Lõng võib-olla kahekordne vandesõna kolmekordne maja, kas või sajakordne elustik, ka ühekordne. Selle toreda mõte on meile jätnud Johan Saar luuleta sõnaseadja töökas ja teotahteline mees, aval ja südamlik inimene. Tema hing helises nii sõnas kui kandlemängus. Hallid juuksed, valge habe ja kannel. Otsekui Vanemuine oleks meie ees olnud. Kandlemäng, sobis igati Juhan Saare hingelaadiga. Ta sõrmitses seda pilli üksinda, aga ka sõpradega koos. Omaaegne noorsooteatriansambel folkklassik huligaan bänd Ko vana Juhan esines koosseisus. Jüri Aarma, Kaarel Kilvet, Lauri Nebel, Rein Oja, Ago Org, Tõnu Raadik ja Juhan Saar. Katke Johan Saare mälestuste raamatust valus naer. Loeb härmasaar. Kui mu mälu lapsepõlve tagasi ulatub, tahtsin ma endale ükskõik millist pilli saada. Naabertalus vanaema juures mäletan, rippus kambri seinal viiul kadunud vanaisa oma, mida ma suure aukartusega silmitsesid. Kord ronisin kogunitoolile ja katsusin viiulit käega ning sain isegi välja meelitada põnksuva heli kuid päriselt kätte võtta ei õnnestunud mul seda kunagi. Siis aga juhtus minu vanem õde Karin kellel olid nagu löök lauludeski, kullakarva lokid, ilusad sinised silmad ja suudlemiseks lood, suu abiellus. Noh, saatuse vingerpussi sai ta iseendale meheks Rätsepa, kes kolisema Singeri masina suure söetriikraua ning pange tähele, nüüd tuleb see, miks ma üldse seda juttu räägin, kandlega meie majja elama. Ma ei tea, kui hea rätsep ta oli, aga kannelt mängis ta jumalikult. Ma võisin teda tundide viisi kuulata ja tahtsin muidugi ka ise kangesti kannelt mängida. Sain seda teha, aga alles siis, kui õemees võeti sõjaväkke. Armulikult lubas mu õel õde mul jupikaupa kannelt mängida. Aga vastutasuks pidin ma hoidma tema pooleaastast imikut. Ikka nii, et tund aega, kandlemängu ja tund aega beebi kustutamist. Juhan Saar on taevastele avarustel läinud. Tänases saates meenutavad teda kolleegid, sõbrad, laulud, kandlelood ja meenutused pani kokku. Vello Mikk. Meenub üks vana foto, seal on kolm meest kõigil piibudobitossamas. Valdo Pant, Joan saaja, Jaan Ruus. Need mehed lükkasid omal ajal käima Rameeto Raadio meelelahutuse toimetus Tore. Oli nii. Jaan Ruus, Valdo Pant oli väga agar natuur. Ja see, et moodustati õieti raadium meelelahutustoimetus. Oli ka Valdo Pandi idee ja nii huvitav kui see ka ei ole seda toetlasse. Tollane raadio juht Aadu Slutsk ja Valdo Pant tahtis teha raadiomänge. Ta leidis, et raadio üks oluline roll on meelelahutus ja nii moodustatigi Raadio meelelahutuse toimetus, mis oli üks haruldane nimi ja see on lühend rameeto. Milline roll oli Johan saarel seal? Juhan Saar oli meelelahutustoimetuse peremees. Ta oli esiteks kirjanik, teiseks luuletaja, kolmandaks väga ütleme loomu tar ja heatahtlik mees. Ja tal olid väga head organisatoorsed omadused. Näiteks ta toimetas ju enne seda laupäeva õhtuid, mis olid head meenutus, humoristlikud saated ja Ivan oli üks selline inimene, kes oskas nagu sõlmida kokku erinevad natuurid ja erinevad iseloomud. Ta oli hea suhtleja, eks ole jah. Ja ta oli ka kuidagi elu osav, ütleksin näiteks ta tuli tööle harilikult lõuna ajaks ja taastas kõigepealt siis raadio sööklasse ja kõik kolleegid, kellega ta tahtis kohtuda, kellega oli vaja kohtuda, sõit parajasti seal, nii ta oskas ka asju ajada. Noh, ta muidugi oli naljatundlik ja muuhulgas ma mäletan siiani, et tal oli väga võimas joviaalne, isegi hobuse naer, aga see oli väga nakatav. Nii et muuhulgas head füüsilist vastupidavust läks Prameto