Tänases saates riigita rahvas tuleb juttu Kagu-Aasias elavatest Akadest. Stuudios on Andrus Mölder, jää Marjeri. Me oleme siin saadetes tavaliselt rääkinud rahvastest, kes pidevalt millegi vastu võitlevad või millegi poolt võitlevad, millegi eest võitlevad, aga, aga on tänapäeva maailmas üks selline huvitav rahvas, et nad on täiesti apoliitilised. Nad ei võitle otseselt mitte millegi eest mitte millegi vastu, kuigi neil on hästi raske elu. Aga võitlemine ei ole neile üldse iseloomulik. Ja ainus, mida nad tahavad, on see, et neil lastaks elada nii nagu nende esiisad traditsiooniliselt on sajandeid elanud. Paraku tänases maailmas tundub, et isegi lihtsalt see tahe elada nii, nagu me oleme harjunud võib-olla liiga suur või seda võib-olla liiga palju tahetud ja akada, selline küllaltki raske igapäevaelu just seda näitab, et et isegi siis, kui tegemist on väga rahumeelse seltskonnaga, ei pruugi maailm osata seda hinnata. Ja tagajärjeks on ikkagi üks vintsutus teise otsa hakkasid on ligi 450000 ja nad elavad siis Kagu-Aasias, kus täpsemalt Tai, Birma, Laose ja Hiina kokkupuutepiirkonnas ja sellest 450-st 1000-st kõige suurem osa elab siis Birmas selles riigis, mida me veel hiljuti nimetasime nimega Myanmar 130000 hakat elab Hiinas, 70000 elab Tais ja kusagil 50 kuni 60000 elab laoses. Hiinas elavad hakkad on sisuliselt täiesti assimileerunud, neid ei ole võimalik teistest rahvastest eriti eristada. Samas Birmas, Tais või laoses elavad hakkad on läbi sajandite suutnud oma erinäolise kultuuri ja traditsioonid säilitada ka oma keele annad suuresti suutnud säilitada ja sellepärast on nad küllaltki hästi eristatavad, mis siis, et võib-olla ajaloolt on nad vägagi sarnaselt paljude teiste mägirahvastega piirkonnas. Tegemist on tõepoolest väikese rahvaga kuigi neid on ju ainult kaks korda vähem kui eestlasi. Aga arvestades seda, kui palju piirkonnas, kus akad elavad, elab üldse inimesi annab tõepoolest täiesti marginaalne nähtus. Näiteks Tais on elanikke umbes 68 miljonit, Yakad moodustavad tai elanikkonnast umbes 0,1 protsenti ehk tõepoolest absoluutselt mitte midagi. Kaks kolmandikku Tai elanikkonnast on taid umbes viis protsenti hiinlasi ja sama palju Malaisid ja 25 protsenti ehk veerand Tai elanikkonnast on 40 rahva käes nii-öelda ehk siis neid väikesi rahvaid on tais umbes 40. Enamus neist elavad mägedes, enamus on neist täiesti marginaalse tähtsusega. Ja mis veelgi olulisem, Tais on poliitiline võim väga selgesti taide käes. Kõiki teisi rahvaid kiusatakse üsna aktiivselt taga. Majanduslik võim tais on taide ja hiinlaste käes. Tais on juba pikka aega olnud kombeks, et kõik, mis ei ole seotud Paide või hiinlastega, on mitte ainult teisejärguline või ta on selline, millesse tuleks ametivõimude vool suhtuda halvustavalt. Ja see kõik on teinud akada elamise Tais üsna keeruliseks. Birmas on käesoleval ajal näha ikka umbes 45 miljonit Birma elanikkonnast, moodustavad hakkab peaaegu 0,5 protsenti jällegi tegelikult väga tühise osa. Umbes 70 protsenti firma elanikest on Birmalased ja 30 protsenti firma rahvastikust moodustab üle 70 erineva rahva. Nii et jällegi riik, kus elab väga palju erinevaid rahvaid. Enamikest nendest rahvastest on väga väikesearvulised, kusjuures Birmas on võim väga selgelt ja kindlalt Birmalaste käes. Kõikide teiste rahvaste õigus midagi otsustada on täiesti olemas. Tartu ja firma puhul on ju oluline seegi, et juba pikka aega on Birmas olnud võimul sõjaväelased ja sealne sõjaväe hunta on isegi Aasia mastaabis üsna silmapaistev oma oma julmuse poolest. Nüüd laoses on elanikke märkimisväärselt vähem, lauses on umbes seitse miljonit elanikku, nendest pooled umbes on laod, aga 50 protsenti lausa elanikkonnast moodustavad üle 70 rahva. Seega ka laoses on hästi palju väga väikeseid rahvaid. Ja üks sealsest väikesest rahvast on siis needsamad hakad, mis keelt hakkavad, räägivad, hakad räägivad aka keelt, see kuulub Tiibeti-Birma keelte hulka. Täpsemalt Lolo Birma harusse. Ja nende lähedaste suguluskeelte seas ei ole mitte ühtegi sellist, mis oleks võib-olla meile siin, eestlastele laiemalt tuntud või mis üldse ka maailma mastaabis oleks laiemalt tuntud. Nii et need Akade lähedasemad suguluskeeled