Autotankirügemendi vanem allohvitser, tiitmee jutustus jätkub käesolevas saates aastast 1941. Juuniküüditamise käigus viidi Värska Petseri õppelaagrist kaks poolsada Eesti kaadriohvitseri teadmata suunas. 13. juulil arreteeriti taganemislahingute aegu Porfrovi piirkonnas veel 13 Eesti sõjaväelast. Viimaste hulka kuulus ka tiitmee. Järgnes tapisõit läbi Venemaa vanglate, mis lõpes polaarjoone taga Norrilski vangilaagris. Nuia nüüdsest löödi metsa saunast rivisse ja lääme ja järsku seal tee ääres üks brigaad, vannibrigaad töötab. Ja siis Lawyermargi löödud kurd marjanestad. Sa ja tema oli seal tööalast, ema oli brigadir, tal olid punased püksid jalas eesti ratsa läbi Eesti ratsatavaline viimane ratsarügemendi ülem. Ja vot siis saime aru, et, et nüüd on need mehed siis me juba saime aru, ega meie ei teadnud, et need ohvitserid ja need sinna sallaagrisse. Me ei tea mitte midagi, kuhu me 500, mis me, mis on värske Petseri ohvitserid, kes 14-l juunil on need, nemad jõudsid sinna augusti keskele, meie USA oktoobri keskel, selle ma nii palju ei vahet. Löödi meid laagrisse ja tõid oli ikka 13 ikka 13 meest kogu aeg ja viidi meid sinna ja siis löödi ühte barakki sinna sisse. Muidugi eestlased liigse ümar ja mäletan juba hakkasid seal barakis käima ja õhtul jälle pime barakis valgustus ei olnud, elektrit ei olnud. Ja esimene, kes me saab, rääkisime, mäletame Kannel but Maker temalisele barakivanem. Selle esimene, kellega ma seal kohtusin ja siis pärase õhtu jõuame, kolonel raudtartu mees vist oli, see tuli ja see oli juba suitsu, admirali mahorkad veeldati. Siis tegime seal suitsu, rääkisime juttu, eks sellest siis hakkas vangeelu pihta lisaks vangi elu pihta, no vot see vangi oli ju niimoodi, et kõige raskem oli tema kohal 41 kuni 42 kevadel kõige, kõige raskem. Ja selle aja jooksul suri, suri väga palju mehi ära. See oli sarnane, ma ei tea, kas nüüd vangivalvurid sisaldunud noored mehed puha kõik nad. Kas nad siis olid erikoolituse saanud või nadolid? Täitsa sadistid, sa ei olnud ju täitsa? No ma ei tea, timukas neid nimetada ei saa, teda. Näed, lihtsalt ei lugenud sind üldse inimeseks, mitte millestki. Ja seal oli ju need, see oli ju tegelikult ikka raske, igal õhtul oli see üleloendusaednik ning sina õue peale välja. No peaaegu iga õhtu ma ei usu, oli vaja, oli mõnikord vahetad, aeti teise, laagrisin õue peale välja ja hakati lugema. Sena laud, tahvel, vineertahvel oli käes viis, mees pandi ritta. Ja ja siis hakka lugema, terve rida naersid sellega seal siis loeti läbi, siis võeti kokku, siis läks segamini sasi Akkadi uuesti, meeste loendus kestis vähemalt paar paar tundi, kui mitte rohkem siis sats barakki tagasi jälle pikale Visata. A esimene talvega niimoodi, et meil oli täitsa olla üldine narri kõik külg külje kõrval magaksin nii kui selgus, et kui üks kas keerama, siis kõik korraga keerame ruumi ei olnud rohkem. Kui ja siis oli öösel veel see läbiotsimine vaid Smon seal barakis seal barakis oli kaks ektsiooni, seal kael poole keskele, siis on koridor, mitu meest barakis oli? Barakese 90 vist sellest sektsioonisuse üleni narid olid, sealhulgas 90 meest, oli jah. Need löödi siis kõik sinna ühte sektsiooni, kuhu siis hakkas keegi oma asjadega, mis asjad olid, no iga jumalike kotike, mis seal oli ta siis hakati neid läbiotsimis seal tegema. Ja see läbiotsimine kestis null, seitse läbinud ja siis said magama. Aga noh, see sae kõik olema paar tundi snuna ikka, no ega seal muud ei olnud, hommikul löödi jälle üles jälle tööle, viskel üles löödi, kuue lööd ikka vist meil kella ei olnud ja ma ei tea, mis see oli siis, kui leib toodi, siis ise algasid juba üles lõhna peale lõhna peale üle saada. Jänese leiva saime hommikul kätte, see oli ka 700 grammi, vist oli meil ma nagu mäletan, oli see pajuk. Aga no ta oli, igaüks tahtis saada seda kani Katsa. Vahetüki tahad keegi saadud? Leib oligi ka söömise hinge sees pidasse. Supi virtsa oli väga kehv ja pudruga hääli rasvainet, seda