Tänases saates riigita rahvas tuleb juttu Namiibias elavatest Ovambodest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Märtsikuu keskel teatasid maailma uudisteagentuurid Namiibias toimunud suurtest üleujutustest. Tuhanded inimesed olid sunnitud oma kodud maha jätma. Paduvihmad ujutavad seda kanti igal aastal. Jah, see on ju piirkond, kus osal ajal aastast on täiesti kuiv ja osalajal aastastele ujutab tublisti üle vägagi pärimusliku loodusega maa ja, ja need üleujutuse toimuvad just suuresti sellel alal, kus elab meie tänase saate rahvas, kus elamud, lambad, hambad on tegelikult Eesti looduse kapriiside ka harjunud ja oskavad ka vastavalt loodusega priisidele käituda. Muidugi, mõnel aastal on need probleemid tõsisemad nagu seekord, kui asi rahvusvahelisse massimeediasse jõudis. Aga enamikel aastatel need üleujutused siiski nii hullud ei ole. Mulle tundub, Namiibias sealhulgas Vambodel on palju teisi probleeme, mis on nende jaoks põletavamad, mis mõjutavad nende igapäevaelu rohkem, kui need pidevad iga-aastased loodusega. Printsid. Obambud elavad siis kahe riigi territooriumil, nad elavad ka Angolas. Komandod on rahvas, kes on tänasel päeval sunnitud, ma ütleksin, lausa absurdselt elama kahe riigi tooriumil ja on sunnitud seda tegema seeder, toed, valged kolonistid omal ajal nende maa-ala, nende kodumaa kaheks jaotasid portugallaste, sakslaste omavaheliste piiride paikapanemise tulemusena jaotati siis Vambod, niiet põhjapoolsed Obambod jäid elama piirkonda, mida me tänapäeval tunneme Angola nime all ja lõunapoolsed avambod jäid elama piirkonda, mida me tänapäeval tunneme Namiibia nime all. Enamuse Vambosid elab Namiibias. Namiibias elab oma homosid umbes 750000 väiksem osa Nessis elab Angolas Angola hambad arv ei ole hästi teada, see on kusagil 260 kuni 450000 inimest. Nii et kokku me räägime umbes miljonist kuni miljon mõnesajast 1000-st hambast. Kui Namiibias anova hambad vägagi tähtis rahvas selles mõttes, et hambad moodustavad Namiibia elanikkonnast umbes 36 protsenti ja Vambo keelt räägib pisut üle poole Namiibia elanikkonnast siis Angolas on omambode tähtsus üsna marginaalne. Seal moodustavad nad kusagil poolteist kuni kaks ja pool protsenti riigi elanikkonnast ja, ja Angolas oma silma ei paista. Oma tänases saates me räägime peaasjalikult nomiibiast. Sellest maas seiskus oma hambad, mitte ainult, et ei ole arvukused, suur rahvas, aga me räägime Namiibias, mis on riik, mida oma hambad ju tegelikult ka juhivad. Ja seda vaatamata asjaolule. Vambola põline asuala seal Põhja-Namiibias on küllalt kaugel Namiibia pealinna wind, haugi territooriumist aga hambad, jah, on rahvas, kes on mõjutanud kogu selle Namiibia viimase 100 aasta ajalugu ja Namiibia praegust eluolu nii tugevasti, et me võime julgesti rääkida, et oma hambad tänasel päeval on Namiibias valitsevaks rahvaks. Namiibias peetakse üldiselt küllaltki stabiilseks maaks. Ühest küljest tõesti on Namiibia vägagi stabiilne maa ja üks põhjus on siin ka selles, et erinevalt paljudest teistest Aafrika riikidest on Namiibia maa, kus ühelt rahval on küllalt suur enamus jagus rahvaste vahel, puuduvad sellised tõsised usulised vastuolud. Aga teisest küljest, Namiibia on tegelikult ka küllalt tõsiste probleemide ma seda vaatamata asjaolule, et Namiibia on tõepoolest küllalt stabiilne. Namiibia on kogu maailma ulatuses üks kõige hõredamini asustatud riik. Riikide arvestuses on Namiibias hõredamini asustatud üksnes Mongoolia. Namiibia pindala on siis umbes 825000 ruutkilomeetrit ja sellel alal elab umbes 2,1 miljonit elanikku. Mis tähendab seda, et seal elab natukene vähem kui poolteist eesti elanikkonda, aga selle maa pindala on natukene vähem kui 20 Eestit. Namiibia hõreda asustuse Üheks põhjuseks on asjaolu, et Namiibias on kaks kõrbe, idaosas on maailmakuulus Kalahari kõrb ja Namiibia lääneosas on peaaegu et sama kuulus nomibi kõrb ja nendel kõrbealadel kohati inimasustus puudub täielikult muudel aladel, Namiibias on valdavalt savanni. Aga kas annid on valdavas enamuses vägagi hõredalt asustatud? Namiibia on piirkond, kus eeskätt Kalahari kõrb mõnedes osades osadel aastat ei 100 praktiliselt üldse. Samas on Namiibias piirkondi, kus aasta keskmine sademete hulk on