on kõik hästi väikesearvulised. Ja, ja võib-olla jah, et maailmas ja siis ka suhteliselt tundmatut keeled nüüd hakkade puhul on huvitav see, et nii days Birmas kui laoses on kõnekeelena okkad oma emakeele suutnud valdavalt säilitada. Tais on see protsent võib-olla et kõige halvem, aga sealgi on see üle 80. Ehk siis tõepoolest, igapäevases suhtlemises kasutavad akad põhiliselt oma emakeelt. Hoopis keerulisem on aga lugu kirjaoskusega, näiteks Tais elavatest Akadest üle 80 protsendi on täiesti kirjaoskamatud. See teeb nende suhtlemise tai riigivõimuga raskeks. Et tegelikult ka nende omavahelise suhtlemise raskeks. Ja samas on Akade hulgas Tais siiski viis protsenti ka selliseid inimesi, kes oskavad kirjutada, aga keeles nimelt käesolevaks ajaks on siis kujundatud nii-öelda, aga, aga te oma kirjakeel ja Taissis umbes jah, viis protsenti sealsetest hakkadest oskavad seda aka kirjakeelt kasutada. No kui me arvestame, et 70005 protsenti kasutab siis see kolm pool 1000 inimest on muidugi väga väike arv ja ja see kõik ei tee nende olemist muidugi üldsegi mitte lihtsamaks. Nüüd Tai valitsus ei ole muidugi midagi selle jaoks teinud, et Takade kirjaoskus paraneks. Vastupidi, Tai valitsus on mitte ainult hakkadesse, aga laiemalt Tai mägirahvastesse suhtunud selles mõttes negatiivselt, et mida rumalamad nad on, mida vähem haritumad, mida vähem rikkad, seda lihtsam on nendega asju ajada ja, ja seetõttu selle kirjaoskuse levitamiseks hakkade seas ei ole tai keskvõim tõepoolest mitte midagi ära teinud, koole ju ka haka külades ei ole, ei ole koole, kusjuures koole ei ole ju mitte, ainult et emakeelsed võid koole ei ole, tegelikult hakkad aladel suuresti ka mitte taieelseid asulates elavad, hakkad, käivad koolis vähesel määral. Need koolid loomulikult on eranditult taikeelsed. Viimastel aastatel on tai keele leviku osas toimunud ja tai keele oskuste edasiandmise osas toimunud siiski ka väike nihe nimelt taipärandifond, mis on eraorganisatsioon, tulu mittetaotlev organisatsioon, see organisatsioon on oma rahadega siis Tai aladel asutanud mitu väikest kooli, kus siis aga lastele püütakse anda kõige elementaarsemaid teadmiseid aga enda keeles ja püütakse siis õpetada seda Akade kirjakeelt. Aga kuna tegemist on eraorganisatsiooni rahadel loodud koolidega, siis neid koole on täna tõesti vaid mõned üksikud. Ja see laste hulk või laiemalt noorte hulk, kes seal haridus saab, on siiski hästi piiratud. Kust Akade esivanemad pärit on, kas? Dist hakkade kohta on see huvitav lugu, et nagu mitmete teistegi rahvaste kohta on ka hakkade päritolu suhtes arvamused erinevatel teadlastel üsna lahkuminevad. Ühe arvamuse kohaselt on nakad esivanemad tõepoolest pärit praeguse Tiibeti aladelt Tiibetist allapoole on rännanud kusagil 2000 2500 on võib-olla ka 3000 aastat tagasi. Teise teooria kohaselt on akad esivanemad aga pärit hoopis praeguse Mongoolia aladelt ja rännates lõuna poole on siis hakkad esivanemate sekka segunenud ka inimesi, kes on tulnud alla Tiibeti mägistelt aladelt. Nii või teisiti on siis hakkad pärit Tiibeti aladelt või Mongoolia aladelt, on nad jõudnud tänapäeva Hiinasse, täpsemalt siis tänapäeva Hiina Junani provintsialadele ja sealt siis rännanud veelgi enam lõuna poole jäädes osaliselt paiknema ka siis Junani provintsi aladel. Ja kui me räägime Akkadi asualast ajaloos, siis kusagil tuhatkond aastat tagasi tegelikult tasustasid hakad suhteliselt lai ala, kuid täna on hakanud väga selgelt mägede rahvas või väga selgelt kõrge mäestikus elav rahvas. Siis tuhatkond aastat tagasi oli Akkadi asuala nii lai, et, et asustati ka sootuks madalamaid piirkondi. Paraku siis võitluses teiste rahvastega on hakanud juba palju sajandeid olnud sunnitud oma asuala järjest koomale tõmbama. Ja nii on ka siis sunnitud minema elama järjest kõrgemale mägedesse. Noh, kui me mõtleme, et akad, esivanemad on võib-olla kunagi pärit olnud Tiibetist, siis mõnes mõttes on nagu ajalugu käitunud spiraalina ja ja hakkad on kergelt tagasi jõudnud sinna, kus nende esivanemad pärit on. Ehk siis mägedes tunud rahvana on nad mägedesse tagasi jõudnud. Aga see, et hakkad on olnud sunnitud asuma järjest kitsamale alale, on suuresti olnud