pandi nagu sõrmkübar olisesse mõõt, millega pandi seda posla mastad sinna peale. Aga noh, see, kas see raske töö ja see võttis ära ja kõige asi, mis veel oli üks, üks, üks, üks üks piinamise meetod tegelikult tegelikult oli vaja selle saunas käimine. See oli iga 10 päeva tagant, oli ette nähtud, aga saun oli üks, neli-viis kilomeetrit oli laagrist eemal, oli see saun ja sinna vii terve laagri korraga. No kujuta ette, kui selle on praegu väljas on 30 kraadi külma, 40 kraadi külma ja kui siis minna sinna sauna, see oli õnneseen, kes selle viimasesse punti ja ise pead iga saun, mis rohkem kui 150 200 mees, kui kõige rohkem, mis ta vastu võttises. Muidu seal leili ei olnud ega midagi. Pesto said, eks ole. Ja aga laagri üldse oli mitu meest, laager oli üldse ikka, tookord oli umbes Maardus? 3000 vähemalt vist ausa esimese vahetuses, käin saunas ära ja siis pärast külmeta nii haugu kõigele käia, korrale, tood järgi laagrisse. Aga sellest saunas oli hea, et see mina täid ei näinud seal täid sellepärast et seal iga sauna ajal viidi meie need riided viidi kõik sinna. Ta ei, tapamajja oli kõvasti köetud ruum salasesel. Mul oli nahk püksirihm, Ollie seal kõrbes ära. Ja nii nii või niivõrd noh, kuumolise nad täid täitma, seal ei näinud lutikaid. Ja üks nuhtlus, kust nad toodi, või kes nato tõi. Barakid olid lutikad nii täis, et kui sa võtad selle palulide linagi vahepeal. Aga need muidugi kadusid ära, vargapoisid, varastasid ära, halluris antime linaga veel, kuna, kuna ei mäleta, olid, olid lutikaid oli nii palju, et nii palju lina, punane, raputa alad, mehed isegi niimoodi magada ei saa, muidugi. Siis suvel panid siis sääsevõrgud melandil Niels panime asjades kinni, jalakesi kinni kindlasti, et seal valida. Nonii, täis lutikaid, hirmus nutikat küll sakas pärast sai lahti saama väävliga põletati need barakid, siis aeti teesi tühjaks, aeti meid kuskile ajutiselt kuskile teise barakki sinna ja siis määriti ukse taga saviga kinni, ees väävel pandi põlema. See võtsin lutika talle küll, aga morjendada tõid osavad lakkas ikka jälle. See oli ka kesklinna katla vanivasel vundamendiaukude kaevamisel maalija külmetanud. Talvel oli igikeltsa oli alla ja see katla mani pidid kava niimoodi kas kaljuni või kelsani. Aga noh, see oli ka, need olid sügavad, mille jaoks seda süvendit kaevati. Nende vabrikuid ehitati see, kui me lasime sinnas, ehitasime akumulatsioonirikastusvabrikud ja seda suurt valuvabrikut nikli valuvabrikud. Siis oli elektrolüüt, oli veel ehitusel ja sina tehti ju kõik need süvendid augud sisse, need tegeles leid postide otsa ega sealt täis vundamendi tehtud, aga siis samas betoneerida hammas postitas nende. Nende otsa ehitati. Kas Värska laagrist viidud ohvitserid olid samas ehitustöödel ja kaevamistöödel? Ikka kõik, kõik saamas, osa oli ka seal, üldtöödel veel, kes olid seal del täi puhastasid ja suurenev liiga saar. Kes oskas midagi Saisal blondlikuks või midagi sellest. Aga kes muidu oli ikka see kah ja labidaga ja see oli kõik. Süvendi tegema siis oli, et muud ei saanud, kui pandi, siis nüüd koksiahjud olid tünnid tavaliselt need meie raudtünnid löödi augud ümberringi sisse ja sinna siis pandi koks põlema ja siis need kangid sinna torgati hoomanama kangile lööd sinna maasi, sellel kanida, see sulatakse samad lahti ja kaovad ära, jäävad niimoodi kaevamine, mingeid mehhanism, Leingid mehhanisme, absoluutselt mingeid mehhanisme, ainult kangi vangid on kanged ja vannid ja see oli kõik see kõik see mehhanism, mis seal oli ja sellega pidi kõigela tehtavad suured vabrikud üles ehitama ja, ja kõige ehitati. Ja talvel ehitati, kui suur Norw oli, siis? Ei mäleta? Normi täitnud, noh, siis olid kehvem. Trahvi Pajok oli 300 grammi leiba ja üks kord päevas suppi. See oli ainuke, mis olid, nad rohkem ei olnud, see oli näljasurmale määratud mees, no täitsa ära surmanomaardume ei saanud ju mitte midagi. Kui pikk tööpäev oli? Tööpäev minu teada vist seal 12 tundi. Nõuda 