Tänases keskeprogrammis riigita rahvas tuleb juttu Aafrikas elavatest toa reegidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marielenic. Tualeegi. Mehed on kuulsad selle poolest, et nad on hästi kaetud. Nende nägu ei ole näha. Jah, too Reigi mehed on rohkem kaetud kui too Reigi naised. Tuarrigi meestel on peas turban ja ees näokate ja seal urban koos näokattega enamasti katab ära kogu näo välja arvatud silmad ja, ja ninaots. Arvestame, et reeglid on islamirahvas siis traditsiooniliselt Me oleme harjunud, et islamimaades on naised kaetud. Aga toreigide hulgas on natuke teisiti, tuhareigi naiste nägu kaetud ei ole. Keegi ei keela seda. Aga sellist kohustust ei ole nüüdse toreigi meestepoolne oma pea ja näo katmine. Ühest küljest muidugi on see seletatav usuliste mõjutustega. Nimelt arvatakse, et selline katmine aitab eemal hoida kõikvõimalikke selliseid halbu deemoneid. Aga teisest küljest on sellisel katmisel vägagi praktiline tähendus. Toriigid elavad peaasjalikult Sahara kõrbes vähem siis saarest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Seal on see lihtsalt hädavajadus käia ringi sellise kaetud olekuga see peeneteraline liiv, see tungib tõepoolest mitte ainult valusalt, aga väga ebameeldivalt kõikvõimalikesse kohtadesse ja, ja kui see pea ja nägu kaetud ei ole, siis lihtsalt on vägagi raske selles kõrbes ringi liikuda. Toa reegide elamud, Need on peaasjalikult sellised kokkupandavad telgid, sõrestik telgis, mis on kaetud loomanahkade ja riidetükkidega. Ja ega need telgid väga hästi neid liiva ja tolmutorme kinni ei pea. See liiv ja tolm kipub sealt Teigi pragude vahelt läbi tulema ja pole siis ime, et ka kodus olles on too räägid sunnitud ennast maksimaalselt katma. Reegi kutsutakse ka sinisteks inimesteks, miks nad on traditsiooniliselt värvinud oma riideid siniseks. Tegemist on siis peaasjalikult hindiigo seniste riietega. Kaasajal küll see selline sinise traditsioon on tublisti vähenenud või, või see ei ole enam nii valdav toreigi riiete hulgas on ka palju valgeid ja musti rõivaid, aga jah, me ajaloost tunneme toa reege siniste rõivaste järgi ja kuna need rõivad olid looduslike ainetega värvitud siis kippusid need rõivad värvi andma. Ja see muuhulgas tähendas, et Kado reegide nahk omandas teatava sinaka tooni ja ja sellest tulenevalt siis jah, too reegel tõepoolest on kutsutud või kutsutakse ka tänasel päeval sinisteks inimesteks. Too reeglite tänane asuala on väga suur. See on ligikaudu kaks miljonit ruutkilomeetrit. See on tõepoolest väga suur ala, kui eks võrdleme seda Põhja-Aafrika suure riigi Alžeeria, aga siis see kaks miljonit ruutkilomeetrit, seal on umbes 85 protsenti Alžeeria pindalast. Samas kui vaadata, kui laial territooriumil on toa Reigid elanud kunagi ajaloost siis toa reegide asuala mõni 1000 aastat tagasi oli märkimisväärselt laiem, kui ta on tänasel päeval. Tuareigid elasid kunagi kogu Saharas, mis jäi Egiptusest lääne poole. Tänasel päeval ikkagi Egiptusega, piirnavatel Sahara aladelt toreige ei ela ja neid ei ela seal juba õige ammu. Nii et ajaloo jooksul on toa reegide tasu ala mõnevõrra kokku kuivanud. Samas too riigid elavad jätkuvalt suhteliselt kompaktselt ja toreigide asuala on tänasel päeval jaotatud õige mitme riigi vahel. Toreigid elavad Nigeris Malis, Alžeerias, Burkina Faso, s ja Liibüas. Kusjuures kõikides nendes riikides on toreigide osatähtsus riigikogu elanikkonnast suhteliselt väike. Mis aga veelgi olulisem toreigide arv on, on teadmata, on olemas erinevad hinnangut, kusjuures need erinevad hinnangud toreigile arvukusele kõiguvad väga suures ulatuses. Tuareigi arvatakse olevat poolteist kuni viis ja pool miljonit. Vahe on tõepoolest õige mitmekordne ja arvatakse, et Toa reegidest allapoole on toreigi keele rääkijad ja maksimaalsed hinnangud. Doreegide arvukusele on siis sellised, et Nigeris kuni 1,7 miljonit kuni 12,7 protsenti Nigeri elanikkonnast mais kuni 1,6 miljonit ehk siis kuni umbes 13 protsenti Mali elanikkonnast. Alžeerias kuni 1,1 miljonit ehk siis kõigest umbes 3,2 protsenti, Alžeeria elanikkonnast, Burkina Faso s kuni 0,6 miljonit ehk kuni umbes neli protsenti, Burkina Faso elanikkonnast ja Liibüas kuni pool miljonit ehk umbes kuni 8,1 protsenti Liibüa elanikkonnast. Nii et kõikides nendes riikides on toa reege