põhjustatud sellest, et hakkad, on olnud hästi rahumeelne rahvas, nad ei ole kunagi vallutanud teisi rahvaid, veelgi enam, nad ei ole tegelikult kunagi tõsiselt suutnud kaitsta iseennast, nii et see rahumeelsus vähene agressiivsus on paraku ajaloo jooksul Akadele kätte maksnud ja ja nii nad siis jah, on pidanud naaberrahvastest taanduma, kusjuures viimase 500 aasta jooksul taanduma pidanud eeskätt taide ees, ehk siis lõuna poolt peale tulnud taid on neid surunud elama järjest kitsamale alale, järjest kõrgemale alale, mägedesse, kusjuures, kui me räägime Taiste firmast, siis akad ei ole siiski täna rahvas, kes elab kõige kõrgemal mägedes, näiteks paljud Karenejaczani hõimud elavad tegelikult veelgi kõrgemal mägedes. Nii et noh, see näitab, et, et isegi veel raskemates tingimustes, kui elavad hakkad on inimesel võimalik ellu jääda, mida hakkad mägedes kasvatanud, millest nad toituvad majanduslikus mõttes, nakad tüüpiline piirkonna mägirahvas. Väga paljuski hoidutakse tegelikult sellest, mida mägedest on võimalik kätte saada, ehk siis paljudes piirkondades sisuliselt ei kasvatata mitte midagi, vaid tegeletakse jahipidamisega, kütitakse mägedes elavaid loomi ja linde ja korjatakse toidus seda, mida mägedes elavad taimed toiduks annavad. Osa hakkasid, kasvaks, tahad siis mägedes eeskätt mähi riisi, mis on siis tegelikult hakkade kõige tähtsam toidus kasvatatakse ka maisi, kasvatatakse sojauba, osa hakkasid, peavad kanu ja kõrgmäestikes elavaid sigu aga isegi nendel vaiksete lakkadel on väga tähtsal kohal ka loomade ja lindude küttimine ja ilmselt kõrgmägedes. Teisiti ei ole ka väga võimalik selle kõik iseenda tarbeks. Sisuliselt läheb see kõik iseenda tarbeks, midagi eriti üle ei jää. Ja, ja sellist toiduga kauplemise kommet hakkadel nagu ei olegi ja võib-olla selle toiduga kauplemise kombe välistab mitte ainult see, et seda toitu ei ole piisavalt, aga võib-olla välistab sellega Akades loodususk või, või see, et nad peavad kõike, mis on seotud loodusega, hästi pühaks. Nad tahavad loodus seda igas mõttes hoida ja seetõttu nad tegelikult ei küti ega korja neid taimi rohkem kui hädapäraselt vajalik. See usk mängib sellise eluviisi hoidmise juures ilmselt küllaltki suurt rolli vähesel määral topsisse. Turism paraku on turismiga, nii et turism toob sisse ainult osadel Akadele midagi. Nimelt eeskätt Tais on siis looduda selliseid näidiskülasid, kuhu turiste viiakse, nendes näidiskülades näidatakse, hakkasid sisuliselt nagu noh, nagu võib-olla et loomi loomaaias, sest hakkad on tõepoolest väga erilise eluviisiga, isegi seal Kagu-Aasia nurgakeses erilise eluviisiga Nad on kinni oma vanades uskumustes traditsioonides nad ei kasuta sisuliselt üldse kaasaegseid töövahendeid, nad on noh, nagu igas mõttes mitu sajandit oma arengus pidama jäänud turistidele tundub see kahtlemata olevat atraktiivne ja nendes näidiskülades teenivad, siis hakkad sisuliselt sellega, et nad müüvad peaasjalikult käsitööd. Ja, ja mis võib olla veelgi olulisem, et et nende näidiskülade elu, ta on küllaltki rangelt piiritletud. Tai keskvõimud on teinud kõik selleks, et seal elatakse täpselt nii nagu nende jaoks vaja. Ja hakkad võib-olla, et ei ole nendes külades just mitte väga vabad ise otsustama, kuidas nad igapäevaselt elavad. Aga kui me räägime kõrgmäestikes olevatest Akades, siis nende puhul ei doose turism küll midagi sisse sest sinna turistid ei jõua ja, ja kui ei jõua turistid, siis ei ole ka turistidele midagi müüa ja öeldakse veel ka seda, et turism on tegelikult haka tehaks selgelt kahe teraga mõõk, sest Ühest küljest küll võib-olla osade Akade jaoks toob turism midagi sisse, aga teisest küljest on turism see, mis ka seda Akade traditsioonilist tegelikku kultuuri piirab. Sellepärast et ei ole Tai võimudel olnud soovi näidata turistidele. Võib-olla noh, kõiki neid nüansse aga teeb eluviisidest no näiteks seda, et traditsiooniliselt on okkad olnud üsna tugevad oopiumi suitsetajad turistidele sellist asja keegi näidata ei taha. Samas jah, siis oopiumi suitsetamine on Akade seas tegelikult ka täna hästi populaarne. Nad ise ei pea seda muidugi mitte kuidagi paheks, vaid ütlevad, et see on isegi vaata tervendava toimega noh nagu see