Algavas saates riigita rahvas tuleb juttu Etioopias elavatest Hammharitest stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Möödunud aasta detsembrikuus rääkisime oma saates Etioopias elavatest Oromatest olnud ja tänase saate rahvasafarid on Etioopia suuremad rahvad. Oromad on rahvusena suurem rahvas, aga kui me vaatame keelekasutust, siis Ammhari keelte kasutatav tapeti hoopis rohkem inimesi kui Oromu keelt. Aga iseenesest rahvusena on orumaa siiski natukene suurem rahvas kamparid. Sellest hoolimata on Etioopias just Ammharid olnud palju sajandeid see rahvas, kes on selles piirkonnas võimutsenud. Aga jah, nii või teisiti, nii, Oromotgaanharid on meie mõistes ikkagi väga suured rahvad. Ammhareid on maailmas umbes 21 ja pool miljonit, sellest umbes 21 miljonit elab Etioopias. Ja kui me arvestame, et Etioopias on erinevatel hinnangutel 78 kuni 82 miljonit inimest siis see tähendab natukene üle veerandi Etioopia elanikkonnast, on Ammharid samas ampri keele igapäevaseid kasutajaid on kusagil 28 kuni 30 miljonit, ehk siis seitse kuni üheksa miljonit, muu rahvaesindajad kasutab ka pidevalt amfarrigeelt Etioopias. Ja põhjuseks siis asjaolu, et tõesti see amburi keele positsioon Etioopias on võrreldes teiste kohalike keeltega vägagi eriline. Käsamphharid Euromud elavad kõrvuti on nad naabrid? Jah, Ammharitel ja horomotel on kokkupuutepiirkondi Ammharid elavad siis peaasjalikud am harra regioonis ja kui veel täpsem olla, siis amfarite peamine elupaik on keskEtioopia mäestikualal natukene ka Loode-Etioopia. Ja nüüd sellest Ammharite ala lõunaservast veelgi lõuna pool on siis Oromate asuala. Nii et jah, Intel ja horomotel on täiesti kokkupuuteala olemas ja see on selles mõttes isegi oluline, et viimastel sajanditel on toimunud küllaltki tugev amfaritaja. Oromate segunemine ehk sellised segaabielud on olnud üsna tavalised, enamasti nendes segaabieludest sündinud on edaspidi pigem püüdnud end välja näidata Ammharitena, sest anchored on olnud riigis juhtival positsioonil. Aga võib julgesti öelda neuromate kui tänase saate Rafamfarite kohta, et selliseid väga puhtaverelisi rahvuse esindajaid on mõlema rahva seas üsna vähe. Et neid jah, kes võivad öelda, et kolm-neli inimpõlve on nende esivanemate seas olnud siis ainult Ammharid ega neid väga palju tegelikult ei ole. Kuidas need kaks suurt rahvast omavahel läbi saavad? Need kaks rahvast on omavahel saanud läbi, võiks öelda kogu aeg vägagi halvasti, üks rahvas on arvult suurem, teine rahvas on olnud võimul, need rahvad kuuluvad erinevatesse keelkonnadesse, Nad ei ole lähedased sugulusrahvad ja selline rivaalitsemine seal Etioopias Hamfaritaja Oromate vahel on kestnud tõesti sajandeid. Ja kui me võime öelda, et kuni 20. sajandi kolmanda veerandini olid just Ammharid, need, kes peas ikkagi teiste üle võimutsesid, siis viimastel aastatel on Oromad mitmeski mõttes nagu revanši võtnud ja anchored on Etioopias võimul tublisti taandunud. Ja ega see ei ole lihtne rahvale, kes on harjunud võimutsema, tahan öelda sellega, et see Ammharite ja teiste rahvaste, mitte ainult Anharite Oromate, aga üldse amfarita ja teiste Etioopia rahvaste selline omavaheline rivaalitsemine. See ei ole viimastel aastatel mitte kuhugile kadunud. Seda vaatamata asjaolule, et Etioopias on viimase enam kui 10 aasta jooksul toimunud küllaltki tõsine areng demokraatia suunas. Aga jah, paraku see rahvastevaheline rivaalitsemine riigis, kus elab umbes 80 rahvast, on tõesti tõsine. Noh, enamus nendest rahvastest on küll tõesti väga väikesed ja kui me vaatame näiteks Etioopia haldusjaotus, siis üheksaks selliseks rahvuslikuks piirkonnaks räägitakse umbes 15-st sellisest, et elujõulises suuremast rahvast, ülejäänud on siis tõesti väga väikesed. Etioopia on ju küllaltki suur riik, umbes 1,1 miljonit ruutkilomeetrid Etioopia keskmeks tihedus on umbes 70 inimest ruutkilomeetril. Amfarite alasele, Ammhara regiooni keskmine tihedus on aga Etioopia keskmisest veel üksjagu suure see on üle 100 inimese ruutkilomeetril. Samas keskmise tiheduse juures tuleb kindlasti arvestada seda, et Etioopia elanikkond on valdavalt just koondunud elama maale. Linnades elab väga vähe inimesi, näiteks Hammhara regioonis elab ainult umbes 12 protsenti elanikkonnast linnades. Ülejäänud elab maal, mis tähendab seda, et maapiirkondades on see elanikkonna tihedus ikkagi väga tõsine. Kui rääkida ham harite välimusest, siis ei olegi nad nii tumeda nahavärviga nagu võiks arvata. Et nad on ju