Entsüklopeediat koostaja ja orientalist Haljand Udam naerma pildi saates me mõni aeg tagasi rääkisime niisugusest riigist nagu Türgi. Ja täna me räägime Iraanist tema naabrist rohkem küll kultuuri ja kirjanduse poole pealt. 30 rohkem kui 30 aastat tagasi ilmusid Teil Marcha jaami nelikvärsid ja nüüd on teil plaanis need uuesti välja anda põhjaliku järelsõnaga. Missugune oli oma raha ja roll, ütleme siis selles klassikalises pärsia kirjanduses. See muidugi on võrdlemisi kummaline, sest kuulsus kirjamehena ja luuletajana tekkis alles möödunud sajandi Euroopas, kui tema nelikvärsid tõlgiti inglise keelde. Ta muutus niukene ülemöödunud sajandi teisel poolel täiesti nii omamoodi kultuse kirjanikuks. Nii Inglismaal, Ameerikas ja Prantsusmaal. Ja, ja seetõttu nagu tema niisugune maine taastus ka iraanlaste eneste silmis, kuigi Iraanis endas teda tunti rohkem kui matemaatikut ja filosoofi ja eelkõige Kalendri reformijad, nii et iraadis tänapäevalgi. Iraani ametlik kalender on see, mille mille reformis oma raha ja kui te rääkisite tõlgete saatusest. Ta läks alguses ka Venemaal hästi, tema tõlked olid vene, vene luules oluliselt tolmunud olnud Venemaalt siiamaani oluline näiteks praegu olid möödunud nädalal käisin raamatukauplustes ja ma nägin vähemalt nelja või viit venekeelsed väljaanded omal eamist, mõned on odavamad, mõned kallimad, mõned piltidega, mõned ilma, nii et, et see, see tema kuulsus püsib. Juttu oli ka sellest, et hõbedase perioodi tõlkijad olid paremad kui hilisemad ja muidugi see või see on niisugune üldine nähtus, noh üldiselt inimesed lähevad natukene. Labasemaks tol ajal oli natukene mõningane niisugune, noh nii suhtumine kultuuri natukene niisugune rõhutati just vaimsust ja sellist niisugust aristokraatlikus, nüüd on nüüd mindud rahvalikuks. Te mõtlete tõlk tõlgetes tõlgetes ja, ja muidugi oma aiamaa on üks selline teema, mis tema elu, mis nii väga alati on pakkunud huvi ajalooliste romaanide kirjutajatele ja eesti keeles, on isegi isegi vist olemas vene keelest tõlgitud üks tema eluaineline romaan, mille on kirjutanud Abhaasia Vene kirjanik kuulija. Ja nüüd seda käsikirja ette valmistades ma lugesin läbi prantsuse keeles kirjutava araabia kirjaniku Amin Malluufi ütleme, kaks aastat tagasi Pariisist endale kaasa ostsin, nüüd lugesin selle nii korralikult läbi ja siis Lisasin sellest kah sellest sellest võetud materjale sinna järel, sõnasse seal ja seal, noh muidugi küllaltki sihukese ilusa pildi tolle ajaoludest mõnevõrra mitte nüüd mitte nii lääne inimese, vaid juba idamaise inimese enda vaatekohast ja see on omamoodi niukene. Saatuslik aeg, see oli 12. sajand Kesk-Aasias, Iraanis. Kogu selles valdkonnas olid võimule tulnud türgi vallutajad, türgi hõimud, kes tulid Aasiast vallutasid, kes nii Kesk-Aasia kui ka Iraani kehtestasid seal oma riigivõimu ja iraanlased, nagu siis muutusid niukseks allasurutud ja teisejärguliseks rahvaks. Ja siis no ja tema ja teda seostatakse need oma kolme kaasaegse suurmehega. Üheksa oli nii sammal, mulk, kes oli selle Chucki riigi sultanite suur vesiir ja tema, tema oli ka kirjamees, ta kirjutas ühe väga olulise iraani kirjanduse ja ka ajaloo seisukohalt raamatu niux poliitika, õpiku ja tänus nii sammul mulkile. Omarha jaam sai selle riigi pealinnas Sisvahhanis asutada observatooriumi kus tehtud vaatluste põhjal ta siis millest tehtud vaatluste põhjal ta siis Nii algatas selle kalendrireformi, et ta oli eluajal tuntud õpetlane ja haritlane. Ta oli, ta oli väga tuntud eeskätt just astronoomi ja matemaatikuna ja ka suur panus on, on ta teinud algebra arendamisesse. Nüüd need nelikvärsid, mis tegelikult eesti keeles on juba ilmunud. Missugused nõuded olid, mida pidi luulet ja järgima? Selleks no muidugi selles mõttes, kui nii puht Iraani kirjanduse seisukohalt võtta