Tänase õhtu džässikülaline on džässmuusik ja pedagoog Toomas Rull, palju õnne sulle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia puhul. Neid jagatakse vaid kord aastas ja vähestel õnnestub see saada, aga sa oled selle igati ära teeninud, sellepärast et sel aastal on sul tõesti olnud palju tegemisi. Eks eks seda suurem on üllatus, kui see tuleb kohast, kus seda nagu oodata ei oskand. Ma ka aga fonoteegis on sinu lugusid vähemalt 800, mõned on küll topelt, aga ma usun, et mõned on ka puudu ja üks neist on juba mängimas ja see on pärit plaadilt eesti hääled. Mida kuulsite, oli siis plaadilt Eesti hääled. Ja novembris kliin leelo tungla sõnadele ja terve see heliplaat, vaat on sinu lugudega. Ja peale selle on veel õige mitu plaati, kus on ainult sinu enda lood peal ehk palju lugusid kokku, oled kirjutanud. Ülikonda arvet otseselt ei ole pidanud, aga kolm sooloplaati on nüüd küll valmistatud. Ja siis varasemast see aasta on saksa pillile vist mingi üks lugu tehtud kunagi Rujal on mingi lugu tehtud ja natukene umbes palju umbes kolme, 30 35 loo ringiga. No ma usun, et tänases saates me jõuame üht koma teist kuulata, aga et sa oled mänginud rohkem kui 100-l albumil, siis tuleb sellest otsast alustada. Et sa oled väga-väga paljudega mänginud ja kindlasti ei suuda sa ise ka üles lugeda, kellega kõik veel. Aga mul on meeles, et siis kui ma kirjutasin raamatut polkast rokini, siis olid seal ühed noored poisid, kes istusid kuskil võre peal ja see oli Urmas latikas ansambel. Ja teine oli selline suur pilt, mis oli ansambel retro, kus Toomas oli ka kahtlemata peal, aga raamatusse ma jõudnudki vaadata, need pildid lihtsalt tulid mul praegu silme ette, et aga ma arvan, et päris kronoloogilises järjekorras me ei suuda nagu selle saatega edasi minna, aga võtaks ette nüüd ühe salvestise, mis on natukene haruldane tehtud Urmas latikas ansambliga. Aga seal on ka peal külaline maipmansk ja tema on kaugelt suure lombi tagant. Aasta oli siis 91, kas sa mäletad ka seda salvestamist? Mäletan küll, jah, see oli siinsamas, raadio teises foonikas. Sai salvestatud terve kassetitäis muusikat. Seda ei ole küll nüüd CD peale saadud, aga see sellest on küll üks kassett olemas. Näe ja fonoteegis on ta meil ka olemas, nii-öelda taat kasseti peal ja kõlab päris hästi. See aasta on sul olnud täiesti rohke ja tamm tamm, Toomas Rull, selline heliplaat on ilmunud ja äsja oli ka uue esimese eesti trummiõpiku esitlus. Aga tegelikult ma tahaksin ikkagi korraks ka tagasi minna koju ja sinu juurte juurde. Et milline oli see õhkkond kodus ja kas teie peres muusikuid on rohkem kui sina. Ja minu minu vanem vend Aare, tema oli minust siis kuus aastat eespool ja temalt ma sain ka väga palju impulsse siis tulevasel muusikuteel, esiteks oli ta Georg Otsas oli juba ees ja siis sai sinna järgi mindud ja, ja laste muusikakoolist oli juba ees need Põltsamaa keskkoolist. Ta tegi ansambleid juba, et sealt sai palju impulssi. Ja minu isa oli ka tegelikult pillimees, nii et tema mängis ka natukene trumme. Ja ema käis laulmas. ETK Velli naiskooris. Siis ühelt poolt jah, see rütmitunnetus ja teisalt ka ei saa ju