suhteliselt vähesel hulgal nende riikide kogu elanikkonnaga võrreldes aga samasse poolteist kuni viis ja pool miljonit kokku annab siiski eestlaste jaoks täiesti arvestatava suurusega rahva. Ja kui me arvestame veel juurde, et nad elavad kompaktsel asualal siis võime siinkohal julgesti öelda. Toareeglid on üks järjekordne riigita rahvas, kes täiesti ebaõiglaselt. Ta on ajaloo keerdkäikude tõttu jagatud mitme erineva riigi vahel. Toa reeglid võiksid täiesti vabalt omada oma riiki või vähemasti elada ühe konkreetse riigi territooriumil. Miks need riigid erinevate riikide vahel ära jaotatud on, sellest me kindlasti tänases saates räägime. Miks siis ikkagi too reeglid, arv on nii täpselt teadmata ja põhjusel, et siin on kaks. Esiteks ei ole toa reege mitte kusagil viimase 10 aasta jooksul loendatud aga teiseks on küllalt raske kokku leppida selles, kes ikkagi on toa reegid. Too reeglid on rahvas, kes ajaloo käigus on väga tõsiselt segunenud Araablastega Põhja-Aafrikas elavad täna peaasjalikult araablased. Samas mitmel pool Põhja-Aafrikas on need araablased tegelikult ajaloo käigus. Araablaste ja erinevate berberi rahvaste segunemise tekkinud toreigid kuuluvad siis berberi rahvaste hulka. Perveri rahvaid elab mitmel pool Põhja-Aafrikas ja tänase päeva araablased seal Põhja-Aafrikas ei olegi nii väga puhtad araablased vaid on just nimelt nende erinevate berberi rahvaste, sealhulgas toa reegide araablaste segunemisel tekkinud selline rahvas. Ja seetõttu on küllalt raske eristada, kes on araablane, kes on Touareg ja kui me teame, et neid ei ole üle loendatud, kui me teame, et nende käest ei ole küsitud, kelleks nad ennast peavad siis kaugelt on suhteliselt raske öelda, kas see inimene seal kusagil kõrbealal peab ennast Araablaseks tuareeniks või mõneks teiseks berberi rahvaesindajaks. Kas toareeglid on väga tumeda nahaga? Too riigid on mõnevõrra tumedamad kui Vahemere rannikul elavad berberid. Too riigid on mõnevõrra tumedamad ka Haraablastest. Samas too riigina on selgelt heledamad Saheli piirkonnas elavatest rahvastest või või siis isegi ka mõnel pool Sahara lõunaosas elavatest mustaloolistest rahvastest. Nii et original nahavärvuselt selline vahepealne rahvas araablastele ja, ja lõuna pool elavatele mustanahalistele Aafrika lastele. Kuigi me teame, et Oreigid kannavad pidevalt näokatet. Enamasti on too Reigide nahk sellest hoolimata selline küllalt parkunud päikesest, päikesest jah, kuigi kaetakse ennast, aga ikkagi päikesesse, nahk parkunud ja seetõttu ta reeglid üldiselt paistavad oluliselt vanemad välja. Noh, meie jaoks paistavad need vanemad välja, kui nad tegelikult on, mis keeta, reeglid räägivad, toreigi keeled kuuluvad siis afro-aasia keelte hulka, täpsemalt nende keelte berberi rühma berberi keeli räägitakse siis mitmel pool Põhja-Aafrikas. Küllalt palju räägitakse neid näiteks Alžeerias, sealhulgas ka Alžeeria põhjaosas. Seoses sellega, et Oreigid elavad mitmetes erinevates riikides on viimastel aastakümnetel toreigi keele erinevused erinevate piirkondade vahel hakanud kasvama ja, ja veelgi enam, ka ajaloo käigus on erinevate piirkondade tuareigid oma keelele saanud mõjutusi erinevatelt naaberrahvastelt. Ja nii ei saa me täna öelda, et toreigid sellel suurel, kahe miljoni ruutkilomeetrisel asualal räägivad päris sellist ühte keelt, millest nad kõik omavahel aru saavad. Erinevates piirkondades on keele dialektid erinevused küllalt suured ja üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et põhjapoolsed toareeglid on paljude sajandite jooksul saanud tõsiseid mõjutusi araabia keelest. Jah, kui me võrdleme neid toreigi, keele mõjutusi põhja, voolsemate berberi keeltega, siis me võime julgesti öelda, et põhjapoolsemad, berberi keeled on araabia keele poolt mõjutatud veel palju enamal määral kui põhjapoolsete riigikeeles. Aga samas siiski ka põhjapoolsed riigid on saanud keelelisi mõjutusi araablastele, nüüd lõunapoolset Oreigid. On jällegi rohkem saanud keelelisi mõjutusi neist lõuna poole jäävate mustanahaliste rahvaste keeltest ja nii ongi siis too riigikeel täna selline keel, et erinevatel toareeglile aladel räägitakse mõnevõrra erinevat keelt. Ja, ja see teeb kahtlematult omavahelise suhtlemise keeruliseks. Me peame siin arvestama veel ka sellega, et erinevate piirkondade toariigid