siis Marcha jaam on võrdlemisi marginaalne kirjamees sest ta nelikvers neljarealine riim riimi, rihmavate ridadega luulevorm oli nii pooleldi rahvaluulepärane ja Erik ja mitte eriti nõudlik kunstikunstil kunsti seisukohalt. Nii endast lugupidavamad ja pädevamad luuletajad kasutasid muidugi nõudlikumad ja keerulisemaid Jali kunsti seisukohalt paremaid tulemusi andvaid luulevorme. Aga miks siis need nelikvärsid ikka nii kuulsaks on saanud? No see on, selle kohta on väga palju seletusi ja ilmselt iga lugeja ise võib-olla endale leida, miks ta või võib, see võib endale, võib võib ise selle uurimistöö ette võtta, miks nad nii kuulsa toob, aga noh, siin on omamoodi selline pessimistlik elufilosoofia, pessimistlik ja selles mõttes hedonistlik, individualistlik elufilosoofia. Ühelt poolt see elu kaduvuse teema, kõik kõik kaob, muutub põrmuks. Aga samas sama selle see koguse põrm läheb jälle järgmises järgmisest nii-öelda järgmiselt jälle uuesti käiku ja sellest, noh, ütleme inimene no põhitemal siin muidugi see savi savinõude valmistamine, mis on väga ürgne, niisugune mütoloogiline teema. Nii et, et inimene muutub põrmuks. Aga siis jälle järgmisse põlvkonda pottseppade käest, sellest samast savist tehakse jälle uued nõud, mis lähevad käibele just nendesse valatakse vein. Ja jälle on võimalik selle üldise kaduvuse taustal jälle nautida elu. Ja kuna omal ajal 33 aastat tagasi, kui ma seda kirjutasin, noh, siis oli teadagi millised ajad, noh siis me ei saanud selles selle niisuguse sümboolika religioossetest ja filosoofilisest aspektidest eriti eriti palju rääkida ja ja isegi võib isegi nimetada seda seikad, Jüri Oja, tema oli siis Nõukogude Liidu rahvaste kirjanduse toimetuse juhataja, Ain Kaalep toimetas seda käsikirja. Ja siis käsikiri läks umbes peaaegu samal kujul, nagu mina olin tema tema kirjutanud. Läks trükki. Ja nüüd võib-olla Jüri ojamaa võib öelda, milliseid pahandusi temal selle sellisel kujul ilmunud teose toolid. Et minuni need otse otsa ei jõudnud, ma sain pärast neid kaudselt kaudsel teel teada, need toimetajale diskreetne ja oma pahandusi ei leia. Jah, muidugi seal kõrgemal pool muidugi tekkis pahandusi, et see kõigepealt ei ole korralikus nõukogudekeeles kirjutatud seejärelsõna. Kuigi oma raha ja meie vastu ei saanud keegi midagi olla, sest see oli juba noh, nii nõukogude nõukogude rahvaste kirjanduse niukene, nomenklatuurse teos, aga muidugi nii tõlgendamine ei, ei olnud tolle, tolle aja ülemuste seisukohalt korrektne. Te nimetasite, et nelikvärss on rahvalik vorm, aga seal on juba küllaltki keeruline ja. Kirjaluulevorm Dubai on selles mõttes noh, annab, annab võrdlemisi aforismipäraselt sõnastada ja nad jäävad kergesti meelde ja neid, neid võib igaüks, nagu anekdoodi hetki on, jäävad kergesti meelde ja lähvad niimoodi väga suurte suure suures hulgas variantides käibele keda nüüd peaks seoses oma arhaiamiga nimetama teistest pärsia luuletajate, kellega nagu mingi seos on siis sest see Iraani kirjandus on väga suur valdkond. Kui mul omal ajal tadžiki tuttavad ütlesid, et on olemas 8000 luuletajat, kellel on oma luulekogu tähendab diivan, kus saab niimoodi kogutud luuletused 8000 luuletajat aja jooksul, ütleme 1000 aasta jooksul. Aga peale selle on ka veel palju niukesi, kes nii palju või kes, kes kirjutasid proosat või siis olid ka niimoodi ja ainult nii ajuti luuletajad, kelle, kellel see omaette diivanit ei ole ja, ja selles suures luuletajate hulgas muidugi orienteeruda on väga raske. Suures kirjanduse massis orienteeruda on väga raske ja muidugi see on üks niisugune üks võib-olla maailmas ainulaadne nähtus. Selline selline kirjandus Ja sellises keeles nagu pärsia keel, mis on säilitanud, mis on püsinud enam-vähem kirjakeel on püsinud enam-vähem ühesugusena viimase 1000 aasta jooksul ja