Tere päevast ja kaunist suve algust kõigile. Ööbikud on selleks korraks oma hõiskamised hõisanud õied hõlmitsenud, Käol odraokas kurgus, aga ees on veel sõnajalaõie. Toogu see õnne noortele ja soojendagu südant vanematel. Ent jaanilaupäeval on eestlaste jaoks sootuks teistsugune tähendus. Võidupüha. Kuuldavasti on meie seas veel vaid mõni vabadussõjast osa võtnud. Teised on kõik läinud oma teed ja vaatavad meie tegemisi pealt kusagilt mujalt nõndasama nagu kõik enne neitsi armsal kodusel maakamaral liikunud vaaremad, vaarisad vanaemad ja vanaisad-emad ja isad. Ärgem unustagem neid kõiki mõttes tänamast, selle töö ja vaeva eest, mis on sillutanud teed meie jaoks. Jaania jõuluõhtu on säärane pisut müstiline aeg, meil tundub, et mõistame 11 otsekui õhust. Aga läheme nüüd tänase saate juurde, mis on salvestatud läinud reedel raadiomaja kohvikus, nagu oleme varasemates saadetes maininud, sai päevatee 15 aastaseks ja tahtis sel puhul olla üheskoos oma kuulajate ning autoritega. Tavapärastele saate tegijatele lisaks oli Silver Päeval rakkes veel hulk häid inimesi raadiomajas. Ja siinkohal suur tänu seekordsest päevades on kuulda ka Toivo makkia Silvia karot. Aga astume nüüd üheskoos, paar sammu tagasi on reede kell kaks pärastlõunat. Tere päevast, armas rahvas. Me oleme teiega tuttavad 15, viis aastat ja mul on suur rõõm, et te leidsite täna aega siia kohale tulla. Mis ma võiksin öelda, eakad inimesed mulle tegelikult meeldinud lapsest saadik ja ühed mu esimestest sõbrannadest olid ka meie küla eakad inimesed aga meelde on mul jäänud ühe väga armsa memme ütlus tükk maad hiljem küll juba ta oli jõudnud 80. sünnipäevani ja ma teadsin teda hästi leebe ja, ja väga perekeskse inimesena. Ja ta oligi kõik oma elu pühendanud oma perele. Ja vaat siis ütles ta minu jaoks täiesti ootamatut sõnad. Et elu on olnud pikk ja tööd on olnud palju. Ma midagi muud ei kahetse, kui ainult seda, et oleks võinud ka endale mõelda. Ma soovin, et kõik te, kes te täna siia kokku tulnud olete ärge siis ennast ka unustage teistele ohvreid tuues. Mind palus saate toimetaja need 15 aastat järjest teil hästi tuttav linna, kus ma toeks ta saaks ise ka hakkama, aga me töötame ühes toas, me oleme sageli kõrvuti ja räägime maailma asjadest ka vahel. Aga uskuge, säärased kohtumised on saate tegijatele tipphetked. Aga noh, nagu te teate, olete te raadiomajas. Meil on värskelt uus ülemus ja võõrustajate nimel esimesena saabki sõna Margus Allikmaa, palun. Ma kasutan võimalust praegu pöörduda teie poole, head raadiokuulajad. Tavaliselt direktorile sellist võimalust teatada direktorile mikrofoni kätte ei anta, eetrisse ei lasta, aga praegu on selline suurepärane hetk, ükski raadiosaade ei sünni ilma kuulajateta. Me teame, et veel üks päev ja 15 aastat on päevade eetris olnud. Selle aja jooksul on juhtunud Eestimaal igasuguseid huvitavaid asju. Uusi valitsusi on tulnud. Raadiomaja juhtkond on kordi ja kordi vahetanud, peatoimetajad on vahetunud, aga päevade saade on jätkuva eduga ikka eetris olnud. Head kuulajad. Te võite olla hästi veendunud ja hästi kindlad selles, et ainult tänu teile, kui oleks kuulajat, siis ei oleks ka ju raadiosaadet, seepärast tahan ma öelda. Suur suur aitäh, et te olete Eesti raadiole truuks jäänud, Eesti raadioga kaasas käinud, aga võime olla täiesti kindlad, et seda saadet ei oleks ju olnud või see saade ei oleks nii järjepidevalt eetris olnud, kui ei oleks olnud 15 aastat saadet toimetanud Liinakus mad. Ja nüüd palun. No tõesti temale. Igal asjal oma kord ja meile kõige ligemal on selle saate tuntud esinejad. Riigikogu inimesed, Mai Treial on nüüd palutud siia mikrofoni juurde. Austatud päevade ja saatetegijad, austatud proua Liina, head raadiokuulajad. Päeva tee on olnud läbi aastate niisugune saade, mida on oodatud kui head sõpra, kui head külalist, kes on jaganud teadmisi, kes on olnud seltsiks ja kes on kunud Häid, sõbralik lahendusi, kus headus on olnud nende saadete saatjaks. Ma väga tänan kõiki neid tegijaid, kes on selle 15 aasta jooksul olnud esinejateks. Jaa, muidugi, selle saate hinge ja eestvedajat proua linna kosmot. Ma arvan, et need 15 aastat on väga lühikene aeg. See on selline aeg, kus tuleb jätkata kindlasti veel palju-palju aastaid ja sellepärast ma soovingi jätku sellele saatele ja võib-olla sobiksid siia kõige paremini Viive Osila sõnad. Vikerkaar on otsapidi keset Peipsi järve imetledes iseend ja värskendades värve vee ja taeva ürgsel jõul. Siis tõuseb loojaks säravaks, igavesti läbimatuks unistuste väravaks. Neid unistusi ja vikerkaare värve ja päikesesära ma teile soovingi ja tarand ka riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt ja tahan üle anda