12 tundi. Aeg oli, laula vaheaega ega süüa ei antud sulle midagi, mis seal lõunavaheajal sai, kui külm oli, siis ikka vahepeal lasti sinna soojenduse ruumi viididad. Aga süüa ju meil õunu, mida ei anta. Mõni mees oli, hoidis leivatüki ja selles, aga mina olin Sanomat leivatüki kätte sain, siis ma panin ta kohe kinni. Mina hakkan ta mitu päeva mais. Natuke tundsin, et mul kõhus midagi ondad. Söömine oli hommikul ja hommikul ja õhtul ja ainult rohkem ei antud. Ma ütlen niimoodi neli aastat. Kuni 44. aastani oli kogu aeg tunne, et sa oled näljane ja paremat sööki sa üldse ei oska õieti huvita, kui leib. Igatahes praegu šokolaad ei ole ka nii maitse, kui siis leib, olid. Siis kuskil leivakoorikut keegi seal. Et ära viskas midagi. Millal esimesed mehed hakkasid surema? Esemed olid ikka päris vara varakult juba. Iga igatahes juba enne jõule oli juba osa mehi oli surnud. Aga ma võin nimega eksida, kas ta oli leitnant liiv? Ja tema magas minuga kõrvu selles pargis ja, ja tema niipeaaegu suri minu kõrval. Õhtul tulime töölt ja hommikul. Aga ma võin nimed, marmor on meelest leitnandi tali kuskilt kas seal Valga poolt või seal, kus ta oli pärit, ma täpselt ei mäleta, aga üsna une pealt ma mäletan, doktor Mardna jooksis seal ringi, ta tuli. Aga sa ikka midagi ei saanud enam, päästad õhtul heitis magama ja hommikul hommikumeest ei oldud. Ikka talinõrkus, lihtsalt näljasurm, näljasurm ja täitsa neljazur. No minul võib-olla sellepärast vedas ka, et ma sain sinna, meie brigaad moodustati ja me saime sinna plaadina. On see tööle, kas nüüd 13 meest läksid lahku nüüd lahku minema? Jah, kui 42. aasta kevadeni me kolime, mis seal koos kõik ikka veel. No ja siis, kui me seal plaatina kaevanduse saime, siis oli major Andresen, oli seal. Kunagisi Scout master ja me olime temaga ennem tuttav fotode ja tema organiseeris isal selle tehnilise lüli nime. Ja mina sain sepaks seal selle minu ülesanne, nende kirkade teritamine ja siis nende klambrite tegemine, millega kindlustust löödi. Kas major Andrei SNL'i lennuväelane? Ja ja tubli mees lennuväelane oli. No ja siis oli meil seal kapten tekki lauda, õigemini mees, oli see teeniseeris üks leitnant kõrressaar, auto, kergem ei ole ka, see oli ka mehed koondu, kes olid ikka nagunii tehnika ikka midagi teinud. Mida te teate mulle rääkida leitnant Kuressaarest, sest ma sain mõni päev tagasi kirja, milles päritakse tema saatuse kohta. Leidnud Kõresaare kohta ma ei tea muud mitte midagi. Auda rügemendist teenisime koos. Tema oli üks nooremad ohvitserid, kes sinna tuli. Kust arreteeri? Tema, seda ma ei tea. Aga ta oli siis nurilskis. 42. 42. aastal oli ta seal plaatina, kaevanduses oli minuga koos. Aga kuhu ta kadus, kuhu ta kadus, seda ma ei tea, ei mäleta, ei mäleta. Ta kindlasti suri, sellepärast ta meiega koos vabaks ei saanud. Kaua seedriga. Kas 43. aasta sügiseni vist ja siis likvideeriti ära, miks rikastusvabrikus hakkas juba sõja, plaatina nagu pesemine seal kõik ja siis ta hakkas, ta ei andnud tulemuse, mis siis likvideeriti ära. Aga mehed meil oli neli brigaadi ja siis meid toodi sealt ära ja siis Medvedjevilt töödele igas brigaadis 40 meest, terve hulga mehi. Ja me hakkasime ehitama teed sinna, seal avati see vene keeles pruudiga Kredex'is robot, see on siis lahtine karjäär, lahtine karjäär ja sinna oli vaja ehitada teed ja teed. Me ehitasime seal siis paari kuuga ei jäänud neljast brigaadist poleks kümmekond mees, kes said veel nii jalule. Sest see tee oli tappa ja seal oli sama juhus meil niimoodi, et õhtul. Töö lõpp on normi. Konvoi vahetutad, tulevad teised, need valvurid, aga me peame ikka edasi töötama. Ja hommikul kunagi saad sinna juba kella viia, toostasin laagrisse, saad selle supi kätte ja leivatüki kätte ja ja magada üldse ei saajemine jälle uuesti tööle ja see oli viiv pidevalt seal täitsa inimeste ära ära tapminema, siis läks neil palju, see oli hävitamine, stseeni hävitamine täielikult. Ma pean ütlema, et ma ei tea, kas