suurem kui Eestis. Meie tänase saate rahva Ovambode asuala lõunapiiril asub maailmakuulus etosha rahvuspark. Selle rahvuspargi keskel on järv, mis kolmveerand aastat on soolakõrb, mis aga veerand aastat on täiesti üleujutatud, kus veerand aastat on tegemist järvega. Namiibia on maa, mis Aafrika mõistes majanduslikult on, võiks öelda, lausa rikas. Kui me vaatame sisemajanduse kogutoodangut ühe elaniku kohta ostupariteedi alusel siis selle näitaja järgi on Namiibia Aafrika 10 rikkama riigi seas. Namiibia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on umbes 3700 USA dollarit. Seda on peaaegu veerand Eesti vastavast näitajast. Ostupariteedi järgi on see näitaja 5300 USA dollarit. Seda on veidi enam kui veerand Eesti vastavast näitajast. Aafrika mõistes väga arvestatav ja, ja nagu ma ütlesin, siis umbes 10. kohal ostupariteedi alusel selle näitaja järgi ollakse samas. Namiibia on maa, kus lõhe rikaste ja vaeste vahel on kogu Aafrika suurim kusjuures lõhe suuresti jookseb ka nahavärvi järgi. Namiibia valge elanikkonna keskmine elatustase ületab Namiibia mustanahalise elanikkonna keskmist elatustaset enam kui sajakordselt. Namiibias kaevandatakse ju teemante, kulda, hõbedat, vaske, tsinki, uraani. Looduslike deemonite osas on Namiibia toodang üks maailma suurimaid aga Namiibia on ka väga arvestatav uraani ja vaseeksportija. Samas Namiibias on tööpuudus pidevalt üle 30 protsendi ja viimase 15 aasta seas on olnud perioode, kus tööpuudus läheneb 40-le protsendile. Nii et majanduslikult vägagi äärmuslik. Ma mõnedes linnades, eeskätt pealinnas, on arstiabi kohati lausa euroopalikul tasemel. Samas on Namiibia HIV-positiivsete suhteliselt arvult maailma esimeste seas. Arvatakse, et umbes iga seitsmes Namiibia elanikkond HIV positiivne kusjuures see protsent kasvab. Namiibia on riik, kus osa elanikkonnast kannab täiesti euroopalikke riideid. Tänase saate Rahva sov Ambos küllalt suures osas kannab täiesti euroopalikke riideid ja selle põhjuseks on asjaolu, et 19. sajandi lõpul, alates aastast 1870 tegid Ovambode asualal oma misjonitööd soomlastest misjonärid. Soomlastest misjonärid tõid Vambodele palju euroopalikke kombeid ja sellest ajast alates paljude hambad kannavadki, meie mõistes läänelike riideid. Samas on Namiibias piirkondi, kus elanikkond sisuliselt üldse riideid ei kanna või need riided on tõepoolest ülimalt napid. Soomlased viisid sinna siis luteri usu Soomlased viisid sinna luteri usu, ühest küljest valdav enamus Ovambosid on luterlased, aga teisest küljest nende jaoks on väga olulisel kohal maagia, kõikvõimalikud uskumused maagilistesse jõududesse. Namiibia on maa, kus linnades võib saada kohati täiesti euroopalikku toitu. Namiibia oli kunagi küll mitte väga pikka aega, aga siiski oli saksa koloonia ja sakslased viisid Namiibiasse oma toidutraditsioonid. Nii et see selline klassikaline saksa köök, mis tegelikult ka meil Eestis on olnud, valdav see klassikaline saksa köök Namiibia linnades on täiesti igapäevane. Samas Namiibia on riik, kus on piirkondi, kus inimesed elavad täiesti selles mõttes mitte ainult et peost suhu. Aga kus inimestel igapäevase toidu varumisega on tõsiseid probleeme ja kus me noh, mingisugusest kokanduses nii-öelda absoluutselt rääkida ei saa. Namiibias elab palju erinevaid rahvaid. Namiibia esmarahvad on Vušmonid, samas Namiibias on hilisemal ajal sisserännanud mitmesuguseid teisi mustanahalisi rahvaid, sealhulgas meie tänase saate rahvadovambod ja kes kuuluvad pantu rahvaste hulka. Aga teisest küljest on Namiibia maa, kus elab küllalt palju valgeid, umbes seitse protsenti elanikkonnast, Namiibias on valged. See näitaja on Lõuna-Aafrika vabariigi järel Kesk- ja Lõuna-Aafrikas suuruselt teisel kohal. Ainult Lõuna-Aafrika vabariigis elab siis Kesk ja Lõuna-Aafrika riikidest valgeid veelgi enam kui Namiibias, kusjuures valge elanikkond Namiibias on küllalt kirju, on siis sakslaste järeltulijaid, portugallaste järeltulijaid, hollandlaste inglaste ja prantslaste järeltulijaid, kusjuures mis on huvitav elamus. Namiibia valgeid on omaks võtnud afrikaadi, keele afrikaadi keel, siis see keel, mis hollandi keele baasil Lõuna-Aafrika vabariigis on tekkinud kunagi ja mis Lõuna-Aafrika vabariigis on