väikesed meened. Kuigi need ilusad sõnad on kõlanud põhiliselt siin toimetaja aadressil, siis ega siis toimetaja üksinda seda saadet ei tee. Ma palun siiapoole kõigepealt meie saate muusikalise kujundaja, kelle nimi Kätlin Maasik ja kellega meil on niisugune huvitav kontakt, et ma ei peagi ütlema, millest saade tuleb, ta juba on osanud õige muusika valida, nii et suur aitäh talle. Ja meie saate kuulajad teavad ju ka kindlasti seda, et alati on meie saates olnud ka Tõnis direl, tema räägib ikka, millest saates juttu tuleb ja tutvustab videviku. Aga viimati, kui me koos saadet tegime, õieti paar saadet tagasi, tuli äkki mõttele, et mikspärast see küll nii on, et iga kord, kui meie kolmekesi kokku saame, hakkame kohe haigutama, et kas me oleme üksteisele juba nii igavaks muutunud. Aga siis me leidsime riigile sobivama seletuse ja see on see, et me tunneme ennast lihtsalt üksteise seltsis nii vabalt. Psühholoogid on asja uurinud ja väidavad, et kui tunnete ennast kuskil mugavalt seltskonnas, siis tähendab hakkate seal haiguta. Siit me võime vist nüüd edasi minna ja tänase päevakommentaar ühiskonnaelu kommentaar on Janno Reiljan-ilt. Sa pead päevade kuulajad nii siin kui kodus raadioaparaatide ees, tavaliselt me pöördume selles saates otse teie poole, aga täna ma teen ettepanekute pöörduksime koos teiega selle toreda saate tegijate poole, eelkõige liina poole ja ma tahaksin kõigepealt enne kommentaari, siis anda sulle üle lillekesed, kus punane värv peab seda kirglikkust väljendama, millega sa kõike teed oma elus ja valge seda ausust ja puhtust. Püüad seda kirglikult teha, et need kaks asja kokku satuvad? See ei olegi elus sugugi nii sagedane juhtum ja sinu puhul on see juhtub. Võib-olla see ongi see, mis päevatee on lastud kauem kesta kui olnud taasiseseisvunud Eesti vabariik, nii et lillekesed sulle ja et see saade kaua ja kenasti kestaks meie kõigi rõõmuks. Ka kommenteerides praegu nüüd juba vaiksesse suppe jõudvat poliitikaelu, tahaks öelda, et nii tähtsat ja tormilist aastat ei olegi vast eesti rahval olnud. Peale taasiseseisvumist võttis süsiin eesti rahvas rahvahääletusel eelmise aasta 14. septembril vastu otsuse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Esimesel mail saime me Euroopa Liidu täisõiguslikuks liikmeks. Just äsja, 13. juunil valis Eesti rahvas esimest korda oma esindajad Euroopa parlamendile kõigi teiste rahvaste kõrvale ja need on sündmused, mis mõjutavad meie kõigi eluaastaid ja aastakümneid mõjutavad päeva tee kuulajate elu, nende laste ja lastelaste elu. Kõik poliitikas on keeruline, kõik poliitikas on vastuoluline, inimesed on erinevad, nende huvid on erinevad. Poliitikas saab see kõik kokku kokku ja on tähtis, et teda püütakse mõista sellepärast et poliitika vastuolud, need on kõigi inimeste omavahelised vastuolud. Nad ei ole välja mõeldud, nad jälle kunstlikud nadile tekitatud. Nad on meie elus kogu aeg olemas ja meid saatmas. Ja siis, et inimesed selles huvide vastuolude rägastikus võiksid orienteeruda, on tarvis steid, inimesi, kes vahendavad seda ja päevade saade kõik tema tublit tegijat liidaga eesotsas teised kõik, kes pakuvad seda üles ehitama, vaat muusikat seda vahel lasevad need, vaat meil siin elus paremini toime tulla, paremini mõista, miks miski nii toimub ja mitte teistmoodi. Kelle huvides, mille pärast niiviisi toimub kõik need otsused, mis poliitikas oleme teinud, kas või Euroopa liitu astumine, seal olemine see tekitab meile nii rõõmu kui kurvastust. Ta toob kaasa meile võimalusi, ta toob meile ka kohustusi ja raskusi ja edukad ja õnnelikud oleme me siis, kui me mõistame, et elus ei ole kunagi nii, et kõik läheb ainult meie soovide kohaselt. Elus ei ole kunagi nii, et rõõmu tuleb kuhjaga, aga kurvastust ei ole kuskil näha. Elus ei ole kunagi nii, et me saame ainult kasu. Aga sellest ei tule midagi maksta. Kui me elu võtame selliselt, siis võime me ennast hästi tunda nii oma kodus, vallas või linnas, siin Eestis, Euroopa liidus ja kogu maailmas. Ja nüüd, et ikka suve algul on päevatee osanud omas sünnipäeva korraldada just siis, kui on tarvis mingit veelahe, mingit vahet selle närvilise keerulisi tööperioodi ja algava puhkuseperioodi vahel. Aitäh, Liina, et sama juubeli oskasid just riigikogu töö lõppu järgmisele päeva panna, mis tõepoolest oleks siis nagu kokkuvõtmise aeg poolt ja teiselt poolt mõtle sellele, et aeg on ka puhata, aeg on lõõgastuda kõigist nendest probleemidest, austatud päevade kuulajat, ma soovin teile kõigile, et sel suvel Haske poliitika-aasta järel saaksite enda, päikesest ja soojast, nagu öeldakse, uuesti laev antud, et sügisel jälle kohtuda tegusate kommentaaridega kõigest sellest, mis meid