nii, et kui me oskame, oleneb teda, pärsia keelt õppinud, siis me võime lugeda kogu seda 1000 aasta jooksul kirjutatud kraami ja muidugi ja muidugi eelistatavalt just seda vanemat osa, mis on kunstiliselt kvaliteetsem kui tänapäeva kirjandus ja kunstiliselt kvaliteetsem ja filosoofiliselt sügavam. Sest tänapäeva tänapäeva kirjandus, nii nagu ta on, ta on muidugi püütud lääne Niukest mõnevõrra. Ja, kuid need tulemused ei ole eriti üldise selle üldise kirjandus iraani kirjanduse taustal eriti silmapaistvad ja, ja no ja nii-öelda kirjandust armastav lugeja muidugi eelistab seda vanemast klassikalist kirjandust alati. Kas teil on mulje, et ka ütleme, noh, nii läbilõikeharitlane laev, ikka seda vana klassikalist luulet tänapäeval tadžikistani see on keel, mida õpitakse koolis, koolis, muud keelt ei õpita. Loetakse ikka seda vana kirja ja kirjutaks, kirjutatakse samas keeles ka praegu. Nüüd oli meil mõningaid mõningate muidugi niisuguste stiideestla nihetega muidugi nüüd oli meil ka juba niisugune viidetadžikile, keeled on lähedased, kui läheb see asi ja me räägime kirjakeeles. Kirjakeel on sama, sest sest. Noh, mida võib siis niimoodi jagada, tähendab piss suurem osa suurem ja parem osa siis on kõikidele rahvastele kes seda, kes seda keelt kirjakeelena kasutavad või siis ta nagu eeskujuna tarvitavad. Ja siis muidugi sealhulgas on ka niuksed, regionaalsed kirjandused. Haljand Udam, teie olete oma pärsia keelt täiendanud Usbekistanis Taškendist. Missugused olid teie tähelepanekud, kas ütleme, tadžikid, tunnevad ennast iraanlaste venda, täna tunnevad nad ennast iraanlaste, kellena nad ennast tunnevad? See seal on, muidugi. Muidugi tunnevad ennast Rannustena igal juhul ja muidugi mõne mõnevõrra isegi uhked selle üle, et soomlast nõnda, nad on osa sellest väga suurest vanast ja iidsest ja kõrgest ja kogu maailmas hinnatud kultuurist. Kas sa paned need kõrgemale, ütleme, võrreldes usbekkide või isandaga? Muidugi seal on muidugi see asi ka Sesterit Türgid nagu usbekid, ega nad ei taha oma alamus tunnistada kultuurilist niisukeste Kundaalsus tunnistada ja muidugi, ja praegu see, mis Kesk-Aasias muidugi toimub, see on niisugune totaalne nii-öelda selle Iraani Kas te näidata niimoodi ja võib väita küll, näiteks Afganistan on paktiivset juba Tadžiki Stactadžikidest puhtaks tehtud, nagu mul on siin nagu siin, sest intellabi Tallinnagi kuidagimoodi toimub nende emigrantide äravool ja ma ise küll mind küll mõnikord kutsutud sinna sinna piirivalvesse, nendega rääkima, aga ma siiski ei ole käinud, siis võib-olla ei ole kindel, et minu seal kinni ja nad on, mul on üks sõber, singis seal käib ja nii et praktiliselt Pušnonid on muidugi selle tadžikid sealt täiesti välja tõrjunud ja samamoodi Kesk-Aasiast on usbekid tõrjuvad tadžikid, tadžikid peaaegu välja. Need on asjad, millest nii palju ei räägita. Vot nendest ei räägita tõesti, sest need, kelleni need peaks huvi pakkuma, vaat siin huvitav sõitma võin rääkida näiteks kunagi. See oli kaheksandate aastate alguses, kui ma ükskord just olin just kes Kesk-Aasiast tulnud, Tadžikistanis tulnud ja sain kokku Jaak Kangilaski professor mussi, kes oli just äsja tulnud Norrast. Ja siis me sattusime nendel teemadel vestlema ja siis ma rääkisin ka neid asju, mida tavaliselt tol ajal ja mitte mitte just täitmist puhastamist, vaid just nüüd, 30.-te aastatel ja seal pärast seda toimunud raamatute hävitamise aktsioonist ja küüditamist inimeste küüditamisest, mis jätkusid veel siin, 50 Kesk-Aasias 50.-te 60.