Tere hommikust, head vikerraadio, kuulajad, kuulate jutusaadet, minu nimi on Toomas Luhats. Homme on meil viies oktoober. 1992. aastal, sel päeval võitis presidendivalimised Lennart Meri. 1969.-le aastal andis BBC eetrisse esimese osa hilisemast kultussarjast Monty Pythoni lendav tsirkus. 1910. aastal kuulutas Portugal end vabariigiks, tähistab samal päeval vabariigipäeva. Aga meie jaoks ei ole see päev küll oluline mitte neil põhjustel, vaid pigem pärast, et tegemist on rahvusvahelise õpetajate päevaga. Peamine ja kooliõpilaste jaoks mõistagi kõige meeldivam aspekt õpetaja päeva juures on see, et saab tunde anda. Samas mitte vähem oluline on see, et sel päeval tõstetakse esile õpetajaid. Ja sellise toreda pika sissejuhatuse järel ongi mul tänases jutus ülimalt hea meel tervitada Tallinna Kristiine Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetajat Helmi kellet. Tere hommikust. Tere hommikust. Kuulajatele teadmiseks. Ma sirutan õpetaja, kellelt mitte lugupidamatuse eest, vaid sellepärast, et ta minu õpetaja. Aga kõigepealt, kuidas Kristiine gümnaasiumis õpetajate päeva tähistatakse? Kristiine gümnaasiumis on õpetajate päeva tähistamine traditsiooniline ja abitu rentidele väga oodatud sündmus. Nad tahavad kõik oma kätt proovida õpetajatena. Aga kuna igale õpilasele jätkuõpetajaametit, siis on nemad ka koolitädid, arstitädid, sööklatädid ja kõik on leidnud endale ameti ja nad teevad kõike väga püüdlikult ja täpselt. Mõni tunneb sellest erilist rõõmu ja mängib pisut üle, aga see on kõik naljakas ja väga armas. Pidulikum sündmus on meil aulas, kus õpilased esitavad õpetajatele laule, näidendeid, luuletusi. Aga sel aastal tegid nad nüüd nii, me tähistasime õpetajate päeva, reedel pidi ta nüüd nii, et näpparodeerisid õpetajaid tegid seda südamest ja armsalt ja õpetajatel oli hea meel näha, kuidas õpilased meid näevad. Kas mõni poli puhuskovi oli ka neid, sest ikkagi juhtub, et on libastumine, et pidupäeval öeldakse ka midagi niisugust, mis ei ole päris pidupäeva jutt. On see õpetaja jaoks oluline päev, õpetajate päev. Õpetaja jaoks on see päev natukene segane, aga rõõmus, segane sellepärast, et ei saa tundi minna, ei saa anda neid tunde, mis sul on ette nähtud, sest õpilane annab selle tunni õpilasele, sa annad ette küll selle, mis tarvis teha, aga õpilastel on tihtipeale. Ma olen nii, et klass võtab seda mänguna ja noorel õpetajal on seal klassi ees väga raske olla. Ja see muudab selle päeva natukene mitteametlikuks. Aga kui on koolis mõni mitteametlik päev, mis siis sellest? Aga kas see õpetajate päev tõstab piisavalt õpetajat esile või on see ikkagi rohkem kooliõpilastele mõeldud, seda? Õpetajate päev tõstab väga õpetajat esile sellepärast, et kõik need õpilased, kes mängivad õpetajaid juba visuaalselt, tekitavad selle tunde, et kui koridori peal näed õpilast, tunned ära, keda ta kehastab. Ja teisalt, kui ta tundi annab, siis ta annab tundi ka, nagu ta on harjunud nägema oma kehastatavad õpetajat. Sellel õpetajate päeval sel aastal valiti sind lemmikõpetajaks. Minu meelest valitakse sind igal aastal lemmikõpetajaks ei tohiks küll nüüd erilise üllatusena enam tulla. No see ei ole nüüd päris tõsi, eelmine kord oli 2006. aastal Vahepeal 2007. aastal valiti siin näiteks Tallinna parimaks õpetajaks, kas see, kumb, kumb sinu jaoks on olulisem esiletõstmine, kas see, mida õpilased valivad, või see, kui siin hinnatakse siis linna tasandil? Olulisem on kindlasti see, mida õpilased on otsustanud. See on palju olulisem. Linna tasandil on ilmselt teised näitajad, mille järgi siis otsustatakse. Aga see, mis hoiab õpetajat õpetaja töös on need näitajad, mida õpilased esile tõstavad. Helmi, miks sinust üldse õpetaja sai? Ma olen mõnikord mõelnud ja oma õpilastele ka rääkinud seda, et minul oli kaks ametit ette nähtud, esimene amet oli mul lastearst, lastearst ja teine amet oli õpetajaamet ja selle nimel ma juba tegelesin teisest või kolmandast klassist alates. Ja ma ei mäleta, kui ta pidi see järjekord neil oli, seda ma hästi ei mäleta, aga ma tean seda, et ma kirjutasin ühe kirjandi, mis loeti klassis ette ja selle arstiametist. Ja mul on meeles üks lause sellest, ma ei tea, miks. Et kõige suurem rõõm minu töös lastearstina on ema rõõmupisarad. Sest see on tänu arstile sellepärast, et tema laps oleks saanud. Aga õpetajaametiks valmistusin nii, et tavalise koolivihiku tegin neljaks, tekkisid väikesed vihikud, klassis oli mul viis õpilast. Need vihikud, ma kirjutasin etteütlusi täis ja ma kirjutasin nad millegipärast väga vigaselt. Siis oli mul tehtud ka klassipäevik ja hakkasin neid vihikuid siis jah, vihikuid parandama ja etteütluste hinded olid muidugi halvad ja siis ma tegin jälle uue etteütluse ja nüüd ma ei teagi, miks ma neid vigu tegin, aga küllap