Kui me tulime siia stuudio poole autoga, siis autos oli mul üks kassett 70.-te 60.-te muusikaga. Kuulasime sealt ühte laulu mis kõlas ka selle saate alguses. Sa ütlesid, et sedasorti muusika meeldib sulle. Ma arvan, et sa said seda kuulda ainult oma lapsepõlves. Ütleksin sellises asjas praegu. Sellises muusikas just no ikka seesama asi, et arvatavasti ma kuulsin seda lapsepõlves ja see sedasorti muusika ei sunni ennast peale ja ta lihtsalt on seal üldse vist minu üsna ebamusikaalse inimese suhe muusikasse, et ma naudin sellest sellist muusikat, mis mis jääb minu jaoks foonile või taustaks. Sa oled seda sorti inimene, keda on väga raske määratleda mingisuguse valdkonna juurde kuuluvaks. Võib-olla paar aastat tagasi oleksin ma, kui minult oleks küsitud, kes on Margus Kasterpalu oleksime on öelnud, et sa liigud kirjandusringkondades ja oled kirjandusinimene. No viimased sündmused Vanemuise teatris sunnivad mind oma seisukohti natukene reservi parima ja, ja sinna lisama, aga võib-olla teisi epiteete. Aga see, miks sina oma nooruse juures selles mõttes kirjandusinimeste hulgas ikkagi ka väga noor inimene? Miks sina oled nii tugevasti kirjanduse küljes kinni? Sellest tahakski tänases saates põhiliselt rääkida. Sest see paneb mind imestama, ma ei saa sellest hästi aru, mis on selle põhjuseks. Ja seetõttu tahakski alustada juttu sinuga sinu lapsepõlvest, mis oli sinu lapsepõlvest sellist, mis sind Maal elavat last kirjanduse juurde tõi. Nendel aastatel, kui meie sinuga lapsed olime. Jah, tähendab. Nii armas. Nii arvas, et sa arvad, et ma olen veel alla kolmekümneaastane kirjandusega kuidagi seotud inimene, tegelikult saime paar päeva tagasi juba 33 aastaseks. Ah, erro? Ja olen alati olnud natukene vanem nendest kaaslastest, kellega ma olen koos olnud koos teinud ühel või teisel põhjusel, noh, kes oli juba sõjaväes käinud ja kes mitte ja umbes nii. Niiet lapsepõlve on jah, natukene natukene kaugemal. Ja, ja kui ma sündisin neli päeva pärast seda, kui Jüriga kaarium kosmosesse lendas ja, ja ise ma kaalusid täiesti tõsiselt, et äkki paneks hoopis Jüri nimeks siis siis ma muidugi võib-olla oleks hoopis kosmolaadiks hakanud jälle üldsegi mitte mitte raamatutega tegelema luuletused, nende lugemine, palju kirjandus, teater või vähemalt seal kuskil lapsepõlves oli see sellel kombel mingid esimesed luuletused õpetas mulle muidugi ema pähe. Ja siis siis kui ma neid kuuldes lugesin, siis saadeti rajooni deklomaatorite konkursile ja ja siis hakkas meeldima luuletusi lugeda mitte ainult esinemise kombel, vaid raamatust. Aga sa oled luule lapsena ka aru saanud, sa oled lapsena ise luuletusi lugenud, raamatust? Sa oled pärit kuskilt Taebla kandist. Kuskilt Läänemaalt suuremat asustatud punktid, mis selle hästi väikese küla ümber jäävad, ütleme kullamaa palivere Martna kõik umbes 12 kilomeetrit sellest ohtle külast kus on üks avaaugu talu. Mis raamatut sul kodus olid? Mul olid mõned lasteraamatud üsna üsna üsna üksikud ja üldsegi mitte mitte palju, selline täiesti täiesti tavaline 50.-te aastate kirjandus ja, ja siis juba järjest edasi, noh kui ma ise hakkasin nõudma, et mulle raamatuid ostetaks. Ei olnud mingit eestiaegset raamatukogu ja selles mõttes on on see Enda kurssi viimine kirjandus kirjanduslooga ja nende raamatutega, mida linnapoisid olid lugenud juba lapsepõlves, mida mina pidin ülikool, seda umbes umbes nii, on nad üsna-üsna vaeva vaevarikas, aga võib-olla sellepärast ka natuke natuke teisel kombel tajutud. Kui ma oleks neil lugenud ühte või teist raamatut samas samas eas, kus tavaliselt tehakse, siis siis võib-olla võib-olla mu noh, näiteks ei oleks viitsinud hakata maantee Kristust tegema, näitemäng. Mida sa oled teinud? Sa ütlesid, need linnapoisid olid lugenud eestiaegseid, raamatukogusid ja, ja ma arvan, et sa pidasid siin kõige konkreetsemalt silmas oma kaaslasi Valhalla päevilt kellest võiks vast nimetada Tiit Pruuli. Valhalla ongi selline asi, millega inimesed, kes käisid 80.