ma siis olla niivõrd nõrk, et kes võib olla haiglasse sisse. On ka Eiland kõht lahti, on palavikku? Ei, mitte midagi, ta taga lihtsalt nõrkus oli paljude kaalusite. Mina siis Comendiviinsena nõrge jõulisega majandusega tundingase, ma kaalusin 44 kilo. No need iga ei puupingi peal istuda, ei saanud taguotsa niivõrd kandineldad ja, ja kui sa läksid väike mingeid Bilbakenevaku sees oli Eliisa, siis komisjon jõudis. Kas teile keegi ütles, mille eest tõid sinna surmalaagrisse viidi? Ei ütle mitte midagi, meie ühiskond, olime ülekuulamine ka kutse sinna välja ülekuulamisele, kus see ülekuulamine oli, see üle 60 oli seal üks väike maja oli seal laagris väga kaugel. Ja seal siis üks noormees oli, see ülekuule vene keelt nii palju ei oskanud. Aga siis ma mäletan, mul oli üks Petserimees, oleks puks, Ani imeline. Ema oli tõlgiks stagna. No ja siis ta ei suuda ühte teist, saad ühisnimetus, maakaitseliidus olin maalin koolipoisina olin oma sõjaväkke aega teenima. Kaitselisi enam olla ei saanud. Lähed, eks ma pidin ütlema niimoodi ütleme niimoodi oli. Mida ta veel teie käest kuulda köismäe hulgas niimoodi, et mismoodi ma suhtusin sellesse, kui nõudu võim tuli Eestisse? Mina ased, mis ma sain suhtuda, ma olen sõjaväelane, mina allusin valitsusele, see oli minuvastast ja oligi rohkem vist ei olegi nii küsimus, kogu jutt sellega piirdubki ja koostööprotokoll protokolli allkirjakeeles alla ja mine ja kõik ja kõik, ja siis on niimoodi, et meid arreteeriti 13-l juulil 41 aga siis see otsus, NKVD erinõukogu otsus, nõupidamine, erinõupidamine, otsus oli tehtud viiendal septembril 1942 Moskvas. Meile siis teatati sellest 43. aastal. Viska kutse sinna välja dad ja teine on siis noh, mõistetud kaheksa aastat ja mul oli siis pandud need kahed antis vetskojees, võskaasavani. See oli mul pandud sisse paragrahvist, kõik mehed ei olnud enam selleks ajaks eluski. Oi jumal, see oli rohkem kui pooled söövad. Kes ikka nii enam-vähem välja vedas. Taastani, see jäi ellu. Aga kes ema enne seda ära suri? Ja osa lasti maha ka? Sellepärast meie nende 13-st mehest pärast oli meid laagris, see oli 42. aasta suvel olime kolmekesi. Hanneli nelik oli üks Leokinime selline oli ja mina. Ja siis Leok mulle rääkis, tema, oskas hästi vene keelt, ema talle, venelane, tal nõmme, poiss, selline nõmmel ta lõiga staabikirjutaja. Ei olnud ajateenija ja tema sai ka kõige väiksema aja viis aastat. Rääkis mulle niimoodi, et kui, kus tema oli kuulnud, et need, meie poisid seal olid nagu omavahel kuskil midagi tekkinud halba, midagi taolist. Ja sellepärast nad arreteeriti ja kus tema sõja teadis, seda mina ei tea. Aga oli juttu, et meil olid, paljud viidi ära, kes sealt ära kadusid, laagrisse ja rääkida ja endale lastud maha. Meie mehel kadusid kuskile 10 meest selle pärast, kust nad leidis. Sellepärast olles seal laagris olnud kaheksa aasta jooksul küll kes üks kukkus pärast sinna teise lae seened sinna teise laagrisse igal pool laiali, kusagil katsusid, paraskame vabaks saime, siis me saime ikka kokku jälle. Ja vahepeal me ikka nagu teadsime üksteisest midagi, kus keegi on, ta oli, oli ikka see teada, aga mees nagu vits vette kadusid. Et mitte midagi teadnud. Ja see mees, kes igas alga hirmus, hakkas pressima peale ja et nad saa saada seal tükike leiba rohkem või tubakat seegi vastu ei pidanud ja tubakas oli üks asi, mis palju inimesi viis hauda. Kas te olite suitsumees? Mina olin suitsumees küll, aga mina oma leib aidata suitsu ühes kunagi ära ei andnud. Kes kõvad suitsumehed tantsima leivatüki ära selle mahorka ees oli seltsimehi ka, kes seal tubakaga elu sees hoida müüsid ja üksikpäris kõrgem ohvitser. Seega panin tikutopsi ühe teise põhja alla, kui mõistuvakat hallis alas juhtimise mehed avasse ehitajad ei maht väiksem. Igaüks katsus oma. Kuidas närvid vastu pidasid, selles olukorras seal? Norra mehed pidasid paremini vastu. Aga noorematest meestest ka. Vaat ma ei mäleta, see oli nimede meelad. Ma teada