alguse ajal eriti vaja, sest et ei olnud harvad, need päevad, kui Valdo Pant istus 24 tundi järjest emonteerisija Juhan Saar oli täpselt samuti 24 tundi seal muuhulgas Romeeto vapilind oli ronk Jaagup ja siis oli vaja teha ka laul, Jaagupi jänka ja Need sõnad tegi Johan Saar. Nii et Juhan Saar oli selles mõttes ka väga universaalse andega inimene, ta tundis sõna, ta tundis muusikat. Ta noh, oli nagu ma enne ütlesin, hea talu peremehe võimetega ja tema seisis õieti seal rameeto toimetuse. Noh, kuidas ma ütlen, et kõige taga suhtlemises olid väga, väga lahe ja kindel ja ma arvan, et Juhani elutarkus oli see, mis õieti hoidis seda koos. Priit Aimla, Juhan Saar oli vist selles süüdi, et sina raadiomajja satest. See oli niisugune õnnelik. Juhus, jah, tulingi siia, 16.-st veebruarist 1968. Käisin ringi, päeva käisin, nädala käisin ligi kuu lõpuks hakkas natuke nalja, et kaua sa siin istud, et ise juba palgal. Rõhusin, et tahaks nagu tööd ka teha. Joan ütles. Tööga tutvumine on kõige tähtsam töö. Ja siis anti ühtteist mulle prooviks kanoppida, et nad toimeta näiteks seda, seda lugu. Toimetame tähendab nad niimoodi suupäraseks, et oleks raadius ilus kuulata, rääkida. Nii ta on, aga samas Sindia Juhanit pühendas just see sõnamäng ja see ilus mõttelend. Eks meitze nalja, armastus sidus jah, ja eks ma olen ise ka ilusad noored poisid ja ja õnneks oli meil mõlemal armastus kohvikus istumise vastu ja koos sinna juurde kuuluvaga. Johan on oma raamatus valus naer hästi kirjeldanud seda, kuidas me istudes niimoodi hoogu läksime ühte probleemi arutades, et minu küünarnukitõmbest läks Eesti raadiole terve ämbrites kohvi põrandale. Nagu ahv oli pagana kallis ämber, võiks maksta viis rubla. Aga noh, see anti andeks ja koristati ära ja probleem oli lahendatud. Naerda jälle. Kahes nime oma kunstilisi probleeme arutasime. Ja võib-olla kõige tähtsamal määral siiski tuleks lõppkokkuvõttes nimetada tema toimetamisi mitte ainult saadete toimetuse raadios ja televisioonis ja pikris vaid ka kirjastuses vaatum, mida ta juhatas. Ja mis on saanud tuntuks oma väga heade memuaarkirjanduse esindajatega. Noh, praegu on see võimalus, et nalja võib teha igasugust, ütleme ala Ameerikas tordi näkku löömise jalaga tagumikku, seal juukseid, jah. Aga, aga siis oli see estraadisaadete naljategemine oli ka väga kontrolli all ja samas vaat Juhan on ka meenutanud seda, nõndanimetatud Raikne sammast. Tuleta noortele kuulajatele meelde seda, mis oli väikene sammas on, kõigepealt oli Raikin. Üks Nõukogude Liidu, ma ei häbene seda sõna, sest see on väga suur maa-ala mistõttu ka kultuuriliselt ja füüsiliselt väga tähtis Nõukogude maa, üks suuremaid naljameistrid laval ja tal oli niisugune nipp, et kui ta teatud terava asja kohta tahtis kriitikat teha või nalja visata siis ta poetas siia-sinna sisse niukseid väiksemaid nalju, mis olid päris eks, kõhedaks võtvad ja ja tihtipeale ka mõtled. Ja siis, kui kontroll oli jõudnud teatavate nihukeste jubedate kohtadeni siis ta siis noh, see läheb tingimata välja tingimata välja. Raidlen küsib, oi, aga nii palju välja, mis muu, ei, see, millest me enne rääkisime, see laseb sisse. Tähendab, siin on mängus kaks asja korraga üks asi, et sa ei kuritarvitaks usaldust võimude poolt, et sa ei paneks jälle tagasi seda, mida kardeti. Siis jäeti vähem valus sisse. Ja teine asi, et selleks tegelikult meeles ka kurja naljasaated läbi vaiksemana meelest ära. Ja siis hakati seda nähtust nimetama Raikini sambaks. Tahtsin