küllalt laialt kasutatav kee otse aafrikaani keel on siis ka Namiibias valgete puhul peaasjalikult kasutatav keel. Kuigi samas hollandlaste järeltulijaid iseenesest on Namiibias oluliselt vähem kui näiteks sakslaste või inglaste järeltulijaid. Namiibia ametikeel on inglise keel. Ometi keeleks on inglise keel, aga ka siin on selline omapärane vastuolu. Ühest küljest ametikeel on inglise keel, aga teisest küljest faktiliselt kõige enam kasutatav keel riigis on tänasel päeval siiski Vambo keeli. Nagu ma saate algul ütlesin, Vambo keelt kõneleb ligikaudu pool Namiibia elanikkonnast ja see on põhjus, miks väga sageli ekslikult väidetakse, et Namiibia elanikkonnast umbes pool ongi Vambola. Tegelikult siis on Vambosid umbes 36 protsenti, aga Ovambode keele on omaks võtnud ka mitmed teised mustanahalised rahvad. Ja umbes jah, pool elanikkonnast räägib igapäevaselt Vambo keelt. Nii et jah, ametikeeleks üle riigi on inglise keel, aga piirkondlikud regionaalsed ametikeeled, onu Vambo keel, saksa keel ja aafrigaani keel. Ja, ja minu jaoks huvitav või selline jällegi mingit teatavat vastuolu sisaldav, on see saksa keel kui ametikeel. Sest lõppude lõpuks oli ju Namiibia Saksamaa koloonia tegelikult küllalt lühikest aega kõigest aastatel 1884 kuni 1915, see ei ole üldse pikk aeg. Samast saksa keel ja saksa kultuuritraditsioonid. On Namiibias küllaltki tugevalt juurdunud ja turist, kes Namiibias käib, tajub seda saksa kultuuri mõju Namiibia rahvastele, eriti linnades üsna tugevalt. Samas Jahned Namiibia linnad muidugi on küllalt väikesed, Namiibia suurim linn on pealinn, mind hõõg, kus elab umbes 300000 elanikku. Namiibia suuruselt teine linn on Ovambode asualal asuv linnu, Vambode nii-öelda keskus ja sellest suuruselt teises linnas on ainult umbes 45000 elanikku. Kas koolides käib õppetöö inglise keeles? Koolides käib jah, õppetöö peaasjalikult inglise keeles. Samas on suundumus Namiibias sellele Vambo keel siiski järjest rohkem igal pool kasutusele võetakse. Ja kuna Vambod on selles riigis, võiks öelda, et lausa valitsev rahvas siis selge see, et neil on küllaltki lihtne Vambo keele tähtsus pidevalt tõhustada. Namiibia on kuulus oma teemandikaevanduste poolest aga mitte ainult. Namiibias on olemas ka täiesti arvestatav põllumajandus- ja kalandus ja mis on jällegi võib-olla huvitav, et põllumajandusNamiibias ei ole peaasjalikult, et kohalike elanike käes mitte mustanahaliste käes, vaid põllumajandus on Namiibias peaasjalikult valgete käes. Kuigi nendes maapiirkondades elavad peaasjalikult mustanahalised, siis need suured põllumajanduslikud farmid valdavalt kuuluvad valgetele ja mis on huvitav 2005. aastal, siis käivitati Namiibias riiklik programm valgetel põllumajandusfarmide väljaostmiseks ning nende küllalt soodsaks väljajagamiseks mustanahalistele. Mustanahaliste kogemused selliste farmide juhtimisel ei ole just mitte väga head. Ja see on tähendanud põllumajandustoodangu vähenemist. Et jah, ühest küljest muidugi need valged ikkagi kui endiste kolonisaatorite järeltulijad ei peaks omama nende mustanahaliste maad. Teisest küljest paraku täna veel ei saa need mustanahalised põlu maandamisega nii hästi hakkama, kui seni on valged farmerid hakkama saanud. Namiibias on ju tegelikult seda harimiskõlblik. Kui maad üsna vähe, tõepoolest väga vähe, üks protsent maast ja mis veelgi hullem, see harimiskõlbliku maa osatähtsus vaikselt läheneb. Ovambode selline põline asuala Namiibias on suurusega umbes 80000 ruutkilomeetrit ja omambode alal on seda harimiskõlblikku maad pisut rohkem kui üks protsent isegi räägitakse kolmest protsendist. Aga noh, ka see number on siiski ülimalt väike. Kui veel rääkida Vambo tasu alassis Angola territooriumile jääva Vambola sellisest traditsioonilisest asualast umbes 20000 ruutkilomeetrit, need kokku me saame rääkida ligikaudu 100-st 1000-st ruutkilomeetrist. Ja Vambola ja asuala on siis Namiibia mõistes üsnagi tihedasti asustatud seal on suisa üle 10 inimese ruutkilomeetril võrreldes Namiibia kui terviku tihedusega, on seda lausa palju. Kui Sudaanis jääb harimiskõlblikku maad väheseks seetõttu, et kõrb tungib peale, siis Namiibias seda probleemi ei ole. Ei saa öelda, et Namiibias kõrbe pealetungimist on, aga see