kasutavad erinevad tähestik. Doreegidel on olnud mitu 1000 aastat oma kiri, see kiri pärineb siis vanast berberi kirjast. See on väga keeruline märkide süsteem ja mõnel pool kasutavatu areigid seda iidset kirja, mida nimetatakse difinaag ka tänasel päeval samas osa on võtnud üle araabia kirja, kusjuures araabia kirja hakkas osa Doreegia kasutama juba sajandeid tagasi. Mais ja Nigeris on too riigid aga kohustatud kasutama piss ladina tähestikku, sest nendes riikides on kehtestatud ametlikuks tähemärgi süsteemiks. Ladina tähestik, ladina tähestik, samas noh ei ole toa reegidele mingil kujul traditsiooniliselt omane. Nii et see selline ladina tähestikku pealesurumine Mali ja Nigeri võimude poolt kahtlemata on toreigide jaoks diskrimineeriv ja nüüd erinevate tähestiku kasutamine erinevate toa riigi elanike poolt kahtlemata raskendav tuareigide omavahelist suhtlust. Seda enam, et me peame arvestama, et toa reegide asualal on kirjaoskamatus vägagi kõrge. Vanemad ei taha lapsi kooli panna, see väide vastab tõele. Ent siin on ka omad teatavad põhjuses. Doreegidel ei ole võimalik mitte üheski nendes riigis, kus nad seal Põhja-Aafrikas elavad, panna oma lapsi kooli, mis oleks too riigikeel või kus õpetataks torei keelt või kus käsitletakse reegide traditsioone, kultuuri, need koolid täiesti teistsuguse kultuuri kandjast toa Reigi tunnevad, et need koolid ei anna nende lastele mitte midagi juurde. Vastupidi, need koolid teevad kõik selleks, et Oreigi lapsed kaotaksid ära omada regiidentiteedi. Nii et see on see peamine põhjus, miks too Reigid tõesti ei tahagi oma lapsi ametnikesse koolidesse panna. Ja muidugi kui me arvestame, et Oreigid elavad väga hõredast asustatud kõrbepiirkonnas, siis valdavalt koolidesse saatmine tähendaks seda, et lapsed elavad kusagil kaugel linnas, kus kool asub, elavad internaadis on vanemate juurest ära ja noh, see paljudele toa reegidele selline elustiil käib ka majanduslikult üle jõu. Ja kuna seal iga töökäsi on arvel, siis ka lapsed küllalt väikesest peale teevad tööd ja vanematel lihtsalt ei ole võimalust nendest töökätest loobuda. Ja pealegi on too reeglite hulgas ju rändrahvast, kes liigub ühest kohast teise. Jah, ka see on väga oluline moment, et küllalt suur osa toreigidest ka tänasel päeval on, on rändrahvas, kusjuures rännatakse ringi suurtel maa-aladel. Ja piltlikult öeldes võib see lapse kooli saatmine tähendada ka seda, et laps ei oska kusagile tagasi tulla, kui ta sealt koolist vabaneb. Sest et see hõim, mille juures ta kooli läks, see on vahepealsel ajal liikunud juba kusagile hoopis mujale. Ja jällegi, kui võtame siin meelde seda pindala, kahte miljonit ruutkilomeetrid, kui me arvestame seda, et seal puuduvad kõige elementaarsemad sidepidamisvahendeid, siis tõepoolest noh, kuigi kergelt ei ole võimalik seda oma hõimu üles leida, kui sa oled sellest korra maha jäänud. Nad peavad kogu aeg rändama, võib nii mõnigi küsida. Toreid ei ole rännanud ju mitte ainult viimastel aastatel või viimastel aastakümnetel too riigid rändava eluviisiga olnud sajandeid kusagil piirkonnas leitakse midagi, mis kariloomadele on söödav, see piirkond süüakse kariloomade poolt paljaks ja asutakse otsima järgmist piirkonda, kus kariloomad midagi süüa saaksid. Ent viimastel aastakümnetel, Tal on seda rändamise vajadust suurendanud asjaolu, et Sahara kipub lõuna poole edasi liikuma ja Eka sahara sees neid alasid, mis on vähegi inimese eluks kõlbulikud, kipub järjest vähemaks jääma. Nii et see on jah ka üks põhjus, miks toareeglid on sunnitud ringi rändama ja miks nende ringirändamine just lõunapoolsete toa reegide poolt on suunatud liikumisele veelgi lõunapoolsetele aladele, Saheli aladele. Aga Saheli aladel elab ka teisi rahvaid ja selline rahvaste liikumine seal Saheli piirkonnas põhjustab pidevalt Toriigide konflikte naaberrahvastega. Sest ega see Saheligi piirkond ei ole loodusressursside poolest kuigi rikas. Ka seal on elamine väga keeruline ja kui nende väheste loodusrikkuste peale on rohkem tahtjaid. See konkurents läheb nii kõvaks, et noh, need konfliktid on väga kerged tulema. Too reeglid, asuala just on eriti selline piirkond, kus mõnel pool ei ole üldse mitte mingisuguseid jõgesid ega järvi. Mõnel pool piirkondades on ka kaevudega tõsised probleemid selles mõttes, et