semirahvas ja, ja, ja seetõttu noh, tõesti väga tumedad ei ole samas kui me kõrvutame ahareid nüüd araablaste ka, kes on ju ka semiidi rahvas, siis araablaste stananharid siiski üksjagu tumedamad. Nii et nad on jah, oma nahavärvilt, et araablaste ja mustanahaliste aafriklaste vahepeal nahavärv on ka üks põhjus, miks semiidi rahvaid on Etioopias võimalik küllalt hästi teistest rahvastest eristada. Et Kadigreedia tiigrina ta on üsna sarnase nahavärviga Anharitele ja ja nad siiski eristuvad natukene nendest Etioopia, mitte semirahvastesse. Amburid on siis rahvas, kes räägib keelt, mis kuulub Afraasia keelte semiidi keelte hulka täpsemalt siis lõunase, mingi keelte etioopia, keelte harusse Ammhari keelele küllaltki lähedasteks keelteks on Tigree, teati krinjogee, Tigree keelt räägitakse siis peaasjalikult Eritreasse tiigrina keelt räägitakse peaasjalikult Etioopias, aga ka erit reas. Need on siis ampri keelele küllaltki lähedased keeled. Aga kindlasti on oluline, et lõunasemiidi keelte hulka kuuluvad näiteks lõunapoolsed araabia keeles. Me oleme harjunud võival araabia keelt vaatlema semiidi keelte hulka kuuluva ühtse keelena. Tegelikult araabia keel ei ole kindlasti ühtne keel, araabia keel koosneb paljudest erinevatest keeltest kusjuures nad erinevad araabia keeles kuuluvad lausa erinevatesse semiidi keelteharudesse. Anchari keel on siis suguluses nende lõunapoolsete araabia keeltega. Räägitakse näiteks Omaanis ja Jeemenis. Hambahari keelt peetakse väga keeruliseks keeleks maailma keerulisemate keelte nimekirjas on Ammhari keel viiendal kohal. Ja hambahari, keel on ühest küljest keeruline oma ülesehituse oma reeglite poolest aga Harrigeel kasutada tahab ju ka vähemalt eurooplaste jaoks vägagi keerulist tähemärgisüsteem. See tähemärgisüsteem ei sarnane küll ühelegi mulle teadaolevale tähemärgi süsteemile, mida maailmas kasutatakse. Kusjuures tähemärgisüsteem on üpris vana seda laborit kasutanud juba palju sajandeid. Kui me vaatleme etioopia nagu laiemalt, siis mis teeb Etioopia elu keerulisemaks on see, et erinevad sealsed rahvad kasutatud toovad vägagi erinevaid tähemärgisüsteem. Mõned rahvad kasutavad näiteks ladina tähestikku. Mõned rahvad kasutavad peaasjalikult araabia tähestik, aga mõnedel teistel semiidi rahvastel peale Anharite on veel hoopis oma tähesüsteem. Niiet küllalt keeruline on see piirkond ka tähesüsteemide poolest. Lanchari keel on Etioopias olnud juhtival positsioonil väga pikka aega. Teine keel, mida Etioopias laialdaselt kasutatakse, inglise keel, sest et noh, peab ju olema mingisugune selline ühtne suhtlemiskeelt, millega on võimalik omavahel asju ajada. Angaari keel on siis üks ometi keeli ja on üks ametikeeld mitmed Etioopia regioonides, mitte ainult amfaro regioonis, aga ka mõnes teises regioonis. Tänases Etioopias on õnneks nii, erinevates regioonides on kasutusel erinevad kohalikud keeled. Et kui pikka aega oli Etioopia riik, kus kohalike keele ei väärtustatud, siis täna on jah, õnneks Etioopia jõudnud selleni, et erinevates regioonides on kasutusel erinevad keeled. Aga mõnes regioonis, kus elab palju erinevaid rahvaid, seal on siiski sedasama amfarrigeel, siis ka regionaalsel tasemel ametikeel ja lisaks siis muidugi ambra regioonis, kus umbes 92 protsenti elanikkonnast on amprid seal mõistagi ampri keel on kah regionaalsel tasemel ametikeel. Anchri keel on täna Etioopias kasutusel tõesti kõikides valdkondades. Humphrey keeles on televisioonisaated. Ammari keeles tehakse raadiosaateid, kusjuures näiteks raadiosaated ei ole mitte ainult Etioopias, vaid amprikeelsed raadiosaated tehakse ka naabruses olevas erit reas. Ammari keeles ilmuvad ajalehed, ajakirjad. Jah, peab siinkohal muidugi ütlema, et esiteks on neid vähe, teiseks on nende tiraažid vägagi väikesed põhjus lihtne kirjaoskus ei ole ju just mitte väga laialt levinud amburi keeles ilmunud ka raamatuid ja amfari keel on täna täiesti olemas ka internetitasandil Etioopias elavate rahvaste keeltest on Ammharrigeel päris selgelt enam kasutatav internetti keel. Siinkohal tuleb arvestada. Ammhari keele internetis, teeb väga keeruliseks asjaolu, dam harit kasutada tahavad väga omanäolist ja keerulist tähemärgisüsteemi. Internetis on lihtne meil levitada asju ladina tähestikus, aga sellises omanäolisest tähemärgisüsteemis kodulehekülgede tegemine ega see lihtne ei olegi ja mis tähendab ka seda, et enamasti siis väljaspoolt heitioopiat olevatel interneti kasutajatel ei ole võimalik need anchari