-te aastateni. Ja rääkisin temale, ta oli just Norrast tulnud ja ütles küll, et noh, et, et noh, et, et siin võib, aga Norras niisugust juttu ei saa rääkida, sest seda keegi ei usu, seda peab, seda peetakse lauslaus jamaks. Tuleme tagasi veel selle klassikalise pärsia kirjanduse juurde, me saame peatuda, ainult mõnel kirjanikul saadi on ka Eestis tuntud oma värss, proosa, aga mis me peame temast saadi, saadi raamat, ilmus vahepeal pärastuma, jaami neliklasse, tõlkisin. Ruudaki luulekogumikku ja siis sellele järgnes saadi Roosiaed. Ja muidugi, kui nüüd hästi läheb ja kirjastaja õnnestub leida, siis võib-olla on ka mõtet, see saadi roosiaed uuesti uus trükis välja anda, sest käega nooremad inimesed ei ole neist mitte midagi kuulnud. No saade oli ka värvika elukäiguga, ta reisis palju, oli kas suhteliselt hinnatud ülikute juures, aga pidi tegema ka läbi värvivahetuse, kui tulid uued vaimu kandjad, siis tuli ka neid hakata ülistama. Nuia see ost niimoodi nii drastiline ei olnud, sest tol ajal ikka ka iga kirjanik, kes tahtis professionaalselt nii-öelda professionaalselt tegutseda, pidi otsima endale riigiameti mis talle sissetuleku kindlustas, oli ka muidugi niux, asja annab väga palju asjaarmastajaid, kirjalikke, kes nii muu ameti mu käsitöö kõrval kirjutasid kui ka nii professionaalne kirjalik pidi siiski olema riigiametis ja riigiameti tantsida, ainult siiski ka valitseja tõukondade juures kus oli vaja inimoli vaja inimesi, kes oskab, oskaksid teha kirjatööd. Ja muidugi kirjandus, eriti luule oli ka omamoodi selline selline niisugune propagandavahend tiga. Iga valitseja siiski oli huvitatud sellest, et tema nimi kirjasõnas püsima jääks. Kes need olid, kes selle territooriumi võtsid, türklased, need olid ka Türgi, need, need on needsamad, needsamad türgi see tegelikult saadi aeg oli veel dramaatilisem, sest siis esimese türgi vallat vallutajate lainele oli järgnenud mongolite vallutuste laine mis niimoodi väga suured linnad nii-öelda tühjaks tegi, jahma maad ära laastasid, jagada saadi siiski oli seal Lõuna-Iraani linnashiraasis kohalike valitsejate õukonnas, kuigi, kuigi ta oli pikka aega seal araabiamaades rändrändjutustajana tegutses. Ja uute võimude ajal sai ta uuesti õukonda ametisse jahukonna ametisse, sest kuigi uued valitsejad tulid, kuid riigiaparaat ja kõik see nagu pidi pidi jääma, sest see sees, sest tuli võtta olemasolev riigiaparaat ja siis ka kirjakeel üle. Ega nad mongolid endaga mingit uut apoligi aparaatidega kirjakeelt kaasa ei toonud. Ühed, kes selle territooriume vallutasid, olid ka araablased, Sasanuda araablased vallutasid selle Taani. 600 kolmekümnendatel aastatel ja praegu isegi Saddami režiimi ajal pandi Bagdadis püsti tohutu suur mälestussammas selle auks iraadi äravõtmise auks. Ja noh, Iraan oli iidne iidne kuningriik Esimene võib-olla noh, ütleme, Aleksander Suure ajast on teada juba ja Iraan sõdis Kreekaga ja Aleksander Suur vallutas ja nagu ise nagu tahtis elani kuningaks hakata ja ongi Aleksander Suur on pikk pigem nagu oma hõivanud niisuguse väga olulise kohases lähiLähis-Idamaade ajaloos, eriti niukses pooleldi nii ajaloopärimustes ja mõneti ka niuksed religioossetest pärimustes, nii nagu nii nagu teda isegi peetakse nagu rohkem rohkem Irani kuningaks kui, kui ütleme võib-olla Kreeka Kreekas. Kreeklased ise ei peagi teda nii olulist nii oluliseks ajaloolis tegev kui teda, kui ta üldse idamaades ja eriti saadison. Asi on seda imelikum teda tegutsemisaeg oli väga lühike, Eraan tegelikult on Kreekast küllaltki kaugele. Jah, aga noh, sellele need vallutus olid noh, nii niivõrd siiski suure suurejooneline ettevõtmine ja Iraani ajaloos Perlased vallutustele järgnes väga Brick Pik nisuke sajandit kestnud Hellenismi periood, kus niimoodi Iraani idamaine, selline kultuurne võimus kreeka kultuuriga missugused olid araablaste mõjud, nende vaimu ja kultuur elule. Muidugi seal oli kõigepealt araablased, eesmärgiks oli muidugi kehtestada vallutatud aladel islami usk. Mis teil ka siis aja jooksul ka suuresti korda läks ja ja toda ja seislam muidugi tõrjus selle muinasiraani