ka kaelal vähe ja need kaevud kipuvad kuivaks jääma. Peame siin arvestama ka seda, et tõesti niger kui Mali on väga kõrge temperatuuriga riigid. Too reeglid, asualal, need suvised temperatuurid meie mõistes on täiesti väljakannatamatu. Kusjuures, mis on huvitav, kui me vaatame toa reegide riietust, Systuareigid on kaetud küllalt paljude riietega, me võib-olla arvame niimoodi, et kui temperatuurid on kõrged, siis peaks riided seljas olema, vähe ta reegidega, on aga vastupidi, toreigidel on seljas palju riideid, mitu kihti, mitu kihti ja sellelgi on täiesti olemas oma praktiline tähendus. Mitu kihti riideid tegelikult seda päikesekuumust peegeldavad nagu tagasi ja hoiavad tegelikult selle inimese keha seal riiete all suhteliselt jaheda omana. Eks selline lõunapoolsete rahvaste kohatine riietega katmine, noh, see on omane ju paljudele rahvastele maailmas, ka Kesk-Aasias, on piirkondi, kus väga kõrge temperatuuriga aladel inimesed ennast kõvasti riietega katavad. Elatakse väga rasketes tingimustes ja pole siis ime, et sageli on toa reegid harjunud sööma üks kord päevas ja Rosse selline pidev näljatunne, see on lapsest saadik toa reegidele vägagi iseloomulik. Aga võib öelda ka seda, et too riigid, kes on elanud sellistes rasketes tingimustes palju sajandeid nad on mõnes mõttes selliste keeruliste tingimustega kohastunud ja toa reegide arvu mitte ei kahane kuid viimastel aastakümnetel arvatakse siiski kasvavat. Järelikult nendest väga rasketest elamistingimustest suudavad Oreigid siiski leida selle vähese, mis on elamiseks kõige hädavajalikum. Kahtlemata aitavad toa reegia väga palju nende koduloomad väga olulisel kohal on kaamelid, ka kitsed on olulisel kohal ja nii kits kui kaamel annab tegelikult ju väga palju. Et sisuliselt kasutatakse nendest loomadest ära, on kõik, mis, mis üldse on sealt võimalik võtta ja noh, nende kitsede ja kaamelite najal on ta Reigid elanud ju palju sajandeid. Nii et näiteks kaamel võib-olla 1500 aastat tagasi oli too reegide jaoks eeskätt senine kaubandusloom, kaamel oli loom, millega toreigid liikusid läbi Sahara liikusid siis peaasjalikult põhja-lõunasuunaliselt, ühendades neid Vahemere rannikule jäävaid piirkondi siis Saharast lõunapoolsete aladega, vedades nende piirkondade vahel kaupu, siis tänasel päeval, kus selline väga ulatuslik kaubandus on too reegide jaoks ära tänud suuresti ära lõppenud seetõttu, et see piirkond on jaotatud mitmete erinevate riikide vahele üle nende riigipiiride, lihtsalt ei ole võimalik nende kaamelikaravanid ega liikuda siis tänasel päeval, noh, see kaameli tähtsus on sellest hoolimata säilinud, ta ei ole küll kaubavedude loom, aga ta on siiski väga oluline koduloom too reegide jaoks vanasti veeti kaamelitega suures koguses ehteid, jaht, Oreigi vedasid palju ehteid ja siingi on olemas oma praktiline tähendus. Need teekonnad läbi Sahara olid väga pikad, sajad ja sajad kilomeetrid liigut ja need kaamelid, kellega liiguti, noh, nendega ei olnud ju võimalik vedada lõputult palju kaupu, peame arvestama, et nii pikkadel teekondadel oli ju vaja kaasa võtta ka küllalt palju toidumoona. Ja see tähendas, et kauba jaoks jäi ruumi suhteliselt vähe. Ja see asjaolu, et kauba jaoks oli ruumi vähe, tähendas seda, et vedada tasus ainult väga väikeseid, kuid kallihinnalisi kaupu ja nii siis kujuneski välja traditsioon, et kõige kasulikum oli vedada kõikvõimalikke ehteid. Ja nii, et jahto reegid siis 1500 aastat tagasi, 1000 aastat tagasi ka 500 aastat tagasi suures osas tegelesid just kaubandusega, kusjuures too riigid ise on ju paljude sajandite jooksul olnud vägagi osavad ehete valmistajad. Too reeglid on olnud ka orjapidajad. Kahjuks paljud riigid peavad ka tänasel päeval orie toreida jaoks on selline kassisüsteem, kus erinevad inimesed kuuluvad erinevale sellisele tasandile hierarhilise ühiskonnas. Noh, see on olnud nende jaoks oluline paljude paljude sajandite jooksul ja ka orje on võetud juba väga pikka aega ja, ja kui esmalt need orje võeti eeskätt sõjakäikudel ja, ja lõunapoolset Oreigid võtsid valdavalt Dorje mustanahalise elanikkonna seast, kes elasid too reegide alast lõuna pool, siis hiljem on see orjade võtmine laienenud orjadeks on võetud vägagi erinevaid inimesi väga erineva nahavärviga väga erinevatel põhjustel ja mis on oluline, et