rõõmustab, aga ka sellest, mis meid kurvastab. Nüüd lähme täie kiirusega edasi, sest pean teile rääkima, et alati, kui me esmaspäeval saadet hakkame kokku mängima, siis on niisugune asi, et nii palju materjali kokku kogutud Kätlin on nii ilusad laulud valinud. Te olete soovinud ilusad laulud eelmisel esmaspäeval ja siis me avastame, et see laul peab vahest välja jääma. Teine laul peab vahest välja jääma, sest seda materjali enam lühemaks teha ei saa, teist enam lühemaks teha ei saa ja praegu ei tule aga laulu vahele, vaid läheme edasi. Tänase rubriigiga. Elujõud ja Peeter Hein ja tema tänane külaline. Mul on rõõm esitleda tänast külalist, kelleks on üks suurepärane näitleja. Suurepärane inimene ka muidu ja Eesti Nipernaadi, kui nii võib öelda, sa oled ikka Nipernaadi. Mina isiklikult külmite. Tõnu Kark on täna teie külaliseks. Ta ütles, et te võite, kui me natuke juttu ajame, pärast tema käest küsida midagi, aga praegu ma küsin, kuidas sa elad? Hean vastata väga-väga hästi. Ega mul ei ole küll virisemist millegi üle, sellepärast et tükk aega tagasi, kui mul väga väga hästi läks, siis ma tavatsesin alati sellele küsimusele vastata niimoodi, et mulle teenimatult hästi nagu ise ei olekski selleks midagi teinud, lihtsalt läks hästi. Viimasel ajal. Ma ütleksin, et läheb veel paremini. Mis mõttes sul siis veel paremini läheb? Noh, ei tule nii palju rabada, enam tööd teha. Võid mõelda ise nagu seda mõtet edasi, sellepärast et igal inimesel on teatud oma kõrgperiood, millal ta teeb rohkem tööd ja noorena jõuab inimene lihtsalt rohkem tööd teha ja kuskil 30.-test kuni 50. eluaastani siis ma rabasinikaat täie rauaga mitmel rindel, nii kinos kui ka televisioonis kui ka teatris. Aga praegu näiteks kino on ära kukkunud filmima võrdlemisi harva, sellepärast et viimasel ajal ei ole nagu eriti raha, nagu te teate, ja kinostuudiod teevad väga vähe tööd. Ja sellega seoses on ka vähempakkumisi ja ühesõnaga minul on natukene lihtsam. Ma ei pea nii palju kodunt välja käima. Tööl teatris on lihtsam, iga päev ei pea tööl käima, kolm-neli korda nädalas on etendused ja aeg on siis enda päralt. Aga teatris oled hõivatud ikkagi väga paljude tänama, just uhkusega vaatasin teatri edetabelis maalin terve teatri, kunstilise ja näitlejate ja lavastajate kolmandal kohal tööhõivatud seetõttu, nii et ma olin uhke selle üle. Üks teie lemmikutest, nagu ma tean, hein, rääkis Ita Ever tema teine, esimene oli keegi veel, kelle nime ma ei raatsi praegu öelda. Nüüd tuleb suvi, eks ole, kuidas puhkad, puhkan, vaat ei oska puhata. Kunagi mõtlesin niimoodi, et nüüd hakkan puhkama nagu üles tõusen, mõtlen, nüüd hakkan puhkama, siis astun hoovi, ma ei ela enam Tallinna linnas, elan linnast väljas, elan Jägala jõel ja seal on niisugune asi, et nii kui hoovi välja lähed, kuskile midagi tahab teha ja siis mõtlesin, et teen selle ruttu ära. Siis seal tööst lahti ei viitsi nagu eriti töötaja tahaks puhata kogu aeg, teen selle asja ära ja siis lehend teise aianurga juurde, vaatan seda kaela teha ja päeva läbi mingid tegemised, õhtul mõtlen, et ei saanudki üldse puhata, aga see vist ongi kõige parem puhkus, kui sa vedelema jää. Mul on väga hästi meeles, anna andeks, kui ma liiga pikalt räägin, ei räägi pikalt. Ilm oli kunagi, see on nõukogude aegne film. Kilp ja mõõk, kahe seeneline. Seal oli üks vene luuraja, kes pidevalt tegutses just kuskil väljaspool kodu Saksamaal kapitalistide ja fašistide armee taga ja tegi töösse luurajana tagasi tuli, läks koju, istus maha. Ma mäletan ühte kaadrit seal siis mul on meelde jäänud sööbinud lausa niimoodi, et pesuväel tõusis hommikul üles oma kodus üle 10 aasta vist ja olnuna ja läks õue, ta ei osanud enam olla, ta ei osanud enam teha midagi, ta ei osanud enam mõtelda midagi ja ühesõnaga ta oli nii nagu öeldakse, ületöötanud, et ta enam ei osanud elada. No minul oli ka vahepeal niisugune aeg üks kümme-viisteist aastat tagasi, kus enam ei saanud olla, sest Õhtut hommikut kõik olid kuidagi nagu töörabamisega seotud, sest suure uhkusega ise lugesin ükspäev ankeeti, mis mult paluti, mul tuli välja 45 filmi 10 aastaga. See on jube palju. Ma kordasin veel üle selle nimistu ja vaatasid, ei, ikka on õige. Nendest filmidest ma tõesti olen mänginud nii et päris palju. Aga need, see oli nagu poosetamise pärast öeldud, praegu. Nendest filmidest ikkagi Nipernaadi, on sul südamele kõige kallima või ei ole. No minul on kõige kallim tegelikult minu esimene film Tuulte pesa, see oli 78. aastal tehtud kuma veel silm ei olnud nuusutanudki üldse ja imestasin, kuidas mul nii lobedalt ja ladusasti läks, see algus, ma tegin proovivõtet Olav Neulandiga tegelikult ühe metsavenna väikse rolli peale ja