valgete käesolev põllumajandus on muutunud liiga intensiivseks ja, ja sealne maa lihtsalt ei taluvusega kohati intensiivseks muutunud põllumajandust. Samas komandode piirkonnas selline harimiskõlbliku maa vähenemine probleemiks ole, Ovambode aladel on peamine osa maas siiski Vambode enda kätes. Obamod ise on farmerid, nende farmid on küllalt suured. Ja põhjus, miks see nii on, on vägagi lihtne. Lõuna-Aafrika vabariik siis, kes oli Namiibia valitseja aastast 1915 kuni aastani 1990 ja kes omambode ala hõivas 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Lõuna-Aafrika Vabariik, ühel hetkel hakkas looma ka Namiibias pantustane ehk siis kohalikule mustanahalise elanikkonnale selliseid poolsuletud territooriume, kus mustanahalised pidid elama, on hambad, oli üks selliseid rahvaid, kes sunniti elama pandustanis, aga see pandustan, mida siis tunti dolla Ovambolandi nime all soli territoorium, kuhu valgetel asja ei olnud, ehk siis avambod olid sisuliselt peremehed omal maal ja, ja mis on veelgi huvitavam, et Vambola and oli üks väheseid Namiibia pandustane, millele Lõuna-Aafrika Vabariik andis ka sellise teatava sisemise autonoomia või sellise teatava sisemise võimu oma kohalike asjade üle. Ja see, et hambad olid sunnitud elama pandustanis, on jälle küllaltki vastuoluline moment. Sest ühest küljest loomulikult oli see jõhker diskrimineerimine. Loodi sellised pandustanid, kust kohalikud elanikud aga ei saanud vabalt välja liikuda. Aga teisest küljest see asjaolu, et hambad olid sunnitud elama oma Vambola andis, oli siiski see, mis hoidis sealt eemale valged kolonisaatorid. Ja mis tähendas seda, et tõepoolest tänasel päeval Vambola andis, ei ole sellist tõsist probleemi, et valget, et oleks vaja neid farme ulatuslikult välja osta ja Vambodele odavalt anda. Nii et ühest küljest omambolandi panustan siiski nagu hoidis ära aga valgete igapäevase reaalse võimu nende Vambola üle seal mis samas ei tähenda kindlasti seda, et ma heaks kiidaksin selle omaaegse vandustani loomise omambolandi pandustan ei elanud siiski mitte väga pikka aega. 1989. aastal nii Vambo debandustan kui ka teised Namiibia vandustanid likvideeritud. Ja täna jah, on isegi nii, et see piirkond, mis kunagi oligi selline administratiivne üksus nagu Vambola, on see täna ei olegi enam mitte üks terviklik administratiivne üksus, vaid see on jaotatud lausa viie erineva administratiivse üksuse vahel. Mitmendal sajandil jõudsid Ovambode oma praegusele territooriumile. Dowambod ei ole selles piirkonnas mitte nii-öelda esmaasukad. Selle Vambola tänase asuala esmaasukad olid siiski Pušmonil ja Vambo jõudsid sinna piirkonda alles 16. sajandil, mis on ka huvitav. Eurooplased jõudsid Namiibia rannikule siis, sealhulgas tänase Vambola asuala lähedastele territooriumitele varem kui Ovambod. Eurooplaste kokkupuuted selle piirkonnaga algasid 15. sajandil, eeskätt rannikualaga rannikuala on küll natukene sellest Vambo tasu alast eemal, aga siiski mitte väga kaugel. Nii et Volvode rändhõimud sattusid piirkonda? Jah, alles 16. sajandil ja 1870. aastal algas Obambode territooriumi soome rahvusest misjonäride tegevus. Nüüd, 1224. aastal muutus piirkond, mida me täna tunneme Namiibia nime all, Saksamaa kolooniaks. See piirkond oli siis Saksa Edela-Aafrika ja sakslased paraku ühest küljest õidki sinna saksa kombe ja kultuuri aga teisest küljest, nii nagu sakslastel ka muudes oma vähestes kolooniates Aafrikas kombeks oli, olid sakslased ka Namiibias küllaltki jõhkrad. Võiks öelda niimoodi, et saksa koloniaalvõim Aafrikas paistis julmusega palju rohkem silma kui inglaste või prantslaste koloniaalvõim. 1904. kuni 1907. aastal toimus midagi, mida tänasel päeval nimetatakse 20. sajandi esimeseks genotsiidis Aafrikas. Ja see midagi tähendas seda, et here rooja nama rahvusest inimesed astusid sakslaste julma ülemvõimu vastu välja aga sakslased vastasid sellele ülestõusule väga halastamatult. Mere roodianamad saadeti kõrbealadele, mitte ainult, et ei saadetud kõrv aladele, neid mürgitati ja neid teadlikult näiutati. Ja tulemuseks oli see, et here rodest üle 70 protsendi selle mõne aasta jooksul hukkus ja Namadest umbes pool samamoodi siis hukkus. Ja see enam kui 100 aastat tagasi toimunud sündmus tõi muu hulgas hilisemas ajaloos kaasa selle, et 2004. aastal palus Saksamaa Nende tegude pärast selle genotsiidi pärast vabandust. Nüüd 1908. aastal avastati Namiibias väga rikas teemandileiukoht. Teemandileiukoha avastamine mõistagi kasvatas valgete huvi piirkonna vastu tohutult ja nii ei ole siis mingi ime, et esimese maailmasõja ajal tungis tänapäeva Namiibia territooriumile Lõuna-Aafrika vabariik ja Lõuna-Aafrika Vabariik lõi Saksamaa sealt välja ja hakkas siis seda piirkonda ise valitsema ja Obambode territooriumi üle saavutati siis Lõuna-Aafrika vabariigikontroll. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal või hiljem sai Lõuna-Aafrika Vabariik rahvasteliidult mandaadi Namiibia haldamiseks aga Lõuna-Aafrika vabariik, selle asemel, et seda piirkonda heaperemehelikult hallata muutis sisuliselt siiski selle Namiibia ala oma provintsiks. Ja muuhulgas tähendas see seda, et viiekümnendatel aastatel hakkas Lõuna-Aafrika vabariik Namiibias rakendama Aga apartheidi. Sedasama apartheidi, mida ta Lõuna-Aafrika vabariigi põhiterritooriumi rakendas ja nii nagu Lõuna-Aafrika vabariigis endas Niinaga Namiibias muutusse, aparteid järjest hullemaks, järjest hullemaks. See rõhus Namiibia mustanahalist elanikkonda järjest karmimalt. Nüüd, 1166. aastal algas sõda, sõda, mida ühest küljest võiks vaadelda kui Namiibia iseseisvussõda. Aga teisest küljest, mida võiks vaadelda kui Lõuna-Aafrika vabariigi piirisõda, sest see oli sõda, mis hõlmas mitte ainult Namiibia territooriumit, vaid, mis hõlmas ka Angola lõunaosa. Ja see oli siis seda kusse. Namiibia põliselanikud astusid vastu Lõuna-Aafrika Vabariigile. Aga mitte ainult. See oli ka sõda, kus Angolas tegutsesid Lõuna-Aafrika vabariigi poolt toetatud rühmitused, kes omakorda tegutsesid Sis Angola keskvõimu vastu. Nii et seda misse hõlmas suurt territooriumi ja missa. Vambola jaoks on halb. Selle sõja üks kesksemaid tandreid oli just nimelt oma hambode asuala sest Vambod elasid mõlemal pool piiri nii Namiibias kui Angolas ja, ja jusse Angola Namiibia piiriala. Oli siis jah, see, mis kõige enam selle sõja käigus kannatas. Sõda meie mõistes tähendas partisanivõitlust või selliseid väiteid. Kesed inimrühmad tegutsesid Lõuna-Aafrika vabariigi keskvõimu vastu. Sõda kestis kaua, sõda kestis kuni 1988. aastani. See kestis siis ajani, mil Kuuba ja Angola leppisid kokku, et Kuuba väed lahkuvad Angoolast ja Lõuna-Aafrika vabariik siis vastukaaluks sellele Lõpetas Angola valitsusvastaste toetamise ja lõpetas ka sõjategevuse siis mitte ainult lõuna Angolas, vaid lõpetas ka sõjategevuse Namiibias. Nii et 1966.-st 1988. aastani siis toimus sõjategevus ja, ja see sõjategevus siis jah, küllalt palju mõjutas Obambode igapäevast elu. Nüüd 1990. aastal Namiibia iseseisvus ja peale seda Namiibia iseseisvust on Namiibias võimul olnud sisuliselt kogu aeg üks partei. See on seesama partei, kes juhtis Lõuna-Aafrika vabariigivastast võitlust Namiibia iseseisvussõjas siis vapo ja see partei on algusest peale olnud suuresti just nimelt Vambola partei. Algselt oligi puhtal kujul ov ambades liikumine. Hiljem on see liikumine oma sellist rahvuslikku põhja laiendanud. Aga selle partei juhtivad isikud on siiski pidevalt olnud ikkagi hambad. Ja see on ka põhjus, miks Namiibijat valitsevad peaasjalikult avambod. Kuigi Namiibia pealinna territoorium on omambode asualast üsna kaugel, elab Namiibia pealinnas Insoukis tänasel päeval üsna palju avambosid. Just nimelt seetõttu, et nendega Ta on see poliitiline võimsel. Namiibias koondunud. Vambo rahvas koosneb üsna mitmest hõimust. Üheksast hõimust ja räägib õige mitut erinevat keele dialekti, kohati nende keele dialektid, erinevused üsna suured. Samas Ovambod on siiski rahvas, kus selline sisemine identiteet on vägagi tugevalt olemas. Aafrikas on küllalt palju rahvaid, kes väga ei tunne sellist selget ühtekuuluvustunnet või selgelt oma rahva, tunned nii Etowombod ühest küljest tunnetavad end küll kui oma hõimu liikmed, aga teisest küljest, Vambo teelse. Selline rahvuslik kokkuhoid on siiski väga tugev ja hambad siiski väga selgelt tunnetavad, et nad on ka Vambo rahva liikmed. Ja neid hõime juhivad siis hõimujuhid. Jah, ja omakorda siis külades all