nende orjade järglased on peaasjalikult ka orjad, et nendele orjadele on väga raske sellest orjaseisusest välja tulla. Üheks võimaluseks orjaseisusest välja tulla on see, kui Touareg võtab omale orjatari naiseks. Vaat siis nende järglased on vabad inimesed, nemad ei ole enam orjad. Orjad Doreegide jaoks majanduses on vägagi olulised, eeskätt just orjad tegelevad karjapidamisega ja, ja orjad elavad too reegide elamute vahetus läheduses. Need orjad peavad olema isanda jaoks pidevalt käepärast, et kohe, kui neid vaja on, oleks nad olemas. Võiks isegi öelda niimoodi, et mõnes mõttes need toa reegida orjad on nagu isegi toa reeglide perekonna liikmed. Kuigi väga väheste õigustega liikmed aga siiski ta juskui kuuluvad isanda perekonda orjapidamise vastu on toreigi aladel erinevate võimukandjate poolt võideldud juba küllalt pikka aega. Esmalt hakkasid seda tegema prantslased, kui nad piirkonna ära vallutasid, aga see prantslaste orjapidamise vastane tegevus oli küll rohkem paberitel ja väga selliseid reaalseid tulemusi ei omanud. Ja siinkohal võiks ka sellest rääkida, et prantslaste tegevustoa reegide orjapidamise vastu, see oli pigem kant. Ta soovis toareeglid, et ühiskonnakorraldus hävitada, too reegide majandust lõhkuda sest too reeglid hakkasid prantsuse kolonistide väga tõsiselt vastu. Ja nüüd, hiljem, kui need riigid on siis seal saavutanud iseseisvuse on kõikides nendes riik riikides, kus toa reegid, täna elavad orjapidamine ära keelatud. Näiteks Nigeris keelati orjapidamine ära alles 2003. aastal. Aga sellest hoolimata arvatakse, et Nigeri toa reegide seas on umbes 10 protsenti elanikkonnast orjad. Mõistagi need numbrid on ka sellised hinnangulised, ei ole neid orje seal ju lugemas käidud, nii nagu too reegia endeidki ei ole lugemas käidud, aga arvatakse jah. Et kusagil 10 protsenti tee on orjad. Aga siinkohal tuleb muidugi öelda, et ega Toa reegidel endilgi on kahjuks kaasaegses maailmas väga vähe õigusi. Kõige keerulisem on nende olukord Nigeris, kus nad on sisuliselt täiesti õiguseta rahvas ja noh, ega ka teistes riikides üldiselt riikide keskvõimud suhtuvad nendesse üsna halvasti. Aga ja selleks, et aru saada, miks see olukord selliseks on kujunenud peaksime rääkima mõne sõna toreigid ajaloost, Doreegide esivanemad või siis berberite esivanemad laiemalt elasid Egiptusest ida poole jäävas Saharas juba 1000 aastat enne Kristust ja nende asuala siis jah, ulatus välja Atlandi ookeanini. Juba vanal ajal oli berberitel mitmeid kokkupuuteid kolonistidega. Näiteks foiniiklastega. Teame ju, et Foniiklased rajasid Vahemere lõunakaldale oma kuulsa Kartaago Foniiklastele oli Vahemere lõunakaldal ka mitmeid teisi asustusi. Vanal ajal oli berberite esivanematel kokkupuuteid Kahroomlastega, kes Põhja-Aafrikas vallutusi korda saatsid. Hiljem lisandusid berberi esivanemate kokkupuuted skandaalidega araablaste ka ja juba seitsmendal sajandil araablaste vahendusel puutusid idapoolsed perverdid kokku islamiga ja sedasama seitsmendal sajandil püüdsid araablased siis ka berbereid hakata allutama. Ja kaheksandal sajandil, kui islamiusulised tungisid Pürenee poolsaarele siis peaasjalikult olid Pürenee poolsaarele sissetungijaid just nimelt berberi rahvad mitte aga araablased, nagu me võib-olla traditsiooniliselt oleme arvanud ajapikku siis nende erinevate berberi rahvaste erinevused suurenesid ja hakkasid välja kujunema konkreetsemad tänapäevased rahvad hakkasid lõuna pool välja kujunema Kato riigid ja juba esimese aastatuhande lõpu poole rändasid toreigid ka Saharast lõuna poole siis Saheli piirkonda. 11. sajandil algas too reegide tõsisem assimileerimine araablaste poolt. Hilisematel sajanditel on lõunapoolsed riigid olnud mitmete erinevate riikide alamad. No näiteks 13. 14. sajandil kuulusid lõunapoolsed toa reeglid Mali impeeriumi alla 15. ja 16. sajandil aga songai riigi alla. Ja mõlemad need riigid olid loodud mustanahaliste poolt toreigidest küllalt palju erineva kultuuritaustaga inimeste poolt. Samas oli jällegi just toreid need, kes songai riigi nii-öelda lammutasid. Paljude sajandite jooksul oli Toriigid asuala omavahel lõdvalt seotud konföderatsioon. Erinevad piirkonnad olid küllalt iseseisvad, ajasid oma asju teistest torei piirkondades suhteliselt sõltumatult. 