mind sellest ka karistatakse. Siis mul tuleb ka ikka üsna sageli vigu parandada. Mulle tundub, et õpetaja jaoks on väga oluline moment ka see, kui kui õpetaja saab esimesed tuleristsed või seisab esimest korda klassi ees. Seda momenti mäletad või. Mäletan seda suurepäraselt, kui ma tulin Kristiine gümnaasiumisse, mis tol ajal neljas keskkool. Ja ma sain üheksanda klassi ja ma olin neist seitse aastat vanem. Ja kui me sinna klassi läksin, Mul kummitas peas luuletus. Ma tulin klassi mitukümmend silma mu otsa vaatas, kuidas on see uus. Ja seal on ka niisugused read, et sest tagapingis sumin tõuseb ruttu ja midagi säärasin, ei tee. No ja siis olekski nii nagu õpetus õpetajale seal klassi ees, et moderetasin, alustasin juttu ja kuidagi peab sassi minema, sest need ristsed peab igaüks kätte saama, sest lapsed on taibukad, aga mitte pahatahtlikud. Kas üritati alguses sind kuidagi proovile panna või testiti siin nii-öelda õpilaste poolt? Ma eriti ei mäleta, et oleks testitud, mis mul oleks hinge jäänud. Pigem olid niisugused naljakamad hetked. Ma mäletan selles samas üheksandas klassis üsna siis nemad sain, oli Kalevipoeg ja siis ma kalevipoega teadsin peast palju ja rääkisime kalevipojast. Ma lugesin hästi palju epast ja tüdrukud olid vaimustuses ja kuulasid. Ja kui oli see saarepiiga lugu või Kalevipoeg murdis saarepiiga samblasängi, siis üks poiss ütles mist ja saarepiiga hüüdis appi. Siis poiss ütleb, et kõva selge häälega, miks te siis enam appi hüüdis. Mina, noor õpetaja, klass. Ja nüüd ma ootasin, mis juhtub. Ei juhtunud mitte midagi, sest tüdrukud kuulasid edasi ja mina siis ei pidanud ka kuulama vahemärkusi. Krid vahemärkusi tehakse palju või vähe. Praegu mina mäletan, et meie klassis tehti ikkagi üksjagu. Aga neid vahemärkusi vahemärkused on kuidagi sõbralikud, nad ei ole pahatahtlikud ega kurjad. Mis teeb sind õpetajana õnnelikuks? Õpetajana mind teeb õnnelikuks see, et minu arvates on õpetaja amet kõige ilusam amet. Rõhutan sõna ilusam. Ma ei ole öelnud, et on kõige parem, ma ei ole öelnud, et on kõige tulutoovam. Ta on kõige ilusam amet. Jaa. Igal väitel peab olema kinnitus seda kinnitust ma saan igal koolipäeval, aga eriti ma tundsin ennast õnnelikuna kooli juubelil, kui kõik need õpilased, keda ma olen õpetanud ja kes olid seal juubelil nad käisid, rääkisime ja see on õpetaja elus kõige suurema end. Ma ei saa ütlemata jätta selle aasta esimese septembri suurt õnnetunnet. 2001. aastal lõpetanud klassis oli armas paar. Ja nüüd Neil on väike Helena Marii ja esimesel septembril sai ta ühe ühekuuseks ja nad tulid mulle teda näitab. Niisugused üksikud hetked teevad õpetaja elu õnnelikuks, rõõmsaks ja annavad tunde, et äkki sa oledki kellelegi vajalik. Aga mündil on alati kaks külge. Mis teeb? Küsime nii, mis on tänasel päeval õpetaja jaoks kõige raskem? Õpetaja jaoks on kõige raskem see, et lastel on raske. Ma ei hakka siin, räägime ainekavadest, millest võiks eraldi ja pikalt rääkida, aga lastele on raske meie tänases päevas hakkama saada. Kodudes on mured, mured tulevad lastele ja lapsed pigem mõtlevad igapäeva toimetuleku üle, kui selle üle et tunnid on homseks või ette valmistada või et tunnis nad iga hetke pühendavad sellele, mida õpetaja üritab pakkuda. Ja nendest lastest on kahju. Kahju on see, et neid on küllalt palju. Niisuguseid lapsi. Ehk siis lastel on juba juba sellised. Domestilised on kindlasti paha sõna, ei meeldi sulle, aga sellised kodused, kodused mured, ütleme isade-emademured on need, mida lapsed mõtlevad. On ja kuigi konfidentsiaalsus on põhiline ja lastevanemate töökohta ja muid niisuguseid ankeetandmeid ei pea nad avaldama. Aga kui ikka laps toob sulle kirja, et ema koondati, isa on töötu, siis on ikka päris mure ja vaatanud nukra pilguga selle lapse poole ja mõtled vaikselt, kuidas teda aidata. Helmiseled õpetaja olnud 40 aastat emakeele ja kirjanduse õpetaja. Kas selle emakeele ja kirjanduse õpetamine on nende aastate jooksul kuidagi teistsuguseks läinud või on selle põhiolemus ikkagi samaks jäänud? No minu arvates on nii, et oleneb õpetajast ja kuna ma nüüd väga pikalt tulen õpetaja olnud, siis põhiolemus on minu arvates küll samaks jäänud, ainult väga palju on tulnud juurde niisugust mis paneb muretsema, sest kui me räägime kirjandusest, siis kirjandus on eelkõige kirjandusteos. Ja minu õpilased teavad minu lauset lugedes õpime kirjutama mille juurde ma jään ikka veel väga pikaks ajaks. On saanud löögi sellega, et õpilased ei loe. Ja vastulauseid, et miks ma ei taha seda või teist raamatut lugeda, on pigem see, et miks ma pean seda lugema. Ma tahaksin lugeda midagi muud. Ja ma olen alati öelnud, et ma ei mäleta, et mul oleks sul keelanud lugeda mistahes raamatut, mis sulle meeldib. Aga ma olen püüdnud neile ka selgeks