talle, Tartu mees oli, ta oli Euroopa meister, ratsuta tahtmisest temaga Vladimir hädadema. Kunagi ta saunamine peitis ära jälle vägi läheb täie täis. Ei saa. Ega siis selle. Olin kohe niimoodi, et ega ma nagunii ellu jääma, suren ära ega ellu ja surra. Ja nii ta läks ka meie hauda. Rügemendi kapten siller oli. Teame, tõime surnud taime ö juures, seljas, tassisime koju, viisime haiglasse, tema haiglas välja enam ei tule. Ta oli kolmanda kompanii lähemal ja ma mäletan, kus töö juures ta oli. See me teemegi säält sellest plaatina kaevandusest, millal see võis umbes olla. See oli 43. aasta kevadel, siis me, kui me veel seal plaadile kavanduses töötasime, kuhu need mehed on maetud? Need maetud on sinna, selle smeetika mäe alla, kus. Oma elektrijaama taha sinna umbes ma tehase kohta ma sain muidugi käinud ei ole. Kuidas neid maeti kestvaid patsid? On need kindlad brigaadid, oligi see tööd? Tegin, ma tahan. Nii palju räägiti ja suvel kaevati augud valmis. Ma saan ühishauda matmist, ei kuulnud. Seda, ma nägin ise omapärast. Nad ei pandud, nad pandi paljalt sinna. Kas 41 42 olid kirstud? Ei tea, ma laagrist väljas ei käinud, siis ma ei näinud surnud veidi laagris väliteki sisse mähitud, seda ma teen, isesepas kuma selles nõrsaiuliste komandost ära tulid, mida siis leitnant Henno pere oli? Tema oli siis selle apteekri majandusjuhataja seal, selles nimetatud statsionaarses haiglast ja siis tema võttis mind ema juurde tööle. Ülesanne oli siis nendegi haiglase tulid nende riided vastu võtta ja kui haige selles välja anda ja siis oli nii, et surnuid toodi sinna, väisame varjualune oli, need pandi sinna riita. Nii palju, kui neid seal öö suri. Ja siis hommikul tuli hobusemees järele siis need laadisime nad sinna tekkide sisse, seda tee peal ja siis saatsime sinna Morgyway sellesse surnukambrisse igalühel pandise Pirka jala külge numbriga ja saatsime ära. Aga siis saal, ma tean, parasmalagi vead, nad siis pandi selle kirstudest, nad viidi sinna surnukael sallimise vankri peale, see põlgus oli ikka nii mitu rida need pandud. Ja aga kuidas kosmosel matmine toimus, igatahes augud ma tean seda, et suvel kaevati kõik augud valmis. Jumala tiga umbes teadis, palju neid on mis leitud lennupere enda saatus. Endale saatuse sarnane, vabanes näriliskis. Ja siis ta apteegis töötas. Isegi esimehe prillid, mis mul välja kirjutada, tema kaudu saab higistad paali muljega kogu laagri ajal, nii palju, kui saadi kuni laagri lõpuni. Me olime ikka nii üldse peaaegu sõbrad, kogu aeg. Aga tema oli viga, tal ta oli kyll suitsumees ta ilma suitsu läbi saanud emale. No ta muidugi, tal oli võimalus seal rohkem ja siis ta vabaks. Ja tema oli ainuke mees, kes seal suri, Meie ajal vabana. Matsime sinna narriski surnuaial ikka vanivabade inimeste surnuaiale. Muidugi, praegu ma ei tea, kas, kus haava kohta on, aga. Aga siis mees, kes seal on, riskis, nendes meelsus on see. Leitnant. Aartma tema ei tulnudki ära, ta jäi sinna tööle. Aga see riiks, ema suri, saal ja ta oli muinsus, on kohapeal talle projekti peainsener. Kas põgenemise esines põgenemist esinenud, meie seas esinenud aga põgenemisesimees palju ja Maeletavuse viimati elas koonduslaagris, olin siis oli ka soojus oli ka väga tihti, kui neid toodi sinna ja isegi surnuid pandi väravasse. Ja sild külge põgenemine on ilmaasjata. Ja siis ma nägin isegi tundras seal tõided, üxoris on rattaline kaarik oli. Kaks ratastele stagaljandiks amentiisel sammune seal ja oli siis mees ristiti pääl nagu risti löödud ja oli surnud, toodi sinna väravasse, aga oli elusaid ka. Põgenemis oli palju mäleta meiega türgitatarlane, tema põgenes ära, nad olid kaunis kaugele, nad olid organiseerinud isegi kompasnil olija Toiduained varutada värke. Ja üks oli sealt kuskilt Jenissei Eestis üks poiss, kellega nad on peaaegu selle kodus. Aga jällegi need kohalikud elanikud ainult süles alaseid puud, jahu ja ma ei tea, kui palju raha selle eest ja toodi tagasi. Tal oli 10 aastat olid