öelda, et Juhan võttis selle kasutusele ja siis sama nipiga sai Eesti raadios ja Eesti Televisioonis üsna mitmeid niukseid valupunkte ja raskemaid fakte ja nalju sisse jätta, et nii-öelda tõde võitis. Kündis pargist mündi paar, üks väga noor ja armunud paar võis, neiu küsis, siin on siin see gei siiski pooleli, sest reproduktor laulis nii. Me ei näe, laulad. Ka õde. Me tahame elada. Läks vaevalt mööda tund iba neist saamas abielupaar, et muutuks perega, on seis. Veel kord neid. See hetk jäi siiski pooleli, sest jälle kastist tuttav. Laulvat ma ta tee. Aga? On läinud mööda aastaid neil hällis kaksikute üldse ime lutina, vaid hoopis raadiot, ruti jamaga nad jäävad siis, kui raadios jälle lauldakse. Ja nüüd omaaegse poisteklubi vandetekst Meie poisid vannume, et ei jäta ühtegi alustatud tööd pooleli, ei jäta ühtegi mõtet lõpuni mõtlemata. Ei jäta ühtegi ülekohut tasumata. Ei jäta ühtegi abivajajat, abita. Ei jäta ühtegi mängu mängimata. Ei jäta ühtegi laulu laulmata. Ei ühtegi naeru naermata. Nõnda kõlas kunagise poisteklubi põhikiri ja kuulates neid punkte, tundub, et need sobiksid ka igati tänapäevasesse ellu nii ühiskonnategelastele, poliitikutele kui ka ärimeestele, mis arvatavad ots muidugi sobiks, et ja eks nad olidki võetud sellisest jääva väärtusega asjast. Nagu oli skaudiliikumine ja Juhan ja Heino Väli tõid Eesti noorsooliikumist ja noh, siis oli ta pioneeriliikumise nime all, aga tõid väga tugevalt sisse skautluse jooned, mis tegelikult põhinesid väga üldinimlikele väga õilsatele printsiipidele. Ja täpselt sama asi kandus edasi ka poisteklubisse ja selle tõttu see poisteklubi populaarseks muutunud Tuski. Kummaline on see, et Meil on läinud, siis saad aru, kui palju ta on suutnud ja Johan tõesti töökohti, ta oli hulganisti nii nagu tal oligi perekondi. Aga igal pool ta suutis mingi jälje maha jätta, maha pannakse. Minu meelest Johan ümber oli nagu selline fluidum, mis noh, toniseeris kõiki ja tal oli haruldane võime kõiki kaasa võtta. Võtame neidki asju, mis rameeto suutis teha. Rääkimata nendest mängudest ja tööalastest asjadest. Mäletati neid seenele sõita. Mäletad talguid, kui me Juhani suvilat ehitasime, niimoodi ja tormimurdu seal likvideerisime ja, ja nii edasi. Mäletad neid jõuluõhtuid, kui ta kinkis kõigile raamatuid, millesse oli sisse kirjutatud, et ametiühing on kaka, mida ta seletas ära, et ametiühing on kommunismi kool ehk kaka? Tahan ise ei olnud ametiühingu liige, ma tahtsin öelda, aga ta vist kunagi korra oli ja siis ta astus välja siis elu lõpuni jäi sellest ilma täpselt nii ja ta oli selle üle väga uhke, et tema ei olnud ameti Flige, kõik teisiti pidid olema ja omaaegset raadiotööd vist iseloomustab kõige paremini kunagi väliseestlaste hulgas levinud lugu, kui need laupäeva õhtut ära keelata, seda teadis parteitud bolševikud, eks ole, ta nii küllaltki lahtine ja lahe saade, eks ole. Ja see oli saatuslik tegelikult asjata nad ütlesid seda seal niimoodi sellest pääle siis läkski ka meelelahutusnoh, ütleme siis parteilise kontrolli alla. Sest erinevalt teistest toimetustest, kui sa mäletad, meil oli väga vähe partei liikmeid ja meil vaadata niimoodi, et ah, need on niuksed, naljategijad ja neid ei ole sinna nii nii väga vaja, aga meil oli haruldaselt hea kollektiiv ja, ja ka need, kes olid partei liikmed, need olid ka kihvtid poisid. Ja meenutades veel Johani töid ja tegemisi, siis võib tõesti öelda, et Ta oli selline ideede generaator ja ta kuulas ka kõik teised ära ja oskas