proovivõtet tuli niimoodi teha. Ma pidin hüppama kuskile laka pööningule. Kaamera samal ajal võttis ja ma arvasin, et ma ei saa sellest suurest talast sealt kinni. See oli nii kõrgel, et ma ei saa sinna lakka, aga nii kui öeldi, et kaader, võte, duubel läks mootor nii, leidsin ennast seal üleval lakas olevat ja pärast vaatasin, et kuidas ma sinna sain, ma ei tea. Ja pärast proovisin uuesti ära. Ta kui keegi ei näinud sinna ülese selle lati külge ja ma ei saanud. Ühesõnaga mingisugune niukene nädakas oli sees, et ma tahtsin või räägitakse, et kui koera eest ära jookseb, näiteks sõid jube kõrgest aiast üle hüpata. Berdaga ajab muidu tavaliselt ei saaks sealt üle. Seda võib ülekantud mõttes ka terve elu kohta öelda, eks ole. Jah, ongi nii hirmus, tahtmine peab olema ja et midagi saada tänapäeval eriti ja ma olen tähele pannud, kes väga varakult ei tea, mida ta tahab. Vaat see ei jõuagi, mäele, jääb nii künka peale sinna kolama. Kui väga vara, tead juba, mida tahad, siis võib isegi mägesid tõsta. Ja väga vara peab teadma, mida tahad. Sinul on selge, kõik, minul tuli see niimoodi, et ma ei ole kunagi tahtnud saada näitlejaks, mul ei ole seda arvet olnud, aga ma mäletan, et mulle see kuidagi tuli, juhuslikult täiesti sattusin, kuna vend oli mul teatrikoolis ja mina sellest üldse huvitatud ei olnud, aga ta tiris mind kaasa igale poole, siis mind kui pisikest poissi pakuti igale poole nagu neid asjadega, mida suured poisid ei saanud teha tema kooli juures ja siis minul tuli see tõesti kuidagi nii välja, et ma ei pidanud üldse pingutama. Teised hakkasid rääkima, et, et äkki ta on andekas, aga mina ei teadnud sellest mitte midagi. Aga kuidas sa selle tegid ikka ma ütlesin, ma ei tea, lihtsalt tuli kogemata. Need. Sa ei kahetse. Mitte üks raas mitte üks raas. Ei kahetse, see on üks väga tore töö, tegelikult see ei olegi nagu töö. Lausa paneb imestama, et selles ka palka saab. See nagu lõbu ja hobi ja rõõm ja kõik muu. Ja see rahvas, kes selle ümber liigub, need on väga toredad ja huvitavad inimesed. Ja niukseid, kes ei ole toredad inimesed, need sealt lihtsalt süüakse välja sellest seltskonnast. Mulle tundub niimoodi, ma küsin lõpuks ainult seda küsimus, et hea küll, lõbu lõbuks, aga sa pead ennast kuskil ikka laadima ka ju, ega see lõbu seal on lihtsalt niisama lapse lõbu. Muidugi ei ole. Mina laen ennast öösiti tavaliselt, ma olen selle peale mõelnud, et äkki keegi küsib, kus sa laed ennast, mina heidan õhtul magama. Olen nii tige, et ei taha kedagi näha. Ja vahest ei taha paksu tekstiraamatut kätte võttagi. Aga hommikul tõusen. Mul on kõik meelest läinud. Ma olen just nagu laetud hea tuju, päike paistab, linnud laulavad, tuleb lörtsi. Mul on hea tuju, hommikul peale magamist. Mul on alati hea tuju. Seda ma alustasin ka väga varakult, muide, kui ma käisin koolis ja sain kahe, oleksid kohe magama. Ja üles tõusin, mul olid palju kergem ja see magamine nagu laadise lülitas mind välja ja uue päevaga hakkab nagu uus elu. Mul on niimoodi välja kujunenud nii et ma ei pea kuskil käima laadimas ja kui tarvis on lõbutseda näiteks mina halva tujuga väsinuna ei viitsi kunagi ennast kuskil nii laadimas käia, et mõni ütleb, et oh, ma teen kõva peo oma, rahustan ennast maha ja siis pärast seda olen puhanud. Ei mina ei saa seda teha halva tujuga ja mingi ebameeldivustega seoses ainult rõõmuga võin ennast kuidagi niimoodi nii-öelda laadida. Ma tänan, et sa said tulla kõik. Siit on väga meeldiv edasi minna tänase saate lindistuse juures ja natuke lõõgastuda ka nii palju kauneid sõnu on siin räägitud, jaga tarka juttu juba piisavalt palju räägitud, et nüüd oleks aeg kuulata mõni ilus laul ja mul on meeldiv kutsuda teie ette laulma armastatud laulja härra Vello Orumetsa. Aga enne kui ta laulma hakkab, küsima tema käest kohe küsimuse, kas teiega päeva, tee saadet, kuulake, kui kuulata, siis mis võlub teid selle juures? Kõigepealt saate tegijatele suur aitäh saate eest ja palju õnne saadet kuulama. Juhtun kuidagi juhuslikult, kuigi ma tean juba esmaspäeval kella neljast ma juba panin raadio käima, kui ma olen vaba. Kuigi ma olen juba aastates, aga elutarkusi tuleb sealt ikka juurde. Aitäh. Niidutakse Emily Porter. Ning juba kuskile olid. Nood mõtte Leiate mis on nagu Kõik noored Siiski armastan. Närida. Seitsmevärvi lõbus näitama tuli. Kus on mõnuga? Ma palun siia doktor Peeter Mardna teile hästi tuttava inimese saate kaudu ja küllap paljudele ka isiklikult tuttava Tere tulemast, me oleme päris tükk aega teiega käsikäes seda terviserida, selles saates ajanud ja te olete tublisti abiks olnud. Mida te ise selle aja kohta ütleksite? See on olnud väga meeldiv aeg ja ma pean rõõmuga ütlemad mina ja paljud