mõistetud ja siis see aeg, mis ta nüüd salli tähistatud, see läks nagu tühjaks õhustik mõistumada, aga muidu oli aseväravas oli meil tihtipeale ikka hommikul tööle televaadadele, seal mõni seisab vaja emist surnud hoidi, mitu-mitu päeva seal väravas. Aga ma nägin seda, esimees põgenes just seal sellesse, kui me töötasime selle tee-ehitusel ja siis oli seal teisi brigaadi, oli veel neid vange ja nägin, kuis mees läks siis muide seal, ega seal ju traataeda ei olda. Seal tunnimees märkis ära, ütleme seal need kohad piirides ole ja ütlen, et see on nüüd siis keelutsoon ja kui sellest välja astud, siis laseb ilmuhedamata. Nojaa, aga see mees hakkas minema. See on meie brigaadimees, hakkas minema, sina seal lagema seal ja läks ja see karjuv küll ei saa, seisa ja see läheb ikka edasi. Ja ikka seisa, see läheb ikka edasi. Siis ta hakkas laskma. Panime paugu ära, see läheb ikka edasi. Siis ta viskas pikali, hakkas laskma ja läks, mees läks ja läks ja läks ja läks külgeis. Täägiga nägin, küll löödi, see on niimoodi, et et läksime tööle just meid viidi ja siis oli seal need, kuidas ta nimetati, elamud, painet katsetasid, kuidas nimetatud nende ülemustega omad laagri juhtkond elas sealses José laamil laagri juhtkonda, kombinaadi juhtkond ja kõik, ütleme seal need olid, sa saad lääme sena rivis kõik ja muidugi meediale hoiatatud ju niimoodi samm paremale, samm vasakule, loetas jooksuks ja tulistan hoiatamata. Aga seal, no näed niimoodi seal ääre peal mees näeb, et terve päts, valged, leiban seal kraavis maastusele. Lask krabama ja see ta ei lasknud, aga lõid nägiga. Valvur, valvur jah, selle külje sisse, aga ma ei mäleta, kas ta eestlane oli, kellele ta ja ta ei mäleta, see oli eestimees. Mees. Mullu jäi meid kaunis vähe. Ja nii, et tuli tagasi minna, siis. Ma võin ära ütelda, kes tulid, siis tulid kapten tekkel. Kapten Stam kapten oja talu, leitnant Aardma, leitnant, karuse, leitnant rast. Siis oli veel allohvitseridest Rein Rossi. Juhan ertis. Richard Parmasta. Ja Johannes karist. Ja oligi vist kõik, kes meid siia. Jah, kõik kokku, aga otsajaja uluvad mad uluotsaga, sama asi, et uluotsa kohta mina midagi ei teadnud. Ots ju 43. aastal Ilmariidina toodi suurele maale ja temast ma ei teadnud enne mitte midagi, kui teadsin ainult selle saate kaudu ma sain teada, tema on elus. Ja siis siia tuli veel lets Mardna ka, ümbrust seal igasugused arva arsemas 300 meest oli meid seal, eks ole, ja nendesse järele 15. Seega on kaunis suur väljalangevus 1095 protsenti ja see on ikka väga suur. No meie, kes ellu jäi, meie paremad aastateks? 25 kuni 24 kuni 32, seal oli erinevaid inimesi kõige paremaid eluaastates olev, no need jäid sinna. Ja siis ta mõjus igat moodi psühholoogilised ja kõiges mõjustad. Et sa ei ole ikka enam see inimene ikka neli aastat olla täitsa naljas kogu aeg pidevalt, sa tunned, et sa oled nelja sai ju, ei olegi seal muud mõtet kui süüa seeniori loomainstinkt, see ei ole inimese normaalne. Isegi ma mõtlen niimoodi, naljaga vetendad siis mul on meeles, kui me sinna läksime. Meieni on need, olime alusena narribalasen kolonelid, kes seal olid need ülemise nari peal ja siis tuli välja, et kõik olid suured kulinaarid. Küll nemad võid arutada, tead ikka, missuguseid pirukat. Kulinaar, vaat see oli seksinälg. Üks nendest, tema tegi puulusikaid hästi. Samas lehise puust töötegijad, aga noa oli saanud ja tema tegi puulusijad omale ja teistele tegid ja sa oled ikka kuskil käisid, tegid tattninad. Ja peale seda sama põhimõttega nagu vanasti oli seesama vasta laudaga tahti välja saada. Kas sõja ajal tagalasse kolinud Eesti tegelased ei tundnud ka teie vastu? Huvi meie saatuse põrmu mitte põrmugi. Mail ei olnud ju mingisugust sidet välismaailmaga, olles seal linnas mõni tuttav, on ta kohe sellest keegi meie saatuse kotsu ees olnud. Vares ja Karotam Leimer olid ju sõjal tagalasse. Olid olid aga meid meie saatuse kohta mitte keegi mingisugust kuskilt maha kantud ja täitsa