19. sajandil puutusid reeglid esimest korda kui tõsisemate vallutajatega. See oli siis aeg, kui prantslased hakkasid Põhja-Aafrikat laiemalt vallutama ja, ja proovisid allutada siis kaduareigi piirkondi. Too reeglid hakkasid prantslastele üsna tõsiselt vastu, aga samas relvastuse ülekaal prantslastele oli tohutu. Ja nii oli siis täiesti loomulik, et ühel hetkel olid toreid sunnitud prantslastele alistuma. Prantslastega kirjutasid toreigid alistumis lepingutele alla 1905. aastal Malise 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Nigeris. Samas kõige tugevamalt osutasid toa reeglid prantslastele vastupanu hoopis Lõuna-Alžeerias. Nii või teisiti, prantslased tegid reegida sellisele konföderalisenatiivsele ühiskonnakorraldusele kiiresti lõpu ja sellest ajast peale siis jah, toariigid ei ole enam iseseisvust saanud nautida. 1960.-te aastate algul lubas Prantsusmaa president arste, kool toreigidele oma riiki paraku ei leidnud. Riigi saavutamiseks mitte kui midagi. Ja nii oligi siis olukord, et ajal, mil Põhja-Aafrikas riigid ise seisusid, toreigid oma riiki ei saanud ja too reegid asuala jaotati mitmed riikide vahel ära. Koheselt peale nende riikide iseseisvumist algas aga toa reegide vastuhakk nende riikide ülemvõimule. Esimesena algas too reeglide Vastuhakk MalisMali riik, mida kuuekümnendatel aastatel peale iseseisvumist toetas NSV Liit. Kuigi Mali oli väga vaene riik ja äsja iseseisvunud riik, siis ka välisabi kaasates suutis Mali toreigide vastuhaku maha suruda. Teist korda alustasid toreid tõsisemate ülestõusu 1990. aastal mais algesse, siis Nigeris ja juunis Malis ja too reeglid, eesmärgiks olid elementaarsed inimõigused ja autonoomia ja jällegi see ülestõus suruti julmalt maha ja selle ülestõusu käigus sai surma tuhandeid Doreege. Prantsusmaa ja Alžeeria eestvedamisel toimusid ka rahuläbirääkimised Too reegide ja Mali ja Nigeri keskvõimu vahel. 1992. 96. aastal sõlmisid toa reeglid kokkuleppe Maliga 95. aastal Nigeriga. Noh, need kokkulepped olid siiski suures osas alistumis lepingud ja mingeid sisulisi õigusi need kokkulepped toa reegide jaoks ei suurendanud. Autonoomiast ei olnud mõistagi juttugi. Kui 90. aastate lõpul ja ja 21. sajandi algul oli too reegide alal mõnevõrra rahulikum siis viimastel aastatel, eeskätt 2007.-st aastast alates on ta reegide asualal läinud olukord jälle märksa keerulisemaks ja jällegi toimuks võitlus eeskätt Nigeris ja Malis. Ja kuna Doreegide relvastus on väga kesine, siis vastuhakk nendele võimudele omab kohati ka väga kummalisi jooni. Muuhulgas näiteks röövitakse aeg-ajalt välismaiseid turiste nende välismaiste turistide röövimisega. Esiteks püütakse saada lunaraha, et osta relvi, aga teiseks püütakse siis tõmmata ka tähelepanu nendele probleemidele, mis Malisa Nigeris valitsevad. Aasta tagasi röövisid riigid ühe ÜRO esindaja Jah, 2008. aasta detsembris röövisid siis Nigeris tuareigid ka ühe ÜRO esindaja, mõned päevad hiljem peale selle röövi toimumist toreigi liidrid küll väitsid, et Oreigid ei ole seda töötajat röövinud. Selle röövimise eesmärk oli maailma tähelepanu tõmbamine nendele karjuvatele probleemidele, mis Nigeris valitsevad. Need probleemid nagu päris noh, ei ole mitte ainult Toa reegidel, vaid need probleemid on terves Nigeris laiemalt ja mis on võib-olla huvitav 2007. aastal lihtsalt mingi grupp inimesi, kes nimetas ennast torei rahvuslikuks parteiks, kuulutas välja toreigi vabariigi aga seda Oreigi vabariigi väljakuulutamine oli selles mõttes huvitav, et see ei toimunud mitte kusagil toreigide asulas, vaid see toimus internetis. Ja see vabariigi väljakuulutamine tähendas siis seda, et tuareigi riigi alla pidi siis saama kaks kolmandikku Nigeri territooriumist umbes 50 protsenti Mali territooriumist. Ja mõnedel andmetel umbes veerand Alžeeriast. Ja see riik väideti olevat siis usuliselt vaba, see tähendab riigi usuta. See riik pidavat siis looma endale armee ja valitsuse ja riigipealinnaks kuulutati keskNigeri asub umbes 90000 elanikuga agades. Tas avades on nüüd linn, mis on too reegide ajaloos paljude sajandite jooksul olnud vägagi tähtis. Keskus võiks isegi öelda, et vahest toa reeglina tähtsaim keskus too reegides tuntumad rahvuslikud liidrid taganesid kiiresti sellest riigi väljakuulutamisest ja põhjuseks oli asjaolu, et riike ei kuulutata välja internetis, kui