teha, et on niinimetatud pühad teosed, mis näitavadki inimese haritust ja eriti keskkooli õpilane peaks raamatuid küll teadma või täpsemalt neid autoreid. Kui me räägime eesti kirjanduses, siis minu jaoks on Tammsaare püha. Väliskirjandusest on praegu nii palju huvitavaid teoseid, mis on kooliprogrammis, need on Hemingway remark esse, Kafka. See loetelu on väga pikk ja see programm ei ole sugugi niisuguse pealkirjaga, et noh, et nii nagu vanasti oli, et, et kohustuslik kirjandus, see kohustuslik sõna rikub kõik ära. Aga teosed, mis on tänases kooliprogrammis, ei ole niivõrd kohustuslikud, kuivõrd vajalikud. Aga mitte kõik noored inimesed ei saa sellest aru, sest keskkoolinoortel on ilm valla ja tegemisi palju ja raamatu jaoks jääb ikka väga napilt aega. Ka selles kohustuslikus kirjanduses, mida me enam kohustuslikuks ei taha nimetada, on, on vahel selliseid teoseid ka, et loed selle raamatu läbi ja siis tahaks hüüda, et tule taevas appi. Mina julgen öelda, et ei ole sest see kohustuslik kirjandus, mis ei ole kohustuslik, on kooli enda ja õpetaja teha ja, ja ei ole tegelikult niisuguseid raamatuid. Kui sa peaksid nimetama praegu viis kõige olulisemat teost eesti kirjanduses, mis keskkooli lõpetaja peab olema läbi lugenud, et, et nimetada keskkooli õpetajaks ja mis need viis oleks? On Tammsaare tõde ja õigus on Tammsaare põrgupõhja. Uus vanapagan on mõni Jaan Krossi teos, ajalooline romaan, mõtlen ma siin. Siis on kindlasti ka Ristikiviteos ja noortest kirjanikest tasub lugeda Kivirähkiga. Ja neid noori kirjanikke nüüd veel teisi, valik on väga suur ja noored inimesed loevad neid ka. Aga valik nende noorte vahel, keda tasub lugeda, on lugeja soovi järgi, sest kes on harjunud lugema. Nad loevad ju niisuguseid raamatuid praegu, mida kirjutatud Eesti noored autorid? Päris suure huviga nad loevad seda. Ma olin siin Sass Henno raamatut mida tasuks lugeda nüüd, kui see Aidi Valliku raamatut, kuidas elad, Ann, see on nüüd põhikooli lõpus küll välja pakutud raamat. Aga need on niisugused raamatut, mis peegeldavadki meie seda sotsiaalset elu, mis on meie ümber, aga kodude elu ja see on lastele vaja teada, see annab ühest küljest jõudu. Et minul nii ei ole, teistele annab see teadmise, et ka minul on nii ja küllap sellest on abi. Aga kui sa peaksid väliskirjanduses tooma ka mõned näited Väliskirjanduses on minu vaieldamatu lemmik Kulbrantseni ja taamal laulavad metsad. See on Norra Tammsaare. Aga ta on palju kompaktsem kui meie tõde ja õigus ja seal on need kõik ülim üll inimlikud olukorrad, mida inimesel on tarvis teada. Ja mina usun väga selgelt seda, et inimene õpib raamatutest väga palju, sest et on olemas kunstitõde ja elutõde. Ja kunstitõde on liht, poeliselt öeldes, raamatutes ja elutõde on elutõde. Aga tegelikult on nad väga seotud. Ja kui meie satume mingisse olukorda elus, siis tuleb meil meelde mõni raamat, loetud raamat, kuidas seal see küsimus lahendati ja küllap meie endale märkamatult seda kasutame. Aga kirjanikud on ju kirjutanud oma raamatud, elujärg. Aga ma tuleks selle juurde tagasi, et ütlesid, et sinu selline kreedo lugedes õpime kirjutama, et mida sa selle all täpselt silmas pead. Ma pean täpselt silmas seda, et kirjutamist võib vaadata kahest küljest, üks on lihtsalt. No ütleme siis õigekiri ja kui sa oled palju lugenud, siis sul jääb meelde. Aga kirjutamine ei ole ainult õigekiri, kirjutamine on sõna vali, kirjutamine on korrektne lause moodustamine kirjutamises on veel palju tahke. Missis kahtlemata tulevad sellele inimesele paremini kätte, kes on lugenud ja seda ma näen nendest riigieksamikirjanditesse väga hästi. Riigieksamikirjandit ise on ka väga, see on ka väga tore teema. Et kas see riigieksamisüsteem sinu meelest endiselt õigustab ennast. On teada tõsiasi, et igasugune eksamisüsteem ammendub viie aasta järel. Need riigieksamid on neid olnud kakk, kirjandit on kirjutatud 12 aastat 12 aastat. Ja need 10. klassi õpilased, kes lõpetavad siis 12. aastal kirjutavad nüüd uutmoodi riigieksami. Meie selle kuuetunnilise riigieksamikirjandi kohta on öeldud niimoodi, et see on ebainimlik, sest inimene peab olema siis ruumis kuus tundi. Väljasta saab käia viis minutit ja sedagi saatjaga. Et see on üsna ebainimlik. Teisalt on kuus tundi ühe korraliku loo loomiseks vajalik aeg, julgen mõelda. Ja kogemus on alati selles, et kui need, kes on paremad kirjutajad, nemad kirjutavad selle aja täis ja tuleb veel mõni minut puudugi. Kes nii head kirjutajad ei ole, nemad saavad kaks tundi varem valmis. Aga nende punktid on ka väiksemad. No sa loed igal kevadel tegelikult sadu kirjandeid, sellepärast et sa kuulud sellesse riigieksamikomisjoniga 12 aastat, mille üle noored südant valutavad. Teate, noored ongi palju ausamad kui täiskasvanud ja nende