ilusti kokku liita. Kas mäletad siis siis Juhan oli õudselt hea kriitik, aga ta oskas kriitikat teha niimoodi, et sa said asjast aru, kuidas peab olema, aga sai solvunut, ta ei solvanud kunagi, aga ta kuidagi ilusti inimlikult kenasti mõnusa huumoriga teksti sulle selgeks, et kuule, tee nüüd teistmoodi ja see ja tuju ja heatahtlikkus kumas läbi tema töödes ja tegemistes. Jah, tema viimases raamatus valus naer, see on üks paremaid mälestusteraamatuid, mida ma elus lugenud olengi seal Juhani raamat, seal on tunda Juhanit, vot selline Juhan oli. Juhan Saare ja Uno Naissoo laul mu kodu leidis kohe hea kõlapinna ja ta jäi armastatud lauluks kuni tänaseni, kuid seoses sellega on üks tore meenutus. Nimelt tuli ühel päeval minu juurde Eesti raadio muusikasaadete peatoimetaja ja helilooja Harry Kõrvits. Just sel ajal oli saanud raadio lauluvõistlusel tippmeloodia esimese koha minu ja Uno Naissoo laul mu kodu. Harry Kõrvits, seal oli selle tekst näpus ja ta ütles, et kõik on kena ja korras. Plaanis on selle lauluga isegi minna Moskvasse Eestit esindama. Ainult viimase salmi kaks viimast rida ei lapi kuidagi kokku valitsevate suundadega. Ei kõlbavad ju minna üleliidulise publiku ette ja deklareerida. Ta on nii väike, et tihti ei tea, kas temast lauldagi tohib. Tal olevat juba uus textki valmis, mille ta mulle samas ette luges. Ta on küll väike, kuid alati tean, et temast lauldama tohin. Selle peale arvasin mina, et kui ei kõlba minu tekstiga minna üleliidulise publiku ette siis argumingu laul on laul ja ümber tegema ma seda ei hakka. Harri Kõrvits püüdis minu meelt muuta, aga kui nägi, et see ei aita, kutsus mind järgmiseks päevaks nõupidamisele Endel Jaanimäe kabinetikuuga Uno Naissoo olevat palutad. Olime sellel nõupidamisel naissooga nagu raud naeladega paindunud karvavõrdki. Aados Lutsk, kes ka nõupidamisest osa võttis ja oli ilmselt selle Moskvasse mineku initsiaator käis meile kõvasti peale, aga jaanimägi taipas õige ruttu, et meiesuguste põldpeadega ei ole midagi peale hakata. Tagajärg oli muidugi ette teada. Meie esikoht, mis oli saadud raadiokuulajate häältega, muudeti ära ning otsustati, esimene kohtan ta teiseks tulnud Arne Oidi ja Heldur Karmo Tallinna laulule. Mõlemad mehed aga keeldusid põlglikult sellest taust. Ja nii sai esikoha Rein Rannapi kolmandaks tulnud laul. Sa tule nüüd. Kõige mõistlikum viis aega viita on kiita. Need, keda sa kiidad, leiavad lohutust. Sina aga aega, viidad ohutult. Kõige mõistlikum viis aega viita on liita. Need, keda sa liidad, kasvavad tohutult. Sina aga leiad lohutust. Tiidaja, kiida sealt ohutult ohutu lohutus. Keegi ei karju ja lõpuks harjudki nii aega viitma. Ühe käe sõrmedest jääb lihtsalt vajaka, kui hakata üles lugema Juhan Saare töökohti, raadio, televisioon, pikerry ja kultuuriministeerium ja nukuteater ja, aga vist üks kõige tähtsamaid etappe tema elus oli selline firma nagu faas. Muidugi, enne seda oli tal veel üks väga tähtis firma, see oligi seal su propaganda büroo, kus me tegelikult nii päris tuttavaks saime. Aatom oli minu arvates, oli pärast kupart oli teine selline eraalgatuslik kirjastus üldse Eestis ja see oli otseselt Juhani ja siis juristi Sulev Raudsepa teene. Selle suutsid kuidagi asutada, no ta käis Kirjanike Liidu egiidi all tuli natukene lihtsam asju ajada. Aga jah, siis ta jäi aina enam ja aina enam Juhani tööks ja Juhan nagu kõik tegi seda ka südamega, see oli tal tõesti oli selline ütleme, eluunistus isegi võib-olla, et olla jumala