keelseid lehekülgi mingilgi normaalsel kujul näha. Sest selleks, et neis selles amburi tähemärgisüsteemis näha peab olema installeeritud vastav programmi osa, mis võimaldab selle Ammhari tähesüsteemi nägemist seal internetis Omarrigeel on üleriigiliselt olnud ja ka täna väga tähtsal kohal usukeelena siis eeskätt pean ma silmas, et õigeusklikel, et jooplastel on ampri keel tähtis keelsest. Etioopia õigeuskliku kiriku kui ametikeeleks on eeskätt am Harrigee. Ammari keel on tähtis keel sõjaväes. Peamine sõjaväes kasutatav keel. Peamine kasutatav keel etioopia kohtusüsteemis. Ammari keeles saab haridust kõikidel tasanditel algharidust, keskharidust, kõrgharidust, kõrgharidus, Etioopias ongi peamiselt amburikeelne ja inglise keel. Nii et kui Etioopia, teiste suuremate rahvaste keeltes on võimalik saada eeskätt algharidust ja mõnel rahvakeeles ka keskharidus, siis Yahonchari keel on selline, milles on võimalik saada haridust kõikidel tasemetel. Aga see ei tähenda muidugi seda, et kõik amburid omakeelset haridust tegelikult saavad. Kirjaoskamatuid on ju väga palju. No hinnatakse nii, et Ammhari meeste seas on kirjaoskajaid umbes 54 protsenti, naiste seas umbes 25 protsenti. Vaatamata asjaolule, et omakeelset kooliharidust on võimalik saada, jäävad enamus ampreid sellest siiski ilma ja seda mõistagi majanduslikel põhjustel. Poliitilist survet ei ole aga just nimelt majanduslikel põhjustel. Nad ei jaksa seda kooliharidust oma lastele lubada. Ja kui me arvestame, et Ammharid elavad mägedes kusjuures amburid elavad peaasjalikult mägedes piirkondades, mille kõrgus merepinnast on kaks kuni neli kilomeetrit. Mäestikualad on üksteisest vägagi isoleeritud. Paljud amburid elavadki muust maailmast küllaltki isoleeritult kusjuures aastaringsed ligipääsuteedevõrgustikul arvatakse olevat ainult umbes 10-l protsendil Anharites. Ülejäänud elavad siis aladel, kus sõltuvus ilmastikust liikumisel on väga suur ja mõistagi sellistel aladel elada, see ei olegi võimalik nendesse koolidesse oma lapsi saata, sest koolivõrk on hõre. Koolid asuvad kaugel ja lihtsalt jah, juba ainuüksi liikumise tõttu on laste koolidesse saatmine praktiliselt võimatu. Ja kuna lapsi kooli ei saa saata, siis pannakse lapsed varakult tööle. Lapsed pannakse väga varakult tööle ja tüdrukud pannakse väga varakult ka mehele. Kuigi tänases Etioopias kehtib ametlikud seadused, et abielluda võib alates 18.-st eluaastast siis traditsiooniliselt on Etioopias tüdrukul mehele läinud ikkagi kusagil 14 15 aastaselt ja maapiirkondades on vaatamata seaduse olemasolule see selline väga varajane abiellumine omane ka tänasele päevale. Ammharid on rahvas, kellest umbes 85 protsenti on õigeusklikud kristlased. Täpsemalt siis Etioopia õigeuskliku kiriku liikmed ja umbes 15 protsenti islamiusulised peaasjalikult sunniidid, kusjuures mõlemad, nii õigeusklikud Ammharid kui ka islamiusulised on harida, on väga tugevad oma usus. Mõlemal sellel usugrupil on usk väga tugev, peavad väga täpselt kinni oma usutraditsioonidest, kusjuures Ammharitelse kristlus, mis üldse laiemalt seal Etioopias on, sealsel Kristusel on küllalt vähe ühist selle kristlusega, mida me oleme harjunud nägema kristluse suuremates peamistes vooludes. Et see on vägagi omanäoline kristlus, see on peaasjalikult segu vanast testamendist ja mitmesugustest paganlikest kommetest, kusjuures üle on võetud mõningaid kombeid judaismis. Näiteks pühitsevad amfarid tõsiselt laupäeva üle on võetud mõningaid kombeid islami usust, eeskätt selliseid kombeid, mis on seotud naiste õiguste ja naistevõimalustega. Nii et see ristusse lam harite seas erineb üsna olulisel määral Euroopas laiemalt tuntud kristluse vormidest ja selle omanäolise kristluse põhimõtete järgimine on väga tõsine. Sealhulgas see kasvõi see, kus kohas kirikus istuvad mehed, kuskohas istuvad naised, millal naised ei või kirikusse minna ja nii edasi, ja nii edasi. Ka näiteks pühade tähistamine on küllaltki huvitav. Kristlastest Hamfarid tähistavad väga tõsiselt lihavõtteid ja kolmekuningapäeva kusjuures pühade ajal süüakse ainult teatud kindlaid asju, näiteks osadel pühadel süüakse ainult juurvilja, osadel pühadel süüakse juurvilja ja kala ja pühadejoogiks on enamasti kohv ja seda kasvatavad nad ise ja mida ise kasvatatakse, mida ise jahvatatakse ja vot kohv on selline pühadejook. Ja tänapäeval küll on nii, et need õigeusklikud Anharid enamasti abielluvad ilmalikud aga samas need, kes kiriklikud abielluvad, nendel sisuliselt