salata, et sa oled ka laulnud, kas sa oled ka kooris laulnud? Laulsin Põltsamaal keskkooli poistekooris pikalt ja sai käidud ühe korra isegi laulupeol, kuigi suuremalt jaolt, et olin ma kogu aeg kinni tantsupeol, sellepärast et ma käisin ka rahvatantsu. Et mida Maal kõike võimalikku pakuti, seda kõike sai ka tehtud ja ja enamalt jaolt ma sattusin nendele pidudele siis tantsupidudel, et kuna need olid samal ajal samal ajal, siis sinna laulupeole sain ainult ühe korra. Nii et Kaera-Jaaniga Ta ei jääks, et kui siin Tallinn 2011 tutvustatakse maailmas rahvatantsijatega, et et kõik õpetajad kaerajaani üle maailma, siis sa vist ei jääks sellega hätta. Aga kõige muude tegemiste kõrval on sul ka üks selline lõõgastav ansambel ehk keeldu. Ado natukene kuulame muusikat sealtki. Kas sa kaifid esinemist eelne, kaitseb? Ennekõike on see, et seal on ääretult vahva seltskond ja nendega nagu lust väljas käimas käia ja mis seal salata, mingi aeg tagasi oli, oli see ansambel Mulle üks kõige tugevamaid pakkujaid, nii et. Ja kuna trummarile on ju väga palju võimalusi pakkuv muusika on niisugune ladina muusika, siis, siis see on ideaalne seltskond ja vahva vahva ajaviide koos. Laden piletit ei anna vänta ringi järel rindväed. Mul laatab vastu kurvi taga ootamas uus teema. Maha magada ei õnnestugi. Mõnus muusika, et sinu muusikapisik sai siis alguse kodust ja siis õppisid Raplas ja Põltsamaal ja ühel hetkel oli otsus küps, et tuleb muusikakooli. Jah, Tallinnasse see oli imeomaette, sellepärast et tegelikult ma võitlesin kõvasti spordiga, teoreetiliselt oli see sport ka mulle üks lemmikumaid asju ja, ja oligi, et kaks varianti, kas muusika või sport. Aga kuna mul tulid seal mingisugused väiksed lihasvigastused, ma käisin seal juba ultra heliravil ja mingisugust elektriravi sain, siis siis oli nagu muusika nagu ilmselge teine variant, mis kohe siis käiku läks ja sai, sai tuldud, sai tuldud Tallinnasse Georg Otsa nimelise muusikakooli proovima, kuigi tegelikult mu see viimane ots muusikas nüüd kõige paremini ei läinud, nagu ikka nendel lastel on, see viimane ots on väga raske. Aga sai ikkagi see kool lõpetatud ja, ja see CD Tallinnas. Te võetud ja sinu õpetaja oli Andrus Vaht, kes on ka meie džässmuusikutega päris palju mänginud Saarsalu ja teistega, aga nüüd siis elav Rosimaal. Kuidas need tunnid välja nägid? Kas sa valmistasid vahel õpetajale rõõmu või pettumust, kuidas oli? No ilmselt kõik saiu mingi pettumistki valmistatud, aga ja rohkem pettumust valmistas mulle tegelikult õpetaja sellepärast, et teda tihtipeale ei olnud, kuna ta oli tegevmuusik, siis tal oli nii palju tööd, et ma pidin palju asju ise ikkagi omal käel omandama. Seal naljaga pooleks sihuke pettumust, aga midagi ei ole teha, tegevmuusikul on palju tegemist ja tunnid on täpselt iga nädal ühelase, samal ajal, kui see kattub sisse ja midagi teha. Milline oli see Tallinnas, esimene ansambel, kuhu sind kutsuti mängima? Kõige-kõige esimene ansambel oli tegelikult selline ansambel nagu puber, pildid, sellest ei ole mitte kuskil kuskil juttu. Seal. Seal sai tehtud esimesed lindistused, kasin raadio fonoteeki ja kas see oli