kirjastaja. Ja samas ta oli ta kultuuripildi avardajaksel. Seda kindlasti, sest et Fatuudis kohe alguses võttis suunata, rämpskirjandust ei avalda. Tähendab meil küll taskudetektiivi nimeline voice sarjakene, aga see kaua tegutsenud ja oli ka ikkagi selline Apropeeritud materjalid, nii et igasugust Samprika jahuga tulnud. Ja vist oli ka nii, et vaatum korraldas taasiseseisvunud Eestis esimese romaanivõistlus. Jah, sellega me saime ka, ma küll. Ja siis mul tuli lugeda üks, 30000 lehekülge kõiki neid saadetud käsikirju. Oli see nii Eesti kultuurifondi nimeline asutus, kust Ivi Een oli seal eesotsas ja tema siis aitas meid nende auhinnarahadega lõppkokkuvõttes asi läks korda, me saime kümmekond raamatut või anud, vaata, tegid tänuväärset tööd mitte ainult uudiskirjanduse vallas, vaid Te üritasite ka sellist noh, ajalooliselt väärtuslikku nagu Edward Laamani Eesti iseseisvuse sündakse ja loomani raamat tuli muidugi aatomi vist esimene õli disja minule hullult koguni arvatavasti teine. See oli kummaline aeg, kus mitte midagi olnud olemas, mitte midagi saada, kusagilt ei olnud paberit saada. Trükikojad Ta ei tahtnud selliseid töid teha. Oli pikas tänavas, oli üks vanahärra, pidas oma eratrükikoda väikest kus väga selliste aegsete tüki riistadega ta seda tööd tegi ja toimetas, nii et nende raamatute kvaliteet on muidugi praegu allpool igasugust arvestust, aga vähemalt sai see töö ära tehtud ja inimesed, kes tahtsid loomulikult lugeda, said seda jälle teha. Ja no see oli väga oluline raamat siiski Eesti iseseisvuse sünni asjus. Kui nüüd meenutada Johan Saardist, ta oli selline inimene, kes kuidagi varjamatult suutis oma tahte peale suruda või mitte halvas mõttes. Ütleksin Ta ta oli suur professionaal, minu arvates kuigi pealtnäha selline lihtne talupoeglik ja, aga väga sarmikas ja tõesti ta teadis, mis ta teha tahab, tegi täpselt seda teha ja mingisugune bürokraatia ei saanud teda kuidagi tõkestada, murdis sealt läbi igal juhul. Lasama kirjalikult usupropagandabürood, siis me tahtsime ehitada endale kirjalikke majja omaette buumi, mis nüüd on valmis, aga, aga nii kaua kui mina seal olin, nii kaua minul ei õnnestunud tuletõrjest luba saada selle ehitamiseks. Nemad ütlesid, et peab olema sealt ülevalt, kolmandalt korruselt varuväljapääs. No seda ei olnud kuidagi võimalik teha. Aga siis Juhani asju üksinda ja mina läksin ära Tartus ja ja see ruum sündis siiamaani. Juhan Saar oli täiesti teoinimene ja samas oli temaga vist ja istud ja äärmiselt mõtlen, see on minu kõige suurem temaga seoses, et enam ei ole Tallinnas seda kohta, kui ma tulen, lään Juhani poole, temal on juba toidud valmis tehtud ja siis hakkame seal, noh natukene viina ka ja sööme korralikult ja siis me räägime ja räägime, räägime vahepeal läheme tülli. Lepime ära, räägi edasi. Jah, aga samas jäävad tema luuletused ja laulutekstid ja tema toredam memuaarraamat valus naer, nii et ta on jälje jätnud ikka. Ta on ikka tugeva jälje jätnud. Tomil on ka ligi ligi 100 raamatut välja antud, täpset arvu ei tea praegu, aga see on ikka suur asi ega häbeneda ei ole nende raamatute juures midagi. Kõige uskumistväärsem asi maailmas. On vale. Täiskasvanud nimetavad seda pedagoogikaks poliitikaks lapsed lihtsalt mänguks. Jaan Tätte teid ühendas Juhan Saarega mitmed asjad kõigepealt loomulikult kirjutamine, sõnamäng, siis muusika. Johan mängis kannelt, teie laulate aga vist kõige suurema ühenda oli Vilsandi saar. Kas seda võib nimetada ühe Johani luuletuse põhjal