puudub võimalus lahutada. Millised suhted valitsevad islamiusuliste amfarite ja õigeusklike Ammarite vahel? Kuigi nii islamiusulised amfarid kui õigeusklikud Anharid on oma usus väga tugevasti kinni ja nad elavad ju koos siis viimastel aastatel sellist omavahelist hõõrumist nende erinevate usugruppide vahel kuigivõrd ei ole. Seda on huvitav vaadata, kuidas sellise tugeva usuga inimrühmad suudavad koos eksisteerida ilma erilise vaenuta ja mulle tundub, et, et see näitab võib-olla nende inimrühmade, selle usu erilist tugevust. Need õigeuskliku Tanharid ei püüa islamiusulistel oma kombeid oma usku peale suruda ja samas islamiusulised anchored ei püüa õigeusklikele oma kombel või oma usku peale suruda. Mulle tundub, et see on, see on küllaltki selline erakordne, et enamasti on nii, et kui ühe rahva seas on tugevasti esindatud mitu erinevat usku, siis siis toimub seal mingi rivaalitsemine või eksisteerib mingi vaen. Eriti hästi me näeme seda Indias mitmete rahvaste juures aga Anharide seas ja sellist asja ei ole. See on kahtlemata vägagi positiivne, sest Etioopias laiemalt jam harite seas kitsamalt on probleeme niigi küll. Kui ohvrite seas esineks veel tõsiseid usu vastuolusid, siis see olukord muutuks tõesti väljakannatamatuks. Amareid elavad väga-väga vaeselt. Etioopia onju tänasel päeval üks maailma vaesemaid riike. See Anhara regioon, mis on küll ühest küljest nagu Etioopia juhtivaks regiooniks regioon, on siiski samuti väga vaene ja selle regiooni majanduslik olukord ei ole oluliselt parem kui muudel Etioopia piirkondadel. Näiteks Etioopia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on umbes 250 USA dollarit, mis on enam kui 60 korda vähem kui Eestis. Ja kui me vaatame seda sisemajanduse kogutoodangust ostupariteedi alusel, siis on see umbes 800 USA dollarit, mis on enam kui 25 korda vähem kui Eestis. Ostupariteedi alusel on see Etioopia sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta umbes Afganistaniga ühel tasemel. Samas ametlikult on elanikkonnast ainult umbes 15 protsenti töötud, enamus neist naised. Aga noh, üks asi on see ametlik tööpuudus ja, ja hoopis teine asi on see tegelik tööpuudus. Sesse töötuks registreerimine seal piirkondades, kus puudub ühendus muu maailmaga. Mõistagi mingit registreerimist ei ole ja kui inimesed töötavad kusagil ise enda heaks harivad oma hästi väikest põlu lapikest iseenda jaoks, siis noh, on nagu justkui töötud ei ole, aga samas see majanduslik tegevus seal noh, elatav neid selles mõttes väga halvasti, et näljahäda Etioopias on ju igapäevane, kuigi selliseid tõsisemaid näljahädasid, mida me võib-olla mäletame siin mõne aastakümne eest, nii ulatuslikke näljahädasid viimastel aastatel etioopia seal olnud. Amburid elavad ju meie mõistes hütides või Hursikutes. Need on ehitatud osad savist, osalt sellistest kivigamakatest, mida siis mäestikes on võimalik saada savist mudast. Nende elamud on akendeta. Akendeta puitu kasutatakse väga vähesest, metsa on küllaltki vähe ja selliste õlgkatustega koonusekujulised katused. Kusjuures nendes vähestes linnades, mis seal Ankara regioonis on, on need elamu üsna sarnased. Erinevus on selles, et katusematerjalina linnades kasutatakse sageli pleki, kusagilt on siis suudetud seda plekki hankida ja sellises plekitükkidest lipp lipi peal lapp lapi peal on siis tehtud nad linnade elamute katused. Ja täiesti tavaline on ka see, et elatakse koduloomadega ühe katuse all. Suureks probleemiks on seal puhta joogivee puudus. Ühest küljest jah, need elamistingimused on rasked, aga teisest küljest väga tõsine probleem on puhta joogiveega mõningatel andmetel Anhara regioonis, kusagil 30-l protsendil elanikkonnast on juurdepääs puhtale joogiveele, ülejäänutel on seal väga tõsine probleem, mis tähendab seda, et haigused on kiired levima ja pole siis ime, et keskmine eluiga on 49 aastat. Meil siin puudub meditsiin sisuliselt puudub. Kui Etioopias tervikuna arvatakse olevat kusagil kaks arsti iga 1000 elaniku kohta, siis ambra regioon on on ikkagi natukene kõrgemal tasemel. Seal on arst 1000 elaniku kohta umbes 50 protsenti rohkem ehk kolm inimest 100000 elaniku kohta. Sisuliselt meditsiin puudub. Aga mis selle meditsiini juures on? Huvitav, et kuigi Ammhara piirkonnas on nüüd Etioopia keskmisega neljas aste natuke enam siis sealne väikelaste suremus on Etioopia keskmisest kõrgem. Kaitse on suur probleem. Jah, ka aids on nii nagu terves Etioopias Camaro regioonis on tõsine probleem, HIV-positiivsed