külavanemad, kusjuures nende hõimujuhtide volitused Vambodel on vägagi suured, aga mis on huvitav, et need hõimujuhid, noh, mitte üksnes tõesti ei juhi igapäevaelu, aga neil on ka väga tõsine vastutus oma hõimukäekäigu eest. Kui ikkagi hõimul läheb väga halvasti siis ega selle hõimujuhi pead nii-öelda silitata esse. Hõimude juhtimine Vambodele ei tähenda seda, et hõimu eesotsas on mingi karmikäeline, meie mõistes diktaator vaid hõimujuht on siiski oma hõimu eest vastutav, tav ja vastutamine on reaalne. Vajaduse korral vahetatakse hõimujuht lihtsalt välja ja, ja külades on siis külavanemad ja ka nende võim on küllaltki tugev, millega omambot tegelevad oma mode majandus on küllalt mitmekesine, üsna palju hambosid töötab kaevandustes, sest et ka Vambo aladel on kaevandused ja, ja see kaevandustes töötavate hambad arv on suhteliselt suur. Samas Vambodele on olemas ka täiesti arvestatav põllumajanduskuna, Vambade maatükid on on suhteliselt suured siis vaatamata asjaolule, et maa viljakus on väga väike, suudavad hambad siiski põhiosas ennast ära toita. Enamasti anavabadel ka mõni kits, veis, kindlasti kanad ja mis võib olla ka huvitav, et väga paljudel avambodel on koduloomad kasside ja koerte näol, võiks öelda, nii et lausa jah, sellised euroopalikud koduloomade pidamise kombed. Nooremad inimesed kipuvad kindlasti linnadesse. Nooremad inimesed kipuvad linnadesse, ent samas Namiibia kui terviku jaga. Ovambode linnade kasv siiski väga kiire ei ole. Jah, linna elanikkond suureneb pidevalt, aga Aafrikas on palju piirkondi, kus kus linna elanikkond kasvab palju, palju kiiremini kui koja hambode aladel. Aga mõistagi jah, kipuvad linnadesse, sest et ega see põllumajanduslik elu seal lihtne päris kindlasti ei ole. Samase töötamine kaevandustes on iseseisvumise ajal muutunud natukene lihtsamaks. Kui varasemalt ikkagi mustanahaline kaevandustööline oli sisuliselt kaevanduse omaniku mõnes mõttes ori siis tänaseks päevaks on Namiibias vastu võetud vägagi palju seadusi, mis lihtsustavad töötajate elu, mis kaitsevad töötajaid ja kaevanduste üle, on Namiibia kehtestanud ka teatavad riikliku kontrolli. Nii et see kaevandustööliste elu on muutunud natukene lihtsamaks ja ja see on põhjus, miks noored siis isegi pigem kipuvad töötama kaevandustes kui tahaksid tegeleda põllumajandusega koolidesse kiputakse ka jah, kipuvad mõistagi ka koolidesse ja mis on võib-olla väga oluline Namiibia Aafrika mõistes on ikkagi vägagi hea kirjaoskuse tasemega maa. Et kusagil üheksa kümnendikku Vambodest on kirjaoskajad. Et Aafrika mõistes see on väga hea näide, et aga paljud vanemad oma hambod on ka head käsitöölised, nii et ei tegele mitte ainult siis oma põllumajandusega aga tegelevad ka käsitööesemete müügiga, elatavad ennast sellest ta valmistatakse väga mitmesuguseid asju, näiteks kaunistatud nooli, kaunistatud vibusid, mitmesuguseid ehteid, muusikariistu näiteks kindlasti mitmesuguseid saviesemeid, korve pistodasid. Nii et see käsitööesemete valik on üsna suur ja kui ütleme Namiibias tervikuna turismijuhtimine on siiski suuresti valgete käes, siis käsitööesemete müük Salo Vambola aladel on siiski noh, avamode enda selline tegevusega need tulud peaasjalikult siiski jäävad omambodele. Sellist vahendustegevust on, on suhteliselt vähem. Me rääkisime ennet, Namiibias on suur tööpuudus, aga samal ajal ei jätku neil oskustöölisi. See on väga tõsine probleem Namiibias, kus mitte ainult kaevandused ei arene, kus majandus tervikuna siiski areneb. Päris jõudsasti on kvalifitseeritud töökäte vajadus väga suur. Se Namiibia riik on siiski olnud liiga lühikest aega iseseisev selleks, et oleks saanud tõsiselt oma elanikkonda harida ka oskustööliste mõttes, sest Lõuna-Aafrika vabariigivõimu all Namiibia elanik sai küll mingisuguse elementaarhariduse, aga Lõuna-Aafrika vabariigil ei olnud vähimatki huvi, et nendest mustanahalistesse saaksid oskustöölised. Ja seetõttu mustanahaliste seas on ka täna jätkuvalt vähe Namiibias oskustöölisi. Ent teisest küljest on probleem, et Namiibia keskvõim suhtub küllalt suure eelarvamusega endistesse kolonisaatoritesse või veelgi enam valgetesse inimestesse laiemalt. Ja ega näiteks Lääne-Euroopast või Põhja-Ameerikast väga naljalt ei kiputa