tegelikult on omane väga paljudele sealsetele rahvastele, et ega seal oopiumi osas ei ole akad midagi väga erilist. Akkadi puhul räägitakse ka üsna palju prostitutsioonis ja hakkade puhul räägitakse tõepoolest prostitutsioonis ja prostitutsioonis räägitakse viimasel ajal eeskätt seoses nende näidisküladega, sellepärast seda prostitutsiooni teenust ostab peaasjalikult turist. On see siis Ameerika turist, on seda ivani turist või jaapani turist aga teenust osta turist ja, ja seetõttu nendes kõrgmäestiku külades ei ole seda teenust ka mitte kellelegi müüa. Osade hakkade puhul on ka probleemiks saanud see, et kui nad näevad, et neil ei ole traditsioonilises keskkonnas võimalik normaalselt ära elada, siis nad püüavad rännata linnadesse. Aga kui sul ei ole haridust, kui sa ei oska kirjutada, kui sa ei oska lugeda ja kui seal ei ole isikuteni, kui sul ei ole isikutunnistust, mis on tais samamoodi väga tõsine probleem, siis ei ole tõepoolest sageli sellel naisel mitte midagi muud teha kui hakata oma keha müüma. Ja nii, et see on, on tõsiseks probleemiks. Aga ei ole probleemiks mitte seetõttu, nagu võib-olla Tai võimud on püüdnud väita, et noh, et see ongi nagu Akadele selline eripärane joon ennast niimoodi pakkuda vaid pigem on see probleem tingitud ikkagi sellest muid vahendeid ellujäämiseks on, on küllaltki raske leida. Miks Akadel isikutunnistus ei ole isikutunnistuste puudumine hakanud juures on olnud aastakümneid tegelikult Tai võimude selge poliitik. See ei puuduta tegelikult üldsegi mitte ainult hakkasid vaid paljusid sealseid mägi, rahvas. Tai võimud on sellega nagu Need inimesed mõnes mõttes ta igapäevaelust kõrvale tõrjunud. Kui sul ei ole isikutunnistust, siis ei ole sul võimalik näiteks minna valima, siis ei ole sul võimalik osa saada mingisugustest, ametlikest protseduuridest ja nii edasi. Ja sellega oled sa tegelikult ühiskonna igapäevasest elust selgelt kõrvale tõrjutud ja võib-olla seal kõrgel mägedes, kus elu toimub nii-öelda küllaltki autonoomselt võib-olla sealse isikutunnistuse puudumine väga suuri probleeme ei oma, aga kui aka tahab minna linnadesse asulatesse ta kasvõi näiteks sünnitama linnadesse, kui naine tahab minna mõnesse suuremasse asulasse sünnitamaks passisse, isikutunnistuse puudumine on tõsine probleem ja sageli ilma isikutunnistuseta aka naisi ei võetagi sünnitusmajadesse vastu ja probleem on kahtlemata ka piiride ületamisel. Ilma isikutunnistuseta ei ole võimalik tai piiri ületada. Kui sa ei tee seda just illegaalselt ja, ja sellega on siis tegelikult hakkad sisuliselt surutud elama küllaltki kitsastesse raamidesse. Viimasel ajal on siiski mõnel pool hakatud Akadelega isikutunnistusi rohkem väljastama ja arvatavasti isikutunnistuse probleem siiski mõne aasta pärast noh, valdavalt on lahendatud võib-olla ainult siis kõige kõrgemates mäestikupiirkondades ei ole seda jõutud teha. Aga praegu tundub küll, et Tai keskvõimudel ei ole sellist selget noh, eitavat suhtumist isikutunnistuste jagamisele nagu võib-olla varasematel aastatel. Juhul kui aga isikutunnistuse saab, siis muudetakse tema nimi taipäraseks ja hakka, teil on tõepoolest suureks probleemiks see, kui nad saavad isikud, unistused siis väga lihtsalt ei olda nõus neile neid akapäraseid nimesid sinna sisse kirjutama, Tais pannakse neile ikkagi isikud unistustesse sisse taipärased nimed, noh, loomulikult on see ka üks põhjus, miks, miks hakkad, ei ole võib-olla nendest isikutunnistustest väga huvitatud, sellepärast et ametlikult ju siis tegelikult ikkagi seda agapärase nimega hakkad ei eksisteeri ja, ja see on tegelikult olnud ka siin põhjus, miks võib-olla linnades elavad, hakkad arvu kohta Tais nagu erilist ülevaadet ei ole. Et kui me räägime sellest 70-st 1000-st hakas Tais, siis me räägime tegelikult umbes 300. külas elavast hakast. Aga noh, osa hakkasid, elab ka linnades ja otsele hulga kohta ei ole tegelikult sisuliselt mingisugust ülevaadet sest ametlikult selle kohta mingisugust ülevaadet ei peeta ja paraku ei suuda seda teha ka akad ise. 2003. aasta oli haka teoks, traagiline, tapeti üle 2000, aga mis juhtus 2003. aasta on viimaste aastate jooksul olnud kõige musta ja magada jaoks ja see on see aasta, kui