keskkooli ansambel mingi või ei, see oli tegelikult malevast välja tulnud ansambel, seal Mart Mikk, laulis Olavi Kõrre ja Toomas Aron ja Ivar kannelmäe. See oli kõige-kõige esimene, mis Tallinnas siis kus sai kaasa löödud. Aga kohe peaks, pärast seda siis siis tuligi selline ansambel nagu retro, millega sai pikalt koos mängitud ja ja ka elatis teenitud ja ja oma koolis õpitud siis ka katsetatud, aga džässansamblite, aga džässansamblites enam-vähem samal ajal seal oligi esimene ansambel, siis Villu Veski kvartett, kus kuulu, kuhu kuulusid. Sven Kullerkupp klahvpillidel, Taavo Remmel, kontrabassil siis Villu Veski saksofon, hilja, ja siis mina. Seal olid erinevad solistid, ka Kare Kauks oli meil ja sellega sai tehtud, alustatud ja päris mitu aastat mängitud isegi Gruusiat pelisi Chez festivalil käidud ja seda ma mäletan, kui kare ja Villu istusid seal laua taga siin tollest hetkest ei mäleta, aga selline kontsert oli küll. Ja edasi siis ilmselt olid juba saksa piilia vičenna jahilluga David Sänna ennem, sest et Avicenna oli ka päris pikalt pikalt ja see Sergei Manukjani ka koostöö, mis oli hästi põnev ja sellega sai valmistatud ka esimene long play siis LP mis, mis oli lõppeks edukas? Jah, ja ma mäletan, et käisite ju Sergeiga juba siis ka mitmel pool Venemaal, aga meil on siin nagu käepärast Saksa Pili CD-plaat, mis oli üks esimesi CD albumit, Ma arvan siin Eestimaal ja seal on jalg, sinu lugu. Kas mäletad, kuidas sa selle loo kirjutasid? Ta on küll meil oli lihtsalt, ta ei olnud isegi päris nüüd esimene esiteks Eestisse Ain Agan oli tegelikult veel ennem lasknud välja juba CD plaadi Meristele kõige esimene võimelist. Jah, aga selle plaadiga oli selline asi, et kuna me läksime Soome lindistama Meie jaoks üks erakordne sündmus, et me läksime Soome stuudiosse siis siis oli vaja kiirelt lugusid, neid ju iseenesest niisama keegi varrukast välja ei lase, siis igaüks pidi hoolitsema selle eest, et mõned lood ka kirjutab. Ja siis siis saigi sinna üks lugu nagu siis omalt poolt ka pakutud ja ja eks see plaat sellepärast ka võib-olla natukene siis on sihuke ansambel saksa piibel, tere pilt, et natuke seda ja teist, jään selle nimi ka meeles. Kvaid stiilibait. Päris äge lugu, kas sul ennem seda pala oli? Sahtlis kaeva lugusid. Üldiselt mitte väga, aga sai kunagi malevas kirjutatud üks malevalaul, mis tuli vabariigis esimeseks. Need nii palju oli eelnevalt olnud küll mingisugust loominguga tegemist. No peaks selle loo ka kuskilt üles leidma, ka täna meil seda käepärast ei ole küll mul on hea meel, et sa oled tihtipeale üles astunud jätskaarel, sest sa mängid nii paljudes ansamblites lihtsalt teisiti nagu ei saa. Ja kui Sinawitzi ennast oli jutt, siis esimene kord kandis festivalil nime džässi ja bluusipäevad ja Henno oli seal üks tähtsamaid esinejaid. Sellepärast et oli ka selline suurepärane vokaalsolist nagu Nebi Cameron. Kas teie teed on veel hiljem ka kokku viinud? Kogu juhtunud? Sellest kontserdist hiljem küll jah, aga üldiselt nüüd pole juba üle 10 aasta pole kohtunud ja meil oli temaga kontserdid ka Taanis, siis vastu. Aga jah, sellest on nüüd üle 10 aasta, kui me aga minu