sellele tegelikkuses mingeid samme järgne. Ja mõned toreigi liidrid on isegi arvanud, et selle riigi väljakuulutamise taga olid hoopis mai keskvõimu provokaatoreid või et see samm olin astutud Mali keskvõimu poolt. Noh, selleks et seda olukorda seal natukene keerulisem ana näidata. Ja selleks, et selles piirkonnas oleks võimalik jällegi põhjendada neto reegide vastaseid repressioone ta nii või teisiti sele toreigi vabariigi välja kuulutab tulemisega seoses mingisugust reaalset olukorra paranemist reegidel ei toimunud mingisugust reaalset riiki mitte mingil kujul Doreegidel ei ole, veelgi enam ka mingit reaalset autonoomiat reegidel ei ole mitte üheski nendes riigis, kus nad elavad. Toriigide kohta võib öelda, et see on rahvas, kes elab väga vaeselt ses riikides. Jah, too riigid elavad tõesti ülimalt vaesemates riikides. Siinkohal võime tuua ju andmed Nigeri kohta. Nigeri sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on alla 400 USA dollari. See on alla 2,3 protsendi eesti vastavast näitajast. Ja selle näitaja alusel kuulub niger maailma 10 vaeseima riigi hulka. Nüüd ostupariteedi alusel on sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta umbes 750 USA dollarit. No see on umbes 3,4 protsenti Eesti vastavast näitajast aga ka see näitaja on ülimalt madal. Valisin need näitajad natukene kõrgemad. Mali sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 657 USA dollarit ja ostupariteedi alusel 1126 USA dollarit. Ja muidugi need riigid on vaesed juba kai oma looduslike olude poolest. Toreigide alal sajab paljudes piirkondades aastas alla 100 millimeetri. Sellistes piirkondades ei saa rääkida mingist põllumajandusest. Paljudes sellistes piirkondades on ka karjakasvatamine väga probleemne. Samas toa reegidel siiski mingisugune majandus on ja järjest enam tegelevad toa reeglid ka mitte üksnes traditsiooniliste majandusharudega, vaid käiakse tööl ka kaevandustes ja kaevandustes, siis käiakse tööl eeskätt Nigeris, nii ära on siis täiesti arvestatav uraani kaevandaja. Ja need uraani kaevandused asuvad just nimelt toa reegide maa-alal. Nendes kaevandustes puuduvad kõige elementaarsemad ohutusnõuded. Veelgi enam kaevandused reostavad pidevalt ümbruskonda, mitmetes piirkondades on too reegide joogivesi noh, tegelikult täiesti joogiks kõlbmatu. Ja nii ei ole siis ime, et kõikvõimalikud haigused, sealhulgas erinevad vähktõved, rondo reegide seas vägagi levinud. Nii et me võime reegide kohta öelda, et see on järjekordne näide sellest, kuidas riigita rahva asualal leiduvad. Väärtuslikud maavarad toovad riigita rahvale kahju mitte kasu. Sest kõik tahavad neid maavarade piirkondi enda käes hoida ja nendest maavarade kaevandamisest ei saa kohalikud põlisrahvad midagi. Toariigid on nende kaevanduste vastu protestinud, kuid siis on saadetud kohale sõjavägi. Jahi Ado reegel on ju viimastel aastatel ka küüditatud piirkondadest, mis ikkagi tahetakse jälle anda kaevanduste käsutusse. Lihtsalt küüditatakse toa reeglid ära. Ja sellised jah, vastu hakud kaevandustele need sisulised lõpevad kõik selles mõttes ta reeglide jaoks halvastajat. Nigeri sõjavägi tuleb ja teeb too reegidega mis iganes sõnaga toariigid on Nigeri keskvõimu jaoks sisuliselt ilma igasuguste õigusteta. Doreege võidakse ilma kohtuta vangistada Papa vägagi keeruline olukord kusjuures toa reegide liidrid on väitnud, et neil ei ole põhimõtet suhteliselt uraanikaevanduste vastu. Nad saavad suurepäraselt aru, et nii vaene riik kui niver peab millestki ära elatuma ja need kaevandused on üks võimalus, ent nende kaevandusalade selline käikuvõtmine, see peaks toimuma Doreegidega kooskõlastatult. Põhimõtteliselt on võimalik kõike kokku leppida ja mõistagi peaks toa reegid saama oma maa-aladel töötamise eest kompensatsiooni, nii et too reeglid ei ole iseenesest nende kaevanduste vastu, juhul kui need kaevandused tõepoolest arvestaksid ökoloogilisi tegureid ja oleks too reegidega kooskõlastatud ja tooks reegidele midagi sisse. Ent niger vaene, nii nagu ta on, ei ole huvitatud mitte mingisuguse rahajagamisest. Maailma suurriigid ei tee toa reegide probleemide lahendamiseks midagi. Maailm vajab nii Nigeri, uraani kui Nigeri naftat ja sellises vaeses riigis no ei taha mitte keegi maailmas sõdima minna, et korda majja luua. Mis siis, et