tais oluliselt hoogustus võitlus narkootikumide vastu ja selle narkootikumidevastase võitluse sildi all puistati väga paljusid mägirahvaste külasid ja väga oluliselt puistati hakkade külasid. Kusjuures need hakkade vastased operatsioonid olid narkootikumidevastase võitlusega seotud siiski üksnes osaliselt. Osaliselt oli tegemist lihtsalt nii-öelda röövretked, ega, sest osades külades käitusid politseivõimud koos sõjaväega väga lihtsalt, kui perekonnapea tahtis, et teda kaasa ei võeta, siis tuli ennast välja osta ja, ja kui nüüd perekonnapea hakkas siis võimudele vastu, siis ühel juhul ta arreteeriti, teisel juhul võidi aga lasta kohapeal maha ja, ja just need mahalaskmised suuresti olid tingitud sellest, et hakkad protesteerisid selle vastu, et neid sõna otseses mõttes püütakse röövida. Ja, ja kuna Akadel on suhteliselt vähe sularaha sisse röövimine tähendas seda, et majapidamistest võeti sõjaväe ja politsei poolt kaasa praktiliselt kõike, mida kaasa võtta andis. 2003. aasta eristub teistest just seepärast, et see oli see aasta, kui see võitlus, nagu eriliselt hoogustus, hilisematel aastatel on, on see muutunud nagu tunduvalt rahulikumaks. Samas see nii-öelda narkootikumide vastane võitlus Tais kestab jätkuvalt edasi ja selle võitluse sildi all pakku viiakse ellu vägagi erinevat poliitikat ja eakad on selles tõepoolest palju ja paljukannatanud kusjuures 2004. aastal raporteeriti sellest narkootikumidevastase võitluse all toimuvast tegelikust tegevusest ka ÜRO-d. Ühinenud rahvaste organisatsioon ei ole seni reaalselt kuidagi sekkunud ja selle probleemi lahendamisse omapoolset panust andnud. Kui suur on välismaiste firmade surve Akadee elupaikades? See on suhteliselt suur, sest akad elupaigad on traditsiooniliselt olnud metsased alad või seal on, on palju metsasid ja nendes metsades vägagi erinevaid puid, mida peetakse väärtuslikeks. Ja, ja nüüd on huvitav see. Tai keskvõimud on siis tõesti nendest metsasusest aladel Takad proovinud ümber asustada kusjuures ümberasustamis teostatakse tavaliselt selle sildi all, et hakkad oma igapäevase eluviisiga, hävitavad, metsasid ja tegelikkuses kui hakkad on siis ümberasustatud, lähevad need alad suurte välismaiste metsatööstuste kätte ja need alad võetakse metsast täiesti puhtaks. Ja see ümberasustamine muidugi ei puuduta jällegi mitte kõiki Akade piirkondi, neid kõige kõrgemates mäestikes elavaid hakkasid, see sisuliselt ei puuduta. Sellepärast et seal on metsatööstuskontsern suhteliselt raske majandada ümberasustatud Akadele sisuliselt ju mingisugust kompensatsiooni ei anta, heal juhul aidatakse neil ära transportida oma väike vara natuke. Aga onnid, kus nad elavad, peavad nad uues kohas ise püsti lööma ja ja noh, tai keskvõim on seda põhjendanud ka sellega, et tegelikult ega nendel hakkab veel ümberasumisel ei olegi nagu suurt midagi kaasa võtta. Et mis vahet seal on, kas nad elavad siin või seal mäekuru peale, sellepärast et nende vara on tõepoolest üsna-üsna tühine ja kuigi see väide hakkade vara on tõepoolest üsna tühine, peab paika, on hakata jaoks koht, kus nad elavad, noh, olnud siiski traditsiooniliselt ülimalt oluline. Ja sellepärast see ümberasustamine, see no ühest küljest muidugi mõjutab, majanduslikult hakkasid aga teisest küljest võib-olla veelgi sügavama jälje just nimelt kultuuriliselt ja traditsiooniliselt hakkad ise näiteks ütlevad, et ühe sellise traditsioonilise aka küla rajamine võtab aega umbes 50 aastat, kusjuures need onnid, mille sakad elavad, need pannakse püsti mõne päevaga. Need onnid on siis bambusest puidust vaiadel ja noh, öeldakse, et väiksema onni võivad hakkas siis ühe päevaga isegi püsti panna. Suuremat tonnide tegemine võtab aega natukene enam. Aga need onnid iseenesest tõepoolest on lihtsasti ehitatavad ja see kõik ei võta aega. Aga kogu selle muu keskkonna loomine võtab tohutult, et aega, sealhulgas näiteks terrassidel riisikasvatuste rajamine, mis on omaette kunst, mida igale poole üldse ei olegi võimalik teha ja selleks, et riis seal nagu hakkaks head saaki andma, see võtab tõepoolest pikka aega samamoodi väga olulised on need kohad, kus siis aga te hõimujuhid või ka meie mõistes šamaanid koos käivad ja vot