-te keskel ja teisel poolel ülikoolis, seostavad võib-olla sinu nime kõige tugevamini, sest et sa olid valhallas kuidagiviisi see keskpunkt, mille ümber vähemalt kaugemalt vaadates ülejäänud tiirles. Kas nüüd, kui sellest on juba piisavalt palju aega möödas neile, kes val hallast midagi ei tea, võib ju öelda, et Valhalla oli. Oli noorte meeste kirjandustest vanemat kirjandust lavale toov näitemänguselts mängisite päris palju tükke päris palju. Ma ei tea küll, mida see arv tegelikult tähendab, võib-olla viite kuud, et aga mis olid Valhalla tekkepõhjused omal ajal, kas sa mäletad seda, millest see kõik algas? Ja väga hästi mäletan, kõik sai alguse sellest, Tiit Pruuli tädipoeg, Erkki Altrov käis minu kursusel ja ja mul oli veel endisest ajast keskkooli ajast üks üks vana frakk ning pori maha kantud Froc, mida, mida siis kursusevenna sugulane Tiit Pruuli minu käest laenas? Tutvuse valgussaki taskus olid minu nimetähtedega mansetinööbid, millest ühe ta ära kaotas selle saki kasutamise kasutamisega seoses ja siis noh, väga piinlik oli, oli tal seda tunnistada, hästi, kinkis mulle asemele sellised merevaigust mansetinööbid ja sellest kinkimisest sai sai suurem seltskondlik koosviibimine, mis kestis hommikuni ja mille käigus otsustati, vein oli siis ka üsna odav. Et tuleb, tuleb, tuleb midagi teha. Ja, ja umbes samal ajal pakuti mulle ülikooliklubist deklamaatorite ringi juhendamist, lendamise võimalust. Ja, ja see oli küll põhimõtteliselt noh, tekitas esialgu probleemi eelmisest see sõpruskond üritasime siis hakata luuletusi lugema või kirjeldusest rääkima. Tegelikult mitte kirjandusest, vaid lihtsalt asjadest, millest, millest ühel või teisel põhjusel ei saanud rääkida läbi ilma et seda oleks tehtud läbi mängu nagu see number siis ala 85. Ja siis siis me mõtlesimegi, et ikka noh, selline, Ametlik register, piiritust peaks olema või õieti ei kompromiteerinud meid sedavõrd, et me sellest peaksime koguma ja siis oli seal luuleteatrina kuskil kirjas ei eksisteeri, kuigi ametlikult, kui deklamaatorite ringi ülikooli klubi juures. Aga me hakkasime ennast ise, nimetame luule Beatrix ja nimi. Valhalla tekitas esialgu küll üsna palju palju segadust ja pahandust. Me pidime oma lakatitele alguses kirjutama küll ainult ülikooli klubi luuleteater või midagi sellist. Aga, aga pikapeale läksid asjad natukene lahedamaks ja eriti pärast seda, kui esimeses euroetenduse puhul tekkis just eriti Tiidul ja, ja minul. Aga kui ringi juhendajal pahandusi sellepärast et Tiit ütles siis oli veel peaasi, et see tekst, mis meis eurorühmitusest olime, koostanud põhiliselt tiit. Teises vaatuses, kui natuke mina. Oldi EPA komsomoli-parteikomitee poolt kinnitatud epa sellepärast, et, et me mängisime seda EPA klubis ja aga, aga seal puudus lõppsõna selles kinnitatud variandis, mille Tiit niimodi improvisatoorselt Kuule, kui ma õieti mäletan, siis EPA komsomolisekretäriks oli tol ajal vist praegune siseminister Heiki Arike. Thekla mootoriks oli praegune välisminister Jüri Luik. Küll tõsi, erilõik luges nii armsasti Hatsoni armastusluuletusi, et et eriti palju nalja tegi mulle siis, kui tema oli kaitseminister. Sõjard. Need asjad olid, olid kuidagi nii vahvalt. Küll nad seal Toompeal need omavahel koos kõlastavad. Seda küll, jah, seda küll. Tiit ei ütelnudki seal muud kui seda, et, et kallite Visnapuu läksid vabadussõtta ja Barbarus läks vabasurma, aga sellest piisas jah, et neil oli mõningaid pahandusi, mis siiski lõppenud ülikoolist välja viskamisega ega muu sellesarnasega, millest laulsime esialgu, et see on meie võit, aga pärast targemaks saades selgus, et aeg oli lihtsalt see Neurooli esimene etendus ja ma olin vist ka selle esimese etenduse juures ja, ja mul on siiamaale säilinud sellest mõned fotod. Vaata, kui neid pilte vaatan, siis meenub mulle see pinev õhkkond publiku hulgas, mis mis oli ja tagantjärele, kui ma meenutan, mida te nagu õigupoolest seal tegite, siis meenub mulle õige vähe. Võib-olla ehk sina ise, Tuglasena, kes seal kaasa mängisid, aga, aga kõige enam tõepoolest see niisugune eriline raevus just pealtvaatajate hulgas, mis sellel etendusel vähemalt oli küll küll valdav, mis tuli peale seda Seurut, sa ilmselt tead seda väga hästi, sest et ma olen märganud sinu püüdu Valhalla tegevust dokumenteerida. Me üritasime öelda, dokumenteerida kõik kambaviisi ja meie suureks üllatuseks on praegu üks start kui noor teatritudeng diplomitööd val hallast, nii et me olime just äsja hädas sellega, et otsida üles need materjalid, mis, mis, mis, kus ja kellelgi olid alles. Ja, ja mõned mapid me siiski leidsime üles. Ma ei teagi tavaliselt päris seda tuli, järgmine suurem projekt