südamevalu tuleb minu südamesse küll igal kevadel, kui ma loen 380 noore inimese kirjandid, nagu sel kevadel neid oli, tavaliselt on neid 350 või 360 vaelugede, sel kevadel oli 380 sarv. Ja ma lugesin neid päris suure südamevaluga ja häbenesin ennast selle punase pastapliiatsi pärast. Inimene kirjutab südamest, kirjutab oma muret, kirjutab oma muret oma kodupärast, kirjutab oma muret oma riigi pärast, kirjutab murest, siis mul on kuidagi piinlik servale neid vigu märkida. Kuidagi piinlik. Ja ma pigem lähen kaasa tema murega, aga kuna eksam on nii ametlik ja nii raamidesse pandud, siis kui ma olen tema lugenud ja need vead märkinud, siis ma loen vead kokku saan kirjutada hinde ja see vead võtavad ju tema sellest murest palju alla. Siis on tal veel seal mõned puudujäägid ja tema enne ei tule hea, aga inimese mure on see, mis seal kirjandis on ja neid murelikke. Kirjandeid on palju. Aga kõige paremad kirjandid on siiski kirjutatud raamatutest. Ja viimasel ajal on alati üks teema kus tark kirjutaja saab kirjutada kogu kirjandi ühe raamatu põhjal, kuidas ta tahab. Nii et see on ka väike vihje nendele, kes, kes järgmisel kevadel Ja oma õpilaste, ma olen öelnud nii. Eksamiruumi astudes peab seal olema taskus vähemalt 28 punkti ja teises taskus või peas kolm raamatut, taskus 28 punkti ja peas kolm raamatut. Kohe selgitan. 28 punkti annab õigekiri siis, kui sul on neli viga. Õigekiri kokku annab 35 punktis on maxima. Kui sa natukene libastud, sul on neli viga, Sa saad 28 punkti, hindaja paneb sulle neljakoefitsient on seitse ja sul on 28 vunki taskus. Ja teine asi sul on kolm raamatut, peas see ta peas olekut. Meil on lapsed, see on vähe sümboolselt öeldud, see tähendab seda, et sa tead raamatu kohta kõikese teadvat probleemistikku, sa tead tegelasi, need raamatud on sul täiesti äsja loetud või äsja üleloetud. See on väga oluline, sest et tihtipeale aetakse raamatut segamini küll autoreid, küll tegelasi ja see tuleb viljandiliga, kahjuks ainult. Aga kui sul on kolm raamatut, mida sa ikka väga hästi valdad, siis need on väga suureks abiks. Sest kirjandi kirjutamise päev võib-olla niisugune. Sul on hoopis mingi suur mure? Sul on tervisega mingi viga ja see sulgkasule jookse. Aga kui sina oled õigekirja ära õppinud, siis sinul need punktid, sa saad kätte sisu, esse võid kaotada. Ja sul seekord ei lähe küll maksimaalselt hästi, aga seal õpetajad kooli rahulikult. Kirjandi juures on oluline tegelikult see, et millelegi tuleb toetuda. Noored inimesed on maailma näinud kas sõna otseses mõttes reisides või interneti kaudu ja nad on palju targemad kui aegu tagasi, noored inimesed. Aga kui nüüd riigeksime kirjandust veel edasi rääkida, siis toetuda saab ainult millelegi, mis on tugevalt jalgadega maas. Mingisugune mõte, mida on kirjanikud oma raamatuis öelnud ja sellepärast ongi neid kirjandusteoseid tarvis, et nendele toetuda, kuigi ma julgen siin öelda, ärgu saada, kui valesti aru kuskil ei ole niisugust käsku, et kirjandis peab tingimata olema kirjandusteos, see on täiesti väär arusaamine. Aga ma veel kord väidan, sul peab olema toetuspind ja see ei pea olema ainult kirjandusteos, sest on öeldud, et 45 punkti maksimumpunktid sisu eest saab see, kui on näha lugemust ja haritust. Kas vaimuteravuse tarkus on kaasasündinud või loeb õpitu? Ilmselt on ikka temaga kaasasündinud, aga õpita annab palju juurde, sest maailmas on peaaegu kõike võimalik ära õppida. See tähendab, ma mõtlesin seda, et noh, et võib-olla tõesti, et inimene ei kirjuta kõige paremaid kirjandeid, aga tõepoolest, kui, kui ikkagi tööd teha ja arendada seda külge ennast, siis on võimalik nende maksimumpunktide peale peaaegu On sest see riigieksami kirjeldan tegelikult kavamadi tellimustöö, seal on kõik etteantud, mis sul peavad olema ja selle nimel on võimalik ennast üles töötada ja valmis seada. No aga ikkagi mõni on andekam kui teine, aga andekam on tavaliselt ka altim laiskusele. Kuidas arstid loodreid? Loodreigmarstin annan lisatööd. Aga seda ma ausalt öeldes olen andnud üsna kavalalt, annan mõne raamatu. See ei pruugi olla üldse ilukirjanduslik teos, see võib olla hoopiski mingisugusest muust vallast. Aga ma olen andnudki ilukirjanduslikku teost ja maa vastukaja niisugune, et ta loeb ja tuleb, pakub teistele ja, ja see on minu kõige suurem rõõm, sest üks märk elus on see, et õpetaja peab olema nii kaval, et ta viib lapse sinna teeotsa peale ja laseb siis lapsel ise minna ja jälgib teda ja laps tunneb või see õpilane, see noor inimene tunneb, et tema ongi kõik ise teinud. Ja see on tegelikult kõige tähtsam, kui niisugune tulemus on olemas sisse väga suur rõõm. Ja mul on neid rõõme olnud niisuguseid et inimene on teeotsa peal asunud, sealt edasi läinud ja edaspidises elus on ainult rõõm jälgida