religiooni, soolo aastrismi kõrvale, kuid ka mitte siiski päriselt siiski teatavad teataval mingil määral neid iraadi usundi järgijaid on veel tänapäevalgi olemas. Kui ja samas samas muidugi lülitas lühistlasid araablased Iraani oma suurriigis Araabia kalifaadi koosseisu ja ja Iraan, kes oli niimoodi kultuuriliselt arenenum piirkond võis üpris ruttu lühikese aja jooksul. Nihukese juhtiva juhtivat rolli, hakkas seal mängima, sama tuli tuli jälle see iraanlaste kogemused, pärimusliku kogemused suure riigi valitsemisel ja niuksed asjad tulid araabia kvaliftalifaadis käibele ja samuti. Kui see Araabia keskvõim hakkas nagu nõrgenema, siis Iraani alades siiski kohalikud valitsejad muutusid niivõrd iseseisvaks, et võtsid jälle kasutusele oma asjade ajamiseks, pärsia keele. Vahepeal oli olnud siis araabia veel vahepeal oli selline jah, niisugune, kus Iraani kultuur oli nagu tõrjutud, kui suured olid mõjut kirjanduses. Kirjanduse mõjud olid siiski väga suured, sest kui nüüd pärast seda lünka kultuurilist lünka, mis ilmselt pädevad üpris palju põlvkondi kestis, siiski, kui uis hakati jälle pärsia keeles kirjutama, siis juba araabia eeskujusid matkides. Ja kuna Araabia keel oli ka nii suuresti niukene selle kultuurikeel, siis pärsia keelde tuli ka vägapalju araabia laensõnu need, mis, mis on tänapäevani väga olulised. Me teame, et iraanlased on shiidid, son tähtsuselt teine islamiharu. Kuidas te populaarses vormis seda ise loomas, see ei, see Iraan, Iraan, riigiusk on süüdi, see oli siis see on üpris hiline nähtus, see on kusagilt 16.-st sajandist pärit. Sest see ei olnud, sest šiiidid ja sunniidid, see ei ole niisugune rahvuslik rahvuslikku pinnal tekkinud kõige kõige tahad araablased ise jagunenud sunniitide ja šiiitide, eks see lõhenemine tekkis juba araablaste hulgas enestes, kus on põhimõtteline vahe. Põhimõtteline vahe kui üld, üldjoontes seal mõningat nisukest. Seal see need ei, neid ei saa vaadelda, nadi vaadelda eri religioonide, ikka üx, islami religioon. Küsimusele ainult mõnedes niukse koguduse juhtimise, Niukest, koguduse organisatsiooni probleemides, kes, kes on kõige suurem autoriteet usuküsimustes siis seetideralisis Alijaline šiiitide shiidid. Kuna ütleme niimoodi sunniitidel üsna pea Calif koguduse pea, Muhamedi järglane, tema muutus lihtsalt ilmalikus valitajaksoltanics ja usu usuasjad läksid nende õpetlaste usuteadlaste pädevusse, nii et koos alati sultani ümber oli niukene teadlaste kolleegium, kes seda, kes neid asju otsustas. Kohus mõistis ja. Aga shiidid säilitasid sellise niisuguse munafistliku ettekujutuse võimust, nii et koguduse pea pidi olema Muhamedi perekonnaliige. Kuna Muhamedi poegi ei olnud siis esimeseks, tema järglaseks tunnistati tema väimees Ali. Ja ja kui pärast surma läks võim tema poegade kätte ja kui See ali poegade ali poegasid toetav sõjavägi sai sunniitide sultanile lüüa Califil süüa, siis muidugi see tähendas seda ka. Sunniidid hakkasid kogu selles riigis domineerima, šiiidid muutusid, noh, niimoodi kõrvale tõrjutud uskonnaks ja seetõttu selline niisugune lüüasaamise kannatamise meeleolu on, ütleme seal kogu selle žühismi. Ja ta põhi, põhi, põhi, põhituum või põhimeeleolu, seesmist, selline kannal kannatamine ja uue tähendab selle uue valitseja, kes nüüd taastab selle õigluse, selle ootamine, et see uus valitseja tulemata praegugi, jah, see on kunagi ta läks kaduma ja kui siiamaani shiidid ootavad tema tulekut. Nüüd meie arusaamade järgi kummad on sallivamad, kummad on leplikumad. See noh, see muidugi, sest pika aja jooksul on seal igasuguseid asju ette tulnud ja vaevalt seda seda nüüd saab. Otseselt otseselt nii-öelda öelda tööd on sallivamad, teised mitte, siin on igasuguseid olukordi olnud, oleneb, oleneb konkreetsest poliitilisest ja nüüd ütleme usulistest