oli Noor-Eesti projekt, mille, mille testi tegelikult Kross. Aga, aga seal vahepeal oli veel igasuguseid selliseid väikesi von väljaastumisi iirlaste, üks või teine omandas suurema tähtsuse, kui kui me esialgu arvasime näiteks annus Rauala luuleõhtu, mida mängisime ainult üks kord ja küüditamise aastapäeval ja mõtlesime, et lähme täiesti omaette sinna sinna, Tammedinal taha, kus, kus monitseisidega kogu see paarisaja või isegi rohkem inimese line seltskond, kes meie luuletusi kuulas, tuli meiega kaasa. Ja see oli, see oli tõesti väga-väga tugev, tugev, võimas tunne. Jah, üritasime neid asju, millest ei räägitud, rääkida võimalikult normaalselt ja arvatavasti see oligi. See oligi see eripära, miks meid? Eks meid sellel sellel ajal sellel kombel kuulata taheti. Ma küll tegin ennistama jutus ühe vea, ma mäletan end vähemalt Seuro etenduses, oli teil ka üks daam, lisaks? Ja meil on alati olnud üks daam seltskonnas välja arvatud või lisaks nendele daamidele, kes kuulusid teise Al hallamehe juurde, personaalselt oli meil ka üks ühineda, see, see jäi meil siirust, sellel kombel aga aga minus kirjelduslooline kirjandus, looliste lemmikväidete hulka kuulub, et et tseeru eeskujul on, on võimalik või siiru näitel on võimalik väita, et sellised kooslused, kus on üks äärmiselt kaunis tark ja natuke vanem daam ja siis palju andekaid noori mehi, kes kõik üritavad ühel või teisel kombel selle daami tähelepanu võita. Et sellised kooslused on kunstilises mõttes äärmiselt produktiivsed ja, ja äärmiselt äärmiselt omapärast ja omanäolist kirjandust või kunsti või mistahes teha suutvad just sellepärast, et noh, kelle pärast siis ikka ikka ühe naise pärast. Kas sa oskad praegu tagantjärele öelda, miks te valisite oma etenduste teemaks just oma esimese etenduse teemaks just nimelt Siuru sest see on luule, mida. Eks me kõik olime ju kooliõpikute järgi mõnevõrra tuttavad, et selle perioodiga end siiski palju lähedasem oli see, mis oli loodud kuuekümnendatel. Kas oskad öelda, miks te jäite peatuma sellel sellel perioodil ja see tundus olevat teie teie uurimisobjekt ka hiljem? Noh, kui me ennast asutasime siis me üritasime isegi midagi sellist põhikirjalaadset, et kokku panna ja seal oli enesest väljaandmise pool küll tõepoolest ainult pool sellest, mida me tegelikult teha mõtlesime. Ja eeliseks ülikooli stuudiumi üritasime siis just nimelt Eestit kultuuri- ja kirjandusloos ennast lugemise ja, ja ega ka loengutega vastastikku harida ja täiendada ja siis siis tundus siruvaliku puhul või, või kui me olime selles euro juurde siis jõudnud. Et ta on lihtsalt äärmiselt äärmiselt teatraalne kirjanduslik rühmitus, mille mille lugu on üsna hea ja kerge laval esitada, see oli üks põhilisi põhjusi. Ka päris esimene ta meil ei olnud, me oleme katsetanud enne sõda Ado Grenzsteini lahkumist ja ja vist veel paari paari asja. No kui sa nüüd oled töötanud ka professionaalsete näitlejatega Vanemuise teatri laval ja, ja Ugalas ju ka me tuleme selle juurde natukene hiljem tagasi, siis vahest mäletad sa eredalt ka seda, millised olid teie puht professionaalsed näitlejaoskused 10 aastat tagasi. On täiesti võimatu hinnata Valhalla tegemisi professionaarlase näitemängu jaoks kasutatava noh, sellise võrdluse või, või hindamisskaala alusel see oli, see oli hoopis midagi muud ja andsime end endale sellest ka täiesti aru. Meie hulgas oli ainult üks näitleja, kes näitlejaks jäänud Kalev Kudu, kes praegu on, on lasteteatris. Kõik ülejäänud tegid näitemängu muudel põhjustel. Mõned, kes on praegugi rohkem poliitikas, kui, kui teatris kirjeldus kirjelduses tegid juba, siis lugesid neid luuletusi, selle pärast mitte. Need natuke liialdatud, aga, aga tegelesid val hallaga just nimelt sellepärast, et see oli selline ause olemise ja, ja õigesti ütlemisega võimalus. Mitte sellepärast, et et nad oleksid tahtnud ilmtingimata olla laval näidelda. Ja, ja selles mõttes me andsime väga hästi aru endale, et me vahendame tegelikult olnud sõnumit ja, ja me ei üritanudki kehastuda kunagi ümber ei mina, Tucklaseks ega ega lõikatsonics. Me vahendasime tekste ja jätsime sellise kuju kujundamise võimaluse iga vaataja enda naiseks ja võib-olla sellepärast või see oli ka üks põhjus, miks, miks need kavad nii hästi head vastuvõttu leidsid, sest nii ei tekkinud mingit konflikti selle