kõikide selliste kohtade nii-öelda ettevalmistamine, loomine, sissepühitsemine, see kõik võtab väga pikka aega ja, ja seetõttu jah, siis ümberasustatud aka küla ei ole selline nähtus, mis uues kohas saaksid terviklikuna eksisteerima. Vaid ta peab sinna alles juurduma ja akad ise muidugi ütlevad, et see nende ümberasustamist, aga tegelikult on nende võimalus traditsioonilist eluviiside jätkamiseks ühe korra aga ära lõigatud külades elektrit ka on, kõrgetes mägedes muidugi elektrit ei ole, aga allpool mägedes elavatel hakkadel siiski kohati elektrit on ja küsimus ei ole seal mitte ainult elektris, vaid küsimus on ka vees. Väga paljud, aga külad on tegelikult täiesti ilma puhta joogiveeta. Kasutatakse siis mägedest alla tulevat vett, mägede jõgede vett, et kui neid jõgesid lähedal on. Aga sellist korralikku veevärki jah ei eksisteeri, nii et selles mõttes on, on nakad küll 21.-st sajandist oma tehniliste võimaluste poolest tohutult kaugele jäänud, kuidas hakkari majad seest välja näevad? Hakkade majad tegelikult valdavalt on jaotatud kaheks suureks ruumiks, üks ruum on see, mis on mõeldud aga naistele ja teine ruum on see, mis on mõeldud haka meestele ja külalistele. Ja, ja naised on siis omaette ruumis. Ja noh, meeste naiste omavaheline läbikäimine võib toimuda mõlemas ruumis, aga niimoodi põhiosa ajas siiski mehed ja naised, aga majas elav on täiesti eraldatult ja nende loomad elavad siis kusagil majal maja all ja maja ümber. Ja, ja nagu ma ütlesin, et hakkad, on loodususku ja nad suhtuvad loomadega kooselusse muidugi absoluutselt mõistvalt, see ei ole nende jaoks midagi erilist, nii et nad on harjunud elama nende loomadega koos ja mis veelgi võib olla oluline, et aga ei pea inimest nagu selles mõttes mingiks loomariigi krooniks, et nad ei pea ennast paremaks nendest loomadest, et näiteks hakata jaoks on hästi olulised esivanemate hinged ja mitte ainult inimeste esivanemate hinged, aga näiteks loomade hingedesse suhtutakse austusega. Nüüd rääkides hakkade kultuurilistest eripära, sest on minu arvates üks hästi oluline eripära see et hakkade puhul eksisteerib suhteliselt vähe sellist indiviidi tasemel mõtlemist ja otsustamist ja pigem hakkad siis otsustavad ja mõtlevad nii-öelda kollektiivi tasandil. No lihtne näide on see, et kui minna haka juurde ja küsida tema käest, kas ta midagi teab, esitada talle mingi konkreetne küsimus mingi teadmise kohta siis väga sageli me võime saada aaga käest vastuseks, et jah, ma tean. Kusjuures tegelikult ei pruugi see konkreetne inimene, kelle käest me küsisime sellest asjast mitte midagi teada. Samas aga ei valeta, kui see teadmine on olemas Akade ühiskonnas nii-öelda laiemalt või kui see teadmine on näiteks olemas külavanemal hoopis naaberküla mõnel elanikud, nii et hakka, mõtlemine ei käi mitte niivõrd läbi iseenda kuivõrd käib läbisel Akade kohalikku gruppi, nii et isegi need teadmised siis eksisteerivad nii-öelda ühiselt ja mis sellise kollektiivse mõtlemise juures on veel oluline on see, et, et akad ei suhtu endasse mitte niivõrd indiviidina, vaid akad vaatlevad ennast kui ühte väikest osa lõputult pikast eluahelast ja seetõttu näiteks hakkad teavad tohutult palju oma esivanematest, kui hakkad igapäevaelus väga harva kasutavad üksteise eesnimesid, pigem nad räägivad teineteisest mingi positsiooni nime abil, no näiteks isa, onu ja nii edasi, siis sama sakad teavad oma esivanemaid mitte ainult nimepidi. Aga sageli oskavad rääkida lugusid nende esivanemate tegemistest nende eluajal ja see kõik on tingitud just nimelt sellest, et hakkad vaatlevad ennast kui selle elu lõputult pika ahela ühe väikese osana mille oluliseks ülesandeks on seda ahelat pikendada, seda elu edasi anda. Teine võib-olla hästi oluline moment hakkade kultuuriliste eripärade juures on see Akade jaoks ei ole seadused või normid midagi sellist, millest tuleb kinni pidada, sellepärast et normist üleastumise puhul ootab neid karistus hakata jaoks on seadused ja normid vabatahtlikult järgitavad ja järgitavad seetõttu, et see on Akadele endile kasulik. Ja need hakkade, sellised traditsioonilised normid on kokku kogutud niinimetatud seaduste kogusse, mida siis kohalikus keeles nimetatakse säuh ja