neid oskustöölisi tooma. Oskustöölised, kui neid on vaja, Tuuakse põhiliselt Venemaalt ja Hiinast. Ja üldse võib öelda, et Namiibia jaoks Venemaa ja Hiina ongi sellised vägagi tõsised partnerid ja, ja peaasjalikult selle tõttu, et omal ajal NSV Liit ja Hiina toetasid küllaltki aktiivselt siis selle Lõuna-Aafrika vabariigivastast tegevust seal Namiibias või võiks siis öelda, et toetasid Namiibia iseseisvuse eest võitlejaid. Ja samamoodi mõistagi toetasid Nõukogude Liit ja Hiina siis Angolas Lõuna-Aafrika Vabariiki toetavate selliste grupeeringute vastast võitlust ja Namiibia, kes, kui me ei ole seda kunagist toetust unustanud, sest mis siin salata, tegelikult Lääne-Euroopa ja USA omal ajal ei toetanud Lõuna-Aafrika vabariigivõimu Namiibias. Aga väga palju selle võimu nõrgestamiseks või selle võimu kukutamiseks seal Namiibias siiski ära ei tehtud ja kui me arvestame veel ka varasemad koloniaalajalugu, siis jah, ei ole ime. Namiibia keskvõim jätkuvalt suhtub teatavate reservatsioonidega Lääne-Euroopa lastesse ja põhjaameeriklastest. Ent ilmselt on see olukord siiski muutumas. Esimesi märke selles suunas juba ka on, sest Namiibia vajab hädasti oluliselt rohkem välisinvesteeringuid, kui seal praegu on ja, ja need vajalikud välisinvesteeringud peaasjalikult ikkagi tuleksid Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast, nii et on jah näha, et viimasel ajal on Namiibia keskvõim ka eurooplaste ja põhja-ameeriklaste suhtes nagu leebema hoiaku võtnud. Aga jah, tööpuudus on, on tohutu ja see on ka asjaolu, miks tõepoolest väga paljud põllumajanduslikud Vambod igapäevaselt tegelevad üksnes sellega, et kasvatavad midagi iseenda jaoks. Päris sellist näljasurma oma model üldjuhul ei ole. Aga samas ei jää sellest põllumajandustoodangus ka suurt midagi üle, mida vahetada või müüa. Ja, ja nii on siis jah, kohati mõnedes piirkondadesse keskmise Vambo elu üsna raske, kusjuures tööpuudusega on veel see lugu, et kuigi Namiibias on ju palju mitmesuguseid kaevandusi, siis viimase 100 aasta jooksul on nendes kaevandustes kasutatav tehnika teinud läbi tohutu arengu mängu. See areng on tegelikult tähendanud seda, et töötajaid on nendes kaevandustes pigem vaja vähem kui vanasti, kui rohkem ja noh, ega väga palju midagi head Namiibias kiiresti ei ole ka võimalik välja mõelda. Kui Namiibia tahab edendada ulatuslikult oma majandust, siis esimene ja väga vajalik samm on rajada juurde infrastruktuuri. Namiibia teedevõrk on väga hõre. Kui me räägime, et Namiibia pindala enam kui 800000 ruutkilomeetrit ja kui me räägime, et seal on vaid mõned tuhanded kilomeetrid kõvakattega teid ja üle 30000 kilomeetri, siis meie mõistes sellist kruusateed siis seda nii suure pindalaga riigi jaoks on ikka ülimalt vähe. Samas mis on huvitav? Namiibias on peaaegu 50 lennuvälja. Aga üldiselt jah, see infrastruktuur eeskätt see teedevõrk on seal tõepoolest olematu ja ja see kahtlemata pärsib majanduse arengut. Namiibia võimalused on kindlasti turismis, turism on ju mõnedes Namiibia piirkondades, sealhulgas Ovambode aladel küllaltki edukas majandusharu, aga samas turism üksi siiski noh, ei suuda Namiibia ära toita. Kui me räägime Namiibias kui turismipiirkonnas, siis kahtlemata on see sellise eksootilise turismipiirkond. See on kahtlemata kõrbeturism ja, ja loomulikult siis Edossa rahvuspark, mis asub sealsamas Vambola asuala lõunaserval. Rahvuspark on, on selles mõttes huvitav, et ta on jah, esiteks on ta küllalt suur, peaaegu pool Eestit on selle territoorium natukene üle 20000 ruutkilomeetril. Aga seal elab väga palju väga erinevaid loomi. Ja nii nagu teisteski Aafrika lõunapiirkonna rahvusparkides ka Edosha rahvuspark on selline, kus külast ja võib liikuda ainult kindlatel marsruutidel ja kus külastaja ei tohi näiteks autost väljuda. Kui külastajad autodega selles rahvuspargis liiguvad, siis autodest väljumine on keelatud. Ohtlik? Ühest küljest ohtlik, aga teisest küljest kahtlemata tahetakse kaitsta ka selle piirkonna loomi. Namiibia loodus kahtlemata on huvitav, aga teisest küljest Namiibia on küll pärl, aga ta ei ole siiski nende paljude teiste Aafrika ka pärlite kõrval siiski selline noh, nii särav pärle, ta võiks turismiga kogu selle riigi ära majandada. Kas