meelest väga hea laulja. Absoluutselt ta ju teeb ka Taanis tööd selliste kuulsustega, nagu et Sintannia oli, kes oli ka minu pedagoog Ungarist, Atopaania, Scampil. Nonii teri Cameron laulis meile natukese, aga kuna sul on tõesti niivõrd kirju loominguline tee olnud, siis siis tahaks paljudest paljudest asjadest rääkida. Ja kui küsitakse, kas te teate mõnda Toomas Rulli lugu, siis kahtlemata vastus dokumentideta võõras linnas. Kui kaua sa Rujas olid ja mida see sulle andis? Öösel? Rujas ma olin kuskil poolteist aastat. Mind kutsuti sinna pärast seda, kui me olime Anne Veskiga Venemaal tuuritanud, ma olin sõna otseses mõttes, see oli uskumatu loo, kui Anne veskil oli vaja äkki mingi üleöö trummilööjad, kuna nendel trummel haigestus, siis siis ma lennukis sõites Venemaal õppisin lugusid ja kirjutas neid maha. Siis olid esimesed oponid juba olemas ja, ja siis pärast seda, kui see nii-öelda lugu oli levinud, siis mind kutsutakse Ruiasse mängima, kuna seal just oli see eelmine koosseis oli lagunenud ja Alender tahtis väga edasi teha ja siis toimus ka koosseisu muuta. Tus kas rajaperioodil veel mõne loo kirjutasid või mida te vähemalt kontserdil esitasite või ei olnud aega selleks? Ei, see ainsaks looks. Aga meenutame korraks. Samas, kas sa ise ka seda laulu oled kunagi laulnud? Jah? Sealsamas lindistused lauldud teist häält, aga päris niimoodi lauljanna mitte, aga nii palju tulema selle lauluga meelde, et tegelikult selle laulu esimene tekst oli Urmas Alendrile kirjutatud päikesele ülistus päikesele aga, aga, aga Igor Karsnek oli see, kes see laulu laulu iseloom pole absoluutselt seda tüüpi, et see selle laulu iseloom. Ja siis tema oli selle tegelikult selle loo peale kirja autor, tema ütles, et see on nagu dokumentideta võõras linnas ja kuna ma ise just sedasama elu enam-vähem samal ajal elasin, mul polnud elukohta ja töökohta ja sõjavägi natuke kimbutas nagu sihuke paras parasiit, siis siis oli see nagu täpselt 10-sse. See pealkiri. Ja aga samal ajal kui igasugused muud ansamblid olid, oli selline ilus ja maheansambel, mis kindlasti valmistus südamele rõõmu ehk kiigelaulukuuik. Mis juhist sai alguse muusikakoolipäevil. Et kui regulaarselt sellega siis esialgu töötasite ja, ja kuhu välja jõudsite. No see ansambel oli tõesti väga tegutseb ja ja, ja tegelikult oli see eluliselt üsna tähtis ansambel, distsiplineeriv ja nii edasi, sest et proovid toimusid ikkagi ju hommikul vara ja kuus inimest peavad ikka õigel ajal ühel ajal kokku saama ja selleks piisavalt energiat raiskamata, et üks asi hakkaks hästi kõlama, selleks oli testima, palju tööd teha ja ja sellest kujunes koolis kujunes nagu see välja see sõprusseltskond ja need sidemed on siiamaani alles ja ei saagi praegugi öelda, et Sansambel seal oleks läinud, aga noh, kõigil on omad elud ja ja kõigil on nii palju tegemist ja ilmselt pole ka nagu olnud otsest nagu põhjust, et uut plaati tegema hakata. Kuigi see on harukordne juhtum, kui on ansambli eelmistest plaatidest, on, on teenitud piisavalt nii palju raha, et tavaliselt on see, et raha ei ole, praegu on vastupidi, raha on, aga ideid ja põhjust ei ole, miks seda