situatsioonist. Ja teine niisugune niukene šiiitide allajäämine. See tuli koos nende Jukkide türkidega mongolitega. Sest Yukid, Türgid ja mongolid võtsid kohe sunniitide poolele. Ja šiitidest said jälle niukse niukse riigi keskvõimuvastased ja seetõttu olevat suruti põranda alla. Ja ja seetõttu võib-olla ainuainulaadne nähtusest shiitide juures on see põrandaalune organisatsioon püsinud ligi 1400 aastat. Nendel on 1400 aasta pikkune kogemus niukestest partisani partisanisõjapidamises. Kas siia tuleb ka niisugune mõiste juurde nagu tervis, näiteks modernistid on hoopis midagi muud, sest igas sest nii son, tervishid on nii sunniitide, sunniitide uskonnas kui ka šiiitide uskonnas tervifitse tähendab teatavat. Nii usulise tunnetuse või jumala tundmise, selle süvendatustest on olemas teatav niisugune elementaarne tase, religioon, religioossuses, kuid on ka süvendatud tase. Ja noh, ütleme niimoodi teataval tavaline tavalisele inimesele on kohustuslik pidada noh, neid elementaarseid seaduse sätteid, šariaadi sätteid, aga tervishid lisavad neile veel omalt poolt harjutusi ja rituaale, mis nakku, mille varal on võimalik siis usus sügavamale minna kuni jumala enda enda, nägemiseni jumalale pühendunud inimesed. Nojah, seda võib ka niimoodi öelda, aga noh, selles mõttes, mida islamis ei ole, islamis, ei ole muuklus selle kõik ilmalikud inimesed, kommungad niimoodi. Nii et prakti praktiliselt ja, ja selles mõttes huvitav, siin võib seda nimetada ka, sest islam suures osas on sarnane protestantismiga islamis ei ole vaimulikkonda. Sest siin on see see nagu Luther Lutter, Martin Lutter tema esile tõi, et iga inimene on preester. No aga meil on ettekujutus mulladest kui kõikvõimsatest vaimulikest tänapäeva raames. No seal on muidugi mullad, on õpetajad, kirjatundjad, kes on usuküsimustes tavalistest inimestest teadlikumad Mulla mullaks saamine, see võtab väga palju aega, sest sest sellega väga palju tuleb kirjatarkust omandada. Ja muidugi sees ja selles suhtes, kuna mullad on noh, niimoodi oma autoriteedilt ühiskonnas, kuna nad on haritud, tunnevad asja, seetõttu on ka neil on nad hõivanud kaasa niukse juhtiva koha ühiskonnas ja nendel on nagu ja nagu ma ütlesin, šiitidel on selline skemalašistlik suhtumine, niisugune ettekujutus, kogudus On kuningriik, mida juhib siis Muhamedi järglane. See aga see, nende koguduse juht on kaduma läinud, ta ei ole selles maailmas praegu tema tulekut oodatakse ja siis mullad esinevad, esindavad teda selles maailmas siin. Kas võib päevapoliitikast noaga välja mingeid põhjuseid nende šiiitide sunniitide rivaaritsemisele praegu? Seal on muidugi piirkondi, kus see on oluline, on ka piirkondi, kus ei ole oluline, sest tavaliselt on kuidagimoodi ajaloo jooksul pika ajaloo jooksul on kujunenud olnud välja mingisugused niisugused ühiselu reegleid, et riigi sees teatavad niuksed, etnilised ja usulised kogukonnad, elavad, elavad üksteise kõrval. Niimoodi ela, elavad oma elu ja kokku puutuvad võib-olla ainult siis, kus on niimoodi riigi riigiasjade ajamises poliitikas näiteks noh, see ja see ei ole spets eriomaselt Iraani nähtus, näiteks kõikides araabiamaades on see oluline näiteks isegi Süürias või Iraagis, sest sest võib-olla kõige kõige suurem ja mõjukam šiitlik maa on praegu Iraagis siiski, sest Iraagis asuvad kõiges šiiitide kõige suuremad pühapaigad. Korraldatakse palverännakuid. Aga see sadam on, kui ta üldse, kuid kui teda üldse Lioodi muhameedlased saab pidada, on pigem niisugune sunniitide esindaja. Aga usuasjades on see vabaduse Vi liberaalsus aste väga suur Iraagis, kuigi seal see poliitiline terror on omad ei ole, sest tava tavaliselt alati, sest sest iga uskunud on mõnes mõttes ka poliitiline D ja teatavat ja tänu sellele, et ameeriklastel ameeriklased kehtestasid lennukeelutsoonid, on nii