tema käekäiku. Nii et tegelikult peab õpetaja ikkagi kõvasti kasutamast Sokratese ämmaemanda tehnikat, et tõde päevavalgele aidata. Võib ka nii öelda jah, sellepärast et mõnikord on niimoodi, et vanem Ma ei taha küll vanema rolli ära võtta, lapsevanem iga kord ei tea ka. Või ei oska tähele panna, mis liinistama laps on andekas või liinistada, võiks arendada, tema tahab hoopis teda teises liinis arendada, aga on neid vanemaid, kes usuvad ja usaldavad õpetajat. Ja kui nad on seda teada saanud, siis niisugune on ka väga viljakandev. Kui palju üldse lapsevanemad täna teavad laste elust, kui palju nad teavad sellest mida nad koolis teevad, aga e-koolile tänu e-koolile peaks olema see ju imekerge. Tänu e-koolile peaks just nimelt peaks olema imekerge, aga ei ole. Seste e-koolist saab väga hästi näha, kui palju on e-kooli üldse jälginud. Aga e-kooli jälgijad on pigem õpilased ise ja pahandavad siis õpetaja pole kirjutanud, et ei teagi, mis õppida on. Meil koolis on küll nii, et iga päev kella viieks on kõik teated e-koolis, vanemad võivad lugeda, lapsed ka. Aga põhimõte on ju neid selles, et on vanemaid, kes seda e-kooli üldse ei vaata. Mistõttu nad siis ei tea, lase hindeid. Vaat siin on küll õpetaja roll nüüd teatada, aga see on ka keeruline, sest et kõigepealt on piinlik küsida, miks teie koolis ei käi, miks ei vaata seda. Ja mõnel on see mitmesugusel põhjusel. Kindlasti on ka neid peresid, kus seda arvutit ei olegi LCD kooli vaadata. Kuigi neid on tõenäoliselt väga vähe, aga on, on vanemaid, kes ei vaate kooli ja seetõttu nad ei ole kursis oma lapse õppimistulemustega. Aga milline võiks olla koolisüsteem näiteks 10 aasta pärast, kas e-kool saab nii tugevaks, et kogu õppimine käibki üle internetti? Türil tahtsin just öelda vastuseks sellele küsimusele sa rääkisid ette, tahtsin öelda seda, et ma olen lasknud kirjutada tuleviku koolist ja lapsed käsist jäävad, et ei olegi enam õpetajad ja on see vaat et mõnes kohas on robot ja ja mina nüüd selle pikaajalise kooliõpetajana võin öelda siis niimoodi, et mina arvan tegelikult, et õpetaja on siis veel alles. Kuigi need võib-olla tööde vastastikune saatmine ja ülesannete saatmine, vastuste lugemine, võib-olla on tõesti arvutipõhine, aga võib-olla ei ole Eka. Sest kool on siiski midagi igikestvat ja see õpetajaamet ja see õpetaja isiksus ei kao vist ikka küll kuskile, hoolimata kõigist nendest masinatest ümberringi. 1915. aastal ütles juba Rutherford tiir Loghers, et me upume teabes tunneme nälga teadmiste järele. No minu meelest oli see küsimus siis oluline, on praegu ka oluline, kuidas eristada olulist ebaolulisest. See on üks väga suur probleem, sellepärast et ma julgen öelda, et lapsed ei oska kaua aega õppida, mis tähendab kaua aega, mõtlen selle all seda, et kui lapsed tulevad neljandast klassist, et kui nad ju on neljandas, neil on üks õpetaja, tulevad kuuendasse, see on selle põhikooli siis järgmine, järgmisena, kas me lõpp 406. on esimene, kolmas, neljas, kuues, siis on see seitsmes, üheksas põhikool siis ma neid täheldanud 12.-te klasside kõrvale ma praegu aga kuues klass ja siis ma täheldanud, et nad ei oska õppida. Aga kooli roll on ka see, et õpetada last õppima. Ja mida rohkem ja kauem olen õpetaja olnud, seda rohkem ma saan aru, et me arvame, et ta saab aru, aga tegelikult ta ei saagi aru sellepärast et ta ei oska õppida, ta ei saa aru, mis ta peab tegema. Aga mis see tähendab, et ei oska õppida, kui antakse kodus ära teha, lugeda läbi mingisugune tükk teha sellest ümberjutustus, siis seal suhteliselt ühe üheselt mõistetav. No see on see võib-olla isegi on, aga seal on neid grammatikaülesandeid, niisuguseid, ma räägin puhtalt nüüd eesti keelest, milles ta ei pruugi aru saada elementaarsematest asjadest ei pruugi mõni õpilane klassis aru saada. Ja minu arvates on üks õigekirjarikkuja, ma julgen seal päris välja öelda, töövihik töövihikud ja need töölehed tunduvad olema väga praktilised ja lihtsad ja mugavad. Aga mis juhtub, laps peab sinna panema, kaskaad jätma, selle panemata. Ta kirjutab selle ka vaadates pinginaabri pealt ja ta ei teagi, mis sõna see on ja miks see kaasel on kahekordselt või ühekordselt. Ja väga palju on niisuguseid mehaanilisi ülesandeid, mida ta saab lihtsalt kirjutada ühe tähega, sõna ise läheb kaduma, see on minu täiesti kindel arvamus. Et töövihikud on kohati head, aga mitte igal juhul. Ja muidugi on ka teada see asi, ega õpetaja ei pea nõudma, et laps täidab kõik need tüvi kvarjutust. Õpetaja valik on see, mida ta laseb lastel teha. Muide, kas lapsed üldse kirjutada oskavad, tänaval ma mõtlen käsitsi niimoodi, et nagu vanasti kooli ajal kirjutad ja p see harjutatakse tähti ja nii edasi. Muidugi kirjutatakse kõik aru. See on täpselt see jätk siin, et et ta kirjutab tähe