täitsa üsna laagritraataeda meid viidi ja nii olid seal juba kassa elab või ei ela selle kellelegi asi nii kaua sa liigud nagu liigud, sa pead siis töötama. Ja kui sa enam ei liigu, siis viies sind ära ja see oli kõik. Meie teadsime ise, palju meid on ja ja meil oli ka seal omavahel juba siis olime nagu võrdlema võrdsega ja siis ei olnud enam midagi seal, kes sa oled nüüd. Kapten kolonel ajordes. Mis töid üldse laagri aastate kestel teinud olete? Esimene töö rääkisite oli kangiga. Külmunud maa, tüvede ja valmistumine, no ja siis mahelisel sepaks plaadina kaevandusest selle järgmine, see järgnede siis vahepeal jälle vaesemad seal. Ja siis ma sain yes hemopeale, sokutas mind sinna, temal ja apteegis oli nende tööga meestuttav ja sakutas mind sinna töökotta tööle, see oli täitsa venelase sisse. Nii et seal ei olnud ühtegi eestlast. Ja siis ma lasin sinna, noh kõigepealt proovitöö kaamer välja, viilida viisi välja veel ja siis küsis, mis oskatud mina töös kuju lõpetasin, mina tegin raud tulekindla rahakapi, teise poisiga küll koos tegime selle soojustus koostöös kooli lõputööks, ise kombineerisin, mõtlesin lukud ja lukusüsteemi ja tegin valmistada. Seal oli palju, ütlesin, ma tegin, oi-oi, meil on kontoris ajaga tegema. Et ma tegin seal valmistele tollegi rahagappidel kordasid oma kooli lõpu teha ja tegin seal selle valmistas sama lukusüsteemiga umbes sama, umbes samades rollis, kes oli ka palju halvem teha küll, olgugi et meil koolis ei olnud keevitus. Me viisime käruga vedasime alla linna, teises otsas Jaanika, kleed kees oli Seplauroli. Saaliga tegin valmis. Ja ta võib-olla praegu on sanan riskis allesse katma harva. No ja siis Salma ma pärast seda mais pandi riistakambris tööle siis lisakambris luksub seal sallik. Ja siis vahepeal tegin seal puurimistööd veel ja kõik ja siis ükskord see Käemehaanik ja tema oliga sellepärast kiievi temani töötanud lennukeid tehases vastuvõtjana, lennukimootorite vastuvõtjana, troll, kontroll ja ja tema oli siis praaki, mingisuguse satsi, neid mootoreid välja ja sellepärast pandi siis kinni. No ja see siis ütles niimoodi, et temal on vaja, saad hakkaja mees salle, majanduse kümnikuks. Siis ma hakkasin organiseerima seda transporti, Saldleme kõikus vajama, vedada midagi ta metalli ja hapniku ja värki ja ja siis oli parajasti oli see ehitati seda ühte korstent seal 100 100 meetrit, korsten ja saalses oli, korsten oli valmis, aga need raudrõngad vitsad pandi sinna ümber ja seal eribrigaad. Ja siis mina hakkasin seda brigaadi seal varustama ja nendele eritoite anti ka veel siis selle kombinaadi poolt, et siis juba liikus seda Ameerika, seda sealihakonservi Argentiina jäisegis, viinerit olid purgistade värgid ja seal sööklas raseerida sealt pirukad ja siis ma võin nendele organiseerima selle toidu kõigi neile lõunal. Simmutad, no ega ma ise ka päris ilma seal ei antud. Ja üks asi veel, et 100 grammi piiritus tuli nendele meestele siis ette nähtud veel päevanorm, roosa sall, track, töömees aedaima saime ikka täiega maitsva suu ära. Ei sandi meile kasukad, ohvitseri kasukad, need valged, talvine aeg oli ja kiiresti oli vaja teha seda korstnat, töötad seal. Ja siis mina sain Kaseleda piksam. Ikka päris päris korrali soe kasukas, tee oli kuni 100 meetrit maapinnalt 15 meetri kaugusele pandi see jällegi rõngas ümber ja siis 25 meetri peale platvorm ja. Ja siis see käis, käis käsivintsiga need üles viia ja. Korviga ülesse ja see Kimi Põltisse Kõige viimane töörühma laagrisse hoiumaline dispetšer. Siis ma olin vahehärra, siis mul juba omaette kabinet ja kolm neli telefoni laua peal ja see oli kaunis raske töö, sellepärast pidigi organiseerima vene keelt, oskas niikuinii palju, et hakkama sain. Ei olnud häda midagi. Kas siis veel teisi eestlasi oli silmapiiril? Oli ka see oja talu töötas sealsamas, mitte kaugel kompressori masinistina. Tekkel oli kompressori masinist siis Aartma, see oli projekteerimisosakonnas, Karuse oli selles tsemendivabrikus