on vägagi palju täpset arvu mõistagi ei osata öelda, jällegi probleemiks see, et mägedes see ühendus muu maailmaga ju praktiliselt puudub ja ja see on ka muide üks probleem, miks need arvud selle rahvasuuruse või ütleme etioopia kui terviku kohta on natukene varieeruvad? Paljud meist kujutavad ette, et Etioopia on sademetevaene maa et seal on väga kuiv kliima, kuidas tegelikult on? Tegelikkuses see absoluutselt nii ei ole, näiteks harra regioonis, suures osas regioonis sajab vihma rohkem kui Eestis, mõnel pool lausa kaks korda rohkem sajab aastas vihmaga Eestis. Nii et ei ole see piirkond mitte väga sademeteta. Sademeid on aga väga hooajalised ja teine probleem on see, et see maapind on selline, mis tõesti paljudes piirkondades tõmbab need sademed nii-öelda kiiresti endasse ja tänu sellele see viijakus mõnedes piirkondades on ikkagi väga-väga madal, vaatamata sellele, et sademeid on üksjagu. Aga Ankara regioon on huvitav ka selle poolest, et erinevad piirkonnad on seal väga erineva viljakusega. Mõnedes piirkondades on võimalik saada kaks saaki aastas. On olnud aastaid, kui Anharason isegi kolm saaki aastas, aga mõnedes piirkondades jah, on siis üks AKG aastase, sellegi kättesaamine on probleemiks. Ta on hara regioonis piirkondi, mis on küllalt viljakad, aga selle põllumajanduse teeb seal keeruliseks asjaolu. Noh tööriistad peaaegu et puuduvad, kasutatakse ülimalt algelisi tööriistu. Täiesti tavaline on, et algelist tatra veavad inimesed ise. Heal juhul peavad seda härjad ja öeldakse seda sisuliselt viimase kolme sajandi jooksul ei ole Ammharite põllumajandusedenenud ja just selles väga algelises põllumajanduses on suuresti peidus põhjus miks anchored näljahäda pidevalt kimbutab. Tegelikult amprid kasvatavad ju küllaltki erinevaid põllukultuure. Kasvatatakse näiteks maisi, otra, nisusaluheina aga hernest, ube, pipart. Kas nad kasvatavad iseenda jaoks või viiakse midagi ka turule? Peaasjalikult kasvatatakse iseenda jaoks, on muidugi piirkondi, kus käiakse ka turul, need on need viljakamad piirkonnas, aga väga paljud anchored on sunnitud tõesti seda kasvatama ainult iseenda jaoks. Agam harid lisaks siis põllukultuuride kasvatamisele peavad ka kariloomi, näiteks lambaid. Arvatakse, et Ankara regioonis on umbes üks kolmandik või isegi pisut enam Etioopia kõikidest lammastest kasvatatakse ka veiseid. Kasvatatakse ka kitsi. Vaatamata raskustele on amfarid tegelikult üks väga uhke rahvas. Jah, võib öelda küll, täiesti julgelt, Tam harida on väga uhke rahvas ja põhjuseid on siin õige mitu. Esiteks, kui me mõtleme etioopia peale, siis Etioopia on kogu Aafrikas ainus suurem piirkond, mis mitte kunagi ajaloo jooksul ei ole pikemaajaliselt olnud valgete kolonisaatorite valduses. Ainus piirkond kogu Aafrikas. Jah, see lühiajaline, valgete kolonistide periood teise maailmasõja ajal, mille Etioopia oli vallutatud Itaalia poolt. See on jah, selline erand selles Etioopia ajaloos, aga tõesti, see periood oli väga lühikene. Itaallased alustasid Etioopia vallutamist 1000 935941 löölina seal sisuliselt välja. Ja kahtlemata etiooplased on oma sellest Aafrika mõistes erakordsest ajaloost vägagi teadlikud ja selle üle uhked. Ent selles Etioopia ajaloos olnud pidevalt juhtival kohal olnud just nimelt Ammharid. Janhard leiavad, et see, et Etioopia pea on suutnud läbi sajandite olla valgetest puutumata territoorium on eeskätt just nende teene. Näiteks 19. sajandi lõpus on Etioopia ajaloos ka selline seik, et Etioopia väed purustasid Itaalia väed, mis olid Etioopiasse tunginud. Sellist saavutust ei ole just eriti paljudel Aafrika piirkondadel. Lammharid leiavad, et kase itaallaste purustamine on just eeskätt Nende teene, sest nemad on olnud pidevalt etioopia armees juhtival positsioonil ja võib üldse öelda tam hari on läbi sajandite olnud küllaltki selline sõjakas rahvas, nad on alistanud naabreid, nad ei ole ahistanud teistele ja jah, ka Etioopia teiste rahvastega haridust paistavad sellise sõjakusega välja ja kui me siia arvestame juurde, Tammhritel on väga tugev usk ja see usk ei ole väga tugev mitte ainult tänasel päeval, vaid see usk on olnud sajandeid tugev. Kuigi jah, randite taguses ajas on olnud ka perioode, kus kristlastest ancharid ja islamiusule Tanhari on omavahel rivaalitsevad ja isegi sõdinud siis uhke ajalugu ja tugev usk ongi teinud selle, et Anharid tõepoolest on väga uhke rahvas. See uhkus on sajandite jooksul tähendanud ka seda, et ta on sageli pidanud ennast teistest kohalikest paremaks ja seda ka igapäevaelus välja näidanud. Mis tähendab seda, et Etioopia teised rahvad on selle amfarite uhkuse käes mõnevõrra kannatanud ja kui me arvestame, et 1974.