minu kolleegid, kes siin on esinenud nii Ülle Siimon kui Tõnu Peets, need on õnnestunud osutada abi ja kaastööd nii teie matele kui mõningal määral leevendada taasolijate muresid ja me oleme suutnud välja tulla sellest situatsioonist, et meie sunnitud sellega sedakaudu kellelegi müüma tervishoiuteenust me oleme saanud abistada inimeste kaasas olla nende muredega. Et see on väga meeldiv selle asja õudused kommertslik poole sealt ära löönud. Ja teine küsimus on muidugi on see, et ma olen sügavalt veendunud, et see saade on inimeste aitamisest, nende muredest. Paljud ühiskonna liikmed tegelikult ei tea, kui palju neid saate kuulajaid on sellised, keda me igapäevases elus ei kohta, kes oma hea või tervise suhtes on nelja seina vahele kinni pandud ja kelle üks lävimise võimalus ühiskonna ja kogu muu eluga ongi raadio, raadio kaudu. Neid inimesi on palju ja Omarsti praktilises ma tean väga paljusid patsiente, kes on jõudnud sellisesse ikka või sellist tervishoiuseisundisse, kelle üks võimalus on ainult raadio kaudu levida ja nad kõik on selle saate suhtes olnud tänulikud ja nad on saanud oma hingekosutust, sealt ka salati, füüsiliste materiaalset abi. See on teine küsimus, aga hinge korrutus on tulnud ja arstidel on selles suhtes hea selle saatega, et me tunneme. Me oleme kaasas selle inimesega ohtlikuma tegevuse juures, aitame temast sellest üle, sest siin maailmas kõige ohtlikum asi on siia maailma sündimine. See lõpeb alati surmaga, aga me tahame, et see vahemaa oleks inimestel turvaline. Et sellest elab üle ja inimene ja tema tervis on ju kõige tähtsam, ükskõik missugused poliitilised tuuled või poliitilised käigud me ette võtame või mida poliitikud jälle välja mõtlevad, tema tervis on oluline, tema tervis on riigi alus ja on ka poliitika alus. Nii et see saade on selles kaasa aidanud ja ma ei ole vist kohanud ühtegi meie kolleegi, kes oleks Liina Kusma palve peale mõnda küsimust kommenteerida või kodanikke küsimustele vastata või nõu anda, oleks ära ütelnud. See näitab selle saate tegelikku seisu. Aitäh nende heade sõnade eest ka, kas teile ei tundu ka, et meil on natukene nagu sarnased elukutsed selles mõttes, et meie poole pöördutakse tavaliselt ikka siis, kui mingi mure on ja räägitakse ausalt ära. Jah, me uskusime ka, kuni viimaste aastateni seda, aga nüüd on isegi seaduse pandud. Me oleme mingisuguse asja müüjad, seda me tegelikult olla ei taha. Me tahame nõuandjad, olla, abistajad olla ja kõike muud, aga me ei taha. Meil ei õnnestu seda müüa, mida meilt nagu patsient peaks ostma, reeglina patsient ei tea, mida ta meilt osta tahab. Ta tahab osta ühte umbmäärast, asjatada posta, tervist. Ta ei tea, mis selle kauba juures on see tegelik, mida ta tahab osta, seal on umbes sama, kui me läheme poodi ja poemüüja käest küsima, et me tahame osta sööki, tahan kõht täis, on, aga ta ei tea, missugust toiduainet valida. Et astaks olla isegi nõuandja, abistaja ja nii edasi ta ei tahaks olla müüa. Pealegi, see kõik ei käiski hinna sisse, sest need on niisugused väärtused, millele tänaseni ilmselt ei ole veel hinnalipikut suudetud kusagil välja mõelda. Noh, selle kohta ka meie kaugete lõunanaabrite grusiin laste vanasõna ütleb, et annab jumal tervise, ülejäänud kõik ostame, et see on see kaup, mida osta ei saa. Mis siis ikka, aitäh selle lühikese kommentaari eest täna ja loodan, et meie koostöö jätkub. Ja ma loodan seda ja ma loodan, et need kuulajate arvud suurenevad ja me kõiki küsitlustega neid ei tea ju, kes neid kuulavad, sest need ikka mingi valemi järgi need kuulajate arvud võetakse. Ma sügavalt olen veendunud, et see inimeste arv, kes seda saadet kuulavad ja kes sellest hingekosutust saavad, on tunduvalt suurem, kui ametlikus statistikas. Saade ei ole veel kaugeltki läbi ja ma palun siia nüüd proviisor Kaljo Mandre, kõigepealt pere. Ja ärme siis räägi täna sellest, mida inimesed peaksid ühe või teise häda puhul ette võtma. Ma mõtlesin, räägime tänateis, kuidas sobib? Kas nii vanal mehel enam sobibki endast rääkida, aga ma usun siiski, kuidas ma üldse loodusega sain, sina peale siis paar sõna minu kallis kuskil vanaema Tartus, sellest on juba möödas terve igavik, kui ma olin teismeline, siis ta kutsus mind ka saada, tundis väga hästi loodust, ravimtaimi, läksime Kambja kirikusse, seal üks jaanipäevane päev surnuaeda, mina, vanavanemad, sina külastama, teekond oli 18 kilomeetrit pikk ja läksime jala, kõik õitses ja immitses ja tema kui hästi tuntud rahvatark ja loodusetundja näitasid, vaata kalju, vaata siin naistepuna ja see on see ja teine ja kolmas ja testis ta hakkas mind huvitama. See päev on väga meeles, see oli tõesti ilus päev, päike säras, kõik, linnud laulsid