plaati teha? Teil on kassas nii-öelda, kas sa oled teinud kiigelaulukuuiku le seadeid ka? Jah, see, see võimalus mulle avanes, aga kuna lihtsalt ühel hetkel tundus, et neid, need välismaa seaded olid ju absoluutselt perfektsed ja väga head aga ometigi oli vaja kuskilt saada oma repertuaari ja, ja selleks oli ju kõige rohkem kõige parem väljund oleks olnud siis Eesti muusika- ja kergemuusika džässmuusika klassika aga nendel. Ja siis oli häda sunnil, hakkasime ise kirjutama ja meie suureks abiliseks oli ka Jaak Jürisson sel ajal, kes kiigelaulukuuik veel väga palju ilusaid ilusaid saadet kirjutas ja ja tema kõike ei jõudnud, siis ma üritasin ka ja mõned täitsa huvitavad. Kas sellel plaadil ET Koidulas tehalani või varasemal? Isegi sellel esimesel siili plaadil oli mul vist kaks katsetust, eks nad loomulikult sihuksed katsetused olid ja see oli tegelikult tore väljakutse, sest et noh, sellega saab ju arendada oma oma natuke Taraniseerimise oskusi ka, mis on tihtipeale väga oluline, et mõnest loost võib teha täiesti uue loo. Ma ei olnud mul küll plaanis, aga, aga nii mõnigi arranžeerija võib vahest mõnest heast loost või halvast loost teha palju parema loo või see originaalis on, vahest on juhtunud ka vastupidi. Jah, aga teie Tamm, helilooja on olnud ikkagi Olav Ehala, ehk olete tema lugusid palju laulnud ja ja ma tean, et sa oled kontsertidel kas kättinud ja soolot laulnud, aga aga plaadi peale see päris ei ole jõudnud, aga. Sinu häält ikka kuuleme järgmises loos, mis on Olav Ehala, eks armastatumaid lugusid? Aplaus siinkohal, kas sa oled ka moodi järge pidanud, et millise ansambliga sa kõige rohkem kontserte olete andnud, kas kiigelaulukuuiku ka Ultima Thule'ga või hoopiski Anne Veskiga kellega? See on ilmselt nüüd küll 100 protsenti kindel, et see on ansambel Ultima Thule. Ja kaua sa sellesse ansamblisse oled kuulunud, kas algusest peale? Ei, seal kama, liitusin pärast seda, kui pärast Ultima Thulega Kanada tuuri kaks härrasmeest otsustasid sinna jääda. Et see oli siis ka 990 91 92. Ja see aasta kestab siiamaani. Kestab siiamaani on, on ääretult meeldiv. Millal järgmine kontsert on? Järgmine kontsert? Järgmine kontsert on meil projekt, see on tribuutpink Floydi üle ja see on rock Cafe ees, kui ma nüüd ei eksi, siis oli 23. vist. Millega sind Ultima Thule võlub? No ennekõike ju see, et ansambel koosneb ääretult huvitavatest muusikutest eesotsas loomulikult Riho Sibula sibulaga ja ja, ja, ja siis siis siis Eesti asi, mida aetakse Ultima tuulased lõppude lõpuks on ka ikkagi väga konkreetne omalooming ja on tehtud oma asja ja seda omas mahlases. Kuues. Ja Ultima Thule on tulnud õige mitmeid plaate ja mõned lood on noh, nii on juba nagu ajalukku raiutud, aga meie kuulame midagi, viimastest võib olla. Jah, see peaks olema viimase plaadi pealt ingelsuli, tahaks jääda iseendaks. Sa mängisid väga paljudes ansamblites ja kogemusi said siit, sealt ja kolmandast kohast ja ühel hetkel oli aeg küpset kokku panna oma ansambel Rolls-Royce ookestra. Kas see oli kuidagi eriline tunne, kirjutada nüüd oma ansamblile muusikat ja peale kõige muu? Oled sa sinna kohe algusest peale ka