-st aastast ehk siis aastast, mil Etioopias tuli võimule selline vasakpoolne diktatuur ja ka hiljem aastast 1991, kui vasakpoolne diktatuur kaotati ja kui etioopia on liikunud järk-järgult demokraatia suunas. Kui me arvestame sellel ajajärgul, nüüd enam ei ole Ammharid Etioopias nagu selgelt võimul olev rahvas siis me võime vaadelda seal ühe rahva sellist mõningast solvumist, võiks isegi öelda, et kollektiivset solvumist. Nad on tulnud kogu aeg, et nemad on väga tähtsad ja järsku nad ei ole enam nii väga tähtsad. Ja see selline kollektiivse solvumise fenomen mulle tundub ka, et on selline üsna omanäoline ja paraku ega see Etioopiale ka väga kasuks ei tule ja ei tule kasuks kamparidel, kusjuures et joobes võib tähendada ka seda. Teised Etioopia rahvad on nagu mõnes mõttes isegi konsolideerunud kamparite vastu. Näiteks viimase 10 aasta jooksul on poliitiline võim peaasjalikult koondunud kriinade kätte. Tigrinad on ka semiidi rahvas, nii nagu amfareidki, aga Tigriinasid on riigi parlamendivalimistel toetanud Etioopia teised rahvad, kes ei ole semiidi rahvas lihtsalt toetanud Tigrinnasid, selleks, et nad on näinud, et rinnad on see rahvas, kes suudab seda võimu haarata ja kuna on tahetud neid Ammhareid sealt võimust nii-öelda eemale lükata, siis erinevad rahvad on jah, nagu koondunud nende Tigrinnade taha ja mitte eelistanud siis oma rahvaesindajaid. Muidugi erinevates regioonides on võime kohapealsete rahvaste käest Kust on pärit amfarite esivanemad? Arvatakse nimetajat am, harite esivanemad on pärit nüüdse Saudi Araabia aladelt ja et ühel hetkel nad siis ületasid Punase mere ja jõudsid nüüdse Etioopia aladele. Mõned arvavad, et see Punase mere ületamine toimus umbes 2000 aastat enne Kristust mõne taga, et umbes 1000 aastat enne Kristust, noh, see vahe on vägagi suur. Nii või teisiti jah, siis vähemasti 3000 aastat on amfarid siis nüüdse Etioopia territooriumil elanud jaam harite esivanemate esimesed, sellised riigisarnased moodustised tekkisid juba kaheksandal sajandil enne Kristust. Tõepoolest vägagi ammu, nüüd neljandal sajandil enne Kristust tekkis piirkonnas selline moodustis nagu Aksu maksumi riik, mis siis esimesel sajandil peale Kristust hakkas tõsiselt tugevnema ja mis kestis välja kuni 10. sajandini, ehk siis peaaegu poolteist aasta 1000 oli selle riigi aeg ja vot see riik on ka suuresti Anharite esivanemate loodud ja valitsetud riik, kuigi selle riigi etniline koosseis oli kirev, jaga võimuladviku etniline koosseis oli kirev, aga Anhrite esivanemad mängisid selles riigis väga tähtsat rolli. Jamfarid on täna väga uhked, et neil oli seal peaaegu poolteist aasta 1000 selline vägagi võimas moodustis aksumi riik mis oma hiilgeaegadel ulatus Lõuna- Egiptusest kuni aadeni laheni ja mille alla kuulusid ka mõned territooriumid tänapäeva Saudi Araabia aladel. Nii et küllaltki ulatuslik riik, kusjuures huvitav on selle riigi selline allakäike, seda riiki ei löönud sõjaliselt mitte puruks mingid välisvaenlased riikeis kuidagi ise olla ja nüüd vaieldakse selle üle, mis olid põhjused, aga arvatakse, et peamised põhjused olid pikaajaline põud, nälg ja haigused ka peale selle riigi allakäiku, amfarite esivanemad paljude sajandite jooksul olid selles piirkonnas võimul, neil olid omad sellised väikesed riigikesed. Riikide noh, selline omavaheline sõltuvus oli, oli küllaltki tagasihoidlik ja ka siis, kui aeg-ajalt selles piirkonnas eksisteeris ühtseid riiklikke moodustisi Sis jusse amfarite ala oli sageli tähtsamal positsioonil Nendest ancharite esivanematest, siis hilisemal ajal ei tekkinud mitte ainult amfarita rahvas, aga tekkis ka näiteks tiigrina rahvas ja kusagil keskaja lõpul oli see periood, kus siis amfarite esivanematest hakkasid nagu eralduma amfharid, jahti, kriinad, am harite piirkonnale. Esimesed tõsisemad kokkupuuted valgetega tekkisid alles 15. sajandil, kui portugallased püüdsid siis piirkonnas oma tegevust alustada. Aga õnneks portugallaste tegevus seal väga selliseid negatiivseid tagajärgi piirkonnale ei jätnud. 