selle kuju vahel, keda siis lavalt lavalt pakuti. Ja selle ettekujutuse vahel, mis igal lugenud inimesele ühest või teisest olnud kirjanikust või kunstnikust on. Ootasin umbes sellist vastust sinuga praegu oma küsimusele. Ja ma tahan sellele vastusele lisada küll seda, et mina, kes ma istusin publiku hulgas hindasin teie näitlejaoskusega küllalt kõrgelt, nii et ega nendest ei jäänud kunagi mingit piinlikku muljet nendest nendest etendustest selt viisime kaasa ikkagi täiesti arvestatava teatrielamuse mis isegi nüüd 10 aasta tagant meenub. Jah, aga, aga me selles mõttes meil oli kogu aeg hea võrdlus kõrval mõne mõne rahvateatri puhul, kes üritavad just sedasama vaata asja teha teatri vahenditega. Ja, ja siis sellepärast mõjuvad kohati natuke piinlikult meie vahendid, eesmärgid olid hoopis teised ja, ja ei taha küll hoobelda, aga aga sellest vaest me saime siis juba aru. Aasta 85 oli aasta veel kui Tartu ülikoolil lasus lasus karm kohustus saata komsomoli löökehitusele Gagarini linna 40 liikmeline rühm. Komplekteerida see sellele rühmale ma mäletan, tehti eelarve, mis oli üle mõistuse suur, nii et kui rühm tagasi tulles arvutas kokkuma palgarahad, siis selgus, et palgarahade kogusumma oli väiksem kui raha, mis juba minnes ette ära kulutati kõige selle butafooria teooria ja, ja kõikvõimaliku atribuutika juurde, mis, mis tol ajal selle asja juurde kuulus. See oli seesama 85. aasta, kui, kui teie tegite oma asju ja selles mõttes sa ütled, et aeg oli teine ja midagi juba õhus liikus ometi mõjusite de suhteliselt ilmutusena. Siiski te te tulite tõepoolest frakkides ja olite mingil moel nagu nagu üle mõistuse tõsised. Jaa jaa. Normaalselt olid hästi, olite normaalsed ja siit ka minu küsimus sulle. Kuidas mõjutas see, mida te tegite nüüd oma näitemängu seltskonnas, kuidas mõõdus teie omavahelisi suhteid? Kas, kas miski sellest, mis jooksis luuleridade alt läbi peegeldus ka teie seltskonnas, kas see mõjutas teie keelekasutust? Kuidagi märkasid sa seda tundliku inimesena? Me kasutame mõningaid tsitaate siukseid Lentsitaate praeguseni, vähemalt mina on mingid sellised sõnad või laused või luuletused, mida, mida saab suvalisel puhul tsiteerida, kui mis on alati selles mõttes varnast võtta. No näiteks. Näiteks ütlen ma ikka vahest Tuglas tsiteerides, et mis tarvis meile kirjaniku maine isik ja elu on üks kord kindel, etemat toodang, palju huviväärsem on avaldage esimesena juhuslik inimlikkust, teisenaga, vormunudki geniaalsus veel ükskõik, ükskõik mida, oh, sukki neid, mis lõppeda ei taha. Ikka tuleb meelde, kui, kui vaja, on, aga aga niipalju siis ainult Siurust neid, neid, selliseid mitte ainult etenduste tekstist, vaid, vaid ka noh, niimoodi sõpruskonnas nali veel aeg-ajalt ikka omavahel niimoodi endale loba. Aga kas te mängisite omavahel mängu meie aastal 1918? Ei, seda kindlasti mitte. Me olime ikka väga meie siin Tartus ja praegu ja just just tegemas seda, mida me tegime. Emme nisukest. Me isekeskis ei harrastanud, salongi. Sa ütlesid siin, et inimesed, kellest on saanud poliitikud, olid, olid, käitusid poliitikutena juba tollal ja kasutasid näitemängu tegemist võimalusena öelda ausal viisil seda, mis, mis keelel oli. Aga miks tegid seda sina sinust ei ole saanud poliitikud. No ikka seesama asi. Ma oskas mulle kuidagi sisse süstida selle armastuse, luuletuste lugemise või luuletuste ja kirjanduse vastu üleüldse selle asja asja üks pool. Et ma olin tahtnud saada, siis lavakasse ei saanud ja, ja leidsin siis mingi võimaluse niimoodi näitemängu teha. Asja üks pool, teine pool ikka see, et juhuse tahtel sai kokku nii palju Tollel hetkel üldiselt hästi sobivaid inimesi meil oleks hakanud igavene Isamaa isekeskis, kui meil ei oleks olnud midagi väljapoole suunatud teha ja ja, ja tollel hetkel ei tulnudki muud pähe, kui teha teatrit. See lend tõepoolest või, või see poeg tõi teie teatrisse kokku väga suure hulga andekaid noori mehi, kellest peaaegu kõigist on midagi tähelepanu väärset saanud, need ka hiljem, et need nimed, kui need järjest loetada, nagu see siis Mart Laari värske erasekretär, Toomas Kiho või, või Tiit Pruuli või Jüri Luik või sina ise või Kalev kodunu Need nimed on, tuttavad, jäävad kas tegemist oligi mingisuguse mingisuguse juhusega, et ülikoolis olid sel ajal just olemas need inimesed ja nendest oli