külalisi kutsunud? Jah, see plaadimaterjal oli poolenisti juba valmis, kui ma tutvusin tänu Raul söödile Ühe norra kitarr ristiga. No kui juba sai nagu pikalt ette temaga räägitud sellest, et mul on plaanis tegema hakata, et kas ta on nõus kaasa lööma, siis jaatava vastuse. Saades jaatava vastuse, andis mulle tõuke juurde ja see materjal ülejäänud valmis ka kohe üsna pea ja siis saigi hakatud. Seda plaat. Tegema ja ma mäletan, et selle kava kaastasite ülesse ka jätskaarel ehk ansamblis on ka väga tore trompetimängija Perviliaazerootja siis Frodo part on kitarri veel ja veel hulk meie muusikuid. Ehk see on üks väga tõsine ja juba juba tõeliselt loominguline plaat. No igal juhul ma tegin selle ilma igasuguste kompromissid jätta, et ma üritasin teha ja täpselt nii, nagu mulle meeldib seda muusikat, mida mulle meeldib nagu ausalt öeldes natuke publikuga niivõrd arvestanud, et muidu peaksime tegema teist muusikat, kui tahaks publikuga arvestada. Suurelt suurelt jaolt. Aga see oli jah, kompromissitu seda muusikat, mida tahan, seda muusikat, kuidas tahan. Sinu esimene päris oma heliplaat kandis siis nime roolis Tšaisse ehk Rolf, Rolf Joss. Ja teine on juba selline põhjamaine Gong Noosse, ehk siis põhi põhimehed on sellel heliplaadil samad. Nüüd mis pille üldse löökpillidest mängid? No kõike, mida on kokku puututud ja millest siis finantsiliselt on jõud üle käinud, mida on saanud soetada, kuidas selle pilli nimi oli, mida sasin kas mängisid selle pilli, nimi on puudu ja see on tegelikult suhteliselt noorinstrument, et, et seal on mingisugune aastakümneid tagasi, kui kuskil Aafrikas kukus üks savipott pingilt maha tekkis üks auk ja seda hakati vaadata, tekitab väga huvitavat heli. Aga selle ma sain, lasin kohe spetsiaalselt Soomest endale saata. Sellel lindistamise jaoks sain siis päriselt siis jah, tegelikult selle instrumendiga tutvusin üsna alles stuudios, et selle selleks aega valmistada. Ärrite. Aga ma tean, et sa oled ka sildiani taldrikute esindaja siin, kuidas see juhtus? Esindaja nüüd pärsi saaks olla ka, ütleme et maskott. Ehk mul on siis piilevel endaarsemalt, mina sain selle firma poolt kasutusõiguse mingisuguse hulga taldrikutele ja see kestab siiamaani, et kui mingisugune rahvuslike omadega nagu ühele poole saab, katki läheb või midagi sellist, siis õnnestus mul saada väga soodsalt taas kord. Aga trummid, millega sa mängid, näiteks heliplaadil? No seal on, on Rootsist toodud Ameerika komplekt nimega, et see oli siis üks esimesi omal ajal üks esimesi trummifirmasid üldse, mis maailmas oli ja vahepeal oli mingisugune 40 aastat, kui seda trummifirmat üldse polnud olemas, mängiti üle maailma nendel vanadel ja need olid eriti hinnatud kuni ja lavastati, või arvati, et peaks hakkama uuesti neid trumme tegema ja meil on nüüd selle uue toodang, uue seeria siis toodang on minul. Ja küllap sa oled läbi proovinud väga erinevaid trummikomplekte, mis praegune lemmik on? No antud hetkel loomulikult on, ma olen täielik kumu fänn, et Soomest sai toodud endale teine trummikomplekt, mis on tõesti super hea saundiga. Jaa jaa, räägib ka see, et kogu Soome suur suur osa nendest