ja kõik taimekesed õitsesid ja ma sain julgema targemaks. Läks aastaid edasi, oli juba karjapoisi aas ja karjas oli jälle loodusega kokku puutuda rukkiväli ja oli augustikuu. Algus oli rukkilõikuse aeg, sel ajal oli väga palju Tungalderi tänapäeval poidud viljad ei ole Tungalderi näha palju rukki sees ja ma korjasin ilma tihaseid abtid, neid ostavad ja ta on üks väga väärt ravim ja saigi korjatud ligemale pool kilo. Neid kuivatatuna viisin Tartusse, tähendan, apteekis on esimese Eesti krooni. See oli natuke kobedam kroon, kui meile praegu eesti kroonu. Nii et igatahes kroona andis poisile jälle julgust edasi tegutseda ja see andis mulle tõuke, et loodus on üks suur imeasi selle rahaga teha ja niisugune asi oligi, et minu isa ütles, et ega selles poistega muud ei, saagu apteeker. Ja nii ta läkski ja 40 aastat täidis apteegis mürki segatud tarkade tohtrite koos töötatud, õnneks ka 40 aasta jooksul suuri pahandusi juhtunud, palju inimesi ära mürgitanud. Ja igatahes mis olid tõesti väga töökas ja küllaltki omapärane. Siiski maalide aega pean kuidagimoodi mitte eriti väärtuslikuks. Nüüd ma olen 20 aastat tegelenud loodusraviga ja teater. Ma olen näinud oma töö. Vilja paljud muidugi ütlevad, et see on tühi töö ja vaimu närimine. Loodusega ravimine, mina vaidlen vastu, miks mitte loodus ei ole mitte asjata aja raiskamine. Kogemused, mul eila helistab üks. Keelev onkoloogid ütlevad niiviisi, et kui opereerime, siis on ta kindel surm ja kui ei opereeri, et siis te olete ka ja temaga hakkasime rääkima juttu? Muidugi mina ei kavatse ravima hakata. Rääkisin oma pojaga, panin kähku, kui ma ütlesin, et see on ainuke lootus, et kui loodust ja looja suudavad sind midagi tea, andsin omalt poolt vulampaarnes, et 20 aasta jooksul olnud keelevähiga ja täiesti on inimeste abi saanud. Ma ütlesin, et kallis noormeeste katu hankida tedremarana juuri, keda selle eest ja iga söögi peale hakkad oma suud loputama sellega, kui ma mõtlen, et tõesti see aitab inimesel peab olema usku ja lootust loodusesse ja tema loojasse. Ma olen vana mees juba ja ma tahaks siiski, et inimese saaks kasvõi hea sõna, see on rohkem väärt kui teinekord üks kallis rohi ja meil on tõesti rohud, on väga kallid ja neil mingit kindlust. Me oleme katsejänesed, ma ise kannatan tegelikult ka vererõhu all. Ma tarvitan muidu värvel loodusande kaselehed ja mustalehte joon teed ja aga muidugi on siiski loomulikke, vererõhu peab tarvitama vastavaid ravimeid, ilma nendeta ei saa hakkama maidani pikale oma jutuga minna, aga siiski loodus on armuline ja loodus on siiski, mida tasub usaldada ja armastada. Ühte väikest seikama tuletaksin lõpetuseks veel meelde, et te olite ju üsna noor proviisori härra seal Saaremaal, kui olite puhta kõver ja apteegirohud ei aidanud. Ja ma hea meelega seda võiks lühidalt mainida, ma olin 23 aastane noormees siiski neelasid väga palju igasuguseid, küll anal kiire ja, ja palju Annageetikume, et lihtsalt valudest lahti saada. Ja oligi momentiline apteegis ja tuleb apteeki, üks tagamõisa poolsaarelt tuleb üks tagamas juuli, kes oli, ma arst tundis väga palju loodust ja ravimtaimi, ma käisin kodus talle tõesti väga ilus kodu, kus oli rookatusega maja katuse all, olid, kust ilusti ravimtaimed ja kõik hoitlegi Artis, kõik olid korralikud seal kuivatatud ja väga meeldiv oli, näe ja tuleb apteegi ja ma olen seal apteegileti taga kõveras ei saa ju varjata, kui sul selg on haige ja oi kuule pojake, sul on selg haige, on küll, muidugi piinlik on ka apteeki seal tagu Kreeka ja, ja tõesti, ta ütleb niiviisi ära neil poegadel neela neid igasuguseid mürke, Tseed ainult näiline, et hakka tarvitama päris loodusande, et mine nüüd kohe peale klopti kinni panemine, mereäär ja korja adu merest, võta koju eest see, mis oli Kelus adru ja siis samas on ju apteegi taga kadakapõõsaid küllalt sügisene aeg ja noori võsusid, pane kumbagi üks kõva peotäis ja üks supilusikatäis keedusoola ja üks liiter vett ja pane keema, keeda veerand tundi nii kuumalt, kui kannatad, pane siis linase riide vahele pudru ja pane siis omale selja peale, aga sinna peale peaks panema pesemata lambavilla ja ma mõtlesin, kust ta seda lambavillaste puhastamata saa. Läksin kirikuõpetaja juurde, tema ütles niiviisi, et mul on kotis nurgas, et mul mutid toovad Saaremaal on eriti kombeks kingitusi tuua ja ma võtsin kassad paar peotäit villata, käisime 10 õhtut seda protseduuri ja ma sain kolm õhtut teha niiviisi. Kas edasi? Ja edasi ma enam ei teinud, aga oleks pidanud tegema edasi tänu jumalale, mina igatahes nüüd juba 55 aastat ei tea, mis on enam seljavalu, nii et isegi loodus ei ole mõttetus, nagu võib-olla mõned arvavad. Aga siiski ma olen väga