Vambudel on ka mingeid suuremaid probleeme, mille eest nad võitlevad? Ega Vambud väga ei võitlegi, Obamode positsioon Namiibias on nii tugev. Tomambade probleemid on siiski suuresti täna majandusliku. Kui me räägime võitlusest, siis võideldakse tööpuudusega. Kui me räägime võitlusest, siis võideldakse haigustega eeskätt muidugi HIV'iga. Aga teisest küljest jah, selliseid erilisi poliitilisi nõudmisi Vambo, tal ei ole kunagi oma hambad soovinud. Seda, et Vambode asualad Angolas jah, Namiibias oleks ühe riigi all ja kahtlemata oleks see mõistlik, kui see ligikaudu 20000 ruutkilomeetrit Angola lõuna keskosa ühendataks Namiibia, aga aga kuna on ilmselge, et Gaza riigid vabatahtlikult naljalt oma territooriumitest ei loobu, siis ühel hetkel saida Vambo taru, et see lõuna Angola ühendamine Namiibia aga on võimatu ja, ja täna tegelikult on hambad ei võitle väga selle eest, et see oma hambad asuala oleks ühe riigi all. Me oleme täna rääkinud siiski ainult Namiibias, kus Zawambod noh, ma ütleks nii, et elavad selles mõttes suhteliselt hästi, et kus avambodel mingisugust riigi keskvõimu poolset survet ei ole. Aga küllalt erinev on see omambode elu teisel pool piiri Angolas Angolas on hambad siiski üsna marginaalne rahvas ja otsal Angolas ei ole nendel Obambodel sisuliselt mitte midagi. Vambo keelega ei ole seal praktiliselt mitte midagi peale hakata ja ja ega see keskvõimu suhtuminegi Vambodesse mitte just väga positiivne ei ole, nii et jah, Angolas, kus elab vähem oma hambosid, on elu Namiibia Obambode elust üsnagi erinev. Ma usun, et Vambodka ka tulevikus ei hakka võitlema mingi autonoomia või veel vähem iseseisva riigi eest. Ja, ja põhjus on selles, et Dowambod on tasapisi tervest sellest Namiibiast loomas sisuliselt oma riiki. Nad püüavad hõlmata tervet seda Namiibias või vähemat tervet põhjapoolset Namiibiat. Kuigi neil, jah, põline asuala on ainult kümnendik Namiibia territooriumist ja kuna nende ambitsioonid on palju laiemad kui üksnes mingisugune oma autonoomne territoorium, siis mulle jah, tundub, et homod ei alusta vähemasti lähematel aastatel või aastakümnetel tegevust regionaalse autonoomia poolt. Kuidas Namiibias elavad teised rahvad suhtuvad oma modesse? Siin on teatavaid probleeme, sest kõik ju tunnetavad seda selgelt, et võim on Novambode käes. Ja muidugi teatavad vastuolud on siis ka mustanahaliste endi seas, nagu ma ütlesin, oma hambodon pantu rahvas, kes räägib Nigeri-Kongo keelte hulka kuuluvat keelt, aga samas näiteks Pušmonid on hoopis teistsugune, musta rahvas, hoopis kauge rahvas. Ja ei ole mitte kuidagi pantu rahvas. Ja vot need erinevad mustanahalised rahvad kohati erinevad teineteisest väga, mitte ainult välimuse poolest, aga erinevad kõikidelt kultuuritraditsioonides erinevalt keelekasutuselt ja samas, mis on oluline, et needsamad Pušmonid, kes on täna väga selges vähemuses Namiibias, tunnetavad siiski, et nemad on olnud piirkonna esmaasukad, et nemad on siiski piirkonna esimene rahvas, nad tunnetavad, et neil on justkui palju vähem õigusi kui maa hilisematel asukatel. Samas need Namiibia kõige esmased rahvad, neid on siiski niivõrd vähe, et nad ei oma mingisugust erilist jõudu. Ja see tähendab, et neil ei ole ka erilist võimalust Namiibia keskvõimule vastu hakata. Ja see omakorda on põhjuseks, miks Namiibia on küllalt stabiilne maa. Aga jah, sellist teatavat sisemist vastuolu nende erinevate Namiibia rahvaste vahel selgelt on ja muidugi ka näiteks seetõttu omambod järjest enam asuvad Namiibia pealinnaAga, Namiibia pealinna territoorium ei ole mitte kunagi omambode põline asuala olnud ja veelgi enam näiteks ka Namiibia rannikule, mitmele poole hambosid asub järjest enam elama ja sealsetel territooriumitel, kus on elanud varem teised rahvad, tekib teatavaid probleeme, sest ega kellelgi ei ole ju seda harimiskõlblikku maad seal ülearu. Ma arvan. Namiibia tervikuna on ka lähitulevikus selline suhteliselt stabiilne maa, vähemasti Aafrika mõistes stabiilne maa ja Ettowambode asuala ja omamoodi igapäevaelu on vähemasti Aafrika mõistes ka lähiaastatel üsnagi stabiilne. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Namiibias elavatest Ovambodest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.