seal on maavarad, aga vaene ja väga keeruliste kliimatingimustega riik suurriikidel ei ole vähimatki huvi sinna politseid mängima minna. Ja nii siis lepivadki suurriigid sellega, et Nigeri võimud võivad oma inimestega teha, mida tahavad ja, ja suurriigid toetavad üldiselt Nigeri keskvõime, mitte aga toareegel. Malis on viimastel aastatel küll Doreegidega püütud siiski ka mingeid läbirääkimisi pidada, aga noh, mingeid väga tõsiseid tulemusi need läbirääkimised andnud ei ole. Viimastel aastatel on ka Toa reege Malis ja Nigeri vaadeldud kui kollektiivseid kurjategijaid. Ja neid on hakatud seostama al-Quaedaga. Toimub selline siltide külgekleepimine nimetatakse neid terroristideks, kuigi, nagu ta reeglid ise väidavad et ta ei ole nad iial mingisuguseid kokkupuuteid omanud al-Quaedaga. Al-Quaedal ei ole huvi, no reeglid alal tegutseda ja too reegidel ei ole vähimatki huvi teha koostööd al-Quaedaga. Aga noh, tänapäeval elame me paraku sellises maailmas, kus imelihtne on oma vaenlase vastu saada rahvusvaheline üldsus, kui nimetada seda vaenlast terroristiks kui nimetada seda vaenlast, näiteks al-Qaeda käsilasteks. Nii äris on isegi nii, et paljud riigid ei julgegi ennast Too reegliks tunnistada juba seetõttu, et ainuüksi toariigiks tunnistamine tähendab koheselt riigi repressiivaparaadi alla sattumist. See olukord on minu jaoks küllalt hästi võrreldav sellise viie kuni kaheksa aasta taguse olukorraga Tšetšeenias, kus Venemaa föderaalvägede sõdur jaoks piisas täiesti sellest, et inimene, politsei, Cheen, see tähendas, et ta oligi kurjategija ja seda juba lapsest alates. Too reeglina seas on olukord täpselt samasugune. Kui inimene on Touareg, siis Nigeri keskvõimude jaoks on ta kurjategija. Milline on too reegide pereelu? Perekond on toariigi jaoks väga-väga tähtis ja, ja mis on võib-olla huvitav, et kui vähegi võimalik, siis too riigid kindlasti abielluvad ja naised teevad abielu paneku tõepoolest, too riigina on selles mõttes huvitav islamiühiskond, et naiste positsioon on tegelikult küllaltki tähtis. Muidugi neid rahvaid, kus naised islamiusulistel rahvastel on tähtsad on maailmas mitmeid, oleme oma saates rääkinud Atjedest, kelle juures naised on tähtsal kohal ka tšetšeenide jaoks, näiteks on naised väga olulisel kohal Jotto riided, naiste positsioon on selline küllalt tugev ja ja naistel on selliseid teatavaid õigusi, mida meestel ei olegi ja naised jah, peaasjalikult teevad seal abieluettepaneku ja, ja perekond on selline püha, perekonna sees toimuvad sündmused ei ole väljaspool arutamiseks ja kui abikaasa ära sureb, siis abikaasata austatakse teatava aja jooksul naised näiteks peale mehe surma teatud aja jooksul ei vaata otsa mitte ühelegi mehele ja mehed näiteks puhastavad ennast vaimselt ja ka füüsiliselt. Oma mõtetes ollakse kadunud abikaasaga koos, nii et noh, selline abikaasa austamine jah, peale surma on vägagi tõsine. Perekonnasuurused on väga erinevad, mõnel pool koosnevad perekonnad neljast viiest inimesest, mõnel pool aga enam kui 10-st inimesest. Nii et see laste arvukus too reegide perekonnas on vägagi erinev, see perekond selles mõttes puutub ju igapäevaselt väga tihedasti kokku toreigide elamine nendes telkides on vägagi kokku surutud, need telgid on küllalt väikesed. Vot sellel väikesel pinnal on kogu see perekond siis koos, kui ta just väljas õues ei ole ja eks võib-olla seegi selline pidev koosolemine, noh, tähtsustab seda perekonda, sest niimoodi pidevalt koos olla ei ole ju võimalik kui 11 austata, kui üksteisesse suhtuda lugupidamisega ja kui seda koosolemist ei peeta väga oluliseks, milline võib-olla ta reegide tulevik. Ma kaldun arvama, et lähiaastate tulevik toob, reeglina jaoks väga helge, ei ole. Mõistagi võiks toa reeglid ju saavutada piirkondades, kus nad peamiselt elavad, teatav autonoomia. Aga mulle tundub, et Põhja-Aafrika riigid ei ole hetkel selleks valmis ja ka lähiajal ei ole selleks valmis. Ja võib-olla on tuareigide elu paremaks muutmisel otsustav samm vaja astuda maailma suurriikide poolt rahvusvahelise üldsuse poolt. Sest tundub nii, et ilma selle rahvusvahelise surveta ei niger ega mali ka tegelikult teised riigid, kus ta riigid elavad, ei ole väga huvitav tatud toa reegide elu kergendamisest. Te kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.