sinna lünka või jätab kirjutamata või vaatab pinginaabri pealt või hüüab köögis vanaema, kui ta kodus teeb, kas on täht või ei ole. Aga küsimus hoopis selles, et see käekiri äärtel küll palju viletsamaks. Sest Me nagu säästame oma lapsi täitku lünki, järgu kirjutagu teksti. Aga tegelikult teksti kirjutada, mõtlemine on väga tähtis ja minu jaoks on hakanud viimasel ajal meeldima, kuigi lapsed, eriti keskkooli õpilased, teevad nägusid ma ütlen otsi endale niisugune kaunis tekst, siis ma, et neil kergem oleks kümnerealine ja kirjutas ümber. See on kirjandiõpetuse üks meetod. Ilusti tekste idel. Praegune koolisüsteem on noorte arvuti ja internetikasutuse oskusele tõsiselt jalgu jäänud, ütles aasta alguses Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor Marju Lauristin. Mida sellest arvata? See on väga tõsine väljaütlemine, aga tõenäoliselt on siinse lugu, et need asjad pole mitte need asjad ei ole kooskõlastatud või, või midagi, on siin, need arenevad kahes eriliinis kool ja see arvutimaailm. Ma mõtlen siin selle juures ka veel seda, et kui tuleb teha internetipõhine töö, siis õpetajal on see väga suur koormus, sellepärast et mina pean igal juhul kuskilt välja uurima, kust ta selle on maha kirjutanud, ütleme nii lihtsalt maha kirjutanud, ise teadmatagi, kust ta selle nüüd välja printis, neid õpilasi on ka, kes lihtsalt prindivad mõne loo välja. Lasevad sellise külma plagiaadi sulle lauale? Ja ja siis noh, et viisakam olla, siis ma ütlen, et sa oled väga hea leiuga kokku puutunud, siis ta vähe ehmatab ja küsib, kas ma pean uuesti tegema, ütlesin, tundub küll. Ja vahele jäävad just need paremad ei pruugi vahele jääda, aga vahele jäävad need, keda ma tunnen ja tean nii palju, et see ei ole teema looming ja kui ma loen mingit suursugust teost, siis see on igal juhul või tema tööd nimetasime siin teoseks siis igal juhul kuskilt hästi leitud. Nii et see selle nii-öelda seda ei maksa õpilastel täna enam loota, et õpilased või õpetajad on nii rumalad, et nad ei ei oska järele vaadata ja et ei oska googeldada seda, seda lauset. Lauset terved tööd tihtipeale ja siis ongi kõige nii. Et mul on see häbi siis, kui ma näen, näiteks õpilane toob munni töö, mis on tõesti uhke ja hea ja ma tean täiesti ilma, et ma vaataksingi, et see pole tema töö ja siis on minul häbi, aga tõenäoliselt temal ei ole sellist häbitunnet. Ei kiideta vist tänapäeval heaks. Nii et sellega võib ühest küljest nõus olla sellega, et arvutimaailmas tuleb edasi areneda, aga teisest küljest, mis puudutab emakeelt ja kirjandust, siis siis igas aspektis ei pruugi tohutu internetiseerumine olla eeliseks. No selles mõttes, et kuna info infot on ikka väga palju ja kõiki neid kirjandusega seonduvat, mida kooli ainekava ette näeb, ei ole ju kooli tunniski võimalik rääkida ja kui õpilased on ikka arvutiga väga sinasõbrad, siis nad saavad sealt väga palju materjali ja see on neile väga kasulik. Ja seetõttu on see ema ilm vajalik, ma olen seda meelt täiesti, aga seal on ka omad puudused ja tuleb osata siis vahet teha. Ja kõik oleneb inimesest, kas tema õpib siis sellest virtuaal allmaailmast, mis seal on olemas või ta lihtsalt kasutab selle võimalused ära ja annab õpetajale töö ja laiskleb edasi. Siin on kaks võimalust, niiskust. Te kuulate vikerraadiot, jutusaadet ja meie tänane külaline on emakeele ja kirjanduse õpetaja Helmi, kelle aga me kuulame vahepeale ühe loo muusikat, elame siis mõtetega edasi. Hing parem pole, käin SIND Launud vede juba, ma. Sitke keenutes pole läinud. Et ükskord üks kartul. Sõitke keenutes kale lai. Et ükskord üks kartul laada Singe vaadet ei ole olnud. Või kui, siis ainult Vannatel. Singli jal kuskil nagu on või kui või kui siiski vanadel Sindi jalgus nagu olla. Või kui või kui, siis. Siin kõik on Erikalt pall. Siidi igal õhtul tasahilju. Taskus hiilin. Sihti kaalatundasa. Tähtaskusi. Siin varem pole käi siin laulnud vedele. Adma sitke keenutes pole läinud. Et ükskord üks kartul saada. Kas õpetaja on täna rohkem kaasamängija innustada ja julgustada, või ikkagi pigem aine ettelugeja? Ma parandaksin sinu küsimust aine ette, luge ei ole ta mingil juhul. Aga ta on, jah, ta on innustaja kindlasti, aga ta on ka tähelepanu juhtija olulisele oma aines sellele niinimetatud miinimumprogrammile, sest põhimõte on see, et inimene peaks kooli lõpetama ja tal peaks olema sellest miinimumprogrammist mingi ülevaade. Igal juhul. Kui sinu teha oleks, siis mida ja milliseks sa muudaksid? Pean silmas koolisüsteemis praegu gümnaasiumiastmes, eelkõige. See on hea küsimus, ma ei ole selle peale päris mõelnud, sest ma olen nii pikalt tööl olnud ja muudelt minust ilmselt enam ei saa, muutjal on teised. Aga ma olen mõelnud, et miks lastel on koolis raske, nende koormus on väga, suuraineid on