kuidagimoodi sadam, ei pääse šiitidele Komošiitidele kallale. Hästi. Kui teie jälgite pressi hoiatusi hirmutusi selle kohta, kuidas islamimaailm võib hakata Ta tungima põhja poole sealt tulevad probleemid, ohud ja teie kui orientalist kasteraateneid hirmutasin muiates või kuidas teie kommentaare? Vaadake, seal on see asi ka. Sest seal on ka üks asi on ajakirjandusega, ajakirjandus on niisugune pinna pea, ajakirjandusel on sündmust vaja. Ajakirjandus ei tegele asjade uurimise nii nagu nad olla. Ajakirjandusel on vaja sündmuse ja alati selline niisugune igasugune väike niisugune terroriakt võib olla selle taga, ei olegi kuigi suurt jõudu, see annab, annab väga nii-öelda on on sündmuseks, aga tavaline argielu, ütleme seal ja see jääb ajakirjanduses tähe tähele panemata. Ja see, see ja seetõttu alati ka igasugused niisugused sündmused on. Ajakirjandus palutud paratamatult võimendab üleneid. Aga teatud elujõud selle usu juures on siiski olemas, ta siiski levib, seda ei eita ju seal muidugi jah, seal on muidugi see no näiteks võib, ma juba mainisin siis seda siin ka šiitidel on juba niisugune 1400 aasta pikkune kogemus partisanisõjapidamiseks ja paratamatult seal selles uskonnas ja muidugi islamis on muidugi see asi ka, et nimetame ka ei ole keskselt juhtimist, ei ole, ei ole paavsti. Sest iga iga inimene on ise jumalad, ajab oma asjad Jumalaga vahendajad tarvis ei ole vahetajaid tarvis ja paratamatult tekib tekivad ühe selle uskonna piirides väga erinev eri erisuguseid rühmitusi. Mõned on seal keredama kärg, käremeelsemad, teised teised leebemad ja paratamatult tekib, tekib selline ja meelsemad on alati mõnes mõttes nii-öelda poliitika tegemisel edukamad. Siiski millesse nende ekspositsioon on põhjustatud. Ekspositsioon noh, ma ei tea, kas on nii islami ekspansiooni eriti eriti mõeldav rääkida muidugi näiteks seal Aafrikas muidugi on islami ekspansiooni muidugi ja muidugi üks asi on see ka, et mis niimoodi tee islamile Läänd avas suur suured koloniaalvallutuste ajad näiteks Briti impeerium ja prantsuse impeerium siin ja siin Tartu aktiivset, noh, need suured islami usuliste rahvastada allutatud austatud alad, need muutusid Euroopa riikide osadeks, näiteks endi ja kõik need islamiusuliste rahvaste alad, need olid impeeriumi osad öko-Inglismaa osas ja ega nad ei ole näiteks isegi need islamiusulised Inglismaa, nad ei ole võõrana oma riigi kodanikud. No siiski, selles ekspositsioonis on mõningaid ootamatuid jooni, ütleme aga kuidas ta Lõuna-Euroopast hakkab üles pannud. Ei noh, see on see, see on seesama noh, näiteks see Prantsusmaal, näiteks Alžeeria ja Nad ei olnud ka Prantsusmaaosad, need ei ole Prantsusmaa ja teine teine osa on muidugi Saksamaale tulek, annab see võõrtöölistega. Türk türklaste tuleks, võõrtööliste tekkis selline nišš, kuhu oli võimalik niisugustel vaestel ja ülerahvastatud aladega alalalade inimestel võimalik tulla. Jah, nii et, et see, see on täiesti muidugi seal. Väga kummaline on, see ka tulid Saksamaa ja Türgi suhetes, näiteks seal Hitleri võimu ajal tekkis Türgis väga suur saksa immigratsioon, nii et türgi ülikoolidele panid aluse saksa emigrantidest professorid. Ja näiteks isegi see Mercedese autotehase peremees, tema oli, seal oli Türgi Türgi semiks emigrandid, emigrandid Türgis, tal siis küllatki ja meelega võttis oma türklasi, keda ta juba tundis oma, tõi oma tehastesse tööle. Kui me nüüd räägime tänapäeva Iraanest pärast 89. aasta islamirevolutsiooni on kindlasti nähtusi, mida tähendab, võib-olla näete sügavamalt kui tavaline lehelugeja televiisorivaataja, mida te tahate kommenteerida ja selgitada, mida me peame silmas pidama. Siin on muidugi see kõige-kõigepealt, et need ühiskonnad erinevatel arenguastmetel ja võib-olla see šahhi, režiimiaegne, see arengusuund, see ei olnud rahvale