töötas rast oli jällegi kõva koha peal selle maamõõtja seal kaevandusest markseid ära ja selle koha pealt siis vabanesite ja saamas vabanesem, jah. Nojah, vabaks saime. Mis aastal maa sai 49, kellel oli 10 kell kaheksa hinnaalandust ei tehtud, hinnaalase tehtud, mitte midagi. Ja see oli, sai vabaks, vot siis oli kõige hullem, on see asi veel niimoodi? Laagri ära söödi välja. Raha mulle öelda, et noh, mitte midagi olnud. Tööle ei võeta enne, kui seal sisse leeritud. Aga siis ideerida enne kui sul on elukoht. Ja tolle nüüd niimoodi, et seal, mis sa siis teed, surnud ring, surnud ring täitsa laagris, vähemalt sa teadsid, et sa said selle kuradi supiportsu ja selle leivategijat, eks ole. Aga nüüd ei ole mitte midagi osta ei ole millegi eest, et tööle ei saa. Ja siis ma mäletan mulle kõige esimene tuli mul seal siis värava seal silla peal tuli pärast väravat oli seal sild tuli üks Luukase nimele, tema oli, ta oli Venemaa eestlane Leningradis pärit, ta isa oli luteri koguduse pastor Leningradis omal ajal olnud. Ja tema räägiks Vaike täitsa puhtad eesti keelt ja siis tema andis mulle siis 50 rubla. Kui sa vabaks saamise konto horissaatsutus siin vaja tunnimees taimedega sinna, ega ma oma see ants sinna eeskätt uksest sisse ja nüüd kava. No ja siis seada aga pabereid vormistama ja küsisime, kus ma sõitada. Suudan sõita mujal sõidutada. Sa pead silmad maas tagasi, eestlasel on lubatuse ära sõita. See kõrb ei ole, ei lubata, oligi lühikese otsese, Maša otsustas selle kuradi menusaates. Aga tegelenud ja mul selle karistuse järele mingisugust ei olnud, seda asumistega mitte midagi. Mees. No ja siis ikka kuidagimoodi ei saa, all sai sinna. Rossi Rein oli Võru poiss veeru mees, tema oli juba enne vabastada ühiselamus, siis sai siis tema juures kuidagimoodi seal mõni mees läks öösi tööl ja sai seal ära magada. Ja ma siis ikka sai. Siis sain laagri raamatupidaja, sain ka siis 249 rubla raha sellise vanas vääringus, nagu see oli siis kaheksa aasta kaheksa aasta palk. Kuidas te arvate, mis oskused või omadused või teadmised aitasid teil vastu pidada selle kõige raskema aja üle elada, läbi teha? No, ma arvan ikka needsamad CAD tööstus töös kool, jah. Et ma ikka oskasin midagi teha. Sa pead, oli ju palju sarnaseid mehi, kes ei, kes oli elukutseline sõjaväelane ja ta ei oskanudki midagi muud teha. Näiteks kapten Stam, temal ju väga tisler. Kapten tekkel, tema oli kõiga tehnikamees ja oskas oja talu, samuti Karus helitehnikakooli lõpetaja, tehingu lõpetanud Ago Artma koolivend, ühe kursuse mehed, pürotehnikud mõlemad ja Art Maali jällegi temast, tema sai juba laagrist Sassina laagri projekti osakonda sinna tööle ja pärastele, siis valin kõike sinna jäidiga. Karistus on väga hea, treial. Treiali sai tööle last, oli see maamõõtja vanem maa, muidu oli seal kõrge koha peal. Ja nii kes midagi oskas teha ja ja kõigiga lehist omale oma vastava töökoha. Elutahe oli ka sai, ma ei tea, mul oli küll, ma ei mõelnud kunagi, et ma nüüd ära suren, mulle mõtlen niimoodi, et kas ma kunagi riba kaugele sahma lipsu ette pannud, kuigi ma seda väga harva. Aga siis oli tänane mõtteväest. Aga? Millal te nägite jälle Eestimaad? Esimenegi 51. aasta mis oli maikuus rongiaknast? Jah, siis käis see rong, tulid Moskvast selle Pihkva kaudu siia. Tallinna. Seal ei saa sa puhkusel. Ja 55. aastal siis tuli päriselt ära. Mis tunne oli Eestisse tulla, eesti keele kõla oli võõras. Kuigi me seal rääkisime eesti keelt kogu aeg. Siin ikka tunneb kõrvades hoopis midagi muud, kui meie räägime. Muidu aktsenti oma ei oskanud, ütlevad, et tahaks endale juurde tuldada. Aga siin oli täitsa teistmoodi, kõlas eesti keel pärast nüüd Harris ära, nüüd ma ei saa aru, aga siis oli küll ma esimest korda kuulsin. Siis oli täitsa täitsa teine kõla eesti keelel. Niisama konid Toompeal käsi. Eks ma võtsin mütsi maaja siis kui lippu heisati, ei, järgmisel päeval. Nüüd on elanud ära. Lapsed kasvatanud ja lapselapsi mul kuus tükki.