palju. Ainekava on väga mahukas ja inimene ei suuda kõige sellega tulla toime. Maksimaalse lähedaselt on neid, kes suudavad. Neil on väga keeruline ja raske, aga väga suur hulk ei suuda. Ja ma olen mõnikord mõelnud seda, ma olen küll mõelnud, et et see ainekava ei peaks algama ahvidest nagu kirjand ei tohi alata, ma mõtlen, et väga kaugelt ja kui nüüd rääkida seda internetipõhist õppimist, vaat need momendid on, mida õpilased võiksid internetist teada saada. Aga see ainekava peaks olema vähem mahukas, aga ta peaks olema inimliku. Ma ei mõtle, inimlikum, ma mõtlen seda, et ta peaks olema mahult väiksem seetõttu, et me räägime rohkem sellest, mis ei ole ajaliselt nii kaugel. Kui palju õpitakse praegu koolis hinnete pärast ja kui palju õpitakse sellepärast et teadmisi juurde saada. Kahjuks on niiviisi, et paljud vanemad on huvitatud hinnetest ja suunavad oma lapsed ka niiviisi et nad tooksid koju ainult häid hindeid. Aga kui õpilane on keskkoolis, siis tema õpib hinnet pärast kindlasti sellepärast et temal on tarvis tööturul oma hinnetega läbi lüüa. Kõigepealt muidugi ülikooli saadad, õpib hinnete pärast aga on väga palju toredaid noori inimesi, keskkooli õpilasi, kes on oskuslikult teinud valiku ja valivad need ained, mida neil tõesti tarvis on ja teiste ega saavad kuidagi kergemini hakkama. Ja siis neil nende ainete hinnete pärast ei olegi mure. Aga nats põhimõte on ju siin see, et nad tegelevad täiesti sellega, mis neid huvitab ja mis neile vaja on. Ja seal nad tahavad olla parimad. Kui palju sa õpetad õpilasi teadmisi otsides kahtlema? Ma teen seda vist rohkem kui tarvis, sellepärast et kirjandusõpetajana on seda võimalik teha, aga kui ma nüüd niiviisi ütlen, siis mitte ma ei taha seda tingimata teha. Aga minu enda elu põhimõte on ka, et ükski tarkus ei ole viimane tarkus ja mulle ei meeldi niisugused õpilased ega inimesed ka, kes arvavad, et nende mõte ehk siis nende sõna on viimane ja kirjandusteose juures on mitu võimalust ja õpetajal on kõige suurem rõõm see kui õpilane tuleb niisuguse mõttega välja, mida tema on tundnud. Kas mingi probleemi lahenduse juures või tegelase käitumise juures tuleb niisuguse probleemiga välja, mis mind üllatab ja rõõmustab. Ja seda ma kuulutan maailmal ehk selles tunnis kogu klassile ja see näitabki seda, et igal asjal on kaks poolt ja inimene on siin ise leidnud selle, mille peale mõnikord ei ole minagi tulnud. Sest noh, õpetajaks õppides on nii, et kui ma midagi küsin, mul peab vastus olema. Aga kui see vastus on kirjandustunnis teistsugune kui mina, olen mõelnud, teatris on nii suur rõõm ja ma olen seda rõõmu tundnud ja mitte väga harva. Sa oled õpetanud ka eesti keelt venelastele siiamaani õpetajad või? Jah, ma olen rääkinud ka mõnede vene inimestega ja nad on öelnud, et seda eesti keelt on jube raske õppida on siis seda raske õpetada? Igat keelt on tõenäoliselt üsna raske õppida. Igal keelel on oma omapära, oma võlud, oma valud. Mis need eesti keelde puutub, siis ma olen õpetanud venelastele eesti keelt ja ma arvan, et mul on üks väga huvitav. Kiidan siin, et huvitav mõte selle kohta, kuidas ma ei hirmuta neid õppijaid äravat eesti keeles on 14 käänet ja 14 käänet son ilmlõpmata, võimatu ära õpetada. No kui ma kuulen 14, siis enam ei saa. Aga ma olen neile niimoodi öelnud, et tegelikult on eesti keeles kolm käänet. Nii. Esimene kääne on algvorm, son nimeta teine käänan omasta, mis lõpeb alati täishäälikuga. Ja kolmas käänane, osastav, mida te kunagi ära ei õpi. Aga see kulub lihtsalt pikkamööda pähe. Ülejäänud käänded on kõik ainult käändelõppudega. Kui omastav kääne on selge siis sealt tulevad kõik teised käänded ja nad on sellega väga nõus ja neile see väga kangesti meeldib. Kuidas sulle tundub, kas vene elanike hulgas, kes elavad Eestis on eesti keele oskus paranenud? Ma ei julge öelda ei ega jah. Aga ma olen mõelnud seda nii, et siin on eestlastel endal palju ära teha. Ma olen seda väga kogenud, aga ise ma selle vastu ei eksi. Kui on Vene inimene, kes tuleb sinuga rääkima eesti keeles, see eesti keel sa tunned, et ei ole nii selge, siis sa oled ju lahke ja sõbralik, jäsud temaga kohe vene keeles rääkima. Ja nii ei saagi tema rääkida, eesti keelt ei saa harjutada, aga teatavasti oskuse jaoks on tarvis rääkida. Ja ma olen paljude oma õpilastega rääkinud sellest, et kui palju neil on võimalik eesti keeles rääkida. Suuremal jaol ei ole. Ja nad ütlevadki just sellesama näite, nii kui nad proovivad rääkida, hakatakse kohe vene keeles vastu rääkima. No tõsi on see, et tänapäeva noored nii väga vaja ka nendega vene keeles vastu rääkima, sest Eesti noorte vene keele oskus on vähenenud. Eesti noored peaaegu ei räägi vene. Ja, ja sellepärast, aga kui on vanemad inimesed, kes vene keelt räägivad, veitsis ka pursivad, siis