Seitsmenda päevasaareks? Seitsmenda päeva igapäevasaareks aga, aga Juhani kaudu, tegelikult mina siin olen väikse poisina ta mind kaasa võttis ta mulle tädimees üks paljudest naistest, kes talle elu jooksul läbi käis ja ja tegelikult on ta mul olnud selline Vilsand, isa tõeline autoriteet, läbi elu ja, ja ma ei tea, kas teadlikult või ebateadlikult. Aga ma olen ju hakanud kõiki neid asju tegema, mis Juhan ees tegi. Jumal teda, suu ammuli vahtisin, hakkasin pilli mängima ja näitemänge kirjutama ja laulusõnu ja nagu käin niisugust Juhani rada. Me teame, et mehed tahavad olla väga maskuliinsed, võimsad ja jõulised. Aga ei, Johanega teie ei häbenenud olla lüürilised. Jah, varasest noorusest tegelikult häbened, aga siis tundub, et tüdrukutele meeldivad teistsugused poisid, aga mingil ajal saad aru, et et ühel hetkel hakkavad eriti naiskodanikud otsima ikkagi seda lüürilist poolt ja miks neile siis seda mitte pakkuda. Võsuke, hellad keeled olemas on? Ja samas Johanil oli väga madal valulävi. Noh, tema seltskonnas tal oli tegelikult iga maailma asja kohta arvamust, oli näha, et ta mitte ei udutanud seal seltskonnas ott, oli kõik läbi mõelnud. Kõik, mis valitsus tegi kõige koht, ma kindel arvamus ja ta oli tohutu lugeja ja see valulävi, jah, ta ei kannatanud ebaõiglust ja sellist ebaausust ja see ajas teda marru. Olete koos musitseerinud? Jah, see õnn on mul olnud, et küll vist vähe, väga vähe elus selliseid ühiseid kaine peaga laulmise, aga, aga kui seal tema talus oli ikka saun sauna ei tähenda, mis oli üsna tihti saun ei tähendanud pesemist vaid rohkem ikkagi seda, mis oli peale saunas, oli alati kindla mängija, kandlemängu järel saab pärast isegi tantsu ja ja need olid uhked peod, mis Juhan korraldas, need on, ma usun kõik, kes on sellest osa saanud, neil jääb igavesti meelde. No praegu me teame, et Vilsandile pääsemine ei ole probleem, aga omal ajal oli ikka piirivalve seal, aga Juhanil käis alati suveti meeletult palju sõprusel. Läbi jah, ja mina olin siis väike poiss, alates üheksandast eluaastast seal suvesid, veetsin Johan juures ja ja ma tohutu palju kõigilt nendelt külalistelt, kes käisid ise, ma olin niukesed arstid ja raamatupidaja perekonnast, aga Juhani külalised olid ikkagi kunstnikud ja kirjanikud ja näitlejad ja siis ma kuulasin, suu ammuli, et mis nad seal peolaua taga rääkisid ja see on selline võimas ja vaba maailm. Ja tema seltskonnas olid kõik võrdsed. Aitäh, Jaan Tätte. Me oleme kuulanud Johan Saare kandlemänguga, millise lauluga teie meenutaks, Johan Saar? No ma tea, Johanil on nii palju neid, neid toredaid laule, aga ma tean seda, et viimane raamatuks, mis kuu aega ta kinkis mulle enne oma surma sinna ta kirjutas, siis pühenduse. Selle raamatu nimi on metsa taga, on mets tulenevalt mina kirjutasin kunagi ühe laulu Juhanile. Sandi laul on selle pealkirja ka, mis algavad selle metsa taga. Ei ole mets ja Juhan kirjutas jah, et see on tema lemmiklaul. Ja selle metsa taga võib olla igavene elu. Seal metsa ta ka ei ole. Seal metsa ta ka ei ole, mett, anneri omapäi. Kuidas elate, mu kallid pikad haisvad adruvallveed ämm, klikute kuu, sallid. Kuidas elate, kallid pikad, haisvad adruvallid kivi, jai ja jõutee, hall, neid? Söögi on cool. Seal metsa ta ka ei ole, mets on eri muu oma väike udulaht. Kuidas elate, kallid pikad, haisvad adruvallid meresoola, Sestall? Mälestussaate Juhan Saarest pani kokku Vello Mikk. Me kordame seda saadet täna öösel kell üks, mina olen saate toimetaja Martin Rand.