läänes on tunduvalt perspektiiv, see on tulevik, see ole muidugi need reklaam, et need vedeliku lapsed maha, aga noh, see aga kui me läheme nüüd reklaami poole, siis tsüaniid, nagu me teame, ei ole mürk, vaid ta on keemias väga laialt kasutatav. Nii et iseenesest ei ole siin midagi kuritegelikku selles kuulutuses, kui nüüd keegi tõesti tule mõttele, et hakkab siin sellega tuttavaid või vihavaenlasi ilma saatma, aga nende reklaamidega on asi ju päris hull. Siin on üks konkreetne juhus, minugi praktikast nüüd. Õnneks mitte küll see läinud kohtuni, kus mõni aeg tagasi siin otsustati kätte maksta ühele klassiõele ja kulutati sellises bordellide rubriigis välja. Ja kui siis hakkas ukse taha voorima kõikvõimalikke purjus välismaalasi teatud rahvusest, nagu me teame, kes siin käivad, meil siis oli šokeeritud mitte ainult siis see tüdruk selle pere, vaid terve maja. Sest nagu ma veel kord ütlen lehes ilmunud tihti võetakse väga tõsiselt ja seda usutakse ja tehkede pärast selgeks, et see perekond on väga korralik ja see tüdrukuga väga korralikust perekonnast ja kasvatusega. Jah, aga kes ikkagi vastutab selle materjali eest, mis müüdud pinnaline? Nad, ma usun, et mitte enam traumeerida siin tüdrukut ja peret nati reageerinud, aga nad olid väga noh, nii tõsiselt, pere oli häiritud siin rohkem kui kuu. Aga kas ajaleht peaks selle eest vastutama ja minu meelest peaks ja tegelikult on see võimalik. Ta, kui niukseid kontrollimatu kuulutusi avaldatakse, on siin võimalik. Ma tean, et mõned lehed ju lausa telefoni teel võtavad kulutusi vastu. Siis sel juhul peaks olema ette nähtud vastutus ja tegelikult on meil üks asi, mis puuduvad see. Peaks olema reklaamikoodeks ikkagi, kuidas reklaami anda ja millised andmed peavad olema sees. Ma arvan, et natuke see lahendab, sest sel juhul nagu me teame, seadus tavaliselt pannaksegi kõik vastutavad, praegu ongi vastutamatus ja küllalt raske nüüd tõesti seda süüdlast võtta vastutusele. Aga tegelikult siis on ju sama ja ma võtsin ja siis kulutada lehes ja ma kujutan ette, praegu on võimalik kaader, otsin palgamõrtsukad tasu 5000 krooni Nonii. Kuskil peaks see piir olema. Nonii me hakkame oma saadet kokku tõmbama, me oleme jõudnud rääkida üsna paljudest asjadest, rääkimata jäi ka päris paljudest asjadest. Sealhulgas jäi täna päris, rääkimata sellest. Kuidas ikkagi peaks aitama Eesti ajakirjaniku, et ta saaks kätte kogu talle vajamineva materjali, kogu dokumentatsiooni, kuidas tagada talle kindel juurdepääs kirjavahetustele ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma usun, et tänaseks saateks oli sellest jutust küllalt. Stuudios oli Eesti advokatuuri esimees ja koja, kes on ka Eesti avaliku sõna nõukogu esimees.