seaduste kogu ei ütle midagi sellist, mida hakkab, peab tegema ja ei räägi midagi sellest, et kui aka nii või teisiti ei käitu, et siis teda ootaks selline või teistsugune karistusseaduste kogu hoopis toob välja tõed, mis aitaksid, hakkad siis nii-öelda loodusega paremas kooskõlas elada ja mis aitaksid hakkadel omavahel paremini läbi saada. Ja nüüd, kui hakkavad sellest seaduste kogus kirjas olevatest normidest kinni peab siis mitte sellest tulenevalt, et, et seda peab tegema vaid eeskätt tulenevalt sellest, et iga, aga nii-öelda saab aru, et kui ta neid norme austab, kui ta nende järgi elab, siis ta muudab sellega iseenda elu lihtsamaks, et neid norme järgides ta ei tee iseendale halva ja mis on ka oluline, et tavaline hakka ei hakka juurdlemagi selle üle, kas see norm, mida ta oma esivanematelt on suulisel teel kuulnud ei hakka juurde selle üle, kas see norm on hea või halb, sest kui need normid on pikka aega kestnud, siis järelikult on need normid esivanemate kogumi poolt nii-öelda kokku pandud ja see üksikkaka ei saa kuidagi rohkem teada, mis on hea või halb, kui tema paljud esivanemad nii-öelda koos ja sellest tulenevalt hakkade puhul näiteks selline traditsiooniline kuritegevus on sisuliselt olematu, keegi ei lähe varastama, keegi ei hakka tapma, aga veelgi enam ka selliste hästi lihtsate normide järgimine on, on täpne. No näiteks kas või see, et kui me oleme küttinud looma või linnu, et mida me teeme selle looma või linnu korjusega, mis järgi jääb, et kas me viskame selle suvaliselt ükskõik kuhu või me paneme selle mingisugusesse kindlasse kohta, säästes sellega oma ümbrust ja, ja vot kõik sellised pisikesed normid on selles seaduste kogus üldistatud kujul kirja pandud ja igapäevases elus kogu aeg sellest lähtutakse. Muidugi sellest sohhist lähtuvaks siis ikkagi need akad, kes elavad Romon traditsioonilist elu kristluse üle võtnud Akade puhul muidugi noh, see säuh on muutunud teisejärguliseks ja ega misjonärid muidugi ei tunne ka huvi selle vastu, et neil Sofi norme järgitakse, kuigi nendes normides ei ole ka valge inimese jaoks tegelikult midagi ebameeldivat. Nendes normides ei ole midagi sellist, mis meie jaoks oleks taunitav. Välismaa misjonärid tekitavad hakkadele üsna palju probleeme. Jah, välismaised misjonärid siis kristlikud misjonärid on hakanud seas väga suureks probleemiks ja ja näiteks Tai puhul öeldakse, et vaatate umbes pool Akadest on täna juba kristlased. Kusjuures need misjonärid vaat siis valdavalt USAst või Taiwanist ja, ja misjonäride puhul on, on võib-olla kõige negatiivsem see, et misjonärid mitte üksnes, et ei anna nendele hakkadele edasi teadmisi oma usust, aga nad nõuavad Akadel seda Takad igas mõttes loobuksid oma traditsioonilistest eluviisidest veelgi enam, näiteks nõuavad ka seda tagada ei järgiks siis hõimujuhi nõuandeid ja, ja kõik see tekitab hakkade ühiskonnas selliseid sisemisi vastuolusid, mida Akadel tegelikult siiani ei ole nagu justkui varem isegi olnud. Ja misjonäride puhul muidugi, viimastel aastatel on avalikuks tulnud ka see, et misjonikoolides noori aka tüdrukuid kiputakse ära kasutama seksuaalses mõttes ja ja, ja see loomulikult suurendab neid pingeid seoses misjonäridega veelgi. Aga, aga peamine kahju muidugi, mis misjonärid siiski suudavad teha. Takad loobuvad oma traditsioonilisest elust traditsioonilisest kultuurist ja loomulikult ei tunne mingisugust huvi agaa keele vastu. Kusjuures misjonärid ise põhjendavad seda sellega, et nad toovad agasid välja pimedusest või sellest tohutust mahajäämusest, mis hakkadel on, toovad nad nii-öelda tsivilisatsiooni rüppe. Paraku jah, siis tsivilisatsiooni rüppe toomine tähendab kadele tegelikult pikemas perspektiivis ei midagi muud, kui Akade rahvusliku omapära täielikku kadumist. Akkadi suur sõber on McDaniel. Tema on teinud selle väikese Vajaks väga palju jahto, Oregonist pärit valge ameeriklane on küll inimene, kes on Akade heaks teinud enam kui kõik rahvusvahelised organisatsioonid kokku Matti maid, Daniel on pakasid aidanud 1991.