festivalidest Soomes on kaetud kõik lavad just nimelt seda kumu trummisetiga, need on Soomes populaarne, aga aina rohkem jõuab ka maailma. Et mina olen Eestis esimene, kes selle sai. No novembri lugu kuuleme taas instrumentaarses esituses ja jääb veel nimetada, et selle plaadi eest ja said ka aastaid džässartisti preemia. Nii et väga tugev tegu jälle. Selline talvetunne tuli juba peale veidikese spiini. Kas sa oled üldiselt rõõmsatujuline? Üldiselt küll ja trummimängija teisiti ei saa, et ta peab teisi nagu üles kütma ja siis lõpuks kontserdi lõpuks jõudma välja siis sellise mingi suurema rase trummi soolani, mis raputab kõik läbi ja siis kutsutakse lavale tagasi veel ja veel ja veel ja veel. Kas su tütrekese ka muusikaga tegelevad? Ja nemad laulavad, on olnud juba olukordi, kus mulle helistatakse, ei kutsuta mind välja, vaid kutsutakse hoopis tütreid. Ja Kaagele nad oma õpingutega on jõudnud praegu. No endiselt, nad käivad praegu veel Pirita vaba Aja keskuses heliste laste laulustuudios laulmas ja nad on juba paaril plaadil kaasa löönud. Mõlemad on sooloplaadi teinud plaadivaid soololaulu teinud Ivo Linnaga, mis on, mis on ju eriti karm algus, võiks öelda. No nii varakult sul vist ei olnud veel oma salvestustega plaati, aga selle eest oled sa väga viljakas olnud ja väga palju jõudnud. Ja nüüd siis oktoobris-novembris. On sul ees terve rida kontserte just selle viimase plaadi materjaliga mis on siis Toomas Rull, TomTom kvintett ja juba kaheksandal on siis Tartus klubis pink plank, üheksandal Viljandis akadeemia black box is ja 10. kuupäeval selle kuu päeval siis viinakuul kumus ja sinu head kaaslased sellel heliplaadil on ja kontserdil, kes üles astuvad Mihkel Mälganud mängib bassi, siis Raul Sööt saksofoni, Diana saksofoni, Raun Juurikas mängib lahvillaf, Pille ja Marek Talts mängib kitarri. Et selle kontserdiga me tegime juba selle kavaga. Me tegime, hääd kontserdid ka siin sügisel, aga siis meil oli kahe klahvpillid, aga noh, ma tahtsin proovida, kuidas kõlaks ikkagi, kui oleks ansamblis basskitarr, et Marek Talts kitarr, Teder. Nii et veidi teistsugust värvingut. Ja ma saan aru, et sul on kogu aeg väga kiire, et sa juba praegu ka kibeled, et kas sa lähed kooli tagasi või mis sul ees seisab parajasti? Koolis mul on tunnid tavalised kolmapäeviti ja neljapäeviti, aga täna meil on üks, üks TÖÖ Pirita kloostris sinna pandud telk püsti ja tegelikult täna on väga-väga külm, aga, aga ma loodan, et seal telgis on ka, soojendas need seal mängime Raivo Tafenau ansambleid. Nii et see on paratamatult pillimehe elu osa, et sa annad küll laval väga erinevaid kontserte, et ega muidu ära ei ela, kui ka firmadele ühte koma teist ei tee. Aga meie kutsume eeskätt siis kõiki muusikasse. Rõõm sinu kontsertidele kaheksandal, üheksandal ja 10. oktoobril ja edasi vaadake juba eesti džässliidu koduleheküljelt. Kuhu siis tee edasi viib novembrikuus aga tahes jõudu sulle ja kindlasti ootame ka uusi lugusid ja mina isiklikult ootan ikka seda, et sa kuskil ka väikese vokaaliga üles astuksid. Noh, igal juhul mul on plaan järgmine plaat teha lastega ja võib-olla siis lastega koos aitäh sulle.