õnnelik, et tänapäeval hakkavad arstid arusaamad, ka loodus on siiski väga ja inimeste aitaja. Kena aitäh ja ma arvan, et küllap meie kuulajad on mõlematega kokku puutunud nii loodusraviga kui ka tohtritega ja abi saanud mõlemilt ja küllap see ongi loomulik, et see nii läheb. Siiski del oma õnne ees, ma ei olnud. Suutis aite tämber selgust veenda, ümber õnnes, kindel olla. Ja see on nii. Küpses suudlusjaks. Täna ikka läks kõik, mis oli, kõik on need sai september, rahastama kuus maks. Vaid september. Veerisin värv. KMS. Kartus kaotada, mis raskentulehituut, see kartus pahatihti näri hinge. Suutis maitsete pärl. Speeenna endal õnnestunud või nii ja see on nii. Küpses suur nuusk hiljaks. Enam ei kahtle kõik, mis oli need, kõik on naisseptember rahastama kuulsaimat. Vaitsepteta veelisin pärnojaga. Nii. Suutis valitsejate venna ümber õnnest ja ja see on. Küpses suudlus. Hiljaks muutunud. Täna ikka võitmis saali kannete naisseptember aastal nagu soojemaks. Vaid september. Veelise värv veel ei hakka, ainult. Enne veel, kui lähed selleks vabaks mikrofonis, minul on üks küsimus, proua Külli Pedak, kuule, keda te kindlasti kõik teate, kas te mäletate, kuidas me aastate eest leppisime kokku, et me kumbki enne pensionile ei lähe, kui see pensioniseadust saab selline, et on mõistlik minna, kas me nüüd siis ei saagi pensionile või millal? Seda, et me ei saagi pensionile minna, vaevalt et me ühegi seadusega rahule jääma. Nii austatud päevalt ja saate toimetus sotsiaalkindlustusameti nimel. Ma õnnitlen teid tähtpäeva puhul oleme ju meie selline riigiasutus, kes möödunud 15 aasta jooksul oleme päris mitmeid kordi saanud esinemisõiguse teie saates ja meie ülesanne on rakendada nisukesi keerulisi seadusi nagu pensioniseadused ja toetuste seadused, mis võib-olla esmalugemisel ei ole kõigile väga selged. Ja kui meie oma koostööga oleme suutnud veidikegi asja selgemaks rääkida, siis ma arvan, et meil on mõlemil põhjust rõõmu tunda, et me seda oleme suutnud teha. Nii et ma soovin jõudu ja jaksu päevade saatele, et ikkagi rahvas saaks siin selgeid sõnumeid. Tõepoolest, siin oli juba juttu sellest esinemisest, et meie kui riigiametnikud, kelle igapäevatöövahendiks ei ole mitte mikrofon. Paljudega me hea meelega ikka sinna mikrofoni ette rääkima ei tule, aga koostöö on meil olnud tõesti niivõrd meeldiv, et isegi hirm selle mikrofoni ees on ära kadunud. Ma mõtlesingi, et mida teile täna kinkida ja seetõttu mas Ingingi teile mikrofoni. Aga nüüd on küll üks niisugune probleem ja selle probleemi peate teie ise ära lahendama, kas on eetiline oma vahend ära süüa, sest ma tunnistan, et, et selle mikrofoniga ei ole midagi muud teha kui tänasel pidupäeval veidi maiustada, nii et aitäh koostöös. Palju õnne teile ja. Ja väike grilltähti. Tahan tervitada, päeva teeb ja kõigi päevade kuulajaid kõige esmalt kullakallis päeva tee jälle on sinu sünnipäev käes. Seekord saab aastaid juba 15 täis aastat kätkevad tööd ja närvipinget kõiki neid probleeme, mis meile lähevad hinge. Sel puhul tahaks soovida sulle visadust, jõudu ja muidugi õnne. Ja ega vist rohkem lisada pole, kui hea, et sa meil ikka olemas oled. Aga mõned sõnad panin kirja ka meie-ealistele, kõigile märkamatult on möödunud aastad otsekui lennul läinud. Need aastad on võtnud meil mõndagi kaasa, kuid miski ka alles on jäänud. Ega selles tormava elukeerises aastate lennus suurt aru saagi. Enne kui heidad pilgu peeglissevaat, see sulle tõetruu pildi maalib. Imestad, kuhu küll puna on kadunud, kust tulnud on juustesse karda, kes ometi on nii tihedalt ladunud kanavarbaid silmade alla silmitsedes nüüd oma peegelpilti, on selge, mis aastat kaasa on toonud. Kuid teame ka, mida elu on kinkinud. Hingelt oleme ju ikka veel noored. Kuulajatest ei tea, siis tegemist on proua, aita Moorits, aga kes on meil üsna palju neid mõistatusi ära võitnud ja alatikaga kuulajate seas olnud, nii et aitäh sinuni, loodus seletaks puhtast loodusest nurmenuku tee. Oi, ma tänan, proua Rooväli, on siin kindlasti, olete tema nimega kuulnud palju kordi. Proua hilja helis me, minul on, noh, nii ilus ei ole, kui eelmine oli, mul on niisugune natukene protokolliline kogu õde, päevatee, 15 aastane on aastas päikesetee kord lühike, kord pikk kuid päevade iga tund on alati tihe ja õpetlik. Kui koos on saate sisu kirev, siis ülevaate annab Tõnis Tyrell. Teada saame, mis seadused ja määrused on uued. Kustpoolt puhuvad poliitikast tuuled on külalisi mitut masti mitmelt alalt üle Eesti. Nendega vestlemas käib sagedasti Peeter Hein. Häid kogemusi nad kõik jagavad, kus peituvad nooruse tagamaad. Jõuvarud, mis aastat kandamil aitavad nii elujõudu, siin antakse ka tervise eest hoolt kantakse. Et