võimalik kokku panna Valhalla või oleks selliseid inimesi leidnud igast teiseski aastakäigust? Nii-öelda tähendab see, et see tekkis, see esimene Algroc, see, see oli muidugi muidugi nagu juhus ja juhused ei arvatavasti ka see, et me huvid igal kombel mingil mingil viisil kattusid ja 11 täiendasid. Edasi see asi lihtsam selle selles mõttes, et, et kui see valgalane oli juba olemas, aga siis siis kõik vanemad mehed, kes tulid, tulid Tallinnast hiljem vennata randid ja erk Eerik Kross ja ja natuke natuke varem ka eriluik oleva kodu. Nendel juba. Ei olnudki mingi muu seltskonnaga võimalik liituda, vaid ainult meiega, sest põhimõtteliselt sellel kombel mõtlevaid tegutsevaid seltskondi lihtsalt rohkem ei olnud. Teine võimalus oli olla näiteks rahvusvaheliste suhete ringis. Ja, ja noh, meie seal ei olnud. No see seltskond, keda sa siin loetlesite, nii palju, kui ma aru saan osutasite teie üliõpilasi Sisvuda liitium, mis hiljem oli siis EVSi selline alustala, kas see oli niimoodi? Jah, see oli täpselt niimoodi 100 liitium asutati just nimelt sellepärast, et, et mingil osal meist, kellest noh, ütleme tänapäeval on saanud poliitika, inimesed sai näitemängu tegemisest villand selles mõttes, et asju oligi oma mõtet. Ja sai rääkida ka teistmoodi poliitikast sai rääkida kitsamas ringis ka ka juba päris ausalt poliitiku kombel nendest ühiskonnas erinevatest protsessidest. Neid arutada ja kritiseerida ja see oli selline. Marju Lauristini ühe seminarigruppi baasil, kuhu kuulusid ajakirjanikud põhiliselt aga ka ajaloolasi, mõningaid. Ja siis siis ja 13 inimest kes panid kokku 100 liitiumi, just nimelt seks, kas õnnestub taastada nõnda vana üliõpilasorganisatsioone ja just meelega ei, ei ütelnud algul, et me oleme Eesti üliõpilaste seltsi mantlipärija. Ei soovinud selleks saada, sest sest me otsustasime lubada, et selline taasasutamise katse ebaõnnestub. Sellepärast tegime alguses täiesti uue rühma või uue uue seltsi selle 100 liitiumi. Ja, ja hiljem, kui me olime moodi vanad kindlustanud ja teed sillutanud, siis siis ütlesime, et et see, see Vesson Nonii EAS-i majas Tartus vaksali lähedal viivat maa-alune tunnel otse Toompeale. Sinust ei ole saanud poliitikut EAS-i rollist meie praeguses poliitikaelus on palju räägitud ja see ei ole võib-olla see teema, mida praeguses saates sinuga tahaks arutada. Aga siiski, kas olnud valikuid selles mõttes elus selja taga, et, et sul on olnud perspektiiv seda maa-alust tunnelit kasutada? Natuke on natuke ja, ja, ja ma olen isegi natuke tanud selles mõttes, et et soostasin kandideerima siin Tartus, riigikogu valimistel, aga aga minu palve peale mida vanad suured hästi mõistsid olin ma suures nimekirjas nii kaugele, et, et selles mõttes mingit valituks saamise ohtu ei olnud, küll aga tõepoolest mõned hääled mida vastu ainult mina või mitte, vot mina või mis siiski minuga raudu vanade sõprade jaoks kokku korjatud sai, noh, seda ma võisin teha. Ja, aga see ei ole, see tunneli küsimus ei ole tõepoolest mingi mingi küsimus või probleemse. On täiesti selge ja sirge ja lihtne, toimiks ükskõik kus mujal ükskõik mis teistsuguse nimega organisatsiooni või, või ka üleüldsegi organis keerumata sõprade või sõpruskonna puhul. Kui sul on vaja teha mingit tööd, kus sul on vaja enda kõrvale või abiks inimest, keda sa tunned, keda sa võid usaldada, siis on ju selge, et sa võtad just selle inimesega mitte päris võõrast. See. Mis sa arvad, kas seesama legend tunneli olemasolust meelitab praegu noori karjäärihimulisi mehi ülikoolist EVSi astuma? Tavaliselt seltsis liikmete puhul või kandidaatide puhul, kes sinna astuda soovivat, küsitakse sedasama küsimust minu suureks heameeleks üllatuslikult paljud. Kuigi sellest paraku räägitakse siiski. Võimatult palju kuhu kuhu kuuluvad, millisesse organisatsiooni kuuluvad poliitikud, noored inimesed küll ei tea, et, et noh, peaminister või, või mõned ministrid kuuluvad just sellesse organisatsiooni Kui sageli sa ise ÕSis käid? Kui, kui tõenäoline on sind sealt õhtuti leida? Ma ei astu sealt enam eriti sagedasti läbi, kohustust läbi käia mul enam ei ole, sest me oleme vilistlasstaatuses. Ja, ja praegusel hetkel on see organisatsioon muutunud minu jaoks liiga suureks ta oma sellistelt välistel tunnustel läheneb massiorganisatsioonile ja on kaotamas oma intiimsust ja, ja sellepärast