1855. aastal ühendati need tänase Etioopia alad, siis lõplikult tekkis siis selline suurem Etioopia riik tekkinud riik oli isegi suurem kui tänase päeva etioopia sest ta hõlmas ka alad, mis tänasel päeval kuuluvad Eritrea riigile. Selle tänase Eritrea aladest oli Etioopia sunnitud loobuma siis 1889. aastal mil Itaalia võttis siis need alad oma kontrolli alla ja moodustas siis seal, oman Eritrea koloonia. Nii et jah, Etioopia oli sunnitud osast oma territooriumist loobuma põhjapoolsemates taladest ja kahjuks olid need alad, mis olid just mereäärsed alad, nii et Etioopia kaotas sellega ligipääsu merele. Aga samas ülejäänud Etioopia ehk siis väga valdav osa Etioopia territooriumist jäi siiski iseseisvaks. Vaatamata sellele, et 19. sajandi lõpus itaallased seal regioonis püüdsid kanda kinnitada mitte siis ainult reid reas, aga näiteks itaallastele kuulus ühel hetkel ka Somaalia, mis asub Etioopia nooruses. Nüüd, 1896. aastal, on siis see kuulus lahing, KUS Etioopia väed lõid Itaaliat. Küllaltki häbistav oli see kaotus itaallastele ja noh, see tähendas ka seda, et itaallaste usk sellesse, et nad võivad regioonist täielikult peremeheks saada, lõi tugevasti kõikuma 20. sajandil. Paraku tulid itaallased siis Etioopiasse uuesti ja 1935. aastal alustasid Itaalia väed Etioopia vallutamist ja 1009 kolme kuuenda aasta mais viidi siis vallutus formaalselt lõpule. Kusjuures mis on väga huvitav, et 1036. aastal tunnustas rahvasta Liit Itaalia õigust Etioopia üle ja ainus riik, kes siis hääletas selle vastu, oli nõukogude liit, kui Itaalia oli oma võimu seal Etioopias saavutanud, ei tähendanud see siiski seda, et see sõjategevus seal täiesti lakanud oleks. Just eeskätt jällegi harite aladel oli pidev vastutegevus, itaallastele toimus võitlus väikestes gruppides, noh, sisuliselt selline partisanivõitlus itaallaste vastu ja mägedes muidugi oli seda suhteliselt lihtsam teha. Nii et me ei saa öelda selle itaallaste võimu, jaan seal Etioopias, itaallased oleks saanud ennast nüüd ülimalt turvaliselt tunda just seal amfiregioonis siiski toimus pidev vastuhakk itaallaste võimule. Samas nagu ma ka oravate saates mainisin, itaallaste lühikene võimuperiood Etioopias ei olnud mitte üksnes negatiivse varjundiga võid, sellele olid ka omad positiivsed küljed. Nimelt, kuni selle 1935. aastani oli Etioopia ikkagi ülimalt maha jäänud maa ja võiks öelda, et paljuski ka selline isoleeritud maa. Ja sisuliselt puudus seal igasugune tööstus, praktiliselt puudusid seal korralikud teed. Nüüd itaallased võtsid selle infrastruktuuri ja tööstuse arendamise tublisti ette. Ja itaallased oma võimu ajal ehitasid peaaegu 20000 kilomeetrit kõvakattega teid. Rekonstrueerisid peaaegu 900 kilomeetrit, raud teid, ehitasid jõgedele tammi, rajasid mitu hüdroelektrijaama ja just itaallaste võimu ajal siis sisuliselt tekkis Etioopias tööstus. Samas on teada, et Itaalial oli kava Tuua Etioopiasse pool miljonit kolonist Itaaliast. Aga reaalselt siiski jõuti tuua umbes 50000. Seegi 50000 olid tingitud peaasjalikult hädavajadusest sest keegi pidi juhtima kohaliku elu, noh, seda kohalikele usaldatud keegi pidi juhtuma, tööstust, keegi pidi juhtima ehitus. 1941. aastal löödi itaallased seal Etioopias inglaste ja kohalike siis Etioopia elanike poolt puruks. Ja Etioopia valitseja keiser, kes itaallaste võimule tulles sunnitud Etioopiast põgenema tuli, siis võimule tagasi. Aga mis on huvitav? Kuigi itaallased löödi 1009 41. aastal puruks, siis nüüd peale seda olid taanlaste kord omakorda alustada partisanivõitlust. Kuni 1943. aastani tegutsesid mitmel pool Etioopias itaallaste sellised väikesed salgad, kes võitlesid muidugi eeskätt selleks, et lihtsalt nii-öelda ellu jääda. Pärast seda, kui itaallased olid siis Etioopiast lahkunud, alustas Etioopia naaberala Eritrea vallutamist. Eritrea oli ju kunagi kuulunud Etioopiale. Itaalia oli selle juba 19. sajandil saanud endale. Aga nüüd siis jah, kui itaallased olid piirkonnast minema löödud, vallutas siis Etioopia eeskätt just amfarite juhtimisel, Eritrea, kus peaasjalikult elasid ju ka tegelikult Anharite sugulusrahvad, samuti semiidi rahvad, eeskätt Tigreedia ja Tigrinjas. Samasse Eritrea oli oma vahepealse itaallaste võimuloleku aastatega siiski tunnetanud mingisugust erisust Etioopiast. Ja nii võib siis öelda, et ega sellele Eritrea elanikkonnale valdavalt see Etioopia tagasi marssimine sinna Eritreasse eriti ei meeldinud. Ja tekkisid kohe pinged. Ja kui 1162. aastal muutis Etioopia valitseja Eritrea lihtsalt üheks Etioopia provintsiks saatis laiali Eritrea poolautonoomse Parlamendi, mis seni oli tegutsenud siis Eritrea inimesed alustasid võitlust Etioopia vastu ja nii võib siis öelda, et 1962.