tervis jällegi saaks korda. Õpetusi annab tohter Peeter Mardna, kuis tervislikult toituda ja liialdustest hoiduda. Häid nõuandeid kööginduse alalt. Lilian Kosenkranius jagab tervistav loodusande soovitamas. Kaljo Mandre lõpuks teab veel kõrvu teritama ja tuhmunud mälu värskendama. Kui kutsutakse mõistatama, et kes räägib, loeb või laulab tasuks soovi laulu, siis saab kuulata teadagi laul hea tuju saadik. Et ta kohale jõuaks kasvõi kaunilt, kaugelt noorusmaalt selle eest hoolt kannab Kätlin Maasik, et alati kõik hästi laabuks veab vaprat koormat, tubli meeskond. Möödub siis kenasti. Päeva teekond. Kui hea Liina, kus ma käes on, ohjad teel palju huvitavaid sõpru, kohtab see ju ikka juhi hool, et kindlalt kätes oleks rool. On vaja sooja, selgete säravat pilku, et see koorem täies lastis suurese põnevas raadiokastis ei peaks kraavi poole viltu. 15 pikka aastat käidud päeva teel. Neid kindlasti on palju palju läbi käia. Veel jääb vaid soovida, et konarusi poleks sel teel. Et tegijail ja osasaajaid oleks ikka terves kehas terve vaim ja meel olgu palju õpetlikke õpetusi, tegusaid, tuumakaid, tunde, hulganisti aastate verstaposte. Et see tee kulgeks nii ringi kui otse päevateele edasist edukat teekonda pika järgnevateks aastateks. Tahtejõulist tegutsemisiha, see tähendab tarmu hindu, palju tervist, energiat ja olge visad. Suur tänu. Tere päevast, head koosviibijad, minu nimi on olegi Puurov, kes kuulmise peale teab, kes nägupidi ja 57 aastat tagasi ma olin selles majas esimest korda raadiosaates ja olin väga õnnelik, kui sain kutse ka tänaseks kohalviibimiseks. Hea meelega tulin siia ja kui tänast koosimist proua liiga, kus ma alustas, ta ütles, et oli keegi, kes rääkisid, on hoolt kandnud kõikide Eestist, ainult ennast son unustanud, siis mina ütlen ausalt. Mina pole ennast kunagi unustanud. Mina olen väga aktiivne või olin väga aktiivne ühiskondlik tegelane, võitlesin pensionäride huvide eest, kui ma lähtusin sellest, et ma olen ise kah pensione ja kui ma tahan saada head pensioni, siis ma võin seda saada ainult siis, kui kõik saavad head pensioni. Aitäh. Kui kõik pensionärid ütleksid ühe hea sõnapäevade kohta, siis seda ei oleks palju, päevade on teeninud selle ära, millega te olete hakkama saanud, pensionärid 15 aasta jooksul 52 korda on tundagi istunud raadio juures suur-suur, aitäh teile selle eest ja oleks neid veel õige mitu korda viitikast. On Eesti Pensionäride Ühenduse esimehelt Sven Pärnat, kes ei peaks teadma, aga küllap te teate, aitäh. Palun siia siis hilja. Kuke oleme pensionäride liidu kaudu juba vanad sõbrad, võiks öelda. Jah, tõesti, me oleme teinud koos pikka reisi Ungarisse, kus toimusid esimesed euroop, Papa, pensionäride laulu ja tantsupäevad Eesti eakad inimesed oskavad olla väärikad, oskavad ennast esindada. Ma olen tänulik nendele inimestele, kes armastavad oma kodumaad, armastavad oma rahvakunsti ja ma tänan Liinat selle eest, et ta tegi põhjalikku saat, et selles töös jõudu edaspidiseks ja üldiselt ütleb. Meil liidus on veel väga palju huvitavaid asju, nii et uks on avatud. Head kuulajad, kallid kaasvõitlejad, mina niisugune, kuidas öeldakse, ühiskondlikult aktiivne olnud, terve elu, kahe hakkan sellega, et üks väga suur palve on raadiomaja nendele saate tegijatele, mitte tegijatele, niipalju kui ülemustele kõik pensionärid, kes on kurtnud, et ei saa seda saadet kuulata, kes hoiab kuskil last, kes on, teeb ükskõik mida endale lisas pensionile teenida. Et kui võimalik oleks sellest saatest kordus ükskõik mis päeval ja see on paljude Talle aga suurt optimismi kõigile ja kõigile kõike head. Need sõnad pärinesid siis meie ühelt kauaaegselt kuulajalt proua, õnne Eha Gabritsalt Haapsalust. Näen kaugele valgus ja sinusse ilge eesti filmina. Ei piisa. Me ei Seleta. Naerdes küsisin su käest, näitamistates ta Klaskne juurtel näed, täpselt siis, kui kesköötundidel vastu aknad ööd sellel tähel, kes ma ootan igale. Ei märka keegi. Kas siis, kui emme Ööde pikkuseid ja ööde pimedust ei näe, sest et me ei pea soe ja selge pähe alles siis, kui silmapiir paistab läbi nagu klaas pikki helkijat muidugi ma lennata, kui me need Ka siis, kui need On paksult pilvi. Ei märka keegi. Kas siis, kui on. Ei piisa. Sellest. Ei märka keegi. Igati. Kahjuks ei mahtunud kõik head mõtted ja kaunid sõnad seegi kord ära. Aga ehk kohtume veel ja räägime jälle. Siinkohal palju tänu armsatele inimestele, kes päevatee 15. sünnipäeva rõõmurohkeks ja meeldejäävaks tegid. Nädala pärast on päeva teie soovikontsert ja siis jätkame teed koos oma suvekülalistega. Sedapuhku aga soovivad Liina, kus ma Kätlin Maasik ja Tõnis direl kaunist jaaniaega kõigile. Süüdatakse tuleb tantsuplatsilt alla.