sellepärast saame seal tõepoolest noh, ütleme siis vanade sõpradega igatahes kokku, aga aga päris seda meie-tunnet kõikide nende noorte inimestega, kes seal praegu on ja keda ma mõnda ei tunne. Nägupidigi ei ole hetkel nüüd küll tekkinud. Mujal kogunes Valhalla oma kunagises koosseisus viima. Me tegime kuskil aasta tagasi ühe telesaate telepäris niimoodi ainult meie hiljem kogunenud, küll aga saame me tõepoolest, kas seltsi EÜS-i mõttes aastapäeval või, või vahel vahel sellistel puhkudel kokku suurem osa meist. No sina oled tõepoolest Tekke juures asuda liitiumi tekke juures ja sul on mingi eriline anne, tõmmata külge inimesi ja ja tekitada neis see miski, mida võib ju loovuseks nimetada. Või see miski, mis, mis paneb neid väljakule särama. Sest ma ei ole näinud sinu oma tööd. Aga ma vaatasin küll suure huviga seda, mida tegid sina ja Andres Lepik. Te tegite kahe peale etenduse, mille pealkirjaks on Williamile ja milles mängitakse ikkagi väga galerii Shakespeari tegelasi läbi. Ja Vanemuises on tekkinud mingisugune uus hingamine sellega seoses. Ma tõin sind praegu ära just nimelt väikeselt seltskonna poolt, kus sa sellesama trupiga koos olid. Kui, kui sa võrdled neid seltskondlik val hallat, 100 liitiumi, EVSi algtuumikut ja näitetrupi, kellega sa äsja saunas käisid, siis mis on see, mis neid ühendab? Nad on kõik toredad mõtlemisvõimelised ja ja ausad inimesed, kellest suurem osa tegelevad sellega ja ainult sellega, mida nad väga hästi oskavad, mida, millega nad tegelikult tahavad. Seda ei olegi nii vähe. Kuidas sa nüüd jälle teatri juurde sattusid, peale neid pikki aastaid, kui Valhalla ju ei töötanud. Ja sina olid nii palju, kui ma aru sain, sinu enda määratluse järgi tõsine ja tubli muuseumirott. Ja töötasid kirjandusmuuseumis, selle koha nimi võis vist olla teadussekretär või midagi sarnast, eks ole. Et olid siis Tartu kirjandusmuuseumi teadussekretär. Nüüd tundud sa liikuvat muuseumist aina rohkem väljapoole. Kuidas teatrisse tagasi sattusid? Natukene tänu sellele, et ma muuseumi muuseumitöötajana olin kutsutud palutud tegema Eesti televisioonis kirjandussaateid ja Mis ma tegin syndreistrite väikest lavastusliku episoodi mängima mängima vana tuttava Andres Lepiku, kes selle episoodi ära mänginud, küsis, et ega ma ei tea kedagi, kes oleks piisavalt rumalat dramatiseerida. Monte Cristo. Nii hästi õnnestunud, ma mõtlen, see Hindrey saate episood, et ma olin väga heas tujus ja ütlesin, et ma võin vaadate ja pool aastat hiljem juhuslikult raadiost. Kuuldes, et Jaak Allik uuest Ugala hooajast rääkides ütles-Etu ja uuel aastal hakkab Andres Lepik lavastama materjalist, siis siis selgus, et seda ütled lusteli nagu tõsiselt võetud ja ei jäänudki muud üle, kui see asi ära teha. Nii et tänu Tõnu Lepikule olen ma need leidnud tegelikult selle võimaluse teatri juures, mis, mis ongi arvatavasti minu võimalus nimelt tegeleda tegeleda tekstiga, mitte mitte näitlemisega või millegi muuga. Filoloogina oma arvan, et mul on ettekujutus sellest milline peab olema üks teatritekst ja ja on piisavalt palju piisavalt vähe Eestis häid teatritekste ja on piisavalt palju häid proosatekste, millest võiks saada piisavalt head head teatritekstid. Nii et selles mõttes on see üks väga meelepärane tegevus. Kui me otsisime tänaseks jutuajamiseks sinuga ühist vaba aega selleks et seda on väga raske leida ja no ma ju ei tulnud üllatusena sinu tegemised teatri seltskonnaga ja ja tegemised muuseumis, mis mullegi üllatuseks tuli, oli see, mida sa just nimelt sellesama kolmapäevase päeva kohta ütlesid. Sa väitsid mulle telefonis, et sind ootab lobitöö seoses ringhäälingus, vabadusega? No ringhäälingu seadus on, et kolmapäeva hilisõhtul, teisel lugemisel, eks kõigil meediatöötajatel ei ole sellega seotud omad lootused ja omad kaalutlused, miks nad ühte või teist positsiooni ole senini tuliselt kaitsnud. Aga kui tihedalt oled sina praegu Eesti televisiooniga üleüldsegi seotud? Olen seal, lisaks sellele, et ma teen mõnda mõnda kirjandussaadet päris autorina olen ma juba vist kolmandat nädalat kultuurisaadete peatoimetaja. Ja see, miks ma miks ma käin Toompea puhvetis. Küsimus, kuidas seadusega läheb, mõne tuttava inimese käest, on, on tegelikult just just see mitte et ma üritaksin neid kuidagi kallutada mingile poole, mis, mis mulle parem