-st aastast algasid Etioopias tõsiselt keerulised ajad, sest pidevalt toimus sõjategevus Eritrea aladel ja Etioopia nendel aladel, mis Eritreaga piirnesid. Sõjategevus kestis kuni 1991. aastani välja ehk peaaegu 30 aastat. Kahtlemata see nõrgestas igas mõttes riiki, riiki, mis niigi oli väga vaene. Ja ei ole siis ime, et 1900 kaheksakümnendatel aastatel, eeskätt 1984. aastal ilmnes Etioopias väga tõsine näljahäda, kus hukkus tohutul hulgal inimesi. See näljahäda küll nüüd seda Ammhara regiooni hõlmas natukene vähem. Anhareid suri nälja tõttu protsentuaalselt oluliselt vähem kui näiteks Oromoid kui Etioopia suurimat rahvast. Aga siiski see näljahäda andis tõsiselt ennast tunda ka harite seas. Viimastel aastatel on Etioopia ju ikka ka olnud rahutu. 1977. aastal toimus sõda somaali, aga viimastel aastatel on pidevalt olnud Etioopia somaallastel asustatud provintsis rohud. Pidevalt on seal toimunud sõjategevus, nii et see etioopia pideva sõjategevuse käes kannatanud kogu aeg. Samas Offshore regioon ehk siis see piirkond, kus elavad amfharid, on õnneks sellisest noh, kõige tõsisemas sõjategevuses siiski puutumata jäänud. Nii sellel Eritrea Iseseisvussõjal, mis pea 30 aastat toimus nii sel perioodil kui ka nüüd hilisemates sõjategevustes on see ambra regioon valdavalt jäänud õnneks puutumata. Ja see on põhjus, miks am harrast keskmine elatustase on siiski täna mõnevõrra kõrgem kui paljudes teistes Etioopia piirkondadesse ja, ja kui me arvestame ka seda, et Ammharon regioon, kus väga valdavalt elab üks rahvas üle 90 protsendi, siis on seal amfareid, siis ka see on nagu sellele piirkonnale taganud sellise mõnevõrra suurema stabiilsuse kui mõnel teisel etioopia piirkonnal, kus neid erinevaid rahvaid, kes seal elab, on rohkem. Nii et kuigi on harida, on viimastel aastakümnetel kaotanud oma sellise mõju, Etioopia üle on see Anharites elupiirkond siiski jäänud suhteliselt rahulikuks elada on seal kindlasti väga raske, aga siiski oluliselt lihtsam kui paljudes teistes Etioopia piirkonda. Etioopias elavate oravate hulgas on palju kuulsaid sportlasi. Kas amfarite hulgas on ka kuulsusi? Kuulsaid sportlasi Anharid seas peaaegu et ei ole. Need, kes ohvrite seas on kuulsad, on eeskätt Etioopia valitsejad läbi ajaloo. Paljud Etioopia keisrid on olnud Anharid. Väga paljud sõjaväejuhid on olnud Ammharid ja ka majanduseliidi seas on palju Anhareid. Samas Etioopia ajaloo võib-olla et üks kõige tuntumaid persoone, palju aastakümneid Etioopias võimul olnud keiser Hailasel Asie ise väitis, et tema ei ole amfar, et tal oli esivanemate seas seal erinevaid rahvaid, kuigi enamasti peetakse teda amfariks. See oli siis see keiser, kes noh, oli sisuliselt Etioopias võimul no peaaegu et kogu 20. sajandi kuni 1974. aastani välja, kuni selle ajani välja, kui kui võimule tulid vasakpoolsed äärmuslased. Enamasti aht, Etioopia keisrid on olnud amburid. Milliseks võib kujuneda amfarite tulevik? Päris kindlasti on sellel rahval väga hea võimalus püsima jääda, esiteks on neid palju. Teiseks, nende keel ja kultuur ei ole ju täna Etioopias tegelikult mitte kuidagi alla suruda. Ja kui me arvestame seda, et Etioopia on viimastel aastatel liikunud tõsiselt selles suunas, et regioonidele võimu juurde anda, nendele rahvuslikele piirkondadele juurde anda siis ma arvan, et anchored juba lähema 10 aasta jooksul saavutavad ilmselt üsna ulatusliku üsna tõsise autonoomia mis muidugi teisest küljest etioopia kui terviku mängule võib mõjuda negatiivselt. Sest kui me arvestame, et Etioopia suuremad rahvad, eeskätt Ammharid ja Oromad elavad küllaltki kompaktsel territooriumil siis on täiesti reaalne, et kui need piirkonnad saavad väga suure autonoomia, siis ühel hetkel võib-olla tahavad nad Etioopiast eralduda. Samas võib-olla see on küll nüüd puhtalt minu selline isiklik arvamus ja spekulatsioon, aga mulle tundub, et võib-olla amfharitel on Etioopiast eraldumise soov väiksem kui aroom. Torumaad on võib-olla jah, rohkem huvitatud sellisest iseolemisest. Anchareid võib olla huvitav rohkem see, et nad saavutaksid siiski mingil määral kontrolli ka selle riigi kui terviku üle sest nad on selle võimuga lihtsalt harjunud. Võimalik on ka see, et ühel hetkel jaguneb Etioopia jah, mitmeks iseseisvaks riigiks. Ja kui see nii toimub, siis vägagi suur tõenäosus, et üks nendest tekkivatest riigikestest on just nimelt amforiteri. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Etioopias elavatest amfaritest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.