vastuvõetav. See niisukele naftadollarites sugeneb niisugune tohutu rikastumine, korruptsioon ühes pool ja seisukohta, rahva vaesumine. Ja samuti ja vaimulikkond, kes siiski noh, nii küllaltki suure suures osas kuulus selle lihtrahva juurde. See muidugi Selline selline vastuolu tekkis ja muidugi see ka, et tavaliselt lääne kultuur levib küllaltki niukestest nii agressiivses ja väga viletsas vormis nagu nagu meilgi praegu siin tähendame Läänabases Ornes labase Sapressiivses vormisse, lääne kultuur levib ja kui sellel ühiskonnal On küll Laden endasse, no meie ühiskonnal ei ole mingit jõudu sellele vastu panna. Kõike torisevad küll, aga aga siiski reaalset vastu toimimist ei ole. Iraani ühiskond oli siiski, noh, niimoodi sellises seisus veel ühiskonnad ei ole, ei arene sünkroonselt, nad on eri erineb, võib isegi öelda erinevatest ajastutest niimoodi. Ja kui nüüd kahes erinevas ajastus ühiskonnad kokku saavad, siis paratamatult sealt tekivad igasugused ebakõlad ja kui ühiskonnas see tänapäeva lääne kultuuri dise Avery Ameerika tänane tuur on küllaltki labane ja agressiivne ja kui ühiskonnas ühiskond tunneb, et tal on piisavalt jõudu sellele vastu panna, siis ta paratamatult sulgeb enda selle, nende püüab sulgeda ennast nendele mõjudele. Ma olen lugenud ühe Lääne ajakirjaniku reisikirja, kus ta ütleb, et kui mindi erakorterisse, siis esimene asi võeti ära, need mantlid, rätikud, ja siis selgus, et pooled daamid olid minikleitides, hakati pruukima alkoholi ja nii edasi. See no üks asi on see muidugi väga palju Iraani režiimile on muidugi see probleem ka, kuidas, kuidas sellega toime tulla ja võib-olla võib-olla ta ei tulegi toime sellega, sest see kuidagimoodi niukene hiiliv läänestumine leiab aset palju, ma olen lugenud noh, lääne lääne televisiooni saated ja näitate satelliidiantenne kuidagimoodi püütakse nende kasutamine olemist keelatud või ei ole soovitav, aga sellegipoolest on ikka inimesed ikka tahavad näha, mis seal teise, teiselt poolt, teiselt poolt. Aga muidugi Iraani pärimusliku kultuur on niivõrd suur ja vana ja väärtuslik ja muidugi on inimesi, kui neid ei sunnita, olud ei sunni selleks, siis nad ei taha sellest loobuda. Näiteks Kesk-Aasias, kuidas nõukogude võim sai sellest traditsioonilisest islami kultuurist jagu ka lihtsalt anti välja käsk, et. Vanade raamatute hoidmine kodus on kriminaalkuritegu. Ja pealegi keele ja tähestiku üleminekud ja kõik, kõik, kõik, mis need ka veel lisaks ka isegi Lenini teosed vanas kirjaviisis oli, nende hoidmine oli kuritegu, vana kirjamees oli ka kuritegu ja kai raadis muidugi midagi niisugust radikaalset ei toimu, sest seda ei, ei, ei toimu, sest ja nagu ma olin interneti vahendusel võib jälgida, mis seal iraadist toimub ja noh, näiteks armastan kaupluste katalooge ja ja siiski kõik niuksed, traditsioonilised organisatsioonid on täiesti elujõulised, nagu need tervishi vennaskonnad ja mullade. Ja siis tervishite vahekord ei ole kuigi hea. Kuidagimoodi ei salli hästi 11 ja isegi Iraani intelligendid, kes on nüüd nii seotud terriš tervichi vennaskonda taga, on siiski eelistanud emigratsiooni minna. Mis suunas areneb Iraan, kas ilmalik kustumise või jätkub niisugune islami? Vaadake siin muidugi ühes suunas toimub teatav selline niisukene see teaduse ja tehnoloogiline progress, millele ei saa piiri panna, aga teises suhtes on muidugi noh niimoodi kolmanda maailmamaad on eriti võtnud püstitanud sellise loosungi moderniseerimine ilma läänestumised. Ja võib-olla on ka selline selline variant, selline variant, võimalik, et, et selleks, et ütleme, et tänapäeva tehnoloogia hüvesid kasutada ei pea mitte omaks võtma kõike seda lääne massikultuuri. Aitäh maailmapildi saatekülaline nali, täna entsüklopeediat koostaja orientalist Haljand Udam küsimuse esitas Martin Viirand.