näik, sest ma pole nende asjadega nii kursis, et teada, kuhu poole talutada maksaks. Aga, aga küsimus on just nimelt eelkõige enese võimalikult kiiresti televisioonis või televisiooniga seotud asjades toimuvaga kurssi viia. Ja, ja samuti see kole ja kurb äratundmine et informatsioon, mida, mida Toompeal valesti televisiooni kohta vahendab peadirektor ja mis, mis tema kaudu peaks Trumpilt ka Eesti televisiooni töötajate juurde tagasi jõudma on vahetevahel üsna üsna lünklik või, või ajapuudusel või, või mistahes muudel põhjustel puudub hoopis. Ja, ja siis ma arvasin, et ta võiks ju ka uurida, kuidas asjad käivad ja rääkida rääkida oma oma inimestele, kultuuritoimetuses, mida, mida neil tegelikult oodata on, sest olukord või õhustik on väga närviline. Inimesed tahaksid natukenegi kindlamalt teada, mis, mis ootab neid, on kas nad saavad oma armastatud tööd teha sellel kombel, nagu, nagu nad tahaksid. Kujuta ennast palun ette situatsioonis, kus oma vanade armsate heade Valhallakaaslastega istud selles samas tonte puhvetis võib-olla sel ajal, kui meie saade eetris on istunud just nimelt sa seal Toompea puhvetis vaevalt et seal küll raadio mängib. Aga et kas see, et teil võivad olla sellesama ringhäälingu seaduse puhul täiesti vastandlikud huvid. Kas see võib mõjuda teie suhetele tõsiselt, mis sa arvad? Kui mängeldes sina seda võtad? Tähendab küsimusi selles kerguses või, või mängulisuses. Kuidas, kuidas, mina suhtun asjasse, aga kindlasti. Kuidas ma seda nüüd viisakalt ütlen? Viisakalt ütlen ebaviisakalt, mul on. Ma millegipärast arvan, et, et minu vanad sõbrad, ükskõik mida nad ka ei otsustaks ise käituda, päris rumalasti seal, see on see, mida ma, mida ma arvan ja sellepärast sellepärast on, on minu järeleküsimuste taga tõepoolest ainult ainult. Et ma teaksin. Teeksin, mis juhtub ja ei küsigi eriti selle järele miksi õhtu. Kas vanad sõbrad tõepoolest ei ole käitunud seni rumalasti, et sa ei ole endalt küsinud, miks te seda teete? Sõbrad? Vahel kindlasti, aga kuivõrd ma ei ole üritanudki jälle teada saada, miks nad ühel või teisel kombel käituvad, siis ma arvan, et on tegemist. Eriti tegelikult ei mõtle selle peale. See on nagu nende valik. Vaevalt et nemad mõtlevad. Mõtlevad minu peale sellel kombel, et et see muuseumirotisaade oleks võinud olla natukene tembukam või parem või. Nad arvavad, et, et ju ta siis pidi sellel kombel olema, kui, kui ta sellel kombel oligi, mina seda niimoodi tegin, mina mõtlen nende tegemiste kohta samamoodi, need. Ühel oma rida, mina ei arva küll, et, et mina oleks need piisavalt piisavalt tark ütlema neile, et kulge, mehed, see asi käib hoopis teisiti, sest ma ei ole eesmärgiks seadnud endale seda informatsiooni koguda. Et saada sel kombel otsustada. Ma nüüd ei teagi, kas sa oled tagasihoidlik või silmakirjalik. No eksinu vastus võimul pähe küsimusi, mida ma ei saa mitte esitamata, et aga selle küsimusega seostub meie saade kaks nädalat tagasi, kui siinsamas stuudios istus Tartu linnas hästi tuntud kunstnik Silver Vahtre, kes oli päris mitu aastat ka Tartu linnapeakunstnikuks ja Silver, kes siin stuudios sellest, et et see, mis tema elu praegusel hetkel võib-olla kõige enam iseloomustab, on see vastutus toimuva eest. Tema on selle põlvkonna liige, ta on piisavalt piisavalt täiskasvanud piisavalt aastaid kogunud selle jaoks, et aru saada, et see, mis praegu Eestis toimub see on tema põlvkonna vastutada ja teha ja, ja temast vanemad juba enam ei tee, temast nooremad veel ei tee. Sa ütlesid ühes oma vastuses siin eelpool, et sa nõustusid kandideerima, et need hääled, mis sinu nime peale tulid anda üle oma oma heale sõbrale, keda sa usaldad kas sellega koos, et sa oled osalenud Isamaa poliitikas ja valimiskampaanias on sinu peale tulnud ka vastutus selle eest, mis praegu Eestimaal toimub. Kindlasti on noh, või peaks olema või arvatavasti ma sain aru, et ma peaksin tundma ka, et vähemalt nende, ma ei mäleta täpselt, see oli mingi 730 inimest, kes, kes minu tohutu hulk, no minu eest oma hääle andsid ja kui ma mõtlen, et nüüd ma olen neid äkki kuidagi alt vedanud siis siis siis hakkab küll õudne, aga. Aga sa ei ole mõelnud sellele võib-olla vä? Ei ole jah, ei ole tõepoolest. Ütle need, ma arvan, et vastaksin sellel kombel, et, et võrdleme siiski ühel või teisel põhjusel valituks ei osutunud