nad muudavad selle vene inimesele häkkimise hõlpsamaks sellega, et kohe tõttavad vene keeles rääkima. Ja see on üks põhjus ka, miks siis nõks väike põhjus, aga võib-olla hoopiski suur. Mispärast siis vene inimesed? Kasutada õpitud keelt on neid inimesi, aga kes töötavad Eesti kollektiivis ja siin on päris naljakaid näiteid. Siis nad ütlevad niimoodi, et aga mul kolleegid räägivad niimoodi, et siis vigadega. Ja siis nad on mõnikord asunud neid parandama isegi. Ja seda on päris põnev kuulda. Ja see on nüüd siis teistpidi, et tema sellise Eesti kollektiivis töötades saab rääkida eesti keeles. Aga põhipõhjus on ikka siin see jah, et eestlane ei armasta rääkida emakeeles oma emakeeles. Kui vastas, räägi seda soovikski. Mul tekib väike probleem selle küsimuse sõnastamisel, aga ma kardan, et sa saad minust aru, et kui sa õpetad venelasi ja õpetad eestlasi, siis tahes-tahtmata puutunud kokku ka sellega, mida nad üksteisest arvavad. Ja minu üks esi see on tõsi, minu üks esimesi küsimusi on alati tihti, kuigi ma kardan seda küsida, aga ma olen küsinud alati, kas teil on olnud juhtumeid, kus teid on solvatud või kus on tulnud see rahvusesile. Ja ma olen saanud vastuseid põhiliselt. Et ei ole olnud juhtumeid, aga ikka on ka neid ja päris kibedaid juhtumeid, kus on siis rahvas pärast inimesi solvatud eestlast on seda teinud. Mul on olnud võimalus ka mõnel korral õpetada tudengeid ja iga jumala kord, kui ma selle õpetamise peale mõtlen, või valmistan seda tundi ette, siis on mul selline tunne, et ma ise õpin 10 korda rohkem, kui need õpilased peavad õppima. Kas on nii. Või see on absoluutselt niimoodi ma oleks tahtnud seda kindlasti ka öelda. Ja nüüd ma saangi seda öelda, sest et no on võimalik õpilaste pealt ikka väga palju õppida ja seda on tarka neile tunnistada. Mitte olla rõõmus, et ma sain targemaks ja õppisin midagi juurde, vaid minu arvates on tark seda õpilasele tunnistada ja teda tänada, kui tema tuleb mingisuguse uue teadmisega, mida ta on lugenud. Kui ta sellega nüüd tuleb, siis sa pead selle üle, rõõmustame teda tänama ja ausalt tunnistama, et sina tema käest selle teada said. See on õpetaja töös vajalik oskused, õpilasi täname. Õpetaja Helmi, kelle, kuidas lõõgastuda kogu aeg ei kulu ju ometi õpetamisele. Vot mul on alati meeles see Gustav Ernesaksa nõelad niimoodi, et õnnelik on see inimene, kelle töö ja hobi langevad kokku. Ja ma võin peaaegu niiviisi öelda, et minul see nii on. Sest kui ma nüüd välja jätan selle, et ma parandan neid kirjandeid ja koduseid töid, valmistan tunde, et selle jätan välja, see kuulub töökohustuste hulka veelgi. Aga. Ma lõõgastun raamatuid lugedes teatris käies ja siis ka oma väikesel maalapil toimetades tuleb nii kui lisaboonust veel juurde, viimasel ajal küll vähem järjest. Õnn on täna meie saatest õige mitmel korral läbi käinud. Ja sinu abielu on olnud õnnelik 43 aastat olete olnud Leoga abielus. Mis selle õnne tagan? Abieluõnne taga ja pika kooselu jaoks on vajalik empaatiavõime et tunda ja tunnetada teist inimest ja mõnel hetkel ennast maha suruda. Leo, kui ma ei eksi kunagi, tegeles laulmisega kõvasti. Jah, ta on laulnud meeskooris peaaegu 30 aastat, aga 20 aastat on sellest juba möödas. Ja siis ühel hetkel otsustas ta, et ta tahab uuesti laulda. Siin tuleb uuesti õnnest rääkida, õnnelik on see inimene, kes tegeleb sellega, mis talle meeldib. Ja talle meeldinud laulmine kogu aeg. Ja sel aastal ta otsustas uuesti laulma hakata. Õpetaja on see, kes peale kodutöö annab ka midagi muud, millest kodus mõelda. Enne saate lõppu olekski paslik kanda mõni mõte õpetajate päeva puhul, millest kodus mõelda? Ma tervitan ja õnnitlen kõiki õpetajaid saabuva õpetajate päeva puhul ja tahaksin siinkohal meelde tuletada Tammsaare sõnu. Tõenäoline on, et me oma noorsooarenemisega tänapäeval palju rohkem rahulduksime, kui me tema õpetamise ja kasvatamisega vähem oleksime katsetanud ja selle asemel teda lihtsalt õpetanud ja kasvatanud. Aga suur tänu Tallinna Kristiine Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Helmi, kelle aitäh kutsumast ja aitäh ka meie kuulajatele, vikerraadio saatepäev jätkub Nemo turniiriga, ka meie saadet jääb lõpetama Helmi, kelle abikaasa Leo, kelle, kes otsustas peale kahtekümmet aastat. Nagu nõlv, mis, Veid Aminaate üheks kui saksa olla, kordan veel nagu too kurtsin. Hakas. Tolkieni räägu pargis õitsesid puud ja kõiki naismeile ka nimelisse. Soo, okse, mis? Nojah ja huvitunud sild on tuvi VA-l on täiesti ja all. Aga kõik see, mis olis siis, Igor. See aga ei ainult öelda, sest kuidas toorurdume oli mees. Vald valla jahe alus. On tühjaks jäänud. Hal tuled kustunud. Toitunud sil kolm tuvi, on tõesti all. Aga kõik see, mis osis Lootsi kolm nomi ja on täiesti ja val. Aga kõik see, mis olis iis Igor.