-st aastast. See on siis see aasta, mil ta asus Akade juurde elama ja saida seal hakkade juures elada kuni 2004. aasta aprillini, mil Tai võimud Ta arreteerisid ja maalt välja saatsid. Aga mees, jätka vagade heaks tegutsemist USAst ja nii-öelda, et ka see tegevus on üsna tõhus. Kui me siin enne rääkisime, et hakkadel on viimasel ajal tekkinud mõned koolid, mis annavad edasi akakeelset haridust, kuigi haridust kõige elementaarsemad tasemel, aga siiski haridust, siis nende koolide loomine on just nimelt selle valge mehe teene. Tema on see, kes on loonud vastavad fondid mis on siis kõikjalt maailmast kogunud raha selle jaoks, et hakkade haridust edendada, selle jaoks tagade keelt hoida selle jaoks, et akkasid laiemas mõttes kaitsta ja nätsu McDaniel on laiemalt tuntud tänasel päeval kui inimõiguste aktivist kelle võib-olla suurim teene on olnud see, et ta on maailmale teadvustanud seda vägagi rasket olukorda, milles sakad Tais ja Birmas sattunud on. Ja pole siis ime, et peale kolmeteistaastast tõhusat tegutsemist Tai keskvõimud ei pidanud enam vastu ja, ja saatsid mehe maalt välja, kusjuures Matti Mektaaniale oli enne seda 2004. aasta jaanuaris teinud kirjaliku pöördumisega ühinenud rahvaste organisatsioonile, kus ta üsna detailselt kirjeldas seda olukorda, milles akad on, kirjeldas narkoreidide probleemi, kirjeldas sunniviisiliste ümberasustamist probleemi, aga kirjeldas näiteks ka seda, et sõjaväeliste operatsioonide käigus on väga tavaline Akva naiste vägistamine Tai sõjaväelaste poolt ja ja kõikide nende, jah, probleemide teadvustamine ÜRO tasandil oli siis võimude jaoks viimane piisk karikasse. Ka mina olen tegelikult tagada sõbraksime, julgen ennast nimetada saanud just paljuski tänu tollele samale Mathieu Mc Danielile kes on paljude aastate jooksul väga paljudesse maailma piirkondadesse saatnud laiali email'e kirjeldusega, milline on olukord Akade põli seal kodumaal ja saatnud laiali ka näiteks appikarjeid, selleks et maailm selle olukorra muutmiseks midagi ette võtaks. Tal on tehtud sellised listid, kuhu ta pidevalt neid meile siis tavaliselt iganes nädal või iga kahe nädala tagant on saatnud. Ja, ja sinna listi sattusin ma küll tegelikult üsna keerulist teed pidi suheldes maailma ühe tuntuima lipu asjatundjaga Katalooniast matsime Danieli appikarjed sisaldasid tavaliselt palvet pöörduda oma maavalitsuse voole teavitada oma maavalitsus sellest, kuidas tai keskvõimud Akadega käituvad ja et siis juba valitsused omavaheliselt midagi probleemide piiramiseks probleemide lahendamiseks ette võtaksid. Paraku muidugi tegelikkuses ei ole maailma riigi Daile konkreetselt hakkade probleemi pärast küll mingit survet avaldanud ja mädiumentaanilile kuuluv üks mõte, millega ma olen absoluutselt nõus ja mis tõepoolest tänapäeva maailmas mulle tundub, et on väga laialt juurdunud. Ja see on see mõte, et inimõigused on küll väga laialt ja pidevalt nii-öelda arutletav probleem maailmas. Aga ta on arutletav probleem ainult kui manipuleerimise vahend, et kui mõni riik tahab oma vaenlast manipuleerida, siis väga sageli tehakse seda läbi inimõiguste. Ehk siis süüdistatakse vastaseid inimõiguste rikkumises. Aga tegelikkuses inimõiguste olukorra parandamise nimel noh, maailma suured käivad sisuliselt mitte midagi ette ei võta ja neid näiteid maailmast võib tuua lõputult. Olgu see siis enam kui 10 aasta pikkune, ülimalt õudne genotsiid Tšetšeenias. Üle 50 aasta pikkune genotsiid Tiibetis või seesama Akade probleem ja madiumentaanial on just nimelt võtnud endale ülesandeks selle, et see inimõiguste probleemia, essa inimõiguste eest võitlemine oleks tulevikus mitte üksnes riikidevaheline manipuleerimise vahend vaid et see oleks asi, millega ka tegelikult ja sisuliselt tegeldaks. Mida öelda tänase saate lõpetuseks? Ega midagi väga helget ma siia lõpetuseks öelda ei oska. Hakkad, on minu arvates tüüpiline näide rahvas, kes on tänapäeval jäänud tsivilisatsioonile jalgu ja ma olengi üpris kindel, et mõnekümne aasta pärast nakadest sellise traditsioonilistes eluviisides kinni hoidva rahvana enam rääkida ei saa. Aga kui hakkad suudaksid säilitada oma keele ja mingilgi kujul oma rahvale iseloomuliku mõtlemise, siis oleks minu arvates seegi suur samm tänapäeva maailmas, mis järjest enam ju tähendab kõikide erinevuste ühtlustamist. Te kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.