siis, siis ei ole mul tõepoolest mitte midagi muud teha kui vastuta sellel kombel, et teen noh, võimalikult hästi neid asju edasi, mis minu osaks jäänud. Kui ma oleks valituks osutunud, siis ei oleks mul tõesti enam mingit põhjust ega vabandust, et ah, ma ei viitsi koguda informatsiooni selleks, et ütelda, et poisid, ärge niimoodi tehke, see oleks olnud hoopis teine rida ja ma arvan, et oleks sellega siis ka ikka tegelenud ja, ja võib-olla sellepärast siis ka tõepoolest mõne vana sõbraga väga tülli läinud, aga aga ma isegi ei ütle. Õnneks mind siiski ei valitud, vaid vaid ma ju noh, tegelikult olin, olin selleks siiski kuidagi sisemiselt isegi valmis. Esimene selle võimalusega, et äkki äkki vanadel sõpradel nagu ei ole päris päris ühtemoodi mõtlemine enam. Aga, aga praegu on nii nagu hull. See oli nüüd küll piisavalt piisavalt osav vastus minu pikalt keerutatud küsimuse peale. Aga siit on päris hea teha täiesti ootamatu üleminek. Praegu on päris ilus kevad. Mis seostub sinul selle kevadega, nüüd oled sa seda kevadet oodanud. Oled sa talvest tüdinud? Jubedalt fran tüdinenud mul oli kuni selle pühapäevani veetoru on aias maal kuskil külmunud ja ja ootasin pikisilmi koos oma pere ja muude majaelanikega seda, et oleks kevadel see toru üles sulaks ja ja jumal tänatud, sulas, püha Päeval tuli jälle kraanist vett, nii et need on väga hea meel, et see, see kevad on saabunud. Teisest küljest tähendab kevad minu jaoks alati seda, et et ma tahan minna sinna sinna koju, sinna sellesama augu tallu ja ja see on niimoodi, et kui suure tee pealt bussijaamast maha tulla, siis läheb üks väike teepindala endale natuke aega. Ja siis jõuab, jõuab lõpuks väikese künka pääle. Kust see on siis suur lage põld, umbes pool kilomeetrit, ja seal on siis on siis see hoonete kompleks ja selle maja tagant majade tagant kerkib, kerkib maapind jälle natukene umbes poole kilomeetri ulatuses ja lõpeb siis seal silmapiiriga ära. Seda, seda pilti, mida, mida ma koduks koduna, tunnemgi vaadet tahan ma või olen ma harjunud või, või on mul suisa vaja vaadata. Iga valgusega või võimalikult igatahes, sest ajal ja, ja nüüd kevadel ma ei ole seda veel näinudki. Ma tahaksin väga, et, et oleks võimalikult pea võimalus seda seda teha. Kas sina oled see indrek, kes kunagi läheb tagasi oma talu pidama? Ma lähen kindlasti sinna elama, aga minust ei saa mitte kunagi tegelikku põllumeest. Ma arvan, et 100 kilomeetrit temast ei ole mingi mingi probleem. Kui asjad natukenegi arenevad veel veel edasi ja ja olen kuulnud, et mujal maailmas käivad inimesed kaugemaltki tööl igal hommikul. Endale olen ma üritanud Või ennast olemas üritanud kindlustada sellise selliste tegutsemisvõimalustega, mis ei sunni mind igal hommikul kell kaheksa Ma kuskil kuskil laua taga või büroos või kontoris. Ja, ja ma usun, et, Metsatalu jõuab mind ära oodata küll. Nojah, kevad on alles algusjärgus, mil tänagi tuli natukene lund maha. Lähed sa sellesse kevadesse? Rõõmsa kerge meelega? Värske töökoha pärast seal Eesti Televisioonis ma olen küll nende noh, peaaegu et et sellist muse ametit ennegi pidanud, aga mul ei ole kunagi olnud alluvaid. Nüüd nüüd on mul üsna mitu inimest, kelle eest ma tõepoolest ennast vastutavat tunneb. Ja nii kaua, kui, See kevad arvatavasti mingil kombel mingiks ajaks annab, annab vastuse, mida ma võin teile lubada ja kuidas, kuidas hakkab nende nende edu olema edaspidi? Nii kaua, kui seda ei ole on väga raske, isegi ilusast ilmast rõõmu tunda. Kas selleks, et sul oleks neile midagi lubada, peaks sulle praegu siin stuudios soovima. Edu Toompeal. Ei, see ei ole see, et mulle edu Toompeal vaid et, et see et kõik, mis kõik, mis kuidagi otsustatakse, oleks oleks ühel või teisel kombel lõpuks otsustatud ja siis saaks, ükskõik kui halb seadus ka ei oleks, on ta tõepoolest parem kui seadusetus ja määramatus ja teadmata, millest inimesed juba noh, ma ei tea, peaaegu et aastaid virelevad. Nii et siis saaks kuidagi vaadata, kuidas, kuidas nende suhtes raamides toimime saade mingi võimaluse mingi kindla reaalse võimaluse leiab alati olgu see esialgu või ebamugavam, kui, kui see praegune laiskus ole. Lemine ja määramatus. Ma olen sinuga nii väga nõus, Margus ja sellega on meie tänane aeg siin raadio kahes ka ühel pool, ime, kohtume teiega. Head kuuled täpselt nädala pärast.